Kiri

Riigihangete Vaidlustuskomisjon Teie 11.12.2020 nr 12.2-10/273 [email protected] Endla 13 Meie 16.12.2020 nr 12-1/20/57653-3 10122, Tallinn Vaidlustaja: OÜ Lääne Teed Registrikood: 10879306 Tallinna mnt 70, 90401 Haapsalu Vaidlustaja esindajad: Vandeadvokaat Alar Urm Advokaadibüroo BLESSNER Uus-Kalamaja 2/2-14, 10415 Tallinn e-post: [email protected] Hankija: Maanteeamet Registrikood: 70001490 Asukoht: Teelise 4, 10916 Tallinn E-post: [email protected] Hankija volitatud esindaja: Andry Palu Õigusosakonna riigihangete talituse juhataja e-post: [email protected] Hankija vastus vaidlustusele riigihankes „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026“ (viitenumber 227797) 1. Faktilised asjaolud 1.1. Hankija viib läbi e-menetlusega riigihanget „Lääne hooldepiirkonna riigiteede korrashoid aastatel 2021-2026 ” (viitenumber 227797) (edaspidi hange). 1.2. 11.12.2020. a edastas Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) hankijale vaidlustaja poolt esitatud vaidlustuse ning palus hankijal kolme tööpäeva jooksul, s.t hiljemalt 16.12.2020, esitada vaidlustuskomisjonile kirjalik vastus vaidlustuse kohta ja vaidlustuse lahendamiseks vajalikud dokumendid. 1.3. 11.12.2020. a hankijale edastatud vaidlustuse teates palus VAKO hankijal muuhulgas esitada ühe tööpäeva jooksul oma seisukoht hankemenetluse peatamise taotluse suhtes või teatada pakkumuste esitamise tähtaja edasilükkamisest. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) 1.4. 14.12.2020.a pikendas hankija hankes pakkumuste esitamise tähtaega kuni 28.01.2021 kell 10.00 ning edastas ka VAKOle vastava teate pakkumuste esitamise pikendamise kohta. 2. Hankija selgitused vaidlustuse kohta 2.1. Hankija ei nõustu vaidlustusega. 2.2. Vastavalt HD II Hankelepingu projekti (edaspidi Leping) lisa 3 „Lepingu eritingimused“ punkti 8.2 kohaselt on miinimum nõuded kasutatavale tehnikale alapunkti c) kohaselt Traktor või Unimog või muu sarnane mootorsõiduk (tühimassiga vähemalt 4 tonni), millel on kaks telge ja mille valmistajatehase poolne suurim kiirus on vähemalt 6 km/h ning mille gabariidid võimaldavad kitsastel teedel teha lumetõrjet– 6 tk. 2.3. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et eelnimetatud Lepingu lisa 3 „Lepingu eritingimustes“ nõutud Traktori või Unimogi või muu sarnase mootorsõiduki (edaspidi Traktor) arv kokku 6 ühikut on põhjendamatult kõrge nõue, mis piirab konkurentsi. 2.4. Maanteeameti ülesanne on tagada riigiteedel toimepidevus ja elutähtsa teenuse (hädaolukorra seaduse § 36 lg 1 p 4 kohane) osutamine, mistõttu on Hankija seisukohal, et korrashoiuhangetes on kehtestatud nõuded tehnikale ja tehnika arvule, et vältida ja ennetada olukordi, kus riigiteel katkeb toimepidevus. Lisaks ei kohusta RHS hankijat arvestama kõikide pakkumuse esitamisest huvitatud isikute võimaluste ja huvidega ning sel viisil ise täiendavat konkurentsi looma. 2.5. Hankija on välja töötanud arvutusliku miinimum vajaduse riigimaanteede korrashoiuks vajaminevale korrashoiutehnikale. Hankija on kehtestanud masinate ühikute arvu nõuded samadel arvutuslikel tingimustel kõikides käimasolevates Maanteeameti korrashoiuhangetes mistõttu ei pea paika väide, et Lääne piirkonna korrashoiu hankes nõuab Hankija ebaproportsionaalselt rohkem Traktoreid. Hankija tänaste arvutuste kohaselt on Traktorite ühikute arvutuste aluseks piirkonna riigiteede kilomeetrite pikkus ja seisunditaseme nõuded. Lääne piirkonnas teeb see kogu riigiteede võrgu 775 km kohta arvutuslikult 6 ühikut Traktoreid, millest üks Traktor asub Vormsi saarel (lisa 1 Tabel arvutustega). 2.6. Ebaõige on Vaidlustaja väide, et Hankija ei ole täpsustanud, millise masinaga milliseid töid tuleb teostada. Nimelt Traktoritega teostatakse korrashoiutöid riigiteedel ja rajatistel, kus katted on kitsad ja tupikteedel, kus puuduvad ümberpööramise võimalused. Lepingu lisas 2 „Korrashoiutööde tehnilises kirjelduses“ kKättesaadav riigihangete registrist failist HD II Hankelepingu projekti lisad) on täpsustatud korrashoiutööd, millal tuleb kasutada Traktoreid. Viidatud dokumendi p 1.22.1 sätestab, et lume ja lörtsi eemaldamine teekattelt ja teepeenardelt tuleb eemaldada autosahkadega, teehöövlitega, traktorsahkadega, rootorsahkadega. Lepingu lisa 2 p 1.22.2 näeb ette, et kitsaste teede lumetõrjel on sobilik traktorite kasutamine ja tekkinud lumevallid tuleb eemaldada teehöövlite või traktoritega. Lepingu lisa 2 p 1.9.11 kohaselt võib kasutada traktoreid äärmuslikes ilmastikutingimustes, nagu kevadine sulamisperiood, kruusateede tasandamiseks. Lisaks on möödapääsmatu traktorite kasutamine talvel nö korrashoiu järeltöödel, mil lume ja lörtsi eemaldamine tuleb teha tee koosseisu kuuluvatelt ristmikelt, kiirendus- ja aeglustusradadelt, kergliiklusteedelt, ühissõidukite peatuskohtadelt, ooteplatvormidelt, parklatest, autobusside ümberpööramise kohtadelt ning kasutuses olevatelt mahasõitudelt ka eraisikute kasutuses olevad mahasõidud avalikult kasutatavalt teelt ja piirete ümbrustest. Kõigis eelpool nimetatud kohtades tehakse riigiteedel lume ja lörtsi eemaldamine Traktoritega, sest baasmasinatega ligipääs neile rajatistele on piiratud rajatiste gabariitide väiksuse tõttu. Nimelt kasutatavate baasmasinate pikkus koos vajalike sahkadega on ca 12 m (lisa 2 Joonis, lk 2) ja baasmasinate suuruse tõttu ei saa nimetatud rajatisel lumetõrjet teostada. Seetõttu on võimalik üksnes väiksema gabariidiliste masinatega (Traktoritega) tagada selles osas lepingu kohane täitmine. Võttes arvesse vaidlustatud hankes toodud käeolevas punktis viidatud rajatiste mahud (lisas 1 toodud mahud), siis on ebareaalne teostada nimetatud kohtades lumetõrjete etteantud tundide jooksul alla 6 Traktoriga. Lisaks tuleb arvestada ajaoluga, et Vormis saarel tuleb ka tagada lumetõrje tegemine. Saarel on aga väga kitsad teed ning reaalselt peab viibima üks Traktor pidevalt saarel tagamaks seal lepingu kohane täitmine. Ebareaalne on et igapäevaselt käib vastav masin edasi tagasi praamiga mandril. 2.7. Vaidlustatud hankes on hooldatavas piirkonnas palju hooldatavaid kitsaid teid, mille laius on vahemikus 5-6 meetrit ja on mitmeid tupikteid (lisa 3 Teede kaart), kus puuduvad 2 (4)  ümberpööramise võimalused (kogupikkusega vähemalt 58 km). Samuti asuvad need teed piirkonnas laiali hajutatult. Esiteks on ebareaalne, et 12 meetri pikkuse baasautoga on võimalik nendel teede teostada nõutud talvist teehooldust, sest manööverdamisvõimalused sisuliselt puuduvad. Seetõttu on ebaõige Vaidlustaja vaidlustuse lisas 1 „Tõendis“ toodud seisukoht, milles Indrek Rajamets, Lääne maakonna riigimaanteede hooldelepingu täitjana perioodil 04/2012-12/2016 väidab, et traktori tööd nõudvaid kohti on Lääne piirkonnas vaid 11 km ulatuses ja enamike Lääne piirkonna teede hoolduse saab teha baasautoga. Teiseks on ebareaalne kitsaste teede ja tupikteede hajutatud asukohtade tõttu talihoolet teostada lepingus etteantud hooldustsüklite (ette antud tundide) jooksul. 2.8. Vaidlustaja esitatud niinimetatud eksperdi seisukohad ei pea paika. Nimelt ei ole võrreldavad aastatel 2012-2016 täidetud lepingu tingimused ja vaidlustatud hanke tingimused korrashoiutööde tegemiseks. Maanteeamet on viimase 4 aasta jooksul viimasest Lääne hooldelepingust alates oluliselt täpsustanud korrashoiulepingute tingimusi ja nõudeid. Varasemates Lääne maakonna korrashoiulepingutes ei ole täpsustatud traktorite kasutamise tingimusi (vt punkt 2.6). Lisaks on oluliselt muutunud riigiteede talvised seisunditasemed. Võrreldes 2012-2016 lepinguga on seisunditasemeid tõstetud. Lisandunud on kõrgeim talvine seisunditase 3+, mida on kokku 52,253 km, mida 2012-2016 lepingus ei olnud. Vastavalt vaidlustatud hanke Lepingu lisale 2 „Korrashoiutööde tehnilise kirjelduse“ punktile 1.21.1 on Liiklussagedusel üle 3000 auto ööpäevas (talvise seisunditasemel 3+) aeg lume ja lörtsi eemaldamisele sõiduteelt 2 tundi. 2.9. Samuti on vaidlustatud hankes tunduvalt lühendatud lume ja lörtsi sõiduteelt eemaldamise aegasid võrreldes 2012-2016 lepinguga. Talvisel seisunditasemel 3 on aeg lume ja lörtsi eemaldamisele sõiduteelt 4 tundi, 2012-2016 lepingus oli 5 tundi. Talvisel seisunditasemel 2 on aeg lume ja lörtsi eemaldamisele sõiduteelt 8 tundi, 2012-2016 lepingus oli 12 tundi. Talvisel seisunditasemel 1 on aeg lume ja lörtsi eemaldamisele sõiduteelt 12 tundi, 2012- 2016 lepingus oli 24 tundi. Erinevad ajad on tuvastatavad võrreldes HD II Hankelepingu projekti lisa 1.21.1.-1.21.2 toodud aegu ja 2012-2016 lepingu täitmise ajal kehtinud Majandus- ja taristuministri 14.07.2015. a määrusega nr 92 „Tee seisundinõuded“ Lisa 9 toodud aegu. Sellest tulenevalt ei ole võimalik nõutud tingimusi täita üksnes 3 Traktorit kasutades. 2.10. Võttes aluseks tunduvalt karmistunud hankelepingu tingimused korrashoiutööde tegemiseks, ei ole ka võimalik miinimumina etteantud baasautodega teostada lepingu kohast täitmist. Kasutatavat korrashoiu tehnikat võib pakkujatel olla alati rohkem nõutust, kuid korrashoiuhangetes ettenähtud arvutuslik miinimum tehnika ühikute arv peab pakkujal kindlasti korrashoiutööde tegemise ajal olemas olema, vastupidisel juhul ei ole võimalik lepingut kohaselt täita. 2.11. Hankija peab vajalikuks märkida, et hetkel kehtivas ja täidetavas Lääne maakonna 2016- 2021 hooldelepingus tagab lepingupartner seisunditaseme nõuded 7 traktoriga lisaks muudele masinatele (baasautod ja teehöövlid). 2.12. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et hankija on põhjendamatult asunud reguleerima missuguste tööriistadega töö tehakse ning mitu sellist tööriista töö teostajal peab olema. RHS § 98 lõike 1 kohaselt võib hankija kontrollida pakkuja sobivust tegeleda hankelepingu täitmiseks vajaliku kutsetööga ja kehtestada kvalifitseerimise tingimused tema majanduslikule ja finantsseisundile ning tehnilisele ja kutsealasele pädevusele. Kvalifitseerimise tingimused peavad vastama hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitustööde olemusele, kogusele ja otstarbele ning olema nendega proportsionaalsed. RHS § 101 lg 1 p 9 alusel on hankijal õigus kehtestada hankelepingu täitmiseks vajaliku tehnika nõudeid. Samad põhimõtted kehtivad ka lepingute tingimuste kohta. Seega on Hankijal õigus kehtestada taolist nõuet, et Hankijal oleks võimalik valida lepingupartneriks ettevõtja, kes on võimeline hankelepingut edukalt ja kohaselt täitma. 2.13. Võttes aluseks eeltoodut leiab Hankija, et kehtestatud Traktorite nõue on proportsionaalne võttes arvesse hankelepingu eset ja selle korrashoiupiirkonna eripärasid. 2.14. Kindlasti ei ole pädev Vaidlustaja viide Unimogile kui Mercedes-Benz tüüpi veoautole, millele sarnast marki justkui hankija nõuaks kasutada. Hankija on Lepingu lisas 3 „Lepingu eritingimuste“ punktis 8.2.c näinud ette “Traktori või Unimogi või muu sarnase mootorsõiduki (tühimassiga vähemalt 4 tonni), millel on kaks telge ja mille valmistajatehase poolne suurim kiirus on vähemalt 6 km/h ning mille gabariidid võimaldavad kitsastel teedel 3 (4)  teha lumetõrjet, kasutamise. Hankija ei eelista riigihanke alusdokumentides konkreetset sõidukimarki, sest on märkinud „või muu sarnase mootorsõiduki“. 2.15. Hankija peab vajalikuks märkida, et ta ei ole nõudnud, et traktorid peavad olema uued. Hankija teab et uued Traktorid on suhteliselt kallid, kuid on võimalik ka ju kasutatud Traktoreid hankida. 2.16. Indrek Rajametsa arvamust ei saa vaidlustusmenetluses pidada ekspertarvamuseks (RHS § 195 lg 8), sest eksperti pole vaidlustuse läbivaatamisele kaasatud. Indrek Rajametsa esitas vaidlustusmenetluses Vaidlustaja ja tegemist on Vaidlustaja põhjendustega, mitte erapooletu ekspertarvamusega, millele VAKO peaks tuginema. 2.17. Eeltoodud põhjendustest tulenevalt on hankija seisukohal, et Lepingu Lisa 3 „Lepingu eritingimuste“ punktis 8.2.c nõutud Traktori või Unimogi või muu sarnase mootorsõiduki arv kokku 6 ühikut, on kooskõlas riigihangete seadusega. 3. Kokkuvõte ja hankija taotlused 3.1. Kokkuvõtlikult leiab hankija, et riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimused on kooskõlas riigihangete seadusega ja palub: a) jätta vaidlustus rahuldamata; b) jätta menetluskulud vaidlustaja kanda; c) lahendada vaidlustus kirjalikus menetluses; 4. Asja lahendamiseks vajalike dokumentide edastamine 4.1. Vaidlustatud riigihanke alusdokumendid on kättesaadavad riigihangete registrist. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Andry Palu juhataja riigihangete talitus Lisad: Lisa 1 - Tabel arvutustega; Lisa 2 - Joonis; Lisa 3 - Teede kaart; 4 (4)  2020 Hooldesõidukite kaalumine Marko Jürimaa 27.11.2020 Sisukord 1 Sisend ...................................................................................................................................... 2 1.1 Situatsiooni kirjeldus ........................................................................................................ 2 1.2 Talihooldeautol................................................................................................................. 4 1.3 Ettepanek 1 – lisa gabariidi vajaduse seadustamine......................................................... 4 1.4 Ettepanek 2 – teljele lubatud kaalu seadustamine ............................................................ 5 2 Situatsiooni kirjelduse kommentaarid..................................................................................... 7 2.1 Kommentaar 1 .................................................................................................................. 7 2.2 Kommentaar 2 .................................................................................................................. 7 2.3 Kommentaar 3 .................................................................................................................. 7 2.4 Kommentaar 4 .................................................................................................................. 7 3 Sõidukite massid ..................................................................................................................... 8 3.1 Järeldused ....................................................................................................................... 10 4 Sõidukite mõõtmed ............................................................................................................... 11 1 1 Sisend 1.1 Situatsiooni kirjeldus Riigiteede sõidetavuse tagamine on vastavalt Hädaolukorra seaduse § 36 lõige 1 järgi kohustus, mis laieneb kõigile riigiteedel hooldustöid tegevatele ettevõtetele ning liigitub elutähtsa teenuse kategooriasse. Maanteeameti haldusalas olevatel riigiteedel (16 609 km) teostab täna teedehooldust 9 ettevõtet (AS Eesti Teed, AS TREV2 Grupp, AS Tariston, AS Eesti Keskkonnateenused, OÜ ÜLE, OÜ Lääne Teed, OÜ Sakala Teed, Warren Safety OÜ, Leonhard Weiss Viater Ehitus AS) . Talihooldustöid tehakse riigiteedel sahkade ja libedustõrje puisturitega ning ennetavat libedustõr- jet soolvee paakidega varustatud autodega. Põhimasinatena kasutatakse veoautosid, traktoreid, tee- höövleid, maastureid ja spetsiaalseadmeid. Ülalnimetatud teehooldeettevõtted esitavad 1 kord aastas Maanteeametile oma talihooldust teos- tavate seadmete nimekirja (registreerimisnumbritega), millega tagatakse lepinguga võetud kohus- tused teede sõidetavuse tagamiseks. Kõik seadmed peavad olema tellijale nähtavad, jälgitavad vir- tuaalkeskkonnas ja varustatud GPS jälgimisseadmega. Talihooldustöid tegev auto on varustatud esi- ja külgsahaga ning alusteraga. Libedustõrjeks on autol kastis või raamil kinnitatud soolapuistur koos soolveemahutitega. Traktorid ja teehöövlid on üldjuhul varustatud esisahkadega ja libedustõrjeks karestava alusteraga. Maasturite talihoolde va- rustusse kuulub esisahk ja kastis, kas vastukaal või libedusetõrjeks puistur. Talihooldetööde tegemine on sesoonne tegevus, hõlmates vastavalt lume ja libeduse tekkele üld- juhul ajavahemikku oktoobri keskpaigast kuni märtsi lõpuni. Teede muldkehad on talihooldetööde tegemise perioodil üldjuhul külmunud. Talihooldeauto, millel on libedustõrje sool või soolvesi, on koormatud ajas kahaneva puistemater- jaliga. Täis koormaga liigub see auto vahelaost objektile, et seal alustada tööd. Sool ja soolvesi on materjalid, mida kasutatakse teedel sõidetavuse tagamiseks. Sahkamistöid tehakse teel kiirusega 40-60 km/h ja puistamistöid kiirusega 40-70 km/h. 2 Allpool on näidistena toodud koos mõõtmetega talihoolde tüüp-tööseadmetega varustatud hool- deauto. Hooldeauto tööseadmed on liigutatavad vastavalt tee olukorrale ja puhastamisvajadusele teel. Tööseadmete liigutamise toiminguid teeb hooldeauto juht. Siiani on teedel talihooldustöid tegevad ettevõtted oma hooldeautode tööseadmetele võtnud eri- veose lubasid, et tagada nendega lume- ja libedustõrjetööde tegemine Eesti Vabariigi maanteedel. Nimetatud luba ei ole saanud võtta ettepoole üleulatuvale tööseadmele. Kehtivas õigusruumis ei teosta teehooldaja lume- või libedustõrjetöid tehes kaubavedu ehk sahad ja puisturid ei ole kaup vaid tööseadmed, mida kasutatakse, et tagada riigiteede teehoiu tasemetele 3 vastav sõidetavus. Kuna teehooldeautode tööseadmete puhul ei ole tegemist kaubaga, siis ei ko- haldu neile ka ülegabariidilise eriveose mõiste. Puisturite ja sahkadega tööd tehes ei vormistata veoselehti. Sahkade ja puisturite puhul on tegemist tööseadmetega, mida kasutatakse erinevate laiustega teede sõidetavuse tagamiseks. Talvel riigiteede talihooldetöödel toimepidevuse tagami- seks kasutatakse täna järgmiste gabariitidega tööseadmeid. 1.2 Talihooldeautol  Ettepoole autost (esisahk) 4,1 m  Vasakul pool autost (esisahk) 1,5 m  Paremal pool autost (külgsahk) 3,8 m  Tagapool autost (puistur) 1,5 m Kehtiva Liiklusseaduse § 80 lõige 1 järgi on kõikidele teel liikuvatele autodele ja seadmetele keh- testatud registrimassi piirang. Sama paragrahvi lõike 2 järgi on viide Liiklusseaduse §341 , mis võimaldab erisust sellele piirangule. Autotootjad on samas kehtestanud täismassi piirangud autodele ja sellega kasutatavatele seadme- tele. Tegemist on siis lubatud tehnilise koormusega auto teljele, mis tagab turvalise ja ohutu liik- lemise vastava autoga. Lähtuvalt eeltoodust teeme järgnevad ettepanekud: 1.3 Ettepanek 1 – lisa gabariidi vajaduse seadustamine 1. Võimaldada teehoolde autodel ja muudel masinatel/seadmetel kasutada talvel tee puhasta- miseks ja libedustõrjeks spetsiaalseid selleks mõeldud tööseadmeid (sahad ja puisturid). 2. Lubada talihoolde autodel ja muudel masinatel/seadmetel ületada põhiseadme (auto, grei- der või traktor) gabariite talihooldetöödel tööseadmetega järgmiselt: - Ettepoole autost (esisahk) 4,1 m - Vasakul pool autost (esisahk) 1,5 m - Paremal pool autost (külgsahk) 3,8 m - Tagapool autost (puistur) 1,5 m 3. Vastavate autode ja seadmete nimekirja koos registreerimisnumbritega edastavad hoolde- töid teostavad ettevõtted hiljemalt 15. oktoobriks igal aastal Maanteeametile. Maanteeamet kooskõlastab need autod ja seadmed ning edastab selle info ARK keskkonda või PPA’le. Vastava loa ja kooskõlastuse kehtivus on 1 aasta. 4. Talihoolde ettevõtted tähistavad oma tööorganite väljaulatuvaid gabariite täna kehtivale täiendavalt järgnevalt: - Kollaste vilkuvate märgutuledega külgsahast tahapoole. - Esisaha vasak- ja parempoolne gabariiti kollase vilkuva märgutulega tahapoole. 4 1.4 Ettepanek 2 – teljele lubatud kaalu seadustamine 1. Lubada talihooldust tegeval autol või seadmel koormata telgesid vastavalt tootjatehase poolt lubatud tehnilise teljekoormusega, mis on märgistatud ka auto registreerimis tunnis- tusel ja lisaks sätestada: - Kolmesillaliste autode puhul täismass ei tohi ületada 33 tonni - Neljasillaliste autode puhul täismass ei tohi ületada 42 tonni 2. Vastavate autode ja seadmete nimekirja koos registreerimisnumbritega edastavad hoolde- töid tegevad ettevõtted hiljemalt 15. oktoobriks igal aastal Maanteeametile. Maanteeamet kooskõlastab need autod ja seadmed ning edastab selle info ARK keskkonda või PPA’le. Vastava loa ja kooskõlastuse kehtivus on 1 aasta. 3. Talihoolde töid tegevad ettevõtted teostavad talihoolduses olevatele autodele ja seadmetele ülevaatust 2 korda aastas enne ja pärast talve hooaega. Vastavalt siis september-oktoober ja märts-aprill. Talihooldetöödes esineb sarnased probleemid ka sõiduautode N1 kategooria sõidukitele lumesah- kade paigaldamisega, kuid selle teema lisame eraldi kirjana. Samas näeme, et olukorda saaks lahendada Liiklusseaduse täiendamisega. Koostas: Marek Koit Asfaldiliit Allakirjutanud: AS Eesti Teed, AS TREV2 Grupp, AS Tariston, AS Eesti Keskkonnateenused, OÜ ÜLE, OÜ Lääne Teed, OÜ Sakala Teed, Warren Safety OÜ, Leonhard Weiss Viater Ehitus AS 5 Meiren Engineering OÜ OÜ Pro Lift Asfaldiliit 6 2 Situatsiooni kirjelduse kommentaarid 2.1 Kommentaar 1 Kirjeldus: Teede muldkehad on talihooldetööde tegemise perioodil üldjuhul külmunud. Kommentaar: 2019/2020 aasta talvel ei olnud mitte ühelgi päeval teekonstruktsiooni temperatuur 20 cm sügavusel < -1 °C ja 50 cm sügavusel <-0,5 °C. 2.2 Kommentaar 2 Kirjeldus: Siiani on teedel talihooldustöid tegevad ettevõtted oma hooldeautode tööseadmetele võtnud eriveose lubasid, et tagada nendega lume- ja libedustõrjetööde tegemine Eesti Vabariigi maanteedel. Nimetatud luba ei ole saanud võtta ettepoole üleulatuvale tööseadmele. Kommentaar: eriluba antakse sõiduki tegelikule pikkusele ja laiusele. Eest üleulatumine kaasa ar- vatud. 2.3 Kommentaar 3 Kirjeldus: Kehtivas õigusruumis ei teosta teehooldaja lume- või libedustõrjetöid tehes kaubavedu ehk sahad ja puisturid ei ole kaup vaid tööseadmed, mida kasutatakse, et tagada riigiteede tee- hoiu tasemetele vastav sõidetavus. Kuna teehooldeautode tööseadmete puhul ei ole tegemist kau- baga, siis ei kohaldu neile ka ülegabariidilise eriveose mõiste. Kommentaar: ei vasta tõele 2.4 Kommentaar 4 Kirjeldus: Puisturite ja sahkadega tööd tehes ei vormistata veoselehti. Sahkade ja puisturite puhul on tegemist tööseadmetega, mida kasutatakse erinevate laiustega teede sõidetavuse tagamiseks. Talvel riigiteede talihooldetöödel toimepidevuse tagamiseks kasutatakse täna järgmiste gabariiti- dega tööseadmeid. Kommentaar: seadus nõuab veoselehti ka puistamistöödel 7 3 Sõidukite massid 24.11.2020 viisid Maanteeamet, Politsei- ja Piirivalveamet ja Eesti Teed AS läbi hooldesõidukite kaalumise Sauel, paju tn 16. Kaaluti kokku viite sõidukit, mis on leitavad Tabel 1. Tabel 1. Sõidukid Nr. Reg nr Mark Mudel Esmase reg aasta Veoskeem Baasid [mm] 1 177TNK VOLVO FH 2018 6X2 4300+1370 2 909TNX VOLVO FH 2019 8X2 1995+2605+1370 3 156SCA SCANIA P410 2020 6X2 3750+1350 4 448MJC VOLVO FH-500 2011 6X4 3750+1350 5 898TNX VOLVO FH 2019 8X2 1995+2605+1370 Kaalumiseks kasutati Politsei- ja Piirivalveameti kaaluseadmeid. Sõidukite registrimassid ja re- gistriteljekoormused on leitavad Tabel 2. Sõidukid olid varustatud esisaha ja külgsahaga (va 898TNX, mis oli ilma lisavarustuseta). Teostati kõikide sõidukite tegeliku massi määramine koor- mata ja koormata. Koormaga kaalumisel lisati sõidukitele sool ning soolvesi. Kõikide kaalumiste korral oli sõiduki juht sõidukis. Tabel 2. Sõidukite registrimassid ja registriteljekoormused Reg nr Registriteljekoormus [kg] Registrimass [kg] Täismass [kg] 1. telg 2. telg 3. telg 4. telg 177TNK 9 000 11 500 10 000 26 000 32 000 909TNX 9 000 9 000 11 500 10 000 29 850 (32 000) 41 000 156SCA 9 000 11 500 7 500 26 000 28 000 448MJC 9 000 9 500 9 500 26 000 30 000 898TNX 9 000 9 000 11 500 10 000 29 850 (32 000) 41 000 8 Tabel 3. Sõiduki 177TNK kaalumistulemused Koormata [kg] Koormaga [kg] Telje nr Vasak Parem Kokku Vasak Parem Kokku 1 4600 4940 9540 5340 5500 10840 2 2750 3880 6630 5760 7050 12810 3 1900 2140 4040 4740 5020 9760 Kokku 9250 10960 20210 15840 17570 33410 Tabel 4. Sõiduki 156SCA kaalumistulemused Koormata [kg] Koormaga [kg] Telje nr Vasak Parem Kokku Vasak Parem Kokku 1 4040 4240 8280 4540 4760 9300 2 2010 2680 4690 6050 6550 12600 3 1370 1720 3090 3920 4400 8320 Kokku 16060 30220 Tabel 5. Sõiduki 448MJC kaalumistulemused Koormata [kg] Koormaga [kg] Telje nr Vasak Parem Kokku Vasak Parem Kokku 1 4180 4120 8300 4900 4780 9680 2 1680 2800 4480 3860 4980 8840 3 2010 2060 4070 4260 4380 8640 Kokku 16850 27160 Tabel 6. Sõiduki 909TNX kaalumistulemused Koormata [kg] Koormaga [kg] Telje nr Vasak Parem Kokku Vasak Parem Kokku 1 2850 3060 5910 3220 3480 6700 2 2860 3100 5960 1480 3600 5080 3 2600 3200 5800 5380 6000 11380 4 1150 1430 2580 3600 3780 7380 Kokku 20250 30540 9 Tabel 7. Sõiduki 898TNX kaalumistulemused Koormata [kg] Koormaga [kg] Telje nr Vasak Parem Kokku Vasak Parem Kokku 1 2380 2250 4630 X X X 2 2340 2340 4680 X X X 3 2010 2310 4320 X X X 4 910 750 1660 X X X Kokku 15290 X Tabel 8. Veose mass Reg nr Koorma mass Üle reg massi Üle täismassi Lisavarustus 177TNK 13200 7410 1410 5421 909TNX 10290 0 0 5536 156SCA 14160 4220 2220 2473 448MJC 10310 1160 0 5274 898TNX 0 0 0 0 3.1 Järeldused Kolmeteljelised sõidukid ületavad registrimassi ja täismassi. Neljateljelised sõidukid ei ületa täismassi, ega registrimassi. Täismassi ei ületa kolmeteljelistest sõidukitest ainult 448MJC. Kolmeteljelistel sõidukitel on esitelje koormus suurem, kui tootja poolt lubatud. 10 4 Sõidukite mõõtmed Hetkeolukord: eriluba antakse kuni 6m laiustele sõidukitele. Miks? Sest suuremat laiust ei ole vedajad soovinud (taotluse esitab vedaja). Kas saab suurendada – jah, kui sõiduki laius ei ületa 4,00m objektile sõidul. 11