Tee ehitusloa andmine riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Versioon 22.09.2020 /// TÖÖ NR 20003672 Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekt Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 20003672 Tartu 2020 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist, projektijuht Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................................... 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ........................................................................ 7 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU ........................................... 10 4.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakojaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, asustus ja maakasutus ............................................................................................................ 10 4.2. põhja- ja Pinnavesi ...................................................................................................... 11 4.3. Kaitstavad loodusobjektid............................................................................................ 12 4.4. Kultuuriväärtused ........................................................................................................ 13 4.5. Müra, vibratsioon ja õhukvaliteet ................................................................................. 13 4.6. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine.................................... 13 4.7. Avariiolukorrad ............................................................................................................ 13 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED .............................................................................. 14  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojektile (Selektor Projekt OÜ töö nr P20007). Projekteeritav sild asub Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Selli ja Pedja külas (joonis 1.1) ja ületab Onga jõge (VEE1025600). Projekti eesmärgiks on leida Onga sillale finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalsemad lahendused silla eluea tagamiseks ning näha ette pealesõitude katendite taastamine. Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus KMH algatamise või mitte algatam ise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise vajalikkuse hindamisel. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel ning hinnangu andmisel on aluseks võetud Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskiri ja joonised seisuga september 2020. Joonis 1.1 Onga silla asukoht. Allikas: Onga silla rekonstrueerimise põhiprojekti seletuskiri  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud l oetelu“ 2. 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/121122019007 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/128012020006  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang Vastavalt VV määrusele: § 11. Vee erikasutus Keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang tuleb anda vee erikasutuse valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 2) ranna või kalda kindlustusrajatise rajamine või laiendamine; 5) silla rajamine, kui selle tagajärjel muutub veekogu ristlõike pindala; 7) veekogu süvendamine või veekogusse tahkete ainete kaadamine alates mahust 100 kuupmeetrit…; § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10), kuid VV määruse nr 224 alusel ei ole projektiga kavandatava tegevuse puhul otseselt tegemist tegevusega, mille korral oleks vajalik anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang (olemasoleva silla remont, mille käigus ei muutu veekogu ristlõike pindala, veekogusse tahkete ainete paigutamise maht on alla 100 m 3 ning kaldakindlustust ei laiendata ega rajata uut). Maanteeamet (kui otsustaja) on vastavalt projekti tehnilisele kirjeldusele siiski ette näinud projekti raames KMH eelhinnangu koostamise. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning k eskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolevat eelhinnangut on otsustajal (Maanteeamet) võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Selektor Projekt OÜ poolt koostatud projekti seletuskirjale (seisuga september 2020) on projekti eesmärgiks leida Onga sillale finantsiliselt ja tehniliselt kõige optimaalsemad lahendused silla eluea tagamiseks ning näha ette pealesõitude katendite taastamine. Uus rajatis on kavandatud raudbetoonist, pikkuseks on 21,6m, laiuseks 8,1m. Sild on ette nähtud 2 sõidurajaga, sõidutee gabariit silla osas on 7m, füüsiliselt eraldatud jalgteed ei rajata. Sillal on 1 ava (lihttala), pikkusega 16,1 m. Üldistatult kavandatakse projektiga järgmised olulisemad tegevused: ◼ Betoonkonstruktsioonide kaitsmine ja parandamin e; ◼ Osaline vana pealisehitise lammutamine ◼ Uue tekiplaadi rajamine; ◼ Kaldakindlustuste rekonstrueerimine. Betoonkonstruktsioonide kaitsmine ja parandamine Tagamaks olemasolevate raudbetoon konstruktsioonide säilivus ja töökindlus, on põhjendatud rekonstrueerimise käigus teostada väliskeskkonnale avatud betoonpindadel täiendavaid pinnakaitse töid. Olenevalt konstruktsiooni vigastuste ulatusest ning raskusastmest on raudbetooni remondiks ette nähtud kolm remondimeetodit. Raudbetooni remondimaterjalide kasutamisel järgida materjali tootja juhiseid. Remondimeetod nr 1 – kasutada silla piirkondades, kus armatuuri kaitsekiht on lagunenud ja armatuur paljastunud või on betoon tükkidena eraldunud või on nähtaval pinnapealsed roostelaigud: ◼ Mehaaniliselt eemaldada armatuurilt rooste ning vahetult ümbritsev betooni kiht ◼ Paigaldada armatuuri korrosioonikaitsevõõp (MC Colusal MK või analoog) ◼ Paigaldada betooni nakkekiht (MC Zentrifix KMH või analoog) ◼ Pinna tühimikud täita ja tasandada (MC Nafufill KM 250 või analoog) ◼ Pinna ühtlane katmine viimistluskrohviga 2 -4mm (Weber REP 970 või analoog). Remondimeetod nr 2 – kasutada talade alumisel vööl; kaldasamba riigli pinnad : ◼ Betooni eemaldamine mehaanilisel töötlemisel või kõrgsurvel 20mm ◼ Pinna ühtlane katmine remondibetooniga 20mm (MC Nafufill GTS või analoog) ◼ Pinna ühtlane katmine viimistluskrohviga 2 -4mm (Weber REP 970 või analoog). Remondimeetod nr 3 – kasutada talade seintel: ◼ Betoonpinna puhastamine liivapristiga/survepesuriga ◼ Pinna ühtlane katmine viimistluskrohviga 2 -4mm (Weber REP 970 või analoog).  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Pealisehitis Olemasolev pealisehitise konstruktsioon v.a talastik kuulub likvideerimisele. Sh. katendikonstruktsioon, servaprussid, jalgtee betoonpaneelid, betoonist tasanduskiht taladel 1-8cm paksuselt. Rekonstrueerimisjärgselt saab silla laiuseks olema 8,1m ja sõidu tee gabariidiks 7,0m (piirete vahe). Eemaldatavad konstruktsioonid: ◼ Katend (mustkate) ◼ Servaprussid (ühel küljel) ◼ Sõiduteepiire ◼ Jalgtee käsipuud (teraspiire) ◼ Jalgtee betoonplaadid (ühel küljel) ◼ Betoonist tasanduskiht 1-8cm ◼ Hüdroisolatsioon ◼ Vuugisüsteem. Lisatavad/muudetavad konstruktsioonid: ◼ Asfaltbetoon 6cm; kaitsekiht (AC4 surf 3cm) ◼ Monoliitne raudbetoon pealevaluplaat koos servaprussidega C30/37 ◼ Sõiduteepiire sillal H2W3 (mõlemal pool) ◼ Sõiduteepiire muldel N2W4 ◼ Hüdroisolatsiooni süsteem (süsteem 3) ◼ Vuugisüsteem (kattealune). Kaldakindlustused Olemasolevad koonusekindlustused on amortiseerunud, betoon kivide vahelt välja murenenud ning taimestik läbi kasvanud. Projektlahendusega nähakse ette profileeritud nõlvale killustiktäitega geokärje paigaldus geotekstiilil. Selleks tuleb kogu olemasolev kaldakindlustus demonteerida ning utiliseerida, samuti koonusekindlustus eemaldada terves ulatuses. Käesoleva eelhinnangu koostamise seisuga (september 2020) näeb projektlahendus ehitustöid jões ette minimaalses mahus, st. veepiirile rajatakse kaldakindlustuse raudbetoonist tugipruss, mille vastu asetatakse munakivid D400 -500 nõlva uhtumise kaitseks, järgmiste mahtudega: • R/b tugipruss ehitusmahuga 6,5m 3 , millest veepiirile rajatakse 4m 3 . • Munakivid D400-500 plaaniline maht 39m 2 millest veepiirile rajatakse 25m 2 (hinnanguline maht 10m 3 ). Projektlahendusega vette/veepiirile paigaldavate konstruktsioonide maht on võrdeline jõest eemaldatava olemasoleva betoonelementide (nõlva kindlustuse plaadid) mahuga.  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang Vetejuhtimine Sademeveed juhitakse teekatendilt ära 2,5 % põikkaldega ning 0,6% pikikaldega. Normidekohane minimaalne pikikalle 1%, et kuna tegemist on rekonstrueerimisega, siis säilitatakse olemasolev pikikalle. Põikkaldega silla äärde valguv vesi võetakse kinni ääreprussiga. Tekiplaadi äärde, hüdroisolatsiooni peale ning pealmise asfaldikihi alla, on ette nähtud salaoja. Projektiga seatud keskkonnakaitselised nõuded Silla ehitustööd peaks teostama väljaspool kalade kudeaega, st ajavahem ikul juuli algusest kuni septembri keskpaigani. Täiendavalt on seletuskirjas täpsustatud, et juhul kui vette paigaldatavaid konstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse) peab kasutama vee-elustikule ohutuid aineid.  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang 4. MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS JA KAVANDATAVA TEGEVUSEGA KAASNEV POTENTSIAALSELT OLULINE KESKKONNAMÕJU Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse ( riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti) võimalikku keskkonnamõju, mitte ilmtingimata sillal ja sõiduteel juba olemasoleva liikluse kogumõju. Kuna on tegemist olemasoleva sillaga, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Projektiga parandatakse liiklusohutuse taset, mistõttu on projektil, läbi õnnetuste ohu vähendamise, looduskeskkonnale ja inimese tervisele ka soodne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud teemad, tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 5. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 4.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOJASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, ASUSTUS JA MAAKASUTUS Uue silla ehitamisega puudutatud kinnistud: ◼ 24801:002:0992 Onga, Selli küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa (eraomand), ◼ 24801:002:0991 Onga, Selli küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa (eraomand), ◼ 24801:002:0021 14146 Vägeva-Pedja tee, Pedja küla, Jõgeva vald, Jõgevamaa (riigiomand). Vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmetele oli liikluskoormuseks sillal 13 sõidukit ööpäevas (sõiduautod 10; veoautod/autobussid 1; autorongid 2 ). Lähim eluhoone asub sillast rohkem kui 500 m edela suunas. Projektiala asub Jõgeva vallas, kus käesoleva eelhinnangu koostamise ajal on koostamisel uus (haldusreformi järgne) üldplaneering. Kehtiva üldplaneeringu kohaselt projektialal piiranguid kehtestatud ei ole (va detailplaneeringu kohustusega ala, mis aga ei kohaldu käesolevale silla projektile). Kuna tegemist on olemasolevas asukohas silla rekonstrueerimisega, siis olulist ebasoodsat mõju maakasutusele ei kaasne.  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Jõgeva maakonnaplaneering 2030+ kohaselt asub sild rohelise võrgustiku kohaliku tasandi rohelise koridori (K2) alal. Projektlahendusega ei rajata silla alla looduslikke kallasradasid, mis soodustaksid poolveeliste imetajate liikumist. Samas ei ole silla all looduslikke kallasradasid ka praegu ning silla alune betoonplaat asendatakse munakividega, mi da võib pidada elusloodusele pigem sobivamaks materjaliks. Aga üldiselt ei too olemasoleva silla (olemasolevas mahus) rekonstrueerimine kaasa olulist ebasoodsat mõju rohelise võrgustiku toimimisele . 4.2. PÕHJA- JA PINNAVESI Rekonstrueeritav Onga sild ületab Onga jõge (VEE1025600). Jõgi kuulub avalikult kasutatavate veekogude nimistusse. Jõel kehtib kallasraja ulatus 4 m, veekaitsevöönd 10 m ja ehituskeeluvöönd 50 m. Ehituskeeld ei laiene vastavalt looduskaitseseaduse §38 (5) üldplaneeringuga kavandatud 9) sillale ja 10) avalikult kasutatavale teele . Antud juhul on tegemist olemasoleva tee ja sillaga (mis kajastuvad ka üldp laneeringus), seega konflikti ehituskeeluvööndiga antud juhul ei teki. Puurkaevusid silla piirkonnas registri kohaselt ei asu. Jõe lõik, mida sild ületab, kuulub riigi poolt korrashoitavatesse ühisveevoolude hulka , mistõttu tuleb projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga. Vastavalt projektlahendusele juhitakse sademeveed teekatendilt ära põiki- ja pikikaldega. Silla tekiplaadi äärde, hüdroisolatsiooni peale ning pealmise asfaldikihi alla, on ette nähtud salaoja. Sademeveed juhitakse mööda munakivist allav oolurenni haljasalale (otse veekogusse sademevee juhtimist ette ei nähta). Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Vastavalt Maanteeameti poolt teostatud veeseire tulemustele, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas 4. Kuna liiklussagedus käesoleva projekti alal on äärmiselt väike (vastavalt Maanteeameti 2019. a loendusandmete le 13 sõidukit päevas), pole põhjust eeldada olulist reostuskoormust teelt ära juhitava sajuvee tulemusena. Käesoleva eelhinnangu koostamise seisuga (september 2020) näeb projektlahendus ehitustöid jões ette minimaalses mahus, st. veepiirile rajatakse kaldakindlustuse raudbetoonist tugipruss, mille vastu asetatakse munakivid D400-500 nõlva uhtumise kaitseks, järgmiste mahtudega: • R/b tugipruss ehitusmahuga 6,5m 3 , millest veepiirile rajatakse 4m 3 . • Munakivid D400-500 plaaniline maht 39m 2 millest veepiirile rajatakse 25m 2 (hinnanguline maht 10m 3 ). Projektlahendusega vette/veepiirile paigaldavate konstruktsioonide maht on võrdeline jõest eemaldatava olemasoleva betoonelementide (nõlva kindlustuse plaadid) mahuga. Vastavalt veeseaduse § 196 on vajalik Keskkonnaametiga registreerida veekeskkonnariskiga tegevus muuhulgas järgmistel juhtudel: 4 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ muu veekogu kui mere süvendamine või sellise veekogu põhja 5 –100- kuupmeetrise mahuga süvenduspinnase paigutamine; ◼ tee või raudtee koosseisu kuuluva silla või truubi ehitamine avalikult kasutataval veekogul või avalikul veekogul; ◼ veekogusse 5–100 kuupmeetri tahke aine paigutamine. Seega tuleks käesoleva projekti puhul registreerida veekeskkonnariskiga tegevus (registreeringu annab Keskkonnaamet). Projekti seletuskirjas on täpsustatud, et juhul kui vette paigaldatavaid konstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), peab kasutama vee-elustikule ohutuid aineid. Kavandatav tegevus paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal. Seetõttu on oluline pöö rata tähelepanu ehitusaegse veereostuse ohu vältimisele. Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. Olemasoleva silla lammutustööde käigus võib jõkke sattuda ehitusjäätmeid. Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini. Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinai d ei ole lubatud kasutada. Ülal kirjeldatud põhjustel ja toodud leevendavaid põhimõtteid järgides ei ole kavandatava tegevuse elluviimisel alust eeldada olulise ebasoodsa mõju kaasnemist pinna - või põhjaveele. 4.3. KAITSTAVAD LOODUSOBJEKTID Onga jõe lõik Tammiku–Väike-Rakke maantee sillast suubumiseni Pedja jõkke , millel asub ka Onga sild, on keskkonnaministeri määruse nr 73 „Lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaikade nimistu“ kohaselt määratud lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis- ja elupaigaks, millel on vastavalt looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine . Projektiga nähakse töid vees ette minimaalselt ning projekti tulemusel ei muutu veekogu veetase ning ei mõjutata jõe loodusliku sängi ega hüdroloogilist režiimi . Võimalike reoaintete või heljumi jõkke sattumise tõenäosust vähendavaid meetmeid on käsitletud ptk 4.2. Oluline ebasoodne mõju lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikadele puudub. Muid kaitsealuseid loodusobjekte projekti piirkonnas registreeritud ei ole.  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang 4.4. KULTUURIVÄÄRTUSED Kaitsealuseid mälestisi, muinsuskaitsealasid ja muid kultuuriväärtusi projekti piirkonnas registreeritud ei ole. 4.5. MÜRA, VIBRATSIOON JA ÕHUKVALITEET Projektiala lähistel müratundlike objekte ei asu - lähim eluhoone asub sillast rohkem kui 500 m edela suunas. Võimalike mürahäiringute vähendamiseks on s iiski soovitatav mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 4.6. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teatud kogus jäätmeid. Keskkonna mõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmete st eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Energia- ja ressursimahukuse osas on tegemist tavapärase ehitustegevusega, mille puhul ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist. 4.7. AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud , peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang 5. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Käesolevas eelhinnangus jõuti tulemusele, et riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti puhul pole hetkel teadaoleva info valguses ning vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid (osad sisalduvas juba projekti seletuskirjas, osad on väljatöötatud käesoleva eelhinnangu käigus) : ◼ Onga jõgi kuulub riigi poolt korrashoitavatesse ühisveevoolude hulka, mistõttu tuleb projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga. ◼ Registreerida veekeskkonnariskiga tegevus (registreeringu annab Keskkonnaamet). ◼ Juhul kui vette paigaldatavaid konstruktsioone tööd eldakse kemikaalidega (nt värvitakse), peab kasutama vee-elustikule ohutuid aineid. ◼ Ehitustegevuse ajal peab ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuma selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee - ehitusmasinate parkimiskohad on soovitatav rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja (põhja)vette. ◼ Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete sattumise võimalus jõkke oleks viidud miinimumini. ◼ Töökorras mitteolevaid reostuseohtlikke masinaid ei ole lubatud kasutada. ◼ Võimalike mürahäiringute vähendamiseks on soovitatav mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. ◼ Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. ◼ Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaska sutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. ◼ Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud koh ti on keelatud. Riigitee nr 14146 Vägeva - Pedja km 6,434 asuva Onga silla (nr 505) põhiprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang ◼ Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud , peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.  KORRALDUS 17.12.2020 nr 1-3/20/234 Tee ehitusloa andmine riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas 07.12.2020 tee ehitusloa andmise menetluse riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga silla (nr 505) rekonstrueerimiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga sild paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 24801:002:0021) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Pedja ja Selli külas. Maanteeameti 30.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/070 on antud projekteerimistingimused riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga silla (nr 505) rekonstrueerimise põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2021. aastal vastavalt Selektor Projekt OÜ tööle nr P20007 „Onga silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonis ja seletuskiri on kuni 30.10.2021. a nähtavad lingil https://pilv.mkm.ee/s/alIxdOAnBc7LrbE. Projekti eesmärk on olemasoleva silla rekonstrueerimine, et tõsta riigitee liiklusohutuse taset, sõidumugavust ja parandada silla kandevõimet. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud olemasoleva silla rekonstrueerimine.  2 KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1. Keskkonnaamet; 2. Põllumajandusamet; 3. Jõgeva Vallavalitsus. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga silla (nr 505) rekonstrueerimiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata töö nr P20007 „Onga silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine KeHJS § 61 lõike 1  3 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse käesoleva otsusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Käimasolevasse menetlusse ei liideta teisi KMH menetlusi ja puudub vajadus viia läbi keskkonnauuringuid. 4. Kavandatava tegevuse elluviimisel täita kõiki käesoleva korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud nõudeid. 5. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti ida teehoiu osakond. 6. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 7. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja projekteerimise talitus Lisad: 1. Tee ehitusluba Onga silla rekonstrueerimiseks 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel 3. Onga silla põhiprojekti KMH eelhinnang  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☒ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number …. Tee ehitusloa andmise kuupäev …. Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused a) Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada projekti „Onga jõe uuendamise ja ökoloogilise parendamise projekt“ (töö nr 10863TP) alusel silla lähedusse rajatud kudepadjandeid. b) Veekeskkonnariskiga tegevus registreerida Keskkonnaametis. c) Juhul, kui vette paigaldatavaid konstruktsioone töödeldakse kemikaalidega (nt värvitakse), peab kasutama vee-elustikule ohutuid aineid. d) Ehitustegevuse ajal korraldada ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus korraldada selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. e) Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad rajada jõest kaugemale kui 50 m. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine jõe lähedal on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumist pinnasesse ja vette. f) Võimalike ehitusjäätmete ja heljumi vooluga edasikandumise vältimiseks tuleb ehitustööd teostada selliselt, et ehitusjäätmete jõkke sattumise võimalus oleks viidud miinimumini. g) Ei ole lubatud mittetöökorras reostuseohtlikke masinate/seadmete kasutamine. h) Võimalike mürahäiringute vähendamiseks on soovitatav mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. i) Võimalusel näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004. a määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud  2 koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“ tulenevate nõuetega. j) Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. k) Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud, peab töövõtja koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. l) Võimalusel teostada tööd suvisel madalvee perioodil (juuli algusest kuni septembri keskpaigani) minimeerimaks mõjusid vee-elustikule. m) Ehitustöödega alustamisest teavitada Põllumajandusameti Ida regiooni Jõgeva esindust. n) Tööde käigus tuleb tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 ja § 49 lg 1 p 1). Tööde käigus esilekerkivate küsimuste korral võtta ühendust Põllumajandusameti Ida regiooni Jõgeva esindusega. o) Ehitustööde ajal ja pärast selle lõppu tuleb tagada riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu toimimine, tagatud peab olema vee takistusteta läbivool eesvoolu ristlõikes (MaaParS § 47 lg 1). p) Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Põllumajandusametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse (MaaParS § 44 lg 3). 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga sild (505) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Pedja ja Selli külas 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Selektor Projekt OÜ 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12503887 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Pärnu mnt 186, 11314 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 6613925 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Onga silla rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine 2.7 Tee ehitusprojekti number P20007 (allkirjastatud digitaalselt)  Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 Onga silla rekonstrueerimiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk nr Kaasatud kooskõlastaja Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud kooskõlastuse osas 1 Põllumajandusamet 14.12.2020 kirja nr 14.2-1/33943 väljavõte: Otsus: „Maaparandusseaduse § 50 lõigete 5 ja 7, Arvestades Põllumajandusameti kooskõlastuse Alus: põllumajandusministri 23. septembri 2009 määruse tingimustega täiendada ehitusluba alljärgnevate Ehitis asub nr 97 „Põllumajandusameti põhimäärus” § 25 alusel kõrvaltingimustega: maaparandusehitise maa- ning lähtudes Maanteeameti (registrikood 1. Ehitustöödega alustamisest teavitada alal ja riigi poolt korras 70001490) esindaja Marge Kelgo poolt 03.12.2020 Põllumajandusameti Ida regiooni Jõgeva hoitaval ühiseesvoolul esitatud kooskõlastuse taotlusest (registreeritud esindust. Põllumajandusameti dokumendihaldussüsteemis nr 2. Tööde käigus tuleb tagada maaparandusehitiste Kiri: 03.12.2020 nr 14.2- 14.2-1/33904), otsustan: ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime 1/33904 kooskõlastada Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas Selli (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 ja ja Pedja külas 14146 Vägeva-Pedja tee § 49 lg 1 p 1). (katastritunnus 24801:002:0021) ja Onga 3. Tööde käigus esilekerkivate küsimuste korral (katastritunnused 24801:002:0992 ja võtta ühendust PMA Ida regiooni Jõgeva 24801:002:0991) kinnistutel Villakvere esindusega. metsakuivenduse (MS 2102560020030/ehitis 001) 4. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada projekti maaparandusehitise maa-alal paikneva ja riigi poolt „Onga jõe uuendamise ja ökoloogilise korras hoitavat ühiseesvoolu Onga jõge (MS parendamise projekt“ (töö nr 10863TP) alusel 2102560020000/ehitis 001) ületava silla silla lähedusse rajatud kudepadjandeid. ehitusprojekti „Onga silla rekonstrueerimise 5. Ehitustööde ajal ja pärast selle lõppu tuleb põhiprojekt“ (töö nr P20007) alusel tagada riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu rekonstrueerimise maaparandussüsteemi maa-alale toimimine, tagatud peab olema vee takistusteta muu ehitise rajamise kooskõlastuses toodud läbivool eesvoolu ristlõikes (MaaParS § 47 lg tingimustel. Käesolevat otsust on võimalik 1). vaidlustada 30 päeva jooksul haldusakti teatavaks tegemisest, esitades vaide Põllumajandusameti 6. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab peadirektorile haldusmenetluse seaduses sätestatud sellest viivitamata teavitama korras või vastavalt Vabariigi Valitsuse seaduse §-le maaparandussüsteemi omanikku, 101. Põllumajandusametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse (MaaParS § 44 Kooskõlastuse tingimused: lg 3). 1. Ehitustöödega alustamisest teavitada Põllumajandusameti (edaspidi PMA) Ida regiooni Jõgeva esindust. 2. Tööde käigus tuleb tagada maaparandusehitiste ja -rajatiste korrashoid ning toimimisvõime (maaparandusseadus, edaspidi MaaParS § 47 ja § 49 lg 1 p 1). 2.1. Ehitustööde käigus ei tohi kahjustada projekti „Onga jõe uuendamise ja ökoloogilise parendamise projekt“ (töö nr 10863TP) alusel silla lähedusse rajatud kudepadjandeid. 2.2. Ehitustööde ajal ja pärast selle lõppu tuleb tagada riigi poolt korras hoitava ühiseesvoolu toimimine (tagatud peab olema vee takistusteta läbivool eesvoolu ristlõikes) (MaaParS § 47 lg 1). 3. Maaparandussüsteemi kahjustanud isik peab sellest viivitamata teavitama maaparandussüsteemi omanikku, Põllumajandusametit ja Keskkonnaametit ning kõrvaldama tekitatud kahjustuse (MaaParS § 44 lg 3). 4. Tööde käigus esilekerkivate küsimuste korral võtta ühendust PMA Ida regiooni Jõgeva esindusega.“ Kristi Välbe, peaspetsialist- koordinaator 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Jõgeva Vallavalitsus 13.04.2020 kirja nr 469-1 väljavõte: „Küsisite Otsus: arvamust eelnõule “Projekteerimistingimuste Lugeda, et arvamuse andjal ei ole tee ehitusloa andmise andmine riigitee 14146 Vägeva–Pedja km 6,434 osas märkuseid. Onga silla (nr 505) rekonstrueerimise ehitusprojekti koostamiseks“. Esitatud eelnõu osas Jõgeva vallavalitsusel arvamusi ei ole.“ Mati Kepp, abivallavanem 2 Keskkonnaamet 10.12.2020 kirja nr 7-9/20/6994-3 väljavõte: Otsus: „Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee Arvestades Keskkonnaameti ettepanekuga täiendada 14146 Vägeva Pedja km 6,434 Onga sild paikneb ehitusloa kõrvaltingimusi: „Võimalusel teostada tööd riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus suvisel madalvee perioodil (juuli algusest kuni septembri 24801:002:0021) Jõgeva maakonnas Jõgeva vallas keskpaigani) minimeerimaks mõjusid vee-elustikule“ Pedja ja Selli külas ning ületab Onga jõe (keskkonnaregistri kood VEE1025600). Kavandatavad tööd ei ulatu kaitstavatele loodusobjektidele looduskaitseseaduse § 14 lg 1 tähenduses, mille tõttu ei ole nõutav projekti ja ehitusloa Keskkonnaametiga kooskõlastamine. Tööde piirkonnas kuulub Onga jõgi nn lõhejõgede hulka. Mistõttu LKS § 51 lg 1 alusel on keelatud veekogu loodusliku sängi ja veerežiimi muutmine. Sellest tulenevalt on tööde käigus vajalik arvestada, et tööpiirkonnas ei rikutaks looduslikku sängi (nt keelatud on masinatega jões sõitmine ja voolava vee tsoonis töötamine, jõe süvendus ja kaevetööd). Tööde ala ei jää ühegi kaitstava loodusobjekti territooriumile, lähikonnas ei ole registreeritud  kaitstavate liikide kasvukohti ja elupaiku ning Loodusdirektiivi I lisas nimetatud elupaigat üüpe. Kui peetakse kinni projekti seletuskirjas ja eelhinnangus (vastavalt ptk 3.16 ja ptk 5) toodud keskkonnanõuetest, ei kaasne eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju Onga jõele. Projekti kohaselt tehakse töid vees minimaalselt, ei muudeta veetaset ning ei mõjutata loodusliku sängi ega hüdroloogilist režiimi. Keskkonnaamet nõustub eelhinnanguga, et silla rekonstrueerimine ei too kaasa olulist ebasoodsat mõju rohelise võrgustiku (kohaliku tasandi rohelise koridori (K2)) toimimisele. Ehitusloa eelnõus on seatud asjakohased nõuded Keskkonnaametist veekeskkonnariskiga tegevuse registreerimisvajadusele ja nõudele vältida rajatud kudepaljandite kahjustamist. Teeme ettepaneku täiendada ehitusloa kõrvaltingimusi punktiga, et teostada tööd võimalusel suvisel madalvee perioodil (juuli algusest kuni septembri keskpaigani) minimeerimaks mõjusid vee- elustikule.“ Helen Manguse, keskkonnakasutuse juhtivspetsialist 3 Onga kinnisasjade e-kiri 11.12.2020 Otsus: (katastritunnusega Kinnisasja omanik on ehitusloa eelnõuga tutvunud Lugeda, et arvamuse andjal ei ole tee ehitusloa andmise 24801:002:0992 ja ja pretensioone ei ole. osas märkuseid. 24801:002:0991) omanik