Kiri

Menetlusosaline 15.12.2020 nr 7-2/20/20842 Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava koostamine Austatud menetlusosaline Keskkonnaametis on valminud Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava (2021–2030). Märjamaa järtade loodusala kattub Märjamaa järtade maastikukaitseala ja Niidiaia tammiku kaitsealaga. Kava (lisa) olulisem osa on tutvustada alade kaitseväärtusi ja fikseerida mõõdetavad kaitse-eesmärgid. Lisaks antakse lühike ülevaade kaitstavatest aladest üldiselt, maakasutusest, huvigruppidest, ohuteguritest ja vajalikest meetmetest. Ootame ettepanekuid kava täiendamiseks kirjalikult e-posti aadressile [email protected] hiljemalt 8. jaanuariks 2021. a. COVID-19 tõttu peame otstarbekamaks avalikku kaasamiskoosolekut mitte korraldada ning pidada suhtlust sidevahendite abil. Kui kaitsekorralduskavasse tehakse ettepanekute järgselt olulisi muudatusi, teavitatakse sellest huvigruppe. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Riina Kotter juhtivspetsialist kaitse planeerimise büroo Lisa: M2rjamaa_j2rtade_LoA_KKK_2021_2030.pdf Sander Laherand 5692 7990 [email protected] Narva mnt 7a / 15172 Tallinn / Tel 680 7438 / Faks 680 7427 / e-post: [email protected] / www.keskkonnaamet.ee / Registrikood 70008658  Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava 2021–2030 Keskkonnaamet 2020 1 (14) SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ....................................................................................................................... 4 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS ..................................................................................... 7 1.3. HUVIGRUPID ....................................................................................................................... 7 1.4. UURITUS JA SEIRE............................................................................................................. 8 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID ............................................................................ 9 3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAIMNE NING KÜLASTUSKORRALDUS 17 4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE ..... 18 4.1. Hooldus, taastamine ja ohjamine ........................................................................................... 18 4.1.1. Koosluse hooldamine .................................................................................................. 18 4.1.2. Koosluse taastamine.................................................................................................... 18 4.2. Taristu .................................................................................................................................... 18 4.2.1. Kaitsealuste objektide tähistamine .............................................................................. 18 4.3. Kavad ja eeskirjad .................................................................................................................. 18 4.3.1. Kaitsekorra muutmine ................................................................................................. 18 4.3.2. Kaitsekorralduskava uuendamine ja tulemuslikkuse hindamine ................................ 19 4.2 EELARVE ............................................................................................................................. 20 Lisa ............................................................................................................................................... 22 2 (14) Vastavalt looduskaitseseaduse §-le 25 on kaitsekorralduskava kaitstavate loodusobjektide alapõhise kaitse korraldamise aluseks. Kaitsekorralduskava annab soovitused kaitseala valitsejale kaitse-eesmärkide saavutamise parimatest viisidest, kuid ei loo õigusi ega kohustusi kolmandatele isikutele. Kaitsekorralduskava kinnitab Keskkonnaameti peadirektor. Teave kaitsekorralduskava kinnitamise kohta avalikustatakse Keskkonnaameti kodulehel. Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava (edaspidi ka KKK) eesmärk on:  anda lühike ülevaade kaitstavast alast (edaspidi ala) – selle kaitse-eesmärkidest, rahvusvahelisest staatusest, maakasutusest, huvigruppidest ning alal läbiviidavast riiklikust seirest;  anda lühike ülevaade ala eesmärkidest ning hinnang iga põhiväärtuseks oleva liigi, elupaiga vm väärtuse seisundile;  arvestades alale seatud kaitse-eesmärke, määrata mõõdetavad eesmärgid ja kaitsekorralduse oodatavad tulemused kaitsekorraldusperioodi lõpuks;  anda lühike ülevaade peamistest väärtusi mõjutavatest teguritest, kirjeldada kaitseks vajalikke meetmeid koos oodatavate tulemustega;  määrata põhiväärtuste säilimisele, taastamisele ja tutvustamisele suunatud kaitsekorralduslike tegevuste elluviimise plaan koos tööde mahu, koha, ulatuse kirjelduse ja orienteeruva maksumusega;  luua alusdokument kaitseala kaitsekorralduslike tööde elluviimiseks ja rahastamiseks. KKK koostamisel juhindutakse Eesti Vabariigi kehtivast seadusandlusest ja kaitsekorralduskava koostamise juhendist. Märjamaa järtade loodusala KKK on koostatud kümneks aastaks. KKK koostas Keskkonnaameti kaitse planeerimise spetsialist Sander Laherand (tel 5692 7990, e- post: [email protected]). Kaanefoto autor: Sander Laherand 3 (14) 1. SISSEJUHATUS Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava on koostatud alal paiknevate väärtuste tutvustamiseks, huvigruppide seisukohtade teadasaamiseks, kaitse-eesmärkide fikseerimiseks ning Natura 2000 ala kaitse tõhustamiseks vastavalt loodusdirektiivile1. Loodusdirektiivis on sätestatud, et Euroopa Liidu liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes, milleks on ka Märjamaa järtade loodusala, asjakohased kaitsekorralduskavad ning õiguslikud ja halduslikud meetmed, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele. Sellega nähakse ette ennetusmeetmed halvenemise ja olulise mõju ärahoidmiseks Natura 2000 aladel. Euroopa Komisjoni juhendi2 (edaspidi juhend) järgi on halvenemine igasugune elupaika mõjutav degradeerumine. Liikmesriik peab võtma arvesse igasugust mõju elupaiga keskkonnale (ruum, vesi, õhk, pinnas). Kui selle mõju tõttu muutuvad elupaiga seisundi parameetrid varasemaga võrreldes halvemaks, võib otsustada, et elupaik on halvenenud. Halvenemise hindamisel võib lähtuda ala kaitse-eesmärkidest ja keskkonna omadustest, mille tõttu ala valiti ühenduse tähtsusega alaks. Halvenemisena tuleks käsitleda iga sündmust, tegevust või protsessi, mis aitab kaasa kaitsealal esineva elupaigatüübi pindala vähenemisele, mille kaitseks ala on määratud. Nõukogu direktiivi 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku loomastiku ja taimestiku kaitse kohta (edaspidi loodusdirektiiv) artikli 6 lõikes 1 on sätestatud, et liikmesriigid kehtestavad erikaitsealade suhtes vajalikud kaitsemeetmed, mille hulka kuuluvad vajaduse korral asjakohased kaitsekorralduskavad, mis vastavad aladel esinevate I lisa looduslike elupaigatüüpide ja II lisa liikide ökoloogilistele vajadustele. 1.1. MÄRJAMAA JÄRTADE LOODUSALA ISELOOMUSTUS Märjamaa järtade loodusala (edaspidi ka loodusala) on rahvusvahelise tähtsusega Natura 2000 võrgustiku osa, mis asub Rapla maakonnas Märjamaa vallas Kõrtsuotsa ja Nõmmeotsa külas (joonis 1). Loodusala koosneb kolmest lahustükist ning seda läbib Tallinn-Pärnu-Ikla maantee. Siseriiklikult kaitstakse loodusalal esinevaid väärtusi Märjamaa järtade maastikukaitseala ning Niidiaia tammiku kaitsekorraga. Loodusalal on registreeritud kaks pärandkultuuriobjekti: Järta heinamaa ja Nõidama Nõiakivi. Märjamaa järtade loodusala moodustati Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. aasta korraldusega nr 6153. Ala on olnud osaliselt kaitse all juba 1958. aastast, kui Märjamaa Rajooni TSN Täitevkomitee 27. mai 1958. aasta otsusega nr 48 võeti kohaliku kaitse alla Niidiaia tammik. Riikliku kaitse alla võeti Niidiaia tammik Rapla Rajooni RSN Täitevkomitee 24. novembri 1 Nõukogu direktiiv 92/43/EMÜ looduslike elupaikade ning loodusliku taimestiku ja loomastiku kaitse kohta (EÜT L 206, 22.07.1992, lk 7–50) 2 https://eur-lex.europa.eu/legal-content/ET/TXT/PDF/?uri=CELEX:52019XC0125%2807%29&from=ET ptk 3.5.1 3 Lisa 1 punkt 1 alapunkt 244 4 (14) 1981. aasta otsusega nr 268 „Rapla raj. RSN TK otsus nr.268 Looduskaitse kohta Rapla rajoonis”. Sama dokumendiga võeti kaitse alla ka eesmine ja tagumine järta, mis on loodusala keskseteks aladeks. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekord tuleneb Vabariigi Valitsuse 23. märtsi 2006. a määrusest nr 82 „Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri”. Kaitseala maa-ala kuulub tervikuna Märjamaa järtade piiranguvööndisse. Niidiaia tammikus kehtib 1981. a õigusaktiga kehtestatud kaitsekord, mis vajab looduskaitseseaduse järgi uuendamist4. Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitsekorra muutmise väljatöötamise kavatsusega planeeritakse liita Niidiaia tammik kaitseala osaks. Kui uus kaitsekord on jõustunud, ajakohastatakse kava sisu vastavalt. Loodusala eesmärk on loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigatüüpide: karstijärved ja -järvikud (*3180), kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210), sinihelmikakooslused (6410), puisniidud (*6530), vanad loodusmetsad (*9010) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) kaitse. Loodusdirektiivi II lisas nimetatud liik, mille isendite elupaiku kaitstakse, on püst-linalehik (Thesium ebracteatum). Siseriiklik kaitsekord ei taga loodusalal eesmärgiks olevate metsaelupaigatüüpide, milleks on vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050) kaitset ja säilimist, mistõttu on kaitsekorra muutmine vajalik. Rohumaade osas muudetakse ja täpsustatakse nende tüüpi loodusdirektiivi I lisa järgi, kuid selles osas kaitstavate rohumaade pindala ei vähene. 4 Looduskaitseseaduse § 91 lõige 1 5 (14) Joonis 1. Märjamaa järtade loodusala ning siseriiklikud kaitsealad ühtivad piirides. (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 6 (14) 1.2. MAAOMAND JA MAAKASUTUS Loodusala (113,8 ha) paikneb riigimaal 71,8 ha (63%) ja eramaal 41,8 ha (37%) ulatuses. Vähesel määral jääb loodusala munitsipaalmaale (0,2 ha). Loodusala kõlvikuline jaotus on järgmine: mets 83 ha (73%) ning lagealad ja märgalad (järtad) 31 ha (27%). Maa peamine sihtotstarve on maatulundusmaa (113,5 ha; 99,5%), vähemal määral transpordimaa (0,3 ha). Kaitsealal ei paikne hooneid. Loodusala ümbritsevad metsad mõne elamuga. Ala keskosa läbib riigimaantee. Loodusala külgneb Märjamaa looduskaitsealaga. 1.3. HUVIGRUPID Märjamaa järtade loodusalaga seotud olulisemad huvigrupid ja nende huvid on alljärgnevad:  Keskkonnaamet – kaitseala valitseja. Keskkonnaameti eesmärk on tagada ala eesmärgiks olevate väärtuste soodne seisund.  Riigimetsa Majandamise Keskus (edaspidi RMK)– praktiliste looduskaitsetööde teostamine riigimaadel ja ala külastuse korraldamine kaitseala väärtuste soodsa seisundi säilitamiseks ning tutvustamiseks.  Maanteeamet – riigiteede ehitamine ja teehoid.  Kohalikud elanikud – huvitatud loodusväärtuste säilimisest ja kasutamisest.  Kohalik omavalitsus ja kaitseala külastajad – huvitatud kaitseala loodusväärtuste ja matkatee säilimisest. 7 (14) 1.4. UURITUS JA SEIRE Loodusala metsaelupaiku on inventeerinud 2018. aastal Clanga OÜ ekspert Renno Nellis. Poollooduslikke kooslusi on inventeerinud 2020. a Keskkonnaamet, 2017. aastal Sirje Azarov, 2016. aastal Marje Talvis ning 2012. aastal Pärandkoosluste kaitse ühing (Ott Luuk, Peedu Saar, Sander Laherand). Püst-linalehiku inventuur teostati alal 2013. aastal Pärandkoosluste kaitse ühingu poolt. Keskkonnaamet kontrollis püst-linalehiku ja kõrge kanniksese leiukohti 2020. aastal Märjamaa järtade maastikukaitsealal. Kanakull on alal registreeritud 2012. aastal. Liiki on seiratud MTÜ Kotkaklubi poolt mitmel aastal: 2015., 2017., 2018. ja 2019. aastal. Keskkonnaamet tuvastas, et ka 2020. a on territoorium asustatud. Harivesiliku inventuur teostati alal MTÜ Põhjakonn poolt 2013. aastal. . 8 (14) 2. VÄÄRTUSED JA KAITSE-EESMÄRGID Siseriiklikul kaitsealal kavandatakse lisada täiendavalt kaitse-eesmärkide hulka järgmised elupaigatüübid: karstijärved ja -järvikud (3180*), liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*), vanad loodusmetsad (9010*) ja rohunditerikkad kuusikud (9050). Kaitse-eesmärkide täiendamine on oluline, et tagada Natura 2000 loodusala väärtuste soodne seisund vastavalt loodusdirektiivile ning riiklikult võetud kohustustele. Teisalt kavandatakse eemaldada siseriikliku ala kaitse- eesmärkide hulgast niiskuslembesed kõrgrohustud (6430), lood (alvarid – 6280*) ning aas- rebasesaba ja ürtpunanupuga niidud (6510), sest värskete inventuuride tulemusel on need kooslused määratud teiseks elupaigatüübiks (6410 ja 6210). Lisaks on otstarbekas ühtlustada loodusala ja siseriikliku kaitseala kaitse-eesmärgid. Loodusalal on ka varasemalt kaitstud neid rohumaid elupaigatüüpidena 6410 ja 6210. Lisaks püst-linalehikule kavandatakse kaitse- eesmärgiks lisada ka kõrget kannikest, harivesilikku ja kanakulli. Kõik loetletud liigid on liikide ohustatuse hindamise (2017) alusel Eestis ohustatud. Märjamaa järtade maastikukaitsealal on uuendusraie lubatud kaitseala valitseja nõusolekul. Vanade loodusmetsade (*9010) ja rohunditerikaste kuusikute (9050) kaitse eeldab metsade looduslikule arengule jätmist, sest just raiete tõttu on need kooslused ohustatud. Seetõttu ei ole võimalik lubada loodusalal kaitse-eesmärgiks olevates puistutes uuendusraieid. Kaitseala valitseja peab otstarbekaks tsoneerida sellised kooslused sihtkaitsevööndisse, milles majandustegevus on keelatud. Sihtkaitsevööndis makstakse suuremat toetust maaomanikule. Riik omandab kinnisasja selle väärtusele vastava tasu eest, kui saavutatakse kokkulepe maaomanikuga. Kaitsealustest liikidest on loodusalal registreeritud II kaitsekategooriasse kuuluvad kanakull (Accipiter gentilis), laanerähn (Picoides tridactylus), harivesilik (Triturus cristatus), püst-linalehik (Thesium ebracteatum) ja kõrge kannike (Viola elatior) ning nende elupaigad ja kasvukohad. III kaitsekategooria liikidest on registreeritud väike-kärbsenäpp (Ficedula parva), herilaseviu (Pernis apivorus), laanepüü (Tetrastes bonasia), rabakonn (Rana arvalis), harilik käoraamat (Gymnadenia conopsea) ja suur käopõll (Listera ovata). 9 (14) Joonis 2. Märjamaa järtade loodusalal paiknevad elupaigatüübid. (Eesti Looduse Infosüsteem ‒ Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 10 (14) Kooslused Vanad loodusmetsad (9010*) paiknevad 61 ha ulatuses, millest peamise osa (51 ha) moodustavad B-esinduslikkusega (hea seisund) elupaigad. Kõrge esinduslikkusega (A) elupaiku on 4 ha ning keskmise esinduslikkusega (C) elupaiku asub 6 ha ulatuses. Natura standardandmebaasi on kantud sama elupaik 3 ha ulatuses, mille esinduslikkus on C. Erinevus tuleneb andmete puudulikkusest loodusala moodustamise hetkel. Elupaikade esinduslikkus tõuseb ajaga. Kui hetkel paiknevad alal valdavalt B-esinduslikkusega elupaigad, siis loodusala moodustamise hetkel olid samad elupaigad vähemalt keskmise (C) esinduslikkusega. Seega võib järeldada, et elupaikade andmed ei ole esitatud standardandmebaasi korrektselt. Ka standardandmebaasis on andmete esitamise kvaliteediks määratud „keskpärane”. Rohunditerikkaid kuusikuid (9050) on alal 3 ha, mille esinduslikkus on B. Standardandmebaasi on kantud elupaik 5 ha ulatuses, mille esinduslikkus on C. Vanad laialehised metsad (9020*) paiknevad alal 1 ha ulatuses, mille esinduslikkus on B (standardandebaasi ei ole kantud). Elupaika võib käsitleda ka puisniiduna, kui poolloodusliku koosluse hooldaja on taastamisest ja hooldamisest huvitatud. Et loodusala eesmärgiks on puisniidu ja püst-linalehiku kaitse, võib pidada puisniidu potentsiaalset väärtust kõrgemaks metsaelupaigast. Kui 10 aasta jooksul kava kinnitamisest ei ole puisniitu taastatud ning alal ei leidu püst-linalehiku leiukohti, on soovituslik jätta ala looduslikule arengule. Kuivad niidud lubjarikkal mullal (6210) on kaardistatud 8,5 ha ulatuses esinduslikkusega B ja C. Standardandmebaasis on sama elupaiga pindalaks 13 ha esinduslikkusega A, mis ei ole täpne. Enamuses jääb vastavat rohumaad loodusala lääneserva, kus liigirikkamad niiduosad paiknevad põndakutel. Ala suuruse tõttu on siiski esinduslikkus B asjakohane. Selles osas kooslust ka hooldatakse, kuid oluline on järgida poolloodusliku koosluse hooldamise põhimõtteid. 2020. a on niidetud ala juba juuni lõpus ning arvestataval hulgal on niidet maha jäetud. Elupaigatüüp levib ka mõlemal pool Tallinn-Pärnu-Ikla maanteed, kus asuvad liigirikkad niidud, mis on väga sobivaks kasvukohaks püst-linalehikule ja käpalistele. Vähemal määral jääb vastavat elupaika ka Märjamaa järtade maastikukaitseala idapoolsele lahustükile, kus need paiknevad pisikeste rohumaadena ja sinihelmikaniitude kõrgematel servaaladel. Sinihelmikakooslused (6410) on kaardistatud 14,8 ha ulatuses esinduslikkusega C. Standardandmebaasis on sama elupaik 12 ha ulatuses ja esinduslikkusega C. Varasemalt on märjemad järtaosad osaliselt kaardistatud ka loopealsetena, kuid taimestiku kirjeldamisel on sobilikum määrata need sinihelmikakoosluseks. Sellistel niitudel domineerivad pajuvaak ja sinihelmikas (mitte lubikas, mis domineerib niisketel looniitudel), suures osas on need niidud ka võsaga kinni kasvanud ja vajavad taastamist. Liigirikkad niidud lubjavaesel mullal (6270*) ja puisniidud (6530*) paiknevad Niidiaia tammikus koos ühel alal. Peamise osa moodustab alast puudeta rohumaa (umbes 5,3 ha) ning puisniit moodustab väiksema osa (umbes 2,3 ha), esinduslikkus on niidul B. Standardandmebaasi pole liigirikkaid niite lubjavaesel mullal (6270*) kantud, sest varasemalt kuulus rohumaa teise tüüpi (6210*). Uuema inventuuri järgi peetakse ala pigem lubjavaeseks koosluseks. Puisniite on standardandmebaasis kajastatud 8 ha ulatuses esinduslikkusega B. Puisniiduna ei ole kaardistatud loodusala läänepoolse lahustüki puudega rohumaa osasid, kuigi seal on liigirikkaid niite tammede jt puude vahel. Kui soovitakse hooldada ka puudevahelist ala, siis on otstarbekas puisniidud eraldi kaardistada 6210 ja 9020* koosluste asemel. 11 (14) Rohumaa elupaikadega kattub peamises osas ka elupaigatüüp karstijärved ja -järvikud (3180*). Standardandmebaasi on kantud elupaik 24 ha ulatuses esinduslikkusega C. Ala suurust on hinnatud tõepäraselt. Liigid Püst-linalehiku kasvukohti on kaardistatud keskkonnaregistris 9 kirjega. Arvestades läheduses paiknevaid kasvukohti, võib leiukohad jaotada kolmeks tuumalaks (joonis 2). Kõige arvukam ja esinduslikum ala jääb Tallinn-Pärnu-Ikla maantee äärde, kus on loendatud üle 1800 taime. Niidiaia tammikus on loendatud üle 400 taime ning loodusala läänepoolsel rohumaal umbes 250 taime. Loodusdirektiivi järgi on prioriteetne liigi kasvukohti liigile soodsal viisil säilitada. Alasid on vajalik suve teises pooles korra niita ning niide alalt eemaldada. Püst-linalehiku seisundit võib hinnata kasvukohaks olevate rohumaade kvaliteedi järgi. Harivesilik on samuti loodusdirektiivi kohaselt oluline liik, kelle elupaiku on vajalik kaitsta ja säilitada. Loodusala moodustamise hetkel ei olnud harivesiliku inventuure alal tehtud ning liik polnud sel hetkel sealt teada. Harivesiliku kaitseks on Eestisse rajatud sadu tehisveekogusid, mida on vajalik hooldada, et need kinni ei kasvaks. Tehisveekogu probleemseks küljeks peetakse ka asjaolu, et neid asustatakse sageli kaladega, kes söövad harivesilikke ning muudavad elukeskkonna seega ebasobivaks. Järtad on seevastu sellised kooslused, mis suvel kuivavad, seega neisse ei teki kalade populatsioone. Seetõttu on suured karstialad liigile tõenäoliselt väga sobilikud elupaigad. Kuna järtad kuivavad varakult, siis on oluline, et ajutised veekogud soojeneksid kiiresti, sest vastsete areng on sel juhul kiirem. Võsa kasv katab veepeegli ning seetõttu soojeneb veekogu aeglasemalt. Karstialalt on vajalik võsa ära eemaldada, mis soodustab nii poollooduslike kooslustega seotud taimede kui ka harivesiliku seisundit. Ühtlasi on vajalik vältida kemikaalide järve sattumist – karstiala piirneb vahetult Tallinn-Pärnu-Ikla maanteega, millelt võib kanduda hajureostust. Siseriiklikult on oluline kaitsta ka ohustatud liiki kanakulli, kelle pesitsemine on alalt teada juba 2012. aastast ning kõrget kannikest, kelle jaoks on ajutise veekoguga alad (karstiveekogude üleujutuse ülaosa) väga sobilikud. Tabel 1 kajastab Märjamaa järtade loodusala loodusväärtusi, soodsa seisundi saavutamist või hoidmist ohustavaid tegureid ning nende ärahoidmiseks või leevendamiseks ettenähtavaid meetmeid. Samuti kaitsetegevuse oodatavad tulemusi kaitsekorraldusperioodi lõpuks. 12 (14) Joonis 3. Märjamaa järtade loodusalal registreeritud kaitsealused liigid. (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur 2020; põhikaart: Maa-amet 2020 13 (14) Tabel 1. Märjamaa järtade loodusala väärtuste koondtabel Oodatav Kriteeriumid tulemus Pikaajaline tulemus- kaitse- Väärtus5 Seisund6 kaitse-eesmärk Ohutegurid Meetmed likkuse korraldus (30 a) hindamiseks perioodi lõpuks 2.1. Elustik Püst-linalehik Populatsioon Püst-linalehiku Ehitustegevus Kasvukohta Kasvukoha Kasvukohad (Thesium elujõuline. kasvukohad on kahjustavate seisund, on säilinud ebracteatum) 2020. a säilinud heas ehitustööde populatsiooni liigile soodsas LKS – II; KE – loendatud seisundis ning vältimine. suurus. seisundis jah; vähemalt alal kasvab üle vähemalt LoD – II; LoA – 1900 taime. 2500 isendi. 2500 jah Võsastumine Vajadusel isendiga. koosluse hooldamine. Harivesilik 2013. a on Harivesiliku Ehitustegevus Elupaika Elupaiga Elupaigad on (Triturus leitud 30 elupaigad on heas kahjusta- seisund, liigi säilinud ning cristatus) muna. seisundis, alal vatest olemasolu. liik asustab LKS – II; KE – vähemalt 30 ehitustöödest ala. ei; muna. hoidumine. LoD – II; LoA – ei Võsastumine Vajadusel koosluse hooldamine. Reostus Võimalike maanteelt kemikaalide/ vedelike jms ainete järtade juurest ärajuhtimine. Liigi lisamine Märjamaa järtade MKA kaitse- eesmärgiks. Kõrge kannike Taimed leitud Kõrge kannikese Võsastumine Vajadusel Kasvukoha Märjamaa (Viola elatior) 2013. aastal kasvukohad on koosluse seisund, järtade LKS – II; KE – püst- heas seisundis hooldamine. populatsiooni maastiku- ei; linalehiku ning alal kasvab Liigi suurus. kaitsealal on LoD – ei; LoA – inventuuri üle 50 taime. lisamine kõrge ei raames. Märjamaa kannikese Loendati 52 järtade MKA kasvukohad isendit. 2020. heas seisundis 5 LKS – kaitsekategooria looduskaitseseaduse alusel; KE – kaitseala kaitse-eesmärgiks olemine; LoD – loodusdirektiivi lisa number; LoA – loodusala kaitse-eesmärgiks olemine. 6 Elupaigatüüpide seisund A – väga hea; B – hea; C – arvestatav. 14 (14)  aastal on kaitse- vähemalt 26 kasvukoht eesmärgiks. isendiga. säilinud. Loendati 26 isendit. Kanakull Seisund on Kanakulli elupaik Uuendusraied Tsoneerida Territooriumi Märjamaa (Accipiter soodne, on heas seisundis, elupaik asustatus järtade gentilis) pesitsenud pesaterritoorium sihtkaitse- maastiku- LKS – II; KE – pikal on asustatud. vööndisse. kaitseala ei; perioodil. Ka metsad on LoD – ei; LoA – 2020. a on Liigi kanakulli ei pesitsus lisamine elupaigaks. edukas. Märjamaa järtade MKA kaitse- eesmärgiks. 2.2. Kooslused Vanad A–C 55 ha Raied Tsoneerida Elupaigatüübi Vanade loodusmetsad esinduslikkusega elupaigad pindala ja loodus- (9010*) A ja 6 ha sihtkaitse- esinduslikkus. metsade KE – ei; LoD – I; esinduslikkusega vööndisse. pindala on 4 LoA – jah B. ha esindus- Koosluse likkusega A, lisamine 51 ha esindu- Märjamaa slikkusega B järtade MKA ja 6 ha kaitse- esindus- eesmärgiks. likkusega C. Rohundite- B Rohunditerikaste Raied Tsoneerida Elupaigatüübi Rohundite- rikkad kuusikute pindala elupaigad pindala ja rikaste kuusikud (9050) on 3 ha ja sihtkaitse- esinduslikkus kuusikute KE – ei; LoD – I; esinduslikkus A. vööndisse. pindala on 3 LoA – jah ha ja Koosluse esinduslikkus lisamine on B. Märjamaa järtade MKA kaitse- eesmärgiks. Kuivad niidud B–C Kuivad niidud Võsastumine, Tagada Elupaigatüübi Kuivad niidud lubjarikkal lubjarikkal mullal kulustumine, sobilikud pindala ja lubjarikkal mullal (6210) on säilinud 8,5 ha ehitustegevus. hooldus- esinduslikkus. mullal KE – jah; ulatuses võtted. pindalal 8,5 LoD – I; esinduslikkusega Järelevalve. ha esindus- LoA – jah B. Ehitus- likkusega tegevuse vähemalt B. vältimine. Sinihelmika- C Sinihelmika- Võsastumine, Tagada Elupaigatüübi Sinihelmika- kooslused (6410) niidud on hoolduse sobilikud pindala ja niidud on KE – jah; säilinud 14,8 ha puudumine. hooldus- esinduslikkus. säilinud 14,8 LoD – I; ulatuses võtted. ha ulatuses LoA – jah esinduslikkusega esinduslikkus- B. ega C. 15 (14)  Liigirikkad B Liigirikkad Võsastumine, Tagada Elupaigatüübi Liigirikkad niidud niidud hoolduse sobilikud pindala ja niidud lubjavaesel lubjavaesel puudumine. hooldus- esinduslikkus lubjavaesel mullal (6270*) mullal on võtted. mullal on KE – ei; säilinud 5,3 ha säilinud 5,3 LoD – I; ulatuses ha ulatuses LoA – ei esinduslikkusega esindus- A. likkusega B. Puisniidud B Puisniitude Võsastumine Tagada Elupaigatüübi Puisniidud on (6530*) pindala on sobilikud pindala ja säilinud KE – jah; LoD – vähemalt 2,3 ha hooldus- esinduslikkus. vähemalt 2,3 I; ja esinduslikkus võtted. ha ulatuses LoA – jah A. esindus- likkusega B7. Karstijärved ja C Karstijärvede ja - Võsastumine Tagada Elupaigatüübi Karstijärvede -järvikud järvikute pindala sobilikud pindala ja ja -järvikute (3180*) on 24 ha8 hooldus- esinduslikkus. pindala on 24 KE – jah; LoD –; esinduslikkusega võtted. ha esindus- LoA – jah B. likkusega C. Kuivendamine Kuivenda- mise vältimine. 7 Potentsiaalset elupaika on täiendavalt umbes 1 ha ulatuses, mida on võimalik taastada. Taastamiseta kujuneb kunagistele puisniidu aladele laialehine mets. 8 Elupaigatüüp kattub poollooduslike kooslustega, mis on samuti kaitse-eesmärgiks. 16 (14) 3. ALA JA SELLE VÄÄRTUSTE TUTVUSTAIMNE NING KÜLASTUSKORRALDUS Märjamaa järtade loodusala puhul ei ole tegemist aktiivselt külastatava alaga. Kohalikud külastavad ala peamiselt jalutamise eesmärgil. Käidavam koht on tammedega järta loodusala läänepoolsel lahustükil. Talviti on ala kasutatud ka uisuväljana. Lisaks läbib ala idapoolset lahustükki osaliselt matkatee (Penijõe-Aegviidu-Kauksi; 616 km), mida tutvustab ka RMK. Rada ei vaja eraldi alapõhiseid hooldustöid, RMK korrastab rada matkatee hooldustööde raames. Külastusel ei ole olulist mõju väärtuste säilimisele. Inimesed on koondunud peamiselt Järta discgolfi parki, mis asub loodusalast väljaspool. Seal on võimalik ka suusatada, rattaga sõita jms. Kaitseala on osaliselt tähistatud, kuid puidust postid pole väga pikaajalised. Osasid metallist poste on kahjustatud. Visioon  Loodusala tagab elupaikade ja liikide ökoloogilised funktsioonid ning karstiala omab esteetilist väärtust. Eesmärk  Loodusväärtused on heas seisundis, poollooduslikud kooslused on hooldatud ning järtad on esteetiliselt meeldivad ala külastajatele. 17 (14) 4. KAVANDATAVAD KAITSEKORRALDUSLIKUD TEGEVUSED JA EELARVE 4.1. HOOLDUS, TAASTAMINE JA OHJAMINE 4.1.1. KOOSLUSE HOOLDAMINE Poollooduslike kooslustega seotud liigirikkuse ja kaitseala esteetilise väärtuse säilitamiseks on kaitsealal vajalikud regulaarsed hooldustööd. Märjamaa järtade maastikukaitseala läänepoolsel lahustükil hooldatakse rohumaid 5,9 ha ulatuses (Lisa 1). Vajalik on soodustada niitmist laiemal alal. Nt 2007. aastal oli sama ala hooldatava ala suurus 7 ha, mis tagas ka servaalade soodsama seisu. Koos Niidiaia tammikuga on hooldatava ala suurus 13,3 ha. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida on vajalik teostada igal aastal. Töid korraldab KeA. 4.1.2. KOOSLUSE TAASTAMINE Loodusalal on kaardistatud 31 ha poollooduslikke kooslusi. Alad, mida ei hooldata (17,7 ha), vajavad taastamist. Leidub kerge vaevaga taastavaid alasid kui ka töömahukamaid rohumaid. Pioriteetsem on alustada riigiomandis olevalt maa-alalt katastriüksusel Märjamaa metskond 370 (tunnuse nr 50401:001:1319), sest ala on kergesti ligipääsetav ning seal paiknevad ka püst- linalehiku kasvukohad ja harivesiliku elupaik. Lisaks on ala külastatavus just selles osas suurem. Samuti on oluline taastada kõrge kannikese leiukohtadega rohumaa, mis võsastub. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mis vajab kaitsekorraldusperioodi jooksul teostamist. Töid korraldavad KeA, RMK ja huvigrupid. 4.2. TARISTU 4.2.1. KAITSEALUSTE OBJEKTIDE TÄHISTAMINE Märjamaa järtade maastikukaitseala on osaliselt tähistatud, kuid mitmes kohas on tähised puudu, sest vanemad puupostid on mädanenud. Kaitseala piiritähise kallal on ka vandaalitsetud. Lisa 1 kuvab olulised paigad, kus tähistus on vajalik. Niidiaia tammik on vana kaitsekorraga ala ning mõistlik on see liita Märjamaa järtade maastikukaitsealaga kokku üheks kaitsealaks. Tähiste seisukord ja uuendamise vajadus vaadatakse üle 2022. aastal, peale uue kaitse-eeskirja kinnitamist. Tegemist on II prioriteedi tegevusega, mida korraldab RMK. 4.3. KAVAD JA EESKIRJAD 4.3.1. KAITSEKORRA MUUTMINE Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri vajab muutmist, et tagada loodusalal kaitse- eesmärgiks olevate väärtuste kaitse vastavalt nende ökoloogilistele vajadustele. Kaitse-eeskirjale eelneb väljatöötamise kavatsuse koostamine, mille käigus suheldakse aktiivselt maaomanike jt huvigruppidega, et leida parimad võimalused loodusväärtuste efektiivseks kaitseks. Lisaks vajab uuendamist Niidiaia tammiku kaitsekord, sest tegemist on vana kaitsekorraga alaga. Kuna mõlemad alad paiknevad ühes ja samas Natura 2000 alas, on mõistlik neid alasid kaitsta koos, kuid eraldi vöönditena. Lisaks on vajalik muuta Natura standardandmebaasi elupaigaandmestikku, et kanda sinna uued ja asjakohased inventuuri tulemused. Kaitse-eeskirja muutmine on kavandatud 2021. aastale. 2020. aastal tutvustatakse väljatöötamise kavatust ning kogutakse kokku 18 (14) maaomanike jt huvigruppide seisukohad. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab KeA. 4.3.2. KAITSEKORRALDUSKAVA UUENDAMINE JA TULEMUSLIKKUSE HINDAMINE Kaitsekorralduskava periood on planeeritud kümnele aastale. Perioodi keskel 2026. aastal toimub vahehindamine, mille raames tehakse kokkuvõte toimunud tegevustest ja ala seisundist. Teostatakse kameraalne analüüs ning analüüsitakse hooldustööde läbiviimist poollooduslikel kooslustel. Vajadusel uuendatakse ja kaasajastatakse väärtuste koondtabel ja vajalikud tegevused. Perioodi lõppedes on vajalik koostada uus kaitsekorralduskava. Kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamine toimub vastavalt tabelis 1 esitatud eesmärkidele kaitsekorraldusperioodi lõpuks lähtuvalt seatud kriteeriumidest. Tegemist on I prioriteedi tegevusega, mida korraldab KaA. 19 (14) 4.2 EELARVE Eelarve tabelisse 2 on koondatud eelnevate analüüsidena esitatud tööd, mis on täitmiseks käesoleva kaitsekorralduskavaga ettenähtud perioodi jooksul. Tabelis on tegevused jaotatud vastavalt tegevuse olulisusele järgmistesse prioriteetsusklassidesse: 1) esimene prioriteet – hädavajalik tegevus, milleta kaitse-eesmärkide täitmine planeeritavas ajavahemikus on võimatu, see on väärtuste säilimisele ja toimiva ohuteguri kõrvaldamisele suunatud tegevus; kaitsekorralduse tulemuslikkuse hindamiseks vajalik tegevus; 2) teine prioriteet – vajalik tegevus, mis on suunatud väärtuste taastamisele, eksponeerimisele ja potentsiaalsete ohutegurite kõrvaldamisele; 3) kolmas prioriteet – soovituslik tegevus ehk tegevus, mis aitab kaudselt kaasa väärtuste säilimisele ja taastamisele ning ohutegurite kõrvaldamisele. Tabel 2. Tegevuskava ja eelarve Priori- Jrk Tegevuse nimetus Tegevuse tüüp Korraldaja 2021 2022 2023 2024 2025 2026 2027 2028 2029 2030 Maksumus teet Sadades eurodes kokku Hooldus, taastamine ja ohjamine KeA; RMK; 4.1.1 Koosluse hooldamine Koosluse hooldustöö I X X X X X X X X X X X H 4.1.2 Koosluse taastamine Koosluse taastamine RMK; H I X X X X X X X X X X X Taristu Kaitsealuste objektide 4.2.1 Tähistamine RMK II X X tähistamine Kavad, eeskirjad 4.3.1 Kaitsekorra muutmine Kaitsekorra muutmine KeA I X X Kaitsekorralduskava 4.3.2 vahehindamine ning uuendamine Tegevuskava KeA I X X X ja tulemuslikkuse hindamine Kokku X KeA – Keskkonnaamet; RMK – Riigimetsa Majandamise Keskus; H – huvigrupp 20 (14) KASUTATUD MATERJALID EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem) – Keskkonnaregister. Natura standardandmebaas: http://natura2000.eea.europa.eu/. Paal, J. 2007. Loodusdirektiivi elupaigatüüpide käsiraamat. Keskkonnaministeerium, Tallinn. Õigusaktid: Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri (RTL 2004, 111, 1758). Looduskaitseseadus (RT I 2004, 38, 258). Kaitstava loodusobjekti tähistamise kord ja tähised (RTL 2004, 78, 1255). Märjamaa järtade maastikukaitseala kaitse-eeskiri (RT I 2006, 15, 121). 21 (14) LISA Lisa 1. Vajalikud tegevused 22 (14) Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 15.12.2020 11:07 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava koostamine Manused: Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava koostamine.asice From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, December 15, 2020 11:00 AM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium <[email protected]>; Riigimetsa Majandamise Keskus <[email protected]>; Maanteeamet <[email protected]>; [email protected]; [email protected]; [email protected] Subject: Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava koostamine Keskkonnaamet edastab Teile dokumendi "Märjamaa järtade loodusala kaitsekorralduskava koostamine", mis on registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 15.12.2020 8:33 numbriga 7-2/20/20842. Lugupidamisega Keskkonnaamet www.keskkonnaamet.ee