Seisukohad Prääma tee 11 ja 11b detailplaneeringu koostamiseks

EELNÕU PAIDE LINNAVALITSUS KORRALDUS Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu koostamise algatamine, lähteseisukohtade kinnitamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Paide ….detsember 2020 nr .. Korraldus antakse planeerimisseaduse § 128 lõike 1, kohaliku omavalitsuse korralduse seaduse § 30 lõike 1 punkti 2, Paide Linnavolikogu 18. jaanuari 2018 määruse nr 3 „Kohaliku omavalitsuse üksuse pädevusse antud ülesannete täitmine Paide linnas“ § 6 punkti 1 alusel ning arvestades Paide Linnavolikogu 10. oktoobril 2002 otsusega nr 29 kehtestatud Paide linna üldplaneeringut. Paide linnas asuva Prääma tee 11 ja Prääma tee 11b kinnistu omanik TERE AS on esitanud detailplaneeringu algatamise taotluse. Detailplaneeringu eesmärgiks on Prääma tee 11 (56601:001:0029) kinnistule uue piimatööstuse kompleksi rajamine ning vajadusel kasutatakse ka Prääma tee 11b (56601:001:0019) kinnistut. Planeeritav maakasutus jääb kinnistutel tootmismaaks, mis on kooskõlas Paide linna üldplaneeringuga. Planeeringuala suurus on u 9,2 ha, planeeringuala on näidatud korralduse lisas 1. Lähtudes planeerimisseaduse § 125 lõike 1 punktist 2 on detailplaneeringu koostamine nõutav üldplaneeringuga määratud detailplaneeringu koostamise kohustusega alal või juhul. Antud kinnistud on Paide linna üldplaneeringu järgi detailplaneeringu kohustusega ala. Paide linna üldplaneeringu kohaselt on maaüksuse maakasutuse juhtotstarve äri- ja tootmismaa. Tootmismaa on tootmishoonete alune ja nende teenindamiseks vajalik maa ning uute tootmishoonete projekteerimine on võimalik detailplaneeringu alusel. Üldplaneeringus märgitakse, et uute tootmisalade rajamisel tuleb eelistada vanade korrastamist ja varem planeeritute kasutusel võtmist. Alal asus varasemalt Paide piimakombinaat, mille hooned on lammutamisel. Prääma tee piirkond on kujunenud Paide linnas tootmis- ja äritegevuse alaks ja seega kavandatud tegevus sobib üldplaneeringus toodud eesmärkidega. Taotluse järgi kavandatakse alale uut piimatööstuse kompleksi, mille põhitegevus on piima ümbertöötlemine erinevateks toodeteks. Esimeses etapis on plaanitud rajada põhitootmishoone pindalaga umbes 13 000 m2. Maksimaalne ehitiste kõrgus on 25 m ja hoonete korruselisus on 4. Koos tootmishoone rajamisega ehitatakse välja taristu soojusenergiaga varustamiseks, reovee töötlemiseks vajalikud rajatised ning veereservuaarid toorvee varu hoidmiseks. Järgmiste etappide ehitusmahud täpsustuvad protsessi käigus, peale esimese etapi väljaehitamist. Planeeringualale on juurdepääs riigimaantee 15176 Paide- Nahkmetsa teelt, säilivad olemasolevad mahasõidud Prääma tee 11 kinnistule ja Präämavälja tänavale. Tehnoloogiliseks vajaduseks ja hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergiaga on plaanitud rajada veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötav katlamaja. Veega varustatuse tagamiseks rajatakse lisaks olemasolevale puurkaevule veel üks puurkaev, samuti säilitatakse ühendus linna ühisveevärgiga. Uuele piimatööstusele rajatakse omareoveepuhasti, mille koosseisus on ka anaeroobne kääritamine. Tootmises tekkiv reovesi ja hapu vadak plaanitakse suunata anaeroobsesse protsessi, mille käigus tekkiv biogaas kogutakse-puhastatakse ja kasutatakse katlamajas kütusena. Puhastatud vesi on plaanitud suunata osaliselt tagasi tootmisprotsessi loputusveeks ja heitvesi suunatakse piirkonnas paiknevatesse kraavidesse ja suublaks on Reopalu jõgi. Alternatiivina kaalutakse ca 1km heitveetoru ja pumpla rajamist, et vesi suunata Pärnu jõkke. Detailplaneeringu alusel kavandatavad tegevused ei ole keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevus. Piimatoodete tehase ehitamine kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkonna (toiduainetööstus) tegevuste alla, mille puhul otsustaja peab andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju. Tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on toodud Vabariigi Valitsuse 29. augusti 2005 määruses nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu1“. Määruse § 7 lõike 4 järgi tuleb eelhinnang anda juhul, kui kavandatakse piimatoodete tootmist valmistoodangu mahuga üle 200 tonni ööpäevas; § 11 punkti 12 kohaselt, kui kavandatakse vähemalt 2000 inimekvivalendi suuruse reoveepuhasti rajamist, laiendamist või rekonstrueerimist; § 12 punkti 4 järgi, kui kavandatakse kemikaaliseaduse tähenduses suurõnnetuse ohuga ehitise rajamist ja § 15 punkti 8 kohaselt tuleb anda eelhinnang tegevuste korral, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti. Arvestades kavandatava tegevuse mõju on OÜ Hendrikson & Ko koostanud „Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnangu“ (lisa 3, töö nr 20003652,). Eelhinnangus hinnati kavandatava tegevuse mõju Natura 2000 võrgustiku aladele, veekaitsele, õhule, kaitstavatele objektidele ja kultuuripärandile, ohtu inimese tervisele ja keskkonnale ning seotust teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega. Eelhinnangus jõuti otsusele, et detailplaneeringu elluviimisel ei ole ette näha tegevusega seonduvat olulist keskkonnamõju ning KSH algatamine ei ole vajalik. Kui detailplaneeringu edasise menetluse käigus tekib täiendab teave, et planeeringulahenduse väljatöötamiseks on vajalik teha täiendavaid uuringuid (ekspertiise, analüüse, vms) ja vajadusel ette näha meetmeid mõju avaldamise vältimiseks, siis tuleb need teha ja planeeringusse lisada. Lähtudes Vabariigi Valitsuse 17. detsembri 2015 määruse nr 133 „Planeeringute koostamisel koostöö tegemise kord ja planeeringute kooskõlastamise alused“ § 3 saadeti detailplaneeringu algatamise eelnõu koos kavandatavad Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnanguga seisukoha avaldamiseks Keskkonnaametile, Maanteeametile, Päästeametile, Terviseametile, Põllumajandusametile ja Kaitseministeeriumile. Keskkonnaamet……. Maanteeamet…… Päästeamet….. Terviseamet …… Põllumajandusamet…. Kaitseministeerium…. Detailplaneeringu koostamise korraldajaks ja kehtestajaks on Paide Linnavalitsus (Keskväljak 14, 72711 Paide linn, e-post [email protected]). Planeeringu algatamisega ei kaasne linnale kohustust avalikuks kasutamiseks ette nähtud tee ja sellega seonduvate rajatiste, haljastuse, välisvalgustuse või tehnorajatiste (sh sademevee kanalisatsiooni) väljaehitamiseks ega vastavate kulude kandmiseks. Paide Linnavalitsuse eelarves puuduvad vahendid planeeringu koostamise kulude kandmiseks, kuid huvitatud isik on algatamise taotluses väljendanud tahet need ise kanda ja sõlmitud on vastav haldusleping detailplaneeringu koostamise tellimise üleandmiseks ning eelkokkuleppe detailplaneeringukohaste rajatiste väljaehitamise lepingu sõlmimiseks. 1. Algatada Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneering ja kinnitada lähteseisukohad. Planeeringuala piir on antud lisas 1 ja lähteseisukohad lisas 2. 2. Jätta algatamata Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Eelhinnang on toodud lisas 3. 3. Korraldust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavakstegemisest, esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras või vaide Paide Linnavalitsusele haldusmenetluse seaduses sätestatud korras. 4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest. Priit Värk linnapea Leemet Paulson linnasekretär  Lisa 1 Paide Linnavalitsuse …detsember 2020 korraldusele nr … Leemet Paulson linnasekretär  Lisa 2 Paide Linnavalitsuse ….detsember 2020 korraldusele nr… Lähteseisukohad Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu koostamiseks 1. Krundi ehitusõigus määrata järgmiselt: a. krundi kasutamise sihtotstarve on tootmismaa; b. hoonete suurim lubatud arv, ehitisealune pind ja hoonete suurim lubatud kõrgus määrata planeeringus, arvestades normikohase haljastuse ja parkimise lahendamise vajadusega krundil. 2. Ehitiste kasutamise lubatud otstarbed anda vastavalt majandus- ja taristuministri 2. juuni 2015 määrusele nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu“. 3. Haljastuse rajamisel tuleb arvestada, et vähemalt 10% krundi pindalast peab olema haljastatud. Krundi eraldamiseks planeerida hekk riigimaantee 15176 Paide-Nahkmetsa tee poole jäävale alale, sh haljassaare minimaalseks laiuseks arvestada 4 m. 4. Planeeringul tagada vastavalt kasutusotstarbele standardikohane parkimislahendus, lähtudes Eesti standardist EVS 843:2016 „Linnatänavad“. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist mitte ette näha. 5. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel sademevee ärajuhtimise lahendused. Sademevett ei tohi juhtida naaberkinnistutele. 6. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. 7. Esitada ülevaade tekkivatest jäätmetest ja anda jäätmete käitlemise lahendus. Käsitleda jäätmete sorteeritud kogumise vajadust. 8. Planeeringu koostamisel arvestada, et seadmeid, masinaid jm vibratsiooniallikaid tuleb paigaldada, hooldada või kasutada sellisel viisil (sh ehitusest tulenevalt), et nende poolt tekitatud vibratsioon elamutes ja ühiskasutusega hoonetes vastaks sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ kehtestatud piirväärtustele. 9. Planeeringu koostamisel arvestada, et planeeritavatele hoonetele paigaldatavatest tehnoseadmetest levivad müratasemed peavad planeeritava ala ümbrussesse jäävatel elamualadel vastama keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisa 1 punkti 2 kohaselt II kategooria alale kehtestatud tööstusmüra sihtväärtustele. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi ületada määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel näha ette müraleevendavate meetmete rakendamine lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest“. kaasneva müra vähendamiseks. 10. Planeeringu koostamisel arvestada, et siseruumide müratasemed peavad vastama sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ kehtestatud normtasemetele. 11. Detailplaneeringu mahus esitada planeeringu elluviimise tegevuskava. 12. Planeeringualal on vajalik koostada ehitusgeodeetiline uurimistöö (topo-geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500), mille aruanne esitada Paide Linnavalitsusele. Geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust, sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. 13. Planeeringu koostamise käigus teha koostööd naaberkruntide omanikega ja kõikide planeeringualal asuvate ning sinna planeeritavate trasside ja tehnovõrkude valdajatega, detailplaneeringu koostamisele asumisel taotleda trasside valdajatelt tehnilised tingimused. 14. Planeeringu joonised (v.a situatsiooniskeem) vormistada mõõtkavas 1:500. Planeeringu koosseisus tuleb esitada planeeringulahenduse ruumiline illustratsioon olemasolevate ja planeeritavate ehitiste, olulisemate mahuliste rajatistega, üldise planeeringulise lahendusega ning planeeringus ettenähtud haljastusega. 15. Planeeringu vormistamisel arvestada Maa-ameti poolt koostatud „Planeeringute dokumentide Maa-ametile (maaktastripidajale) esitamise juhendis“ ja riigihalduse ministri 17. oktoobri 2019 määruse nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“ toodud nõuetega. Lähteseisukohad koostas Gerli Reiman Paide linnaarhitekt Leemet Paulson Linnasekretär  Versioon 17.09.2020 /// Töö nr 20003652 20003652 Paide linna Prääma tee 11 detailplaneeringu algatamine Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Eksperthinnang Töö nr 20003652 Tartu 2020 Juhan Ruut keskkonnaosakonna juhtivekspert (litsents KMH0155) Riin Riiberg keskkonnakorralduse spetsialist Raekoja plats 8 Maakri 29 Hendrikson & Ko 51004 Tartu 10145 Tallinn www.hendrikson.ee tel +372 740 9800 tel +372 617 7690 [email protected] Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Sisukord _Toc513367881 KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAADE ......................................... 7 1.1 Kavandatava tootmiskompleksi koosseis ...........................................................................................7 1.2 Tootmistehnoloogia valiku ja käitamise põhimõtted ...........................................................................8 1.3 Reoveepuhasti ................................................................................................................................ 10 1.4 Asukoha kirjeldus ............................................................................................................................ 12 2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................... 15 2.1 Paide linna arengut suunavad dokumendid .................................................................................... 15 2.2 Riigi tasandi strateegilised planeerimisdokumendid ....................................................................... 17 2.3 Keskkonna valdkonna strateegilised planeerimisdokumendid ........................................................ 18 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU ............................................. 20 3.1 Veevõtt ............................................................................................................................................ 20 3.1.1 Veehaarde ja sanitaarkaitseala kirjeldus ...................................................................................... 20 3.1.2 Põhjaveevõtu keskkonnamõju ..................................................................................................... 21 3.2 Reovee ja sademevee käitlus ......................................................................................................... 23 3.2.1 Reoveepuhasti rajamine............................................................................................................... 23 3.2.2 Saasteainete sisaldus heitvees .................................................................................................... 25 3.2.3 Heitvee juhtimine suublasse......................................................................................................... 26 3.2.4 Sademevee kogumine ja juhtimine suublasse ............................................................................. 28 3.2.5 Kokkuvõte heitvee ja sademevee käitlemise eeldatavast keskkonnamõjust ............................... 29 3.3 Soojusenergiaga varustamine ......................................................................................................... 29 3.3.1 Saasteainete heide välisõhku ...................................................................................................... 29 3.3.2 Kasvuhoonegaaside heide välisõhku ........................................................................................... 31 3.3.3 LNG ja biogaasi käitlemise riskid ................................................................................................. 31 3.4 Käitise tegevuse muud keskkonnaaspektid ja -mõjud .................................................................... 33 3.4.1 Hinnang müra ja vibratsiooni levikule ........................................................................................... 33 3.4.2 Hinnang õhusaastele .................................................................................................................... 34 3.4.3 Muud mõjuvaldkonnad ja koondhinnang mõju olulisusele ........................................................... 35 3.5 Avariiliste situatsioonide esinemine ................................................................................................ 35 3.5.1 LNG ja biogaasi käitlemine........................................................................................................... 35 3.5.2 Muud käitise tegevusega seotud riskid ........................................................................................ 37 3.6 Natura hindamine ............................................................................................................................ 37 3.6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta ................................................................................. 38 3.6.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus ................................. 38 3.6.3 Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura ala kaitse eesmärkide saavutamisele .............. 45 3.6.4 Natura ala terviklikkuse mõjutamine ............................................................................................ 46 3.6.5 Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus ................................................................... 46 4 JÄRELDUSED ....................................................................................................... 47 KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU .................................................................. 50 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 5 SISSEJUHATUS AS Tere kavandab Paidesse Prääma tee 11 uue piimatööstuse rajamist, milleks soovitakse koostada detailplaneering, mis muudab kinnistu hoonestusala ning kavandatakse uute hoonete ehitamist vastavalt tänapäevastele nõuetele. Krundi kasutamise otstarve ei muutu võrreldes varasema kasutusotstarbega. Plaanitavad ehitised ja nendega seotud tehnorajatised (puurkaevud, soojusvarustus, veevarustus-ja kanalisatsioon jne) on mõeldud toiduainetetööstusele, millest valdavat osa kasutatakse piima ümbertöötlemiseks erinevateks toodeteks. Kinnistul kavandatavaks tegevuseks on uue piimatöötlemise kompleksi rajamine, milles võetakse töötlemiseks vastu hinnanguliselt 500 tonni toorpiima ööpäevas Tootmismaht ja käitise tegevust iseloomustavad muud näitajad võivad täpsustuda planeerimisprotsessi ja projekteerimise käigus. Tehnoloogiliseks vajaduseks ja hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergia tootmiseks on plaanitud rajada veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötav katlamaja, katelde sisendvõimsus kütuse järgi on eeldatavalt 8,89 MWth. Üheaegselt hoiustatav LNG kogus on kuni 74 tonni. Tagamaks tootmises vajalikku toorveega varustamist on plaanis rajada lisaks olemasolevale puurkaevule veel üks puurkaev ning säilitada ühendus ühisveevärgiga. Veevajadus tootmises on hinnanguliselt 1 500 m3 päevas, 547 500 m3 aastas. Kavandatavale tehasele on soov rajada omareoveepuhasti, millest heitvesi (1 500 m3 päevas, 547 500 m3 aastas) suunatakse piirkonnas paiknevasse kraavidesse ja suublaks on Reopalu jõgi. Alternatiivina kaalutakse ca 1 km heitveetoru ja pumpla rajamist, et vesi suunata Pärnu jõkke. Pärnu jõe loodusala (kood EE0040345) koosseisus olev Pärnu jõe osa jääb suubumiskohast ca 1 km allavoolu. Ka Reopalu jõgi suubub ca 1,8 km pärast Pärnu jõe loodusala koosseisus olevasse Pärnu jõe ossa. Reoveepuhasti koosseisu plaanitakse anaeroobset kääritamist, kuhu suunatakse ka tootmisprotsessis tekkiv hapu vadak. Tekkiv biogaas kogutakse-puhastatakse ja kasutatakse katlamajas kütusena. Üheks võimalikuks lahenduseks on omareoveepuhasti koosseisus ette näha pöördosmoosseade, millega saab tekkiva heitvee demineraliseerida ja osaliselt suunata tootmisesse tagasi. Kirjeldatud tegevused ei kuulu keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 1 nimetatute hulka, mille puhul on kohustuslik keskkonnamõju hindamise läbiviimine. Kuid eeltoodud tegevustele tuleneb eelhinnangu andmise kohustus KeHJS § 33 lg 2 p. 4 ja Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“ § 7 p. 4 (piimatoodete tootmine valmis- toodangu mahuga üle 200 tonni ööpäevas), § 11 p. 12 (vähemalt 2000 ie suuruse reoveepuhasti rajamine, laiendamine või rekonstrueerimine), § 12 p. 4 (kemikaaliseaduse tähenduses B-kategooria suurõnnetuse ohuga ehitise rajamine), § 15 p. 8 (tegevus, mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik, kuid mis võib üksi või koostoimes muu tegevusega eeldatavalt mõjutada Natura 2000 võrgustiku ala või kaitstavat loodusobjekti). Arvestades kavandatava tegevuse keskkonnakompleksloa kohuslust ja võimalikku mõju Natura 2000 võrgustiku alale, on oluline keskkonnamõju eelhindamise etapis anda võimalikke keskkonnamõjude kohta detailsemalt, kui seda tavapäraselt tehakse keskkonnamõju strateegilise hindamise (KSH) eelhinnangus. Seetõttu on arendaja lähtunud KeHJS § 61 lg 1 ja esitab Paide Linnavalitsusele kui detailplaneeringu koostamise korraldajale sisendandmed keskkonnamõju eelhinnangu andmiseks. Detailplaneeringu algatamise taotluse juurde esitatakse Paide Linnavalitsusele eksperthinnang, milles KSH juhteksperdi pädevusega litsentseeritud keskkonnaekspert käsitleb kõiki KeHJS § 33 lg 4 ja 5 toodud teemasid ja hindab olulise keskkonnamõju esinemise võimalikkust. Võimalusel on antud hinnangud tegevusloa taotluste keskkonnamõju hindamise (KMH) täpsusastmes. Eksperthinnangu on koostanud Hendrikson & Ko OÜ töörühm koosseisus: ▪ Juhan Ruut – juhtivekspert (litsents KMH 0155); ▪ Riin Riiberg – keskkonnaspetsialist. Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 7 1 KAVANDATAVA TEGEVUSE ÜLEVAADE AS Tere kavandab Paide linna aadressile Prääma tee 11 (56601:001:0029) uut piimatööstuse kompleksi. Vajadusel kasutatakse ka Prääma tee 11b (56601:001:0019) kinnistut, mis kuulub samuti Tere AS-ile. Tere AS põhitegevusalad on piima töötlemine, piimatoodete ja juustu tootmine. Paide piimatehases kavatsetakse tegeleda toorpiima töötlemisega ning linnapiimatoodete tootmisega (joogipiim, jogurtid, keefirid, erinevad magustoidud, kohupiimatooted s.h. kodujuust, jm). Tootmises tekkiv reovesi ja hapu vadak plaanitakse suunata anaeroobsesse protsessi, mille käigus tekkiv biogaas kogutakse-puhastatakse ja kasutatakse katlamajas kütusena. 1.1 Kavandatava tootmiskompleksi koosseis Kavandatavaks tegevuseks on uue piimatöötlemise kompleksi rajamine, milles võetakse töötlemiseks vastu hinnanguliselt 500 tonni toorpiima ööpäevas. Krundi kasutamise otstarve ei muutu võrreldes varasema kasutusotstarbega. Plaanitavad ehitised ja nendega seotud tehnorajatised (puurkaevud, soojusvarustus, veevarustus-ja kanalisatsioon jne) on mõeldud toiduainetetööstusele, millest valdavat osa kasutatakse piima ümbertöötlemiseks erinevateks toodeteks. Esimeses etapis on plaanis rajada põhitootmishoone pindalaga ~13 000 m2. Maksimaalne ehitiste kõrgus on 25 m ja hoonete korruselisus on 4. Koos toomishoone rajamisega ehitada välja taristu soojusenergiaga varustamiseks, samuti reovee töötlemiseks vajalikud rajatised ning veereservuaarid toorvee varu hoidmiseks. Järgmiste etappide ehitusmahud täpsustuvad protsessi käigus, eeldatavasti peale esimese etapi väljaehitamist. Tehnoloogiliseks vajaduseks ja hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergia tootmiseks on plaanitud rajada veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötav katlamaja, kuhu paigaldatakse 2 katelt väljund- võimsusega a’ 4 MW (katlamaja sisendvõimsus kütuse järgi on eeldatavalt 8,89 MWth). Kütuse hoidmiseks rajatakse kohapeale ka LNG hoidla kahe 80 m3 mahutiga (üheaegselt hoitav LNG summaarne kogus on eeldatavalt kuni 74 tonni). Tagamaks tootmise veega varustamist on plaanis rajada lisaks olemasolevale puurkaevule veel üks puurkaev, samuti säilib ühendus Paide linna ühisveevärgiga. Veevajadus tootmises on hinnanguliselt 1 500 m3 päevas, 547 500 m3 aastas. Võetava veega samas koguses tekib puhastamist vajavat reovett. Tere AS uue piimatöösutse rajamisel on oluline aspekt on ringmajanduse põhimõtete arvestamine. Seetõttu soovitakse kavandatavale tehasele rajada omareoveepuhasti, mille koosseisus on ka anaeroobne kääritamine. Tekkiv biogaas kogutakse-puhastatakse ja kasutatakse katlamajas kütusena. Puhastatud vesi on plaanitud suunata osaliselt tagasi tootmisprotsessi loputusveeks. Üheks võimalikuks lahenduseks on omareoveepuhasti koosseisus ette näha pöördosmoosseade,, millega saab tekkiva heitvee demineraliseerida ja osaliselt suunata tootmisesse tagasi või näiteks viia piimafarmidele loomadele joogiveeks (transpordil kasutataks tsisternautosid, millega tuuakse farmide piim tootmisesse). Heitvesi suunatakse suublasse (ülevaade ptk. 1.3 ja 3.2.3). Eraldi on kavas arutada AS-ga Paide Vesi võimalust liituda Paide linna reoveepuhastiga, et omareoveepuhastile tekitada reserv (omapuhasti rikke korral saaks piimatööstuse reovett sinna suunata). Juhul kui selline lahendus on planeeringu käigus kavas ette näha, tuleb teha eraldi teostavusuuring, milles antakse ka täpsemad hinnangud, kui suure koguse piimatööstuse reovett saaks suunata Paide linna puhastile, ilma et see mõjutaks oluliselt reoveepuhastusprotsesside toimivust ja vastavust heite piirväärtustele. 8 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 1.2 Tootmistehnoloogia valiku ja käitamise põhimõtted Kavandatav tegevus on keskkonnakompleksloa kohuslusega, st käitise tegevus peab vastama parimale võimalikule tehnikale (PVT) tööstusheite seaduse mõistes. Kavandatava, hinnanguliselt 500 tonni toorpiima ööpäevas töötleva käitise tehnoloogia valitakse ja tootmistegevus toimub vastavalt PVT nõuetele. Tööstusheite seaduse § 7 lg 2 sätestab, et kompleksloa väljastamine annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. Seaduse § 26 toob välja kompleksloa kohustusega käitise kasutamise põhimõtted, sh kohustuse kasutab käitises parimat võimalikku tehnikat. Tööstusheite seaduse 42 lg 1 sätestab, et kompleksloa nõuete määramisel lähtutakse käitises toimuvale tegevusele või tootmisprotsessi liigile kohalduvatest PVT-järeldustest. Prääma tee 11 kavandatava tehase puhul on PVT aluseks toiduainetetööstuse PVT järeldused (kehtestatud 12.11.2019 Komisjoni rakendusotsusega nr 2019/2031). Kuna käitist tuleb projekteerida ja kasutada vastavalt selles dokumendis kirjeldatud PVT tasemele, on tabelis 1.1 on toodud kokkuvõte Tere AS projekteeritavale käitisele kohalduvatest sätetest. Seejuures tuleb silmas pidada, et PVT-järeldustes loetletud ja kirjeldatud tehnikad ei ole normatiivsed ega ammendavad, on lubatud kasutada muid tehnikaid, millega tagatakse vähemalt samaväärne keskkonnakaitse tase (st ei kirjutada ette konkreetset tehnoloogiat vaid antakse põhimõtted-heitetasemed, millele kavandatav tehnoloogia vastama peab). Kohalduvad heitetasemed PVT järgi on määratud reoveepuhastusele ja nendest antakse ülevaade peatükis 1.3. Tabel 1.1. PVT tase AS Tere Piim Paide Prääma tee 11 käitise jaoks PVT kirjeldus PVT viide Üldised PVT-järeldused Keskkonnajuhtimissüsteemi väljatöötamine ja rakendamine, see hõlmab aspekte alates juhtkonna pühendumisest ja keskkonnaeesmärkide PVT 1 saavutamisest kuni osapooltega suhtluse ja tegevuste auditeerimiseni. Ressursitõhususe suurendamine ja heitkoguste vähendamine (vee, energia ja PVT 2 tooraine tarbimise ning reovee- ja protsessigaasivoogudega seoses). Reoveepuhasti põhinäitajate jälgimine (nt reovee voolukiiruse, pH ja temperatuuri pidev jälgimine) olulistes punktides (nt eeltöötlusseadme PVT 3 sisselaskeava ja/või väljalaskeava juures, lõpptöötlusseadme sisselaskeava juures, heitvee käitisest väljumise kohas). Vetteheidet tuleb seirata vastavalt EN-standarditele, sagedusega 1 kord ööpäevas: keemiline hapnikutarve (KHT), hõljuvaine, üldlämmastik, üldfosfor, PVT 4 orgaaniline süsinik (TOC) ja sagedusega 1 kord kuus: biokeemiline hapnikutarve (BHT). Energiatõhususe suurendamine läbi energiatõhususkava (hõlmab erienergiatarbe määratlemist ja arvutamist, tulemuslikkuse põhinäitajate PVT 6 kindlaksmääramist) ning üldkasutatavate tehnikate kasutamist. Veetarbimise ja reovee heitkoguste vähendam iseks erinevate meetmete kasutamine (nt vee ringlussevõtt ja korduskasutamine; veevoolu optimeerimine; veevoogude eraldamine (nt saastumata jahutusvesi või saastumata äravooluvesi); kemikaalikoguse ja veekasutuse optimeerimine kohapeal puhastamisel; optimaalsete seadmete ja protsessialade projekteerimine jm. PVT 7 PVT järelduste ptk 4.2 sätestab, et PVT-le vastav indikatiivne heitvee tekke tase 1 tonni töödeldava tooraine kohta on jaendataval piimal aastakeskmisena 0,3-3,0 m 3 /t. Käitise heitveekoguse prognoosimisel on lähtutud piirtasemest, kuid tõenäoliselt kujuneb tase madalamaks (meetmete ülevaade ptk 1.3). www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 9 Kahjulike ainete kasutamise vältimine või vähendamine näiteks puhastamisel ja PVT 8 desinfitseerimisel, kasutades erinevaid tehnikaid. Kasutatakse selliseid külmaaineid, mis ei kahanda osoonikihti ega mõjuta oluliselt globaalset soojenemist. PVT 9 Kavandatavas käitises eeldatavalt kasutatakse külmaainena ammoniaaki või muud PVT tingimustele vastavat ainet. Ressursitõhususe suurendamine ja jäätmetekke vähendamine (nt anaeroobne PVT 10 kääritamine ja biogaasi tootmine; jääkide korduskasutamine jm). PVT kontrollimatu vetteheite vältimiseks seisneb reovee jaoks sobiva puhvermahutusvõime tagamises. See tehakse kindlaks riskihindamise teel (seejuures võetakse arvesse saasteaine(te) omadusi ja mõju järgnevale reoveepuhastusele, vastuvõtva keskkonna omadusi jms). Reovesi juhitakse puhvermahutist ära pärast asjakohaste meetmete võtmist (nt seire, PVT 11 puhastamine, korduskasutamine). Kommentaar: kavandatavas käitises on reovee omapuhasti, millest suublasse suunatava heitvee puhvermahuti suurust hinnatakse detailplaneerimise protsessi käigus Vetteheite vähendamine kasutades erinevate tehnikate kombinatsioone (nt ühtlustamine; neutraliseerimine; mehhaaniline eraldamine (sõelad, liivapüüdurid jm); aeroobne ja anaeroobne töötlus; nitrifitseerimine; fosfori sadestamine; koagulatsiooni ja flokulatsiooni; setitamine ja filtreerimine). PVT 12 Tabelis 1.2 (ptk 1.3) on toodud PVTga saavutatavad toiduainetööstuse heitetasemed suublasse otseheite puhul ja võrdlus Tere AS RVP orienteeruvate näitajatega heitvees. Müra vältimiseks või mürataseme vähendamiseks kasutatakse erinevaid PVT 14 tehnikaid (nt seadmete ja hoonete sobiv paigutus; seadmete tõhusam kontroll ja hooldus (sh mürataseme mõõtmine); mürarikkast tegevustest hoidumine öösiti; vähest müra tekitavad seadmed; vajadusel müratõkkmeetmete rakendamine (mürasummutid, hoonete helikindluse suurendamine jm) ja müra vähendamine (sh müratõkked, nt kaitseseinad jm). Kui tegevuse käigus selgub, et nendest meetmetest ei piisa mürahäiringu PVT 13 vältimiseks, koostatakse eraldi müra vähendamise kava, Lõhna vältimiseks või lõhnataseme vähendamiseks koostatakse ja rakendatakse lõhnatekke piiramise kava, mis hõlmab: meetmed ja tähtajad; lõhnaainete seire kava; kindlakstehtud lõhnatekkejuhtumitele (nt kaebustele) reageerimise kava; ennetus- ja/või vähendamismeetmed. PVT 15 PVT 15 on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või sellise lõhnahäiringu esinemine on kinnitust leidnud. Tere AS tootmiskompleksi alal ei ole tegemist tundliku alaga. Piima töötlemisega seotud PVT-järeldused Energiatõhususe suurendamine seisneb antud tehnikate sobiva kombinatsiooni PVT 21 kasutamises: piima osaline homogeniseerimine (koor homogeniseeritakse koos väikese osa lõssiga. Saab kasutada oluliselt väiksemat homogenisaatorit ja säästa seeläbi energiat); energiatõhus homogenisaator (väheneb süsteemi käitamiseks vajaliku elektrienergia kogus); pidevrežiimil töötavate pastörisaatorite kasutamine; regeneratiivne soojusvahetus pastöriseerimisel (siseneva piima eelsoojendamiseks kasutatakse pastöriseerimisosast väljuvat kuuma piima); piima kõrgkuumutamine (UHT-töötlus) vahepealse pastöriseerimiseta (kõrgkuumutatud piim saadakse toorpiimast ühe etapiga, seega ei kulutata energiat pastöriseerimisele); jäävee eeljahutamine (jäävee kasutamisel eeljahutatakse tagastuv jäävesi enne selle lõplikku jahutamist jäävee kogumismahutis aurusti abil). PVT-le vastav indikatiivne energiakulu tase 1 tonni töödeldava tooraine kohta on jaendataval piimal 0,1-0,6 MWh/t, hapendatud piimatoodetel 0,2-16 MWh/t (näitajad aastakeskmistena). 10 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Kõrvaldatavate jäätmete koguse vähendamiseks kasutatakse erinevaid PVT 22 tehnikaid (tehtud on väljavõte eeldatavalt kohalduvatest tehnikatest vastavalt kavandatava käitise toodangule): kui kasutatakse tsentrifuuge - tsentrifuugide optimaalne käitamine (vastavalt spetsifikatsioonile, et minimeerida toode te väljapraakimist); või tootmisel koorekuumuti puhastamiseelne loputamine lõssi või veega, mis seejärel kogutakse ja mida korduskasutatakse; kodujuust ja kohupiima tootmisel tekkiva happevadaku tekke minimeerimine – tekkivat vadakut töödeldakse võimalikult kiiresti, et vähendada piimhappe teket. Kommnetaar; kavandatavas tehases rakendatakse jäätmetekke vältimiseks ka automatiseeritud protsesside juhtimissüsteeme, sh seadmete puhastamisel. Kõik kuumutid (pastöörid) ja ka muud seadmed loputatakse enne uut tsüklit veega. Esimene loputusvesi suunatakse tavapäraselt reoveepuhastisse, viimane loputusvesi kogutakse ja korduskasutatakse esimeses loputustsüklis. Kavandatavas Paide piimatehases Prääma tee 11 piima- ega vadakupulbrit ei toodeta, mistõttu ei rakendu seetõttu PVT 5 ja PVT 23 ning nende tegevustega seotud PVT heitetasemed. 1.3 Reoveepuhasti Käitisele soovitakse rajada omareoveepuhasti. Nõuetele vastavalt puhastatud heitvesi suunatakse piirkonnas paiknevasse kraavidesse ja suublaks on Reopalu jõgi. Alternatiivina kaalutakse ca 1 km heitveetoru ja pumpla rajamist, et vesi suunata Pärnu jõkke. Pärnu jõe loodusala (kood EE0040345) koosseisus olev Pärnu jõe osa jääb suubumiskohast ca 1 km allavoolu. Ka Reopalu jõgi suubub ca 1,8 km pärast Pärnu jõe loodusala koosseisus olevasse Pärnu jõe ossa. Reoveepuhasti (RVP) kavandatakse anaeroobse protsessiga ja kompaktse lahendusega. RVP skeem on toodud joonisel 1.1 ja see projekteeritakse keskmisele vooluhulgale 1500 m3 ööpäevas. Puhasti sisendis on orgaanilise saaste koormus varieeruv. Kui arvestada BHT sisalduseks puhastile suunatavas vees 1000 mg/l, on puhasti koormus 25 000 inimekvivalenti (ie;1 ie vastab 60 grammile hapnikule ööpäevas). Puhasti projekteeritakse järgmistele saastenäitajatele väljavoolus: BHT 15 mg/l, KHT 120 mg/l (max 125 mg/l), Püld 0,5 mg/l, Nüld 10 mg/l ja heljum 15 mg/l. Joonis 1.1 Reoveepuhasti tehnoloogiline skeem (Adven Eesti AS 2020) RVP tehnoloogiline kirjeldus (Adven Eesti AS 2020) Reoveepuhasti reovee vooluhulga ja koostise keskmistamiseks kasutatakse ühtlustusmahutit. Rasvade (fats, oils, grease ehk FOG) olemasolu tõttu peab reovesi enne bioloogilises süsteemis töötlemist läbima eeltöötluse DAF-mikroflotatsioonis (Dissolved Air Flotation ehk rõhulangetus- flotatsiooni). Reovesi pumbatakse DAF-süsteemi, kus kõigepealt doseeritakse vette koagulanti (FeCl3; annustatakse vooluga võrdelise kiirusega), seejärel flokulanti (polüelektrolüüte, PE; annustatakse vooluga võrdelise kiirusega) ja seejärel hapet või alust (lisatakse sõltuvalt vajadusest, et www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 11 neutraliseerida pH-d, annustamist kontrollitakse pH mõõtmise abil). FeCl3 lisamine põhjustab fosfaadi eemaldamist ja väikeste kogumite moodustumist (FePO4 moodustumist). Flokulandi PE lisamine põhjustab suuremaid kogumeid, mis seovad rasvasid ja hõljuvainet ning veepinnale moodustub hõljuv kiht, mis eemaldatakse reoveest. Saadud DAF-muda suunatakse enne mudakäitlust settemahutisse. Seejärel pumbatakse DAF-süsteemist vesi bioloogilisse reaktorisüsteemi (anaeroobne ja aeroobne protsess). Reovesi juhitakse suure vooluga anaeroobsesse reaktorisse, et tagada reovee ja anaeroobse muda piisav segunemine, mis on vajalik protsessi tõrgeteta sujumiseks. Anaeroobses reaktoris on mitu proovivõtupunkti, et jälgida muda kontsentratsioone reaktori erinevatel kihtidel ja hinnata reaktori töötamise efektiivsust. Reaktori kohale on paigaldatud separaatorid, mis hoiavad anaeroobset setteid reaktori sees ja eraldavad biogaasi veest. Biogaasi tootmist jälgitakse voolumõõturiga, mis mõõdab ka metaani sisaldust, andes seeläbi selge pildi anaeroobse reaktori efektiivsusest. Anaeroobse reaktori vesi suunatakse osaliselt konditsioneerimispaaki, kus see segatakse reoveega ja viiakse osaliselt aeroobsesse reaktorisse. Anaeroobne reaktor eemaldab kuni 80% reovee keemilisest hapnikutarbest (KHT) reostuskoormusest. Seejärel suunatakse anaeroobse reaktori vesi aeroobsesse reaktorisse. Aeroobne bioreaktor on varustatud aeratsioonisüsteemiga, mõõdetakse pH-d ja veetaset. Aeroobne reaktor eemaldab suurema osa järelejäänud KHT-st ja liigsest lämmastikust. Muda-vee segu voolab aeroobsest reaktorist membraanbioreaktorisse (MBR). Pump tekitab membraanides väikese rõhuerinevuse, mille tulemusena liigub vesi läbi membraanide, muutes vee permeaadiks (puhtaks veeks). Sette kogunemise vältimiseks MBR-kambris, suunab tsirkulatsioonipump muda pidevalt tagasi aeroobsesse reaktorisse. Liigne muda kantakse bioreaktorist mudakäitlusse (tsentrifuugi või kruvipressi), kus muda tahendamisega ja veetustatakse ning seejärel transporditakse biogaasijaama või kompostimisele. MBR-seadme poolt toodetud permeaat (puhas vesi) suunatakse osaliselt tagasi tootmisprotsessi (loputusveeks) ning osaliselt suublasse. Kaalutakse ka varianti, et osa puhastatud veest suunatakse edasiseks töötlemiseks pöördosmoosiseadmesse (RO-seadmesse), mis eemaldab veest lahustunud ained (nitraadid, orgaanilised ained, metallid jm) ja võimaldab vett piimatehases taaskasutada tehnilise veena. Anaeroobse protsessi käigus tekkiv biogaas on plaanitud suunata rajatavasse katlamajja soojusenergia tootmiseks. Reoveepuhasti töö vastavus PVT heitetasemetele Tabelis 1.2 on ülevaade PVT järeldustes PVT nr 12 juures toodud toiduainetetööstuse heite- tasemetest (PVT-SHT) ning võrdlus Tere AS-i projekteeritava RVP näitajatega. Siinkohal on asjakohane märkida, et projekteerimisel on lähtutud ka Eesti õigusaktide nõuetest heitvee suublasse juhtimisel, mis enamike näitajate osas on rangem kui Euroopa Liidu keskne PVT tase. Tabel 1.2 PVTga saavutatavad toiduainetetööstuse heitetasemed (PVT-SHT) suublasse otseheite puhul ja Tere AS-i projekteeritava RVP näitajad Näitaja PVT-SHT (ööpäeva keskmine) RVP väljavool (aasta keskmine) Keemiline hapnikutarve (KHT) 25–125 mg/l 120 mg/l (max 125 mg/l) Hõljuvaine üldsisaldus 4–50 mg/l 15 mg/l Lämmastiku üldsisaldus 2–20 mg/l 10 mg/l Fosfori üldsisaldus 0,2–4 mg/l 0,5 mg/l PVT-SHTsid mõõdetakse punktis, kus heitvesi väljub käitisest. Biokeemilise hapnikutarbe (BHT) puhul PVT-SHTd ei kohaldata. BHT5 bioloogilise reoveepuhasti heitvees on üldjuhul ≤ 20 mg/l PVT järgi ja BHT reoveepuhasti heitvees projekteeritakse 15 mg/l. 12 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 1.4 Asukoha kirjeldus AS Tere kavandab uut piimatööstuse kompleksi Paide linna aadressile Prääma tee 11 (56601:001:0029), ala suurus on 8,4 ha. Vajadusel kasutatakse ka Prääma tee 11b (56601:001:0019) kinnistut, mis kuulub samuti Tere AS-ile. Mõlemad on 100% tootmismaad. Alal asus varasemalt Paide piimkombinaat, hooneid praegu ei kasutata (ala ülevaade joonisel 1.2). Joonis 1.2 Prääma tee 11 tootmismaad – vaade endise Paide piimakombinaadi territooriumile Ringtee suunast (https://jarvateataja.postimees.ee/6918282/piimapealinna-paidesse-kerkib-teinegi-kombinaat ) Kõrvalkinnistud ja lähimad hooned (vt Joonis 1.3) valdavalt on kõrvalkinnistutel tootmismaad (Invester OÜ, Prääma tee 13, 56601:001:1930 ning Prääma tee 11c, 56601:001:0031) ja ärimaad (Prääma tee 11a, 56601:001:1760 ja Espak Paide, Prääma tee 20, 56601:001:0137). Naabruses on ka transpordimaid (Prääma tee 20a, 56601:001:0133; Paide-Nahkmetsa tee 56601:001:1920 ja teisi), maatulundusmaa (riigile kuuluv Prääma turbaraba, mis on valdavalt metsamaa. Väätsa metskond 62, 56502:002:0146), üldkasutatav maa (Väätsa metskond 433, 56601:001:0124), sihtotstarbeta maad (Präämavälja tn 4, 56701:001:0598 ning Prääma tee 15, 56701:001:0578) ning tootmismaade vahel on ka üks elamumaa (Präämavälja tn 2, 56601:001:0036. Lähimad elamud: lähim elamu asub kõrvalkinnistul Präämavälja tn 2 (56601:001:0036), mis on käitise vahetus naabruses (eeldatavast tootmishoone asukohast ca ~130 meetrit loode suunas), olles ümbritsetud tootmismaadest ja sihtotstarbeta maast (joonisel 1.2 lilla tooniga ala). Elamu kõrvalkinnistul aadressil Präämavälja 4 (sihtotstarbeta maa, 56701:001:0598), asub üksikelamu tüüpi hoone kõrvalhoonega. Lähim järgmine elamu jääb ~300 m kaugusele loodesse – Prääma tee 22 (56601:001:1660). Lähim tihehoonestusala jääb üle 390 m kaugusele lõunasse – Paide linna Kuu tänava ridaelamud ja ühepereelamud (joonisel 1.2 allääres roosaga), mis piirneb valdavalt metsamaaga. Kaitstavad objektid (asukohad vt joonis 1.4):. Tootmisalast kirdes asuvad kaitsealuste liikide leiukohad – käpalised vööthuul-sõrmkäpp (Dactylorhiza fuchsii; KLO9340451) ~450 m kaugusel tootmishoonest ja hall käpp ~600 m kaugusel (Orchis militaris; KLO9306512). Looduskaitsealadest on lähimad Türi maastikukaitseala, mille lähim punkt jääb kavandatavast käitisest läände ca 3,4 km kaugusele (joonisel 1.4 on kaitseala piir tähistatud punase joonega). www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 13 Joonis 1.3 Piirkonna maakasutus ja katastriüksuste piirid (mõõtkava 1:2900; alus: Maa-amet 31.08.2020) Joonis 1.4 Piirkonnas olevad looduskaitseobjektid (väljavõte Maa-ameti GIS portaali kaardilt). Käitise ligikaudne asukoht tähistatud oranži ovaaliga 14 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Pärnu jõel on moodustatud Paide linna lähistel hoiuala ja Natura 2000 loodusala. Käitise otsene mõju Natura-alale puudub, kuid kavandatava reoveepuhasti suublad on loodusalaks oleva jõelõiguga ühenduses Põhjalikum ülevaade on esitatud ptk 3.6. Kultuurimälestised: lähim kultuurimälestis jääb ~900 m kaugusele – Paide Reopalu kalmistu (mälestise registri number 4014). Lähim muinsuskaitseala – Paide vanalinna muinsuskaitseala (nr 27009) – jääb planeeringualast üle 1,3 km kaugusele kagusse. Vooluveekogud: Tere AS tootmismaa piirist ca 0,6 km kaugusel läänes voolab Reopalu jõgi (VEE1125100). Jõe valgala pindala on 142,1 km2. Jõe laius on 6–8 m, pikkus koos lisaharudega on 27,6 km. Reopalu jõgi suubub lõuna pool tootmismaast Pärnu jõkke (VEE1123500). Reopalu jõkke suubub tootmismaalt idapoolsete maaparanduskraavide vesi. Maaparanduskraavid on enamasti laiusega 2–4 m. Puurkaevud: Prääma tee 11 käitise lähedal on kokku 8 olemasolevat puurkaevu, mis kuuluvad Siluri– Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumisse (vt joonis 1.5)..Puurkaevude sügavused on 19 m kuni 170 m. Neli puurkaevu teenindas varasemalt kinnistul asunud piimakombinaati, neist üks asub piimakombinaadi territooriumil, kolm käitisest põhja suunal. Tootmisala planeerimisel tuleb arvestada, et Prääma tee 11 olemasolevale ja rajatavale puurkaevule rakendub 50 meetri raadiuses sanitaarkaitseala. Joonis 1.5 Piirkonnas asuvad põhjavee puurkaevud (allikas: Maavarauuringud OÜ 2020) www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 15 2 SEOSED STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA KeHJS § 33 lg 3 p. 1 sätestab, et strateegiise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel lähtutakse muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust. KeHJS § 33 lg 4 sätestab, et nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) missugusel määral loob strateegiline planeerimisdokument aluse kavandatavatele tegevustele, lähtudes nende asukohast, iseloomust ja elluviimise tingimustest või eraldatavatest vahenditest; 2) missugusel määral mõjutab strateegiline planeerimisdokument teisi strateegilisi planeerimisdokumente, arvestades nende kehtestamise tasandit; 3) strateegilise planeerimisdokumendi asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse; 4) strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid; 5) strateegilise planeerimisdokumendi, sealhulgas jäätmekäitluse või veekaitsega seotud planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel. Strateegiliseks planeerimisdokumendi sisu Strateegiliseks planeerimisdokumendiks on detailplaneering, mille koostamise eesmärgiks on hoonestusala muutmine ning uute hoonete ehitamine vastavalt tänapäevastele nõuetele. Maa-ala kruntimist või krundi piiride muutmist kavandatud ei ole. Kavandatavate ehitiste ja nendega seotud tehnorajatiste ülevaade on toodud ptk 1 – rajatakse toiduainetetööstuse ettevõte, millest valdavat osa kasutatakse piima ümbertöötlemiseks erinevateks toodeteks. Krundi kasutamise otstarve võrreldes varasema kasutusotstarbega ei muutu – kinnistul asus varasemalt Paide piimakombinaat, mida enam aastaid ei kasutata. Enamus olemasolevaid hooneid lammutatakse, laoruumina säilitatakse üks kaarhall. Detailplaneeringu realiseerimisest huvitatud isikuks on Tere AS, kes tagab ka detailplaneeringu koostamise finantseerimise. Strateegiliseks planeerimisdokumendi iseloom Koostatav detailplaneering ei ole aluseks keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse vald- kondadesse ning seda ei koostata Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmiseks. Koostatav detailplaneering ei ole Paide linna üldplaneeringut muutev. Detailplaneeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemide tekkevõimalust analüüsitakse käesoleva eksperthinnangu ptk 3. Järgnevalt analüüsitakse, millised on kavandatava tegevuse suhtes asjakohased strateegilised planeerimisdokumendid ning seoseid lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega. 2.1 Paide linna arengut suunavad dokumendid Paide linna üldplaneering Praegu kehtiv Paide linna üldplaneering on kehtestatud Paide Linnavolikogu 10.10.2002 määrusega nr 29. Üldplaneering toob välja: 16 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang ▪ Kõigi uute tööstus- ja tootmishoonete projekteerimine Paide linnas toimub ainult detailplaneeringu (DP) alusel. DP-s tuleb lahendada lisaks seadusega määratule: juurdepääsuteede lahendamine kogu planeeringu mõjualal ja anda hinnang keskkonna olukorra muutumisele seoses kavandatava tööstuse ja seda teenindava transpordi jms eripäraga. Tere AS piimatööstuse käitise rajamiseks koostatakse detailplaneering. ▪ Paide linnas tuleb uute tootmisalade rajamisele eelistada vanade korrastamist ja varem planeeritute kasutusele võtmist. Kavandatav tegevus ongi seotud kasutusest väljalangenud tootmisala korrastamisega ja uuesti kasutusele võtmisega. ▪ Keskkonda ohustada võiva tööstuse või teeninduse rajamisel tuleb koos DP-gu koostamisega koostada ja keskkonnamõju hinnang, kust selguksid leevendavad meetmed võimalikele keskkonnaprobleemidele. See on vajalik, et ära hoida võimalikku keskkonnasaaste tekkimise ohtu. Käesoleva eksperthinnanguga analüüsitakse võimalikku keskkonnamõju esinemist ja hinnatakse ka leevendavate meetmete rakendamise vajadust. Lisaks aitab kavandatav tegevus kaasa üldplaneeringus nõrkustena välja toodud probleemide lahendamisele – luuakse uusi töökohti. ▪ Linn on suurte ettevõtete tulekuks ja suurte ideede ellurakendamiseks liiga väike – alla 10 000 elanikuga omavalitsuses napib nii potentsiaalset tööjõudu kui vajalikke ressursse. Antud situatsioonis on tähtis Paide kui maakonnakeskuse tugevdamine, koostöö teiste omavalitsustega ning uute haritud ja vajalike oskustega elanike juurdemeelitamine. ▪ Paide nõrkuseks on vabade töökohtade vähesus, teiselt poolt vajalike oskusteta ja madala kvalifikatsiooniga tööealised inimesed. Uus Paide linna üldplaneering ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamine (algatati Paide Linnavolikogu 20.12.2018 otsusega nr 54) Paide linna kodulehel on avalikustatud üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus, kus on kirjas järgmised teemad, millel kavandataval tegevusel on seosed: ▪ Paide linna visiooni eesmärk on võimalused mitmekesise ettevõtluskeskkonna, sh põllumajanduse arendamiseks. ▪ Eelistada võimalusel olemasolevate tootmis- ja tööstusalade tihendamist ja/või laiendamist uute alade kasutuselevõtu asemel. Selle sättega arvestatakse käitise kavandamisel ja allpool on tehtud ka ettepanek kaaluda tootmisala laiendamist. ▪ Eelistada võimalusel olemasolevate kasutuseta hoonete kasutuselevõttu uute hoonete rajamisele. Uute alade kasutuselevõtul eelistada võimalusel alasid, kus on olemasolev taristu. ▪ Taastuvenergeetika osatähtsus tõuseb ja seda tuleb võimalusel veelgi soodustada. Tere AS uues käitises kavandatakse reoveepuhastil tekkiva biogaasi kasutamist kütusena, mis vähendab maagaasi vajadust tootmises. ▪ Paide linna arengukava aastani 2035 Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020–2023 on võetud vastu Paide Linnavolikogu 20.09.2018 määrusega nr 42. Dokument toob välja: ▪ Ettevõtluse valdkondlik eesmärk on, et elujõuliste ettevõtete arv kasvab ning et Paides on haritud ja paindlik tööjõuturg ning soodne ettevõtluskeskkond. Eeltoodust järeldub, et kavandatav tegevus on Paide linna strateegiliste arengudokumentidega kooskõlas ja toetab linna arengut. Analüüsides Prääma tee 11 piirkonna maakasutust ja arvestades, et Paide linna kehtiv üldplaneering näeb Prääma piirkonda perspektiivse tootmismaa alana, tundub asjakohane kaaluda detailplaneeringu ala laiendamist - kaasata Präämavälja tn 2 (elamumaa, KÜ 56601:001:0036) ja Präämavälja tn 4 (sihtotstarbeta maa, 56701:001:0598), mis on käitise vahetus naabruses ja millistele juurdepääs läbib Prääma tee 11 kinnistut. Tere AS võiks kaaluda elamumaa kinnistu või ka mõlema kinnistu võõrandamist ja detailplaneeringu kaudu taotleda maakasutuse sihtotstarbe muutmist tootmismaaks. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 17 See vähendaks Prääma tee piirkonna ettevõtete tegevusest tingitud häiringuid ning võimaldaks detailplaneeringuga sobivamalt lahendada juurdepääsud Prääma tee 13 kinnistu äärealadele. Töö koostajate hinnangul ei ole tegemist Paide linna üldplaneeringu lahendust muutva ettepanekuga – planeerimisseaduse § 142 lg 1 p. 1 sätestab, et kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Antud juhul on tegemist kahe eraldiseisva hoonestatud kinnistuga tootmismaade vahel, mistõttu piirkonna maakasutus korrastuks, Samas on kaalutlusõigus maakasutuses muudatuse ulatusest ja asjakohasusest Paide Linnavalitsuse pädevuses. Juhul, kui Paide Linnavalitsus asub seisukohale, et selline muudatus tingiks koostatava detailplaneeringu muutumise üldplaneeringu lahendust muutvaks, siis nende kinnistute kaasamine detailplaneeringusse eesmärgiga muuta need tootmismaaks ei ole asjakohane. 2.2 Riigi tasandi strateegilised planeerimisdokumendid Siinkohal on toodud ülevaade asjakohastest riiklikest majandusarengut suunavatest ja keskkonnakaitselistest strateegilistest planeerimisdokumentidest, mille eesmärkide täitmises Tere AS kavandatavategevus toetab või mida tuleb arvestada. Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava 2030 Arengukava tervikteksti eelnõu on kinnitatud 9.03.2020 ja seletuskiri 29.01.2020. ▪ Eesti toiduainesektor on konkurentsivõimeline nii sise- kui ka välisturul. ▪ Maapiirkonnas on kasvava lisandväärtusega mitmekesine ettevõtlus. ▪ Eestis toodetakse teravilja ja piima rohkem kui ise ära tarbime (isevarustatuse tase saagiaastal 2015/16 vastavalt 227% ja 183%). ▪ Euroopa Liidu riikide võrdluses on Eesti suhteliselt hästi bioressurssidega varustatud, aga suurim kitsaskoht on madal lisandväärtus – endiselt on suur osatähtsus töötlemata või vähetöödeldud teravilja, toorpiima ja ka puidu ekspordil. ▪ Eesti toiduainetööstuse loodav lisandväärtus on suurenenud, moodustades 3% kõigi tegevusalade loodud lisandväärtusest ja 13,3% kogu töötleva tööstuse omast. Tegevusharude lõikes loovad enim lisandväärtust joogi-, liha-, valmistoidu- ja piimatööstuse ettevõtted. ▪ Eesti piimanduse strateegiat 2012–2020 ▪ Eesti piimanduse strateegia eesmärk on piimatootmise ja –töötlemise mahu suurendamine ja jätkusuutlikkuse tagamine aastaks 2020. ▪ Eesti eeldused on piimatootmiseks soodsad, lähiturgudel on Eesti piimatoodetele nõudlust. Strateegiline eesmärk on muuta eeldused mõõdukaks kasvuks, lisades olemasolevale toodangule kolmandiku. ▪ Piimatootmine võimaldab säilitada asustust suurel osal Eesti territooriumist, oma niši leidnud väiketoomine võiks (muuhulgas ka mahetoodete kaudu) lühikeste tarneahelate kaudu tuua inimesi maale ja viia tooted otse tarbijani. ▪ Eesti peaks senisest paremini kasutama võimalust toodete lisandväärtuse tõstmiseks (nt funktsionaalsed tooted). Suurem lisandväärtus toob lisatulu nii ekspordis kui koduturul. ▪ Kvalifitseeritud tööjõu puudus. Oskustööjõu leidmisega on raskustes ka piimatööstused. ▪ Järvamaa arengustrateegia aastani 2020 Kehtestatud Järva maavanema 16.11.2011 korraldusega nr 611 (muudetud 17.03.2015 korraldusega nr 112). Arengustrateegia peamine siht on Järvamaa inimeste heaolu kasv ja maakonna elanike arvu vähenemise peatumine. Dokument toob välja: ▪ Järvamaa põllumajandussektor on hästi arenenud (ca 14 000 piimalehma, ehk kõige rohkem piimalehmi Eestis). Soovitakse rajada ühistulist piimatööstust Järvamaale, mis tooks juurde 150 uut töökohta. Ning mis vähendaks olulisel määral toorpiima väljavedu Eestist 18 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang (tekitaks võimaluse töödelda kohapeal toodetud toorainet siinsamas) (Eesti Maaelu Arengukava 2014-2020). ▪ Tööstus on viimastel aastatel arenenud, kuid selle mõju uute töökohtade loojana on olnud loodetust tagasihoidlikum. Maakonnas on vähe tänapäevaseid keskkonna- ja kõrgtehnoloogilisi tööstusettevõtteid. ▪ Valdkondliku tegevussuuna all on märgitud põllumajandussaaduste ümbertöötlemise võimaluste laiendamine, mis hõlmab ka piima ja piimatooteid ning (ühistulise) piimatööstuse arendamine maakonnas era- ja avaliku sektori koostööna; ▪ Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ Järvamaa maakonnaplaneering 2030+ kehtestati 12.12.2017 (koostanud Skepast&Puhkim OÜ). Maakonnaplaneering toob välja: ▪ Järva maakonnas on soositud LNG-jaamade rajamine ja LNG kasutuselevõtt. Kuna Järvamaal puudub maagaasi võrk, siis LNG-jaamad on sellele sobilikuks alternatiiviks.. 2.3 Keskkonna valdkonna strateegilised planeerimisdokumendid Asjakohased riiklikud keskkonnakaitselised strateegilistest planeerimisdokumendid, mille eesmärkide täitmises Tere AS kavandatavategevus toetab või mida tuleb arvestada, on järgmised; ▪ Kliimapoliitika põhialused aastani 2050 ▪ Kliimapoliitika visioon ja üleriigiline eesmärk: aastaks 2050 on Eestis konkurentsivõimeline vähese süsinikuheitega majandus. Tagatud on riigi valmisolek ja võimekus kliimamuutuste põhjustatud negatiivsete mõjude minimeerimiseks ja positiivsete mõjude parimaks ärakasutamiseks. ▪ Eesti pikaajaline siht on vähendada kasvuhoonegaaside heidet 2050. aastaks ligi 80 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. Selle sihi suunas liikumisel vähendatakse kasvuhoonegaaside heidet 2030. aastaks orienteerivalt 70 protsenti ja 2040. aastaks 72 protsenti võrreldes 1990. aasta heitetasemega. ▪ Kogu majandust hõlmavad poliitikasuunised: edendatakse jõudsalt bioenergia tootmist ning selle kasutamist eelkõige selliste taastumatute kütuste asemel, mille tootmine on energiamahukas. Bioenergia tootmisel soodustatakse suuremat tõhusust ja ressursside väärindamist. ▪ Kogu majandust hõlmavad poliitikasuunised: majanduskasv seotakse lahti esmase tooraine kasutamise kasvust ressursitõhusa ringmajanduse edendamise kaudu, arvestades säästva arengu eesmärke ning eelkõige säästva tootmise ja tarbimise põhimõtteid. Toiduainetetööstus ei kuulu tegevusalade hulka, millel tegutsevad käitajad on kohustatud osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis. Samuti jääb kavandatava katlamaja soojusvõimsus alla kauplemissüsteemi loa kohusluse künnisvõimsuse 20 MW (Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrus nr 134 “Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“). Samas kavandab Tere AS käitise reoveepuhastil toota biogaasi, mida kasutatakse soojusenergia tootmisel ja vähendatakse taastumatute kütuste vajadust. ▪ Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030 ▪ Eestis on küllalt soodne kliima põllumajanduskultuuride kasvatamiseks. Inimese jaoks kõige kasulikum toit kasvab mõnesaja kilomeetri raadiuses tema kodust. Eesti suundumused toidu osas: ▪ Keskkonnasõbralikuma olelusringiga kohaliku toidu eelistamine on suurenenud. ▪ Eestis vähendatakse saasteainete emissiooni keskkonda (sh toitu) olemasolevate tehnoloogiate/seadmete modifitseerimise, seadmete rekonstrueerimise ja uute tehnoloogiate kasutusele võtmise kaudu. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 19 ▪ Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskava Lääne-Eesti veemajanduskava on koostatud vee kaitse ja kasutamise abinõude planeerimiseks Lääne-Eesti vesikonnas. Veemajanduskavad koostatakse iga kuue aasta tagant, et saada ülevaade veekogude seisundist ning planeerida tegevusi jõgede jt veekogude seisundi parandamiseks – veemajanduskavades toodud tegevuste üldine eesmärk on saavutada veekogude hea seisund. Majandustegevuse tulemusena ei tohi veekogude seisundiklass halveneda. Veemajanduskavad perioodiks 2015-2021 kinnitati Vabariigi Valitsuse protokollilise otsusega 07.01.2016. Reopalu jõgi on tugevasti muundatud veekogu, mille ökoloogiline seisund hinnati 2013-2014. aastal kesiseks, keemilise seisundi hindamiseks andmeid ei olnud. Kesise seisundi põhjuseks on paisutamine. Olulise koormusega reoveepuhastite väljalasud jõel puuduvad. Veemajanduskavaga on seatud eesmärk saavutada hea seisund 2027. aastaks, meetmeks veekogu ökoloogilise vooluhulga ja veerežiimi tagamine paisutatud jõelõigul (täiendav loatingimuste seadmisega ja järelevalvega). Pärnu jõe seisund 2013.-2014. aasta andmetel: Pärnu 1: Vodja jõeni: ökoloogiline kesine, keemiline seisund hindamata; Pärnu 2; Vodja jõest Käru jõeni: ökoloogiline halb, keemiline seisund hindamata; Veemajanduskavaga on seatud eesmärk saavutada Pärnu jõe hea seisund 2027. aastaks. Pärnu 1 ja Pärnu 2 lõigu kesise seisundi põhjuseks on samuti paisutamine. Olulise koormusega reoveepuhastite väljalaskusid ei ole meetmekavas nimetatud. Pärnu 2 jõelõigule suubub Paide linna reoveepuhasti väljalask. 20 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 3 KAVANDATAVA TEGEVUSE KESKKONNAMÕJU KeHJS § 33 lg 3 p. 2 sätestab, et strateegiise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise vajalikkuse üle otsustamisel lähtutakse muuhulgas strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast. KeHJS § 33 lg 5 sätestab, et nimetatud asjaolude hindamisel lähtutakse järgmistest kriteeriumidest: 1) mõju võimalikkus, kestus, sagedus ja pöörduvus, sealhulgas kumulatiivne ja piiriülene mõju; 2) oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus; 3) mõju suurus ja ruumiline ulatus, sealhulgas geograafiline ala ja eeldatavalt mõjutatav elanikkond; 4) eeldatavalt mõjutatava ala väärtus ja tundlikkus, sealhulgas looduslikud iseärasused, kultuuripärand ja intensiivne maakasutus; 5) mõju kaitstavatele loodusobjektidele; 6) eeldatav mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Järgnevalt antakse ülevaade erinevate tegevuste-mõjuvaldkonda kaupa, seejuures hinnates olulise mõju tekke võimalust eeltoodud kriteeriumite alusel. Seejuures hinnatakse ka võimalikku koosmõju teiste tegevustega ning asjakohasusel ka avariiliste juhtumite välistamise või leevendamise vajadust. Tuuakse välja ka kitsendused-piirangud, mida tuleb planeeringulahenduse koostamisel arvestada, sh sanitaarkaitsealad, ohualad, kujad. 3.1 Veevõtt 3.1.1 Veehaarde ja sanitaarkaitseala kirjeldus Veevajadus kavandatavas tootmises on hinnanguliselt 1 500 m3 päevas, 547 500 m3 aastas. Tagamaks tootmises vajalikku toorveega varustamist on plaanis rajada lisaks olemasolevale puurkaevule veel üks puurkaev ning säilitada ühendus ühisveevärgiga. Maavarauuringud OÜ koostas Tere AS veehaarde põhjaveevarude hinnangu (12.06.2020), kus on välja toodud, et olemasolev puurkaev (kat nr 8472) tootlikkusega ~800 m3/ööp ei kata Tere AS piimatööstuse veevajadust. Veevõtt olemasolevast puurkaevust oli aastatel 1981-2011 vahemikus 184–792 m3/ööp. Keskkonnaministri 06.04.2006 käskkirjaga nr 407 on Paide linnale kinnitatud põhjaveevaru 2000 m3/ööpäevas Siluri veekihist Paide linn-uus põhjaveemaardla piirkonnas aastani 2024. Veevõtt Paide linn-uus veehaardest oli 1096 m3/ööp (2017. aastal) ja 1140 m3/ööp (2018. aastal). Kasutamises olev vaba vesi 2018. aastal oli 860 m3/ööp. Uue puurkaevu koordinaadid oleksid х=6528975,07 ja у=589033,63 (KÜ 56601:001:0029). Hüdrogeoloogilised parameetrid saadi varasematest Paide veehaarete uuringutest. Ordoviitsiumi veekihi veejuhtivus km=200 m3/ööp. Balrocki proovipumpamise ja hüdrogeoloogiliste arvutustega on olemasoleva puurkaevu tootlikkus 34 m3/tunnis ehk 800 m3/ööp. Kahe puurkaevu paiknemisel teineteisest 100 m kaugusel väheneb mõlema puurkaevu tootlikkus 3% ehk võimalik on samalaadsete parameetritega puurkaevudest võtta vett ca 770 m3/ööp (32 m3/tunnis) ühest ja mõlemast puurkaevust korraga ca 1500 m3/ööp (63 m3/tunnis). Põhjaveevaru arvutustes võeti kasutusajaks 10 000 ööpäev (vastavalt keskkonnaministri määrusele nr 55 § 4 p 4 arvutatakse põhjaveevaru kuupmeetrites ööpäevas arvestusliku kasutusajaga 10–30 aastat ehk 3650–10 950 ööpäeva). Puurkaevu sanitaarkaitseala ei ületa kinnistu piire. Sanitaarkaitsealasse jäävad hooned lammutatakse (vt joonis 2.1). www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 21 Joonis 3.1 Piimatööstuse territooriumil asuva uue ja olemasoleva puurkaevu asukoht (mõõtkava 1:2000; alus: Maa-ameti kaardirakendus; Maavarauuringud OÜ 2020) Uus puurkaev tuleb olemasolevast rajada 100 m kaugusele, et puurkaevude sanitaarkaitseala raadius oleks 50 m (vt joonis 3.1). Arvestades geoloogilist läbilõiget, võiks lubada uue puurkaevu sanitaarkaitsealaks ka 30 m. Vastavalt keskkonnaministri 03.10.2019 määrus nr 50 „Veehaarde sanitaarkaitseala ulatuse suurendamise nõuded ja nõuded veehaarde sanitaarkaitseala projekti kohta ning joogiveehaarde toiteala määramise kord“ § 149 Põhjaveehaarde sanitaarkaitseala ulatus lg 2: kui põhjaveehaarde projektikohane veevõtt on üle 500 kuupmeetri ööpäevas, on sanitaarkaitseala ulatus: 1) 30 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on suhteliselt kaitstud või kaitstud; 2) 50 meetrit, kui veehaardega avatud põhjaveekiht on kaitsmata, nõrgalt kaitstud või keskmiselt kaitstud. Arvestades, et põhjavesi on nõrgalt kaitstud alaga, siis sanitaarkaitseala ulatus on 50 m. Puurkaevus teostati 30.12.2019 puhastus- ja proovipumpamine ning võeti vajalikud veeproovid põhjavee üldkeemilise ja mikrobioloogilise koostise ning pestitsiidide sisalduse analüüsimiseks. Lisaks koguti ja süstematiseeriti kogu Prääma tee 11 ümbrust iseloomustav geoloogiline ja hüdrogeoloogiline andmestik. Puurkaevust kat nr 8472 võetud veeproovide analüüsid osutasid põhjavee rahuldavale kvaliteedile. Veehaarde vesi vastab kõigi analüüsitud komponentide poolest joogivee kvaliteedinõuetele v.a. raud, mille sisaldus oli 1200 μg/l (lubatud 200 μg/l). Arvestades puurkaevude vee kvaliteedinäitajaid, oleks vee rauasisalduse vähendamiseks oluline puurkaevudele paigaldada rauaärastamise filtrid. 3.1.2 Põhjaveevõtu keskkonnamõju Põhjaveevarude hinnangust järeldub, et olemasolev puurkaev 8472 ja kavandatav puurkaev võtavad vee Siluri-Ordoviitsiumi Pärnu põhjaveekogumist (ca 170 m sügavuselt). Omaaegsetele piimatööstuse 4 puurkaevule oli kinnitatud põhjaveevaru 6500 m3/ööp aastani 2014. Paide linnale kinnitatud 22 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang põhjaveevaru on 2000 m3/ööpäevas Siluri veekihist. Siluri veekompleks (S) on piirkonnas tähtis veevarustuse allikas. Ordoviitsiumi veekiht on veevarustusallikana vähem oluline kui Siluri veekompleks, kuid siiski laialt kasutatav. Hüdrauliliselt on Siluri ja Ordoviitsiumi põhjavesi omavahel seotud tektooniliste rikete, lõhede ja karstiõõnsuste kaudu. AS Tere kavandatava veehaarde ja Paide linna veehaarde vaheline kaugus on ca 3,3 km. Põhjaveevaru uuringus hinnati kahe veehaarde võimalikku koosmõju. Arvutused on toodud uuringus (Maavarauuringud OÜ 2020). a. Ordoviitsiumi põhjaveekihi üldine veetaseme alanemine Tere AS veehaardes arvestades veevõttu 1500 m3/päev ja koosmõju Paide linna veehaardega on 16,6 m. Lubatud alanemine on kuni 45 m. Ordoviitsiumi põhjaveekihi alanemine Paide veehaarde asukohas on 6,3 m. Põhjaveetaseme lubatud alanemine Paide linnas on 28 m. Veevõtt Tere AS veehaardest ei ületa lubatud põhjaveetaseme alanemist. Tere AS kavandatava veehaarde olemasolev puurkaev nr 8472 ja uus puurkaev jäävad nõrgalt kaitstud põhjavee alale. Puurkaevu nr 8472 geoloogilisest läbilõikest on teada, et põhjaveekihti katab 2 m paksune saviliiva kiht, millele järgnevad aluspõhja lubjakivid. Tere AS veehaarde töötamise ajal suureneb põhjaveekihi toitumine tänu sademete infiltratsiooni suurenemisele veetaseme alanduse piirkonnas ülemistest kihtidest. Esialgsete arvutuste kohaselt on veehaarde toitmiseks vajaliku frondi pikkus üle 2 km ja suurim laius ca 1,5 km. Arvestades põhjaveevoolu suunda jääb see ala Paide linnast põhja poole Epu-Kakerdi turbamaardla aladele (joonis 3.2). Joonis 3.2 Tere AS kavandatava põhjaveehaarde mõjuala ning toiteala (allikas: Maavarauuringud OÜ 2020) Kui joogiveehaarde projektikohane veevõtt on suurem kui 500 kuupmeetrit ööpäevas ja põhjavesi on nõrgalt kaitstud või kaitsmata ning sanitaarkaitseala ei taga joogiveehaardega avatud põhjaveekihi vee piisavat kaitset põhjavee kvaliteedi piirväärtuste ja põhjavee saasteainesisalduse läviväärtuste kohaselt, samuti kui on tõenäoline, et põhjaveekogumi head seisundit ei saavutata, võib Keskkonnaamet sellise joogiveehaarde kaitseks määrata joogiveehaarde toiteala. Joonisel 3.2 toodud eeldatavasse toitealasse ei jää olulisi saasteallikaid. Prääma turbatootmisalal saab kuivendada kogu vähelagunenud turba kihi ning ka osa hästilagunenud turbast. Enamus Prääma mäeeraldise lõunaosast, kust vähelagunenud turba kiht on lõppenud ja kuivendustingimused rasked, on viimased aastad kasutusest väljas olnud. Sellest võib järeldada, et joogiveehaarde kaitseks toiteala määramine, kus on piiratud maavara kaevandamine, ei ole vajalik. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 23 Veevõtt kavandatavast põhjaveehaardest põhjustab lokaalse põhjaveetaseme alanemise, mis ei ületa lubatud piiri, sh koosmõjus Paide linna veehaardega. Mõju on pöörduv – kui tehas lõpetab tegevuse, põhjavee tase taastub. Ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku alale ei esine, Kokkuvõttes saab järeldada, et põhjavee võtmine Prääma tee 11 veehaardest mahus 1500 m3 ööpäevas ei tekita olulist keskkonnamõju. 3.2 Reovee ja sademevee käitlus 3.2.1 Reoveepuhasti rajamine Selleks, et tekitada võimalikult väike ökoloogiline jalajälg ja kasutada ära tootmisest väljuvas reovees olev energeetiline potentsiaal, on plaanitud rajada anaeroobse protsessiga reovee puhasti. Selle keskmine vooluhulk on 1500 m3 ööpäevas. Protsessi käigus tekkiv biogaas on plaanitud suunata rajatavasse katlamajja soojusenergia tootmiseks ning nõuetele vastav puhastatud vesi suunata osaliselt tagasi tootmisprotsessi ning osaliselt looduslikku veekogusse. Allpool toodud keskkonnamõju hinnang on antud olukorrale, kus kogu reoveepuhastist väljuv heitvesi suunatakse suublasse. Puhasti sisendis on orgaanilise saaste koormus varieeruv. Kui arvestada BHT sisalduseks puhastile suunatavas vees 1000 mg/l, on puhasti koormus 25 000 inimekvivalenti (ie;1 ie vastab 60 grammile hapnikule ööpäevas). Puhasti rajamisel arvestatakse kanalisatsiooniehitistele esitatavaid veekaitsenõudeid – need on sätestatud veeseaduse (jõustus 01.10.2019) 3. jaos § 133-137 ning keskkonnaministri 31.07.2019 määrusega nr 31 „Kanalisatsiooniehitise planeerimise, ehitamise ja kasutamise nõuded ning kanalisatsiooniehitise kuja täpsustatud ulatus“. Siinkohal eeldatakse, et puhasti projekteerimisel, ehitamisel ja kasutamisel arvestatakse määruses nr 31 vastavale reoveepuhasti liigile kehtestatud nõudeid. Määrusele nr 31 § 2 lg 2 järgi liigituks kavandatav reoveepuhasti reostuskoormuse järgi suurpuhastite hulka, kuid kui puhastatakse vaid tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett ja heitvesi juhitakse otse suublasse, siis liigitatakse puhasti tööstusreoveepuhastiks. Määruse nr 31 § 3 loetletud üldiste asukohavaliku kriteeriumite järgi paikneb reoveepuhasti kohas, mida ei ohusta üleujutused ning reoveepuhasti jääb asulast valdavate tuulte suhtes allatuult. Siiski välditakse niipalju kui võimalik avatud seadmete ja rajatiste projekteerimist, sh ei rajata biotiike. Reoveepuhasti projekteerimisel arvestatakse, et piirkonna põhjavesi on nõrgalt kaitstud ja tuleb tagada, et reoveepuhasti avarii korral ei ohustata põhjavett. Planeerimise seisukohast on oluline, kuhu Prääma tee 11 kinnistule reoveepuhasti paigutada. Seejuures tuleb tagada kanalisatsiooniehituse kuja ehk tehnoloogilise protsessi osade, välja arvatud torustik, kaugused elamust, majutus-, ravi-, spordi-, haridus-, kaubandus- ja teenindushoonetest, samuti transpordihoonest, mis teenindab regulaarselt inimesi, ning salv- ja puurkaevust. Kuja ulatust arvestatakse kanalisatsiooniehitise hoone välisseinast või rajatise või seadme välispiirjoonest. Veeseaduse 134 lg 2 sätestab, et kuja vähim ulatus peab olema vähemalt 5 meetrit, § 135 sätestab, et kui kanalisatsiooniehitis rajatakse tootmis- või tööstusettevõtte territooriumile eesmärgiga puhastada selle ettevõtte reovett, kuid territooriumi konfiguratsiooni või suuruse tõttu ei ole võimalik vähimat ulatust tagada, võib Keskkonnaamet otsusega vähendada kuja tingimusel, et reovee puhastamisel rakendatakse inimese tervise ohutuse tagamise, keskkonnaohu vältimise ja keskkonnariski vähendamise meetmeid. Veeseaduse § 136 lg 1 sätestab, et kanalisatsiooniehitisest lähtuv keskkonnaoht ei tohi ulatuda kujast kaugemale, lg 3 toob välja, et kui keskkonnahäiring peaks ulatuma kujast kaugemale, tuleb keskkonnaohu vältimiseks ja keskkonnariski vähendamiseks rakendada vajalikke meetmeid, sealhulgas muutma reovee puhastamise või reoveesette töötlemise tehnoloogilist lahendust. Keskkonnaministri 31.07.2019 määrus nr 31 § 4 sätestab väike- ja suurpuhastite nõutavad kujad sõltuvalt reovee puhastamiseks kasutatavast tehnoloogiast ja reoveesette töötlemise viisist ning reoveepuhasti projekteeritud reostuskoormusest. Projekteerimise taseme järgi liigitub kavandatav puhastus- ja settekäitlustehnoloogia pealt kinniseks ning hoones paiknevaks, sel juhul on 25 000 ie 24 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang reostuskoormusega suurpuhasti kuja 150 m. Kui reoveesette käitlemiseks rajatakse kohapeale tahendus- või kompostimisväljakud, siis nende kuja on 200 m. Kui reoveepuhastus ja settekäitlus toimuks kinnistes mahutites ja hoones, kus kogu ventilatsiooniõhk puhastatakse atmosfääriõhu kaitse seaduses sätestatud õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtustele vastavaks ning sette laadimine ja juurde- ja äravedu toimub kinniselt, siis kuja on 100 m. Siinkohal tuleb nentida, et need kujad ei rakendu tööstusreoveepuhastile, kui seal käideldakse vaid tööstuses või muu tootmise käigus tekkinud reovett. Prääma tee 11 lähimaks tundlikuks objektiks on Präämavälja tee 2 asuv elamu, keskkonnahäiring avalduks õhu kaudu ja seni kuni ei ole koostatud täpset puhasti projektlahendust, mis võimaldab modelleerida lõhnahäiringu levikut, võib planeeringu- lahenduse koostamisel aluseks võtta määruses toodud kujad. Vee osas on tundlikuks objektiks käitise enda veehaare ja siin on asjakohane lähtuda puurkaevude sanitaarkaitsetsoonist. Joonisel 3.3 on esitatud ülevaade, kuhu lähtuvalt piirkonna tundlike objektide kujadest saaks paigutada avatud settekäitluse ja reoveepuhasti. Avatud settekäitluse asukohaks 200 m kuja korral jääks praeguse põhitootmishoone asukoht, 100 m kujaga reoveepuhasti objektide paigutamiseks on mõnevõrra rohkem ruumi . Joonis 3.3 Tere AS kavandatava avatud reoveesette käitluse võimalik Prääma tee 11 kinnistul. Näidatud on kinnistu veehaarde puurkaevude 50 m sanitaarkaitsetsooni ulatus ning 100 m ja 200 m raadiusega kuja lähimatest tundlikest objektidest. (aluskaart: Maa-Ameti geoportaali maainfo kaardirakendus) Reoveepuhastist tingitud lõhnahäiringute võimalik ulatus on ka üks toetavatest argumentidest ptk 2.1 tehtud ettepanekule kaaluda Präämavälja tn 2 ja 4 kinnistute võõrandamist ning detailplaneeringu ala laiendamist – tekib oluliselt rohkem võimalusi omareoveepuhasti ning settekäitlusrajatiste paigutamiseks. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 25 Omarekoveepuhasti rajamine võib mõjutada pinnase ja põhjavee kvaliteeti. Keskkonnaministri 31.07.2019 määruses nr 31 toodud konstruktsioonilised ja ekspluatsiooninõuete täitmine tagab, et sellist mõju ei teki: torustikud jm seadmed peavad olema lekke ja korrosioonikindlad, vähemalt üks kord viie aasta jooksul tuleb kontrollida kanalisatsiooniehitise seisundit. Puhasti tehnilise dokumentatsiooni koosseisus peavad olema andmed hooldusnõuete kohta ning tehtud hooldustööd ja osade väljavahetamine peab kajastuma hoolduspäevikus Juhul kui kohapeal nähakse ette reoveesette käitlemisrajatised, tuleb arvestada et reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimise väljakutele kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis (määruse nr 31 § 14 lg 6). Planeeringulahenduse seisukohast on oluline välja tuua, et reoveepuhasti väljavool on vaja kavandada väljapoole joonisel 3.2 toodud puurkaevude mõjuraadiust, st see peaks paiknema ligikaudu Prääma tee 11 kinnistu kirdenurgas. 3.2.2 Saasteainete sisaldus heitvees Reoveepuhasti projekteeritakse järgmistele saastenäitajatele väljavoolus: BHT 15 mg/l, KHT 120 mg/l (max 125 mg/l), Püld 0,5 mg/l, Nüld 10 mg/l, hõljuvaine (ehk heljum) 15 mg/l. Need näitajad vastavad PVT tasemele (ülevaade ptk 1.3) kui ka Keskkonnaministri 08.11.2019 määrusega nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ kehtestatud piirväärtustele. Reoveepuhasti vooluhulga 1500 m3 päevas korral juhitakse suublasse 69,75 t/a orgaanilist ainet väljendatuna keemilise hapnikutarbena (KHT), 5,58 t/a bioloogiliselt lagundatavat orgaanilist ainet (BHT5), heljumit ja üldlämmastiku, 0,279 t/a üldfosforit. Kui võrrelda neid näitajaid Paide linna reoveepuhastile vee erikasutuse keskkonnaloaga L.VV/325706 lubatud näitajatega, siis kontsentratsioonid on enamike saasteainete osas samad, välja arvatud Nüld osas: linna reoveepuhasti väljalasus on lubatud kontsentratsioon 15 mgN/l. Paide linna ühisveevärgi puurkaevudest on lubatud veevõtt 730 000 m3/a (see vastav kinnitatud põhjaveevarule 2000 m3 ööpäevas). Viimaste aastate reaalne veekasutus on kuni 1140 m3 ööpäevas, millest järeldub, et Tere AS käitise reovee kogus moodustab üle poole linna reoveepuhastil käideldavast mahust. Saasteainete koormus AS Tere omapuhastil ja linna puhastil on ligikaudu sama, kuid omapuhasti kasutamisega keskkonna suunatava üldlämmastiku kogus on mõnevõrra väiksem. Käitise tootmisprotsessis ei kasutata ega tootmisprotsessi tulemusena ei teki veekeskkonnale ohtlike aineid. Samas sisaldab tootmise tarbeks võetav põhjavesi baariumi 0,184 mg/l (proovipumpamisel võetud proovist jäi Terviseameti Keemialabori protokolli nr KL2019/V88462K teiste raskmetallide sisaldus alla määramispiiri /sõltuvalt raskmetallist kas 0,1, 0,2 või 1 µg/l/) ja fluoriide 1,3 mg/l. Nii baarium kui fluoriidid kuuluvad vesikonnaspetsiifiliste saasteainete hulka, millele on Keskkonnaministri määrusega nr 61 kehtestatud heite piirväärtus, vastavalt 100 µg/l ja 1500 µg/l. Baariumi puhul on heite piirväärtus ületatud, fluoriididel piirväärtuse lähedane. Samas on määruses sätestatud, et nende saasteainete osas võib loa andja isiku põhjendatud taotluse korral ohtlikule ainele heitvee piirväärtuse seadmisel lähtuda võetava vee looduslikust foonist, suurendades fooni võrra loas määratavat piirväärtust. Proovipumpamisel võetud proovides ei tuvastatud pestitsiide (Terviseameti Keemialabori protokolli nr KL2019/V88462P jäid kõik tulemused alla avastamispiiri). Võetava vee baariumi ja fluoriidi sisaldus omab tähtsust, kui kavandatakse heitvee edasist puhastamist pöördosmoostehnoloogiaga (RO). RO puhastamisel saadakse demineraliseeritud vesi, mida saab kasutada tootmises või mujal tehnilise veena. Puhastatavas vees sisalduvad ained kontsentreeritakse retendaati, mis vajab suublasse juhtimist. Võrreldes puhastatava veega on retendaadis saasteainete kontsentratsioon ligikaudu kolmekordne, samas on vastavalt väiksem suublasse juhitava heitvee kogus. Kokkuvõttes järeldub, et keskkonda juhitavate saasteainete kogus massiühikutes ei sõltu RO tehnoloogia rakendamisest või mitterakendamisest. 26 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 3.2.3 Heitvee juhtimine suublasse Üheks võimalikuks reoveepuhasti väljavoolu kohaks on Prääma tee 11 kinnistu piirist ida pool olev kraav, mis sisuliselt paikneb kavandatava reoveepuhasti kõrval. See kraav on maaparandusehitise reguleeriva võrgu PRÄÄMA ÜP-22 koosseisus ja suubub ~600 m pärast Reopalu jõkke (VEE1125100), mis omakorda ~1,8 km pärast suubub Pärnu jõkke (VEE1123500). Suublaks on selle variandi korral Reopalu jõgi. Reopalu valgala pindala on 142,1 km2, pikkus koos lisaharudega 27,6 km ning jõe laius Paide linna lähistel on 6–8 m. Jõe vooluhulk on 0,42 m3/s (mõõdetud 2012. aastal, mõõtepunkt asub Pärnu- Rakvere-Sõmeru mnt ja jõe ristumiskohast vahetult lõunas, lähedale jääb Reopalu küla). Vooluveekogu tüüp on V1B (heledaveelised ja vähese orgaanilise aine sisaldusega jõed valgala suurusega 10–100 km², kus püsiva kalakoosluse kujunemine on võimalik). Veemajanduskava tasemel jõe keemilise seisundi hindamiseks ei ole piisavalt seireandmeid. 2012. a seireandmetel oli jõevee hapnikuga küllastumise tase 83 % (väga hea klassi veel üle 70 %), ökoloogiline seisundiklass fütobentose ja põhjaloomade järgi hinnati väga heaks. Seirelõigu lõpphinnanguks anti ’hea’. Ka jõe suubumiskohas Pärnu jõkke on Pärnu jõe vee hüdrokeemilist seisundit hinnatud 2013.-2014. a heaks. Reopalu jõkke suubuvad maaparanduskraavid enamasti laiusega 2–4 meetrit, mis peamiselt teenindavad jõest ida poole jäävaid Prääma raba kuivenduskraave ja piirkonnas asuvaid metsa-alasid. Koostatud ja kinnitatud on maaparandussüsteemide hooldus ning kraavidest setete ja voolutakistuste eemaldamise projekt (RMK korraldas hanke 2019. aastal). Andmed PRÄÄMA ÜP-22 kraavidega kokkukogutava vee koguse kohta puuduvad, põhjaveevaru uuringust järeldati et sellesse piirkonda ei jää olulisi saasteallikaid. Reopalu jõgi tervikuna teenindab 8881 ha metsa- ja põllumaade kuivendus- süsteeme, millest metsamaa moodustab ca 89 % (Lääne-Eesti vesikonna maaparanduskava 2016). Kui piirkonnas on keskmine sademete hulk 755 mm aastas ja sellest eelduslikult ca 25 % jõuab kraavidesse, siis vooluhulk on 0,85 m3/s. Kui eeldada, et sellest 10 % kogutakse Prääma ÜP-22 kraavide kaudu, siis reoveepuhasti vooluhulk 0,0174 m3/s moodustab kraavi keskmisest vooluhulgast 20 %. Selleks, et hinnata reoveepuhasti väljalasu võimalikku mõju Reopalu jõele, arvutati välja saasteainete kontsentratsiooni suurenemine Reopalu jõe vees eeldusel, et väljalasu vesi lastaks otse Reopalu jõkke ja jõevee kvaliteet vastab tüübi V1B ’hea’ seisundiklassi keskmistele näitajatel (vooluveekogude seisundiklasside näitajate piirid on kehtestatud Keskkonnaministri 16.04.2020 määrusega nr 19 „Pinnaveekogumite nimekiri, pinnaveekogumite ja territoriaalmere seisundiklasside määramise kord, pinnaveekogumite ökoloogiliste seisundiklasside kvaliteedinäitajate väärtused ja pinnaveekogumiga hõlmamata veekogude kvaliteedinäitajate väärtused“). Arvutuseks kasutati segunemise valemit, mis on rakendatav suhteliselt väikese voolukiirusega ja ristlõikega jõgede puhul (eeldatakse kiiret segunemist). Jõe ja puhasti vooluhulga (vastavalt Füv ja Fpuh) ning kontsentratsioonide põhjal (vastavalt Cüv ja Cpuh) leitakse väljalasust allavoolu tekkiv kontsentratsioon jõevees (Cav) järgmiselt: Cav = (Füv*Cüv+Fpuh*Cpuh)/(Füv+Fpuh) Tulemused on toodud tabelis 3.1 Vooluveekogude kvaliteediklasside määramisel ei arvestata keemilist hapnikutarvet (KHT) ja heljumit. Toodud eeldustel oleks hea seisundiklassi piiri ületamise oht fosfori osas (0,002 mg/l võrra) ja ka BHT5 on seisundiklassi piiri lähedane. Kuid reaalselt toimub enne Reopalu jõkke suubumist segunemine maaparandussüsteemi kaudu ärajuhitava veega (maaparandussüsteemis on vett keskmiselt 5 korda rohkem kui puhasti väljavoolus) ja seetõttu on alust järeldada, et kavandataval reoveepuhasti koormusel jõevee seisundiklass ei muutu. Teiseks võimalikus variandiks on ehitada ~1 km pikkune heitveetoru ida suunas, et juhtida heitvesi Sillaotsa silla lähistel Pärnu jõkke. Toru ehitamisel tuleb arvestada maaparandussüsteemi toimimise säilitamise vajadusega (reguleeriva võrgu PRÄÄMA ÜP-22 koosseisus olevad kraavid). Sel juhul on suublaks Pärnu jõgi lõigus Pärnu-1. Kükita seirepunktis on mõõdetud Pärnu jõe vooluhulgas 1,2 m3/s ja jõe laius on 5…7 m. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 27 Tabel 3.1 Tinglik saasteainete kontsentratsioon Reopalu jões, kui reoveepuhasti väljalask oleks vahetult Reopalu jõkke Hea seisundi- Suublas Hea seisundi Näitaja RVP väljavool piir klassi keskmine segunenud vesi Bioloogiline hapnikutarve 2,4 15 2,9 3,0 (BHT 5 ), mgO2/l Lämmastiku üldsisaldus 2,25 10 2,558 3,0 (N üld ), mgN/l Fosfori üldsisaldus (P üld ), 0,065 0,5 0,082 0,080 mgP/l Jõevee hapnikuga küllastumise tasemeks mõõdeti 95 % (V1B tüüpi väga hea klassi veel üle 70 %), ökoloogiline seisundiklass fütobentose, taimestiku ja põhjaloomade järgi hinnati väga heaks. Kui kasutada suublas segunenud vee seisundi hindamiseks sama arvutusskeemi ja eeldusi, mis Reopalu jõe puhul, siis saame tabelis 3.2 esitatud tulemused. Saab järeldada, et kavandataval reoveepuhasti koormusel jõevee seisundiklass ei muutu. Tabel 3.2 Tinglik saasteainete kontsentratsioon Pärnu jões reoveepuhasti väljalasu korral vahetult Pärnu jõkke Hea seisundi- Suublas Hea seisundi Näitaja RVP väljavool piir klassi keskmine segunenud vesi Bioloogiline hapnikutarve 2,4 15 2,58 3,0 (BHT 5 ), mgO2/l Lämmastiku üldsisaldus 2,25 10 2,36 3,0 (N üld ), mgN/l Fosfori üldsisaldus (P üld ), 0,065 0,5 0,071 0,080 mgP/l Kui võrrelda reoveepuhasti väljalasu võimalike alternatiivseid lahendusi, siis Pärnu jõe suublana kasutamisel on eeldatav saasteainete kontsentratsiooni arvutuslik muutus suublas väiksem kui Reopalu jões . Samas on suublasse suunatavate saasteainete kogus sama, kui jätta arvestamata, et maaparandussüsteemi kraavides võib täiendavalt toimida isepuhastumine. Väljalasu puhul Pärnu jõkke on tõenäoline, et tuleb määrata segunemispiirkond ptk 3.2.2 nimetatud vesikonnaspetsiifilistele saasteainetele baariumile ja fluoriididele (viimase puhul sõltub see pöördosmoostehnoloogia rakendamisest reoveepuhastil). Keskkonnaministri 24.07.2019 määrus nr 28 „Prioriteetsete ainete ja prioriteetsete ohtlike ainete nimekiri, prioriteetsete ainete, prioriteetsete ohtlike ainete ja teatavate muude saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused ning nende kohaldamise meetodid, vesikonnaspetsiifiliste saasteainete keskkonna kvaliteedi piirväärtused, ainete jälgimisnimekirjaga seotud tegevused“ kehtestab keskkonna kvaliteedi piirväärtuseks baariumil 100 µg/l ja fluoriididel 1500 µg/l. Kuna tegemist on loodusliku päritolu saasteainetega ja segunemispiirkonna eeldatav ulatus on väike, siis on rakendatav Keskkonnaministri 08.11.2019 määruses’ nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 13 lg 5, mis võimaldab ainukese meetmena rakendada ohtliku aine sisalduse seiret segunemispiirkonnas. Pärnu jõe väljalasu puhul tuleb välja tuua ka vahetum mõju suublale avariiliste juhtumite puhul – ei ole puhverdamisvõimalust kraavide veega. Samas sätestab Keskkonnaministri 31.07.2019 määruse nr 31 § 19, et puhastitel projekteeritud reostuskoormusega üle 10 000 ie peab olema igapäevane puhastusprotsessi kontroll ning avariisignalisatsioon põhiseadmestiku riketest teavitamiseks. 28 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Tegelikult on mõlema lahenduse korral sihtkohaks Pärnu jõgi – Reopalu jõgi suubub ~1,8 km pärast Prääma ÜP-22 kraavi suubumiskohta Pärnu jõkke lõigul Pärnu-2. See lõik on Pärnu jõe loodusala (EE0040345) koosseisus, sama lõik on suublaks ka Paide reoveepuhasti väljalasule. Sillaotsa silla lähistel olev toru suubumiskoht jääb Pärnu jõe loodusala (EE0040345) koosseisus olevast Pärnu jõe osast ca ~1 km ülesvoolu. Pärnu jõe loodusala seisundi ülevaade on toodud eraldi ptk 3.6. Siit järeldub, et keskkonda suunatavate saasteainete koguse osas ei ole põhimõttelist vahet, kas Prääma tee 11 tootmiskompleksi heitvesi suunata suublasse kraavide, toru või Paide linna reoveepuhasti kaudu. Valiku aluseks on muude kriteeriumid nagu puhastusprotsessi töökindlus (eeldatavalt parem omapuhastil, kuna välja töötatud piima töötlemisel tekkiva reovee puhastamiseks ning käitajal on vahetu kontrolli ja tagasisidestamise võimalus), tööde maht (1 km toru rajamine on oluliselt suurema ehitusmahuga ning ka oluliselt keerukam planeerimisülesanne kui käitise territooriumil asuv väljalask, seetõttu on ka kaudsed keskkonnamõjud suuremad) ja majanduslik otstarbekus (eri variantide puhul vajalikud investeeringud ja käitamiskulud). Mõlemal juhul tuleb detailplaneeringu lahendusele saada kooskõlastus Põllumajandusametist. Maaparandussüsteemi osaks oleva kraavi vms kasutamiseks heitvee suublana või heitvee juhtimiseks suublasse tuleb saada Põllumajandusameti kooskõlastus Samuti tuleb maaparandusseaduse alusel kooskõlastada Põllumajandusametiga tegevused, mis võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimivust. 3.2.4 Sademevee kogumine ja juhtimine suublasse Sademevee kogumise lahendust ei ole veel Prääma tee 11 kinnistule koostatud, kuid see ei ole ka olulise keskkonnamõju esinemisvõimaluse hindamiseks vajalik. Kavandamisel tuleb aluseks võtta veeseaduses § 129 toodud põhimõtted. § 129. Sademevee suublasse juhtimise nõuded (1) Sademevee käitlemisel tuleb eelistada lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda selle tekkekohas, vältides sademevee reostumist. (2) Sademevesi käesoleva seaduse tähenduses on sademetena langenud ning ehitiste, sealhulgas kraavide kaudu kogutav ja ärajuhitav vesi. (3) Sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist, ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena käesoleva seaduse tähenduses. (4) Suublasse juhitav sademevesi peab vastama käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud sademevee saasteainesisalduse piirväärtustele ja veeloaga või kompleksloaga määratud heitkogustele. (7) Sademevee pinnasesse juhtimine veehaarde sanitaarkaitsealal ja hooldusalal on keelatud. Nendest lähtub, et käitise territooriumi osadelt, mis ei ole aktiivses kasutuses ja sealt on võimalik sademevee pinnasesse imbumine, ei ole vaja ette näha sademevee kokkukogumist. Kuna käitises ei kasutata tehnoloogilisi protsesse, mis tekitaksid tolmu ja ohtlike ainete kogunemist- sadenemist katustele jm, võib eeldada, et hoonete katustelt kogutavad sademeveed on samuti puhtad ja sobivad suublasse juhtimiseks. Võimalusel näha ette puhta sademevee kogumine tehnilise veena, nt tuletõrjevee mahutisse. See vähendab teatud määral põhjaveevõtu vajadust (Prääma tee 11 kogu kinnistu pinnale langeb aasta jooksul 63 420 m3 sademevett, millest eeldatavalt pool vajab käitlemist, see kogus moodustab ca 5 % käitise veevajadusest). Teedelt ja platsidelt kogutavad sademeveed, kus toimub sõidukitega liiklemine ja parkimine, tuleb enne suublasse juhtimist puhastada liiva-õlipüüduritega. Kemikaalide hoidlate ja laadimisplatside projekteerimisel tuleb arvestada meetmetega, mis välistavad lekete korral saastunud sademevee laialivalgumise või imbumise pinnasesse. Kemikaalide mahutid peavad olema lekkekindlad, ladude põrandad ja laadimisplatsid vedelikke mitteläbilaskvast materjalist. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 29 Olulise mahuga statsionaarsetele mahutitele nähakse ette piirded, mis mahutavad 1,1 suurima mahuti mahtu. Platsidele antakse sobiv vertikaalplaneering. Mahuti piiretesse ja ohltike ainete laadimis- platisdele kogunenud sademevee väljavoolud peavad olema varustatud sulgursiibritega või isevoolne väljavool puudub. Juhul kui kohapeal nähakse ette reoveesette käitlemisrajatised, tuleb arvestada et reoveesette tahendusväljakute äravooluvesi ning settekompostimise väljakutele kogunev sademevesi tuleb puhastada reoveepuhastis. Nende meetmetega arvestamisel sademevee kogumislahenduste projekteerimisel võib eeldada, et suublasse juhitav sademevesi vastab keskkonnaministri 08.11.2019 määruses’ nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“ § 7 lg 1 järgi kohaldatud piirväärtustele. Kokkukogutud sademevesi juhitakse käitise ümbruses olevatesse kraavidesse, võimalik on ka pinnasesse immutamine, kui immutusalal on võimalik täita määruse nr 61 § 7 lg 3 nõudeid (immutussügavus olema aasta ringi hinnanguliselt vähemalt 1,2 m ülalpool põhjavee kõrgeimat taset ning jääma hinnanguliselt vähemalt 1,2 m kõrgemale aluspõhja kivimitest). 3.2.5 Kokkuvõte heitvee ja sademevee käitlemise eeldatavast keskkonnamõjust Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et käitises tekkiva heitvee ja kokkukogutava sademevee suublasse juhtimisel ei ohustata suubla seisundit ja ei halvene vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund . Suublasse juhitakse täiendav kogus saasteaineid, mille tulemusena saasteainete kontsentratsioonid suublas teatud määral suurenevad. Saasteainete suublasse juhtimise mõju on olemuselt pöörduv – kui tehas lõpetab tegevuse, siis jääb ära ka vastav survetegur. Ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku alale (ptk 3.6) ei esine, Kokkuvõttes saab järeldada, et heitvee juhtimine Prääma tee 11 kavandatavast reoveepuhastist mahus 1500 m3 ööpäevas ja käitisest sademevee ärajuhtimine ei tekita olulist keskkonnamõju. 3.3 Soojusenergiaga varustamine Tehnoloogiliseks vajaduseks ja hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergia tootmiseks on plaanitud rajada veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötav katlamaja. Ka varasema tehase soojusenergia toodeti kohapeal kasutades kütusena põlevkiviõli. Katlamaja on amortiseerunud, kütusehoidla on varasemalt likvideeritud. Katlamaja töötamisel tekib saasteainete heide välisõhku, lisaks tuleb arvestada LNG käitlemisest tulenevate riskidega. Käitise aastaseks maagaasi vajaduseks on maksimaalselt kuni 8,2 miljonit m3 (kui katlamaja töötaks aastaringselt täiskoormusel) See kogus vastab ca 5 838 tonnile aastas. Maksimaalne ööpäevane vajadus on arvestuslikult 22 459 m3 ehk 16 tonni. Maagaasi vajadust vähendab mõnevõrra anaeroobsest reoveepuhastusprotsessist tekkiv biogaas. Biogaasi tootmismaht sõltub sellest, kuivõrd lisaks reoveele töödeldakse anaeroobses reaktoris piimajääke, jääkrasva ja vadakut. Analoogia põhjal võib hinnata, et Prääma tee käitises saadav biogaas katab 10-15 % soojusenergia vajadusest. 3.3.1 Saasteainete heide välisõhku Katlamajja paigaldatakse 2 katelt väljundvõimsusega a’ 4 MW (katlamaja sisendvõimsus kütuse järgi on kuni 8,89 MWth). Katlamaja suitsugaasid suunatakse korstnasse, mille eeldatav minimaalne kõrgus on 20 m, suudme läbimõõt ca 0,5 m (korstna tegelik kõrgus sõltub tootmishoone maksimaalsest kõrgusest (kui hoone kõrgus vastab olulises mahus maksimaalsele lubatud kõrgusele ehk on 25 m, siis korsten peaks selles mõne meetri võrra kõrgemal olema). 30 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Katelseadmete ja põletite valikul tuleb arvestada, et kütuste põletamisel tekkivate peamiste saasteainete eriheide suitsugaaside mahuühiku kohta peab vastama keskkonnaministri 05.11.2017 määruse nr 44 „Väljaspool tööstusheite seaduse reguleerimisala olevatest põletusseadmetest väljutatavate saasteainete heite piirväärtused, saasteainete heite seirenõuded ja heite piirväärtuste järgimise kriteeriumid“ nõuetele. Määruse mõistes on tegemist uue põletusseadmega. Maagaasi põletamisel on lämmastikoksiidide (NOx) heite piirväärtus 100 mg/Nm3. Muude gaaskütuste, sh biogaasi kasutamisel on NOx heite piirväärtus 200 mg/Nm3, täiendavalt on biogaasi põletamisele kehtestatud SO2 heite piirväärtus 100 mg/Nm3. Mitme kütuse kasutamise tõttu tuleb arvestada määruse § 30 nõuetega saasteainete heite piirväärtuste kohaldamisest ühes põletusseadmes mitme kütuse kasutamise korral: iga kütuseliigi jaoks leitakse taandatud heite piirväärtus vastavalt kütuse osakaalule soojussisendis ning taandatud heite piirväärtused liidetakse. Kui biogaasi osakaal on 15 % soojussisendist, siis heite piirväärtused on 115 mg/Nm3 NOx ja SO2 16,5 mg/Nm3 (seejuures on arvestatud, et maagaasi SO2 arvestuslik eriheide soojusühiku kohta vastab kontsentratsioonile 1,75 mg/Nm3). Kütuse põletamisel tekkivad saasteainete heitkogused on leitud arvutuslikult kasutades keskkonnaministri 24.11.2016 määrusega nr 59 (25.04.2019 jõustunud redaktsioonis) „Põletusseadmetest ja põlevkivi termilisest töötlemisest välisõhku väljutatavate saasteainete heidete mõõtmise ja arvutusliku määramise meetodid“ kinnitatud arvutusmetoodikat. Kasutatud on määruse lisas 3 toodud eriheiteid soojusühiku kohta, kuid saasteainetele, millele on kehtestatud heite piirväärtused, on kasutatud piirväärtusest arvutatud eriheidet soojusühiku kohta (arvutusvalem kinnitatud sama määrusega). Tulemused on esitatud tabelis 3.3, esitatud on ainult arvestuslike saasteainete heitkogused (saasteainete heitkogused alla 1 kg/a ei ole arvestuslikud, dioksiinide- furaanide arvestusliku heite künnis on 0,1 g/a). Tabel 3.3 Saasteainete arvutuslik heide katlamajast Hetkheide, Heite piirväärtus, Eriheide, Heitkogus, Saasteaine g/s mg/Nm3 (3 % O2) g/GJ t/a Lämmastikoksiidid (NO x ) 115 33,57 9,412 0,298 Süsinikoksiid (CO) - 30 8,411 0,267 Lenduvad orgaanilised - 2 0,561 0,018 ühendid (NMVOC) Vääveldioksiid (SO 2 ) 16,5 4,82 1,351 0,043 Eriti peened osakesed - 0,45 0,126 0,004 (PM 2,5 ) Potentsiaalseks heiteallikaks on ka anaeroobse kääritamise reaktor, kuid olemuselt on tegemist suletud süsteemiga, milles tekkinud gaas kogutakse ja suunatakse katlamajja põletamisele. Kuna gaas kasutatakse kohapeal, ei ole vaja seda puhastada süsinikdioksiidist ega muudest süsivesinikest. Väävelvesiniku (H2S) eemaldamise vajadus sõltub selle sisaldusest biogaasis (kirjanduse andmetel võib see olla vahemikus 0-3 mahu%) – kuna keskmise võimsusega põletusseadmetele on kehtestatud biogaasi põletamisel SO2 heite piirväärtus, siis tuleb arvestada, kui suur kogus H2S võib veel gaasis olla, et heite piirväärtust ei ületata. SO2 heitele 0,043 g/s vastab H2S kogus 0,022844 g/s ehk 82,3 g/h. Sõltuvalt biogaasi tootmismahust jääb see antud käitise puhul vahemikku 0,4-0,5 g biogaasi kuupmeetri kohta, mis konverteerituna mahuühikutesse on ca 260-330 ppm ehk 0,026-0,033 mahu%. Liigse H2S eemaldamiseks on antud juhul otstarbekas kasutada adsorptsiooni aktiivsöele vm sarnasele poorsele materjalile (see võimaldab kõige kompaktsemat lahendust ja on paindlikult seadistatav H2S tegelikule kogusele) ja seega ei kujune gaasi puhastamine eraldi õhusaasteallikaks. Biogaasi tootmise korral on vaja ka avariitõrvikut, millesse suunatakse protsessi käigus tekkiv biogaas, kui mingil põhjusel katlamajas seda põletada ei saa. Eeldatavalt on piisavaks tõrviku läbilaskevõimeks www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 31 250…500 m3 biogaasi tunnis. Tõrvik ei ole täiendava koguse õhusaasteainete heite allikaks – kaasaegsed tõrvikud tagavad praktiliselt 100 % põlemise, eeldatav saasteainete eriheide vastab katlamaja eriheitele ja seega ei ole saasteainete summaarse aastase heitkoguse osas vahet, kas biogaasi põletamine toimub katla põletis või tõrvikus. Küll aga tuleb tõrviku dimensioneerimisel arvestada saasteainete hajumist, mis on peamine õhusaaste tervisemõju iseloomustaja (saastetasemete hinnang on toodud ptk 3.4.2). Kütuste põletamisel suunatakse välisõhku saasteaineid, millele on Eestil riiklikud kohustused heitkoguste vähendamiseks (NOx, SO2, lenduvad orgaanilised ühendid ja PM2,5. ja atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel kehtestatakse summaarsed piirkogused, Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 95 sätestab, et neid piirkoguseid võetakse vajadusel arvesse õhusaasteloa või keskkonnakompleksloa andmisel vastavalt riiklikule õhusaasteainete vähendamise programmile. Samas ei ole kütuste põletamise piiramine töötlevas tööstuses 2019. a kinnitatud riikliku programmi energeetika valdkonna eesmärkide saavutamiseks vajalik (Teatavate õhusaasteainete heitkoguste vähendamise riiklik programm aastateks 2020–2030. Kinnitatud keskkonnaministri 29.03.2019. a käskkirjaga nr 1-2/19/276). 3.3.2 Kasvuhoonegaaside heide välisõhku Kütuse põletamisel tekkiva süsinikdioksiidi (CO2) heitkogus on leitud arvutuslikult kasutades keskkonnaministri 27.12.2016 määrusega nr 86 „Välisõhku väljutatava süsinikdioksiidi heite arvutusliku määramise meetodid“ kinnitatud metoodikaga ja maagaasi süsiniku eriheidet 15,3 tC/TJ. Süsinikdioksiidi heide on ca 15 728 t/a. Lisaks tuleb arvestada, et toodetud biogaas sisaldab CO2. Kui biogaasis on 30 % CO2, satub täiendavalt katlamaja korstna kaudu atmosfääri 914 t/a CO2. Muid kasvuhoonegaase välisõhku ei heideta – anaeroobne reaktor on suletud süsteem, metaan põletatakse katlamajas või tõrvikus. AS Tere kavandatav käitis ei tegutse tegevusalal, millel tegutsevad käitajad on kohustatud osalema kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemis (kehtestatud Vabariigi Valitsuse 01.12.2016 määrusega nr 134 „Kasvuhoonegaaside lubatud heitkoguse ühikutega kauplemise süsteemi kuuluvate käitajate tegevusalade loetelu“), st käitise kasvuhoonegaaside heitkogust ei reguleerita. Kauplemissüsteemi luba on kohustuslik üle 20 MW nimisoojusvõimsusega põletusseadmete käitamisel. 3.3.3 LNG ja biogaasi käitlemise riskid Katlamaja kütuse hoidmiseks rajatakse kohapeale LNG hoidla kahe 80 m3 mahutiga (üheaegselt hoitav LNG summaarne kogus on eeldatavalt kuni 74 tonni). LNG aurustumisel tekib maagaas, mis on lõhnatu, värvusetu ja maitsetu gaas. Peamised riskid on seotud gaasi tuleohtlikkusega – ka väiksed LNG lekked aurustuvad kiiresti ja võivad moodustada õhuga plahvatusohtliku segu (plahvatusohtlik gaasi kontsentratsioon õhus on vahemikus ca 5-15%). LNG ei ole mürgine, kuid metaani atmosfääris viibimine on inimesele eluohtlik lämbumis-sümptomite tekkimise kiiruse tõttu. Umbes 10% maagaasi õhus põhjustab unisust, võimalik on ka peavalu ja halb enesetunne. Sarnaste omadustega on biogaas, kuid tänu olulise koguse CO2 sisaldusele, on biogaasi alumine plahvatuspiir väiksem kui maagaasil (60 % metaanisisaldusega biogaasi plahvatusohtlik segu õhuga tekib vahemikus ca 6-22 %) ja ka leegi levimiskiirus õhus on aeglasem (biogaasil ca 0,25 m/s, maagaasil 0,39 m/s). Biogaas koguneb anaeroobse reaktori gaasiossa ning seda on ka kompressori torustikes ja biogaasi hoidlas (kui selle rajamine on vajalik, nt biogaasi kogumiseks juhul kui katlamaja ei tööta), kuid süsteemis korraga olev gaasi kogus on oluliselt väiksem kui LNG hoidlas. Võib eeldada, et käitises olev biogaasi kogus on kuni 10 tonni. Majandus- ja taristuministri 02.02.2016. a määruse nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“ Lisa Tabel 2 järgi on tuleohtlikke veeldatud gaaside ohtliku ettevõtte ehk C-kategooria ettevõtte ohtlikkuse alammäär 5 tonni, B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtte künniskogus 50 tonni ja A-kategooria suurõnnetuse 32 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang ohuga ettevõtte künniskogus 200 tonni. Arvestades LNG ja biogaasi käitlemismahtusid kujuneb Prääma tee 11 B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtteks. Planeerimisseaduse § 95 lg 1 käsitleb kohaliku omavalitsuse eriplaneeringut, mis koostatakse olulise ruumilise mõjuga ehitistele. Selle asukohavalik ei ole üldplaneeringus määratud ja asukoha eelvaliku tegemisel tuleb kaaluda mitut võimalikku asukohta. Planeerimisseaduse § 95 lg 2 alusel vastuvõetud nimekirja alusel on LNG jaamaga sarnasust omavad tegevused: • suurõnnetuse ohuga naftatoodete või A-kategooria suurõnnetuse ohuga eriti tuleohtlike veeldatud gaase käitlevate ettevõtete ehitised, kus aine maht on rohkem kui 5000 m³, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 2 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga; • ohtlikud, A- või B-kategooria ettevõtted, milles käideldakse mürgiseid gaase alates 10 tonnist, või A- ja B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõtted, milles käideldakse plahvatusohtlikke aineid, segusid või tooteid, välja arvatud juhul, kui nimetatud ehitist kavandatakse olulise ruumilise mõjuga ehitise territooriumile või selle vahetusse lähedusse, kus asub käesolevas punktis või punktis 1 nimetatud ehitis, või see on ette nähtud kehtestatud üld- või detailplaneeringuga. LNG on tegelikult veeldatud metaan, mis keskkonda sattudes muutub kiiresti gaasiliseks, ei ole tegemist merekeskkonnale ohtliku ainega. Tegemist ei ole ka naftasaadusega, kuid teatud analoogia naftasaaduste käitlemisega on kavandatava tegevuse puhul olemas. Samas on kavandatavate mahutite maht oluliselt väiksem kui 5 000 m3. LNG ja ka biogaas ei ole klassifitseeritud mürgiseks ega plahvatusohtlikuks aineks. Seega ei ole tegemist olulise ruumilise mõjuga ehitisega. LNG / biogaas on olemuselt küttegaas, mille käitlemise nõuded inimese, vara ja keskkonna ohutuse tagamiseks on sätestatud Majandus- ja taristuministri 03.07.2015 määrusega nr 87 „Küttegaasi kasutavale gaasipaigaldisele, selle ehitamisele ja gaasiseadme paigaldamisele ning gaasiballooni ladustamisele ja gaasianuma täitmisele esitatavad nõuded“. Majandus- ja taristuministri määruse nr 87 alusel on LNG mahuti sõltumata mahust C-kategooria gaasipaigaldis (töörõhk 5 baari kuni 16 baari), gaasi jaotustorustik on B-kategooria gaasipaigaldis, kui selle töörõhk on vahemikus 0,1 baari kuni 5 baari. Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ 1 on sätestatud B-kategooria gaasipaigaldisele kaitsevööndiks 1 m, C-kategooria gaasipaigaldisele 2 m. Majandus- ja taristuministri määrus nr 87 sätestab detailsed nõuded gaasipaigaldise ehitamisele, kasutusele võtmisele ja kasutamisele, gaasitööde tegemisele, gaasipaigaldise tehniliseks kontrolliks, sh registreerimiseks, jms. Kokkuvõtvalt on LNG mahuti / biogaasireaktori puhul need nõuded järgmised: • gaasipaigaldis peab vastama asjakohaste standardite või nendega vastavuses olevate tehnilist kirjeldust sisaldavate muude dokumentide nõuetele; • gaasipaigaldise kasutamis- ja hooldusjuhendis on kirjas kontrollimise ja hooldamise sagedused (määrus nr 87 § 8 lg 2); • ehitusprojekt tuleb kooskõlastada Päästeametiga. Kui gaasipaigaldised vastavad eeltoodud nõuetele, võib eeldada et avariiliste olukordade tekkimise tõenäosus on 0-lähedane. Avariiliste juhtumite ohutsoonide ulatust on kirjeldatud ptk 3.5. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 33 3.4 Käitise tegevuse muud keskkonnaaspektid ja -mõjud 3.4.1 Hinnang müra ja vibratsiooni levikule Atmosfääriõhu kaitse seaduse järgi määratakse mürakategooriad vastavalt üldplaneeringu maakasutuse juhtotstarbele allolevate kategooriate järgi. Paide linna üldplaneeringu (kehtestatud 10.10.2002) järgi jääb Prääma tee 11 alale kavandatav kompleks ärimaa+tootmismaa alla (V kategoorias. ▪ I kategooria – virgestusrajatise maa-alad; ▪ II kategooria – haridusasutuse, tervishoiu- ja sotsiaalhoolekandeasutuse ning elamu maa-alad, rohealad; ▪ III kategooria – keskuse maa-alad; IV kategooria – ühiskondliku hoone maa-alad; ▪ V kategooria – tootmise maa-alad; VI kategooria – liikluse maa-alad. Välisõhus leviva müra normtasemete osas tuleb lähtuda Keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ toodud arvulistest suurustest, mis on toodud tabelis 3.4. Päeva- ja ööaeg on vastavalt 7.00–23.00 ja 23.00–7.00. Tabel 3.4 Müra normtasemed Müra piirväärtus LpA,eq,T Müra sihtväärtus LpA,eq,T Müra liik Tööstusmüra Tööstusmüra Liiklusmüra (dBA) Liiklusmüra (dBA) (dBA) (dBA) I kategooria Päev 55 55 50 45 Öö 50 40 40 35 II kategooria Päev 60-65 60 55 50 Öö 55-60 45 50 40 III kategooria ja Päev 65-70 65 60 55 IV kategooria Öö 55-60 50 50 45 Müra vältimiseks või mürataseme vähendamiseks PVT (nr 14) järgi kasutatakse erinevaid tehnikaid (nt seadmete ja hoonete sobiv paigutus; seadmete tõhusam kontroll ja hooldus (sh mürataseme mõõtmine); mürarikkast tegevustest hoidumine öösiti; vähest müra tekitavad seadmed; vajadusel müratõkkmeetmete rakendamine (mürasummutid, hoonete helikindluse suurendamine jm) ja müra vähendamine (sh müratõkked, nt kaitseseinad jm). Vibratsioon Maapinna kaudu leviva (pinnase)vibratsiooni hindamisel lähtutakse Sotsiaalministri määrusest nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid” kehtestatud nõuetest, mis peavad silmas eelkõige inimeste ja eluhoonete kaitset. Arvestades tootmisobjektide paiknemist, ei ole normaalrežiimil töötavatest tööstusalal asuvatest objektidest lähtuv vibratsioon (maapinna võnked) norme ületav ega ohtlik inimestele või naaberhoonete seisukorrale. Teoreetiliselt võib vibratsioon, mis territooriumilt välja ulatub, olla seotud peamiselt tootmiskompleksi (ehitusaegse) liiklusega. Seega on antud kontekstis vibratsioonimõjude vältimiseks oluline eelkõige teede korrashoid. Arvestades käitise tegevusmahtu, toimub ettevõtte territooriumil küllaltki sage veoautode liiklus, eeldatavalt 25…50 veokit päevas. Sellest tulenevalt võib eeldada müra- ja vibratsioonihäiringut Präämavälja tn 2 elamu juures (tegemist ei ole normtaseme ületamisega, kuid käitise tööajal võib eeldada 3-6 veoauto külastust tunnis). Leevendava meetmena võiks kaaluda Präämavälja tn 2 ja 4 kinnistute võõrandamist. 34 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 3.4.2 Hinnang õhusaastele Olulisemateks õhusaasteallikates on katlamaja korsten ja biogaasi põletamise tõrvik. Tõrvik töötab ainult juhul, kui toodetud biogaasi ei ole võimalik tarbida (st katlamaja ei tööta) ja on oluliselt väiksema võimsusega kui katlamaja. Õhusaaste keskkonnamõju olulisuse hindamise aluseks on mõjutatava välisõhu vastavus kvaliteedinormidele (väljendatuna saasteaine lubatava kogusena välisõhu ruumalaühikus). Keskkonnaministri 27.12.2016 määrus nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Eestis kehtivad esmatähtsate saasteainete piirväärtused on samased Euroopa Parlamendi ja Nõukogu direktiivis 2008/50/EÜ toodud piirväärtustega, näiteks SO2 ÕPV1 = 350 μg/m3, NOx ÕPV1 = 200 μg/m3) ja peenosakestel ÕPV24 = 50 μg/m3 ja ÕPVa = 40 μg/m3). Õhusaasteaine piirväärtus tähendab seda, et arvestades inimese eluiga, ei tekita piirväärtuseni saastunud välisõhus elamine ei inimese tervisele ega keskkonnale vastuvõetamatuid riske. Kui saasteaine(te) modelleeritud või mõõdetud tase jääb allapoole tervise kaitseks kehtestatud piirväärtust (Ci/ÕPV ≤ 1,0), ei teki sellest terviseriski ka juhul, kui kavandatava tegevuse saastetase on võrreldes lähteolukorraga suurenenud. Atmosfääriõhu kaitse seaduse alusel on kehtestatud ka saasteaine sisalduse häiretase, mille ületamisel ka lühiajaline mõju seab ohtu inimese tervise ning mille juures tuleb rakendada meetmeid inimese tervise kaitseks. NO2 sisalduse häiretase on 400 μg/m3, SO2 500 μg/m3, mõlemad mõõdetuna kolme järjestikuse tunni jooksul. Nii piirväärtused kui häiretasemed kehtivad väljapool tootmisalasid. Paide linn ei kuulu oluliste õhusaastetasemega piirkondade hulka ja seetõttu ei korraldata seal esmatähtsate saasteainete pidevseiret, samuti ei ole andmeid õhukvaliteedi kohta pistelistest seireprogrammidest. Välisõhu saastetasemeid saab prognoosida modelleerimisega. Kuna praegu ei ole teada katlamaja täpne asukoht ega allika täpseid parameetrid (sh suitsugaaside joonkiirus), siis on hinnatud maksimaalseid saastetasemeid lihtsustatud hajumismudeliga (oli nn ametlikuks mudeliks enne atmosfääriõhu kaitse seaduse jõustumist), mis võimaldab määrata 1 tunni keskmise saastemaksimumi ja hinnata tootmisterritooriumi piiril tekkivat saastetaset ebasoodsates hajumistingimustes. 20 m kõrguse korstna korral, kui suitsugaaside joonkiirus on ca 1 m/s, tekivad hajumismaksimumid 83 m kaugusel allikast ja need on järgmised: NOx 86,25 µg/m3, 0,43 ÕPV1 CO 77,3 µg/m3 0,008 ÕPV8 NMVOC 5,21 0,001 ÕPV1 PM2,5 1,158 (aastakeskmine saastetase on analoogia põhjal ca 30 korda madalam, st tulemus on aastakeskmisest sihtväärtusest 25 µg/m3 palju väiksem). Kõige olulisema saastetasemega on lämmastikoksiidid. Tootmisterritooriumi piiril, ca 150 m kaugusel saasteallikast on eeldatav NOx saastetase 70 µg/m3 (30 m korstna korral tekib maksimaalne saastetase 42,3 µg/m3 107 m kaugusel korstnast, tootmisterritooriumi piiril on saastetase 30 µg/m3). Arvestades, et Paide linnas on teisi õhusaasteallikaid ja kompleksloa taotlemisel tuleb hinnata koosmõju 50-kordse allika kõrguse kaugusele jäävate saasteallikatega, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus, kui on valitud korstna ligikaudne asukoht ja teada allika täpsemad parameetrid, teha koosmõju modelleerimised. Vajadusel tuleb korstna parameetreid modifitseerida (suurendada kõrgust või suitsugaaside kiirust), et tagada koosmõju saastetasemete vastavus piirväärtustele. Lõhn Eesti seadusandluses reguleerib lõhnaainete esinemist ja selle hindamist Keskkonnaministri määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Lõhnaainetele on kehtestatud piirväärtus, mis on seotud lõhnaainete ajalise esinemisprotsendiga aasta lõikes, milleks on 15% aasta lõhnatundidest. See tähendab, et kui lõhnaaineid esineb aastas alla 15% kogu aasta lõhnatundidest, siis seda ei loeta häirivaks. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 35 Lõhnahäiringud võivad esineda Tere AS RVP ühtlustusmahutis, aeroobses protsessis ja mudakäitluses. Biogaasi tootmisprotsessist lähtuvad potentsiaalsed lõhnahäiringud on minimaalsed, kuna peaaegu kogu protsess toimub kinnises süsteemis. Hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergia tootmiseks plaanitakse rajada veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötav katlamaja. Maagaas on omadustelt värvitu ja lõhnatu, aga enne tarbijale suunamist läbib gaas lõhnastamisseadme (kus gaasivoolule lisatakse spetsiaalset ebameeldiva lõhnaga ühendit tetrahüdrotiofeeni ehk THT, (CH2)4S)). Lõhna lisamine on mõeldud võimalike gaasilekete kiire märkamise tagamiseks. Seetõttu on LNG jaamas on rakendatud aktiivsed gaasilekke avastamise turvasüsteemid. Lõhnahäiringu teket soovitakse igati vältida, nt soovitakse potentsiaalselt lõhnavad mahutid projekteerida kinniseks (nt ühtlustusmahuti ja mudakäitlus). Teine võimalus on ehitada mahutid kõrgemaks (nt aeroobne reaktor). RVP projekteerimise osas saab olla paindlik (mahutite ja hoonete kõrgus, süvistatud jms). Eestis valdavad tuuled (edelast) suunavad võimaliku lõhnahäiringu Prääma turbaraba poole, mis asub tootmisala vahetus läheduses ida-kirde suunas. Parim võimalik tehnika lõhna vältimiseks või lõhnataseme vähendamiseks (PVT 15) on kohaldatav üksnes juhul, kui võib eeldada lõhnahäiringut tundlikul alal ja/või sellise lõhnahäiringu esinemine on kinnitust leidnud. Tere AS tootmiskompleksi alal ei ole tegemist tundliku alaga, kui reoveepuhasti asukoha valikul lähtuda ptk 3.2.1 toodud kujadest. Detailplaneerimise protsessi käigus on vaja teha lõhna modelleerimine, kui on teada reoveeepuhasti jm seadmete ligikaudne asukoht ning allikate täpsemad parameetrid – see võimaldab veenduda kujade piisavuses või vajadusel ette näha täiendavad meetmed lõhna leviku piiramiseks. 3.4.3 Muud mõjuvaldkonnad ja koondhinnang mõju olulisusele Muud Prääma tee 11 käitise kavandamisega tekkida võivad keskkonnamõjud ei oma planeerimise kontekstis tähtsust. Kuna asukohaks on valitud olemasolev tootmisala, siis puuduvad uute maade hõivamisega seotud mõjud, sh mõju kaitsealustele liikidele, mõju maakasutusele. Tehas ehitamise ja käitamise puhul on tegemist tavapäraste tegevustega, sh ressursikasutus. Ehitamise ja käitamise võimalike mõjude vältimiseks rakendatakse völjakujunendud võtteid, mille rakendamine on ette nähtud kas õigusaktidega, valdkondlike standarditega või parima võimaliku tehnika tasemega. Kokkuvõttes saab välja tuua, et tehase rajamise mõjud on olemuselt pöörduvad – kui tehas lõpetab tegevuse, siis jääb ära ka vastav survetegur. Ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku alale (ptk 3.6) ei esine, Kokkuvõttes saab järeldada, et käitise tavapärane tegevus ei tekita olulist keskkonnamõju. 3.5 Avariiliste situatsioonide esinemine 3.5.1 LNG ja biogaasi käitlemine Planeerimise kontekstis on oluline LNG ja biogaasi seadmetega toimuda võivate avariiliste juhtude ohualade ulatus, mis määrab ära tagajärgede raskusastme ning ka nende juhtude toimumise tõenäosus (tõenäosus ja tagajärgede raskusaste määravad ära ettevõtte riskitaseme). Ohualad leitakse riskianalüüsi käigus (Majandus- ja taristuministri 01.03.2016 määruse nr 18 „Nõuded ohtliku ja suurõnnetuse ohuga ettevõtte kohustuslikele dokumentidele ja nende koostamisele ning avalikkusele edastatavale teabele ja õnnetusest teavitamisele“ § 2 on toodud nõuded riskianalüüsi koosseisule). Detailplaneeringu koostamise etapis ei ole võimalk koostada riskianalüüsi sellise detailsusega, mis on aluseks ettevõtte tegevuses riskide ohjamisel kasutusloa saamise järgselt (näiteks ei ole teada andmeid ehitusprojekti detailsuses, riskide maandamiseks konkreetselt rakendatavaid leevendusmeetmeid, sh käitise juhtimissüsteem ja töökorraldus). Planeerimisetapis koostatava 36 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang riskianalüüsi maht on toodud Päästeameti juhendis planeerijatele ja projekteerijatele „Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine. Tartu 2018“. Eelhinnangu etapis saab lähtuda analoogiast. Kavandatav LNG jaam ja torustikud on olemuselt standardiseeritud tooted, mis peab vastama kõrgetele ohutusnõuetele, et vältida LNG käitlemisega seotud riskide realiseerumist. LNG transportimine LNG jaama toimub veeldatud olekus spetsiaalsete krüogeensete hermeetiliste autotsisternhaagistega, mis vastavad rahvusvahelistele ohtlike ainete veo (ADR) nõuetele. Laadimine hoiumahutisse on hermeetiline. Ka biogaasireaktor ning biogaasi käitlemise seadmed vastavad standardiseeritud ohutusnõuetele. Kõige suurema riskitasemega sündmuseks on LNG mahutist lekkinud põlevgaasi süttimine. Lekkinud ja aurustunud LNG süttimisel on tekkivateks ohtudeks nii plahvatuse ülerõhk kui ka eralduv soojus. LNG lekete mõju hindamisel arvestatakse, et lekked aurustuvad kiiresti. LNG lekkimisel maa- või veepinnale, moodustub alguses „roomav” pinnalähedane aurupilv (külmad aurud on õhust raskemad). Külm pilv seguneb õhuga, soojeneb ning kantakse tuulega kaasa, kuni kogu gaas on atmosfääri hajunud. Arvestatud on, et maagaasi ja LNG lekke korral tekib lekke ümbrusesse (alla tuult) vallandunud/aurustunud maagaasi ja õhu süttimisvõimeline keskkond, kuid arvestades maagaasi põlemiskiirust, õhuga segunemist ja lendumist, siis süttimisel gaasipilv ei sütti plahvatuslikult, vaid süttib põlema ning põlemiskoht tõmbub lekke koha vahetusse lähedusse, kus jätkub põleng, kuni maagaasi või LNG lombi täieliku aurustumiseni. Tabelis 3.4 on esitatud erinevate sündmuste ohualad, mis leiti programmiga ALOHA. Arvutused on teostatud ühe mahuti põhiselt, kuna samaaegne erinevate seadmete lekke teke ei ole tõenäoline (ohuala ulatuse määrab ära korraga süttiva-plahvatada võiva aine kogus). Andmed on esitatud tuule kiirusel 5 m/s ja õhutemperatuuril 20 oC, keskmine pilvisus ja õhuniiskus. Informatiivsena on ära toodud ka ebatõenäoliste sündmuste ohualade ulatus. Tabel 3.4. LNG mahuti avariiliste juhtumite ohualad Ohuala ulatus, m Juhtum Ehitistele ohtlik Eriti ohtlik ala Väga ohtlik ala Ohtlik ala ala (Re) (Rv) (Ro= Lekkinud gaasi süttimine: 12 12 15 18 soojuskiirgus Tervisele ohtliku aurupilve - 10 48 163 levik (lämbumine) Plahvatusohtliku aurupilve 33 45 - - levik (LEL) (60 % LEL) Plahvatusohtliku aurupilve 460 600 - - levik mahuti purunemisel (LEL) (60 % LEL) Aurupilve plahvatuse - - 19 32 ülerõhk (lekib 2 t gaasi) Mahuti BLEVE (lühiajaline soojuskiirgus, plahvatuse 170 213 344 385 ülerõhk) Lekkinud maagaasi süttimisohu piiri ulatub 33 meetrini lekkekohast, kuni 45 m kauguseni on võimalik leegitaskute teke. Ligikaudu samale kaugusele lekkekohast jääb tervisele ohtlikumate tsoonide teke, kuid ohuala ulatub kuni 163 meetrini. Hoonetele ohtlik ala ulatub 32 meetrini (ülerõhk), kuid purustused või süttimisoht jääb sündmuse vahetusse lähedusse, kuni 12 m kaugusele. Ohualade ulatus on näidatud joonisel 3.4. LNG ja biogaasi käitlemiskohtades on kavas rakendada aktiivsed gaasilekke avastamise turvasüsteeme. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 37 Joonis 3.4. Tere AS kavandatava LNG jaama ohutsoonid lähtudes tundlike objektide paiknemisest: näidatud on lähimate objektide suhtes hoonele ohtlik ala (32 m) ja inimestele ohtliku ala Ro arvestades gaasipilve võimalikku levikut (163 m). (aluskaart: Maa-Ameti geoportaali maainfo kaardirakendus) 3.5.2 Muud käitise tegevusega seotud riskid Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teada, milliseid ohtlikuks klassifitseeritud kemikaale peale LNG/biogaasi on kavas kasutada. Analoogia põhjal võib hinnata, et üldiselt ei mõjuta vaja minna võivate kemikaalide maht käitise riskitaset (B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte). Samas võib muutuda ohu tüüp ja suureneda ohualade ulatus võrreldes LNG ohualadega. Eelkõige puudutab see jahutus-külmutusseadmete valikut – kui kasutada jahutusagendina ammoniaaki. Suurema lekke korral tekkida võiv mürgine aurupilv võib levida oluliselt kaugemale, kui on LNG käitlemisega seotud ohualad. Jahutusseadmete valikul tuleks ammoniaagi kasutamist vältida. Kui see ei ole võimalik, tuleb teha planeeringu koostamise käigus täiendav riskide hinnang vastavalt valitud seadme iseloomule – Re ja Rv tsooni ei tohi ulatuda piirkonnas paiknevate ettevõteteni- teenindusasutusteni. 3.6 Natura hindamine Natura 2000 on üleeuroopaline kaitstavate alade võrgustik, mille eesmärk on tagada haruldaste või ohustatud lindude, loomade ja taimede ning nende elupaikade ja kasvukohtade kaitse või vajadusel taastada üleeuroopaliselt ohustatud liikide ja elupaikade soodne seisund. Natura 2000 loodusalad ja linnualad on moodustatud tuginedes Euroopa Nõukogu direktiividele 92/43/EMÜ (nn loodusdirektiiv e LoD) ja 2009/147/EÜ (nn linnudirektiiv e LiD). Natura hindamine on menetlusprotsess, mida viiakse läbi vastavalt loodusdirektiivi artikli 6 lõigetele 3 ja 4. Käesolevas töös tuginetakse hindamise läbiviimisel Euroopa Komisjoni juhendile „Natura 2000 alasid oluliselt mõjutavate kavade ja projektide hindamine. Loodusdirektiivi artikli 6 lõigete 3 ja 4 38 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang tõlgendamise metoodilised juhised“ ja juhendile "Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis". KeHJS ning LKS alusel toimub Natura hindamine keskkonnamõju hindamise menetluse raames. KeHJS § 3 punkti 2 kohaselt hinnatakse tegevuse keskkonnamõju, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärgile. Kuna kavandatav tegevus ei ole olemusel kohustusliku keskkonnamõju hindamise nimekirjas, siis on seda teemat käsitletud käesolevas eelhinnangus. Kui eelhinnang näitab, et mõju saab välistada, ei ole edasine keskkonnamõju hindamine vajalik. 3.6.1 Informatsioon kavandatava tegevuse kohta Kavandatavaks tegevuseks on uue piimatöötlemise kompleksi rajamine, milles võetakse töötlemiseks vastu hinnanguliselt 500 tonni toorpiima ööpäevas. Paide linna Prääma tee 11 krundi kasutamise otstarve ei muutu võrreldes varasema kasutusotstarbega. Koos toomishoone rajamisega ehitada välja taristu soojusenergiaga varustamiseks, samuti reovee töötlemiseks vajalikud rajatised ning veereservuaarid toorvee varu hoidmiseks. Tehnoloogiliseks vajaduseks ja hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergia tootmiseks on plaanitud rajada veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötav katlamaja. Kütuse hoidmiseks rajatakse kohapeale. ka LNG hoidla kahe 80 m3 mahutiga. Tagamaks tootmise veega varustamist on plaanis rajada lisaks olemasolevale puurkaevule veel üks puurkaev, samuti säilib ühendus Paide linna ühisveevärgiga. Veevajadus tootmises on hinnanguliselt 1 500 m3 päevas, 547 500 m3 aastas. Võetava veega samas koguses tekib puhastamist vajavat reovett. Kavandatavale tehasele soovitakse rajada omareoveepuhasti, mille koosseisus on ka anaeroobne kääritamine. Tekkiv biogaas kogutakse- puhastatakse ja kasutatakse katlamajas kütusena. Puhastatud vesi on plaanitud suunata osaliselt tagasi tootmisprotsessi loputusveeks, ülejäänud kogus suunatakse heitveena suublasse. Kavandatava tegevuse kirjeldus on täpsemalt toodud käesoleva aruande ptk 1.1-1.3. 3.6.2 Kavandatava tegevuse mõjupiirkonda jäävate Natura alade iseloomustus Kavandatava tegevuse võimalikus mõjualas asub Pärnu jõe loodusala (joonis 3.5). Pärnu jõe loodusala (EE0040345) on kaitse alla võetud vastavalt korraldusele „Euroopa Komisjonile esitatav Natura 2000 võrgustiku alade nimekiri“ (Vabariigi Valitsuse 5. augusti 2004. a korraldus nr 615-k). Pärnu jõe loodusala pindala on ca 860 ha ning see on loodud kolme loodusdirektiivi I lisa elupaigatüübi ja viie sama direktiivi II lisa liigi ning nende elupaikade kaitseks. Pärnu jõe loodusalaga kattub kavandatava tegevuse piirkonnas Pärnu jõe hoiuala Järva maakonda jääva osaga (KLO2000025), mis tagab loodusala siseriikliku kaitse. Tabelis 3.5 on välja toodud loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused vastavalt ala kohta kehtivale standardsele andmevormile ning kaitsekorralduskavale. Ala väärtuslikkuse üldhinnang elupaiga kaitsest lähtuvalt on B (väärtuslik). Jõelõik 113,5-120,8 on loodusala ja ühtlasi veekogumi Pärnu_2 koosseisus (Vodja jõest Käru jõeni, veekogumi kood keskkonnaregistris 1123500_2, lühike nimi Pärnu_2). Pärnu_2 seisund 2012.-2013. a andmetel oli hüdrokeemiliselt Reopalu seirelõigus hea ja Türi seirelõigus väga hea, ökoloogiline seisund vastaval hea ja halb. 2013.-2014. aasta andmetel oli ökoloogilne seisund halb, keemilist seisundit ei hinnatud. Kesise seisundi põhjuseks on paisud Pärnu jõel, eelkõige Sindi pais (see tõke on nüüdseks likvideeritud). Lääne-Eesti vesikonna veemajanduskavas (2010) märgiti märgitud mittevastavas seisundis olevate vooluveekogumite Pärnu_2 ja Pärnu_3 oluliseks surveteguriks lisaks paisudele heitvesi. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 39 Joonis 3.5. Pärnu jõe loodusala paiknemine Paide linna piirkonnas: Natura 2000 jõed on näidatud rohelise joonega. Kavandatava tehase ja selle omareoveepuhasti asukoht on tähistatud pruuniga, võimalike suublate vee jõudmiskohad Pärnu jõkke on tähistatud sinisega. (Aluskaart: Maa-Ameti geoportaali maainfo kaardirakendus) 40 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Tabel 3.5 Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kirjeldused Kaitse- Pindala eesmärkideks Üld- Kehtivas kaitsekorralduskavas seatud Kirjeldus (lähtudes Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskavast 2015-2024 loodusalal määratud hinnang kaitse-eesmärgid Error! Bookmark n ot def ine d. (ha) elupaigad jõed ja ojad Need on looduslikus või looduslähedases seisundis püsinud jõgede ja ojade lõigud. 700 B Elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) (3260) Selliste jõgede elupaiku asustab tavaliselt liigirikas ja väärtuslik jõe -elustik. Pärnu jõe looduskaitseline seisund Pärnu jõe loodusala kui jõe elupaiga suurimaks väärtuseks on kärestikulised ja kiirema voolu ga loodusalal 129,6 km kogupikkusega kivise-kruusase põhjaga jõelõigud. jõelõikude ulatuses vähemalt hea (B). Kavandatava tegevuse piirkond jääb jõelõigule suudmest 113,5 − 121,8 km (Reopalu jõe suubumiskohast Sillaotsa sillani), kuid kavandatav tegevus ei ole Pärnu jõega otse seotud. Sellesse vahemikku jäävad lisaks Pärnu jõele ka loodusala koosseisu kuuluvate allikatoiteliste jõgede Esna (VEE1124100) ja Vodja (VEE1123800) jõgede suubumiskohad (vastavalt 119,8 km ja 120,8 km kaugusel Pärnu jõe suudmest). Jõelõik 120,8-121,8 km ei kuulu loodusala koosseisu (Vodja jõest ülesvoolu on Pärnu jõgi pikalt kunstlikus sängis) ja jääb veekogumi Pärnu_1 koosseisu (lähtest kuni Vodja jõeni). Pärnu_1 seisund 2013.-2014. aasta andmetel oli ökoloogilselt kesine, keemilist seisundit ei hinnatud. Jõelõik 113,5-120,8 on loodusala ja ühtlasi veekogumi Pärnu_2 koosseisus (Vodja jõest Käru jõeni, veekogumi kood keskkonnaregistris 1123500_2, lühike nimi Pärnu_2). Pärnu_2 seisund 2012.-2013. a andmetel oli hüdrokeemiliselt Reopalu seirelõigus hea ja Türi seirelõigus väga hea, ökoloogiline seisund vastaval hea ja halb. Elupaigatüüp on kaitsekorralduskava andmetel kavandatava tegevuse piirkonnas määratud esinduslikkusega B. lamminiidud Lamminiidud ehk luhad esinevad jõgede ja ojade, samuti järvede üleujutatavatel 30 B Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud (6450) lammidel. Sõltuvalt kasvukoha kõrgusest lammil, samuti jõe v oolukiirusest, võib Türi maastikukaitseala kaitsekorraga üleujutuse kestus ning tulvaveega toodud setete hulk olla üsna erinev. Jõeuhtega Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse toodavad toiteelemendid on luha viljakuse aluseks. Niiskustingimused lammi eri osades mõjualas ning siinkohal täpsemat võivad varieeruda ajuti kuivadest kuni pidevalt veega küllastatuseni. käsitlust ei vaja. Elupaik on levinud Reopalu jõe suubumiskohast allavoolu, Türi maastikukaitsealal ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas (lähim maastikukaitseala punkt Pärnu jõel asub Reopalu jõe suubumiskohast 1,6 km kaugusel allavoolu; kavandatava tegevuse asukohast jääb see linnulennul ca 4,5 km kaugusele; lähim kaitseala Pärnu jõega sidumata koht jääb kavandatavast käitisest läände ca 3,4 km kaugusele). puisniidud Hõreda puurindega alad on Eestis tekkinud võsa ja puude osal ise raiumise, niitmise ning 4 A Elupaiga kaitse loodusalal on tagatud (*6530) karjatamise koosmõjul. Taimestik on liigirikas, selles kasvab palju haruldasi ja ohustatud Türi maastikukaitseala kaitsekorraga. niiduliike, hästi on arenenud ka epifüütne sammaltaimede - ja samblikefloora. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 41 Elupaik on levinud Türi maastikukaitsealal ja ei asu kavandatava tegevuse mõjualas mõjualas ning siinkohal täpsemat (selgitused samad, mis lamminiitude puhul). käsitlust ei vaja. Kaitse- Hinnang eesmärkideks Kehtivas kaitsekorralduskavas seatud Kirjeldus Esinemine alale liigist määratud kaitse-eesmärgid lähtuvalt liigid Hink elab selgeveelistes veekogudes liivasel või savisel põhjal, järvedes peamiselt sisse - või väljavoolude piirkonnas. Tihti katab hingu elupaigas veekogu põhja taimestik või õhuke detriidikiht. Kudemine algab harilikult juuni esimesel poolel, kui vee tem peratuur on Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu 16–18 °C, ja lõpeb juulis. Koelmuks sobivad madala veega (0,3 –0,8 m) taimestikurikkad harilik hink jõe loodusalal 113,5 km kogupikkusega kohad. Pärnu jõe loodusalast hinnati hi ngu jaoks sobilikuks elupaigaks Pärnu jõgi (Cobitis tavaline B jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni (113,5 km). Enamikus jõelõikudes tuleb eeldada taenia) seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt liigi hajusat ja vähearvukat esinemist. Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed jõelõigud on vähemalt B. Vodja jõe suudmest allavoolu on hea elupaigalise kvaliteediga. Rahuldava kvaliteediga on potamaalset tüüpi jõeosad Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi-Särevere languni (119,8…101,2 km suudmest). Võldas on väike põhjaeluviisiga kala, kes asustab tavaliselt veekogude kivise põhjaga alasid. Võldast leidub ka liivasel ja kruusasel põhjal, kus ta varjub tühjadesse Liigile kättesaadava soodsa elupaiga karbikodadesse, taimestiku vahele või kaldauuretesse. Vee hapnikusisaldus peab kala harilik säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km jaoks olema püsivalt kõrge. Kudemine on lühike ja kestab reeglina kuni nädal ning toimub võldas tavaline B kogupikkusega jõelõikude ulatuses. aprilli teisel või mai esimesel poolel 5-9 ºC juures. (Cottus gobio) Natura 2000 ala seisundi üldhinnang Kuigi võldase elupaigaks võib lugeda kõik Pärnu jõe lõigud, on hea elupaigalise alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. kvaliteediga vaid kõik kärestikulised jõelõigud. Elupaiga kvaliteet kesine (C- liik vähearvukas). Eestis leidub jõesilmu ligikaudu 40 jões -ojas üle terve Eesti rannikuala. Tegemist on siirdelise eluviisiga sõõrsuuga, kelle suguküpsed isendid elavad merevees, kust rändavad Liigile kättesaadava soodsa elupaiga jõesilm sigimiseks jõgedesse. Kudemiseks sobivad kiirevoolulised kivise-kruusase põhjaga alad säilimine Pärnu jõe loodusalal 129,6 km (Lampetra (kärestikud). Jõesilm on Eestis tööndusobjektiks . Pärnu jões on silmupüük lubatud. Pärnu tavaline B kogupikkusega jõelõikude ulatuses. fluviatilis) jões esineb jõesilm suudmest kuni Sindi paisuni ning koeb regulaarselt Sindi paisu alusel Natura 2000 ala seisundi üldhinnang 900 m pikkusel langulõigul. Sindi paisu avamise järgselt võib eeldada ka silmude alale liigist lähtuvalt on vähemalt B. kudemisrändeid ülesvoolu kärestikele. Lõhe on siirdekala, kes elab ja toitub mere s, kuid sigimiseks rändab jõgedesse. Varem oli Liigile kättesaadava soodsa elupaiga Pärnu jões lõhele sobivaks ja kättesaadavaks kudemisalaks ning noorjärkude kasvua laks säilimine Pärnu jõe loodusalal 118,7 km lõhe vaid Sindi paisu alune kuni 900 m pikkune langulõik ning Pärnu jõe lõheasurkonna haruldane B pikkuse jõelõigu ulatuses. Natura 2000 (Salmo salar) seisundit peeti kaitsekorralduskavas kriit iliselt halvaks. Sindi paisu lammutamise järgs elt ala seisundi üldhinnang alale liigist on aga lõhele kudemiseks kättesaadavad ka kõik Sindist ülesvoolu jäävad sobiva d lähtuvalt on vähemalt B. 42 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang kärestikud. Kaitsekorralduskavas hinnatakse koelmualadena lõhele potentsiaalselt sobivateks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed langulõigud jõe suudmest kuni Esna jõe suudmeni. Paksukojalise jõekarbi elupaikadeks on keskmise või kiire vooluga, jaheda ja puhta veega Liigile soodsa elupaiga säilimine Pärnu paksu- jõed. Asurkonna püsimiseks ja taastumiseks on vajalik rikkaliku kalastiku olemasolu, kuna jõe loodusalal 129,6 km kogupikkusega kojaline jõekarbi vastsed parasiteerivad kalade nahal ja lõpustel. Pärnu jõe loodusalal võib tavaline A jõelõikude ulatuses. Natura 2000 ala jõekarp paksukojalise jõekarbi levikualaks lugeda Pärnu jõe Jändja paisust (91,5 km kaugusel seisundi üldhinnang alale liigist lähtuvalt (Unio crassus) suudmest) kuni suudmeni. Üldjoontes on paremateks elupaikadeks kiirevoolulised on A. jõealad, mis ühtivad jõesilmu kudemisaladega. Tabel 3.6 Mõju hindamine Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkidele Kaitse- Leevendavate meetmete Nr Hinnang mõjule eesmärk rakendamise vajadus Pärnu jõgi on Esna jõe suudmest Vodja jõe suudmeni õgvendatud ja seetõttu elupaiga kvaliteet madalam. Esna jõe Kui suublana kasutatakse suudmest kuni Reopalu jõe suudmeni. Reopalu jõge, Jõelõik 113,5-120,8 on loodusala ja ühtlasi veekogumi Pärnu_2 koosseisus (Vodja jõest Käru jõeni, veekogumi kood leevendavate meetmete keskkonnaregistris 1123500_2, lühike nimi Pärnu_2). Pärnu_2 seisund 2012. -2013. a andmetel oli hüdrokeemiliselt rakendamise vajadus Reopalu seirelõigus hea ja Türi seirelõigus väga hea, ökoloogili ne seisund vastaval hea ja halb. puudub. As Tere Piim kavandatava toiduainetetööstuse käitise võimalike mõjudena tuleb käsitleda heitvee suublasse juhtimisest tuleneda võivaid mõjusid – veekvaliteedi muutused ja sellest tulenevad. Käitise ehitamine ega tegevus ei too kaasa Pärnu jõel asuva väljalasu täiendavate koguse setete paiskamist jõkke, samuti ei kaasne vee taseme ja voolukiiruse muutuseid. puhul võiv välja tuua Alternatiiv, kui suublaks on Reopalu jõgi. Reopalu jõkke suubuvad maaparanduskraavid enamasti laiusega 2 –4 suurema tundlikkuse meetrit, mis peamiselt teenindavad jõest ida poole jäävaid Prääma raba k uivenduskraave ja piirkonnas asuvaid metsa- avariiliste juhtude suhtes jõed ja ojad alasid. Reopalu jõgi tervikuna teenindab 8881 ha metsa- ja põllumaade kuivendussüsteeme, millest metsamaa (kraaviude puhverdus 1. moodustab ca 89 %. Kui piirkonnas on keskmine sademete hulk 755 mm aastas ja sellest eelduslikult ca 25 % j õuab (3260) puudub), kuid avaldatav kraavidesse, siis vooluhulk on 0,85 m 3 /s. Kui eeldada, et sellest 10 % kogutakse Prääma ÜP -22 kraavide kaudu, siis mõju ei ole pikaajaline. reoveepuhasti vooluhulk 0,0174 m 3 /s moodustab kraavi keskmisest vooluhulgast 20 %. Kui Reopalu jõe vee kvaliteet vastab tüübi V1B ’hea’ seisundiklassi keskmistele näitajatele, oleks hea seisundiklassi piiri ületamise oht fosfori osas Otstarbekas on korraldada (0,002 mg/l võrra) ja ka BHT5 on seisundiklassi piiri lähedane. Kuid reaalselt toimub enne Reopalu jõkke suubumist Reopalu jõe Pärnu jõkke segunemine maaparandussüsteemi kaudu ärajuhitava veega (maaparandussüsteemis on vett keskmiselt 5 korda suubumise kohas käitise rohkem kui puhasti väljavoolus) ja seetõttu on alust järeldada, et kavandataval reoveepuhasti koormusel jõevee planeeringu koostamise seisundiklass ei muutu. Hapnikusisalduse järgi oli Reopalu jõgi väga heas seisundis. ajal vee kvaliteedi seiret Alternatiiv, kui suublaks on Pärnu jõgi. Teiseks võimalikus variandiks on ehitada ~1 km pikkune heitveetoru ida BHT, üldlämmastiku ja suunas, et juhtida heitvesi Sillaotsa silla lähistel Pärnu jõkke. Toru ehitamisel tuleb arvestada maaparandussüsteemi üldfosfori osas, et saada toimimise säilitamise vajadusega (reguleeriva võrgu PRÄÄMA ÜP -22 koosseisus olevad kraavid). Sel juhul on suublaks täpsemat teavet, kas www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 43 Kaitse- Leevendavate meetmete Nr Hinnang mõjule eesmärk rakendamise vajadus Pärnu jõgi lõigus Pärnu-1. Kükita seirepunktis on mõõdetud Pärnu jõe vooluhulgas 1,2 m 3 /s ja jõe laius on 5…7 m. nende näitajate osas on Jõevee hapnikuga küllastumise tasemeks mõõdeti 95 % ( V1B tüüpi väga hea klassi veel üle 70 %), ökoloogiline suubumiskohase jõgede seisundiklass fütobentose, taimestiku ja põhjaloomade järgi hinnati väga heaks. Kuna Pärnu jõe vooluhulk on oluliselt seisundiklass hea või suurem kui Reopalu jõel, ei teki kavandatava puhasti heitvee suunamisel jõkke jõevee seisundiklassi muutusi. väga hea. Oluline on seirata ka Elupaigatüübi looduskaitselisele seisundile (kaitsekorralduskavas on kaitse-eesmärgiks seatud:129,6 km Reopalu jõkke suubuvate kogupikkusega jõelõikude ulatuses vähemalt hea (B) . Arvestades olulist koormuse vähenemist võrreldes 2010. maaparandussüsteemide aastale eelneva perioodiga ja episoodilisi seiretulemusi hüdrokeemiliste näitajate osas , võib eeldada et jõevee heljumikoormust ning näitajad on hüdrokeemiliselt pigem väga head ja kavandatav tegevus ei ohusta head seisundit. baariumi ja fluoriidi sisaldust Reopalu ja Pärnu jões. lamminiidud 2. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Puudub (6450) puisniidud 3. Elupaik ei asu käesoleval juhul tegevuse mõjualas ning siinkohal täpsemat käsitlust ei vaja. Puudub (*6530) Hinku esineb Pärnu jões vähearvukalt ja hajusalt, välistada ei saa isendite esinemist kavandatava tegevuse piirkonnas. Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on harilik hink 4. ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Hingu soodsa seisundi tagamiseks on oluline uurida maaparandussüsteemide mõju, Vt punkt 1 (jõed ja ojad (Cobitis taenia) eelkõige heljumi kannet. Reoveepuhasti panus heljumi koormusse on madal ja jääb oluliselt alla 10 %, kui heljumisisaldus maaparandussüsteemide vees vastab sademevee piirväärtusele 40 mg/l. Liigi jaoks on hea elupaigalise kvaliteediga jõelõiku deks kõik Pärnu jões olevad kärestikud ja ritraalsed jõelõigud. Rahuldava kvaliteediga on potamaalset tüüpi jõeosad Vodja jõe suudmest allavoolu kuni Türi -Särevere languni (119,8…101,2 km suudmest). harilik võldas Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on 5. Vt punkt 1 (jõed ja ojad) (Cottus gobio) ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Võldase soodsa seisundi tagamiseks on oluline rakendada heljumi teket minimeerivaid meetmeid. Oluline on uurida maaparandussüsteemide mõju, eelkõige heljumi kannet. Reoveepuhasti panus heljumi koormusse on madal ja jääb oluliselt alla 10 %, kui heljumisisaldus maaparandussüsteemide vees vastab sademevee piirväärtusele 40 mg/l. Liik on siirdelise eluviisiga ja Pärnu jõega on liik seotud sigimise kaudu. Sindi paisu avamise järgselt võib eeldada ka jõesilm silmude kudemisrändeid ülesvoolu kärestikele. Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad 6. (Lampetra Vt punkt 1 (jõed ja ojad) (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Jõesilmu soodsa seisundi fluviatilis) tagamiseks on oluline rakendada heljumi teket minimeerivaid meetmeid. 44 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Kaitse- Leevendavate meetmete Nr Hinnang mõjule eesmärk rakendamise vajadus Lõhe elupaigad asuvad meres, kuid Pärnu jõe kärestikulised jõelõigud on olulised liigi sigimise seisukohalt. Lõhe Lõhe kudemine ja marja inkubatsiooniaeg on oktoober-aprill. Lõhe sigimiseks sobivad kärestikulised jõelõigud . Liigi soodsa Vt punkt 1 (jõed ja ojad 7. (Salmo salar) elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka leevendavad meetmed) mõjutegurid ja meetmed. Lõhe soodsa seisundi tagamiseks on oluli ne rakendada heljumi teket minimeerivaid meetmeid. Pärnu jões on liigi paremateks elupaikadeks kiirevoolulised jõealad, mis ühtivad jõesilmu kudemisaladega. Liik ei levi paksukojaline Jändja paisust ülesvoolu. Vt punkt 1 (jõed ja ojad 8. jõekarp Liigi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on leevendavad meetmed) (Unio crassus) ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Jõekarbi soodsa seisundi tagamiseks on oluline r akendada heljumi teket minimeerivaid meetmeid. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 45 Pärnu jõe loodusala ulatuses loeti olulisteks järgmised üle 2000 ie koormu sega reostusallikad: AS Paide Vesi Paide reoveepuhasti, OÜ Türi Vesi Türi reoveepuhast i ja OÜ Vändra MP Vändra alevi reoveepuhasti. Samas on need puhastid viimastel aastatel rekonstrueeritud ning seeläbi on reostuse mõju kahanenud. Kuna ka paljud alla 2000 ie koormusega puhastid on rekonstrueeritud või ehitatud vanade asemele uued, siis nüü dseks on nende negatiivne mõju jõgede veekvaliteedile oluliselt väiksem (2010. a. Lääne -Eesti vesikonna veemajanduskavas antud hinnangul ei vastanud 2005. -2007. a ligikaudu poolte alla 2000 ie reostuskoormusega reoveepuhastite väljund veeloaga kehtestatud nõuetele). Punkt- ja hajukoormuse piiramise vajadust nähti kõigi Pärnu jõe ja Esna jõe veekogumite seisundi parandamiseks. Ühiskanalisatsiooniga liitmata jõeäärsete majap idamiste reostusallikate mõju hinnati väheoluliseks, kui täidetakse veeseaduses kehtes tatud nõudeid. Hingu, silmu ja võldase, samuti paksukojalise jõekarbi soodsa elupaiga säilimine põhineb elupaigatüübi jõed ja ojad (3260) looduskaitseliselt heal seisundil ning seega on ühised ka mõjutegurid ja meetmed. Võimaliku ohuna nähakse kaitsekorralduskavas maaparanduse tagajärjel suurenenud vooluvete setete ja hõljuvainete koormus t ning muutunud looduslik hüdroloogiline režiimi. Meetmena on ette nähtud maaparandussüsteemide mõju uuring. 3.6.3 Kavandatava tegevuse mõju hindamine Natura ala kaitse eesmärkide saavutamisele Kavandatava tegevuse näol on tegemist tööstusliku käitise rajamisega, millele on kavandatud omareoveepuhasti. Reoveepuhastist suunatakse heitvesi suublasse, mis on ühenduses Pärnu jõe lõiguga, mis on kaitstav Natura loodusalana. Kavandatava tegevuse mõju avaldub kogu käitise kasutusperioodi vältel. Heitvee suublasse juhtimisel on kaks erinevat alternatiivi, mille puhul erineb suubla (kas Reopalu jõgi maaparanduskraavide kaudu või Pärnu jõgi lõigus, mis jääb Natura-alast ülesvoolu), kuid lõpptulemus võimalike mõjude osas on mõlema alternatiivi puhul sama. Tegevuse võimalikud mõjutegurid Natura võrgusiku loodusalade kaitse-eesmärkidele on järgmised: ▪ Mõju veekvaliteedile. Pärnu jõkke suunatakse täiendav kogus saasteaineid, mis võib väljenduda veekvaliteedi muutustes. ▪ Veekvaliteedi muutus võib avaldada mõju liikidele, mille kaitsmiseks Natura-ala on moodustatud. Natura hindamises on mõju hinnangute andmisel lähtutud varasematest töödest, eelkõige kaitsekorralduskavas toodud uuringute tulemustest ning käesoleva eelhinnangu mõju hindamiste peatükkidest, mis käsitlevad mõjusid pinnaveele (vt täpsemalt ptk 3.2). Lähtudes kavandatava tegevuse asukohast ja iseloomust on hinnatud mõju Pärnu jõe loodusala kaitse-eesmärkide kaupa. Tulemused on koondatud tabelisse 3.6. Kui võrrelda reoveepuhasti väljalasu võimalike alternatiivseid lahendusi, siis Pärnu jõe suublana kasutamisel on eeldatav saasteainete kontsentratsiooni arvutuslik muutus suublas väiksem kui Reopalu jões . Samas on suublasse suunatavate saasteainete kogus sama, kui jätta arvestamata, et maaparandussüsteemi kraavides võib täiendavalt toimida isepuhastumine. Väljalasu puhul Pärnu jõkke on tõenäoline, et tuleb määrata segunemispiirkond ptk 3.2.2 nimetatud vesikonnaspetsiifilistele saasteainetele baariumile ja fluoriididele. Kuna tegemist on loodusliku päritolu saasteainetega ja segunemispiirkonna eeldatav ulatus on väike, siis ainukeseks meetmeks on ohtlike ainete sisalduse seiret segunemispiirkonnas. Pärnu jõe väljalasu puhul tuleb välja tuua ka vahetum mõju suublale avariiliste juhtumite puhul – ei ole puhverdamisvõimalust kraavide veega. Samas peab puhastitel projekteeritud reostuskoormusega üle 10 000 ie olema igapäevane puhastusprotsessi kontroll ning avariisignalisatsioon. Tegelikult on kõikide võimalike lahenduse korral sihtkohaks Pärnu jõgi – Reopalu jõgi suubub ~1,8 km pärast Prääma ÜP-22 kraavi ja selat suubumiskohta Pärnu jõkke lõigul Pärnu-2. See lõik on Pärnu jõe loodusala (EE0040345) koosseisus, sama lõik on suublaks ka Paide reoveepuhasti väljalasule. 46 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Sillaotsa silla lähistel olev toru suubumiskoht jääb Pärnu jõe loodusala (EE0040345) koosseisus olevast Pärnu jõe osast ca ~1 km ülesvoolu. Siit järeldub, et keskkonda suunatavate saasteainete koguse osas ei ole põhimõttelist vahet, kas Prääma tee 11 tootmiskompleksi heitvesi suunata suublasse kraavide, toru või Paide linna reoveepuhasti kaudu. Natura hindamisest lähtudes on valiku aluseks puhastusprotsessi töökindlus (eeldatavalt parem omapuhastil, kuna välja töötatud piima töötlemisel tekkiva reovee puhastamiseks ning käitajal on vahetu kontrolli ja tagasisidestamise võimalus). 3.6.4 Natura ala terviklikkuse mõjutamine Hindamaks, kas projekti erinevad aspektid või projekt tervikuna avaldab tõenäoliselt ebasoodsat mõju loodusala terviklikkusele on järgenvalt hinnatava ala kohta täidetud kontrollküsimustik (tabel 3.7). Natura ala kaitsestaatus jääb soodsaks ja ala terviklikkus on tagatud, kui säilivad püsivalt asjaomase ala olemuslikud tunnused. Tabel 3.7 Kokkuvõttev hinnang kavandatava tegevuse mõjust Pärnu jõe loodusala terviklikkusele Kas projekt või kava võib: Jah/ei Selgitus Vähendada ala elupaigatüüpide pindala või liikidel Ei Projektiga ei vähene elupaigatüüpide arvukust, mille kaitseks ala loodi? pindala ega liikide arvukus. Põhjustada häirimist, mis võib mõjutada Ei Häirimistundlikke kaitse-eesmärke alal ei asurkondade suurust või liikide vahelist tasakaalu ole ning häirimist kavandatav tegevus ei või asustustihedust? põhjusta. Põhjustada liikide ümberasumist ja seega Ei Mõju liikide levikualale puudub. vähendada nende liikide levikuala piirkonnas? Põhjustada lisa I elupaikade või liikide Ei Killustatust kavandatav tegevus ei killustatust? põhjusta. Põhjustada peamiste tunnuste (nt puistaimkate, Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa loodetele avatus, iga-aastased üleujutused jne) peamiste tunnuste vähenemist või vähenemist või hävimist? hävimist. Häirida ala soodsa seisundi indikaatoritena Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa kasutatavate võtmeliikide tasakaalu, levikut ja indikaatorliikide tasakaalu/leviku ega asustustihedust? asustustiheduse olulisi ja püsivaid muutusi Pärnu jõe loodusalal. Aeglustada või takistada ala kaitse-eesmärkide Ei Kavandatav tegevus ei aeglusta/takista saavutamist? ala kaitse-eesmärkide saavutamist. Põhjustada muutusi kriitilise tähtsusega, ala Ei Kavandatav tegevus ei too kaasa muutusi olemust määravates aspektides (nt toitainete kriitilise tähtsusega aspektides. tasakaal), millest sõltub ala soodsa seisundi toimimine elupaiga või ökosüsteemina. 3.6.5 Natura asjakohase hindamise tulemused ja järeldus Natura hindamine jõuab objektiivse hindamise tulemusel järeldusele, et Prääme tee 11 käitise ja selle omareoveepuahsti rajamisel puudub ebasoodne mõju Pärnu jõe loodusalale. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 47 4 JÄRELDUSED Kavandatava tegevuse tulemusena olulise keskkonnamõju teket ei prognoosita. Kavandatava, hinnanguliselt 500 tonni toorpiima ööpäevas töötleva käitise tehnoloogia valitakse ja tootmistegevus toimub vastavalt PVT nõuetele. Käitis on keskkonnakompleksloa kohuslusega ja kompleksloa väljastamine annab õiguse kasutada käitist või selle osa viisil, mis tagab toimuva tegevuse võimalikult väikese mõju keskkonnale, inimese tervisele, heaolule, varale ja kultuuripärandile. Kompleksloaga sätestatavad nõuded peavad tagama vee, õhu ja pinnase kaitse ning käitises tekkinud jäätmete käitlemise viisil, mis hoiab ära saastatuse kandumise ühest keskkonnaelemendist, nagu vesi, õhk ja pinnas, teise. Prääma tee 11 kinnistul asus varasemalt Paide piimkombinaat, seetõttu ei avaldu ka maakasutuse muutusest tingitud mõjusid. Planeeringu tasandi ettepanekud Analüüsides Prääma tee 11 piirkonna maakasutust ja arvestades, et Paide linna kehtiv üldplaneering näeb Prääma piirkonda perspektiivse tootmismaa alana, tundub asjakohane kaaluda detailplaneeringu ala laiendamist - kaasata Präämavälja tn 2 (elamumaa, KÜ 56601:001:0036) ja Präämavälja tn 4 (sihtotstarbeta maa, 56701:001:0598), mis on käitise vahetus naabruses ja millistele juurdepääs läbib Prääma tee 11 kinnistut. Tere AS võiks kaaluda elamumaa kinnistu või ka mõlema kinnistu võõrandamist ja detailplaneeringu kaudu taotleda maakasutuse sihtotstarbe muutmist tootmismaaks. See vähendaks Prääma tee piirkonna ettevõtete tegevusest tingitud häiringuid ning võimaldaks detailplaneeringuga sobivamalt lahendada juurdepääsud Prääma tee 13 kinnistu äärealadele. Töö koostajate hinnangul ei ole tegemist Paide linna üldplaneeringu lahendust muutva ettepanekuga – planeerimisseaduse § 142 lg 1 p. 1 sätestab, et kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduse detailplaneeringuga muutmine on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine. Antud juhul on tegemist kahe eraldiseisva hoonestatud kinnistuga tootmismaade vahel, mistõttu piirkonna maakasutus korrastuks. Samas on kaalutlusõigus maakasutuses muudatuse ulatusest ja asjakohasusest Paide Linnavalitsuse pädevuses. Juhul, kui Paide Linnavalitsus asub seisukohale, et selline muudatus tingiks koostatava detailplaneeringu muutumise üldplaneeringu lahendust muutvaks, siis nende kinnistute kaasamine detailplaneeringusse eesmärgiga muuta need tootmismaaks ei ole asjakohane Kokkuvõte peamistest mõjuteguritest Veevõtt kavandatavast põhjaveehaardest põhjustab lokaalse põhjaveetaseme alanemise, mis ei ületa lubatud piiri, sh koosmõjus Paide linna veehaardega. Mõju on pöörduv – kui tehas lõpetab tegevuse, põhjavee tase taastub. Ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku alale ei esine, Kokkuvõttes saab järeldada, et põhjavee võtmine Prääma tee 11 veehaardest mahus 1500 m3 ööpäevas ei tekita olulist keskkonnamõju. Reovee käitlemine. Kavandatakse omareoveepuhasti rajamist, mis projekteeritakse järgmistele saastenäitajatele väljavoolus: BHT 15 mg/l, KHT 120 mg/l (max 125 mg/l), Püld 0,5 mg/l, Nüld 10 mg/l ja heljum 15 mg/l. Reoveepuhasti keskmise vooluhulga 1500 m3 päevas korral juhitakse suublasse 69,75 t/a orgaanilist ainet väljendatuna keemilise hapnikutarbena (KHT), 5,58 t/a bioloogiliselt lagundatavat orgaanilist ainet (BHT5), heljumit ja üldlämmastiku, 0,279 t/a üldfosforit. Kui võrrelda neid näitajaid Paide linna reoveepuhastile vee erikasutuse keskkonnaloaga L.VV/325706 lubatud näitajatega, siis kontsentratsioonid on enamike saasteainete osas samad, välja arvatud Nüld osas. Viimaste aastate reaalne veekasutus on kuni 1140 m3 ööpäevas, millest järeldub, et Tere AS käitise reovee kogus moodustab üle poole linna reoveepuhastil käideldavast mahust. Saasteainete koormus AS Tere omapuhastil ja linna puhastil on ligikaudu sama, kuid omapuhasti kasutamisega keskkonna suunatava üldlämmastiku kogus on mõnevõrra väiksem. 48 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang Eraldi on kavas arutada AS-ga Paide Vesi võimalust liituda Paide linna reoveepuhastiga, et omareoveepuhastile tekitada reserv (omapuhasti rikke korral saaks piimatööstuse reovett sinna suunata). Juhul kui selline lahendus on planeeringu käigus kavas ette näha, tuleb teha eraldi teostavusuuring, milles antakse ka täpsemad hinnangud, kui suure koguse piimatööstuse reovett saaks suunata Paide linna puhastile, ilma et see mõjutaks oluliselt reoveepuhastusprotsesside toimivust ja vastavust heite piirväärtustele. Olemasolevate andmete põhjal saab järeldada, et käitises tekkiva heitvee ja kokkukogutava sademevee suublasse juhtimisel ei ohustata suubla seisundit ja ei halvene vee- ja veega seotud maismaaökosüsteemide seisund. Suublasse juhitakse täiendav kogus saasteaineid, mille tulemusena saasteainete kontsentratsioonid suublas teatud määral suurenevad. Saasteainete suublasse juhtimise mõju on olemuselt pöörduv – kui tehas lõpetab tegevuse, siis jääb ära ka vastav survetegur. Ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku alale ei esine. Eelistada tuleks reovee suublana Reopalu jõge, kuhu puhastist väljuv heitvesi jõuab maaparanduskraavide kaudu . Pärnu jõel asuva väljalasu puhul võiv välja tuua suurema tundlikkuse avariiliste juhtude suhtes (kraaviude puhverdus puudub), kuid avaldatav mõju ei ole pikaajaline. Otstarbekas on korraldada Reopalu jõe Pärnu jõkke suubumise kohas käitise planeeringu koostamise ajal vee kvaliteedi seiret BHT, üldlämmastiku ja üldfosfori osas, et saada täpsemat teavet, kas nende näitajate osas on suubumiskohase jõgede seisundiklass hea või väga hea. Oluline on seirata ka Reopalu jõkke suubuvate maaparandussüsteemide heljumikoormust ning baariumi ja fluoriidi sisaldust Reopalu ja Pärnu jões. Detailplaneeringu lahendusele tuleb saada kooskõlastus Põllumajandusametist. Maaparandussüsteemi osaks oleva kraavi vms kasutamiseks heitvee suublana või heitvee juhtimiseks suublasse tuleb saada Põllumajandusameti kooskõlastus Samuti tuleb maaparandusseaduse alusel kooskõlastada Põllumajandusametiga tegevused, mis võivad mõjutada maaparandussüsteemi toimivust. Õhusaaste. Peamiseks õhusaasteallikaks on katlamaja. Kõige olulisema suhtelise saastetasemega on lämmastikoksiidid. Tootmisterritooriumi piiril, ca 150 m kaugusel saasteallikast on eeldatav NOx saastetase 70 µg/m3 (30 m korstna korral tekib maksimaalne saastetase 42,3 µg/m3 107 m kaugusel korstnast, tootmisterritooriumi piiril on saastetase 30 µg/m3), mis moodustab ligikaudu 1/3 piirväärtusest. Arvestades, et Paide linnas on teisi õhusaasteallikaid ja kompleksloa taotlemisel tuleb hinnata koosmõju 50-kordse allika kõrguse kaugusele jäävate saasteallikatega, tuleb detailplaneeringu koostamise käigus, kui on valitud korstna ligikaudne asukoht ja teada allika täpsemad parameetrid, teha koosmõju modelleerimised. Vajadusel tuleb korstna parameetreid modifitseerida (suurendada kõrgust või suitsugaaside kiirust), et tagada koosmõju saastetasemete vastavus piirväärtustele Lõhn. Lõhnahäiringud võivad esineda Tere AS RVP ühtlustusmahutis, aeroobses protsessis ja mudakäitluses. Biogaasi tootmisprotsessist lähtuvad potentsiaalsed lõhnahäiringud on minimaalsed, kuna peaaegu kogu protsess toimub kinnises süsteemis. Valdavad tuuled (edelast) suunavad võimaliku lõhnahäiringu Prääma turbaraba poole, mis asub tootmisala vahetus läheduses ida-kirde suunas. Tere AS tootmiskompleksimõju alal ei ole tegemist tundliku alaga lõhna suhtes, kui reoveepuhasti asukoha valikul lähtuda kanalisatsiooniehitistele ette nähtud kujadest. Detailplaneerimise protsessi käigus on vaja teha lõhna modelleerimine, kui on teada reoveeepuhasti jm seadmete ligikaudne asukoht ning allikate täpsemad parameetrid – see võimaldab veenduda kujade piisavuses või vajadusel ette näha täiendavad meetmed lõhna leviku piiramiseks. Muud mõjuvaldkonnad: kuna asukohaks on valitud olemasolev tootmisala, siis puuduvad uute maade hõivamisega seotud mõjud, sh mõju kaitsealustele liikidele, mõju maakasutusele. Tehas ehitamise ja käitamise puhul on tegemist tavapäraste tegevustega, sh ressursikasutus. Ehitamise ja käitamise www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 49 võimalike mõjude vältimiseks rakendatakse völjakujunendud võtteid, mille rakendamine on ette nähtud kas õigusaktidega, valdkondlike standarditega või parima võimaliku tehnika tasemega. Kokkuvõttes saab välja tuua, et tehase rajamise mõjud on olemuselt pöörduvad – kui tehas lõpetab tegevuse, siis jääb ära ka vastav survetegur. Ohtu inimese tervisele või keskkonnale, sh Natura 2000 võrgustiku alale ei esine, Kokkuvõttes saab järeldada, et käitise tavapärane tegevus ei tekita olulist keskkonnamõju. Avariiliste juhtimite mõju. Planeerimise kontekstis on oluline LNG ja biogaasi seadmetega toimuda võivate avariiliste juhtude ohualade ulatus, mis määrab ära tagajärgede raskusastme ning ka nende juhtude toimumise tõenäosus (tõenäosus ja tagajärgede raskusaste määravad ära ettevõtte riskitaseme). Lekkinud maagaasi süttimisohu piiri ulatub 33 meetrini lekkekohast, kuni 45 m kauguseni on võimalik leegitaskute teke. Ligikaudu samale kaugusele lekkekohast jääb tervisele ohtlikumate tsoonide teke, kuid ohuala ulatub kuni 163 meetrini. Hoonetele ohtlik ala ulatub 32 meetrini (ülerõhk), kuid purustused või süttimisoht jääb sündmuse vahetusse lähedusse, kuni 12 m kaugusele. LNG ja biogaasi käitlemiskohtades on kavas rakendada aktiivsed gaasilekke avastamise turvasüsteeme. Detailplaneeringu algatamise etapis ei ole teada, milliseid ohtlikuks klassifitseeritud kemikaale peale LNG/biogaasi on kavas kasutada. Analoogia põhjal võib hinnata, et üldiselt ei mõjuta vaja minna võivate kemikaalide maht käitise riskitaset (B-kategooria suurõnnetuse ohuga ettevõte). Samas võib muutuda ohu tüüp ja suureneda ohualade ulatus võrreldes LNG ohualadega. Eelkõige puudutab see jahutus-külmutusseadmete valikut – kui kasutada jahutusagendina ammoniaaki. Suurema lekke korral tekkida võiv mürgine aurupilv võib levida oluliselt kaugemale, kui on LNG käitlemisega seotud ohualad. Jahutusseadmete valikul tuleks ammoniaagi kasutamist vältida. Kui see ei ole võimalik, tuleb teha planeeringu koostamise käigus täiendav riskide hinnang vastavalt valitud seadme iseloomule – Re ja Rv tsooni ei tohi ulatuda piirkonnas paiknevate ettevõteteni-teenindusasutusteni. Kokkuvõte Keskkonnamõju hindamine detailplaneeringu etapis ei ole vajalik. Detailplaneeringu protsessi koostamise käigus tekib täiendav teave, mille alusel tehakse planeeringu koostamise käigus täpsustatud hinnangud ja vajadusel nähakse ette meetmed mõju avaldamise vältimiseks. Ka detailplaneeringule järgnevate menetluste käigus hinnatakse erinevate meetmete piisavust olulise keskkonnamõju tekke vältimiseks, samuti õnnetusjuhtumite tõenäosuse vähendamiseks ja nende tagajärgede ulatuse piiramiseks. Otsustajal on kohustus anda keskkonnamõju eelhinnang, see vormistada eelhindamise otsuse eelnõuna ja küsida eelnevalt seisukohta Keskkonnaametilt ja kõigilt teistelt asutustelt, keda dokumendi rakendamisega eeldatavalt kaasnev keskkonnamõju tõenäoliselt puudutab ning tehtud otsus avalikustada KeHJS järgi. 50 Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang KASUTATUD KIRJANDUSE LOETELU 1. Eesti keskkonnastrateegia aastani 2030. Vastu võetud 14.02.2007. https://www.envir.ee/sites/default/files/elfinder/article_files/ks_loplil_riigikokku_pdf.pdf 2. Kliimapoliitika põhialused aastani 2050. Keskkonnaministeerium. 2017. https://www.envir.ee/sites/default/files/kpp_2050.pd 3. Euroopa Liidu kliimaeesmärgid. Keskkonnaministeeriumi koduleht. https://www.envir.ee/et/EL- eesmargid#2030_eesmargid 4. Jõgede hüdrobioloogiline seire 2012. aasta aruanne https://seire.keskkonnainfo.ee/index.php?option=com_content&view=article&id=2876:2012- a&catid=1306:siseveekogude-seire-2012-&Itemid=5757 5. Järvamaa maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud 12.12.2017. https://maakonnaplaneering.ee/jarvamaa-maakonnaplaneering-2030- 6. Järvamaa arengustrateegia aastani 2020. Kehtestatud 16.11.2011. https://maakonnaplaneering.ee/documents/2845826/18605510/J%C3%A4rvamaa+arengustra teegia+2020.pdf/7dd09c01-c707-43f2-89cb-230046ae7516 7. Lääne-Eesti vesikonna maaparanduskava. Põllumajandusamet. Tallinn 2016. https://www.pma.agri.ee/docs/pics/Lisa_2_L%C3%A4%C3%A4ne_Eesti_MHK.pdf 8. Maaparandussüsteemide hooldus ning kraavidest setete ja voolutakistuste eemaldamine 2020. Hanke tellija: Riigimetsa Majandamise Keskus (RMK), 31.10.2019. https://www.mercell.com/et-ee/tender/116589513/hanked-maaparandussusteemide-hooldus- ning-kraavidest-setete-ja-voolutakistuste-eemaldamine-2020-hanked.aspx 9. Paide linna arengukava aastani 2035 ja eelarvestrateegia aastateks 2020–2023. Vastu võetud Paide Linnavolikogu 20.09.2018 määrusega nr 42. https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/4280/9201/9031/LISA%2015.pdf# 10. Paide linna üldplaneering. Kehtestatud 10.10.2002 nr 29. https://paide.kovtp.ee/en_GB/kehtivad-uldplaneeringud 11. Paide linna üldplaneeringu ja üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamine. Algatamise otsus 20.12.2018 nr 54. https://paide.kovtp.ee/uus-uldplaneering 12. Paide linna üldplaneeringu lähteseisukohad ja KSH väljatöötamise kavatsus https://paide.kovtp.ee/documents/2302793/28036642/%C3%9CP+LS+ja+KSH+VTK_0807202 0_ettepanekutega+arvestatud.pdf/392c83a7-5a98-4cf8-bf4f-59f8875b9f8b 13. Põllumajanduse ja kalanduse valdkondlik arengukava 2030. Arengukava seletuskiri on kinnitatud 29.01.2020, eelnõu on kinnitatud 9.03.2020 https://www.agri.ee/sites/default/files/content/arengukavad/poka-2030/poka-2030-eelnou- 2020-02-21.pdf. Arengukava lisadokumendid: https://www.agri.ee/et/pollumajanduse-ja- kalanduse-valdkonna-arengukava-aastani-2030 14. Pärnu jõe loodusala kaitsekorralduskava 2015-2024. Keskkonnaamet 2015. https://www.keskkonnaamet.ee/sites/default/files/kaitse_planeerimine/parnujoe_la_kkk_2015- 2024_1.pdf 15. Reoveepuhasti tehnoloogiline kirjeldus (Technical description of the wastewater treatment process). Adven Eesti AS. 2020. 16. Tere AS veehaarde põhjaveevaru hindamine. Maavarauuringud OÜ. 12.06.2020. www.hendrikson.ee Kavandatava Tere AS piimatööstuse keskkonnamõju eelhinnang 51 17. Kutsar, R.; Eschbaum, K. ja Aunapuu, A. 2019. Juhised Natura hindamise läbiviimiseks loodusdirektiivi artikli 6 lõike 3 rakendamisel Eestis. Tellija: Keskkonnaamet. https://www.envir.ee/sites/default/files/KKO/KMH/natura_hindamise_juhend_taiendatud_2020.pdf 18. Pärnu jõe hoiuala standardne andmevorm: http://natura2000.eea.europa.eu/Natura2000/SDF.aspx?site=EE0040345&release=10 ÕIGUSAKTID 19. Atmosfääriõhu kaitse seadus. Vastu võetud 15.06.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/103062020002 20. Kemikaaliseaduse § 32 alusel maakasutuse planeerimine ja projekteerimine. Juhend planeerijatele ja projekteerijatele. Tartu 2018. https://www.rescue.ee/files/2018-11/18-10-01- kems-32-juhend-paleenrijatele-ja-projekteerijatele.pdf 21. Keskkonnaministri määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Vastu võetud 16.12.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/127052020002 22. Keskkonnaministri määrus nr 81 „Lõhnaaine esinemise hindamise kord, hindamisele esitatavad nõuded ja lõhnaaine esinemise häiringutasemed“. Vastu võetud 27.12.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/129122016051 23. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS). Vastu võetud 22.02.2005. https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 24. Majandus- ja taristuministri määrus nr 10 „Kemikaali ohtlikkuse alammäära ja ohtliku kemikaali künniskoguse ning ettevõtte ohtlikkuse kategooria määramise kord“. Vastu võetud 02.02.2016. https://www.riigiteataja.ee/akt/111022016022 25. Planeerimisseadus. Vastu võetud 28.01.2015. https://www.riigiteataja.ee/akt/119032019104 26. Põhjaveevaru hindamise kord, nõuded põhjaveevaru hindamise ja hüdrogeoloogilise uuringu aruande kohta ning põhjaveevaru kehtestamise aluseks olevate andmete koosseis. Keskkonnaministri määrus nr 55. Vastu võetud 15.10.2019. https://www.riigiteataja.ee/akt/116102019002 27. Vabariigi Valitsuse määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“. Vastu võetud 29.08.2005 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 28. Sotsiaalministri määrus nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid”. Vastu võetud 17.05.2002. https://www.riigiteataja.ee/akt/110061  Paide Linnavalitsus Teie 07.12.2020 nr 7-1/20/55-1 [email protected] Keskväljak 14 Meie 16.12.2020 nr 15-2/20/56585-2 72711, Paide, Järva maakond Seisukohad Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu koostamiseks ning KSH algatamata jätmise otsuse osas Olete küsinud Maanteeameti seisukohta Paide linna Prääma tee 11 ja 11b kinnistute detailplaneeringu (edaspidi planeering) koostamise algatamise ning keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõule. Planeeringu koostamise eesmärgiks on Prääma tee 11 (56601:001:0029) ja Prääma tee 11b (56601:001:0019) kinnistule uue piimatööstuse kompleksi rajamine. Planeeritav maakasutus jääb kinnistutel tootmismaaks, see on kooskõlas Paide linna üldplaneeringuga. Esimeses etapis on plaanitud rajada põhitootmishoone ehitisealuse pinnaga ca 13 000 m2. Koos tootmishoone rajamisega ehitatakse välja taristu soojusenergiaga varustamiseks, reovee töötlemiseks vajalikud rajatised ning veereservuaarid toorvee varu hoidmiseks. Veega varustatuse tagamiseks rajatakse lisaks olemasolevale puurkaevule veel üks puurkaev, samuti säilitatakse ühendus ühisveevärgiga. Uuele piimatööstusele rajatakse omareoveepuhasti. Tootmises tekkiv reovesi ja hapu vadak plaanitakse suunata anaeroobsesse protsessi, mille käigus tekkiv biogaas kogutakse-puhastatakse ja kasutatakse katlamajas kütusena. Puhastatud vesi on plaanitud suunata osaliselt tagasi tootmisprotsessi loputusveeks. Heitvesi suunatakse piirkonnas paiknevatesse kraavidesse, suublaks on Reopalu jõgi. Alternatiivina kaalutakse ca 1 km heitveetoru ja pumpla rajamist, et suunata heitvesi Pärnu jõkke. Tehnoloogiliseks vajaduseks ja hoonete kütmiseks vajaliku soojusenergia saamiseks on plaanitud rajada veeldatud maagaasi (LNG) baasil töötav katlamaja. Järgmiste etappide ehitusmahud täpsustuvad protsessi käigus, peale esimese etapi väljaehitamist. Planeeritav ala külgneb riigiteega nr 15176 Paide-Nahkmetsa (edaspidi riigitee) km 0,166-0,45. Planeeringualale on olemasolevad juurdepääsud riigitee km 0,256 ja 0,444. Riigitee keskmine ööpäevane liiklussagedus on 916 autot, riigitee lõigul kehtib kiiruspiirang 50 km/h. Maanteeamet on seisukohal, et KSH-d algatada ei ole vaja kuid palume eelhinnangut täiendada ja täpsustada järgnevate märkuste alusel. 1. Puurkaevude mõjuraadiuste, reoveesette käitluse asukohtade ja LNG ohualade arvestamisel on jäänud arvestamata Prääma 11C kinnistule ehitatavad ärihooned (ehitusloa eelnõu Maanteeameti poolt kooskõlastatud 31.01.2020, hooned ehitamisel). 2. Tegemist on ohtliku ettevõttega (gaasi kasutamine, millele lisanduvad veel kemikaalid tootmisprotsessis), millede kogust veel ei teata. Käsitlemata on avarii välja/juurdepääsud. Eelhinnangus anda soovitus asukohtadele. 3. Punktis 3.2.3 on käsitletud Reopalu jõe kui suubla ning Prääma ÜP-22 eeldatavat vooluhulka kuid käsitlemata riigitee 15176 km 0,62 olemasoleva truubi läbilaskevõime. Eelhinnangusse Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)  tuleb lisada truubi asukoht, seisukord, läbilaskevõime ja hinnata võimalikku vajadust truubi väljavahetamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) esitame seisukohad planeeringu koostamiseks järgnevalt. 1. Määrata planeeringuala liikluskorralduse põhimõtted vastavalt PlanS § 126 lg 1 p 7. Lähtudes KSH eelhinnangust „toimub ettevõtte territooriumil küllaltki sage veoautode liiklus, eeldatavalt 25…50 veokit päevas“. Planeeringu koostamisel tuleb hinnata arendusega kaasnevat liiklussageduse kasvu ja liikluskoosseisu ning lisanduva liikluse mõju riigitee ristumiskoha läbilaskevõimele. Soovituslikult teostada ristmiku (riigitee ja Präämavälja tänava ristmik) läbilaskvuse kontrollarvutus tipptundidel arvestades nii olemasoleva kui prognoositava perspektiivse (20 aastat) liiklussagedusega. Vajadusel näha ristmikule ette laiendused. Soovitame lisada planeeringualasse riigitee ristmik(ud) või riigitee osa ulatuses, kus on ette näha olulisi ümberehitusi. Vastasel juhul on vajalik käsitleda ristmiku väljaehitamise/riigitee ümberehitamise kohustust planeeringu kehtestamise otsuses. 2. Planeeringu algatamise eelnõu järgi „säilivad olemasolevad mahasõidud Prääma tee 11 kinnistule ja Präämavälja tänavale“. Planeeringu koostamisel tuleb hinnata olemasolevate mahasõitude, sh nende asukohtade sobivust planeeringu eesmärkidega ning kontaktalas koostamisel olevate detailplaneeringute liikluskorralduse põhimõtetega. Kavandada riigitee ja kohaliku tee Präämavälja tee (nr 5660035) ristmiku ümberehitus kasvava/planeeringualalt lähtuva liikluskoormuse vastuvõtmiseks, näha ette ohutud teeületused/ohutussaartega teeületuskohad. Präämavälja tee laius ning ristmiku pöörderaadiused peavad olema piisavad, et riigiteelt Präämavälja tee ristmikul pöördeid sooritavad veoautod ei takistaks liiklusvoogu riigiteel. 3. Arvestades, et planeering on ehitusprojekti koostamise alus, tuleb ruumivajaduse hindamiseks, ohutu liikluslahenduse planeerimiseks ja asjatundlikkuse põhimõttele vastava projektlahenduse võimaldamiseks (vastavalt EhS § 10), kaasata planeeringu koostamisse teedeinsener kui eriteadmistega isik (PlanS § 4 lg 6). 4. Maanteeamet korraldab riigiteede projekteerimist, sh liiklusohutusele avalduva mõju hindamist, ehitamist ja omanikujärelevalvet. Huvitatud isik tasub seotud kulud. 5. Planeeritav ala paikneb riigitee kaitsevööndis. Planeeringu joonistele kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane tee kaitsevöönd. 6. Riigitee kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Anname nõusoleku hoonete 2 (4)  kavandamiseks tee kaitsevööndisse vastavalt väljakujunenud hoonestusjoonele (20 m riigitee äärmise sõiduraja välimisest servast). Teiste ehitiste (piirdeaed, parkla, jms) kavandamine riigitee kaitsevööndisse on võimalik juhul kui on täidetud nõuded külgnähtavuse, nähtavuskolmnurkade ja tee vaba ruumi osas. 7. Planeeringus käsitleda kõrgematele planeeringutele vastavust ning planeeringulahendus siduda kontaktalas paiknevate teiste planeeringute ja teeprojektide lahendustega. a) riigimaantee nr 15176 Paide-Nahkmetsa Paide-Prääma lõigu km 0,0-1,2 maantee remondi ja jalgtee ehituse tehniline projekt. Teeprojekt OÜ töö nr T07113: b) Prääma tee 20a kinnistu ja selle lähiala detailplaneering (algatatud Paide LV 20.05.2019 korraldusega nr 288); c) Ringtee 3 ja Ringtee 3a kinnistute ja nende lähiala detailplaneering (algatatud Paide Linnavolikogu 20.06.2019 otsusega nr 99). 8. Näha ette jalg- ja jalgrattateede sidumine tõmbepunktidega ning jätkuvuse tagamine, sh väljapool planeeringuala. Jalakäijate ohutuse tagamiseks tuleb jalg- ja jalgrattatee eraldada sõiduteest vaheribaga, mille minimaalse laiuse valikul tuleb lähtuda majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi normid) tabelist 7.5. 9. Parkimine lahendada oma kinnistul ning riigiteel parkimist ja tagurdamist mitte ette näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad. 10. Planeeringus (joonistel, seletuskirjas) käsitleda ristumiskoha nähtavuskolmnurka ja riigiteele vajalikku külgnähtavust ning vaba ruumi nõuet vastavalt normide punkt 5.2.7, tabel 2.14, 2.17 lähtetasemel rahuldav. Nähtavuskolmnurgad peavad olema näidatud kitsendusi käsitleval planeeringujoonisel. 11. Planeeringu joonistel näidata planeeringualal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad tehnovõrgud ja muu taristu. Riigitee alune maa on riigitee rajatise teenindamiseks. Vaba ruumi olemasolul võime asukohapõhiselt anda nõusoleku seda maad tehnovõrkude paigutuseks kasutada. Kui planeeringu koosseisus kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, siis tuleb need kavandada kinnisel meetodil. 12. Planeeringus käsitleda ning näidata joonistel planeeringuala sademevee ärajuhtimise lahendus. Sademevett ei tohi üldjuhul juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Põhjendatud juhul kui teekraavidesse sademevete juhtimine on vältimatu, tuleb tagada truupide, kraavide läbilaskevõime ja muldkeha niiskusrežiim. Selleks tuleb hinnata arendustegevusest lisanduvaid vooluhulki, riigitee kraavide ja truupide läbilaskevõimet, sh truupide seisukorda ja teostada läbilaskearvutused. 13. Planeeringus määrata ehitusjärjekorrad. Arendusega seotud teed tuleb rajada ning nähtavust piiravad takistused (istandik, puu, põõsas või liiklusele ohtlik rajatis) kõrvaldada (alus EhS § 72 lg 2) enne planeeringualale mistahes hoone kasutusloa väljastamist. 14. Maanteeamet ei võta endale PlanS § 131 lg 1 tulenevaid kohustusi planeeringuga seotud rajatiste väljaehitamiseks. 15. Detailplaneeringu aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis võimaldab hinnata planeeringulahenduse sobivust sh kavandatud sademevete ärajuhtimise süsteemi jms. Võttes aluseks „Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“ p 2.3 http://www.mnt.ee/failid/t2iendavad_n6uded_topo_geodeetilistele_uurimist88dele.pdf soovitame mõõdistusala laiuseks 50 meetrit tee teljest või lähimate hoonete fassaadideni, kuid mitte vähem kui 20 meetrit tee teljest. 16. Kanda joonistele planeeritud objektide kaugused riigitee katte servast, sh hoonestusala, parkla, piire jms. 17. Planeeringus tuleb kasutada riikliku teeregistri (https://teeregister.mnt.ee) põhiseid teede numbreid ja nimetusi. 18. Lähtuvalt asjaolust, et planeeringuala piirneb riigiteega, tuleb planeeringu koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega (müra, 3 (4)  vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb planeeringu koostamisel hinnata vastavalt keskkonnaministri 03.10.2016 määrusele nr 32 ning planeeringu kehtestaja kaalutlusotsusel kavandada vajadusel leevendavad meetmed häiringute leevendamiseks, sealhulgas keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks. Planeeringu seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatud leevendusmeetmed ning planeeringu seletuskirja lisada selgitus, et tee omanik ei võta endale kohustusi planeeringuga kavandatud leevendusmeetmete rakendamiseks. 19. Planeeringu seletavas osas märkida, et kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) tuleb taotleda nõuded projektile Maanteeametilt. Seisukohad planeeringu koostamiseks kehtivad kaks aastat alates kirja väljastamise kuupäevast, tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued seisukohad. Oleme valmis tegema koostööd planeeringu koostajaga, täpsustamaks ning täiendamaks käesoleva kirjaga esitatud seisukohti. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Prääma tee 11 DP algatamise_eelnõu.pdf 2. Tere AS Paide toomiskompleks eelhinnang.asice Marje-Ly Rebas 58581095 [email protected] 4 (4)