Jõhvi linna Pargi tänava T9 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu edastamine arvamuse saamiseks

Saatja: Anne Vesinurm <[email protected]> Saadetud: 15.12.2020 11:20 Adressaat: Anne Vesinurm <[email protected]> Teema: FW: Jõhvi linna Pargi tänava T9 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu edastamine arvamuse saamiseks Manused: Lisa_1_Pargi_tanav_T9_KSH_eelhinnang.pdf; arvamuse_saamiseks.asice -----Original Message----- From: Svetlana Jürgens <[email protected]> Sent: Tuesday, December 15, 2020 10:43 AM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Jõhvi linna Pargi tänava T9 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu edastamine arvamuse saamiseks Tere! Edastame Teile kirja nr 9-2.2/5984. -- Lugupidamisega Svetlana Jürgens Jõhvi Vallavalitsus keskkonnaspetsialist tel 336 3772 Jõhvi linna Pargi tn T9 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang 1. Õiguslik alus Planeerimisseaduse § 142 lõige 6 ütleb: "Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest". Vastavalt § 142 lõikele 1: Detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Eelhinnang antakse, kuna antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. 2. Sissejuhatus KSH eelhindamise koostamisel on lähtutud planeerimisseadusest (PlanS), keskkonnamõju hindamise ja juhtimissüsteemi seadusest (KeHJS), seaduse alusel Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.a määrusega nr 224 kehtestatud „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelust“ (edaspidi VV määrus) ja juhendist „Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhindamise metoodika täpsustamine“. Arvesse on võetud arendaja poolt saabunud informatsioon. Samuti on arvestatud Keskkonnaministeeriumi tellimusel 2015. aastal koostatud töödega „KMH/KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ ja „Keskkonnamõju strateegilise hindamise menetluse läbiviimise juhend. Planeerimisseaduse kohane menetlus“. Töö tulemusena selgitati välja, kas Jõhvi linnas Pargi tänava T9 (katastritunnus 25301:007:0128) kinnistul detailplaneeringu (edaspidi DP) algatamisel on vajalik keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamine või mitte. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus ning enne otsuse tegemist tuleb küsida (DP algatamise otsuse eelnõu ja KSH eelhinnangu põhjal) seisukohta asjaomastelt asutustelt vastavalt KeHJS § 33 lõikele 6. 1 3. Üldinfo 3.1. Planeeritava tegevuse lühikirjeldus Käesoleva detailplaneeringuga plaanitakse muuta Jõhvi linnas asuva katastriüksuse Pargi tänava T9 (katastritunnus 25301:007:0128) maakasutuse juhtotstarvet. Üldplaneeringujärgne sihtotstarve on transpordimaa. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa-alale jäähalli ehitamine, sh maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine ja üldplaneeringu muutmine. Krundi olemasolev maakasutuse sihtotstarve on 100% transpordimaa. Planeeringuga kavandatakse muuta see 50% ärimaaks ja 50% ühiskondlike ehitiste maaks. Jõhvi valla üldplaneeringu kohaselt asub planeeringuala transpordi maa-alal, kus tuleb ehitamisel lähtuda olemasolevast maakasutusest. Planeeringuga tehakse ettepanek üldplaneeringu muutmiseks maakasutuse juhtotstarbe osas. 3.2. Planeeringuala ning selle ümbruse iseloomustus Planeeringuala asub Jõhvi linnas Jõhvi viadukti vahetusläheduses. Maa-ala näol on tegemist tühja alaga, kus on olemas kõva kattega plats ja kõrghaljastus (ca 5 puud). Olemasolev juurdepääs on Pargi tänavalt (Pargi tänav T3). Planeeritud krunt on hoonestamata. Lähiümbruses asuvad viadukt, jalgpalli staadioon, promenaad, garaažid, elamud ja ärihooned. Planeeritava maa-ala suurus on 9315 m². Joonis 1. Planeeringuala asukoha plaan 2 3.2.1. Põhjavee kaitstus Ala põhjavesi on vaadeldavas piirkonnas looduslikult nõrgalt kaitstud või kaitsmata maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes ( Joonis 2). Joonis 2. Planeeringuala põhjavee kaitstus 3 3.2.2. Natura 2000 võrgustik ja looduskaitseobjektid Planeeringuala ei kuulu Natura 2000 alade võrgustikku ning alal ei asu looduskaitseobjekte. Kõige lähim looduskaitseala on Jõhvi linna park ja allee (ca 16 m kaugusel). Joonis 3. Lähim looduskaitseala Kavandatav tegevus ei ulatu eelnimetatud looduskaitsealani ning ei avalda sellele mõju. 3.2.3. Pärandkultuur Planeeringualal puuduvad pärandkultuuri objektid või kultuurimälestised. 4 3.2.4. Olemasolevad maakasutuse kitsendused, servituudid Planeeritaval maa-alal on järgmised kaitsevööndid: • teega seotud piirangud; • geoloogilised piiragngud; • sideehitise piirangud. Joonis 4. Planeeringuala kaitsevööndid Plaaneeringualal asuvad sideehitised ning sellega seotud kitsendused. Keskkonnakaitselised või veekaitselised piirangud puuduvad. 3.3. Planeeringulahenduse kirjeldus Kinnistule on kavandatud jäähall (ca 70x45 m) ning parkla (ülejäänud ala). Peale jääväljaku tuleb hoonesse riietusruumid, duširuumid, jääl tehtavate erinevate tegevuste jaoks rendipunkt (uisud, kepid, kurlinguvarustus jne), kohvik, tribüünid ca 500 inimest. Tehnovõrkude ja rajatiste vajadus:  veevarustus;  kanalisatsioonivarustus;  gaasivarustus 5   elektrivarustus. Juurdepääs plaanitakse lahendada Pargi tänavalt (Pargi tänav T3, Pargi tänav L3, Pargi tänav T8). Pargi tänav T8 plaanitakse edaspidi kasutada transpordimaaks. Teekatet on plaanides seal rajada uus (asfaltkate). 4. Võimalikud keskkonnamõjud Antud detailplaneeringu realiseerimisega kaasnevad keskkonnamõjud on seotud peamiselt ehitamisega (müra, vibratsioon, tolm) ning vähemal määral kinnistu edasise kasutamisega. Ehitamise käigus suureneb koormus Pargi tänavale. Ehitamisega seotud negatiivsed keskkonnamõjud on lühiajalised. Kinnistu kasutamisel võivad kaasneda järgmised keskkonna- ja sotsiaalsed mõjud: • hetkeseisuga kinnistu on hoonestamata ja igasugune koormus keskkonnale puudub; jäähalli ja parkla rajamisega kinnistut hakatakse aktiivselt kasutama; • autotranspordi liikumisega kaasneb tolmu, õhuheidete, müra ja vibratsiooni teke; • kuna jäähalli eeldatav kütteallikas on gaasikatel, siis võib lisanduda õhuheite allikas. 4.1. Planeeringualal esinevad loodusvarad, nende omadused ja taastumis- ning keskkonna vastupanuvõime Kinnistu, aadressiga Pargi tänav T9 asub linna hoonestaud osas ning promenaadi ja viadukti vahel. Piirkond on nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega ala, kuid kinnistu asub ühisveevärgi- ja kanalisatsioonivõrguga alas. 4.2. Loodusvarade kasutus Hoonete, platside ja teede ehitus nõuab ressursse. Samas need ressursid (nt: kruus, liiv, puit jms) pärinevad teistest piirkondadest, sest kohapeal neid ei ole. Ehitustegevuse käigus kasutatavate materjalide, vee ja tekkiva reovee koguseid ei ole täpselt teada. Teede ja platside ehitamisel võimalusel võib kasutada aherainest eraldatud killustiku ning asfaltfreespuru, mis hoiab loodusvarasid kokku. Kinnistul kasutatav vesi saadakse ühisveevõrgust ning maagaas gaasivõrust. Vett ja maagaasi kasutatakse olmevajaduseks. Gaas eeldatavasti hakatakse kasutama küteks. 4.3. Mõju pinnasele On ette näha, et ehitamise käigus avaldatakse pinnasele negatiivset mõju. Mõjud on lokaalsed, lühiajalised ja pöördumatud (hoonete, tehnovõrkude, teede ja platside rajamine). Kaevanditest väljastatud pinnast saab kasutada (sõltuvalt materjalist) osaliselt kohapeal täite- ja tasandusmaterjalina. Kaevanditest eemaldatud pinnase koguste ja hilisema käitlemise kohta info puudub ja see tuleb selgitada projekteerimise käigus. Täpne mõju suurus ja ulatus ei ole teada, kuid see ei ole eeldatavalt oluliselt negatiivne. Kaevetöödest ülejääva kaevise teisaldamiseks väljapoole planeeringuala, tuleb esitada taotlus Keskkonnaametile ja saada vastav luba. Tööde käigus võib sõltuvalt kaevetööde sügavusest, ilmastikutingimustest ja kasutatavast tehnoloogiast, koguneda ehitusalale sademe- ja pinnavett. Kui liigvee kogumisel ja ärajuhtimisel reostamise vältimiseks jälgitakse seadmete ja masinate ning keskkonnale ohtlike ainete hoidmise ja 6 kasutamise nõudeid, on oht looduskeskkonna reostamisele väike. Kinnistu kasutamisel mõju pinnasele võib olla seotud autotranspordist tulenevate vedelike leketega. Kuna autode parkimine ja autotranspordi liiklus toimub asfalteeritud platsidel ja teedel, siis tekkinud lekked saab likvideerida sorbendiga (nt liiv, saepuru), mis välistab ohtlike ainete sattumist pinnasesse. 4.4. Jäätme- ja energiamahukus Kavandatud hoonete energiamahukus ei ole suur. Energiakasutus on seotud kaevemehhanismide, veokite ja teiste mehhanismide poolt kütuse (põhiliselt vedelkütuse) kasutamisega ehitusperioodil ja osaliselt kinnistu edasisel kasutamisel. Hoonete kasutamisel vajatakse eelkõige elektrit, maagasi ja vett. Eeldatavalt lahendatakse hoone kütmine gaasikatlaga. Ehitustegevusega kaasnevad ehitusjäätmed. Antud detailplaneeringu puhul ei ole oodata jäätmete tekkimist mahus, mis võiks ületada piirkonna keskkonnataluvust. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekke kohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Jäätmete, sh ka ehitusjäätmete kogumisel ja käitlemisel tuleb lähtuda Jõhvi Vallavolikogu 14.09.2017 määrusest nr 128 „Jõhvi valla jäätmehoolduseeskiri ja korraldatud jäätmeveo kord”. Samuti kaasnevad olmejäätmed hoonete kasutusperioodil. Korraldatud jäätmeveoga hõlmatud jäätmeliigid tuleb üle anda jäätmevedajale, kellega Jõhvi Vallavalitsus on sõlminud korraldatud jäätmeveo teenuse kontsessiooni lepingu. 4.5. Mõju pinna- ja põhjaveele Planeeringualal ei asu ohtlike ainete ladestuskohti ega teisi jääkreostust tekitavaid objekte, samuti ei ole kavandatud keskkonnaohtlikke rajatisi ega tegevusi. Jäähalli tarbeks kasutatav freoon plaanides hoida mahutites. Mahutid on plaanis paigaldada hoone sisse. Eesti põhjavee kaitstuse kaardi järgi asub ala nõrgalt kaitstud või kaitsmata põhjaveega alal. Kavandatav tegevus võib läbi hoonete ja kommunikatsioonide rajamise mõjutada piirkonna hüdrogeoloogilisi tingimusi, kuid see ei ole eeldatavalt olulise mõjuga. Kinnistu kanaliseerimine lahendatakse linna kanalisatsioonivõrguga. Sadevesi immutatakse oma kinnistu piires või suunatakse linna sadeveekraavi (selle olamasolul). Detailplaneeringu realiseerimisega ei plaanita tõkestada ja paisutada vooluveekogusid ega kavandata ka nende loodusliku sängi või hüdroloogilise režiimi muutmist, sest planeeringualal ei paikne vooluveekogusid. Eelnevast tulenevalt ei ole kavandatava tegevusega oodata veereostuse teket. 7 4.6. Õhusaastatus Õhusaastus võib tekkida ehitamise (veokid ja ehitusmasinad) ja kinnistu kasutamise käigus. Ehitusaegne mõju on lühiajaline. Kuna kinnistule on plaanitud üldkasutatav spordirajatis, siis kinnistul ja selle lähiümbruses hakkab liikuma rohkem transpordi (Pargi tänav T8 hakatakse aktiivsemalt kasutama transpordimaaks). Iseeneselt planeeringuala asub aktiivse autoliiklusega piirkonnas ja juurde tulev liiklus ei avalda olulist mõju keskkonnale. Jäähalli kütmiseks on plaanis kasutada maagaasi, milleks hoone sisse paigaldatakse gaasikatel. Gaasikatlast väljuvad õhuheided ei ületa seadusandlusega sätestatuid õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtusi. Jäähalli tarbeks kasutatav freoon plaanides hoida mahutites. Mahutid on plaanis paigaldada hoone sisse. Freooni lekete võimalused viiakse miinimumini. Eelnimetatud mõjusid ei saa oluliseks lugeda. Vajadusel taotletakse õhusaasteluba või heiteallika käitaja registreeritakse Keskkonnaametis. 4.7. Müra, vibratsioon Ehitustegevuse perioodil võib esineda kõrgendatud ehitusmüra ja vibratsiooni taset. Tegemist on mööduvate mõjudega. Kavandatava tegevusega kaasneb liikluse suurenemine, kuid seda ei saa pidada oluliseks, mistõttu eeldatavalt liiklusmüra ja liiklusest põhjustatud õhusaaste taseme tõusu ei kaasne. Jäähalli kasutamisega seonduv müra võib olla tingitud jahutus- ja ventilatsioonisüsteemide tööga. Kuna planeeringuala vahetu läheduses puuduvad elamud, siis tekkiv müra ei saa avaldada olulist negatiivset mõju inimese tervisele. 4.8. Valgus, soojus, kiirgus ja lõhn Eelhinnangu koostamise faasis soojuse, kiirguse ja lõhna reostust ette näha ei ole. Jäähalli ja parkla ehitamise käigus rajatakse ka valgustus. Planeeringuala asub aktiivselt külastatavas piirkonnas: kõrval on promenaad, Pargi tänav, Pargi keskus, Jõhvi Konterdimaja. Seega lisanduv valgustus ei avalda negatiivset mõju keskkonnale. 4.9. Avariiolukordade esinemise võimalikkus ja koosmõju Jäähalli tarbeks kasutatav freoon plaanides hoida mahutites. Mahutid on plaanis paigaldada hoone sisse. Freonni lekete võimalused viiakse miinimumini. Lähipiirkonnas asuvate hoonete ja detailplaneeringu realiseerimisel kavandatava tegevuse mõjul ei ole oodata keskkonnamõjude kumuleerumist ega koosmõjude esinemist. 4.10. Oht inimese tervisele või keskkonnale ning kavandatava tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimise järgselt täiendavate avariiolukordade tekkimise võimalus viiakse miinimumini (freooni lekke või gaasikatla töö). Oht inimese tervisele avaldub hoonete rajamise ehitusprotsessis. Õnnetuste vältimiseks tuleb kinni pidada ehitusprojektis ning tööohutust määravates dokumentides esitatud nõuetest. Ehitusprotsessis tuleb kasutada vaid kvaliteetseid ehitusmaterjale ning ehitusmasinaid tuleb hooldada, et vältida 8 võimalikku keskkonnareostust nt lekete näol. Töötajad peavad olema spetsiaalse hariduse ja teadmistega. Nii on võimalik vältida ka ohtu keskkonnale, mis võib tekkida kui töötajad ei ole kompetentsed. Võimalikud avariiolukorrad ja nende vältimise meetmed või nende korral käitumise lahendused on vajalik näiteks projekteerimismenetluses läbi kaaluda. Freooni kasutamiseks ja laadimiseks peab kasutama parima võimaliku tehnikat, mahutid tuleb hooldada ja vajadusel kasutada ohutuseabinõusid. Gaasikatel peab vastama selleks esitatud normidele/standartidele. Peab teostama katla tehnilist ülevaadet ja hooldust. 4.11. Mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond Detailplaneeringuga kavandatu elluviimise mõju suurus ja ruumiline ulatus ei ole suur ning piirdub enamike tegurite osas planeeringualaga. Detailplaneeringu realiseerimisega ei ole ette näha liikluskoormuse suurenemist Pargi tänavale. Pargi tänava tavapärase liikluskoormuse kontekstis ei ole Pargi tänava T9 liiklus eriti märkamisväärne. Planeeringuala piirkonda ei saa elurajooniks nimetada, kuna enamus lähedal asuvate kinnistute sihtotstarve on 100% üldkasutatav või transpordimaa. Seetõttu ei saa Pargi tänava T9 kinnistu maa sihtotstarbe muutmisega eeldada naaberkinnistul asuva elumu korterite turuhinna vähenemist. Positiivseks sotsiaalefektiks saab lugeda spordiobjekti rajamist, mis hakatakse kasutama treeningute ja vabauisutamise jaoks. 4. Ettepanek KSH algatamata jätmise kohta Arvestades kavandatud tegevuse asukohta, mahtu ja iseloomu, ei saa eeldada, et detailplaneeringu elluviimisel ja hoonete ning rajatiste sihipärasel kasutamisel tekiks oluline keskkonnamõju. Keskkonnamõju strateegilise hindamise läbiviimine ei ole vajalik järgnevatel põhjustel: 1) Detailplaneeringu realiseerimisega ei saa hetkel teadaoleva info põhjal eeldada tegevusi, millega kaasneks keskkonnaseisundi oluline kahjustamine. 2) Lähtudes planeeringuala ja selle lähiümbruse keskkonnatingimustest ning maakasutusest, ei ole DP realiseerimisel kavandatud mahus ette näha muud olulist negatiivset keskkonnamõju. 3) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei põhjusta keskkonna vastupanuvõime ületamist, sest planeeringualal ei ole kaitstavaid loodusväärtusi ning lähima looduskaitseobjektini (Jõhvi linnapark ja allee) keskkonnamõjud ei ulatu. 4) Detailplaneeringu alal ei paikne teadaolevalt kaitsealuseid looduse üksikobjekte, kaitsealasid ja Natura 2000 võrgustiku alasid. 5) Detailplaneeringuga kavandatav tegevus ei kahjusta kultuuripärandit, inimese tervist, heaolu ega vara. Planeeritava tegevusega kaasneva liikluskoormuse, mürataseme ja õhusaaste suurenemist ei saa pidada oluliseks. Ülenormatiivsete saastetasemete esinemist ette näha ei ole. 6) Detailplaneeringu alal ei ole tuvastatud keskkonda saastavaid objekte ega jääkreostust, mistõttu ei ole eeldada olulist pinnase ja vee reostust, mis seaks piiranguid kavandatavale maakasutusele või 9 majandustegevusele. 7) Detailplaneeringuga kavandatava tegevusega ei kaasne olulisel määral soojuse, kiirguse, valgusreostuse ega inimese lõhnataju ületava ebameeldiva lõhnahäiringu teket. Tavapärased leevendusmeetmed kirjeldatakse detailplaneeringus. Eeltulenevast jäetakse Pargi tänava T9 kinnistu detailplaneeringu KSH algatamata. 8. Asjaomased asutused Keskkonnaamet Maanteeamet Rahandusministeerium Terviseamet Päästeamet 10 JÕHVI VALLAVALITSUS Keskkonnaamet Põhja regioon [email protected] Maanteeamet [email protected] Rahandusministeerium [email protected] Terviseamet [email protected] Päästeamet [email protected] Meie: 15.12.2020 nr 9-2.2/5984 Jõhvi linna Pargi tänava T9 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu edastamine arvamuse saamiseks Käesolevaga edastame Teile Jõhvi linna Pargi tänava T9 detailplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu arvamuse saamiseks. Planeeritav maa-ala hõlmab Pargi tänava T9 (25301:007:0128, transpordimaa 100%, pindala 9315 m²) kinnistut. Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on maa-alale jäähalli ehitamine, sh maakasutuse sihtotstarbe muutmine, ehitusõiguse määramine ja üldplaneeringu muutmine (kehtestatud Jõhvi Vallavolikogu 18.07.2013 määrusega nr 127). Planeerimisseaduse § 142 lõikes 6 on sätestatud, et üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel tuleb anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Vastavalt § 142 lõikele 1 detailplaneering võib põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on: 1) üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine; 2) üldplaneeringuga määratud hoonestuse kõrguspiirangu ületamine, krundi minimaalsuuruse vähendamine, detailplaneeringu kohustuslike alade ja juhtude muutmine; 3) muu kohaliku omavalitsuse üksuse hinnangul oluline või ulatuslik üldplaneeringu muutmine. Kooli 2 tel 336 3741, 336 3750 Swedbank EE722200221010951025 41595 Jõhvi e-post: [email protected] SEB Pank EE251010552019821006 Registrikood 75033483 www.johvi.ee Eelhinnang antakse, kuna antud detailplaneeringuga toimub üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Palume Teie arvamuse antud eelhinnangu suhtes 30 päeva jooksul. Lugupidamisega /Allkirjastatud digitaalselt/ Svetlana Jürgens keskkonnaspetsialist tel: 336 3772 [email protected] Lisad: 1. KSH eelhinnang – 10 lk