Arvamus

Teie 07.04.2015 nr 4-3-75-15 Priit Pikamäe Meie 06.05.2015 nr 10-3/2794 Riigikohus [email protected] Arvamuse esitamine põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-20-15 I. Kokkuvõte KAS § 106 on asjassepuutuv säte, kuna selle sätte põhiseadusevastasuse korral ei saaks FI pöörduda maakohtusse avaliku huvi kaitseks ega maakohus menetleda FI avaldust. FI-le vaidlustatud sättega antud õigus riivab krediidiasutuse ja tema aktsionäride ettevõtlusvabadust (PS § 31). KAS § 106 kujutab enesest täiendusi TsMS § 475 lg-s 2 sätestatud eelduste kogumile ning on seetõttu olemuslikult kohtumenetluse norm, mille suhtes kehtib Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõue. Kuivõrd KAS § 106 on vastu võetud 40 poolthäälega, on säte vastuolus PS § 104 lg 2 p 14 nõudega. II. Asjaolud ja menetluse käik 05.05.2013 esitas AS Kommertspank „Moskva Munitsipaalpank – Moskva Pank“ (Hageja I) kohtule hagiavalduse Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank (kostja) vastu nõudega tuvastada kostja 09.04.2013 üldkoosoleku otsuste tühisus või teise võimalusena tunnistada need kehtetuks. Hageja I täpsustas nõudeid 25.04.2014 avaldusega. 09.07.2013 esitas Finantsinspektsioon (Hageja II, edaspidi FI) samuti hagi kostja vastu, milles nõudis tunnistada kehtetuks kostja sama üldkoosoleku otsus või teise võimalusena tuvastada sama otsuse tühisus. 21.08.2013 määrusega liitis maakohus FI hagi samasse menetlusse Hageja I hagiga. 18.11.2013 määrusega jättis Harju Maakohus FI hagi läbi vaatamata FI tsiviilkohtumenetlusõigusvõime puudumise tõttu. 07.01.2014 määrusega tühistas Tallinna Ringkonnakohus maakohtu lahendi ja saatis asja menetluse jätkamiseks tagasi maakohtule. 27.03.2015 määrusega tsiviilasjas nr 2-13-20519 (menetlusele on liidetud tsiviilasi 2-13-32838) jättis maakohus kohaldamata ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks krediidiasutuste seaduse (KAS) § 106 osas, milles see annab Finantsinspektsioonile õiguse pöörduda kohtusse avaldusega krediidiasutuse üldkoosoleku otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Kohus jättis Finantsinspektsiooni nimel esitatud hagi Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank vastu 09.04.2013 üldkoosoleku otsuste kehtetuks tunnistamiseks või alternatiivselt tühisuse tuvastamiseks, läbi vaatamata. Kohus edastas kohtumääruse põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse algatamiseks Riigikohtule. Tõnismägi 5A / 15191 Tallinn / +372 620 8100 / [email protected] / www.just.ee Registrikood 70000898  2/4 III. Vaidlustatud sätted Krediidiasutuste seadus „§ 106. Krediidiasutuse juhtimisorganite otsuste kehtetuks tunnistamine Krediidiasutuse asukohajärgne kohus võib Finantsinspektsiooni avalduse alusel tunnistada kehtetuks seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga vastuolus oleva üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse, kui avaldus on esitatud kolme kuu jooksul otsuse vastuvõtmisest.“ IV. Justiitsministri seisukoht A. Normikontrolli lubatavus Tegemist on põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga Põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse (PSJKS) § 9 lg 1 kohaselt edastab esimese või teise astme kohus, kui ta on kohtuasja lahendamisel jätnud kohaldamata mis tahes asjassepuutuva õigustloova akti, tunnistades selle põhiseadusega vastuolus olevaks, vastava otsuse Riigikohtule. PSJKS § 4 lg 3 järgi algatab kohus sellise kohtuotsuse või –määruse edastamisega Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve menetluse. Käesolevas asjas tunnistas Harju Maakohus KAS § 106 põhiseadusega vastuolus olevaks ning edastas kohtumääruse Riigikohtule. Seega on tegemist põhiseaduslikkuse järelevalve asjaga. Vaidlustatud sätte asjassepuutuvus PSJKS § 9 lg 1 järgi on normikontrolli eelduseks vastava normi asjassepuutuvus. Vaidlustatud säte on asjassepuutuv, kui see on kohtuasja lahendamiseks otsustava tähtsusega, ehk kui kohus peaks sätte põhiseadusele mittevastavuse korral otsustama teisiti kui sätte põhiseadusele vastavuse 1 korral . Riigikohus leidis 27.02.2015 otsuses nr 3-4-1-54-14, et FI ei ole isik tsiviilõiguse tähenduses ja tal puudub iseseisev tsiviilkohtumenetlusõigusvõime tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 201 lg 2 mõttes. Samas on käesolevas asjas (käesolevale tsiviilasjale lisatud tsiviilasjas nr 2-13-32838) Tallinna Ringkonnakohus tühistanud 07.01.2014 määrusega Harju Maakohtu 18.11.2014 määruse, millega maakohus jättis FI hagi läbi vaatamata põhjusel, et FI-l ei ole tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet. Tallinna Ringkonnakohus leidis, et FI-l on tsiviilkohtumenetlusõigusvõime ja saatis tsiviilasja menetluse jätkamiseks maakohtule. Maakohus märkis, et TsMS § 392 lg 4 sätestab, et eelmenetluses kontrollib kohus ka hagi menetlusse võtmise õigsust ja menetluse lubatavuse eeldusi. Maakohus järeldades sellest, et kuivõrd asja menetlus on eelmenetluse staadiumis, ei takista Tallinna Ringkonnakohtu 07.01.2014 määrus, milles leiti, et FI tsiviilkohtumenetlusõigusvõime tuleneb krediidiasutuste seaduse (KAS) § 32 lg-st 3 ja §-st 106, maakohtul FI hagi või avalduse menetlemise lubatavuse kontrollimist. Märgime, et TsMS § 658 lg 2 ja § 659 kohaselt on ringkonnakohtu 07.01.2014 määruse seisukohad maakohtule Finantsinspektsiooni tsiviilkohtumenetlusõigusvõime küsimuses käesolevas asja menetlusse võtmise õigsuse ja menetluse lubatavuse hindamisel kohustuslikud. Nõustume eelviidatud Riigikohtu seisukohaga. FI tsiviilkohtumenetlusõigusvõime küsimuses oleme andnud Riigikohtule seisukoha juba põhiseaduslikkuse järelevalve asjas nr 3-4-1-54-14, milles 1 RKPJKo 28.10.2002 nr 3-4-1-5-02, p 15.  3/4 Riigikohus tunnistas põhiseaduse vastaseks ja kehtetuks KAS § 50 lg 2. Kuna FI-l ei ole tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet, ei saa ta iseseisvalt enda nimel hagimenetluses osaleda. Tsiviilkohtumenetlusõigusvõimet ei olnud FI-l enne 29.03.2015 jõustunud Finantsinspektsiooni 2 seaduse (FIS) ja TsMS muudatusi ega ka pärast muudatuste jõustumist, vaid Finantsinspektsioon tegutseb finantsjärelevalve ülesannete täitmisel Eesti Vabariigi nimel, nagu sätestab FIS § 4 lg 2. Oleme seisukohal, et maakohtus asja menetlusse võtmine sõltub muuhulgas vaidlustatud KAS § 106 põhiseaduspärasusest. Ilma KA §-ta 106 ei saaks FI pöörduda maakohtusse avaliku huvi kaitseks ega maakohus menetleda FI avaldust sõltumata sellest, kas tegemist on hagimenetluse või hagita 3 menetlusega. Seetõttu on vaidlustatud KAS § 106 asjassepuutuv. B. Normikontrolli põhjendatus 1. Asjakohane põhiõigus ja selle kaitseala riive Vaidlustatud KAS § 106 annab FI-le õiguse avalikes huvides nõuda krediidiasutuse üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks, kui otsus on vastuolus seaduse, selle alusel väljaantud õigusakti või krediidiasutuse põhikirjaga. FI-le vaidlustatud sättega antud õigus riivab krediidiasutuse ja tema aktsionäride ettevõtlusvabadust (PS § 31). 2. Formaalne põhiseaduspärasus Põhiõiguse riive formaalne õiguspärasus tähendab, et riive vastab kõigile põhiseaduse pädevus-, 4 menetlus- ja vormieeskirjadele ning määratuse ja seadusereservatsiooni põhimõtetele . Käesolevas asjas on küsimuse all see, kas asjassepuutuv norm vastab seaduse vastuvõtmiseks põhiseaduses ettenähtud häälteenamuse nõudele. Juhul kui vaidlustatud säte on olemuslikult kohtumenetluse norm, siis kehtib sellele PS § 104 lg 2 p 14 tulenevalt Riigikogu koosseisu häälteenamuse nõue. Vaidlusaluses tsiviilasjas on maakohtu määruse kohaselt Finantsinspektsioon esitanud hagiavalduse kahes alternatiivses nõudes: 1) tunnistada kehtetuks Aktsiaseltsi Eesti Krediidipank 09.04.2013 üldkoosoleku otsus või 2) tuvastada sama otsuse tühisus. Aktsionäride üldkoosoleku otsuse, mis on vastuolus seaduse või põhikirjaga, kehtetuks tunnistamise vaidlusi vaatab kohus äriseadustiku (ÄS) § 302 lg 1 kohaselt läbi hagimenetluses. Finantsinspektsiooni seaduse (FIS) § 4 lg 2 kohaselt teostab Finantsinspektsioon finantsjärelevalvet, tegutsedes finantsjärelevalve teostamisel riigi nimel. KAS § 106 sätestab Finantsinspektsiooni õiguse kohtule krediidiasutuse üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamise avalduse esitamiseks. Seda, kas KAS § 106 kohaselt esitatavat avaldust tuleks menetleda hagi- või hagita menetluses, KAS ei nimeta. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-54-14 p-s 50.1 leidis Riigikohus, et KAS § 50 lg 2 alusel krediidiasutuse juhi tagasikutsumise nõuet ei saa läbi vaadata hagimenetluses, sest tegemist ei ole eraõigussuhtest tekkinud vaidlusega, vaid FI hindab, kas krediidiasutuse juht vastab KAS § 48 nõuetele ja teeb ettekirjutuse ning esitab seejärel kohtule krediidiasutuse juhi tagasikutsumise avalduse. 2 29.03.2015 jõustusid finantskriisi ennetamise ja lahendamise seadusega muudeti muuhulgas FIS § 4 lg 2, mille kohaselt tegutseb inspektsioon finantsjärelevalve teostamisel ja kriisilahendusülesannete täitmisel riigi nimel. Sama seadusega täiendati TsMS § 220 lõikega 5 järgmises sõnastuses: „(5) Finantsjärelevalve- ja kriisilahendusülesande täitmisest tulenevas vaidluses esindab Eesti Vabariiki Finantsinspektsioon.“ Finantskriisi ennetamise ja lahendamise seaduse eelnõu (821 SE) on vastu võetud 67 poolthäälega. Riigikogu täiskogu 18.02.2015 istungi stenogramm, päevakorrapunkt nr 8. Arvutivõrgus: http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/201502181400#PKP-16683 (29.04.2015). 3 RKPJKo 27-02-2015 nr 3-4-1-54-14, p 44. 4 RKPJKo 13.06.2005 nr 3-4-1-5-05, p 8.  4/4 Loetelu tsiviilkohtumenetluses hagita menetluses lahendamisele kuuluvatest asjadest on antud TsMS § 475 lg-s 1. TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. Vaidlusaluse KAS § 106 alusel avalduse esitamine kohtule on osa riigi nimel finantsjärelevalve teostamisest. Finantsinspektsioon ei esita KAS § 106 alusel kohtule enda eraõigussuhtest tekkinud nõuet krediidiasutuse üldkoosoleku, nõukogu või juhatuse otsuse kehtetuks tunnistamiseks, vaid esitab avalduse avalikes huvides. Riigikohtu otsuse nr 3-4-1-54-14 p 50.1 seisukohta silmas pidades tuleb asuda seisukohale, et ka KAS § 106 alusel tsiviilasjas nr 2-13-20519 esitatud Finantsinspektsiooni avaldus tuleb läbi vaadata hagita menetluses. Hagita asjad on loetletud TsMS § 475 lg-s 1. KAS § 106 nimetatud asja TsMS § 475 lg 1 loetelu ei sisalda. TsMS § 475 lg 2 kohaselt vaatab kohus hagita menetluses läbi ka teisi asju, mis seadusega on antud kohtu pädevusse ja mida ei saa läbi vaadata hagimenetluses. TsMS § 475 lg 2 sätestab maakohtu õigusemõistmise ülesande sisu ja üldised piirid, kuid seadusandja võib muus seaduses sätestada need juhtumid, millal asi tuleb TsMS § 475 lg 2 kohaselt lahendada hagita menetluses. Oleme seisukohal, et samamoodi nagu KAS § 50 lg 2, kujutab KAS § 106 enesest täiendusi TsMS § 475 lg-s 2 sätestatud eelduste kogumile. Seetõttu on KAS § 106 olemuslikult kohtumenetluse norm. Kohtumenetluse norme saab PS § 104 lg 2 p 14 tulenevalt vastu võtta ja muuta üksnes Riigikogu koosseisu häälteenamusega. Kohtumenetluse seadused on konstitutsioonilised seadused. Riigikohus on oma praktikas siiski aktsepteerinud võimalust, et teatud üksikuid erandeid konstitutsioonilistest seadustest on võimalik sätestada ka lihtseaduses, kuid sellisel juhul on PS § 104 lg 2 tuleneva menetlusliku nõude täitmiseks vajalik, et eelnõu lõpphääletusel hääletas seaduse 5 vastuvõtmise poolt riigikogu koosseisu häälteenamus. KAS § 106 kehtiv sõnastus on vastu võetud Finantsinspektsiooni seaduse rakendamisega seotud 6 seaduste muutmise seadusega 09.05.2001 ning selle poolt hääletas 40 Riigikogu liiget. Seega ei ole asjassepuutuva sätte puhul järgitud PS § 104 lg 2 p 14 tulenevat häälteenamuse nõuet. Seetõttu on oleme seisukohal, et KAS § 106 on formaalselt vastuolus PS § 104 lg 2 p-ga 14. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Urmas Reinsalu Minister Katariina Kärsten 620 8262 [email protected] Stella Johanson 620 8240 [email protected] 5 RKPJKo 17.06.2009 nr 3-4-1-6-09, p 18. 6 Riigikogu stenogramm 09.05.2001, päevakorrapunkt nr 13. Arvutivõrgus http://stenogrammid.riigikogu.ee/et/200105091300#PKP-2000007803 (29.04.2015)