KORRALDUS
15.12.2020 nr 1-23/20/918
Riigihanke Riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-
Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–Aindu lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine
(viitenumber 230344) riigihanke alusdokumentide
muutmine
Riigihangete seaduse § 81 ja § 82 ning Maanteeameti peadirektori 18.02.2020. a käskkirjaga nr
1-2/20/158 kinnitatud „Volituste andmine“ alusel, muudan Maanteeameti lääne teehoiu osakonna
juhataja 26.11.2020. a korraldusega nr 1-23/20/876 kinnitatud riigihanke „Riigitee 49 Imavere–
Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–Aindu lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekti koostamine“ (viitenumber 230344), hanketeadet ja riigihanke alusdokumenti III
Tehnilist kirjeldust alljärgnevalt:
1. Muuta hanketeadet asendades punktis „IV.2.2) Pakkumuste või osalemistaotluste
laekumise tähtaeg“ ja punktis „IV.2.7) Pakkumuste avamise aeg“ tähtaja järgnevaga:
„21.12.2020.a kell 10:00“.
2. Muuta HD III Tehnilist kirjeldust alljärgnevalt:
2.1. Kustutada punkt 10.2.
(allkirjastatud digitaalselt)
Hannes Vaidla
juhataja
lääne teehoiu osakond
/kinnitatud digitaalselt/
Tehniline kirjeldus
Riigitee nr 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–Aindu
lõigu põhiprojekti koostamine
1. Projekti eesmärk
Riigitee nr 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–Aindu
lõigu rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine.
Olemasoleva maantee rekonstrueerimine, mis sisaldab tee katendi ning muldkeha remonti
(sh olemasolevad ristmikud ja mahasõidud, bussipeatused, teeületuskohad, vete
äravoolusüsteemid, liikluskorraldusvahendite asendamine jmt), et tõsta liiklusohutuse taset,
sõidumugavust ja parandada katendi kandevõimet. Tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
2. Olemasolev olukord
Tegemist on asulavälise lõiguga. Lõigul on 1970. aastal rajatud mustkate. Riigitee on halvas
seisukorras ja vajab rekonstrueerimist. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2019.
aasta teeregistri andmetel on 4554 autot/ööpäevas, millest raskeliiklust on 10%.
3. Lähteülesanne
3.1. Projekti koostamise aluseks on esitatud Maanteeameti Korraldus
projekteerimistingimuste andmiseks.
3.2. Projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Näha ette
katendi uuendamine. Vajadusel näha ette olemasoleva muldkeha remont.
3.3. Arvestada projekteerimistingimustes ette nähtud parameetritega.
3.3.1. Sõiduradade laiuse lõplikul valimisel lähtuda „Riigiteede liikluskorralduse
juhisest“.
3.3.2. Muud parameetrid valida lähtuvalt projektkiirusest 90 km/h (põhjendatud
juhtudel lõiguti madalam).
3.3.3. Tellija nõusolekul võib kasutada Eestile lähedastes kliimavöötmetes asuvate
Euroopa riikide projekteerimise norme ning muid juhendmaterjale.
3.3.4. Analüüsides ja prognoosides kasutatavad lähteandmed peavad olema viimase
seisuga, mis projekteerimise hetkel Eesti avalikest registritest saada on.
4. Uurimistööd
4.1. Uuringute teostamisel, mis vajavad ajutist liikluskorraldust, tuleb lähtuda
Maanteeameti juhisest „Riigiteede ajutine liikluskorraldus - Juhend liikluse
korraldamiseks riigiteede ehitus- ja korrashoiutöödel“.
4.2. Topo-geodeetilised uurimistööd teostada mahus, mis võimaldab maantee, ristmike ja
vete äravoolurajatiste projekteerimist:
4.2.1. Topo-geodeetilised uuringud teostada vastavalt majandus- ja taristuministri
14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistamisele esitatavad nõuded“ ja Maanteeameti peadirektori
13.05.2008 käskkirjaga nr 102 kinnitatud juhendile „Täiendavad nõuded topo-
geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
4.2.2. Kuna geodeetiliste uurimistööde algusaeg langeb talvekuudele ning Tellijal on
omapoolne huvi, kiirendada võimalike maa-alade võõrandamisega seotud
protsesse, lubab Tellija Töövõtjal koostada esmase maa-ala plaani,
krundijaotuskava ja eskiislahenduse aerolidari andmetele tuginedes. Hiljem, kui
ilmad juba võimaldavad alustada välitöödega, on Töövõtja kohustatud koostama
korrektse topo-geodeetilise uurimustöö (vt. Töö osade üleandmise ja
maksegraafik).
4.2.3. Mõõdistada ja kanda plaanile kõik leitud piirimärgid ning piiriprotokolli järgsed
katastriüksuste piirid (koostada piiriandmete aruanne). Kõik piiride asukohad
tuleb üle täpsustada maakatastrist välja võetud piiriprotokollide andmete põhjal
ning, kui piiride asukohad ei ole vastavuses piiriprotokollidega, siis ei ole
Töövõtja kohustus neid korrigeerida vaid teavitada Maa-ametit leitud
puudustest.
4.2.4. Töövõtja peab koostama ja kooskõlastama Tellijaga enne tööde algust topo-
geodeetiliste tööde kava.
4.2.5. Mõõdistamisel kasutada EH2000 (Amsterdami null) kõrgussüsteemi.
4.2.6. Mõõdistamisel kasutada tahhümeetrilist mõõdistamisviisi. Nivelleerimiskäik
rajada nivelleerimise teel ning lisada aruande mahtu mõõdistamisvõrgu punktide
ja nivelleerimiskäigu skeem. Mõõdistamisvõrgu punktid tuleb kindlustada
looduses, mis säiliksid kuni tee-ehituse vastuvõtmiseni (vähemalt 4 aastat).
4.2.7. Maanteelõigu alguse ja lõpu kohta anda koordinaadid ja kinnistada looduses.
4.2.8. Mõõdistusala ulatus ja uuringute täpne maht määrata Töövõtjal arvestades Töö
eesmärki. Mõõdistusala peab olema tee ehitusprojekti koostamiseks ja
olemasoleva situatsiooniga kokku viimiseks vajalikus mahus.
4.2.9. Maanteega külgnevad riigimaanteed mõõdistada vähemalt 100m ulatuses alates
ristmikust. Täpsustatakse uuringute kavas.
4.2.10. Mõõdistus teostada maantee koridoris vähemalt 100m laiuselt (50m ulatuses
mõlemalt poolt alates tee teljest).
4.2.11. Ristuvatel kraavidel üles- ja allavoolu teha mõõdistused vete
ärajuhtimissüsteemi (eelvoolu tagamiseks) projekteerimiseks vajalikus mahus
(vähemalt 100m üles- ja allavoolu).
4.2.12. Kaevude kohta esitada kaevutabelid, milles kajastada kaevu number,
absoluutkõrgused (maapinnast, kaevu kaas, kaevu põhi), kaevu läbimõõt laiemas
kohas, kaevu materjal (seinad, kaas), torude andmed (absoluutkõrgus põhjast,
läbimõõt materjal, suubumine, kaevu visuaalne seisukord ning kaane kõrguse
reguleerimise ulatus (min-max).
4.2.13. Uurida tehnovõrkude paiknemist mõõdistusalal ja tehnovõrkude
sügavust/kõrgust . Mõõdistusalal paiknevate tehnovõrkude asukohad ja
sügavus/kõrgus kanda plaanile;
4.2.14. Mõõdistada kõik truubid. Esitada geodeetilisel alusplaanil truubi sisse- ja
väljavoolu kõrgused, truubi läbimõõt ja pikkus, truubi materjal. Topo-
geodeetiline uuring peab olema koostatud mahus, mis võimaldab veeviimarite
terviklahenduse projekteerimist.
4.2.15. Koostada tabel teelõigul olevate liiklusmärkide kohta. Tabelis peab kajastuma
märgi asukoht, nimetus, märgi number ja kirjeldus. Märgid tähistada tabelis
numbriga ja tähistada ka plaanil.
4.2.16. Koostada tabel piirnevate maaüksuste omanike andmetega (kinnistusregistriosa
2
number, katastriüksuse tunnus, katastriüksuse aadress, omaniku nimi),
mõõdistusviisi (L-Est, plaanimaterjal jne) ja looduses olevate piiripunktide
tähistuste kohta.
4.2.17. Töövõtja peab arvestama kuludega, mis on vajalikud kinnistusregistrist ja
äriregistrist kinnistuomanike andmete saamiseks.
4.2.18. Topo-geodeetilise uurimistöö aruanne kooskõlastada tehnovõrkude valdajatega,
Põllumajandusameti maaparandusosakonnaga ja kohaliku omavalitsusega ning
kõigi teiste ametkondadega, kelle kaitsevööndis hakkame ehitustöid tegema.
4.2.19. Vormistusnõuded:
4.2.19.1. Koostada topo-geodeetiliste uurimistööde aruanne, mis esitada
projekteerimise käigus digitaalselt.
4.2.19.2. Töövõtja peab koostama 3-mõõtmelise digitaalse maapinnamudeli DTM,
DWG ja LandXML formaadis.
4.2.19.3. Maapinnamudel tuleb koostada kogu mõõdistusala piirides näidatud ala
kohta.
4.2.19.4. Maapinnamudeli failis peavad olema esitatud maapinnale iseloomulikud
murdejooned (katte serv, mulde serv, äärekivi ülemine ja alumine serv,
kraavide ülemine ja alumine serv).
4.2.19.5. Maapinnamudeli failis peavad olemas esitatud maapinna
samakõrgusjooned. Samakõrgusjoonte vahe peab olema 0,1m.
4.2.19.6. Korrastada maapinnamudel mõõdistusala piiril ning hoonete ning muude
rajatiste juures.
4.3. Teostada geotehnilised uurimistööd:
4.3.1. Juhinduda Maanteeameti peadirektori 15.11.2018 käskkirjaga nr 1-2/18/462
kinnitatud “Geotehniliste uuringute juhised”.
4.3.2. Enne geotehniliste uuringute teostamist tuleb Töövõtjal koostada geotehniliste
uuringute kava (mis edastada tutvumiseks ja ettepanekute tegemiseks Tellijale).
4.3.3. Geotehnilised uuringud tuleb teostada asukohas ja mahus, mis võimaldab
maantee, ristmike ja rajatiste projekteerimist.
4.3.4. Geotehnilised uuringud peavad andma piisavad andmed ehituskoha ja
selle ümbruse pinnase ning pinnasevee tingimuste kohta. Nende põhjal peab
olema võimalik selgitada kõik olulised pinnaseomadused ja anda
projekteerimiseks vajalike pinnaseparameetrite normväärtuste usaldusväärne
hinnang.
4.3.5. Kohtades, kus tee piirneb soise alaga, tuleb teostada täiendavalt geoloogiline
puurimine muldkeha kõrvalt, et fikseerida aluspinnase kalded, turbakihi paksus
ning piki teed soise ala algus ja lõpp.
4.3.6. Geotulbad tuleb esitada värskeimas versioonis *.ags formaadis. Täpsemad
juhised vt p.4.4.1 juhendist.
4.3.7. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
4.4. Liiklusuuringud:
4.4.1. Liiklusuuringud tuleb teostada mahus, mis võimaldab:
4.4.1.1. Arvutada ristmike läbilaskvust ja määrata teenindustaset;
4.4.1.2. Selgitada välja lisaradade vajadus projekteerimistingimuste arvamuste ja
kooskõlastuste koondtabelis tulnud ristmikele.
4.4.1.3. Määrata koormussagedus.
4.4.1.4. Liiklusuuringud vormistada aruandena, mis peab sisaldama vähemalt
3
järgmist:
4.4.1.4.1. liikluse prognoosi;
4.4.1.4.2. liikluskoosseisu ja koormussagedust;
4.4.1.4.3. teenindustaset;
4.4.1.4.4. liiklusvoogude jagunemist ristmikel ja võimalikke ümberjagunemisi
sh riigiteedel, kohalikel ja erateedel
4.4.1.4.5. aruande kokkuvõtet.
4.4.2. Liikluse prognoosimisel tuleb arvestada ja analüüsida nii Maanteede
projekteerimisnormides punktis 1.3 tooduga kui „Liikluse baasprognoos Eesti
riigimaanteedele aastaks 2040“ keskmise kasvuga.
4.4.3. Tellija teeb Töövõtja analüüsi põhjal otsuse, millise liikluskasvuga tuleb katendi
projekteerimisel arvestada.
4.4.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
4.5. Koostada katendi projekt:
4.5.1. Koostada katendi variantide tugevusarvutused programmi KAP kõige uuema
versiooni alusel koos tüüpsete katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
4.5.2. Teostada katendi arvutus vähemalt kolmele võrreldavale katendikonstruktsiooni
variandile (KS või killustikust alus vms võrdlus). Lisaks tuleb arvestada
„Killustikust katendikihtide ehitamise juhendi“ Tabel 1 märkused tooduga.
Katendikonstruktsiooni valiku tegemiseks esitada Tellijale põhjendatud
ettepanek, mis peab sisaldama katendikonstruktsioonide variantide
hinnavõrdlust.
4.5.3. Lisaks koostada üks katendi tugevusarvutus Soome juhendmaterjali
„Teekonstruktsioonide projekteerimine 2018“, mitteametlik tõlge (8.04.2019)
kõige uuema versiooni alusel koos tüüpse katendi ristprofiilidega ning valitud
kattekonstruktsiooni põhjenduste ja ehitustehnoloogiliste kirjeldustega.
Dreenkihi (asendatud jämetäitematerjalist rajatava kihiga - killustikalusega)
aluse ehk muldkeha pinnase/täitematerjali kasutuskõlblikkuse klass määrata
pinnase/täitematerjali sõelkõvera põhjal (Soome juhendmaterjal
„Teekonstruktsioonide projekteerimine 2018“, tabel 6, joonised 2 ja 3).
4.5.4. Sobilike materjalide olemasolul tuleb kaaluda ka konstruktsiooni, mille
lahenduse kohaselt kasutatakse kohalikke materjale (~50 km raadiuses).
4.5.5. Näha ette eelistatuna kogu freespuru kasutamise uues katendikonstruktsioonis.
4.5.6. Olemasolevate katendite seisukorra hindamine:
4.5.6.1. Töövõtja peab hindama projektlahendusega seotud olemasolevate
teelõikude seisukorda. Hinnata tuleb kõiki projektiga puudutatavaid teid.
Riigitee osas vastavalt Pavement Management System (PMS) või mõne
muu Tellija poolt aktsepteeritud hindamissüsteemi põhjal;
4.5.6.2. Riigitee osas esitada olemasoleva olukorra kompleksanalüüs, mis viiks
kokku geotehniliste uuringute tulemused katte tänase seisukorraga
(defektid, kandevõime andmed, roopad jms). Andmete analüüsi põhjal
tuleb esitada arvutuslike nõrgimate kohtade piketid (min 5tk);
4.5.6.3. Aruanne peab sisaldama põhjendatud hinnanguid edasisteks tegevusteks,
millega projektide koostamisel arvestada. Tuua välja võimalikud remondi-
meetmed;
4.5.6.4. Katendi aruandes tuleb välja tuua karjääride asukohtade ülevaade 50 km
raadiuses (Maa-ameti jm andmetele tuginedes) koos veokaugustega
objekti(de) keskele. Andmed grupeerida tabelis 10, 30 ja 50 km kaupa.
4
Karjääride omanikelt tuleb küsida maksumused ning materjalide
omadused (koos katseprotokollidega). Esitada saadud info koondtabelina
(sh terastikulased koostised, lõimisetegur (Cu), filtratsioonid, tugevused,
saadaolevad kogused jne). Lisaks sellele kirjeldada koondtabelis
materjalide nimetused vastavalt kehtivale Elastsete teekatendite
projekteerimise juhendi L2T3 järgselt.
4.5.6.5. Aruanne tuleb esitada kooskõlastamiseks Tellijale koos ettepanekutega,
millist materjali antud piirkonnas tuleks katendiarvutuse teostamisel
eelistada, et saada optimaalseim lahendus (projekteerijal valida
kogukuludelt soodsaim lahendus). Eraldi tuleb välja tuua ehituse
massvedude tugevdamist vajavad teed koos maksumusega.
4.5.7. Katendi konstrueerimise aruanne peab muuhulgas sisaldama katendi variantide
võrdlust koos variantide maksumustega ning variantide ehitustehnoloogia
kirjeldust. Võrdlus peab võtma arvesse katendi ehitusmaksumuse ning
kulutused, mida tuleb teha 20 aasta kasutusperioodi jooksul (remont,
rekonstrueerimine). Samuti tuleb lisada variantide tüüpsed ristprofiilid ning
Töövõtja põhjendatud soovitus katendikonstruktsiooni valiku osas.
4.5.8. Katend tuleb projekteerida ja arvutada kõigile projektiga käsitletavatele teedele.
4.5.9. Projekteerida katend kasutusajaga vähemalt 20 aastat. Projektis näha ette
kulumisvaru 1 cm.
4.5.10. Katendiarvutuses arvestada geotehniliste uuringute analüüsitud tulemustega.
4.5.11. Peale katendiarvutust kirjeldada materjalide nimetused ehitajale projektis
kehtiva Elastsete teekatendite projekteerimise juhendi L2T3 aluselt.
4.5.12. Katendi projekt (mis arvestab geotehnilisi uuringuid ning sisaldab
katendivariantide võrdlust) esitada otsustamiseks Tellijale. Katendi projekt
esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
4.6. Olemasolevate üld- ja detailplaneeringute väljaselgitamine:
4.6.1. Selgitada antud maanteelõigu piirkonnas kehtestatud ja koostamisel olevad üld-
ja detailplaneeringud ning arvestada nendega põhiprojekti koostamisel
(perspektiivsed mahasõidud, mille ehitamise mahtusid mitte arvestada maantee
ehituse mahtudesse).
4.6.2. Töövõtja peab selgitama ja esitama Maanteeametile andmed planeeringutes
toodud teede ja tehnovõrkude rajamise kohustuste osas.
4.6.3. Töövõtja peab lisama projekti juurde kõikide kehtestatud üld- ja
detailplaneeringute põhijoonised ning nimetama planeeringud projekti
seletuskirjas.
4.6.4. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
Keskkonnamõjude eelhinnang
4.7. Koostada projektiga kavandatavate tegevuste osas keskkonnamõjude eelhinnang,
lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) §
61, mis selgitab keskkonnamõjude hindamise vajaduse ning on aluseks haldusakti
andmisele KMH algatamise või algatamata jätmise kohta.
4.8. Eelhinnang koostada projekteerimise faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga
kaasnevad asjakohased mõjud, kuid mitte enne, kui on selgunud tee ja teerajatiste
täpne asukoht.
4.9. Eelhinnangu peab koostama füüsiline isik, kellel on keskkonnamõju hindamise litsents
või juriidiline isik asjakohase litsentsiga töötaja kaudu (KeHJS §14 tähenduses).
4.10. Aruanne esitada projekteerimise käigus Maanteeametile digitaalselt.
5
5. Krundijaotuskava
5.1. Ehitustööde ja edasise teehooldusega arvestava tehniliselt vajaliku teemaa
võõrandamise protsessi läbiviimiseks koostada krundijaotuskava.
5.2. Krundijaotuskava koostamisel tuleb arvestada Maanteeameti ettepanekutega
võõrandatavate alade määramisel ja töö vormistamisel. Täpsustavad nõuded
krundijaotuskava koostamiseks esitatakse projekti koostamise käigus.
5.3. Krundijaotuskavas esitada äralõiked, servituutide ja kasutusõiguse seadmise alad ning
projektiga ettenähtud tööd, mis kinnisasja omanike otseselt puudutavad (nt
kinnisasjale juurdepääsu muudatused, sademevete ärajuhtimine, haljastuse või ehitiste
likvideerimine, kitsendused jms).
5.4. Projektiga kavandatud tööd, mis otseselt puudutavad piirinaabreid jt kinnisasja
omanike, tuleb esitada krundijaotuskava kinnisasjade tabelis kinnisasjade lõikes.
5.5. Lisaks koostada joonised kõigi kinnistute osas, kus on planeeritud ehitustegevus,
märkuste osasse panna kirja kinnistuga piirneval alal tehtavad tööd (isegi kui pole
võõrandust). Projekteerija peab arvestama, et ta selgitab lahendust kinnistu omanikule,
vajadusel ka kohapeal.
5.6. Krundijaotuskava esitada Maanteeametile digitaalselt.
6. Põhiprojekti osad
6.1. Koostada riigitee nr 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km 36,565-43,753 asuva Võivaku–
Aindu lõigu rekonstrueerimise põhiprojekt vastavalt määruses „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele.
6.2. Koostada katendi aruanne.
6.3. Tehnovõrkude põhiprojektid.
6.4. Ehitusmaksumuste kalkulatsioon.
6.5. Vajadusel krundijaotuskava täpsustamine.
6.6. * Tellija tellib projektile liiklusohutuse auditeerimise ning projekti ekspertiisi.
Töövõtjal on kohustus parandada projekti vastavalt auditis ja ekspertiisis tehtud
märkustele, kui Tellija on otsustanud parandamise vajaduse.
7. Projektide koostamise üldised nõuded
7.1. Projekti seletuskirjas tuua välja kõik tööd, mida tehakse ohutuse parandamiseks.
7.2. Koostada maanteelõigu asukoha skeem, mille eesmärk on tutvustada projekti asukohta
Eesti mastaabis.
7.3. Koostada projekti alast ülevaatlik asendiskeem, kuhu kanda ülevaatlik info projekti
kohta (projekteeritav maantee, piketaaž, kõrvalteede numbrid ja nimetused,
katastriüksuste piirid, vajalik maavõõrandus, bussipeatused jne).
7.4. Koostada maanteelõikude asendiplaanid koos maaüksuste piiridega ning
liikluskorraldusega ja eraldi vertikaalplaneerimise joonised.
7.5. Koostada projekteeritavate lõikude pikiprofiilid ja geoloogiline profiil. Pikiprofiil
tuleb koostada ka kõigile ristmikele ja mahasõitudele.
7.6. Koostada tüüpristprofiilid erineva lahendusega ristlõigetest, milles näidata ära katendi
konstruktsioonid, olemasolev ja projekteeritud situatsioon ning piirkond, kuhu on
vastav tüüp projekteeritud.
7.7. Koostada tööristlõiked piketaažiliselt 25m sammuga põhitee, ristmike, mahasõitude ja
kergliiklustee kohta. Vastavalt projektlahendusele võib samm olla ka väiksem, kui
6
25m, kuid kindlasti mitte suurem. Kõik tööristlõiked peavad olema korrektselt
vormistatud ning õiges mõõtkavas, mis võimaldab jooniseid selgelt lugeda.
7.8. Töövõtja peab valima mõõtkava, mis kindlustab joonise hea loetavuse ja selguse.
7.9. Tagada vete- piki ja põiksuunaline äravool teemaalt. Vajadusel projekteerida
pinnavete ärajuhtimissüsteemide ehitamine, ümberehitamine ja puhastamine (sh
vajadusel kraavide eelvoolud, mis asuvad teega piirnevatel katastriüksustel).
7.9.1. Projektiga anda põhimõtteline sademevete äravoolu lahendus.
7.9.2. Truupide puhul näha ette olemasolevate korras rajatiste puhastamine,
amortiseerunud truupide asemele projekteerida uued.
7.9.3. Tugimaantee 49 km 43,407 asub truup koos tugimaantee kõrval oleva sillaga.
Projektis ette näha rajatise lammutamine ja vajadusel pikem truup.
7.9.4. Selgitada välja teetrassil olemasolevad toimivad maaparandussüsteemid ja
taotleda Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajalt tehnilised tingimused maaparandussüsteemide ümberehituse projekti
koostamiseks tagamaks maaparandussüsteemi funktsioneerimise.
7.9.5. Vajadusel tuleb põhiprojekti koostamise käigus teostada täiendavad
lisauuringud olemasoleva veekuivendussüsteemi (kraavid/jõed) seisukorra
kindlakstegemiseks ja renoveerimiseks.
7.9.6. Maaparandussüsteemidega seotud lahendused (projekt) tuleb kooskõlastada
Põllumajandusameti maaparandusosakonna või maaparandussüsteemi
valdajaga.
7.9.7. Projekteeritav lahendus peab välistama pinnasevee sattumist
katendikonstruktsiooni.
7.10. Riigimaantee lõigus tuleb võimalusel ette näha olemasolevate mahasõitude ja
ühendusteede sulgemine või nende ühendamine piirkonnas paiknevate mahasõitudega
kogujateede/ühendusteede abil.
7.11. Täiendavate mahasõitude kavandamist tuleb võimalusel välistada.
7.12. Anda liikluskorraldusvahendite demonteerimise mahud. Näidata ära utiliseeritava
materjali mahud.
7.13. Näha ette võsa raiumine perspektiivse tee maa-alalt vajadusel metsalangetustööd ja
kändude juurimine ning tee maa-ala planeerimis- ja heakorratööd.
7.14. Projekti töömahtu lisada ehitaja kohustus koostada ehitusaegne liikluskorralduse
projekt. Üldiselt projekti koostamisel arvestada, et ehitusaegne liikluskorraldus oleks
võimalik teostada ümbersõite vältides. Kui ümbersõite ei saa vältida, siis koostada
projekti mahus maanteelõigust ümbersõitude skeemid koos liikluskorraldusega ja
eelnevate ehitustööde kirjeldustega.
7.15. Koostada töömahtude tabelid (mahud pikettide kaupa).
7.16. Ristmike projektlahenduse sobivust tuleb kontrollida antud oludes ebasoodsaima
arvutusliku auto pöördekoridori šablooniga (šabloon näidata joonisel).
7.17. Koostada kasutus- ja hooldusjuhendid.
7.18. Koostada töömahuloend (kululoend).
7.19. Ehitusmaksumuste kalkulatsioonid peavad põhinema ühikhindadel ja tööde mahtudel.
Maksumuste kalkulatsioonides tuleb eraldi välja tuua maanteede, jalg- ja
jalgrattateede, ristmike, mahasõitude, rajatiste ja tehnovõrkude ehitusmaksumused.
Ehitusaegse liikluskorralduse, ajutiste ehitiste, keskkonnamõju leevendusmeetmete,
maade võõrandamise, tehnilise projekteerimise ja ehitusjärelvalve maksumuste
kalkulatsioonid esitada eraldi.
8. Bussipeatused
8.1. Koostöös Viljandi Vallavalitsuse ja Viljandimaa Ühistranspordikeskusega vaadata
7
projekteerimise ajal üle bussipeatuste asukohad, vajadused ja paiknemine ning teha
vajalikud muudatused. Kaaluda bussipeatuste juures täiendavalt laiemate teepeenarde
projekteerimist lähima teeotsani, et parandada liiklusohutust bussipeatustesse
liikumisel.
8.2. Selgitada välja bussiliinide marsruudid projektala ulatuses ja bussipeatuse kasutatavus.
8.3. Liikuvuse tagamiseks hinnata bussipeatuste rajamise vajadust liiklussõlmedesse/
ristete juurde ning sealjuures hinnata vajadust parklate rajamiseks sõiduautodele ja
jalgratastele (pargi ja reisi parklad).
8.4. Bussipeatuste kavandamisel arvestada „Bussipeatuste, platvormide ja -paviljonide
rajamise põhimõtted“ (leitav Maanteeameti koduleheküljelt:
Ametist/Juhendid/Projekteerimisjuhendid).
9. Liikluskorraldusvahendid
9.1. Lähtuvalt projektlahendusest projekteerida põhiprojekti mahus
liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, markeering jms).
9.2. Projekteeritav viitamine peab haakuma viitamisega naaberlõikudel.
9.3. Teekattemärgistuse projekteerimisel arvestada ka naaberlõikudega ning
liitumiskohtadel üleminekumärgistuse eemaldamisega.
9.4. Koostada teeviitade joonised mahu määramiseks.
9.5. Projekti liikluskorralduse lahendus esitada Tellijale märkuste esitamiseks ja
kooskõlastamiseks.
10. Tehnovõrkude ümbertõstmine
10.1. Ehitusele ettejäävate olemasolevate tehnovõrkude ümberehituseks tuleb koostada
põhiprojekt koos töömahtude loendite ja ehitusmaksumuste kalkulatsiooniga vastavalt
võrguvaldaja tehnilistele tingimustele.
10.2. Taotleda tehnilised tingimused tehnovõrkude valdajatelt, kelle trasse projektiga
tehtavad tööd puudutavad. Tehnilistest tingimustest tulenevad projekteerimistööd või
nende tegemise vajadus kooskõlastada enne projekteerimise alustamist Tellijaga.
11. Haljastus ja hooldus
11.1. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest “Kasutus- ja hooldusjuhendi
koostamise põhimõtted“.
11.2. Lähtuda Maanteeameti kodulehel olevast juhisest „Riigiteede haljastustööde juhis“.
11.3. Koostada haljastuse skeem (ei pea olema eraldi joonis), milles näidatakse eri
pinnavärvidega, millist tüüpi haljastust kasutatakse. Jooniselt peavad olema selgelt
loetavad ja arusaadavad erinevat tüüpi haljastuste kasutamise alad ja kohad.
12. Koosolekud, kooskõlastamine ja avalikkuse kaasamine
12.1. Töövõtja peab korraldama projekteerimise käigus koostöös Tellijaga, kohalike
omavalitsuste esindajatega ning vajadusel tehnovõrkude valdajatega,
detailplaneeringute ja üldplaneeringute koostajatega regulaarseid töökoosolekuid
vajadusel sagedusega kord kahe nädala jooksul, asukohaga Pargi tn 3a, Viljandis või
Veski tn 23, Tartus (Tellijaga kooskõlastatult võib toimuda virtuaalses keskkonnas).
Töökoosolekul peab kohal olema Töövõtja poolt esitatud ja Tellija poolt
kooskõlastatud Lepingu vahetul täitmisel osalev projektijuht. Teised võtmeisikud
peavad koosolekul osalema vastavalt Tellija kontaktisiku eelnevale nõudmisele või
juhul kui Töövõtja peab ise vajalikuks.
12.2. Koosolekute sagedust võib tellija nõusolekul piirata uuringute koostamise etapis.
8
12.3. Töökoosolekutel antakse ülevaade vahepealse aja jooksul tehtud töödest, toimub
arutelu projektis esile kerkinud teemadel.
12.4. Enne töökoosoleku toimumist on Töövõtja kohuseks esitada osalejatele koosoleku
päevakord koos vajalike eelinfot sisaldavate materjalidega.
12.5. Koosolekuid protokollib Töövõtja.
12.6. Põhiprojekt tervikuna kooskõlastada kõikide projektiga seotud tehnovõrkude
valdajatega.
12.7. Kooskõlastuse taotlemisel arvestada kooskõlastamisele kuluvale ajale (vähemalt 30
päeva). Projekti kooskõlastamiseks esitamisel peab Töövõtja võtma kooskõlastavalt
isikult või asutuselt kirjaliku kinnituse projekti kättesaamise kohta, mis tõendaks
projekti kättesaamise kuupäeva. Tähitud postiga saatmisel tuleb taotleda kirja saajalt
kättesaamisteade.
12.8. Kui projekt on esitatud kooskõlastamiseks, kuid kooskõlastus pole saabunud hiljemalt
30 päeva jooksul, tuleb esitada kirjalik tõendusmaterjal selle kohta, et projekt on
kooskõlastamiseks esitatud.
12.9. Kui kooskõlastust andvad asutused või isikud annavad eitava või tingimusliku
kooskõlastuse, on Töövõtjal kohustus esitada need tingimused koos temapoolse
seisukohaga tingimustega arvestamise võimalikkuse kohta, mille alusel esitab Tellija
oma seisukoha. Töövõtja vastab tingimusliku kooskõlastuse andjale.
12.10. Avalikustamine/avaliku arutelu - Projekteerija korraldab vajadusel põhiprojekti
avalikustamise kohalikes omavalitsustes koostöös Maanteeametiga ja koostab
avalikustamistest osavõtjatele arusaadavad maanteelõikude ja ristmike lahendusi
illustreerivad joonised.
13. Vormistusnõuded
13.1. Esitada projekteeritud lahendusetes kasutatavad teljed (alignments)
kolmemõõtmeliselt eraldi xml formaatis failidena (sh teed, kraavid).
13.2. Esitada xml formaadis eraldi failidena kõik projektsed teekonstruktsiooni pinnad sh:
väljakaeved; täitepinnas(-ed) katendikihtides kasutatavate erinevate materjalide
kaupa; ümbertõstetavad või ümberehitatavad tehnovõrgud;
13.3. Väiksemate ristmike ja krundile juurdepääsude vormistamisel XML formaati on
lubatud esitada ühes failis konstruktsioonikihi kaupa (näide kõikide mahasõitude asfalt
1 XML, alused 1 XML, täited 1 XML, väljakaeve 1 XML jne)
13.4. XML teekonstruktsioonikihtide pinnad peavad olema esitatud oma murdepunktidega
ja eelmise pinnaga või olemasoleva aluspinnaga ühendatud. Vt Lisa 4.
13.5. Põhiprojekt vormistada eesti keeles. Kõik projektid ja tööosad vormistada 1
elektroonilisel andmekandjal (näiteks USB mälupulgal). Seletuskirjad
ja projektjoonised esitada paberkandjal 1 eksemplaril.
13.6. Digitaalsel vormistamisel kasutada järgmisi failiformaate:
13.6.1. Joonised peavad olema esitatud originaalformaadis (.dwg tuleb esitada igal
juhul) ning .pdf kujul;
13.6.2. Tabelite failid vormistada .xlsx ning .pdf kujul;
13.6.3. Tekstifailid vormistada . docx ning .pdf kujul;
13.6.4. Muud projekteerimise tarkvara kasutades nende originaalfailid;
13.6.5. Lisaks projekti failidele peavad olema printimiseks vajalikud failid ja kõigi
kasutatud joonte liikide .shx failid;
13.6.6. Jooniste vormistamisel arvestada, et jooned peavad olema eristatavad ning
joonised peavad olema arusaadavad ka mustvalgel koopial.
13.7. Kululoendid koostada vastavalt kehtivatele teetööde tehnilistele kirjeldustele
(www.mnt.ee -> Ametist -> Juhendid) 2 eksemplaris (1 eksemplar tellijale ilma
9
maksumusteta ja 1 maksumustega) digitaalselt xlsx formaadis.
Lisad:
1. Korraldus. Projekteerimistingimuste andmine (koos lisadega).
2. Projekteeritava lõigu asukoha skeem
3. Nõuded töövõtjale
4. Mudeli kaaskirja nõuded
5. Murdejoonte näidised
6. Esitatavate mudelite nimekirjad
10
Lisa 2 Projekteeritava lõigu asukoha skeem
Asukoha skeem: Riigitee 49 Imavere–Viljandi–Karksi-Nuia km km 36,565-43,753 asuva
Võivaku–Aindu lõigu rekonstrueerimine
11
Lisa 5
Koostas: Kaarel Kaine, Maanteeamet,
[email protected]
12