Sissetulev kiri

EELNÕU 0 2 . 03 . 202 3 MAJANDUS- JA TARISTUMINISTER MÄÄRUS Majandus- ja taristuministri 28 . juuli 201 7 . a määruse nr 41 „ Gaasi turu toimimise võrgueeskiri“ muutmine Määrus kehtestatakse maagaasiseaduse § 10 2 lõigete 6 ja 7, § 12 lõigete 11, 12 ja 13 alusel. Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse s nr 41 „Gaasituru toimimise võrgueeskiri“ tehakse järgmised muudatused: 1) määruse preambulis t jäetakse välja teksti osa „ § 10 3 lõike 7,” ning asendatakse tekstiosa „ ning § 36 1 lõike 2” teksti osaga „ , § 36 1 lõike 2 ning § 36 3 lõike 2” ; 2 ) paragrahvi 1 täiendatakse punktiga 11 järgmises sõnastuses: „ 11) solidaarsuslepingu täitmise kord lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 sätestatud põhimõtetest .“ ; 3 ) paragrahvi 6 lõike 4 sissejuhatavas lause osa s asendatakse sõnad „ seitsme tööpäeva “ sõnadega „ neljateistkümne päeva“ ; 4 ) paragrahvi 6 lõike 4 punkti s t 2 jäetakse välja sõna d „ äriregistri kood ja “; 5 ) paragrahvi 6 täiendatakse lõikega 4 1 järgmises sõnastuses: „ ( 4 1 ) Kui a vatud tarnija edasta b andmevahetusplatvormile lõikes 4 sätestatud andmed, edasta takse a ndmevahetusplatvorm i kaudu avatud tarnija vahetamise registreerimise info senisele ja uuele avatud tarnijale 24 tunni jooksul registreerimisest arvates.“; 6 ) paragrahvi 11 lõikes 1 asendatakse sõna „ turuosalise l “ sõnadega „ võrgulepingu alusel tarbija l või tootja l “; 7 ) paragrahvi 11 lõiget 2 täiendatakse pärast sõna „tarnija“ sõnadega „ega võrguettevõtja“; 8 ) määruse 3. peatüki 3. jao pealkir i sõnastatakse järgmiselt: „ 3. jagu Gaasituru andmevahetus ”; 9 ) paragrahv 12 sõnastatakse järgmiselt: „ § 1 2. A ndmevahetus (1) Turuosaliste andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi kaudu. Käesoleva määruse tähenduses on andmete andmevahetusplatvormi le esitamine andmete kättesaadavaks tegemine turuosalistele andmevahetusplatvormi vahendusel. (2) A ndmevahetusplatvormi kasutamiseks sõlmib turuosaline süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu, mille lisaks on süsteemihalduri kinnitatud andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi andmevahetusplatvormi tehniline juhend ). (3) Süsteemihalduril on õigus muuta andmevahetusplatvormi infotehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse andmevahetuse turvalisuse või turuosalistega kokkulepitud ärifunktsionaalsuste tagamiseks. Süsteemihaldur kirjeldab andmevahetuse uuendused andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis. (4) Süsteemihaldur tagab, et a ndmevahetusplatvorm i kaudu on mõõteandmed turuosalisele kättesaadava d viivitamatult.“; 10 ) paragrahvi 14 lõi k e 2 punkti 5 täiendatakse pärast sõna „aadress“ sõnadega „vastavalt andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis toodud formaadile“; 11 ) paragrahvi 14 lõiget 2 täiendatakse punktiga 8 järgmises sõnastuses : „ 8 ) muud andmevahetusplatvormi tehnilise s juhendi s nimetatud tehnilised andmed .“; 12 ) paragrahv i 15 lõiget 1 täiendatakse pärast sõna „tundide“ sõnadega „või bilansiperioodide“; 13 ) paragrahvi 17 lõike 4 punkt 4 sõnastatakse järg mis elt: „4) nimekiri ne nd e st avatud tarnija test , kellele tarbija on andnud õiguse oma mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete nägemiseks ning kes on tarbija vastavaid andmeid pärinud.“; 14 ) paragrahvi 17 lõige 6 sõnast atakse järg miselt : „ (6 ) Tarbijal on õigus saada andmevahetusplatvormilt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. “; 15 ) paragrahvi 17 täiendatakse lõigetega 7–1 2 järgmises sõnastuses : „ (7) Avatud tarnijal on õigus saada andmevahetusplatvormil t § 16 lõigetes 3 ja 4 nimetatud andmeid, kui võrguettevõtja ja müüja vahel on sõlmitud arveldusteenuse osutamise leping. A vatud tarnija tagab isikuandmete töötlemise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse le (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88) . (8) A vatud tarnijal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada uue avatud tarne lepingu sõlmimise eesmärgil andme i d turuosalise ja temaga seotud uue avatud tarne lepingu mõõtepunktide EIC-koodide ning olemasoleva avatud tarne ja võrgulepingu kehtivusaja ja tingimuste kohta . ( 9 ) Bilansihalduril on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise ja tema bilansi vastutuse piirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta järgmised andmed: 1) bilansi vastutuse piirkonna mõõtepunktide ja turuosalise §-s 14 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu, võrguteenuse lepingu kehtivusaja kohta; 3) turuosalise viimase 12 kuu tunni ja/või päeva põhised mõõteandmed; 4) turuosalise EIC-kood; 5 ) bilansi vastutuse piirkonda sisse arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed temaga lepingu sõlminud turuosaliste lõikes . ( 1 0 ) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada: 1) võrguettevõtja piirmõõtepunktide kohta §-s 14 nimetatud tehnilised andmed ning mõõteandmed; 2) võrguettevõtja võrgukao andmed; 3) bilansi vastutuse piirkon da mitte arvatud mõõtepunktide §-s 14 nimetatud tehnilised andmed; 4) bilansi vastutuse piirkon da mitte arvatud mõõtepunktide agregeeritud mõõteandmed. ( 1 1 ) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada: 1) avatud tarne lepinguta turuosalise §-s 14 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) teave avatud tarne lepinguta turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu ja võrguteenuse lepingu kehtivusaja kohta; 3) avatud tarne lepinguta turuosalise viimase 12 kuu tunni ja/või päeva põhised mõõteandmed; 4) avatud tarne lepinguta turuosalise EIC-kood. ( 1 2 ) Avatud tarnijal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada §-s 14 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed ja viimase 12 kuu mõõteandmed kehtiva avatud tarne lepingu perioodil ning alates kolm kuud enne turuosalisega avatud tarne lepingu jõustumist ja kuni kaksteist kuud pärast avatud tarne lepingu lõppemist turuosalisega lepingu perioodi kohta . “; 16 ) määrust täiendatakse peatüki ga 6 2 järgmises sõnastuses : „ 6 2 . peatükk Solidaarsuslepingu täitmise kord § 22 4 . Solidaarsus meetme rakendamine (1) Süsteemihaldur võib teha Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile ja Konkurentsiametile hädaolukorras ettepaneku rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 nimetatud solidaarsusmeedet. (2) Konkurentsiamet valmistab ette s olidaarsuslepingu poolele esitatava solidaarsustaotluse (3) Konkurentsiamet analüüsib s olidaarsuslepingu poolelt laekunud solidaarsustaotlus e põhjendatust . § 22 5 . Süsteemihalduri ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel Süsteemihaldur täidab s olidaarsusmeetme rakendamisel järgmiseid ülesandeid: 1) teeb ettepaneku esitada teisele liikmesriigile hädaolukorras solidaarsustaotlus; 2) menetleb ja annab hinnangu teise liikmesriigi esitatud solidaarsustaotlusele; 3) tagab, et solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi tarbija soetatud gaas jõuab teise liikmesriigi gaasisüsteemi; 4) vahendab solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi soetatud gaasi eest tasumist. ”. § 22 6 . Konkurentsiameti ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel Konkurentsiamet täidab s olidaarsusmeetme rakendamisel järgmiseid ülesandeid: 1) valmistab ette liikmesriigile esitatava solidaarsustaotluse ning esitab selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile; 2) analüüsib solidaarsustaotluse põhjendatust lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 toodud põhimõtetest; 3) lahendab pooltevahelisi vaidluseid. “. (allkirjastatud digitaalselt) Riina Sikkut (allkirjastatud digitaalselt) delta_signerJobTitle \* MERGEFORMAT majandus- ja taristuminister Ahti Kuningas kantsler Majandus- ja taristuministri 27 . juul i 201 7 . a määruse nr 4 1 „ Gaasi turu toimimise võrgueeskiri“ muutmise eelnõu Ettepanekute tabel Konkurentsiamet Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Määruse eelnõu kohaselt täiendatakse § 6 lõikega 4 1 , mille kohaselt sama §-i lõikes 4 esitatud andmete esitamisel märgitakse andmevahetusplatvormis (AVP) avatud tarne leping lõpetatuks. Määruse eelnõu seletuskirjast ei selgu sellist volitusnormi, et AVP-le andmete esitamisega saab lugeda avatud tarne lepingu lõpetatuks. Samuti ei ole selge, mis tähendust omab määruse eelnõu § 6 lõike 4 1 rakendamisel määruse § 6 lõikes 4 punktis 4 sätestatud kohustus esitada avatud tarnija vahetumise aeg. Avatud tarnija vahetumine saab toimuda kui üks avatud tarne leping lõppeb ja on sõlmitud uus avatud tarne leping. Kui leping loetakse lõike 4 1 kohaselt lõpetatuks, siis miks on vaja üldse esitada AVP - le avatud tarnija vahetumise aeg. Arvestatud Eelnõus sõnastust parandatud ja seletuskirj a täiendatud. AVP ei lõpeta lepingut vaid ainult registreerib avatud tarnija vahetumise vastavas mõõtepunktis ning edastab info lepingu vahetumise kohta endisele ja uuele tarnijale. 2. Määruse eelnõu § 11 lõikes 2 sätestatakse, et avatud tarnija ja võrguettevõtja ei saa avatud tarne lepinguta gaasiturul tegutseda. Määruse eelnõu seletuskirjast ei selgu, millise volitusnormi alusel on võimalik gaasiturul osalevate ettevõtete ringi piirata ministri määrusega. Arvestatud Seletuskirja täiendatud seadusest tuleneva kohustusega. 3. Määruse eelnõu §-i 11 on täiendatud lõigetega 2 1 -2 3 , mis reguleerivad olukorda, kui avatud tarnijal või võrguettevõtjal puudub avatud tarne leping. Määruse eelnõu seletuskirjast ei selgu, millise volitusnormi alusel on võimalik kehtestada säte, mis lõpetab avaliku tarnija tegevuse andmevahetuplatvormi kaudu ning lõpetab tootjate või tarbijatega sõlmitud avatud tarne lepingud. Jääb eelnõust välja ning arutame edasi II töövoorus 4. Määruse eelnõuga muudetakse § 17 lõiget 6. Sätte kohaselt on tarbijal õigus hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. Sättest ega seletuskirjast ei selgu, mida tähendab andmete ligipääsuõiguse haldamine. Määruse eelnõu seletuskirjast ei selgu, millise volitusnormi alusel on võimalik määruses kehtestada ligipääsuõiguste haldamine. Täiendame seletuskirja Andmevahetusplatvormile andmete esitamise, andmete kasutamise ja turuosalistevahelise andmevahetuse korra keht estab valdkonna eest vastutav minister käesoleva paragrahvi gaasituru toimimise võrgueeskirjas. (MGS § 10´2 lg 6) 5. Arusaamatuks jääb nõue, et avatud tarnija peab tagama isikuandmete töötlemise vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) 2016/679 füüsiliste isikute kaitse kohta isikuandmete töötlemisel ja selliste andmete vaba liikumise ning direktiivi 95/46/EÜ kehtetuks tunnistamise kohta (ELT L 119, 04.05.2016, lk 1–88). Tegemist on otsekohalduva õigusaktiga ja selle järgimiseks eraldi kohustust siseriikliku määruse tasandil kehtestama ei pea. Elu on näidanud, et kui miski selgelt kirjas ei ole, siis leidub turuosalisi, kes olukorda ära kasutavad. 6. Määruse eelnõu § 17 lõigete 7-12 kohaselt piiratakse turuosalistele juurdepääsu AVP andmetele. Seletuskirjast ei nähtu millistel kaalutlustel on ühel või teisel juhul peeti AVP andmetele juurdepääsu piiramist vajalikuks. Digiajastul peaks andmetele juurdepääsu piiramine olema sätestatud seaduses või vähemalt seadus peaks andma ministrile kriteeriumid, mille alusel andmetele juurdepääsu piiramist kehtestada. Seletuskirjast ei nähtu, millise volitusnormi alusel AVP andmetele juurdepääsupiirangud kehtestati. Pigem ikka sätestatakse, mis andmetele kellelgi on õigus ligi pääseda. 7. Määruse eelnõu kohaselt lisatakse Gaasituru toimise võrgueeskirja 6 2 peatükk solidaarsuslepingu täitmise korra kohta. Seaduses antud volitusnorm korra kehtestamiseks tähendab tavaliselt seaduses sätestatud regulatsiooni raamistiku tehnilist täpsustamist. Määruse eelnõu § 22 6 sätestab Konkurentsiametile kohustused, mida seaduses Konkurentsiametile pandud ei ole. Samuti pole seaduses volitusnormi, mis võimaldaks üht või teist kohustust määrusega Konkurentsiametile panna. Näiteks siinjuures on määruse eelnõus sätestatu Konkurentsiameti kohustus lahendada solidaarsuslepingust tulenevaid pooltevahelisi vaidlusi. Kehtiva õiguse kohaselt on vaidlusi lahendavateks institutsioonideks eelkõige kohtud. Ekslik on määruse eelnõu seletuskirjas toodu, et eelnõuga lisatakse Konkurentsiametile kohustusi, mille lisamine on tulenevalt otsekohalduvast määrusest pädeva asutuse (Eestis Konkurentsiamet) ülesanne ning Konkurentsiameti rahastusmudel võimaldab need kulud ära katta. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 on küll otsekohalduv, kuid sellest tulenevad pädeva asutuse kohustusi on Konkurentsiametil niivõrd, kui need on otseselt maagaasiseaduses nimetatud. Konkurentsiameti rahastusmudelist finantseeritavate ülesannete ring on seadusega piiritletud. Määruse eelnõu ettevalmistamisel ei ole analüüsitud, kas lisanduvaid ülesandeid on võimalik Konkurentsiameti rahastusmudelist rahastada ning kui suured on lisanduvad kulud riigieelarvele. Mitte arvestatud MGS § 36 3 lg 2 ütleb, et v aldkonna eest vastutav minister korraldab solidaarsuslepingu täitmist Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 sätestatud korras ning määrab lepingu täitmise korra gaasituru toimimise võrgueeskirjas, lähtudes nimetatud määruses sätestatud põhimõtetest. MGS § 37 lg 3 p 22 järgi täidab Konkurentsiamet Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 nimetatud pädevale asutusele pandud kohustusi . MGS § 39 1 lg 4 sätestab, et p iiriüleste vaidluste puhul lahendab kaebuse see järelevalve teostaja, kelle jurisdiktsioonis asuva ettevõtja suhtes on kaebus esitatud. AS Eesti Gaas Nr Ettepanek/märkus Selgitus 1. Palume eelnõud muuta selliselt, et peale muudatuste jõustumist oleks Võrgueeskirja § 6 sõnastatud järgmiselt: „ § 6. Avatud tarne (1) Avatud tarnet saab ühes mõõtepunktis osutada üks avatud tarnija bilansiperioodi lõikes. (2) Avatud tarne lepingu saab sõlmida toruosaline, kellel on mõõtepunkti suhtes kehtiv võrguleping. (2 1 ) Avatud tarnija peab enne avatud tarne lepingu sõlmimist andmevahetusplatvormi kaudu kontrollima, kas sõlmitava lepingu teisel poolel on õigus kõnealuse mõõtepunkti suhtes avatud tarne lepingut sõlmida. (3) Kui avatud tarnija lõpetab avatud tarne lepingu, esitab ta andmevahetusplatvormile asjakohase teate vähemalt üks päev enne lepingu lõppemist. (4) Uue avatud tarne lepingu registreerimiseks ilma andmevahetusplatvormi kaudu senise avatud tarne lepingu lõpetamiseta, esitab avatud tarnija andmevahetusplatvormile käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud andmed vähemalt üks päev enne avatud tarne lepingu jõustumist. (4 1 ) Kehtiva avatud tarne lepinguga mõõtepunkti kohta uue avatud tarne lepingu registreerimiseks senise avatud tarne lepingu lõpetamisega andmevahetusplatvormi kaudu, esitab avatud tarnija andmevahetusplatvormile käesoleva määruse § 16 lõikes 2 nimetatud andmed vähemalt 14 päeva enne kavandatavat lepingu jõustumise päeva. Selliselt võib uue avatud tarne lepingu andmevahetusplatvormis registreerida üksnes juhul, kui turuosaline on andnud uuele avatud tarnijale volituse esitada turuosalise nimel senisele avatud tarnijale ülesütlemisavaldus senise avatud tarne lepingu lõpetamiseks. (4 2 ) Käesoleva paragrahvi lõikes 4 1 nimetatud juhul edastab andmevahetusplatvorm uue avatud tarne lepingu registreerimise info koos senise avatud tarne lepingu ülesütlemisavaldusega senisele ja uuele avatud tarnijale viivitamata, kuid mitte hiljem kui 24 tunni jooksul registreerimisest arvates. (4 3 ) Avatud tarnija vahetamisel käesoleva paragrahvi lõigetes 4 1 ja 4 2 toodud korras märgib andmevahetusplatvorm senise avatud tarne lepingu lõppemise ajaks kalendrikuu viimase bilansiperioodi, mis vahetult järgneb andmevahetusplatvormi poolt käesoleva paragrahvi lõikes 4 2 nimetatud teate edastamisele järgnevale 14. päevale, või ülesütlemisavalduses märgitud kuupäeva, vastavalt kumb on hilisem. (4 4 ) Kui tarbija taganeb võlaõigusseaduses sätestatud korras uuest avatud tarne lepingust peab avatud tarnija andmevahetusplatvormis vastava lepingu registreeringu tühistama. (5) [kehtetu - …] (6) [kehtetu - …] (7) [kehtetu - …]“. Muudatused on vajalikud selleks, et avatud tarnija vahetamise regulatsioon oleks üheselt mõistetav, oleks kooskõlas maagaasiseaduse (edaspidi MGS), võlaõigusseaduse ja õiguse üldpõhimõtetega ning vastaks AS Elering poolt korraldatud andmevahetusplatvormi (edaspidi AVP) arenduse töögrupi koosolekutel turuosalistega kokku lepitud põhimõtetele. Mitmed muudatused on ajendatud ka AVP arenduse töögrupis kokku lepitud eesmärgist hoida avatud tarnija vahetamisega seotud elektri- ja gaasituru võrgueeskirjade regulatsioon võimalikult sarnastena. Antud muudatusettepaneku sõnastamisel oleme arvestanud ka teiste Võrgueeskirja sätetega, nii nendega, mida antud eelnõuga muudetakse, kui ka tervikuna, mistõttu detailsete selgituste välja toomine käesolevas kirjas ei tundu otstarbekas, kuid oleme meeleldi valmis andma täpsemaid selgitusi sobivamas formaadis (nt suuliselt). Küll aga peame vajalikuks siinkohal rõhutada, et AVP on andmevahetuseks loodud keskkond, mille kanded ei oma õiguslikku jõudu vaid üksnes kajastavad tegelikkust. Vastavalt avaliku teabe seaduse § 43 6 lõikele 4 saab andmekogus olevatele andmetele anda õigusliku tähenduse üksnes seadusega, seega ei ole ministri määrusega võimalik AVP kannetele õiguslikku jõudu anda. Oluline on meeles pidada, et kuigi MGS is on mõned avatud tarne lepingu sõlmimist ja lõpetamist reguleerivad erisätted (nt kohustus võimaldada lepingu lõpetamist 14-päevase ette teatamisega), on avatud tarne lepingu näol tegemist siiski tavalise lepinguga, mille sõlmimine, muutmine ja lõpetamine saab toimuda üksnes võlaõigusseaduses sätestatud korras. Võlaõigusseaduse § 195 lg 1 kohaselt toimub lepingu ülesütlemine ühe lepingupoole poolt vastava tahteavalduse tegemisega teisele lepingupoolele . Uus avatud tarnija ega AVP ei ole lepingu osapooleks, mistõttu ei saa uue avatud tarnija toiming ega AVP kanne iseenesest senist avatud tarne lepingut lõpetada. Uus avatud tarnija saab teha lepingu lõpetamise toiminguid (sh AVP vahendusel) üksnes juhul, kui klient on andnud selleks selge volituse. Samuti peab uue müüja poolt lepingu lõpetamise toimingute tegemisel olema tagatud etteteatamistähtaja nõude järgimine jm õigusaktidest või senisest avatud tarne lepingust tulenevate tingimuste täitmine. Eelnevast tulenevalt on oluline sõnastada Võrgueeskirjas avatud tarnija vahetamist reguleerivad sätted selliselt, et tegemist on üksnes andmete registreerimisega, mitte õiguslikku tagajärge omavate toimingutega ning kui selgub, et kanded ei vasta tegelikkusele, peab olema võimalik andmeid korrigeerida ja viia vastavusse tegelikkusega. Arutame ettepanekut II töövoorus 2 . Eelnõuga lisatavad Võrgueeskirja §-i 11 lõiked 2 2 ja 2 3 reguleerivad sisuliselt üht ja sama olukorda, kuid mõlema sätte õiguslik alus on sõnastatud erinevalt. Teeme ettepaneku reguleerida olukorda, kus võrguettevõtjal puudub avatud tarne leping üksnes lõikes 2 2 ning sõnastada see järgmiselt: „(2 2 ) Kui võrguettevõtjal puudub avatud tarne leping, registreerib süsteemihaldur võrguettevõtja andmevahetusplatvormi kaudu bilansivastutuse rikkujaks ja edastab ühe tööpäeva jooksul teate Konkurentsiametile. Kuni avatud tarne lepingu sõlmimiseni korraldab süsteemihaldur avatud tarne lepinguta võrguettevõtja bilansi selgitamise ja müüb ebabilansina puudujääva gaasi või ostab ülejääva gaasi maagaasiseaduse §-s 12 sätestatud korras.“. Võrguettevõtja poolt avatud tarne lepingu sõlmimata jätmine ei ole võrreldav tarbija poolt avatud tarne lepingu sõlmimata jätmisega. Kui avatud tarne lepinguta gaasi tarbinud, kuid selle eest tasumata jätnud tarbijal on võrguettevõtjal võimalik gaasivarustus viivitamatult sulgeda, siis avatud tarne lepinguta võrguettevõtja piirimõõtepunktis gaasivarustuse sulgemine tooks kaasa gaasivarustuse katkemise ka tarbijatel , kes antud võrguettevõtja tegevuse eest ei vastuta ning selline gaasivoo sulgemine takistaks ka otseselt teiste turuosaliste õiguspärast tegutsemist gaasiturul (gaasimüüjal ei ole võimalik müüa gaasi lepingut nõuetekohaselt täitnud tarbijale). Seega ohustab võrguettevõtja poolt avatud tarne lepingu sõlmimata jätmine oluliselt gaasituru reeglipärast toimimist ja võib ka mõjutada gaasisüsteemi varustuskindlust, mille tagamise eest vastutab MGS § 14 kohaselt süsteemihaldur. Sellest tulenevalt on mõistlik, et avatud tarne lepinguta võrguettevõtjale osutab avatud tarnet ja tema bilanssi tagab süsteemihaldur. Lõiked jäävad eelnõust välja ning arutame edasi II töövoorus. 3 . Palume lisada eelnõusse punkt, mille kohaselt muudetakse Võrgueeskirja § 11 lg 4 punkti 1 ning sõnastatakse see järgmiselt: „1) võrgust võetud gaasi koguse eest bilansigaasi hinnaga, millele lisab põhjendatud kulutuste summa ning mõistliku ärikasumi;“. Ettepaneku eesmärk on analoogselt elektrituruseaduse § 76 3 lõikega 1 kehtestada ka gaasituru regulatsioonis põhimõte, et ilma avatud tarne lepinguta tarbitud gaasi hind võib sisaldada ka mõistlikku ärikasumit. Regulatsioon, mille kohaselt äriühing on kohustatud kaupa müüma ilma kasumita, on vastuolus ühinguõiguse üldpõhimõtete ja ettevõtlusvabadusega. Samuti võib selline regulatsioon pärssida gaasituru aktiivset toimimist, vähendades tarbijate motivatsiooni kaubaturul aktiivselt osaleda – kui ilma lepinguta on tarbijal võimalik kaup kätte saada nö omahinnaga, siis ei pruugi tarbijal olla huvi lepingut üldse sõlmida. Arutame ettepanekut II töövoorus. 4 . Palume muuta eelnõu punkti 10 ja asendada selles Võrgueeskirja § 12 lõike 2 sõnastus alltoodud sõnastusega ning jätta sellest välja Võrgueeskirja § 12 lg 3 : „(2) Andmevahetusplatvormi kasutamiseks sõlmib turuosaline süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu, mille lisaks on süsteemihalduri kinnitatud andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi andmevahetusplatvormi tehniline juhend). Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu tingimused ja andmevahetusplatvormi tehnilise juhendi.“. Eelnõu punktis 10 toodud Võrgueeskirja § 12 muudatusega laiendatakse süsteemihalduri õigusi AVP funktsionaalsuste kujundamisel, mis ei ole kooskõlas MGS ja Võrgueeskirjaga. AVP on seaduse alusel loodud infosüsteem, mille eesmärk on tagada turuosaliste vaheline andmevahetus õigusaktides ettenähtud korras ja ulatuses, st AVP peab võimaldama kajastada kõiki gaasiturul õigusaktidega kooskõlas tehtavaid tehinguid õigesti ja õiglaselt ning kõik AVP funktsioonid ja protsessid peavad lähtuma MGS-ist ja Võrgueeskirjast . Kindlasti ei sa AVP funktsionaalsuste muutmine toimuda turuosaliste kokkuleppe põhjal. On üldse küsitav, mida saab lugeda turuosaliste kokkuleppeks, sest isegi kui müüjad ja võrguettevõtjad mingi kokkuleppe vormistaks, tuleb arvestada et turuosalisteks on ka tarbijad, keda AVP muutmise teemalistesse läbirääkimistesse ei kaasata. Lisaks sätestab MGS § 10 2 lg 6, et andmevahetusplatvormile andmete esitamise, andmete kasutamise ja turuosaliste vahelise andmevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ministril ei ole õigust temale antud volitusnormi täitmist edasi delegeerida. Funktsionaalsuste muutmisega üldjuhul kaasnevad ka muudatused andmete esitamises, nende kasutamises või turuosaliste vahelises andmevahetuse korras, seega igasugused muudatused AVP funktsionaalsustes saavad toimuda üksnes õigusaktide muutmise kaudu. Kuigi eelnevast lähtuvalt saab AVP tehniline juhend täiendavalt sisaldada üksnes tehnilisi detaile, mida eelpool nimetatud õigusaktid ei reguleeri, siis praktikas omab AVP tehniline juhend siiski olulist mõju turuosaliste tegevusele. Näiteks on eelnõuga Võrgueeskirja § 17 lõikest 6 välja jäetud AVP-st saadavate andmete formaadi ja andmevahetuskihi määratlus, mis tähendab, et edaspidi määratakse sellised tingimused AVP tehnilises juhendis. Selliste tingimuste muutmine võib aga tähendada, et teised turuosalised peavad oma infosüsteeme olulises ulatuses muutma, mis võib olla väga ressursimahukas nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Seega ei saa selliste muudatuste tegemine olla süsteemihalduri ühepoolne otsus. Lisaks on AVP tehnilise juhendi näol tegemist tüüptingimustega ja analoogselt bilansilepinguga puudub turuosalisel sisuliselt võimalus valida, kas ta lepingu sõlmib või mitte. Sellest tulenevalt tuleks sarnaselt MGS § 12 lõikes 4 sätestatule ka andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu tingimused ja andmevahetusplatvormi tehniline juhend kooskõlastada Konkurentsiametiga. Mitte arvestatud MGS § 10´2 lg 5 sätestab, et s üsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi. Ning r iiklikku järelevalvet maagaasi seaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Konkurentsiamet (MGS § 37 lg 1). Süsteemihaldur on ka kinnitanud, et AVP kasutamiseks turuosalised juba sõlmivad lepingu süsteemihalduriga. Võrgueeskirja sai säte lisatud, et tegelikkus oleks kajastatud. 5 . Palume lisada eelnõusse punkt, millega lisatakse Võrgueeskirja § 16 lõikesse 1 punktid 6 ja 7 järgmises sõnastuses: „6) turuosalisele osutatud võrguteenuse maksumusega seotud arvestused; 7) teave võrguettevõtja ja avatud tarnija vahel sõlmitud lepingu kehtivuse kohta, mille kohaselt esitab turuosalisele võrguteenuse arve avatud tarnija.“. Muudatus on seotud vajadusega kajastada Võrgueeskirjas ka nn ühisarve saatmisega seotud andmevahetus, mis praktikas toimib alates 01.01.2020. Sarnane regulatsioon on ka majandus- ja taristuministri 05.02.2019 määruses nr 10 „Elektrituru toimimise võrgueeskiri“ (edaspidi Elektrituru võrgueeskiri). Arutame ettepanekut II töövoorus. 6 . Palume lisada eelnõusse punkt, millega muudetakse Võrgueeskirja § 16 lõiget 2 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(2) Avatud tarnija edastab andmevahetusplatvormile tema poolt turuosalistega sõlmitud avatud tarne lepingute kohta järgmised andmed: 1) mõõtepunktide EIC-koodid, mille kohta on avatud tarne leping sõlmitud; 2) turuosalisega sõlmitud avatud tarne lepingu kehtivusaeg; 3) teave, kas avatud tarne lepingu ennetähtaegne lõpetamisega kaasneb ennetähtaegse lõpetamise tasu.“. Arvestades Võrgueeskirja struktuuri on normitehniliselt ja Võrgueeskirja parema arusaadavuse tagamiseks õige sätestada avatud tarnija poolt uue avatud tarne lepingu registreerimise käigus AVP le edastatavate andmete loetelu Võrgueeskirja § 16 lõikes 2, mitte Võrgueeskirja §-s 6, mis reguleerib AVP-s avatud tarne lepinguga seoses kannete tegemise ajalisi piiranguid. Lähtudes AVP arenduse töögrupis kokku lepitud eesmärgist, hoida elektri- ja gaasituru võrgueeskirjade regulatsioon võimalikult sarnastena, on antud ettepanekus toodud säte sõnastatud Elektrituru võrgueeskirja § 28 lg 5 eeskujul. Arutame ettepanekut II töövoorus. 7 . Palume lisada eelnõusse punktid, millega muudetakse Võrgueeskirja § 17 lõiget 2 ja sõnastatakse see alltoodult ning tunnistatakse kehtetuks Võrgueeskirja § 17 lg 3 ja sellega seoses palume jätta eelnõu punktist 16 välja Võrgueeskirja täiendamine § 17 lõikega 8 : „(2) Avatud tarnijal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud, temaga uut avatud tarne lepingut sõlmiva või talle andmevahetusplatvormi kaudu selleks õiguse andnud turuosalise ja turuosalisega seotud mõõtepunktide kohta järgmisi andmeid: 1) turuosalise mõõtepunkti tehnilised andmed; 2) turuosalise mõõtepunktiga seotud avatud tarne lepingu kehtivusaja ja tingimuste teave; 3) viimase 12 kuu mõõteandmed; 4) turuosalise EIC-kood; 5) turuosalise mõõtepunktiga seotud võrgulepingu kehtivusaja teave ning selle võrguettevõtja EIC-kood, kellega leping on sõlmitud .“ . Uue avatud tarne lepingu sõlmimiseks on avatud tarnijal vaja kõiki lõikes 2 sätestatud andmeid, mistõttu on normitehniliselt otstarbekam täiendada lõiget 2, mitte lisada eraldi sätet. Eelnõus kavandatud Võrgueeskirja § 17 lõike 8 sõnastus ei hõlma kõiki mõõtepunkti tehnilisi andmeid ega viimase 12 kuu mõõteandmeid . Viimase 12 kuu mõõteandmeid on täna ja on kogu aeg olnud avatud tarnijatele lepingu sõlmimise eesmärgil kättesaadavad ning peavad ka edaspidi jääma kättesaadavaks. Vastupidist ei ole ka AVP arenduse töögrupis kokku lepitud, mistõttu on sellise põhimõtte lisamine eelnõusse üllatuslik. Ka mõõtepunkti tehniliste andmete (eelkõige mõõtepunkti aadressandmete) saamine enne lepingu sõlmimist on praktikas vajalik, kuigi hetkel avatud tarnijad neid andmeid tõesti ei saa. Praktikas on see aga probleeme tekitanud, kuna enamasti pöörduvad tarbijad müüjate poole sooviga sõlmida müügileping kindlate aadresside kohta ja oma mõõtepunkti EIC-koodi nad sageli ei tea. Avatud tarnijal ei ole võimalik AVP väliselt kliendi mõõtepunkti aadressandmeid konkreetse mõõtepunkti EIC-koodiga kokku viia. Kui aga kliendil on mitu tarbimiskohta, siis võib juhtuda, et avatud tarne leping sõlmitakse kogemata vale mõõtepunkti suhtes. Meieni on jõudnud infot, et praktikas on ka selliseid olukordi tekkinud. AS Elering on keeldunud lepingu sõlmimise eelselt aadressandmete avatud tarnijatele kättesaadavaks tegemisest, leides et selliselt andmete kättesaadavaks tegemine on vastuolus isikuandmete kaitse seaduse ja Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusega (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus ). Sellise järeldusega ei saa aga nõustuda. Esiteks reguleerib isikuandmete kaitse üldmäärus üksnes füüsiliste isikute andmete töötlemist ning seega ei sea see mingeid piiranguid juriidiliste isikute aadressandmete väljastamisele. Kuid ka füüsiliste isikute puhul ei ole lepingu sõlmimise eesmärgil andmete töötlemine keelatud – isikuandmete kaitse üldmääruse artikkel 6 punkt 1 alapunkti b kohaselt on isikuandmete töötlemine seaduslik kui isikuandmete töötlemine on vajalik andmesubjekti osalusel sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu sõlmimisele eelnevate meetmete võtmiseks vastavalt andmesubjekti taotlusele. Seega olukorras, kus avatud tarnija ja tarbija (sh füüsilise isiku) vahel toimuvad läbirääkimised lepingu sõlmimiseks, on aadressandmete ja teiste mõõtepunkti tehniliste andmete AVP-st saamine kooskõlas nii isikuandmete kaitse seaduse kui ka isikuandmete kaitse üldmäärusega . Võrgueeskirja § 17 lõikest 3 jääb ekslik mulje, et avatud tarnija saab võrgulepingu andmeid kõikide turuosaliste mõõtepunktide kohta. Tegelikkuses see nii ei ole. Avatud tarnija saab võrgulepinguga seotud andmeid üksnes lõikes 2 kirjeldatud klientide kohta. Võrguettevõtjal on aga antud lõikes kirjeldatud andmed endal olemas (need ongi võrguettevõtja poolt AVP- sse sisestatud andmed). Sellest tulenevalt on õige täiendada § 17 lõiget 2 punktiga 5, meie ettepanekus toodud sõnastuses ning tunnistada lg 3 kehtetuks. Arutame ettepanekut II töövoorus. 8 . Palume lisada eelnõusse punkt, millega tunnistatakse kehtetuks Võrgueeskirja § 17 lg 5 . Muudatus on seotud kirja punktis REF _Ref124428002 \r \h 1 toodud ettepanekuga. Kuna Võrgueeskirja § 17 lg 5 ei reguleeri andmete saamist AVP-st vaid avatud tarnija tegevust avatud tarne lepingu sõlmimisel ja AVP s registreerimisel, siis teeme ettepaneku viia see Võrgueeskirja §-i 6 lõikeks 2 1 . Mitte arvestatud Oleme arvamusel, et tegemist on siiski andmete saamisega. 9 . Palume eelnõu punktis 15, millega muudetakse Võrgueeskirja § 17 lõiget 6 , asendada sõna „Tarbijal“ sõnaga „Turuosalisel“. Kehtivas võrgueeskirjas kohaldub antud säte kõikidele turuosalistele ning see peaks ka nii jääma, kuna ka teised turuosalised saavad ja peavad ka edaspidi saama AVP-st erinevaid raporteid. Raportite näol on samuti tegemist andmetega, kuid kuna need üldjoontes koosnevad andmetest, mis sisalduvad Võrgueeskirja § 17 erinevates lõigetes toodud loeteludes, ning raportite sisu ja hulk võivad ajas muutuda, siis ei oleks mõistlik neid nimetatud loeteludes eraldi välja tooma hakata. Mitte arvestatud Antud säte reguleerib muuhulgas tarbijate õigust hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. MGS § 10´2 lg 1 ütleb muuhulgas, et AVP võimaldab võrdsetel alustel esitada ja saada andmeid turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. Andmete esitamise ja saamise eest tasu ei võeta. 10 . Palume muuta eelnõu punkti 16 ning asendada selles Võrgueeskirja lisatavate § 17 lõigete 7 ja 11 sõnastused alljärgnevate sõnastustega: “(7) Avatud tarnijal on õigus saada andmevahetusplatvormilt § 16 lõike 1 punktis 6 nimetatud andmeid, kui võrguettevõtja ja avatud tarnijaga vahel on sõlmitud vastav leping ning võrguettevõtja on edastanud andmevahetusplatvormile sellekohase teabe vastavalt § 16 lg 1 punktile 7. (11) Võrguettevõtja nimetatud müüjal on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada avatud tarne lepinguta turuosalise kohta § 16 lõike 1 punktis 6 ja käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmeid.“. Muudatus on seotud kirja punktis REF _Ref124291944 \r \h 5 toodud ettepanekuga lisada Võrgueeskirja § 16 lõikesse 1 punktid 6 ja 7, mis reguleerivad võrguettevõtja poolt ühisarvega seotud andmete esitamist AVP sse . Käesoleva muudatusega reguleeritakse ühisarvega seotud andmete saamist AVP-st. Saame aru, et eelnõu punktis 16 toodud Võrgueeskirja § 17 lõikega 7 oligi mõeldud reguleerida ühisarvega seotud andmete saamist AVP-st, kuid eelnõus toodud sõnastuse kohaselt oleks avatud tarnijal võimalik saada üksnes vastavate mõõtepunktide mõõteandmed. Võrguarve sisaldab aga palju enam andmeid (sh võrgutasu komponendid ja nende suurus, mõõtevahendi näitude andmed, kas tegemist on prognoositud andmetega jms). Oleme Võrgueeskirja § 17 lõikest 7 jätnud välja avatud tarnija kohustuse tagada AVP-st saadud andmete töötlemine isikuandmete kaitse üldmäärusele vastavalt, kuna see ei ole vajalik ja jätab eksliku mulje, nagupeaks andmekaitse reegleid järgima üksnes võrguarvestusega saadavate andmete osas. Isikuandmete kaitse üldmäärus on otsekohalduv, mis tähendab, et nii avatud tarnija kui ka kõik teised turuosalised peavad seda järgima. Lisaks lepitakse vastutava töötleja ja volitatud töötleja vaheliste õiguste ja kohustuste jaotus kokku võrguettevõtja ja avatud tarnija vahelise lepingus. Ka võrguettevõtja nimetatud müüjal on vajalik saada kõik võrguteenuse arvega seotud andmed. Võrguettevõtja nimetatud müüjal on aga lisaks vaja andmeid, mida avatud tarnija tavapäraselt oma klientide kohta AVP-st saab, kuna võrguettevõtja nimetatud müüjal on vajalik üldteenusel olevate klientide arvetele lisada ka tasu maagaasi eest. Sisuliselt on ka üldteenuse kliendid võrguettevõtja nimetatud müüja jaoks avatud tarne kliendid – erinevus on vaid selles, et avatud tarne (müügi) suhe tekkinud mitte lepingu vaid seaduse alusel. Ühtlasi soovitame Võrgueeskirja § 17 parema loetavuse huvides tõsta lõiked 7 ja 11 lõike 2 järgi, et avatud tarnija andmete saamise õigusi reguleerivad sätted oleks järjest. Arutame ettepanekut II töövoorus. 11 . Palume muuta eelnõu punkti 16 ning asendada selles Võrgueeskirja lisatava § 17 lõike 10 sõnastus alljärgneva sõnastusega: „(10) Võrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril on õigus lisaks käesoleva paragrahvi lõikes 2 nimetatud andmetele saada andmevahetusplatvormi kaudu võrguettevõtja võrgukao andmed.“. Võrguettevõtja avatud tarnijal on kõik tavalised avatud tarnija õigused, seega ka õigus saada Võrgueeskirja § 17 lõikes 2 nimetatud andmeid (võrguettevõtja puhul on tema avatud tarne lepingu järgseteks mõõtepunktideks tema piirimõõtepunktid). Ka bilansihalduril on õigus saada lõikes 2 nimetatud andmeid (vt Võrgueeskirja § 17 lg 9 sõnastust). Seega antud sättega antakse võrguettevõtja avatud tarnijale ja tema bilansihaldurile täiendavalt üksnes õigus saada AVP-st võrguettevõtja võrgukao andmed. Bilansivastutuse piirkonda mitte arvatud mõõtepunktide (eeldame, et selle all on eelnõu koostajad mõelnud võrguettevõtja võrgu siseseid mõõtepunkte, nö vahemõõtepunkte) andmed ei mõjuta võrguettevõtja bilanssi ja nendega võrguettevõtja bilansi selgitamisel ka ei arvestata, mistõttu neid andmeid võrguettevõtja avatud tarnija ja bilansihaldur ei vaja. Arutame ettepanekut II töövoorus. 1 2. Seoses sellega, et eelnõu punkti 1 kohaselt jäetakse määruse preambulist välja viide MGS § 10 3 lõikele 7, tuleks kehtetuks tunnistada ka antud volitusnormi alusel kehtestatud Võrgueeskirja 6. peatükk ning vastavale regulatsioonile viitav lauseosa Võrgueeskirja § 1 punktis 5 . Mitte arvestatud Päritolutunnistuse sätted on viidud EnKS-i . 13 . Juhime tähelepanu, et Võrgueeskirja § 16 lg 6 reguleerib andmete saamist AVP-st, mitte andmete sisestamist AVP- sse . Seega normitehniliselt ei kuulu antud säte § i 16 vaid peaks olema §-is 17, mis reguleerib andmete saamist AVP-st. Arutame ettepanekut II töövoorus. AS Gaasivõrk Nr Ettepanekud/märkused Selgitus 1 . Palume muuta eelnõu punkti 10 ja asendada selles Võrgueeskirja § 12 lõike 2 sõnastus alltoodud sõnastusega ning jätta sellest välja Võrgueeskirja § 12 lg 3: „(2) Andmevahetusplatvormi kasutamiseks sõlmib turuosaline süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu, mille lisaks on süsteemihalduri kinnitatud andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi andmevahetusplatvormi tehniline juhend). Süsteemihaldur töötab välja ja kooskõlastab Konkurentsiametiga andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu tingimused ja andmevahetusplatvormi tehnilise juhendi.“. Eelnõu punktis 10 toodud Võrgueeskirja § 12 muudatusega laiendatakse süsteemihalduri õigusi AVP funktsionaalsuste kujundamisel, mis ei ole kooskõlas MGS ja Võrgueeskirjaga. AVP on seaduse alusel loodud infosüsteem, mille eesmärk on tagada turuosaliste vaheline andmevahetus õigusaktides ettenähtud korras ja ulatuses, st AVP peab võimaldama kajastada kõiki gaasiturul õigusaktidega kooskõlas tehtavaid tehinguid õigesti ja õiglaselt ning kõik AVP funktsioonid ja protsessid peavad lähtuma MGS-ist ja Võrgueeskirjast. Kindlasti ei sa AVP funktsionaalsuste muutmine toimuda turuosaliste kokkuleppe põhjal. On üldse küsitav, mida saab lugeda turuosaliste kokkuleppeks, sest isegi kui müüjad ja võrguettevõtjad mingi kokkuleppe vormistaks, tuleb arvestada et turuosalisteks on ka tarbijad, keda AVP muutmise teemalistesse läbirääkimistesse ei kaasata. Lisaks sätestab MGS § 10 2 lg 6, et andmevahetusplatvormile andmete esitamise, andmete kasutamise ja turuosaliste vahelise andmevahetuse korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister. Ministril ei ole õigust temale antud volitusnormi täitmist edasi delegeerida. Funktsionaalsuste muutmisega üldjuhul kaasnevad ka muudatused andmete esitamises, nende kasutamises või turuosaliste vahelises andmevahetuse korras, seega igasugused muudatused AVP funktsionaalsustes saavad toimuda üksnes õigusaktide muutmise kaudu. Kuigi eelnevast lähtuvalt saab AVP tehniline juhend täiendavalt sisaldada üksnes tehnilisi detaile, mida eelpool nimetatud õigusaktid ei reguleeri, siis praktikas omab AVP tehniline juhend siiski olulist mõju turuosaliste tegevusele. Näiteks on eelnõuga Võrgueeskirja § 17 lõikest 6 välja jäetud AVP-st saadavate andmete formaadi ja andmevahetuskihi määratlus, mis tähendab, et edaspidi määratakse sellised tingimused AVP tehnilises juhendis. Selliste tingimuste muutmine võib aga tähendada, et teised turuosalised peavad oma infosüsteeme olulises ulatuses muutma, mis võib olla väga ressursimahukas nii rahaliselt kui ka ajaliselt. Seega ei saa selliste muudatuste tegemine olla süsteemihalduri ühepoolne otsus. Lisaks on AVP tehnilise juhendi näol tegemist tüüptingimustega ja analoogselt bilansilepinguga puudub turuosalisel sisuliselt võimalus valida, kas ta lepingu sõlmib või mitte. Sellest tulenevalt tuleks sarnaselt MGS § 12 lõikes 4 sätestatule ka andmevahetusplatvormi kasutamise lepingu tingimused ja andmevahetusplatvormi tehniline juhend kooskõlastada Konkurentsiametiga. Mitte arvestatud MGS § 10´2 lg 5 sätestab, et süsteemihaldur avaldab oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi. Ning riiklikku järelevalvet maagaasiseaduses ja selle alusel kehtestatud õigusaktides sätestatud nõuete täitmise üle teostab Konkurentsiamet (MGS § 37 lg 1). Süsteemihaldur on ka kinnitanud, et AVP kasutamiseks turuosalised juba sõlmivad lepingu süsteemihalduriga. 2 . Palume lisada eelnõusse punktid, millega lisatakse Võrgueeskirja § 13 lg 2 algusesse sõna „Mõõtepunkti“ ning muudetakse Võrgueeskirja § 13 lõiget 3 ja sõnastatakse see järgmiselt: „(3) Turuosalise EIC-koodi määramise aluseks on füüsilisel isikul isikukood, juriidilisel isikul äriregistri kood, isiku- või äriregistri koodita isikul muu unikaalne dokumendinumber. Turuosalise EIC-koodi omistab turuosalisele süsteemihaldur võrguettevõtja poolt esitatud andmete alusel.“. Muudatus on seotud kirja punktis 5) toodud ettepanekuga jätta Võrgueeskirja § 16 lg 1 punktist 2 välja, et võrguettevõtja esitab AVP-le turuosalise äriregistri koodi või füüsilise isiku puhul isikukoodi, isiku- või äriregistri koodita isikul muu unikaalse dokumendinumbri, kuna võrguettevõtja nimetatud andmeid võrgulepingu AVP- sse sisestamisel ei esitata. Turuosalise EIC-koodi omistab turuosalisele AVP (so süsteemihaldur) siis, kui võrguettevõtja esitatud EIC - koodi päringus esitatud andmetele vastaval isikul EIC-kood puudub. Kuna Võrgueeskirja § 13 erinevad lõiked reguleerivad erinevate EIC-koodidega seonduvat, on selguse mõttes mõistlik lisada selle lõikesse 2 ülal pakutud täpsustus. Arutame ettepanekut II töövoorus. 3. Palume eelnõust välja jätta selle punkt 12, millega sooviti täiendada Võrgueeskirja § 14 lõiget 2 punktiga 8 ning palume lisada eelnõusse punktid, millega tunnistatakse kehtetuks Võrgueeskirja § 14 lg 1 ja § 14 lg 2 p 3. Eelnõu punktiga 12 sooviti täiendada Võrgueeskirja § 14 lõiget 2 punktiga, mille kohaselt on võimalik mõõtepunkti tehniliste andmete loetelu täiendada AVP tehnilise juhendiga. Selline säte oleks aga otseses vastuolus MGS § 10 2 lõikega 6, mis sätestab üheselt, et mõõtepunkti andmete loetelu kehtestab valdkonna eest vastutav minister Võrgueeskirjaga. Samal põhjusel tuleks Võrgueeskirjast välja jätta ka § 14 lg 1, mis on ka sisuliselt ebavajalik, kuna mõõtepunkti tehniliste andmete loetelu on toodud sama paragrahvi lõikes 2. Võrgueeskirja § 14 lg 2 punkti 3 palume välja jätta, kuna see on eksitav. MGS § 10 2 lõiget 2 süstemaatiliselt tõlgendades ei ole turuosalise identifikaator (lepingu poolte andmed) ja võrgulepingu kehtivusaeg mõõtepunkti andmed. Sama kinnitab ka Võrgueeskirja § 16 lg 1 p 2, milles on lepingu sõlminud turuosalise andmed nimetarud eraldi andmetena, mitte mõõtepunkti tehniliste andmetena. Mitte arvestatud MGS § 10 2 lg 6 sätestab a ndmevahetusplatvormile andmete esitamise, andmete kasutamise ja turuosalistevahelise andmevahetuse korr a. MKM ei näe vastuolu eelnõu punkti 12 lisamisega. MGS § 10 2 lg 5 sätestab s üsteemihaldur ile kohustuse avalda da oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi. Seega näeme võrgueeskirja § 14 lg 1 vajalikkust. Võrgueeskirja § 14 lg 2 p 3 eksitavust arutleme II töövoorus. 4. Palume lisada eelnõusse punkt, millega täiendatakse Võrgueeskirja §-i 15 lõikega 2 1 alljärgnevas sõnastuses ning punkt millega täiendatakse Võrgueeskirja § 20 lg 1 punkti 2 ja lisatakse sõna „kütteväärtus“ järgi sõnad „20 Celsiuse kraadi juures“: „(2 1 ) Võrguettevõtja lähtub gaasikoguse kuupmeetrites määramisel käesoleva määruse § 19 lg 6 toodud leppetingimustest.“. Muudatuse eesmärk on selgelt fikseerida, et Võrgueeskirja § 19 lõikes 6 kehtestatud leppetingimused kehtivad ka gaasikoguse määramisel ja selle teisendamisel energiaühikutesse. Bilansiselgituste koostamiseks on oluline, et kõik bilansiarvestuses osalevad mõõteandmed on määratud samadel alustel, kuna erinevatel alustel määratud andmeid ei ole võimalik adekvaatselt võrrelda. Kehtivas Võrgueeskirjas on küll gaasi kvaliteedi määramise kontekstis leppetingimused defineeritud, kuid puudub otsene õigusnorm, mis kohustaks kõiki võrguettevõtjaid ka gaasikoguste määramisel nendest lähtuma. See on küll võrguettevõtjate poolt üldiselt aktsepteeritud põhimõte ja enamus võrguettevõtjaid ka sellest lähtuvad, kuid paraku on ka võrguettevõtjaid, kes on soovinud kasutada gaasikoguse määramisel muid parameetreid. Edasiste arusaamatuste vältimiseks peab antud põhimõtte Võrgueeskirjas selgelt sätestama. Mitte arvestatud Õigusnorm tuleneb MGS § 17 3 lg 2 mis ütleb, et g aasi ja biometaani kvaliteedinõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister gaasituru toimimise võrgueeskirjaga. 5 . Palume lisada eelnõusse punkt, millega muudetakse Võrgueeskirja § 16 lg 1 punkti 2 ja sõnastatakse see järgmiselt: „2) mõõtepunkti suhtes sõlmitud võrgulepingu kehtivus ja võrgulepingu sõlminud turuosalise EIC-kood;“. Muudatus on seotud kirja punktis 3) toodud ettepanekuga tunnistada kehtetuks Võrgueeskirja § 14 lg 2 p 3 ja kirja punktis 2) toodud ettepanekuga muuta Võrgueeskirja § 13 lõiget 3. Kuivõrd võrgulepinguga seotud andmed ei ole mõõtepunkti tehnilised andmed, on vajalik Võrgueeskirja § 16 lg 1 punkti 2 täpsustada selliselt, et võrguettevõtja esitab võrgulepingu AVP- sse sisestamisel ka andmed lepingu kehtivuse aja kohta. Antud sätte teise osa muudatus on seotud sellega, et tegelikult sisaldab võrgulepingu AVP- sse sisestamise sõnum vaid turuosalise EIC-koodi, mitte turuosalise äriregistrikoodi, isikukoodi ega muud dokumendi numbrit. Arutame ettepanekut II töövoorus. 6 . Palume eelnõu punktis 15, millega muudetakse Võrgueeskirja § 17 lõiget 6, asendada sõna „Tarbijal“ sõnaga „Turuosalisel“. Kehtivas võrgueeskirjas kohaldub antud säte kõikidele turuosalistele ning see peaks ka nii jääma, kuna ka teised turuosalised saavad ja peavad ka edaspidi saama AVP-st erinevaid raporteid. Raportite näol on samuti tegemist andmetega, kuid kuna need üldjoontes koosnevad andmetest, mis sisalduvad Võrgueeskirja § 17 erinevates lõigetes toodud loeteludes, ning raportite sisu ja hulk võivad ajas muutuda, siis ei oleks mõistlik neid nimetatud loeteludes eraldi välja tooma hakata. Mitte arvestatud Antud säte reguleerib muuhulgas tarbijate õigust hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. MGS § 10´2 lg 1 ütleb muuhulgas, et AVP võimaldab võrdsetel alustel esitada ja saada andmeid turuosalisel, kellel selleks on seadusjärgne kohustus ja õigus. Andmete esitamise ja saamise eest tasu ei võeta. 7. Palume lisada eelnõusse punktid, millega tunnistatakse kehtetuks Võrgueeskirja § 19 lõiked 3 ja 4 ning muudetakse Võrgueeskirja Lisa „Gaasisüsteemi sisestava gaasi kvaliteeditingimused“ selliselt, et gaasisüsteemi sisestatava gaasi hapnikusisalduse (O2) suurim lubatud väärtus on 0,5 moolprotsenti. Muudatuse eesmärk on ära kaotada gaasi lubatud hapnikusisalduse erisus ülekande- ja jaotusvõrku sisestamise punktis. Meile teadaolevalt ei ole ühtegi tehnilist põhjendust, miks erisus peaks olema vajalik. Selleks, et oleks tagatud biometaani tootmise valdkonna areng ning riiklike eesmärkide täitmine, on oluline biometaani tootjatele võrdsete tingimuste loomine võimaldamaks biometaani sisestamist gaasivõrku. Ühtse lubatud hapnikusisalduse kehtestamine loob eelduse tulevikus mõlemasuunaliseks gaasivooks (ülekandevõrgust jaotusvõrku ja vastupidi), mis on seatud eesmärkiks ka Euroopa Liidu üleselt. Siinkohal peame oluliseks gaasisüsteemi sisestatava gaasi ühtsete kvaliteeditingimuste kehtestamist regiooni üleselt. Arutame ettepanekut II töövoorus. 8. Palume Võrgueeskirja § 2 punktist 8 jätta välja sõnad „, või kui tarbimiskoguste määramiseks on vaja kasutada erinevates mõõtepunktides mõõdetud gaasikoguseid“. Antud täpsustus ei ole vajalik, kuna see kirjeldab üksnes osa virtuaalses mõõtepunktis gaasi koguse määramisel aluseks võetavaid andmeid ning on ka eksitav, jättes mulje nagu oleks turuosalisel võimalik nõuda mõõtepunkti loomist selliselt, et tarbitud- või toodetud gaasikogus määratakse erinevate mõõtepunktide mõõteandmete alusel. Mitte arvestatud Sõnastus käib virtuaalse mõõtepunkti kohta ning juba annab võimaluse lause teist osa mitte kasutada. 9. Soovitame Võrgueeskirjas läbivalt parandada viidet mõõtepunkti tehnilistele andmetele. Kehtivas Võrgueeskirjas ja eelnõuga muudetavates või lisatavates sätetes on mõõtepunkti tehnilistele andmetele kasutatud „käesoleva määruse § 14 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed“, „käesoleva määruse § 14 lõikes 2 nimetatud mõõtepunkti tehnilised andmed“ ja ka lihtsalt „mõõtepunkti tehnilised andmed“. Soovitame kasutada viimast varianti, kuna Võrgueeskirja § 14 on sisuliselt mõiste definitsioon, millele ei ole vaja eraldi viidata. See aitab ka lihtsustada nii mõnegi sätte sõnastust, kus antud terminit kasutatakse. Arutame ettepanekut II töövoorus. 10. Palume lisada eelnõusse punkt, millega jäetakse Võrgueeskirja § 15 lõikest 1 välja sõna „kahesuunalised“, kuna gaasisüsteemis ei kasutata kahesuunalisi kauglugemisseadmeid . Arutame ettepanekut II töövoorus. 11. Soovitame lisada eelnõusse punkt, millega tunnistatakse kehtetuks Võrgueeskirja § 16 lg 5, kuna see dubleerib sama paragrahvi lõike 1 punkti 4. Mitte arvestatud Võrgueeskirja § 16 lg 5 on täpsustus lõigete 3 ja 4 kohta ega dubleeri lõiget 1 punkti 4. 0 2 . 03 .202 3 Majandus- ja taristuministri 28. juuli 2017. a määruse nr 41 „ Gaasi turu toimimise võrgueeskiri“ eelnõu seletuskiri 1. Sissejuhatus Sisukokkuvõte E elnõu ga sätestatakse Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938, mis käsitleb gaasivarustuskindluse tagamise meetmeid ja millega tunnistatakse kehtetuks määrus (EL) nr 994/2010 (ELT L 280, 28.10.2017, lk 1–56), artiklis 13 nimetatud solidaarsus meetme rakendamiseks solidaarsuslepingu täitmise kord, muudetakse andmevahetuse nõudeid seoses andmevahetusplatvormi uuendamisega avatud tarne tagamiseks . Eesti on sõlminud Läti ja Soomega solidaarsuslepingu solidaarsusmeetme rakendamiseks määruse (EL) 2017/1938 artik li 13 mõistes. Leping reguleerib Soome või Läti tarbija abistamist gaasi varustuskindluse hädaolukorras või vastupidi , Soome või Läti abi Eesti gaasitarbija le gaasitarne tagamiseks gaasi varustuskindluse hädaolukorras. Lepingu täitmiseks on vaja täpsemalt reguleerida süsteemihalduri, Konkurentsiameti kui ülalnimetatud määruse tähenduses pädeva asutuse ja ministeeriumi roll . Seetõttu tuleb võrgueeskirjas lepingute järgi solidaarsusmeetme elluviimisega seotud kord kehtestada. Lisaks täiendatakse sätteid, mis käsitlevad avatud tarne lepingu puudumisel avatud tarne tagamist. 1.2. Eelnõu ettevalmistaja Eelnõu ja seletuskirja on ette valmistanud ning keeletoimetuse teinud Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi (MKM) energeetikaosakonna ekspert Marie-Ursula Vaks ( [email protected] , 6397674). Eelnõu ja seletuskirja osas tegi õiguslikke ettepanekuid MKM õigusosakonna õigusnõunik Ave Henberg ( [email protected] , 625 6360 ). 1.3. Märkused Eelnõu on seotud maagaasi seaduse (edaspidi MGS ) Riigikogus 04.05.2022 ja 19.07.2022 vastu võetud muudatustega , millega täpsustati gaasiga seotud pikaajalises hädaolukorras tegutsemist ning kehtestati gaasivarude haldamise kulude katmise regulatsioon. Eelnõu on seotud Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 2017/1938 rakendamisega. 2. Määru se eesmärk E elnõu eesmärk on kehtestada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 solidaarsuslepingu täitmise kord , sätestades süsteemihalduri, regulaatori ja ministeeriumi ülesanded , süsteemihalduri andmevahetusplatvormi uuendamisega seotud muudatused ning avatud tarne tagamine juhtudel kui avatud tarne leping puudub . 3. Eelnõu sisu ja võrdlev analüüs E elnõu koosneb 16 punktist. Järgnevalt on toodud muudatuste selgitused muudetud paragrahvide lõikes. P reambul is jäetakse volitusnormide loetelust välja MGS § 10 3 lõige 7, sest nimetatud paragrahv on tunnistatud kehtetuks , seoses päritolutunnistuse teema üleviimisega energiamajanduse korralduse seadusesse . Määruse preambulis sätestatud volitusnorme täiendatakse MGS § -ga 36 3 lõi kega 2, mis on MGS 19.07.2022 muutmisega lisatud säte, mis lõi volitusnorm i solidaarsus lepingute järgi solidaarsusmeetme elluviimisega seotud korra kehtestamiseks . P aragrahv 1 M ääruse reguleeri misala l oetelu täiendatakse punktiga 11 , millega sätestatakse määruse reguleerimisalas solidaarsuslepingu täitmise kord lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2017/1938 artiklis 13 sätestatud põhimõtetest . Paragrahv 6 Lõi kes 4 muudetakse ajalist piiri seitsmest tööpäevast neljateistkümneks päevaks, mille jooksul uus avatud tarnija esitab enne soovitud tarnijavahetust andmevahetusplatvormi kaudu asjaomasele võrguettevõtjale andmed ning ei kohustata uut avatud tarnijat esitama enam äriregistri koodi. M ääruse muudatus on vajalik sisse viia, et see oleks sama M GS -is sätesta tuga. Paragrahvi täiendatakse lõikega 4 1 , mis sätestab andmevahetusplatvormil korra avatud tarnija vahetamisel senise lepingu lõpeta tuks märkimiseks. Andmevahetusplatvormile edastatud info registreeritakse süsteemis ning platvormilt saadetakse turuosalise tarnija vahetumise teavitus senisele ja uuele avatud tarnijale 24 tunni jooksul. Paragrahv 11 L õi kes 1 tä psustatakse , et tarbijal ja tootjal , kellel ei ole avatud tarnijaga lepingut, saab avatud tarnet võrguettevõtja lt , kelle võrguga on tema tarbimiskoht ühendatud seni, kuni tarbija või tootja sõlmib uue avatud tarne lepingu . G aasi ja võrguteenuse kasutajad peavad selleks sõlmima kirjaliku lepingu, selle puudumisel on MGS-i kohaselt tegemist gaasi ja võrguteenuse ebaseadusliku kasutamisega. Lõikes 2 täiendatakse turuosalise loetelu võrguettevõtja näol, kes lisaks avatud tarnijale ei saa a vatud tarne lepingu puudumisel gaasiturul tegutseda . MGS § 12 lõikest 3 tulenevalt peab igal turuosalisel olema üks avatud tarnija. Selleks, et gaasi võrguettevõtja saaks võrguteenust osutada on tal vaja avatud tarne lepingut. See tagab gaasivõrgust võetava ja sinna sisesta ta va gaasi koguse tasakaalu ka siis, kui mõnel võrguteenuse tarbijal puudub avatud tarne leping . 3. jagu Määruse 3. peatüki 3. jao pealkiri muudetakse ning sõnastatakse „Gaasituru andmevahetus“. Kolmanda jao paragrahvide täiendused muudavad sisu selliselt, et pealkiri „Turuosaliste andmevahetus“ jääb ebapiisavaks. Paragrahv 12 Paragrahvi pealkiri muudetakse ning sõnastatakse „Andmevahetus“ . Paragrahvi muudatused ei hõlma enam vaid avatud tarnijaga seotud andmevahetust. L õi k e 1 ütleb , et kogu gaasituru andmevahetus toimub andmevahetusplatvormi kaudu selliselt, et turuosalised esitavad andme d andmevahetusplatvormile ning andmevahetusplatvormi kaudu tehakse turuosalistele andme d kättesaadavaks. Lõike 2 sõnastust muudetakse ning sätestatakse turuosalistele nõue andmevahetusplatvormi kasutamiseks sõlmi da süsteemihalduriga andmevahetusplatvormi kasutamise leping, mille lahutamatuks lisaks on süsteemihalduri poolt kinnitatud andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise juhend (edaspidi andmevahetusplatvormi tehniline juhend ) . Maagaasiseaduse kohaselt avaldab s üsteemihaldur oma veebilehel andmevahetusplatvormi kasutamise ja sellega liitumise tehnilise juhendi ning k äesolevaks hetkeks andmevahetusplatvormil tegutsemiseks juba tuleb turuosalistel sõlmida süsteemihalduriga vastav leping. Lõige 3 seab s üsteemihalduril e õigus e muuta andmevahetusplatvormi infotehnoloogilisi lahendusi ja äriprotsesse . Muudatused puudutavad kas andmevahetuse turvalisus t või on muudatused turuosalistega ärifunktsionaalsuste tagamiseks eelnevalt läbi arutatud ning kokku lepitud. Lõikes 4 sätestatakse süsteemihaldurile kohustus arendada andmevahetusplatvormi selliselt, et turuosalised saaksid platvormilt mõõteandme d viivitamatult kätte . Paragrahv 14 L õi ke 2 punkt i s 5 täiendatakse m õõtepunkti tehnilis te andme te loetelu s sisalduvat teavet vastavalt andmevahetusplatvormi tehnilises juhendis toodud formaadile . Lõiget 2 täiendatakse punktiga 8, mis sätestab mõõtepunkti tehniliste andmete loetelu muud e tehnilis t e andme tega vastavalt andmevahetusplatvormi tehnilisele juhendile. Paragrahv 1 5 L õi k e 1 sõnastust täiendatakse ning lisatakse võrguettevõtjatele nõue esitada andmevahetusplatvormile kahesuunalised kauglugemisseadmega varustatud mõõtepunktide mõõteandmed tundide või bilansiperioodide lõikes. Muudatuse järgi võib edastada andmevahetusplatvormile mõõteandmeid kaugloetava mõõteseadme puhul lisaks tunni arvestusele ka öö päevase arvestuse lõikes. Paragrahv 17 L õike 4 punkt 4 sõnast ust muudetakse selliselt, et andmevahetusplatvormi kaudu on tarbijal õigus saada infot avatud tarnijate kohta , kellele tarbija on andnud õiguse oma mõõtepunkti tehniliste andmete ja mõõteandmete nägemiseks ning kes on tarbija vastavaid andmeid pärinud. L õi k e 6 sõnast us e muudatus tagab tarbija te andmekaitse ning annab neile õigus e saada andmevahetusplatvormilt tasuta digitaalselt temaga seotud mõõtepunktide andmeid ning hallata oma andmetele ligipääsuõigusi. See tähendab, et tarbija saab otsustada, kas ta lubab avatud tarnijal oma andmeid näha ning vajadusel sulgeda ligipääs oma andmetele. Maagaasiseaduse § 10 2 lõige 6 kehtestab a ndmevahetusplatvormile andmete esitamise, andmete kasutamise ja turuosalistevahelise andmevahetuse korra gaasituru toimimise võrgueeskirjas. P aragrahvi täiendatakse lõigetega 7 – 1 2 . Lõikega 7 sätestatakse a vatud tarnija õigus saada andmevahetusplatvormilt andmeid ja selleks on tal vajalik sõlmida võrguettevõtja ga arveldusteenuse osutamise leping. Ühtlasi peab avatud tarnija andmevahetusplatvormilt andmeid saades tagama isikuandmete töötlemisel isikute andmekaitse. Lõikes 8 sätestatakse avatud tarnija õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada uue lepingu sõlmimise eesmärgil andme i d turuosalise ja temaga seotud mõõtepunktide kohta . Lõige 9 sätestab andmete loetelu, mida on bilansihalduri l õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada temaga avatud tarne lepingu sõlminud turuosalise ja tema bilansipiirkonnas oleva teise avatud tarnija piirkonna kohta . Lõige 10 sätestab andmete loetelu, mida on andmevahetusplatvormi kaudu õigus saada v õrguettevõtja avatud tarnijal ja bilansihalduril . Lõige 11 sätestab andmete loetelu, mida on andmevahetusplatvormi kaudu õigus saada v õrguettevõtja nimetatud müüjal . Lõige 12 sätestab, milliseid andmeid on õigus andmevahetusplatvormi kaudu saada avatud tarnijal . Peatükk 6 2 Määrust täiendatakse uue peatükiga 6 2 , mis koondab enda alla § -id 22 4 – 22 6 ning sätestab solidaarsuslepingutest tuleneva solidaarsusmeetme elluviimisega seotud kor ra. Lepingu täitmiseks on vaja täpsemalt reguleerida süsteemihalduri, regulaatori ja ministeeriumi roll ning s eetõttu tuleb võrgueeskirjas lepingute st tuleneva solidaarsusmeetme elluviimisega seotud kord kehtestada . Paragrahv 22 4 Lõige 1 sätestab süsteemihalduri ülesandena teha ettepanek Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile gaasisüsteemi hädaolukorras rakendada Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 artiklis 13 nimetatud solidaarsusmeedet. Süsteemihalduril on kõige parem ülevaade gaasi tarneallikate mahtudest ning süsteemihaldur oskab anda hinnangut solidaarsusmeetme rakendamiseks, mida kasutatakse viimase abinõuna hädaolukorra puhul, kui solidaarsuse alusel kaitstavaid tarbijaid ei ole võimalik ilma kõrvalise abita gaasiga varustada. Eesti Vabariigi Valitsus on sõlminud gaasivarustuskindluse tagamise solidaarsusmeetmete kokkuleppe Läti Vabariigi Valitsusega ja Soome Vabariigi Valitsusega. Lõige 2 sätestab Konkurentsiametile ülesande valmistada ette liikmesriigile esitatav solidaarsustaotlus ning esitab selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile. Solidaarsustaotlus peab sisaldama vajalikke kontaktandmeid, gaasiga varustamise ajavahemikku, vajalikku gaasikogust, tarnepunkti, vajalikke kinnitusi jne. Ministeerium esitab solidaarsustaotluse kiirkorras Vabariigi Valitsusele, kes annab valdkonna eest vastutavale ministrile mandaadi solidaarsustaotluse saatmiseks liikmesriigile. Lõige 3 sätestab Konkurentsiametile ülesande menetleda ja analüüsida liikmesriigilt laekunud solidaarsustaotlust. Liikmesriigilt, kellega Eesti on sõlminud gaasivarustuskindluse tagamise solidaarsusmeetmete kokkuleppe, saabunud solidaarsustaotluse andmete paika pidavust ning põhjendatust menetleb ja analüüsib Konkurentsiamet, kes vajadusel teavitab taotlevat liikmesriiki andmete korrigeerimise vajadusest. Paragrahv 22 5 S ätestab s üsteemihalduri ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel , kus süsteemihaldur teeb ettepaneku esitada teisele liikmesriigile hädaolukorras solidaarsustaotlus , menetleb ja annab hinnangu teise liikmesriigi esitatud solidaarsustaotlusele , tagab, et solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi tarbija soetatud gaas jõuab teise liikmesr iigi gaasisüsteemi ning vahendab solidaarsusmeetme alusel teise liikmesriigi soetatud gaasi eest tasumist. Näiteks kui Eesti vahendab Soomest tulnud gaasi Lätile, siis Eesti peab hoolitsema selle eest, et õigeks ajaks on kokkulepitud piiripunktis vastav kogus gaasi ja taristu võimaldab selle üleandmist. Paragrahv 22 6 . Paragrahv sätestab Konkurentsiameti ülesanded solidaarsusmeetme rakendamisel, milleks on hädaolukorra välja kuulutamisel naaberliikmesriigile esitatava solidaarsustaotluse ette valmistamine ning selle Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile esitamine. Konkurentsiamet peab analüüsima naaberliikmesriigilt saadud solidaarsustaotluse põhjendatust lähtuvalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruses (EL) 2017/1938 toodud põhimõtetest. Näiteks võib Konkurentsiamet nõuetekohaselt põhjendatud erandjuhtudel võtta meetmeid, millega kaldutakse kõrvale hädaolukorra lahendamise kavast. Konkurentsiametile on ülesandeks lahendada ka pooltevahelisi kokkuleppe tõlgendamise või kohaldamisega seotud vaidluseid oma pädevuse piires. Piiriüleste vaidluste puhul lahendab kaebuse see järelevalve teostaja, kelle jurisdiktsioonis asuva ettevõtja suhtes on kaebus esitatud. 4 . Eelnõu vastavus Euroopa Liidu õigusele Eelnõu vastab Euroopa Parlamendi ja nõukogu määrusele (EL) nr 2017/1938. 5 . Määruse mõjud M ääruse m uudatuse eesmärk on parendada Eesti gaasisüsteemi valmisolekut reageerida potentsiaalsele tarnehäirele ning sätestada raamistik, mille alusel saavad osa pooled gaasituru mittetoimi mi se olukorras küsida teiselt liikmesriigilt abi gaasivarustuse tagamisel ning seda teisele poolele osutada. Muudatused omavad ennekõike mõju riigi julgeolekule ning välissuhetele. Mõju riigi julgeolekule ja välissuhetele Määruse jõustumine avaldab positiivset mõju liikmesriikide energiajulgeolekule ning tagab kooskõlastatud ja eelnevalt kokku lepitud lähenemisviisi ühisel reageerimisel varustuskindlusele hädaolukorras. Liikmesriigid on ka paremini ette valmistatud tarnekriisiks ning saavad täiendavat kindlust gaasitarneks, juhuks kui riigil endal see võimalus puudub. Määruse jõustumine mõjutab positiivselt riigi välissuhteid ning majandust läbi koostöömehhanismide rakendamise gaasivarustuskindluse tagamiseks. Eesti tarbijatel on suurem võimalus saada naaberriikidelt abi gaasitarnete parendamiseks kui gaasitarneid mujalt tarneallikatest tagada ei ole võimalik. Gaasi kasutamine on Eestis küll suhteliselt madal (ca 8% kogu energiabilansist), kuid loetletud väiksemad kaugküttepiirkonnad sõltuvad täielikult gaasivarustusest ning kaitstud tarbijaid, kellel ei ole muud võimalust soojuse tootmiseks kui gaas, on kokku üle 51 tuhande . Seega võimaldab määruse jõustumine tagada nimetatud isikute gaasitarned ka olukorras, kus Eesti jaoks ei ole muid alternatiive gaasivarustuse tagamiseks enam olemas. Solidaar s us leppe kohaselt on ka Eestil kohustus aidata Lätit ja Soomet gaasitarnete tagamisel. Selle järgi kogub gaasi süsteemihaldur turult vajadusel kokku tarnijate pakkumised Soome või Läti jaoks tarnete tagamiseks ning korraldab Soome või Läti vastutava asutuse vahendusel selle gaasi jõudmise taotleva poole gaasisüsteemi. 6 . Määruse rakendamisega seotud riigi ja kohaliku omavalitsuse tegevused, eeldatavad kulud ja tulud Määruse rakendamisest otseseid tulusid riigieelarvele ei kaasne. Eelnõuga lisatakse Konkurentsiametile kohustusi, mille lisamine on tulenevalt otsekohalduvast määrusest pädeva asutuse (Eestis Konkurentsiamet) ülesanne. Konkurentsiameti rahastusmudel võimaldab need kulud ära katta. 7 . Määruse jõustumine Määrus jõustub üldises korras . 8 . Määrus eelnõu kooskõlastamine, huvirühmade kaasamine ja avalik konsultatsioon Eelnõu esitat i kooskõlastamiseks eelnõude infosüsteemi (EIS) kaudu Rahandusministeeriumile , Siseministeeriumile ning ettepanekute esitamiseks Konkurentsiametile ja turuosalistele. Rahandusministeerium ja Siseministeerium kooskõlastas id eelnõu vaikimisi. Laekunud ettepanekud ja märkused on toodud käesoleva seletuskirja lisas kajastatud ettepanekute tabelis. Kiur Põld Saatja: Marie-Ursula Vaks Saatmisaeg: reede, 3. märts 2023 10:40 Adressaat: Kiur Põld; Külli Haab Koopia: Karin Maria Lehtmets; Rein Vaks Teema: Gaasituru toimimise võrgueeskirja muudatused Manused: EN-maarus.docx; SK_LISA_ettepanekute tabel.docx; SK_maarus.docx Tere Edastan tutvumiseks gaasituru toimimise võrgueeskirja muudatused. Kõike head Marie-Ursula Vaks Ekspert Elektri- ja gaasiturg Energeetika osakond Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium _______________________________ [email protected] +372 6 397 674 Suur-Ameerika 1/ Tallinn 10122/ Eesti www.mkm.ee 1