Kiri

Vastavalt nimekirjale 15.12.2020 nr 6-3/20/13567-3 Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise programmi kohta seisukoha küsimine Austatud menetlusosaline Maves OÜ esitas 01.12.2020 e-kirjaga Keskkonnaametile keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeJHS) § 15¹ kohase menetluse läbiviimiseks Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) programmi eelnõu (koostaja: Maves OÜ, töö nr 20067). KeHJS § 15¹ kohaselt peab otsustaja (Keskkonnaamet) enne KMH programmi KeHJS § 16 kohast avalikustamist küsima seisukohti programmi sisu kohta kõigilt asjaomastelt asutustelt (asutused, keda kavandatava tegevuse rakendamisega eeldatavalt kaasnev mõju tõenäoliselt puudutab või kellel võib olla põhjendatud huvi eeldatavalt kaasneva keskkonnamõju vastu). KeHJS § 15¹ lg 1 ja lg 4 alusel palume Teil esitada 30 päeva jooksul KMH programmi saamisest alates seisukohad Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi asjakohasuse ja piisavuse kohta. Samuti palume hinnata KMH ekspertrühma koosseisulist piisavust. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Lisa: Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse KMH programmi eelnõu Teadmiseks: Rahandusministeerium ([email protected]); Maanteeamet ([email protected]), Põllumajandusamet ([email protected]), Häädemeeste Vallavalitsus ([email protected]); Toomas Kalda 447 7383 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  left 360045 MA VES 0 0 MA VES center 3547717 Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm 0 0 Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm center bottom SAVEDATE \@ "MMMM yyyy" \* MERGEFORMAT november 2020 0 0 SAVEDATE \@ "MMMM yyyy" \* MERGEFORMAT november 2020 right bottom 0 0 Töö nimetus: Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõjude hindamise programm Töö number: 20067 Tellija: AS YIT Eesti KMH juhtekspert: Karl Kupits Koostanud: Artto Pello Kontrollija : Karl Kupits 360045 8821420 Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] 0 0 Maves OÜ Marja 4D Tallinn, registrikood 10097377 http://www.maves.ee e-post: [email protected] SISUKORD TOC \o "2-3" \h \z \t "Pealkiri 1;1;Lisa 1;1;Lisa 2;2" 1 Sissejuhatus PAGEREF _Toc57209971 \h 3 2 KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ja asukoht PAGEREF _Toc57209972 \h 5 3 KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID PAGEREF _Toc57209973 \h 6 3.1 Kavandatava tegevuse kirjeldus PAGEREF _Toc57209974 \h 6 3.2 Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid PAGEREF _Toc57209975 \h 8 4 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA PAGEREF _Toc57209976 \h 10 5 EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS PAGEREF _Toc57209977 \h 13 5.1 Maastik PAGEREF _Toc57209978 \h 13 5.2 Geoloogia PAGEREF _Toc57209979 \h 14 5.3 Veekeskkond PAGEREF _Toc57209980 \h 15 5.4 Asustus, maakasutus ja taristu PAGEREF _Toc57209981 \h 16 5.5 Kultuuriväärtused PAGEREF _Toc57209982 \h 17 5.6 Kaitstavad loodusobjektid PAGEREF _Toc57209983 \h 17 5.6.1 Natura alad PAGEREF _Toc57209984 \h 17 5.6.2 Kaitstavad alad PAGEREF _Toc57209985 \h 20 5.6.3 Kaitsealused liigid mäeeraldise lähialal PAGEREF _Toc57209986 \h 22 6 Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju PAGEREF _Toc57209987 \h 25 6.1 Mõju pinnavee kvaliteedile ja veerežiimile ning põhjaveele PAGEREF _Toc57209988 \h 25 6.2 Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn PAGEREF _Toc57209989 \h 25 6.3 Mõju õhu kvaliteedile PAGEREF _Toc57209990 \h 27 6.4 Mõju inimese tervisele ja heaolule PAGEREF _Toc57209991 \h 27 6.5 Mõju taimestikule, loomastikule ja kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura aladele PAGEREF _Toc57209992 \h 28 6.6 Mõju rohevõrgustikule PAGEREF _Toc57209993 \h 29 6.7 Jäätmeteke PAGEREF _Toc57209994 \h 29 6.8 Mõju kultuuriväärtustele PAGEREF _Toc57209995 \h 30 6.9 Piiriülene mõju PAGEREF _Toc57209996 \h 30 7 HINDAMISMETOODIKA PAGEREF _Toc57209997 \h 32 8 AJAKAVA PAGEREF _Toc57209998 \h 35 9 OSAPOOLED PAGEREF _Toc57209999 \h 36 LISA 1. MAAVARA KAEVANDAMISE LOA TAOTLUS. KIUSUMETSA LIIVAKARJÄÄR Sissejuhatus AS YIT Eesti esitas 12.12.2019. a Keskkonnaministeeriumile taotluse maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Kiusumetsa maardlas (registri nr 749) mäeeraldisele . Maapõueseaduse (edaspidi MaaPS) ) § 42 lõike 1 kohaselt peab kaevandamiseks olema kaevandamisluba. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 3 lõike 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui: taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. Keskkonnaamet koostas Natura eelhinnangu ning jõudis olemasoleva informatsiooni põhjal järeldusele, et puudub veendumus kaevanduse rajamisel olulise negatiivise mõju puudumise kohta Natura 2000 võrgustikku kuuluva Põhja-Liivimaa linnualale. Ühtlasi pole teada karjääri rajamisega kaasneda võiv piiriülene mõju Läti Vabariigile, väljajuhitava vee mõju piirkonna veerežiimile ja eesvooludele, mõju perspektiivse Metsavajakute looduskaitsealale ning mõju Pärnu maakonna ja Häädemeeste valla rohevõrgustikule. Lähtudes eelnevast, on KMH vajalik eelnimetatud eeldatavalt oluliste keskkonnamõjude väljaselgitamiseks. Keskkonnaamet algatas 20.04.2020 kirjaga nr DM -109088-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) AS YIT Eesti Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. KMH objektiks on Kiusumetsa liivamaardla avamise, töötamise, väljaveoga seotud tegevuste ning karjääri tegevuse lõpetamise mõjude hindamine. Taotletav mäeeraldis ja selle teenindusmaa asub 10 m kaugusel Läti Vabariigi riigipiirist. Arvestades planeeritava karjääri asukohta, ei ole piiriülene mõju välistatud. Mõju võib kaasneda peamiselt müra ja tolmu leviku ning veerežiimi muutuste kaudu. Mõjuala suurus ning mõjude olulisus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus. Keskkonnamõju hindamise käigus selgitatakse välja kaevandamise ga kaasnevate mõjude olulisus, kaevandamise võimalikkus ning olulise mõju selgumisel antakse juhised leevendusmeetmete rakendamiseks. Käesoleva keskkonnamõju hindamise programmi koostamisel on kasutatud Kiusumetsa liivamaardla kaevandamisloa taotluse ja Keskkonnaameti k eskkonnamõju hindamise algatami s e materjale. KAVANDATAVA TEGEVUSE EESMÄRK ja asukoht Kavandatava tegevuse eesmärk on liiva kaevandamine Kiusumetsa liivamaardla (registri kaart nr 749) aktiivse tarbevaru 2. plokis . Taotletav Kiusumetsa m äeeraldis asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Majaka külas eramaal Kilmezsi katastriüksusel (katastritunnus 21303:002:0472 ) (joonis 1) . Katastriüksuse sihtotstarve on 100 % maatulundusmaa. Joonis 1 . Kavandatava tegevuse asukoht. Aluskaart: Maa-amet. KAVANDATAV TEGEVUS JA SELLE REAALSED ALTERNATIIVID Kavandatava tegevuse kirjeldus Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2020 Kiusumetsa mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 754 tuh m³ ja kaevandatav varu on 710 tuh m³. Kaevandatava mäeeraldis e pindala on 17, 84 ha ja teenindusmaa pindala on 18, 92 ha . Kiusumetsa liivamaardla on arvel kohaliku tähtsusega liivamaardlana (registrikaar t nr 749) . Liivamaardla koosneb kahest ehitusliiva aktiivse tarbevaru plokist (plokk 1 ja plokk 2 plokki , joonis 2). Kaevandatud materjali kavatsetakse kasutada piirkonna teede ehitusel. Mäeeraldise taotlemine tuleneb soovist varustada ümbruskonna ehitus- ja tee-ehitusobjekte selleks sobiva materjaliga. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. Kiusumetsa mäeeraldise kasulik kiht koosneb põimjaskihilisest, kruusateri ja veeriseid sisaldavast eriteralisest liivast. Liivalasundi paksus on väiksem uuringuruumi põhjapoolses osas, jäädes seal 2,3–3, 3 m vahemikku ja suurem edela-lõunaosas, jäädes 4,7–7, 7 m vahemikku. Ehitusliiva lasundi keskmine paksus on 4, 2 m. Ülalpool põhjaveetaset asuva liivakihi paksus on 3, 3 m ja allpool põhjaveetaset 0, 9 m. kasuliku kihi lamami moodustavad liivsavi- ja saviliivmoreen, katendiks on keskmiselt 0, 4 m paksune liivasegune muld. K arjääri pääseb Kabli-Massiaru kõrvalmaanteelt (tee nr 19336) liikudes Laiksaare-Massiaru-Teaste kõrvalmaanteele ( 19334 ) ja sealt mööda vana raudteetammi (kasutatakse metsateena) Kiusumetsa metsatee le (joonis 2). Kõrvalmaantee nr 19936 on kõvakattega. Kõrvalmaantee 19934 on Massiaru külas enne kõrvalmaanteaga nr 19936 ristumist 225 m ulatuses kõvakattega. Kiusumetsa tee, vana raudteetamm ja kõrvalmaantee nr 19334 on kruusakattega teed. Joonis 2 . Juurdepääsu teed Kiusumetsa mäeeraldisele. Aluskaart: Maa-amet. Mäetehnilised tingimused kaevadamiseks on suhteliselt (ca 1/4 tarbevarust allpool põhjavee taset) soodsad. K aevandamiseks kasutatakse peamiselt pöördkoppekskavaatorit, olukorrast sõltuvalt ka rataslaadurit. Kaevandamisel soovitakse alustada mäeeraldise lõunanurgast liikudes seega põhja ja lääne suunas. Kaevandamisele asumisel esmalt raadata kse mets ning koonda takse kännud, seejärel koori t a kse kattekiht ning vallita t a kse mäeeraldise teenindusmaale k uni 3 m kõrgustesse aunadesse. Säilitamaks mull a bioloogilist aktiivsust aunasid ei tihenda t a. K aevandades seisab ekskavaator astangul, ammutab materjali alt üles ning tõstab kallurisse. Veealust varu väljatakse ekskavaatoriga. Selleks seisab ekskavaator kuival astangul, ammutab kaevist alt üles ning tõstab materjali veekogu kaldale nõrguma. Kunstliku kuivendamist ette näha ei ole. Kaevandamine toimub pinnavee taset alandamata. Analoogselt veepealse varu kaevandamisega laetakse materjal peale nõrgumist kallurile. Puistangus olevat materjali laetakse rataslaaduriga. T eenindu smaal ladustatud katend kasutatakse hiljem ammendatud mäeeraldise nõlvade korrastamisel. Mäeeraldise edelaosast algava ja 100 m ulatuses veel Kilmezsi maaüksusel kulgeva kuivenduskraavi, mis 3, 5 km kaugusel läänes suubub Loode ojja, põhja kõrgus mäeeraldise piiril on 26, 16 m. Kraavi langus on 1:25, st allavoolu 50 m kaugusel on kraavi põhja kõrgus 2 m väiksem. Seega on maaomanikul võimalus kraavi süvendamisega veetaset vastavalt vajadusele isevoolselt reguleerida. Sellisel juhul saab mäeeraldise lõunaosas, kus tarbevaru lamam asub 22 – 24 m abs kõrgusel, kaevandamisjärgselt kujundada optimaalsete kulutustega ca 2 ha suuruse veepeegliga, valdavas osas 2 m sügavuse veekogu. Vajadusel saab veekogu kirdepoolses osas süvendada ja väljatud materjaliga kaldaala täita. Ülejääv ala on planeeritud korrastada metsamaaks . Selleks kasutatakse ka varasemalt eemaldatud katendi materjali. KMH käigus hinnatakse ala veekoguks ja metsamaaks korrastamise otstarbekust . Kavandatava tegevuse reaalsed alternatiivid 0-alternatiivi käsitletakse KMH aruandes kui võrdlust olemasoleva olukorraga, st Kisumetsa karjääri ei rajata ja jätkub senine maakasutus (peatükk REF _Ref34380946 \r \h 4 „ REF _Ref34380955 \h Eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus “) . Alternatiiv 1 – kaevandamine kaevandamisloa taotluses toodud kohas ja viisil . K avandatava tegevuse võimalikeks alternatiivideks on üldjuhul asukoht, tegevuse läbiviimise tehnoloogia või tegevuse aeg. Antud juhul on tegevuse eesmärgiks kaevandada maavara kindlast asukohast, mistõttu asukohaalternatiive ei kaalut a . Planeeritud kaevandamise tehnoloogilisi alternatiive ei kaaluta, kuna kavandatud tehnoloogia ei erine teistes sarnastes kaevandustes kasutusel olevast tehnoloogiast. Vee alt kopaga kaevamise asemel on võimalik liiva pumbata. Veealuse materjali pumpamine on otstarbekas kui veealuse liivakihi paksus on enam kui kolm meetrit. Antud juhul on see väiksem – 0, 9 m . Ühtlasi ei ole pumpamisel võrreldes kaevamisega olulisi keskkonnamõju erinevusi. Pumpamine eeldab suurema tehnika üles seadmist ja ei ole nii paindlik, kui kopaga kaevamine. Kopa transport kohapeale ja ära on vähem kulukas. Seetõttu ei kaaluta pumpamist reaalse alternatiivina. Ajalisi alternatiive on mõistlik kaaluda juhul, kui selgub, et plaanitud aeg on mingil põhjusel ebasobiv ja leidub soodsamaid aegu. Antud juhul on KMH eesmärgiks leida niisugune kaevandamise maht ja intensiivsus, mis ei ületaks keskkonna taluvuspiire. Juhul kui KMH koostamise käigus ilmneb teisi alternatiivseid lahendusi kavandatava tegevuse läbiviimiseks, käsitletakse neid aruandes. Kaevandamise erinevaid mahte alternatiividena ei käsitleta. 4294505 3321863 Joonis SEQ Joonis \* ARABIC 3 . Kiusumetsa liivamaardla plokkide asukohad. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOS STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA Eesti Keskkonnastrateegia aastani 2030 Eesti Keskkonnastrateegia eesmärk on m aavarade keskkonnasõbralik kaevandamine, mis säästab vett, maastikke ja õhku, ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret hõlvamist, maavara lühiajalist väljamist, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste efektide vältimist ning kaevandatud ala kiiret, projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade ärakasutamist. Kavandatav tegevus ei ole vastuolus Eesti Keskkonnastrateegiaga, kui tagatakse maavara k eskkonnasõbralik kaevandamine ning maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadude ja minimaalsete jäätmetega. Looduskaitse arengukava aastani 2020 Looduskaitse arengukava kohaselt tuleb keskkonda oluliselt mõjutavate tegevuste planeerimisel, nagu kaevandamine, ehitustegevus või infrastruktuuride rajamine, arvestama elupaikade ja nende vahelise sidususe säilitamise vajadust. Looduse mitmekesisuse säilitamise põhimõtetega tuleb arvestada kõikjal, nii kaitstavatel aladel kui ka väljaspool. Taastumatute loodusvarade kasutamisel tuleb järgida säästva arengu põhimõtteid. Esmajärjekorras tuleb ammendada juba avatud kaevandused. Igale maavara kaevandamise otsusele peab eelnema põhjalik mõjude hindamine ning nõue kasutada parimat võimalikku tehnoloogiat. Kaevandamise lubamise tingimuseks on, et kaevandatud alad korrastatakse kaevandamiseelse maastikuga samaväärseks. Kaevandusega kaasnevate negatiivsete mõjude minimeerimine tuleb planeerida juba enne kaevandamisega alustamist; vajalik on nii kaevandusalade hilisem korrastamine kui ka lähedalasuvate alade loodusväärtuste kaitse ja negatiivsete mõjude kompenseerimine kaevandamise ajal. Maavarade kaevandamine ei tohi mõjutada kaitstavaid väärtusi, mõju peab olema välistatud, vastasel juhul ei tohi kaevandamist lubada. Kaevandamisjärgselt tuleb taastada alal võimalikult looduslähedane seisund, näiteks rabade puhul ökoloogiliselt funktsioneeriv sooelupaik. Natura 2000 alad on kaitstud looduskaitseseaduse alusel kaitsealade, hoiualade, püsielupaikade või kaitstavate looduse üksikobjektidena. Täitmaks EL-i loodusdirektiivi eesmärki – tagada kõikide EL-is ohustatud liikide ja elupaigatüüpide soodne seisund, tuleb Natura 2000 aladel kindlustada kaitse-eesmärgiks olevate liikide ja elupaigatüüpide säilimine või vajadusel nende taastamine . Loodusdirektiivist tuleneb kohustus hinnata kavandatavate tegevuste mõju Natura 2000 alade kaitse-eesmärkide ja terviklikkuse säilimisele. Hinnata tuleb nii nende tegevuste võimalikku mõju, mida kavandatakse Natura 2000 ala piirides, kui ka nende tegevuste mõju, mida kavandatakse väljaspool Natura 2000 ala, kuid mis võivad mõju avaldada Natura 2000 ala loodusväärtustele. Eestis on Natura 2000 mõju hindamine osa keskkonnamõju hindamisest. KMH käigus viiakse läbi Natura hindamine, mille alusel saab hinnata, kas kavandataval tegevusel on oluline mõju või mitte. Pärnu maakonnaplaneering Pärnu maakonnaplaneeringu järgi tuleb maavarade kaevandamisel tagada maavarade keskkonnasõbralik kaevandamine ja maapõueressursi efektiivne kasutamine minimaalsete kadudega. Keskkonnasõbralik kaevandamine tähendab maardla kiiret ammendamist, võimalikult suure koguse maavara väljamist võimalikult lühikese aja jooksul, põhjavee minimaalset mõjutamist, müra-, tolmu- ja seismiliste normide ületamise vältimist ning kaevandatud ala kiiret projektikohast korrastamist. Ressursi efektiivne kasutamine tähendab kaevandamisväärse maavara võimalikult täielikku väljamist ning kaasnevate maavarade kasutamist. Maavara kasutuse perspektiivi järgi on maakonnaplaneeringuga maavarad jagatud kolme kategooriasse: I kategooria – alad, kus maavarade kaevandamine on soodustatud. Kaevandustegevus toimub juba praegu ja mõistlik on kaevandamist jätkata. II kategooria – alad, kus kaevandamise alustamiseks ei ole teada suuremaid takistusi. III kategooria – alad, kus maavara kaevandamiseks on olulised kitsendused (nt tiheasustus, looduskaitsealad, Natura 2000 alad) ja seetõttu maavarade kaevandamine nendel aladel ei ole tõenäoliselt võimalik. Kiusumetsa mäeeraldis jääb III kategooriasse , st alale kus on olulised looduskaitselised kitsendused. Kaevandamise võimalikust hinnatakse KMH käigus. Pärnu maakonnaplaneeringu järgi jääb taotletav ala rohelise võrgustiku tugialale (T7 ehk riigi väike tugiala). Rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks tuleb säilitada rohelise võrgustiku terviklikkus, sidusus ja vältida loodusalade killustamist. Samuti tuleb tagada, et looduslike alade osatähtsus tuumaladel ei langeks alla 90 % pindalast ning koridorides alla 70 % koridori keskmisest läbimõõdust. Juhul, kui karjääri rajamine on möödapääsmatu, tuleb enne kaevandama asumist kavandada rohelise võrgustiku asenduskoridor või -ala, et rohelise võrgustiku sidusus säiliks. Kaevandamise lõppedes korrastada kaevandatud ala ja taastada rohelise võrgustiku osana. Loa andjal on õigus rohelise võrgustiku toimimise tagamiseks seada vajalikke leevendus-ja kompensatsioonimeetmeid. Kavandatava tegevuse lõppedes karjääri ala rekultiveeritakse kaevandusloa taotluse järgi metsamaaks ning veekoguks. KMH käigus hinnatakse, kas kavandatav tegevus omab olulist mõju rohevõrgustiku toimimisele ning vajadusel tuuakse välja vajalikud leevendavad meetmed. Häädemeeste valla üldplaneering Haldusreformi eelse Häädemeeste valla üldplaneeringu kohaselt jääb taotletav mäeeraldis osaliselt mäetööstusmaale ja osaliselt rohelise võrgustiku tugialale. Valla üldplaneeringu kohaselt ei ole rohevõrgustiku alad ja väärtuslikud maastikud takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja väljaandmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel . Maavarade kaevandamisel on oluline lähtuda säästliku kaevandamise printsiibist. Arendajal on kohustus karjäärid pärast varude ammendumist viivitamatult rekultiveerida. Rohevõrgustiku säilimise ja toimimise seisukohast tuleb jälgida, et looduslike alade osatähtsus tugialas ei lange alla 90 %, et tagada võrgustiku funktsioneerimine. Planeeritud tegevus ei ole vastuolus Häädemeeste valla üldplaneeringuga , kui tagatakse looduslike alade osatähtsus rohevõrgustiku tugialas vähemalt 90 %. KMH käigus hinnatakse täpsemalt kavandatud tegevuse mõju Häädemeeste valla rohevõrgustikule. EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS Maastik Kiusumetsa liivamaardla paikneb Liivi lahe rannikumadalikul. Reljeef on suhteliselt tasane, maapinna absoluutsed kõrgused ulatuvad 27 – 32 m eetri ni , tõusuga ida suunas . Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldis paikneb Balti jääpaisjärve rannamoodustiste vööndil. Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga ja loodusliku rohumaaga. Metsaregistri andmetel kasvab mäeeraldisel valdavalt okaspuumets (30-45 a vanused kuused ja männid), vähem esineb ka lehtpuumetsa (10-50 a lepad ja kased). Kasvukohatüüpidest esineb jänesekapsa, jänesekapsa-pohla ja vähem angervaksa kasvukohatüüpe. Natura metsaelupaiku ega vääriselupaiku EELIS andmebaasi järgi mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu. Kilmežsi kinnistu on ümbritsetud samuti metsaga , sh on metsa ga kaetud territoorium ka lõuna pool Läti Vabariigis. Kiusumetsa liivamaardla edelaserv piirneb mahajäetud Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldisega, kus pole kaevandatud vähemalt 20 aastat . Kaevandamisega rikutud 4, 7 ha suurune ala jääb valdavas enamuses Orajõe metskond 57 maaüksusele, ulatudes vähesel määral ka Orajõe metskond 59 maaüksusele. Mahajäetud karjääri põhi on tasane, suurvee ajal üle ujutatud – karjääri kamardunud põhja alal kasvavad niiskuselembesed taimed ja ala pole metsastunud. Nõlvad on lauged, kamardunud ja metsa kasvanud. Karjääri lääneosas ja nõlvadel kasvab kaske, mändi, leppa ja paju. Ülevaade piirkonna maastikust on toodud joonisel ( REF _Ref36994722 \h Joonis 3 ). 4996502 430087 E 0 0 E 4064579 852524 W 0 0 W 4787121 1114627 S 0 0 S 4381790 149442 N 0 0 N 4561840 407742 0 0 4585318 421680 0 0 450850 1098550 0 0 Joonis 4 . Mäeeraldis ja selle ümbruse maastik seisuga 04.06.2019 (allikas Maa-amet). Geoloogia Käesolev peatükk põhineb Maavarauuringud OÜ 2019. a tööl . Kiusumetsa liivamaardla Kiusumetsa uuringuruum paikneb edela-kirdesuunalisel 18 km pikkusel ja 0,5 kuni 2, 5 km laiusel Balti jääpaisjärve (Q 1 jrVr_lg) rannamoodustiste vööndis. Balti jääpaisjärve rannavööndis kujunenud pinnavormid koosnevad erineva terasuurusega liivast ja kruusast. Mäeeraldise aluspõhja moodustab Kesk-Devoni ladestiku Aruküla kihistu (D2ar) liivakivi ja aleuroliit. Kasuliku kihi moodustab eriteraline liiv, mis sisaldab kruusateri. Kruusa keskmine sisaldus (osakesed 2,0– 20 mm) on 15,3 %. Savi- ja tolmu (osakeste <0, 063 mm) sisaldus jääb keskmiselt alla 4,6%. Jämepurdset materjali (>31, 5 mm) liiv ei sisalda. Kihi paksus on väiksem uuringuruumi põhjapoolses osas, jäädes seal 2,3–3, 3 m vahemikku ja suurem edela-lõunaosas, jäädes seal 4,7–7, 7 m vahemikku. Ehitusliiva (plokk 2) kihi keskmine paksus on 4, 2 m. Ülalpool põhjaveetaset asuva liivakihi paksus on 3, 3 m ja allpool põhjaveetaset 0, 9 m. Kasvukihi (mulla) paksus plokk 2 alal on 0,3–0, 5 m, keskmine paksus 0, 4 m. Kasuliku kihi lamami moodustab liivsavi- ja saviliivmoreen. Liivakihi lamami absoluutne kõrgus on madalam uuringuruumi edelaosas jäädes seal vahemikku 22,1–21, 3 m ja kõrgem uuringuruumi kirdeosa äärealal 26,5 – 27, 0 m. Kiusumetsa uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige on esitatud tabelis 1. Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 1 . Kiusumetsa uuringuruumi üldistatud geoloogiline läbilõige . Kihi nimetus Kihi paksus , m Geoloogiline indeks Kasulik kiht Min Maks Kasvukiht (muld) 0,3 0,5 Q2 Liiv, ühtlaselt peeneteraline, sügavamal segateraline, paiguti jämedateraline, sisaldab kruusaterasid ca 10% ja veeriseid, värvus valkjasbeež, hallikasbeež, pruunikasbeež, kollakaspruun 2,3 7,7 Q1jrVr_lg + Liivsavi- ja saviliivmoreen, valdavalt liivsavimoreen, tihke, värvus punakaspruun, hallikaspruun kuni hall 0,0 1,0 Q1jrVr_g Veekeskkond Kiusumetsa mäeeraldis paikneb terves ulatuses 1972. a rajatud K IVIARU (TTP-256) maaparandusehitisel. Maaparandusehitise kogupindala on 893, 4 ha ja eesvooluks on kuivenduskraav KIVIARU TTP-256, mis suubub ca 3, 5 km kaugusel lääne suunas Loode ojja ( VEE1152300 ) . Kraavi põhja kõrgus uuringuruumi piiril on 26, 16 m ja langus 1:25. Maapinna absoluutkõrgus ed on Maa-ameti kaardirakenduse andmetel Kiusumetsa mäeeraldisel vahemikus 22 –30,5 m. Läti Vabariigi territooriumil Kiusumetsa mäeeraldise lähi ümbruses ( kuni 500 m) on maapinna absoluutkõrgused vahemikus 30–32,5 m. Maapinna kõrguste järgi liigub põhjavesi Eesti Vabariigi territooriumi suunas (põhja ja loode suunas) , jälgides maapinna reljeefi kallakust. Alal levi vat vabapinnalist jääjärvesetete veekih ti dreenib uuringuruumist 420 m kaugusel põhja pool voolav, Loode ojja suubuv, Biitmani oja. Jääjärvesetete kogupaksus on uuringuruumis kuni 7, 7 m. Uuringu käigus 2019. a aprillis rajatud puuraukudes asus veetase maapinnast 0,7 – 3, 0 m sügavusel (abs. kõrgus 26,7 – 29, 5 m). Samal ajal asus uuringuruumiga vahetult edelas külgneva Kilingi-Nõmme Näidismetsamajandi mahajäetud Kiusumetsa karjääri põhjas veetase 26, 9 m absoluutkõrgusel, lompide sügavus 0,2 – 0, 3 m. Mahajäetud karjääri põhja absoluut kõrgus on valdavas osas 26 m. Suvel on karjääri põhi kuiv, suurvee ajal üle ujutatud – karjääri kamardunud põhjas kasvavad niiskuselembesed taimed . Külgneva karjääri tingimustest lähtudes on uuringuruumi veealuse varu arvutamisel võetud veetasemeks 26, 0 m. Asustus, maakasutus ja taristu Kiusumetsa liivamaardla vahetus läheduses Eesti territooriumil ega Läti territooriumil majapidamisi ei asu. Lähim elamu asub maardlast 1, 2 km kaugusel kirdes Massiaru külas ( Rajakuninga, 21301:001:0194). Planeeritud k arjääri väljaveotee läbi b ligikaudu 5 km kaugusel kirdes paiknevat Massiaru küla. Tee äärde jäävad mitmed elumajad. Lähim majapidamine Läti Vabariigi territooriumil asub 890 m kaugusel kagu suunas (Silbērzi). Ülejäänud majapidamised asuvad enam kui 5 km kaugusel. Mäeeraldise teenindusmaal on tegemist metsamaaga ja loodusliku rohumaaga. Kilmežsi kinnistu on ümbritsetud metsaga , sh on metsaga kaetud territoorium ka lõuna pool Läti Vabariigis. Kiusumetsa liivamaardlast edelas asuvad kaks geodeetilist märki. Tehnovõrgud piirkonnas puuduvad. Rahuldavas seisus juurdepääs karjääri alale asub mäeeraldise edelanurgas. Karjääri tee suundub piki riigipiiri kulgevale kohalikule metsateele ja sealt vanale raudteetammile (kasutatakse metsateena). Raudteetamm jõuab 2,5 km kaugusel kirde pool asuvale Laiksaare–Massiaru–Teaste maanteele (tee nr 19334). Tee karjäärini otseselt ühegi liigi teadaolevat elupaika ei läbi, küll aga piirneb laanepüü elupaigaga. Raudteetamm läbib aga karjäärist eemale suundudes must-toonekure püsielupaika. Kavandatud Rail Baltic a trass kulgeb Kiusumetsa mäeeraldisest 4 km kaugusel lääne pool. Kultuuriväärtused Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse järgi ei jää kavandatava tegevuse alale ega selle lähiümbrusesse muinsuskaitsealuseid objekte. Lähim muinsuskaitsealune objekt, kalmistu (registrinumber 11749), asub 5 km kaugusel idas Uuemaa külas . Ka itstavad loodusobjektid Natura alad Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhja- ja lääne pool Põhja-Liivimaa linnualaga ja Kiusumetsa hoiualaga ning põhja pool projekteeritava Metsavajakute looduskaitsealaga. Mäeeraldisest 1 ,1 km kaugusel põhja suunas asub Laulaste loodusala ja Laulaste looduskaitseala, 1,3 km kaugusel kirde pool asub Massiaru hoiuala, 1,5 km kaugusel põhja- ja kirde suunas asub Lemmejõe loodusala (loodusala ühtib Lemmejõe jõega), 2,6 km kaugusel lääne pool asub Kivikupitsa loodusala ja Kivikupitsa maastikukaitseala . Lähimad Natura alad Läti Vabariigis on 2,5 km kaugusel ida suunas asuv Kalna purvs loodusala (LV0533700) ja 4 km kaugusel edela suunas asuv Mernieku dumbraji loodusala ( LV0522000 ). Kavandatava tegevusega ei ole oma kauguse tõttu ette näha mõjusid Eesti territooriumil asuvate Lemmejõe , Laulaste ja Kivikupitsa l oodusala de le . Samuti pole ette näha mõjusid Läti Vabariigi territooriumil asuvate Kalna purvs ning Mernieku dumbraji loodusaladele . Natura alade paiknemine on toodud joonisel 5. Põhja-Liivimaa linnual a ( EE0040344 ) on loodud järgmiste liikide elupaikade kaitseks: suur-laukhani ( Anser albifrons ), väike-laukhani ( Anser erythropus ), rabahani ( Anser fabalis ), kaljukotkas ( Aquila chrysaetos ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), must-toonekurg ( Ciconia nigra ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), rukkirääk ( Crex crex ), laululuik ( Cygnus cygnus ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), väike-kirjurähn ( Dendrocopos minor ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ), järvekaur ( Gavia arctica ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), sookurg ( Grus grus ), rabapüü ( Lagopus lagopus ), punaselg-õgija ( Lanius collurio ), hallõgija ( Lanius excubitor ), väikekoovitaja ( Numenius phaeopus ), herilaseviu ( Pernis apivorus ), laanerähn e kolmvarvas-rähn ( Picoides tridactylus ), hallpea-rähn e hallrähn ( Picus canus ), rüüt ( Pluvialis apricaria ), händkakk ( Strix uralensis ), teder ( Tetrao tetrix ), metsis ( Tetrao urogallus ), mudatilder ( Tringa glareola ), punajalg-tilder ( Tringa totanus ) ja kiivitaja ( Vanellus vanellus ). Kavandatava tegevuse mõjualas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Liivimaa linnuala. Keskkonnaameti koostatud eelhinnanguga jõuti järeldusele, et karjääriga kaasnev ebasoodne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei ole välistatud , mistõttu tuleb KMH käigus läbi viia Natura asjakohane hindamine j a linnustiku inventuur. Joonis 5 . Natura alade paiknemine Kiusumetsa mäeeraldise ümbruses. Aluskaart: Maa-amet. K aitstavad alad Kiusumetsa mäeeraldis piirneb põhja- ja lääne pool Kiusumetsa hoiualaga ning põhja pool projekteeritava Metsavajakute looduskaitsealaga. Mäeeraldisest 1 ,1 km kaugusel põhja suunas asub Laulaste looduskaitseala, 1,3 km kaugusel kirde pool asub Massiaru hoiuala, 2,6 km kaugusel lääne pool asub Kivikupitsa maastikukaitseala . Kiusumetsa maardla piirneb lõuna pool Lätis Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala ga. Kiusumetsa hoiuala ( KLO2000242 ) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 a määrusega nr 154 „ Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas 1 “. Hoiuala kaitse-eesmärkideks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaika kaitstakse, on: must-toonekurg ( Ciconia nigra ), herilaseviu ( Pernis apivorus ), kanakull ( Accipiter gentilis ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), händkakk ( Strix uralensis ), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), hallpea-rähn ( Picus canus ), musträhn ( Dryocopus martius ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) . Projekteeritav Metsavajakute looduskaitseala eesmärk on kaitsta, taastada ja säilitada väärtuslikke metsakooslusi: laane- salu- ja soovikumetsi . EELIS andmebaasi järgi asub kavandatud kaitseala Kiusumetsa mäeeraldisest põhjapool (kaitseala piirneb mäeeraldisega) ning ühe lahustükina edela pool. Laulaste looduskaitseala (KLO1000318) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 22.12.2005 a määrusega nr 319 „Laulaste looduskaitseala kaitse alla võtmine ja kaitse-eeskiri“. Laulaste looduskaitseala ühtib Laulaste loodusala piiridega. Laulaste looduskaitseala kaitse-eesmärkideks on: EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta I lisas nimetatud elupaigatüüpide – jõgede ja ojade (3260), vanade loodusmetsade (9010*), soostuvate ja soo-lehtmetsade (9080) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ II lisas nimetatud liikide, mis on ühtlasi II kategooria kaitsealused liigid, ja jõesilmu ( Lampetra fluviatilis ) kaitse; EÜ nõukogu direktiivi 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta I lisas nimetatud liigi, mis on ühtlasi I kategooria kaitsealune liik, kaitse. Massiaru hoiuala (KLO2000297) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 18.05.2007 a määrusega nr 154 „ Hoiualade kaitse alla võtmine Pärnu maakonnas 1 “. Hoiuala kaitse- eesmärkideks on Euroopa Parlamendi ja nõukogu direktiivi nr 2009/147/EÜ I lisas nimetatud liikide ja I lisas nimetamata rändlinnuliikide elupaikade kaitse. Liigid, kelle elupaiku kaitstakse, on: herilaseviu ( Pernis apivorus ), soo-loorkull ( Circus pygargus ), kanakull ( Accipiter gentilis ), väike-konnakotkas ( Aquila pomarina ), laanepüü ( Bonasa bonasia ), teder ( Tetrao tetrix ), rukkirääk ( Crex crex ), sookurg ( Grus grus ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), händkakk ( Strix uralensis ), karvasjalg-kakk ( Aegolius funereus ), öösorr ( Caprimulgus europaeus ), hallpea-rähn ( Picus canus ), musträhn ( Dryocopus martius ), valgeselg-kirjurähn ( Dendrocopos leucotos ), laanerähn ( Picoides tridactylus ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) ja punaselg-õgija ( Lanius collurio ) . Kivikupitsa maastikukaitseala (KLO1000330) on kaitse alla võetud Vabariigi Valitsuse 16.02.2007 a määrusega nr 47 „Kivikupitsa maastikukaitseala kaitse-eeskiri“. Kivikupitsa maastiku kaitseala ühtib Kivikupitsa loodusala piiridega. Maastikukaitseala kaitse-eesmärk on kaitsta : kivikülvi, kaitsealuste liikide elupaikade ja kõrge looduskaitseväärtusega metsakoosluste terviklikkust; elupaigatüüpe, mida nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta nimetab I lisas. Need elupaigatüübid on: vanad loodusmetsad (9010*)3, vanad laialehised metsad (9020*) ning oosidel ja moreenikuhjatistel olevad okasmetsad (sürjametsad – 9060); liike, mida nõukogu direktiiv 79/409/EMÜ loodusliku linnustiku kaitse kohta nimetab I lisas ning mis on ühtlasi II ja III kaitsekategooria liigid. Kaitstavateks III kategooria liikideks on hallpea-rähn ( Picus canus ), musträhn ( Dryocopus martius ), händkakk ( Strix uralensis ), värbkakk ( Glaucidium passerinum ), väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) ja laanepüü ( Bonasa bonasia ). Põhja-Vidzeme biosfääri kaitseala (LV0000100) on loodud 1997. a. 457, 708 ha suurune k aitseala (moodustab 6 % kogu Läti Vabariigi pindalast) hõlmab 53 km pikkuse ala Liivi lahe ääres ning piirneb põhjapool Eesti Vabariigiga. Kaitseala loodi, et kaitsta iseloomulikke Läänemere äärseid maismaa ja ranniku ökosüsteem e . Üle poole kaitsealast on kaetud metsade ja soodega. Biosfääri kaitseala eesmärk riikliku l ja rahvusvahel isel tasandil on saavutada tasakaal loodusliku mitmekesisuse kaitsmisel, majandusarengu edendamisel ja kultuuriväärtuste säilitamisel . Maastiku, ökosüsteemide, liikide ja territooriumi geneetilise mitmekesisuse säilimise tagamiseks ning säästva majandusarengu edendamiseks on biosfääri kaitseala territoorium jagatud funktsionaalseteks tsoonideks (maastikukaitsevööndid ja neutraalsed tsoonid). Kiusumetsa mäeeraldise lähipiirkonnas Läti Vabariigi territooriumil asub maastiku kaitsevöönd - Põhja-Vidzemele iseloomulike kultuurmaastiku maastikega ala . Kaitsealused liigid mäeeraldise lähialal EELIS andmebaasis registreeritud kaitsealuste linnuliikide elupaigad on toodud tabelis 2. Neist must-toonekurg ( Ciconia nigra ), v äike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) ja laanepüü ( Bonasa bonasia ) on ka Põhja-Liivimaa linnuala ja Kiusumetsa hoiuala kaitse-eesmärkideks. Lisaks on Kiusumetsa hoiuala kaitse-eesmärgiks musträhn ( Dryocopus martius ). EELIS andmebaasi järgi kaitsealuseid taimeliike Kiusumetsa mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu. Lähimad kaitsealused taimeliigid jäävad mäeeraldisest enam kui 2,5 km kaugusele edela suunas (III kaitsekategooria taimed sulgjas õhik ( Neckera pennata) ja harilik ungrukold ( Huperzia selago )). Lähim kaitsealune samblaliik asub 1,1 km kaugusel lääne suunas, kus on registreeritud III kaitsekategooria hariliku kopsusambliku ( Lobaria pulmonaria ) elupaik. Joonis 6 . Looduskaitsealade , hoiualade ja kaitstavate liikide paiknemine Kiusumetsa mäeeraldise ümbruses. Aluskaart: Maa-amet . Tabel 2 . Kaitstavate liikide elupaigad Kiusumetsa 2. ploki mäeeraldise ümbruses 1 km raadiuses EELIS andmebaasi järgi. Staatus: H-pesitseja, L-läbirandaja, T-talvituja, S-mittepesitsev suvilind. Liik Kaitse-kategooria Põhja-Liivimaa l innuala kaitse-eesmärk Kiusumetsa hoiuala kaitse-eesmärk Staatus Haudepaaride arv Eestis Elupaiga kaugus mäeeraldisest Elupaiga KR kood Must-toonekurg ( Ciconia nigra ) I X X H 40-60 750 * m KLO9101973 Laanepüü ( Tetrastes bonasia ) III X X H,T 70 000–90 000 0 m KLO9113784 Laanepüü ( Tetrastes bonasia ) III X X H,T 70 000–90 000 880 m KLO9113783 Laanepüü ( Tetrastes bonasia ) III X X H,T 70 000–90 000 910 m KLO9113791 Musträhn ( Dryocopus martius ) III X H,T 5 000–7 000 240 m KLO9113811 Väike-kärbsenäpp ( Ficedula parva ) III X X H 40 000–60 000 880 m KLO9113822 * Must-toonekure p üsielupaiga kaugus Kiusumetsa mäeeraldisest. Kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasnev oluline keskkonnamõju Keskkonnaameti koostatud KMH eelhinnangus on käsitletud kavandatava tegevuse mõjualana Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaad ning 200 m ümber selle, kuna nii kaugele võib teoreetiliselt ulatuda müra- või tolmuhäiring. Kavandatava tegevuse mõjuala täpsem ulatus selgitatakse keskkonnamõju hindamise aruande käigus. Otsene mõju avaldub kaevandusalal, väljaveoteedel ning nende vahetus läheduses. Mõju pinnavee kvaliteedile ja veerežiimile ning põhjaveele Planeeritava kaevandamise käigus väljatakse veealust varu ekskavaatoriga. Selleks seisab ekskavaator kuival astangul, ammutab kaevist alt üles ning tõstab materjali veekogu kaldale nõrguma. Kunstliku kuivendamist ette näha ei ole. Kaevandamine toimub pinnavee taset alandamata. Kui kaevandamisel allpool põhjaveetaset vett karjäärist kraavi kaudu ära ei juhita, siis põhja- ja pinnaveele ning maaparandusehitisele KIVIARU (TTP-256) Kiusumetsa mäeeraldisel kavandatav maavara nõuetekohane kaevandamine mõju ei avalda. Mõju põhjavee kvaliteedile võib avalduda kaevandusmasinate avariiolukordades, näiteks kütuse või määrdeainete lekete korral. Kaevandamiseks tuleb kasutada tehniliselt korras seadmeid. Pole põhjust eeldada, et kavandatava tegevusega kaasneks oluline mõju põhjavee kvaliteedile. Müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus või lõhn Kaevandamise käigus ei eraldu valgust, soojust, kiirgust ega lõhna. Liiva kaevandamiseks kasutatakse karjääris peamiselt pöördkoppekskavaatorit, olukorrast sõltuvalt ka rataslaadurit. Lõhkamist karjääris ei planeerita. Nimetatud masinaid kasutatakse ka tavapärastel ehitusobjektidel. Pole põhjust eeldada, et nende kasutamisega kaasneks sellisel määral vibratsiooni, mis omaks olulist mõju. Müra seisukohast k avandatava karjääri ümbritsevat ala käsitletakse II kategooria alana , kus tööstus- ja liiklusmüra piirväärtuseks on 60 dB. Karjääri tegevusega mürafoon tõuseb piirkonnas tavapärasest kõrgemale ning on võimalik, et see mõjutab lähimate kaitsealuste lindude elupaigavalikut, muutes karjääri lähiümbruse pesitsemiseks ebasobivaks. Müra mõju ümbritsevatele liikidele sõltub paljuski müratekitajate asukohast antud mäeeraldisel. Müra tekib kaevandamisel ja kaevandatava materjali transpordil. Tegevusega kaasnev müra esineb tööperioodil. Kaevandamisega kaasnevat mürataset vähendavad mäeeraldisele plaanitud kuni 3 m kõrgused aunad ning kaevandamise käigus tekkiv süvend. Kaevandusala on ümbritsetud metsamaaga ning lähim elamu asub 1,2 km kaugusel kirde suunas. Varasemate sarnaste mõju hindamiste põhjal võib väita, et Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 toodud normtasemeid elamute juures ei ületata. Näiteks tegi Alkranel OÜ 2018. a müra modelleerimise Pärnumaal asuva Vangu liivakarjääri kohta. Sarnaselt Kiusumetsa karjääris kavandatavale tegevusele on Vangu karjääris planeeritud kasutada liiva kaevandamisel ekskavaatorit, laadimiseks laadurit ning liivavedu toimub veokitega. Müra modelleerimine näitas, et halvimatel tingimustel, kus müra tekitaja ja müra poolt mõjutatava objekti vahel takistused puuduvad, jääb müra tase ca 0,2 km kaugusel vahemikku 45–50 dB, mis on päevase aja lubatud müratasemest oluliselt väiksem. KMH käigus antakse täpsem ülevaade kaevandamisega kaasneva müra võimalikust levikust. Kaevandatava materjali transpordiga kaasne va müra olulisus sõltub kasutatavatest väljaveoteedest ning vedude tihedusest. Kiusumetsa karjäär hakkab kasutama juurdepääsuteena vanal raudteetammil olevat metsateed ja sealt edasi Kiusumetsa metsateed. Tee karjäärini otseselt ühegi liigi teadaolevat elupaika ei läbi, küll aga piirneb laanepüü elupaigaga. Raudteetamm läbib aga karjäärist eemale suundudes must-toonekure püsielupaika. Must-toonekure kaitse tegevuskavas on välja toodud sobivate pesapaikade vähesus kui üks suuremaid ohutegureid liigile Eestis. Asukohta mõjutab nii puistu struktuur, mis peab olema sobiv suurele inimpelglikule linnule kui ka pesa ümbrus, mis peab olema häirimisvaba. Tegevuskavas on ka välja toodud, et must-toonekurg on väga tundlik inimtegevuse suhtes pesapaiga läheduses. Programmi koostamise hetkel p ole teada, kui palju suureneb liikluskoormus ja müra karjääri ümbritsevatel teedel, mistõttu ei saa välistada kahjuliku mõju ilmnemist antud liigile. Keskkonnamõju hindamise aruandes käsitletakse täpsemalt transpordiga kaasnevat müra mõju veoteede äärde jäävatele elamutele ja pesitsevatele lindudele . Võimalikest mõjudest must-toonekurele annab liigiekspert eksperthinnangu KMH käigus. Mõju õhu kvaliteedile Kavandatava tegevuse mõju õhu kvaliteedile avaldub nii maavara kaevandamisel kui selle transpordil. Liiva kaevandamisel ja transpordil on praktiliselt ainus arvestatav välisõhu seisundit (saaste) mõjutav tegur tolm. K aevandamisel ja laadimisel on tolmu teke maavara loodusliku niiskuse tõttu minimaalne ning tekkinud tolm langeb kiiresti maha masinate töötsooni läheduses. Õ hku paiskuvaid peenosakesi materjali laadimisel ja karjäärisisesel transpordil tekib vaid kuival ajal. Keskkonnaameti koostatud KMH eelhinnangus on välja toodud, et lähtudes varasematest õhusaaste leviku modelleerimise tulemustest analoogsetes olukordades, saab väita, et punktsaasteallikas (nt liiva laadimine) võib põhjustada olulisi saastetasemeid vaid saaste tekitaja vahetus läheduses, maksimaalselt 60–70 m raadiuses, millest kaugemal ei ületata peenosakeste ühe tunni keskmiseks piirväärtuseks kehtestatud normi. Näiteks viidi õhusaaste modelleerimine läbi Soomra IV liivakarjääri KMH käigus, kus selgus, et üldtolmu ehk summaarsete tahkete osakeste ja peentolmu (PM 10 ) kontsentratsioonid jäävad teeäärsetel elamumaadel oluliselt madalamaks kui vastavad piirväärtused . Mõjuraadius ei ületanud 50 m. Piirväärtuse lähedasi kontsentratsioone võib esineda teealal ja kruusatee vahetus läheduses. Seega pole põhjust eeldada, et Kiusumetsa liivakarjääri tegevusega kaasneks õhusaaste, mis mõjutaks negatiivselt õhu kvaliteeti lähimate elamute juures, mis asuvad 1,2 km kaugusel. Küll aga võib tolmu tekkida mäeeraldise teenindusmaa piires kuival aastaajal katendita teedel maavara transportivate veoautode liikumisest. Tolmu leviku ulatus ja hajumine sõltub peamiselt tuule suunast ja kiirusest ning õhu niiskusest. Leviku ulatus ei ole tõenäoliselt suurem kui tavapäraselt kruusateedel liikumise puhul. Leviku ulatust vähendab kaevandusala ja transpordiks kasutatavate teede ümbritsetus metsamaast. Tolmu leviku piiramiseks on võimalik leevendava meetmena rakendada teede niisutamist. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamisel/transportimisel/laadimisel eralduvate PM10 ja PM2,5 heitkoguseid ja nende hajumist. Mõju inimese tervisele ja heaolule Inimese tervist ja heaolu võib mõjutada müra ja tolmu levik. Liivamaardlale lähimad majapidamised asuvad ca 1 ,2 km kaugusel kirde s uunas Massiaru külas ja 1,3 km kaugusel kirdes Majaka külas. Lähimad elamud Läti Vabariigis asuvad enam kui 5 km kaugusel. Eelnimetatud võimalikke mõjusid on kirjeldatud peatükkides 6.2 ja 6.3 . Häiringute ulatus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus, kuid lähtudes eelnevates peatükkides toodust võib väita, et karjääris toimuv kaevandami ne ei mõjuta inimese tervist, heaolu ega vara. Lähim asula, mis jääb planeeritud karjääri väljaveo tee äärde on Massiaru küla, mis asub ligikaudu 5 km kaugusel kirdes. Planeeritud k arjääri väljaveo teede ääres asuvatele elumajadele võib mõju avaldada müra ja tolmu levik , m ida põhjus tavad liiva transportimisel veokid . Mõju ulatus ja olulisus selgitatakse välja KMH käigus. Mõju taimestikule, loomastikule ja kaitstavatele loodusobjektidele, sealhulgas Natura aladele Võrreldes praegusega muutub liivakarjääri rajamisel m aastik ning olemasolev taimestik hävineb. Kaevandamise lõpetamisel kujundatakse ala veekoguks ja metsamaaks. Kavandatav tegevus eeldab metsa raadamist kogu mäeeraldise ja selle teenindusmaa alal (18,92 ha suurusega ala). Raadamisega muutu vad kaitsealuse metsa kasvutingimused lõunast ja idast . Raadamise võimalikku mõju Põhja-Liivimaa linnualal kasvavale metsale hinnatakse KMH käigus. Metsaregistri andmetel kasvab mäeeraldisel praegu valdavalt okaspuumets (30-45 a vanused kuused ja männid), vähem esineb ka lehtpuumetsa (10-50 a lepad ja kased). Kasvukohatüüpidest esineb jänesekapsa, jänesekapsa-pohla ja vähem angervaksa kasvukohatüüpe. Natura metsaelupaiku ega vääriselupaiku EELIS andmebaasi järgi mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses ei asu. Kiusumetsa mäeeraldis piirneb vahetult Natura v õ rgustikku kuuluva Põhja-Liivimaa linnu alaga ja looduskaitsealuse Kiusumetsa hoiualaga. Lisaks piirneb m äeeraldis vahetult põhja pool asuva III kaitsekategooria liigi laanepüü ( Tetrastes bonasia ) elupaigaga ( KLO9113784 ). Mäeeraldisest 240 m kaugusel kirde pool asub musträhni ( Dryocopus martius) elupaik ( KLO9113811 ). I kaitsekategooria liigi must-toonekur e ( Ciconia nigra ) püsielupaik ( KLO9101973 ) asub mäeeraldisest 750 m läänepool. K ä esolevas m õ ju hindamise faasis ei ole v õ imalik kindlaks teha v õ imalikku m õ ju Kiusumetsa hoiualale ja kaitstavatele liikidele, mistõttu viiakse mõju hindamine läbi KMH käigus. Kavandatava tegevuse mõjualas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Põhja-Liivimaa linnuala. Keskkonnaameti koostatud eelhinnanguga jõuti järeldusele, et karjääriga kaasnev ebasoodne mõju kaitse-eesmärgiks olevatele liikidele ei ole välistatud . KMH aruande koostamise etapis viiakse läbi Natura asjakohane hindamine ja linnustiku inventuur . Mõju rohevõrgustikule Kiusumetsa liivamaardla asub Pärnu maakonnaplaneeringu järgi rohevõrgustiku tuumalal. Rohevõrgustiku planeerimisjuhendis on toodud, et rohevõrgustiku ala ei ole tingimata takistuseks kaevandamislubade taotlemisel ja andmisel õigusaktides sätestatud korras ja tingimustel. Pikemas ajaskaalas on karjääride kaevandamise näol tegemist ajutise tegevusega, mille lõppemise järel kaovad ka häiringud loomastikule ning mingil määral taastuvad elupaigad ning mingil määral taastuvad elupaigad. Oluline on, et riikliku tähtsusega tugialade ulatus ei väheneks üle 10 %. Igasuguse arendustegevuse korral peab säilima funktsioneeriva rohevõrgustikuna vähemalt 90 % rohevõrgustiku tugiala territooriumist ning arendustegevusele peab eelnema täpsustav uuring vastava ala väärtuste hindamiseks ja rohevõrgustiku funktsionaalse toimimise tagamiseks, sh peavad olema lisatud vajadusel leevendavad või kompenseerivad meetmed rohevõrgustiku alade tagamiseks. Kiusumetsa mäeeraldis paikneb riigi tasandil väiksemal rohevõrgustiku tuumal, kus arendustegevuse käigus on oluline jälgida, et rohevõrgustiku tugiala ulatus ei väheneks üle 10 %. KMH käigus hinnatakse võimalikku mõju rohevõrgustikule. Jäätmeteke Kaevandamisjäätmed on jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid , mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 35 2 tähenduses, tuleb koostada kaevandamisjäätmekava. Jäätmehoidlaks loetakse iga ehitist või ala, mida kasutatakse rohkem kui kolmeks aastaks saastumata pinnase kogumiseks või ladestamiseks. Kaevandusalalt eemaldatud katend on plaanis kasuta d a hiljem ammendatud karjääri nõlvade korrastamise l, mistõttu ei teki Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldiselt kaevandamisel jäätmeseaduse § 2 lõigete 1 ja 2 ning § 71 tähenduses jäätmeid ega kaevandamisjäätmeid. Mäeeraldise teenindusmaa piiresse olme- ja ohtlikke jäätmeid ladustata pole lubatud . Kaevandamisel kasutatavate masinate ja mehhanismide hooldus tuleb teha remonditöökodades. Mineraalse loodusliku ehitusmaterjali kaevandamisel enamlevinud tehnikat kasutades ei teki ohtlikke jäätmeid. Olmejäätmeid moodustub karjääri töös väga väikeses mahus. Need tuleb kogu d a konteinerisse ning an da üle jäätmekäitlejale. Lähtudes eeltoodust ei kaasne kavandatava tegevusega olulist jäätmeteket. Mõju kultuuriväärtustele Taotletaval mäeeraldisel ega selle vahetus läheduses muinsuskaitsealuseid objekte ei asu. Pole põhjust eeldada, et karjääri rajamisega kaasneks oluline mõju kultuuripärandile. Piiriülene mõju Kavandatav tegevus piirneb vahetult Läti Vabariigi territooriumiga. Vastavalt Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus e § 30 lõige 2 ja 3 kohaselt tuleb võimaliku piiriülese mõju korral ja algatatud KMH korral viivitamat ult teata da sellest Keskkonnaministeeriumile . Kui kavandatava tegevuse eeldatavalt oluline keskkonnamõju võib olla piiriülene või kui mõjutatav riik seda taotleb, saadab Keskkonnaministeerium mõjutatavale riigile keskkonnamõju hindamise algatamise teate koos kavandatava tegevuse kirjeldusega ning teabe kavandatava tegevusega eeldatavalt kaasneva piiriülese keskkonnamõju kohta niipea kui võimalik, kuid hiljemalt siis, kui otsustaja teavitab keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti Vabariigis. Mõjutatavale riigile antakse keskkonnamõju hindamise algatamise teatele vastamiseks aega vähemalt 30 päeva teate saamisest arvates. Vastava kirja saatis Eesti Keskkonnaministeerium Läti Vabariigile 21.05.2020. Läti Vabariigi Keskkonnaministeeriumi 16.07.2020 a vastuskirjas on toodud, et kavandatava tegevuse ala piirneb Põhja- Vidzeme Biosfääri kaitsealaga. Läti Vabariigi Keskkonnaministeerium on arvamusel, et negatiivseid mõjusid saab vältida, kui välditakse olulisi muutusi veerežiimis ja võetakse kasutusele meetmed maastikule avalduva mõju leevendamiseks. Oluliseks peetakse arvestada järgnevate kaitstavate aladega: Põhja-Vidzeme Biosfääri kaitseala – Kiusumetsa mäeeraldis külgneb maastikukaitsevööndi ga , mis ei asu rahvusvaheliselt ega üleriigilise tähtsusega piiranguvööndite läheduses. Lähimad Natura alad asuvad Kalna purvs (3 km kaugusel kirdes) ja Mernieku dumbriiji 4,2 km kaugusel edelas Kiusmetsa mäeeraldisest. Lähim Natura elupaik 9080* asub 0,7 km kaugusel edelas Kisumetsa mäeeraldisest. Võttes arvesse eeltoodud , teatas Läti Vabariigi Keskkonnaministeerium, et ei osale Kisumetsa liivakarjääri KMH protsessis, kuid palus teavitada KMH käigus välja toodud võimalikest mõjudest, eriti suurematest mõjudest Läti Vabariigi territooriumil. Peamisteks küsimusteks on veerežiimi muutus ja vajalikud leevendusmeetmed, mida KMH peab analüüsima. Muudeks võimalikeks mõjudeks hinnati tolmu levikut, transporditeede kasutamist (kui tahetakse kasutada Läti Vabariigi territooriumil asuvaid teid), põhjavee- ja liivatöötlemisel tekkiva heitvee kasutust. Läti territooriumil avalduv mõju on Eesti territooriumil avalduva mõjuga samane ning mõju põhimõtted on kirjeldatud eeltoodud peatükkides. Eeldatav piiriülene mõju selgitatakse välja KMH käigus . Läti Vabariigis asuvaid sõiduteid ei ole plaanis kaevandamise käigus transporditeedena kasutada. HINDAMISMETOODIKA Keskkonnamõju hindamisel ja aruande koostamisel lähtub ekspert keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadusest ja selle rakendusaktidest. Arvestatakse kehtivaid õigusakte , strateegilisi arengudokumente ning neis sätestatud piiranguid. KMH raames hinnatakse kõiki keskkonnaväärtusi, mida kavandatav tegevus võib oluliselt mõjutada: m õju Põhja-Liivimaa linnualal m õju m ust-toonekurele ; m õju Kiusumetsa hoiualale ; mõju perspektiivsele Metsavajakute looduskaitsealale; m õju rohevõrgustikule ; põhjaveetaseme ja veerežiimi muutus; müra mõju kohalikele elanikele ja pesitsevatele linnuliikidele; mõju õhukvaliteedile (peened osakesed) ; koosmõju teiste piirkonnas ellu viidavate tegevustega KMH käigus käsitletakse kaevanduse mõju Põhja-Liivimaa linnualale ja Kiusumetsa hoiualale. Põhja-Liivimaa linnualale avalduvate mõjude kindlaks tegemiseks viiakse läbi Natura hindamine. Natura hindamisel lähtutakse juhendist „Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis“ MTÜ Eesti Keskkonnamõju Hindajate Ühing, Tallinn 2019 . Põhja-Liivimaa linnualale ja Kiusumetsa hoiualale avalduvate mõjude kindlaks tegemiseks viiakse Kiusumetsa karjääri eeldatavas mõjupiirkonnas 500 m raadiuses läbi haudelinnustiku inventuur 2021 . a kevadel . Nii Eesti kui Läti territooriumil tehakse 5 erinevat loendust, mille eesmärk on kaardistada erinevate haudelindude pesitsusterritooriumid. Loendused planeeritakse nii, et oleks kaetud kakuliste, rähnide ja tavaliste metsaliikide pesitusajad : Haudelinnustiku välja selgitamiseks viiakse läbi 2 loendust varahommikul mais ja juunis , mille käigus kaardistatakse kõik linnuliigid, kellel täheldati pesitsuskäitumist (laul, toidu kandmine jm) , või keda kohati pesitsemiseks sobivas biotoobis. Kakuliste ja rähnide pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viiakse läbi inventuurid, kasutades vastavaid seiremetoodikaid , . Kak uliste pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viiakse läbi 2 kuni 12 tunnist kuulamiskäiku (orienteeruvalt kell 19:00–7:00) aprillis. Kuulamiskäikude eesmärk on registreerida kakud, kes annavad häälitsusega märku asustatud territooriumist. Kakud eelistavad häälitsemiseks õhtu- ja hommikuhämarust (tund pärast päikeseloojangut ja tund-paar ennepäikesetõusu), osa liike võib häälitseda ka südaööl. Rähnide pesitsusterritooriumite kindlaks tegemiseks viiakse läbi ühekordne loendus aprillis hommikutundidel (ajavahemikul pool tundi enne päikesetõusu kuni 4 tundi peale päikesetõusu). Registreeritakse kõik territoriaalselt käituvad rähnid. Võimalikest mõjudest must-toonekurele annab eksperthinnangu liigiekspert. Mõju põhjaveetasemele ja veerežiimi muutusele antakse eksperthinnanguna hüdrogeoloogi poolt. Keskkonnamõju hindamise käigus täpsustatakse materjali veost tingitud õhuheitmete, eelkõige tolmu ja müra levik lähtudes olemasolevatest andmetest ning tuginedes varasematele uuringutele. Keskkonnamõju hindamise käigus hinnatakse kaevandamisel/transportimisel/laadimisel eralduvate PM 10 ja PM 2,5 heitkoguseid ja nende hajumist arvutuste teel ning tuginedes analoogiale teiste sarnaste kaevandustega. KMH aruandes tuuakse välja kõige eelistatuim väljaveotee ning hinnatakse, mil määral liikluskoormus s eal s uureneb . Mõju hinnang rohevõrgustikule , niiskusrežiimi muutuse mõju ümbruskonna taimestikule ja metsa raadamise mõju Põhja-Liivimaa linnualal kasvava metsa valgustingimustele , mikrokliimale, tormikindlusele antakse eksperthinnanguna. Aruandes antakse soovitusi, millised võiksid olla tehniliselt teostatavad ning keskkonnahoidu soodustavad etapid kaevandamiseks ning ala taastamiseks. Samuti antakse soovitusi, milline oleks kõige sobilikum elupaik ala korrastamiseks. Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja kavandatava tegevuse lähialasse jäävad tegevused, mis võiksid omada koosmõju kavandatava tegevusega. Koosmõju võib avalduda muutustes õhu kvaliteedis ning tekkivas müras. Koosmõju hindamisel arvestatakse olemasoleva liikluskoormusega. Koosmõju olulisuse hinnang antakse eksperthinnanguna. Keskkonnamõju hindamisel lähtutakse põhimõttest, et hinnata tuleb muutusi keskkonnas, mis kaasnevad planeeritud tegevuse elluviimisega. KMH koostamise käigus ei hinnata täiendavalt mõjusid järgnevatele keskkonnaväärtustele, mille osas on selge, et oluline mõju puudub: V ibratsioon, valgus, soojus, kiirgus , lõhn Inimese tervis, heaolu, vara – see mõju väljendub müra ja tolmu leviku mõju hindamise kaudu, mistõttu on hindamisse kaasatud teise nimetaja alt Kultuuripärand Jäätmeteke Kliima Keskkonnamõju hindamise aruandes tuuakse välja meetmed keskkonnamõju vältimiseks ja leevendamiseks ning vajadusel ka seireks kavandatud meetme d. AJAKAVA KMH etapp Aeg KMH algatamine aprill 2020 Ekspert koostab KMH programmi Programmi KeHJS § 13 nõuetele vastavuse kontroll novem ber 2020 (14 päeva) Seisukohtade küsimine asjaomastelt asutustelt jaanuar 2021 (30 päeva) Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha jaanuar 2021 (14 päeva) Märkuste menetlemine ja programmi parandamine veebruar 2021 Programmi esitamine otsustajale kontrollimiseks ja avalikustamiseks veebruar 2021 (14 päeva) Programmi avalikustamine märts 2021 (14 päeva) KMH programmi avalik arutelu märts 2021 Programmi täiendamine vastavalt märkustele ja ettepanekutele märts 2021 KMH programmi esitamine otsustajale kontrollimiseks m ärts -aprill 2021 Otsustaja tunnistab programmi nõuetele vastavaks aprill 2021 (14 päeva) Vastavate uuringute läbi viimine ja KMH aruande koostamine aprill – juuli 2021 Aruande esitamine otsustajale juuli 2021 Otsustaja kontrollib aruande sisu vastavust nõuetele Juuli – august 2021 (21 päeva) Otsustaja küsib asutustelt seisukohti aruande sisu kohta august – september 2021 (30 päeva) Otsustaja menetleb saabunud seisukohti ja esitab enda seisukoha oktoober 2021 (14 päeva) Aruande avalik väljapanek oktoober 2021 (21 päeva) Avaliku arutelu toimumine november 2021 Aruande täiendamine november 2021 Otsustaja esitab aruande asutustele kooskõlastamiseks detsember 2021 (30 päeva) Otsustaja kontrollib aruande vastavust lähtudes kooskõlastustest jaanuar 2022 (30 päeva) Otsustaja tunnistab aruande nõuetele vastavaks veebruar 2022 (30 päeva) OSAPOOLED Arendaja: AS YIT Eesti Pärnu mnt 102b 11312 Tallinn Kontaktisik: Heini Viilup ( [email protected] ) Otsustaja: Keskkonn a amet Narva mnt 7a 15172 Tallinn Kontaktisik ud: Toomas Kalda ( [email protected] ) ja Marju Kuldmaa ( [email protected] ) Ekspert: OÜ Maves Marja 4D 10617 Tallinn Kontaktisik: Artto Pello; 56237394; [email protected] Tabel SEQ Tabel \* ARABIC 3 . KMH ekspertgrupp. Valdkond Ekspert Pädevus Juhtekspert Karl Kupits K MH litsents: KMH0105 Aruande koostamine, mõju Natura jt kaitsealustele aladele, mõju rohevõrgustikule, linnustiku inventuur ning kõik teiste ekspertide poolt katmata käsitlused vastavalt KeHJS § 20) Artto Pello Maastike ökoloogia loodusteaduste magister. Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine, 2019. Nabala-Tuhala looduskaitseala Rahaaugu ja Tammiku sihtkaitsevööndi loodusliku veerežiimi taastamise hinnang, 2019. Mõju Natura linnualale Artto Pello Maastike ökoloogia loodusteaduste magister. Ulila II turbatootmisala keskkonnamõju hindamine, 2019. 110 kV merekaabli paigaldamine Suurde väina. Keskkonnamõjude eksperthinnang, 2020. Mõju must-toonekurele Mati Kose, Raivo Endrekson Eesti Ornitoloogiaühing, MTÜ Kotkaklubi. Linnustiku inventuur ja mõju linnustikule Läti Vabariigi territooriumi l Edgars Dzenis Läti Ornitoloogiaühing Hüdrogeoloogiline mõju Irina Grigorjeva, konsultandina Madis Metsur Madis Metsur on kantud hüdrogeoloogiliste tööde tegevusloale. Pädevusena muuhulgas hüdrogeoloogilised uuringud. Müra mõju Arvo Käärd AS Kobras. Kavandatava Uus-Kiviõli kaevanduse rajamise keskkonnamõju hindamise aruanne, 2010 AS Kobras. Ainja liivamaardla Ainja II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnamõju hindamise programm, 2015 Keskkonnaministeerium [email protected] 04.05.2020 nr 12-2/20/4-9 AS YIT Eesti Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotluse keskkonnamõju hindamine Eesti-Läti piiritsoonis Seoses EST-LAT 1997. a kokkuleppega (Eesti Vabariigi Valitsuse ja Läti Vabariigi Valitsuse vaheline kokkulepe riigipiire ületava keskkonnamõju hindamisest) informeerime keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti-Läti riigipiiri 15 km raadiuses. AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Pärnu mnt 102b, Kesklinna linnaosa, Tallinn 11312 Harju maakond) esitas 12.12.2019 kirjaga nr 226/2533 Keskkonnaametile taotluse maavara kaevandamiseks keskkonnaloa (edaspidi kaevandamisluba) saamiseks Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldisele. Keskkonnaamet võttis 24.01.2020 kirjaga nr 12-2/20/4-3 kaevandamisloa taotluse menetlusse. Keskkonnaamet algatas 20.04.2020 kirjaga nr DM-109088-2 keskkonnamõju hindamise (edaspidi KMH) AS YIT Eesti Kiusumetsa liivakarjääri keskkonnaloa taotlusele. Arendaja on AS YIT Eesti (registrikood 10093801, aadress Pärnu mnt 102b, Kesklinna linnaosa, Tallinn 11312 Harju Maakond; [email protected], kontaktisik Heiki Alango). Otsustaja on Keskkonnaamet (kontaktisikud Toomas Kalda, e-post [email protected], telefon 447 7383 ja Marju Kuldmaa, e-post [email protected], telefon 776 2419). Taotletav Kiusumetsa liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Majaka külas eramaal katastriüksusel Kilmezsi (katastritunnus 21303:002:0472, registriosa nr 693406) Kiusumetsa liivmaardlas. Kaevandamisloa taotluse kohaselt on seisuga 01.01.2020 Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldise ehitusliiva aktiivse tarbevaru kogus 754 tuh m³ ja kaevandatav varu on 710 tuh m³. Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldis pindalaga 17,84 ha ja mäeeraldise teenindusmaa pindalaga 18,92 ha hõlmavad Kiusumetsa liivamaardla (registrikaardi nr 0749, põhimaavaraks ehitusliiv) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 2 plokki. Maavara kasutusalaks on ehitus ning teede ehitus ja remont. Taotletava loa kehtivusaeg on 15 aastat. KMH algatamise otsuse järgi asub taotletav Kiusumetsa liivakarjääri mäeeraldis ja selle teenindusmaa ca 10 m kaugusel Läti Vabariigi riigipiirist. Arvestades planeeritava karjääri asukohta, ei ole piiriülene mõju välistatud. Mõju võib kaasneda peamiselt müra ja tolmu leviku ning veerežiimi muutuste kaudu. Mõjuala suurus ning mõjude olulisus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise käigus. Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658 Palume Keskkonnaministeeriumil teavitada Läti Vabariiki keskkonnamõju hindamise algatamisest Eesti-Läti piiritsoonis. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Toomas Padjus keskkonnakasutuse juhtivspetsialist Lääne regioon Lisad: Keskkonnaameti 20.04.2020 kiri nr DM-109088-2, Kiusumetsa liivakarjääri asukoha kaart, kaevandamisloa taotlus (mäeeraldise plaan, seletuskiri) Toomas Kalda 447 7383 [email protected] 2 (2)