dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Konkurentsiamet
Väljaminev kiriAvalik

Väljaminev kiri

Konkurentsiamet · 15. märts 2023
Viit
5-4/2023-160-6
Registreeritud
15. märts 2023
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
outlook
Funktsioon
5 Konkurentsialane tegevus
Sari
5-4 Konkurentsialane kirjavahetus
Toimik
5-4/2023
Vastutaja
Kristjan Ots (Konkurentsiamet, Konkurentsiteenistus, Järelevalveosakond)

Failid

  • 📎5-42023-160-6 15.03.2023 Väljaminev kiri.asice221 KB

Sisu (failidest)

ASUTUSESISESEKS KASUTAMISEKS Märge tehtud 15.03.2023 kehtib kuni otsuse kehtestamiseni Alus: AvTS § 35 lg 2 p 2 Teabevaldaja: Konkurentsiamet Kristi Talving peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Endla 10A, 10122 Tallinn Saadetud e-postiga aadressil [email protected] 15.03.2023 nr 5-4/2023-160-6 Konkurentsiameti seisukoht Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Ameti otsuse kavandile „Sidekaabli füüsilisele taristule juurdepääsu hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuste kehtestamine“ Lugupeetud peadirektor Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet (TTJA) on esitanud Konkurentsiametile arvamuse andmiseks otsuse kavandi („Sidekaabli füüsilisele taristule juurdepääsu hulgiturul märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamine ja kohustuste kehtestamine“). Konkurentsiamet on varasemalt esitanud seisukoha T3a otsuse kavandile (17.08.2020) ning ei pea vajalikuks üle korrata selles juba esitatud märkusi. Neist osaga on TTJA uue otsuse kavandi koostamisel juba arvestanud, kuid osa on endiselt päevakorral. Käesolevaga esitame täiendavalt seisukoha seoses nn multitorude paigaldamise praktikaga, millega Konkurentsiamet on kokku puutunud ja mis mõjutab konkurentsiolukorda nii täna kui tulevikus. Sellega seoses märgime esmalt, et Konkurentsiamet nõustub arusaamaga, et rajatavate sidetorude mahutavus tuleks reguleerida ehitust ja planeerimist reguleerivate seadustega. Tulevikus rajatavate torude osas võiks see olla lahenduseks, samas see ei välista ega asenda TTJA regulatsiooni kavandatava turuotsusega puudutatud küsimuses, millistele torudele ja mis põhimõttel peab märkimisväärse turujõuga ettevõtja ligipääsu tagama.1 TTJA on multitorude teemat otsuse kavandis käsitledes järeldanud, et pinnases sidevõrgu kaablikaitse torudele sh multitorudele juurdepääs ei kuulu samale turule pinnases sidevõrgu kaablikanalisatsiooni torudele juurdepääsuga (Lisa 2 p 2.2, lk 13-19). Konkurentsiamet ei jaga selles osas TTJA arusaama, kuna selline turumääratlus ei lähtu teenuse ostjast ning jätab lahendamist vajava konkurentsiprobleemi olulises osas lahendamata. Konkurentsiamet leiab, et konkurentsiõiguslikult on põhjendatud piiritleda asjaomane kaubaturg selliselt, et turule kuuluvad kaablikanalisatsioonina kasutatavad torud sõltumata nende läbimõõdust ja tüübist, sh multitorud. Vastasel korral, kui multitorud regulatsiooni alt välja jätta, ei võimalda kavandatav otsus 1 Viimast puudutab ka juba kehtiva ehitusseadustiku pt 61 (kiire elektroonilise side võrgu kasutuselevõtu soodustamine), kuid selle rakendamine ei eelda turu piiritlemist, mis on praegusel juhul vaidlusküsimuseks. Tatari 39 / 10134 Tallinn / 667 2400 / [email protected] / Registrikood 70000303 konkurentsiprobleemi lahendada, kuna jätab juurdepääsu regulatiivsesse raamistikku augu, mida ära kasutades on otsuse peamiseks adressaadiks oleval ettevõtjal võimalik regulatsioonist mööda minna. Järgnev arvamus toob välja lähtekohad asjaomase kaubaturu määratlemiseks ning Konkurentsiameti nägemuses lahendamist vajava probleemi, kuid ei ole mõeldud asendama igakülgset analüüsi turuotsuse kehtestamiseks. Selleks on pädev TTJA. Konkurentsiamet on jätkuvalt avatud aruteluks ning valmis, kui TTJA seda vajab, osutama abi turuanalüüsi lähtekohtade kindlakstegemisel. Järgnevalt toome esmalt välja käesoleva turuotsuse puhul olulisemad lähtekohad asjaomase kaubaturu piiritlemiseks (1) ning selgitame Konkurentsiameti nägemust lahendamist vajavast konkurentsiprobleemist (2). Seejärel sõnastame ettepaneku (3). (1) Kaubaturu piiritlemise lähtekohad ESS § 44 lg 3 alusel konsulteerib TTJA vajaduse korral Konkurentsiametiga, et tagada ühtne ja järjepidev konkurentsiõiguse rakendamine. KonkS § 3 lg 1 järgi määratletakse turg lähtuvalt ostjast, mitte müüjast. Vt ka Euroopa Komisjoni teatis (kavand 2021) asjaomase turu määratlemise kohta liidu konkurentsiõiguse kohaldamisel, lk 12 jj. Konkurentsiamet mõistab, et ESS-i alusel määratletakse kaubaturg samadel põhimõtetel nagu konkurentsiseaduse alusel. 1.1.Tooteturg TTJA andmetel on just Telia teiste sideettevõtjate seas suurim multitorude (ja muude kaablikaitse torude) pinnasesse paigaldaja.2 Seda nimelt sideettevõtjate arvestuses, kes ise kasutavad torusid oma kaablite kaudu kliendini pääsemiseks ja neile sideteenuse osutamiseks. Konkurentsiamet leiab, et kaablikanalisatsiooni mõiste ning asjaomane turg tuleb piiritleda funktsionaalselt ehk lähtuvalt sideteenusest, mille konkureerivaks osutamiseks sideettevõtjad lõpptarbijani füüsilist ligipääsu vajavad.3 Ostjana KonkS § 3 lg 1 tähenduses käsitletakse antud asjaoludel teist sideteenuse osutajat, kes toruomanikuga konkureerimiseks soovib toru kaudu oma kaablit tarbijani viia. Konkurentsiameti kogemuse järgi hõlmab tooteturg igasuguseid sidekaablite paigaldamiseks mõeldud torusid sõltumata nende läbimõõdust ja tüübist (sh multitorud). Teenuste lõpptarbija ega talle teenust osutada sooviva sideettevõtja seisukohalt ei ole tegelikult vahet, kas kaabel veetakse tarbijani läbi kinnistule rajatud 100mm, 50mm toru või multitoru. Oluline on, et toruomanikust sideettevõtjaga konkureerimiseks oleks füüsiliselt võimalik sellesse torusse oma kaablit paigaldada. Nõudlusepoolne asendatavus on seega ilmselgelt olemas ning sellest tulekski lähtuda.4 Praktikas tõusetunud olukorrad, mis puudutavad peamiselt linnade uusarendustes paigaldatud multitorusid, kinnitavad arusaama, et multitorud kuuluvad kaablikanalisatsiooni torudega samale turule. TTJA on otsuse kavandi lisa 2 punktis 2.2.2 esitanud põhjendused, miks multitorud ja traditsiooniline kaablikanalisatsioon justkui ei konkureeri omavahel ega asu samal kaubaturul. Konkurentsiamet leiab, et kooskõlas KonkS § 3 lõikega 1 pole mitte kuidagi võimalik asuda seisukohale, et TTJA poolt esitatud argumendid õigustaksid nende kahe toruliigi eraldi kaubaturgudele paigutamist. Nagu eelpool selgitatud, on kaubaturu määratluse lähtekohaks tõsiasi, et kaablikanalisatsioonile ligipääsu soovival ostjal ei ole tegelikult vahet, millist liiki on 2 Kavandis esitatud andmetel on Telial nn kaitsetorusid (sh multitorud) paigaldatud kõige enam, järgneb ELA SA, aga konkureerivatel sideettevõtjatel on neid Teliaga võrreldes ca 200 korda vähem. Lisa 2 (füüsilise taristu analüüs), lk 16-17. Konkurentsiametile teadaolevalt esitas Telia oma kommentaaris turuotsuse kavandile uued andmed, mille järgi kõnealuste sidetorude arv on esialgselt teatatust suurusjärgus 40 korda väiksem. 3 Sellist lähtekohta, mille järgi füüsilise ligipääsu tooteturu piiritlemist alustatakse nimelt lõppkasutaja seisukohalt samaotstarbeliste ligipääsuvõimaluste kindlakstegemisest, selgitatakse lähemalt näiteks BEREC’i 2019.a raportis füüsilise taristu ligipääsust turuanalüüsi kontekstis (lk 19 jne). 4 Võrdluseks vt OFCOM’i 2019.a sideturu füüsilise taristu turuanalüüsi p-d 3.81-3.83, kus turgu ei ole piiritletud lähtuvalt pakkumisest. 2 (6) toru, kuhu tema kaabel paigutatakse, mistõttu erinevat liiki torud asuvad samal kaubaturul. Otsuse kavandis on asutud seisukohale, et multitoru ja tavapärase kaablikanalisatsiooni vahel puudub nõudlusepoolne asendatavus, sest viimase hüpoteetilise 5-10% hinnatõusu korral ei hakataks kaableid multitorudesse ümber tõstma. Ehkki tuleb nõustuda, et väikese hinnatõusu korral tõepoolest ei hakataks kaableid ümber tõstma, siis eluliselt pole selliseid paralleelseid torustikke üldjuhul olemas. Seega pole, kuhu kaableid tõsta. Ka ei sõltu järeldus sellest, mis liiki torusse kaabel ümber tõstetaks ehk see ei näita midagi otseselt multitorude ja muude torude asendatavuse kohta kaablikanalisatsioonina. Lähtuda tuleb sellest, et kaablit paigaldada soovival kliendil pole vahet, mis tüüpi toru kaudu kliendini ligi pääseks. Ka on otsuses asutud seisukohale, et väikese hinnatõusu korral ei hakataks samale trassile paigaldama dubleerivaid multitorusid. On tõepoolest usutav, et hinnatõusude korral ei hakataks tõenäoliselt dubleerivaid torustikke rajama, kuid see järeldus kehtib mis tahes torutüüpide, mitte üksnes multitorude puhul. See tõsiasi ei iseloomusta seega spetsiifiliselt eri torutüüpide vahelist asendatavust. Pakkumispoolne asendatavus on taolisel juhul ebatõenäoline ning selle kontrollimiseks SSNIP testi kasutamine tarbetu5. Kindlasti ei õigusta multitoru ja traditsioonilise toru eraldi kaubaturule paigutamist tõsiasi, et need paiknevad erinevates asukohtades. Kui mingid torud ei konkureeri omavahel eri asukohtades asumise tõttu, on tegemist geograafilise turu, mitte tooteturu määratluse küsimusega. Terve kaablikanalisatsioon paikneb selles mõttes erinevates asukohtades ehk kui erandlikud olukorrad välja jätta, ei kulge erinevad torud paralleelselt sõltumata nende liigist. Multitorude paiknemises pole seega midagi erakordset, sest vastupidisel juhul paigutuksid ka näiteks 50 mm ja 100 mm torud eraldi kaubaturgudele. Sel põhjusel on ka näiteks ELA SA ja Telia erinev konkurentsiolukord geograafilise, mitte tooteturu küsimus. Multitorude eraldi kaubaturule paigutamist ei õigusta see, et neis on tihti vähem vabu paigalduskohti. Seni, kuni multitorus on vaba paigalduskoht, on see igal juhul asendatav mis tahes muus torus asuva paigalduskohaga. Lisaks on TTJA asunud seisukohale, et multitoru ei asenda traditsioonilist toru põhjusel, et pinnases juba olemasolevasse kaablikaitse torusse või multitorusse hilisem kaabli paigaldus on üldjuhul tehniliselt keerulisem, aeganõudvam ja kulukam. Konkurentsiamet leiab, et selline väide pole piisavalt selgelt ja eluliselt põhjendatud ning isegi kui see mõnel üksikul juhul tõele vastaks, ei saaks seetõttu multitorusid tooteturult lauseemaldada. Jääb selgusetuks, millised on elulised põhjused, miks multitorudesse kaabli paigaldamine keerukam on, kusjuures Konkurentsiameti senine kogemus viitab pigem vastupidisele. Isegi kui mõni turuosaline on vastupidist seisukohta väljendanud, tuleks väidet kõigepealt kriitiliselt kontrollida. Lähtudes eeltoodust on Konkurentsiameti hinnangul kaubaturul käibivaks tooteks minimaalselt kaablikanalisatsioon olenemata toru läbimõõdust ja tüübist (sh multitorud), kuhu konkureerival sideettevõtjal on võimalik kliendini jõudmiseks kaablit paigaldada. 1.2.Geograafiline turg Esmalt väärib märkimist, et turuotsuse kavandis on kaubaturu geograafiline määratlus terviklikult ja eristatavalt esitamata, mistõttu Konkurentsiamet seda ammendavalt kommenteerida ei saa. Ometi on tegemist olulise vaheteoga, seda juba kasvõi nähtuvalt Euroopa Komisjoni tagasisidest T3a otsuse kavandile.6 TTJA turuanalüüsis on Telia ja teiste jaeteenust pakkuvate sideettevõtjatega kõrvuti toodud 5 Vt nt eespool toodud viidet OFCOM’i turuanalüüsile. 6 Komisjon viitas asjaolule, et Eestis võib olla mitu geograafilist turgu, millest lähtuvalt tuleks analüüsida võimalikke erinevusi riigi eri piirkondade taristualases konkurentsis, sealhulgas võimalikke erinevusi linnade ja maapiirkondade vahel. Euroopa Komisjoni 16.04.2021 teatis nr C(2021) 2787 lk 11. 3 (6) andmed ELA SA ja MTÜ Eesti Andmesidevõrk kohta.7 Konkurentsiamet on TTJA-le omavahelise arutelu käigus selgitanud, et multitorude kaasamine kaablikanalisatsiooni kaubaturule ei tähenda iseenesest seda, et turu piiritlemisel tuleks Telia ja ELA SA sidetorude kilometraaž kõrvuti panna. Selle asemel tuleks küsida, kas ja kui, siis kus ELA SA ja Telia omavahel tegelikult konkureerivad. Esmalt tuleb silmas pidada, et ELA SA ärimudel ei hõlma kaablikanalisatsioonile ligipääsu pakkumist ning Konkurentsiamet ei ole ka teadlik, et selle järgi üldiselt nõudlust oleks. Isegi kui asuda seisukohale, et selline nõudlus eksisteerib ja ELA SA peaks asjaomast toodet pakkuma, ei saa sellest veel järeldada, et ELA SA ja Telia omavahel konkureeriksid. Nimelt, nende kahe ettevõtja ärimudel on väga erinev ning nende võrgustik ei kattu, mistõttu üldteadaolevalt pole tegemist konkurentidega. Kaubaturu määratlus ei saa sellise elulise tõsiasjaga vastuollu minna. Erinevalt Teliast on ELA SA keskendunud pimekaabli paigaldamisele turutõrke piirkondades, kus sideettevõtjad sidekaablit (ega selle torusid) maasse ei paneks.8 Neil asjaoludel on üsna ilmne, et Telia ja ELA SA ei ole konkurendid ega tegutse samal kaubaturul. Telia on eelnevalt andnud kinnituse, et tema sinna oma võrku ei raja. Seetõttu ELA SA juurdepääsuvõrk ei lange geograafiliselt kokku ega dubleeri Telia juurdepääsuvõrku. Kui erandlikud olukorrad välja jätta, siis ei saa ostjad võtta ELA SA-lt ja Telialt konkureerivaid pakkumisi, mistõttu nende samale kaubaturule paigutamine eluliselt vale. Eelpool toodud argumentatsioon kehtib samaväärselt ka MTÜ Eesti Andmesidevõrk kohta. Lähtudes eeltoodust leiab Konkurentsiamet, et geograafiliselt moodustab kaubaturg sellise osa Eestist, mis ei hõlma ELA SA ja MTÜ Andmesidevõrk võrkude asukohti. On võimalik, et see ei hõlma lisaks eeltoodule veel mingisuguseid piirkondi, kuid selle hindamiseks ei ole Konkurentsiametil piisavat teavet. Küll aga hõlmab kaubaturg minimaalselt Telia võrgu asukoha. (2) Konkurentsiprobleem ESS § 44 lg 1 kohaselt teostab TTJA piiritletud sideteenuse turgudel konkurentsiolukorra analüüsi (ehk turuanalüüsi), et teha kindlaks, kas vastaval sideteenuse turul toimib konkurents või tegutseb märkimisväärse turujõuga ettevõtjaid, kellele on vaja kehtestada kohustusi. Konkurentsiamet tõdeb, et kommenteeritava otsuse kavandis on jäänud sisuliselt lahti kirjutamata, milles seisneb konkurentsiprobleem, mille lahendamiseks antud juhul kaubaturg määratletakse ning Telia märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistatakse. Järgnevas püüame seda lühidalt teha. Asudes hindama konkurentsi toimimise eeldusi olukorras, kus jaeturul konkureeriv teenusepakkuja müüb hulgiturul juurdepääsuteenust oma jaeturu konkurentidele, tuleb hinnata, millised on sellise konkurendi valikuvõimalused. Konkurentsiamet mõistab, et oma kaabliga kliendini jõudmine on viimaste jaoks alati kõige eelistatum variant9 ning sealt edasi järgnevad kiurent ning lairiba hulgi teenus (vt ka Elisa 31.01.2023 kiri). Olenemata sellest, kui hästi või halvasti need erinevad variandid sobivad konkreetses olukorras 7 Lisa 2 lk 17. 8 Vt nt Praxise uuringu „EstWin 2 ettevalmistamine: turg ja turutõrked“ lühitutvustust https://www.praxis.ee/wp- content/uploads/2014/03/2012-Estwin2-ettevalmistamine-turg-ja-turutorked-kokkuvote.pdf 9 Üldjuhul on olemasolevale sidekaablile juurdepääs kõrgemate kuludega kui kaablikanalisatsioonile juurdepääs. Juba kahe valguskaabli kiu rent on ca 56% kallim, kui kaablikanalisatsioonis ühe paigalduskoha rent. Lisa 2 (füüsilise taristu analüüs), lk 24. 4 (6) tarbijale teenuse osutamiseks, on selge, et kaablikanalisatsioonile ligipääsu piirates lõigatakse konkurentidelt ära kõige tõhusam viis tarbijatele konkurentsivõimelise pakkumise tegemiseks. Eelnevat arvestades sõltub konkureeriva sideettevõtja võimalus lõppkasutajale teenust osutada sageli füüsilise kliendijuurdepääsu olemasolust või puudumisest ehk sellest, kas oma kaablit saab viia kliendini või mitte. Juhul kui maasse on pandud ühele sideettevõtjale kuuluv toru, milles ei ole jäetud ruumi teise sideettevõtja jaoks, siis neil seal ligipääsuvõimalust ei teki. Samas ligipääsutoru valdav sideettevõtja on majanduslikult huvitatud sellest, et sulgeda kliendijuurdepääs konkureerivate sideettevõtjate jaoks. Tema seisukohalt ongi mõistlik valik väikse mahutavusega majasisendi sidetorud, mille abil kliendid enda pakutava sideteenuse juurde n-ö kinnistada. Kõnealune ligipääsuprobleem ei ole uus, sellele on tähelepanu juhitud ka praegu kehtiva (2017.a) otsuse kavandit kommenteerides.10 Konkurentsiamet on sedasama konkurentsiprobleemi varem täheldanud 50 mm sidetorude puhul (vt KA 17.08.2020 seisukoht p 1.4, lk 4-5). Eriti väikse mahutavusega (kahekohalise) multitoru puhul on konkureeriva sideettevõtja võimalused oma kaablit kliendini vedada veelgi ahtamad, kui mitte olematud. Äärmuslikul kujul esineb probleem olukorras, kui kaabli matmiseks polegi kasutatud kaablikanalisatsiooni toru, vaid kaabel on maetud kaitsetorus. Konkurentsiamet on saanud viimastel aastatel mitmeid signaale seesugusest konkurentsi kahjustava praktikast, kus uut hoonet või hoonetekompleksi ehitades on 100 mm või 50 mm läbimõõduga sidetoru (kaablikanalisatsiooni) asemel maha pandud multitoru. Sageli ei ole see kinnistuomaniku või arendaja teadlik otsus, vaid usaldatakse selle sideettevõtja paremat äranägemist, kellelt sideehitise tehnilised tingimused võetakse.11 Enamasti on selleks sideettevõtjaks Telia. Seejuures näitavad TTJA andmed, et just Telia on teiste sideettevõtjatega võrreldes hulga rohkem paigaldanud selliseid torusid nagu multitorud jms, mida TTJA ei loe oma regulatsiooni mõttes kaablikanalisatsiooniks. Teadaolevalt on väikse mahutavusega multi- jm kaitsetorude maasse paigaldamise praktika levinud mitte üksnes maapiirkondades, kus erinevate sideettevõtjate huvi teenuse pakkumiseks ei pruugi olla kuigi suur, vaid ka tiheasustuses (linnades, uusarendustes), kus sellel on selgelt konkurentsi piirav mõju.12 Motiiv seda teha ei ole taandatav väiksematele paigalduskuludele, kuid on seletatav regulatiivse põhjuse ehk asjaoluga, et TTJA ei ole oma senises praktikas teostanud reeglina järelevalvet alla 100 mm läbimõõduga majasisendite üle. Seoses sellega ei ole vähenenud tõenäosus, et Telia eelistab nimelt väiksema läbimõõduga sidetorude paigaldamist. Juhul kui TTJA otsustab jätkuvalt reguleerida juurdepääsu üksnes suurematele sidetorudele ning lasta väiksemad „radari alt“ läbi, suureneb sellega vastupidiselt soovitule tõenäosus, et edaspidi pannakse maha just nimelt väiksemaid sidetorusid. Praktika näitab, et sidetorustiku ehitajad (arendajad) usaldavad sageli just Teliale valiku, millist toru maasse paigaldada. Seda on tunnistanud mitte üksnes eraisikutest arendajad, vaid ka kohalik omavalitsus avalikule maale rajatud kaablikanalisatsiooni osas. Konkurentsiameti hinnangul peaks TTJA regulatiivse otsuse kavandamisel kindlasti ära hoidma võimaluse, et regulatsioon motiveerib ka edaspidi Teliat maasse panema väikse mahutavusega torusid, mis tekitavad n-ö pudelikaela, piirates konkurentsi veelgi. 10 Tehnilise Järelevalve Ameti 16.06.2017 kindlaksmääratud asukohas masstoodete keskse juurdepääsu hulgiteenuse märkimisväärse turujõuga ettevõtjaks tunnistamise otsuse Lisa 2. Otsuse kavandi riigisisesel konsulteerimisel esitatud arvamuste ja vastulausete arvestamise/mittearvestamise põhjendused, vt Elisa märkus. 11 Konkurentsiamet tegi 08.10.2020 ettekirjutuse hoiatuse Teliale, milles käsitles Telia kui turgu valitsevat seisundit omava ettevõtja tegevust majasisendi torude tehniliste tingimuste kooskõlastamisel. Täpsemalt oli küsimus Telia võimaluses mõjutada sidetoru valikut, eelistades 100 mm torudele väiksema läbimõõduga torusid. Konkurentsiamet analüüsis Telia väljastatud tehnilisi tingimusi ajavahemikus 01.01-27.04.2020, mille hulgas suurem osa majasisendi sidetorude tehnilisi tingimusi sisaldasid 50 mm laiuse toru rajamise nõuet. 12 Vt näiteid Elisa 31.01.2023 kirjast TTJA 07.12.2022 otsuse kavandi kohta, Lisa 1 – Telia praktikad. 5 (6) Eelnevast lähtuvalt on Konkurentsiamet seisukohal, et lahendamist vajav konkurentsiprobleem ei piirdu 50 mm ja suurema läbimõõduga torudega, vaid puudutab sarnaselt ka väiksema läbimõõduga torusid, millesse on võimalik paigutada teise sideettevõtja kaablit, et pääseda selle abil lõpptarbijale sideteenust pakkuma. (3) Ettepanek regulatsiooniks TTJA ülesanne on ESS alusel kindlaks teha sideteenuse turgudel esinev konkurentsiprobleem (kus see esineb), määratleda asjaomane kaubaturg ning sellel tegutsev märkimisväärse turujõuga ettevõtja, kellele on võimalik määrata regulatiivseid kohustusi. Konkurentsiamet leiab, et multi- jms pinnasesse paigaldatavaid torusid väljajättev (kaablikanalisatsioonist eristav) turumääratlus ei ole põhjendatud. Ilmnenud konkurentsiprobleemi arvestades tuleks tõsiselt kaaluda võimalikult ühemõttelise ja piiritletud regulatsiooni kehtestamist kaablikanalisatsiooni ülesandeid täitvatele sidetorudele sõltumata nende läbimõõdust. Ükskõik kuidas TTJA oma turuotsuses otsustab turge piiritleda ja kohustusi sätestada, jääb paralleelselt kehtima konkurentsiseaduses sätestatud turgu valitseva seisundi kuritarvitamise keeld. Seega igal juhul saab Konkurentsiamet ka edaspidi sekkuda, kui turuvalitseja oma seisundit konkreetsel juhul kuritarvitab. Sellest ei järeldu siiski, nagu saaks Konkurentsiamet nn multitorude küsimuses TTJA valdkondliku regulaatori ülesandeid sisuliselt üle võtta. Sidesektori konkurentsiprobleemide lahendamisel ei ole TTJA ja Konkurentsiamet lihtsalt kaks sarnaseid ülesandeid dubleerivat asutust, vaid nagu teistegi sektorite eriregulaatorite puhul on TTJA-sse koondatud eriline pädevus just teatud laadi probleemide lahendamiseks. Ka ei ole KonkS alusel ex post teostatav järelevalve oma toimelt võrreldav ESS-i alusel teostatav ex ante regulatsiooniga (vastupidisel juhul võiks väita, et ex ante regulatsiooni järgi puudub sootuks vajadus). Seetõttu on oluline, et TTJA oma eriregulatsiooni kavandades keskenduks turul ilmnenud probleemile tervikuna, mitte ei jääks lootma selle osalisele lahendamisele üldise konkurentsijärelevalve abil. Eelnevat arvestades on Konkurentsiamet seisukohal, et TTJA peaks täiendavalt kaaluma turumääratluse laiendamist sõltumata sidetoru läbimõõdust (sh alla 50 mm) ja tüübist (sh multitorude) ning otsuse kavandi punktis 2 ettenähtud juurdepääsukohustuse kehtestamist. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Evelin Pärn-Lee Juhan Põldroos 6672450 [email protected] Kristjan Ots 6672453 [email protected] 6 (6)
Allikas: Konkurentsiamet dokumendiregister →