Kiri

N Saare tee W A Ø160PE Ø250PL Ø110PE Ø200PL A A 46.10 46.06 46.03 46.01 45.93 45.92 45.90 45.92 45.95 45 46.07 .9 45 4 45 4 .9 4 45.93 45.83 45.77 liitumisnä .92 5.58 4 5.9 45.98 h ta45.76 vus 120 45.80 43 .75 5 E kraav m 45.21 45.84 7,0 44.72 44.78 44.96 kraav 44.64 44.68 45.57 A 44.68 45.47 45 45.41 45 45.74 .80 45.74 S 45.78 45.61 45.59 45.56 45.59 45.66 43 .37 .76 Ø160PVC Ø160PE TINGMÄRGID 45.87 45.75 45.64 A 5 45.67 45.88 111 45 .6 Ø110PE 45.96 55 653 V2aid 45.64 45.63 45.38 OLEMASOLEV 45.66 A 45.7 E 45.69 45.66 Ø110P 45.82 03: a 46.05 45.97 003 tee T 20612 :03 1 45 KATASTRIÜKSUSE PIIR 84 .37 45 45 45 .46 .46 45 45 45 .81 45 .4 9 Ø250PL 80 TEE .9 .8 .6 0/5 9 3 00 A 4 mp PE VEETORU ran 45.7 45.55 /M 45.58 45.51 põ t 45 2 4,0 Ø1100P Ø25 L .72 Ø160PL 45 hi KANALISATSIOONITORU 45 1.4 42 .3 .4 2. .6 9 5 2.4 68 Ø 8 3. 160 SADEMEVEE KANALISATSIOON PE 3.4 54 Ø PV C 2.6 1 8 Ø 60PV 45 .78 45 45 . 20 160 C SIDE MAAKAABELLIIN PV 45 45 .47 45 T C u 45 653 uliku t MADALPINGE KAABELLIIN 45.43 .8 .6 .2 45.46 6 4 9 .27 45.43 03: e 003 e T1 :03 KESKPINGE KAABELLIIN 81 46 MADALPINGE ÕHULIIN .12 x= KESKPINGE ÕHULIIN Tu 653 uliku t 65 y= 01: e 72 45 .81 001 e 14 AJ 95 TEHNOVÕRGU KAITSEVÖÖND 45.46 T 0 45.50 45 :44 UU 45.44 55 .77 16 10 LIKU 45 45 0kV T .3 3 MAANTEE KAITSEVÖÖND (ETAK 2026) 45 Pos .4 A EE 54 2 EP.60 1 VARASEMAD PLANEERINGUD 8 100 % Tuulik 5 2/ PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS NING 653 Tuulik -1 565 45 . NÄHTAVUSKOLMNURGA HAAR 0 01: 26 001 u 3(1 45 .12 OLULISEM INFO: :4 4 4,0 377 +2) 18 1m HEKK ² 45 1 45.41 .7 45.47 u tee 7 45.4 45 2 .9 2 S 3 653 a4are te 5 6 8 45 .81 03: 003 e 2 PLANEERITAV 45 :04 7 .2 01 9 PLANEERITAVA ALA PIIR 45 1 - POSITSIOONI NUMBER A 45 .3 45 .54 6 .3 6,0 3 2 - KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE HOONESTUSALA 45.44 45.52 45.59 3 - PÕHIHOONE LUBATUD MAKSIMAALNE KÕRGUS HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA 45 MAAPINNAST AINULT ABIHOONEID .8 45 Vai 0 .7 5 da a 4 - PÕHIHOONE LUBATUD MAKSIMAALNE lev P3 deta kinni ik Tuu KORRUSELISUS (MAAPEALNE /MAA-ALUNE) HOONESTUSALA OSA, KUHU ON LUBATUD EHITADA 06.0 lpla stu ja liku i 1.20 n e lä te e JUHUL, KUI ELEKTRIPAIGALDISED LIKVIDEERITAKSE 26 k ering ( hiala 12 5 - HOONETE SUURIM LUBATUD EHITISEALUNE PIND orra alga 45.4 45.5 ldu ta tu 45 45.5 seg a nr d: .54 45 6 - HOONETE SUURIM LUBATUD ARV KRUNDIL VÕIMALIK PÕHIHOONE ASUKOHT 45 . 9) .3 2 5 4,0 (PÕHIHOONE + ABIHOONE) 3 .8 VÕIMALIK ABIHOONE ASUKOHT 7 4 45 45 .4 .27 0 7 - PLANEERITUD KRUNDI PIND Tu SÕIDUTEE / JUURDEPÄÄSUTEE 45 653 uliku t 03: e .72 003 e T2 KÕVAKATTEGA ALA Ø1100PL Ø2560PL Tu :07 Ø1 67 653 uliku t 45.4 45.50 45 45 01: e .7 001 e 12 KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE (RUUMILISE JUURDEPÄÄS KRUNDILE (Täpsustub ehitusprojekti PE . 7 :44 4 15 6 PLANEERIMISE LEPPEMÄRGID 2013): koostamisel) 8 EP - ÜKSIKELAMU MAA PARKIMISKOHT JA ARV, HOONEVÄLINE (Täpsustub P3 KRUNTIDE EHITUSÕIGUS JA ARHITEKTUURINÕUDED ehitusprojekti koostamisel) KRUNDI KASUTAMISE SIHTOTSTARVE SOOVITUSLIK PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT planeeritav maa sihtotstarve hoonete suurim lubatud arv (KATASTRIÜKSUSE SIHTOTSTARVETE LIIGID): hoone suurim lubatud max sihtotstarve ja osakaalu % krundi planeeritud suurus (põhihoone+abihoone) (katastriüksuse liikide (maapealne / maa-alune) (maapealne / maa-alune) VÕIMALIK PIIRDEAIA ASUKOHT põhihoone lubatud max abiihoone lubatud max E - ELAMUMAA põhihoone lubatud max hoonete suurim lubatud kõrgus maapinnast (m) kõrgus maapinnast (m) ehitisealune pind (m²) abihoone lubatud max krundi kasutamise standard / kavandatud parkimiskohtade arv absoluutkõrgus ja osakaalu % SÄILITATAV PUU korruselisus korruselisus kaupa) krundil (m²) piirangud pos nr. Märkused: Piirangud: 1) Geodeetiline alusplaan on koostatud TOP Geodeesia OÜ poolt 18.11.2025.a., 1* Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum Töö nr: GD-25-447 2* Elektripaigaldiste kaitsevööndid 1 3771 565 54,07 8 5 2 / -1 1 / -1 3 (1+2) EP 100% 100% E 3/3 1*, 2* 2) Koordinaadid L-EST 97 süsteemis, kõrgused EH-2000 süsteemis 3) Katastriüksuse piirid on saadud Maa- ja Ruumiameti geoportaalist 05.11.2025 § Katusekalle 20-45 kraadi; Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võib olla madala kaldega, samuti abihoone katus. 4) Piirdeaia joon on joonise parema loetavuse huvides õigest asukohast eemale § Peamise viimistlusmaterjalina kasutada puitu. Puiduga võib kombineerida kivi, krohvi või tellist jms. Kasutada ja tõstetud 0,5m. Piirdeaia võib rajada krundi piirile. omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on Huvitatud isik Ferrysan OÜ välisvoodrita palkmajad Eraisik Muskaadi 14 § Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. 76506 Saue linn Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms). Saue vald, Harjumaa Töö nimetus ja aadress Arhitektuursed § Ehitiste välimus peab olema visuaalselt nauditav ning kaasaegse arhitektuurse lahendusega Tel. +372 522 1744 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja piirangud § Avatäited lahendatakse ehitusprojektis MTR reg nr: § Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga. EEP002230 lähiala detailplaneering § Kuni 20 m² ehitusloakohustuseta hooned arvestatakse ehitisealuse pinna sisse ning lubatud hoonete arvu hulka. Planeeringu koostaja Vaida alevik, Rae vald, Harju maakond § Hoone ±0.00= 0,2 - 0,5 m maapinnast § Aed on lubatud rajada krundipiirile välja arvatud elektriseadeldiste juures, millele tuleb tagada ligipääs. Kui Anette Aun Joonise nimetus Staadium elektriseadeldised likvideeritakse tohib kogu krundi ulatuses rajada aia krundipiirile. Tee poolne piire võib olla puidust Arhitekt PÕHIJOONIS DP Kuupäev Mõõt Töö nr Joonis Jooniseid latt- või lippaed või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Piirdeaed võib olla kuni 1,5 m kõrge. Janika Jürgenson (Tallinna Tehnika- ülikooli arhitektuurimagistri diplom nr MB 007012) 24.03.2026 a. 1:500 DP 16-25 4 5  Rae Vallavalitsus Teie 19.06.2026 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 10.07.2026 nr 7.2-2/26/21218-5 75301, Harju maakond, Rae vald, Jüri alevik Harju maakond, Rae vald, Vaida alevik Tuuliku tee 14 katastriüksuse detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Transpordiametilt kooskõlastust Rae valla Vaida aleviku Tuuliku tee 14 katastriüksuse detailplaneeringule (katastritunnus 65301:001:4416, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse luua eeldused Tuuliku tee 14 katastriüksusele eeldused üksikelamu ja abihoone koos seotud taristuga rajamiseks. Transpordiamet on andnud seisukohad planeeringu koostamiseks 12.01.2026 kirjaga nr 7.2- 2/26/21218-2 (edaspidi seisukohad). Võttes aluseks ehitusseadustiku (EhS) ja planeerimisseaduse (PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel Transpordiametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel või kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Transpordiametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Transpordiametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhataja planeerimise osakonna tehnovõrkude üksus planeerimise osakonna kooskõlastuste üksuse juhataja ülesannetes Valge 4 / 11413 Tallinn / 620 1200 / [email protected] / www.transpordiamet.ee Registrikood 70001490 Lisa: 1. DP1348_pohijoonis 2. DP1348_seletuskiri Rita Źereen 5120275, [email protected] 2 (2)  Planeeringu OÜ Ferrysan koostaja: Muskaadi 14 Saue linn 76506 Saue vald, Harjumaa Reg.nr.11203491 MTR reg nr: EEP002230 Tel. +372 5221744 Töö nr: DP 16-25 Detailplaneeringu Huvitatud koostamise korraldaja: Rae Vallavalitsus isik: Eraisik Aruküla tee 9 Jüri alevik 75301 Harju maakond e-mail: [email protected] tel. 605 6750 HARJUMAA, RAE VALD, VAIDA ALEVIK VAIDA ALEVIK TUULIKU TEE 14 KINNISTU JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Arhitekt: Janika Jürgenson Planeerija Anette Aun RAE 2026 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 DETAILPLANEERINGU KOOSSEIS: MENETLUSDOKUMENDID SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA ....................................................................................................................... 3 2. OLEMASOLEV OLUKORD ........................................................................................ 3 2.1. Asukoht, planeeringuala suurus ja kontaktvöönd .................................................. 3 2.2. Hoonestus, haljastus, tehnovõrgud ja piirangud .................................................... 4 3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUU ALUSMATERJAL ........................................................................................................ 4 3.1. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud .................................................. 5 4. PLANEERINGU LAHENDUS ..................................................................................... 5 4.1. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs ...................................................................... 5 4.1.1. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringuga .......................................... 5 4.2. Krundijaotus ja hoonestus ...................................................................................... 6 4.2.1. Krundi ehitusõigus .......................................................................................... 6 4.2.2. Ehituslikud ja arhitektuursed piirangud elamukrundil .................................... 6 4.3. Haljastus ja heakord ............................................................................................... 7 4.4. Liikluskorraldus ..................................................................................................... 7 4.5. Tehnovõrgud .......................................................................................................... 8 4.5.1. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus ..................................................................... 8 4.5.2. Elektrivarustus ................................................................................................ 8 4.5.3. Sidevarustus .................................................................................................... 8 4.5.4. Soojavarustus .................................................................................................. 8 4.5.5. Vertikaalplaneerimine ning sademeveed ........................................................ 9 4.5.6. Tuleohutuse tagamine ................................................................................... 10 4.6. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. ....... 10 4.7. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud .................................................... 12 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA ................................................. 12 LISAD JOONISED Joonis 1: Situatsiooniskeem M 1: 5000 Joonis 2: Kontaktala M 1: 2000 Joonis 3: Tugiplaan M 1:500 Joonis 4: Põhijoonis M 1:500 Joonis 5: Tehnovõrgud M 1:500 Ferrysan OÜ 2 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Tuuliku tee 14 kinnistule ehitusõiguse ja hoonestustingimuste määramine üksikelamu ning abihoonete ehitamiseks. Lisaks antakse detailplaneeringuga lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsule, parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kooskõlas Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 „Rae valla üldplaneeringu kehtestamine“, kus planeeringuala maakasutuse juhtotstarbeks on perspektiivne elamumaa tiheasustuses. Detailplaneeringu lahenduses planeeritakse üks üksikelamu ja kuni kaks abihoonet (ehitisealuse pinnaga kuni 80 m² /hoone). Planeeringu kovID on DP1348. 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Asukoht, planeeringuala suurus ja kontaktvöönd Planeeritav ala asub Vaida alevikus Tuuliku ja Saare (11202 Vaida-Urge tee) teede ristmikul. Juurdepääs krundile on avaliku kasutusega Tuuliku teelt, kus asub asfaltkattega sõidutee. Skeem 1. Tuuliku tee 14 kinnistu asukoht (Maa- ja Ruumiameti 2025) Planeeringuala moodustab: - Tuuliku tee 14, (katastritunnus 65301:001:4416, registriosa nr 8879750, pindala 3771 m², sihtotstarve elamumaa 100%). Lähialana kaasatakse planeeringusse maa-ala, mis on vajalik teede- ja tehnovõrkude planeerimiseks. Planeeringuala suurus on ligikaudu 0,4 ha. Planeeringuala piirneb 11155 Vaida tee T1 (katastri tunnus 65303:003:0384, sihtotstarve transpordimaa 100%), Tuuliku tee T1 (65303:003:0381, transpordimaa 100%), Tuuliku tee T2 (65303:003:0767, transpordimaa 100%), Tuuliku tee 12 (65301:001:4415, elamumaa 100%) ja Tuuliku (65301:001:4418, maatulundusmaa 100%) kinnistutega. Kontaktalas asuvad põhiliselt elamu- ja maatulundusmaa sihtotstarbega kinnistuid kuid ka tootmis- ja Ferrysan OÜ 3 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 transpordimaa sihtotstarbega kinnistuid. Linnulennult 300 m kaugusel asub 2 Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa tee. Piirkonnas asuvad elamumaad on hoonestatud nii üksik-, rida- kui korterelamutega. Infrastruktuur on kontaktvööndis hästi arenenud. Lähimad kaugused planeeritavast alast: bussipeatus ca 750 m; kauplus ca 800 m; kool ca 1 km (Vaida kool) ja 10,5 km (Rae gümnaasium); lasteaed ca 1 km (Vaida Lasteaed Pillerpall). Tuuliku tee 14 katastriüksusel ei ole kehtivat detailplaneeringut. 2.2. Hoonestus, haljastus, tehnovõrgud ja piirangud Ehitisregistri andmetel Tuuliku tee 14 kinnistul ehitisi ei paikne. Maantee poolse kinnistu piiri lähedale on istutatud kuuse hekk, mille taimed on noored (60- 140 cm pikad) ning vabakujulised. Heki kujundamist lõikamise näol ei ole alustatud. Kinnistul asub ka ligikaudu 4-5m kõrgune munaja võraga paju, mis on maapinnalt hargnenud. Elektripaigaldiste ümber kasvab pikem rohi ning ülejäänud osas on kinnistu haljastatud muruga. Planeeritav kinnistu ei ole tehnovõrkudega varustatud. Planeeritaval alal asuvad järgmised maakasutuspiirangud ja kitsendused: - Harjumaa maavarade teemaplaneeringu uuringuruum - Elektripaigaldiste kaitsevööndid 3. ARVESTAMISELE KUULUVAD PLANEERINGUD, ÕIGUSAKTID JA MUU ALUSMATERJAL - Rae Vallavalitsuse 09. detsember 2025 korraldus nr 1902 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneeringu algatamine ja lähteseisukohtade kinnitamine - Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462 kehtestatud Rae valla üldplaneering; - Rae Vallavolikogu 18.10.2022 määrus nr 11 „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“; - Rae Vallavalitsuse 30.08.2022 määrus nr 18 „Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded“; - Rae Vallavolikogu 19.11.2024 määrus nr 51 „Rae valla arengukava muutmine ja vastuvõtmine“; - Rae Vallavolikogu 20.05.2024 määrus nr 46 „Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava aastateks 2024 – 2035“; - Rae Vallavolikogu 15.06.2021 määrus nr 73 „Rae valla jäätmehoolduseeskiri“; - Rae Vallavalitsuse 25.10.2022 määrus nr 23 „Rae valla rajatiste väljaehitamise ja väljaehitamisega seotud kulude kandmise kokkuleppimise kord“; - Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 13 „Digitaalselt teostatavate geodeetiliste alusplaanide, projektide, teostusjooniste ja detailplaneeringute esitamise kord“; - Rae Vallavalitsuse 15.02.2011 määrus 14 „Detailplaneeringute koostamise ning vormistamise juhend“; - Riigihalduse ministri 17.10.2019 määrus nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“; - Keskkonnaministri 03.10.2016 määrus nr 32 „Välisõhus leviva müra piiramise eesmärgil planeeringu koostamise kohta esitatavad nõuded“; - Kontaktvööndis kehtestatud detailplaneeringud; - Lähteülesanne; - Planeerimisseadus; - Ehitusseadustik; Ferrysan OÜ 4 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 - Teised Eesti Vabariigi seadused ja määrused. 3.1. Detailplaneeringu koostamiseks tehtud uuringud - Tuuliku tee 14 Topogeodeetiline uuring M 1:500 (TOP Geodeesia OÜ, 18.11.2025.a. Töö nr: GD-25-447) 4. PLANEERINGU LAHENDUS Planeerimislahendusega määratakse krundile ehitusõigus ja hoonestustingimused ühepereelamu ning abihoonete ehitamiseks. Leitakse ka põhimõtteline haljastuse, tehnovõrkude ning juurdepääsu lahendus. Juurdepääs alale tagatakse Tuuliku teelt. Parkimine lahendatakse omal krundil. 4.1. Alal kehtiva üldplaneeringu analüüs Kehtiva Rae valla üldplaneeringu (Rae Vallavolikogu 21.05.2013 otsusega nr 462) kohaselt paikneb Tuuliku tee 14 katastriüksus planeeritaval elamumaal (Skeem 2 kollase triibutusega ala). Skeem 2. Väljavõte Rae valla üldplaneeringu Maakasutusplaanist. 4.1.1. Planeeringulahenduse vastavus üldplaneeringuga Rae valla üldplaneeringuga määratud Tuuliku tee 14 kinnistu hoonestustingimused Vaida alevikus detailplaneeringuga määratavad tingimused Maa sihtotstarve - planeeritav elamumaa - 100% üksikelamu maa Krundi täisehitus % - 10-25%, olenevalt krundi suurusest - 15% Ferrysan OÜ 5 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 Põhihoone kõrgus ja - Ühepereelamud 2-korrust 8m - põhihoone korruselisus 2, kõrgus 8m korruselisus - lubatud keldrikorruse rajamine Haljastus - Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1 - Krundi iga 300m² kohta vähemalt 1 puu, mille täiskasvamiskõrgus on min puu, mille täiskasvamiskõrgus on min 6m 6m Abihooned; hoonete - kuni 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga - kuni 2 abihoonet ehitusaluse pinnaga arv krundil kuni 80m²/hoone, kõrgus 5m kuni 80m²/hoone, kõrgus 5m Katusekalle, räästa - Ühepereelamul 20-45°, väiksemad - Ühepereelamul 20-45°, väiksemad kõrgus hooneosad võivad olla madalama hooneosad võivad olla madalama kaldega kaldega Piirded - Puidust lattaed, kinnistute vahel võib - Puidust latt- või lippaed või võrkpiire olla võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla - kuni 1,5m, lähtuda naaberkinnistute võrkpiire lahendusest - kuni 1,5m Materjalikäsitlus - Peamine viimistlusmaterjal puit - Peamine viimistlusmaterjal puit - Puiduga võib kombineerida kivi, - Puiduga võib kombineerida kivi, krohvi või tellist krohvi või tellist jms Koostatav detailplaneering on kooskõlas Rae valla üldplaneeringuga. 4.2. Krundijaotus ja hoonestus Tuuliku tee 14 katastriüksuse piire ei muudeta. 4.2.1. Krundi ehitusõigus Krundi Pos 1 ehitusõiguse näitajad  krundi kasutamise sihtotstarve – 100% üksikelamu maa (EP);  hoonete suurim lubatud arv krundil – 3 (1 põhihoone + 2 abihoonet);  hoonete suurim lubatud ehitisealune pind – 565m²;  hoonete lubatud maksimaalne kõrgus (põhihoone/abihoone) – 8 m / 5 m;  hoonete suurim lubatud sügavus – 3m. 4.2.2. Ehituslikud ja arhitektuursed piirangud elamukrundil  Krundi maakasutuse juhtotstarve – väikeelamumaa  krundi suurus – 3771 m²  krundi täisehitus – 15%  hoonete lubatud maksimaalne korruselisus (maapealne/maa-alune) – põhihoone 2/-1, abihoone 1/-1  hoone suurim lubatud max absoluutkõrgus – 54,07  krundi hoonestustihedus - kuni 0,3  Katusekalle 20-45 kraadi; Väiksemad katuse osad ja osa hoonest võib olla madala kaldega, samuti abihoone katus.  Peamise viimistlusmaterjalina kasutada puitu. Puiduga võib kombineerida kivi, krohvi või tellist jms. Kasutada ja omavahel kombineerida erinevaid materjale ja liigendada fassaadi. Vältida plekk- või plastvoodrit. Keelatud on välisvoodrita palkmajad. Ferrysan OÜ 6 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026  Täpsed välisviimistlusmaterjalid, katusekatte materjal ning toonid täpsustuvad hoone ehitusprojekti koostamise käigus. Vältida naturaalseid materjale imiteerivaid materjale (plastvoodrid, plastaknad jms).  Ehitiste välimus peab olema visuaalselt nauditav ning kaasaegse arhitektuurse lahendusega.  Avatäited lahendatakse ehitusprojektis.  Räästajoone kõrguse määramisel arvestada kontaktvööndis valdavalt väljakujunenud arhitektuuristiiliga.  Hoone eskiisprojekt tuleb kooskõlastada Rae valla arhitektiga.  Kuni 20 m² ehitusloakohustuseta hooned arvestatakse ehitisealuse pinna ning lubatud hoonete arvu hulka.  Hoone ±0.00= 0,2 - 0,5 m maapinnast. 4.3. Haljastus ja heakord Elamukrundi iga 300 m² kohta nähakse ette vähemalt 1 puu, täiskasvanukõrgusega minimaalselt 6 m, istikute istutamise kõrgusega minimaalselt 1,5 m. Kui kinnistu põhjapiiril asuv kuusehekk jäetakse vabakujuliseks võib seda arvestada haljastuse nõude täitmisel. Hoonestusalasse jäävat kõrghaljastust ei ole lubatud abihoone ehitamise eesmärgil likvideerida. Vastavalt Rae Vallavalitsuse määrusele nr 18 “Haljastuse hindamise metoodika ning avaliku ala haljastuse nõuded” ei pea kõrg- ja/või madalhaljastuse hindamist läbi viima juhul, kui ehitustegevuse mõju ei ulatu kõrg- ja/või madalhaljastuseni. Haljastuse planeerimisel lähtuda määrusest „Haljastusnõuded projekteerimisel ja ehitamisel Rae vallas“. Teedest, platsidest ja hoonetest vabad alad haljastada. Aed on lubatud rajada krundipiirile, välja arvatud elektriseadeldiste juures, millele tuleb tagada ligipääs. Kui elektriseadeldised likvideeritakse tohib kogu krundi ulatuses rajada aia krundipiirile. Ehitusprojekti koostamisel määrata ühtne piirete lahendus lähtuvalt elamu arhitektuurist ning kontaktvööndi üldisest lähendusest. Tee poolne piire võib olla puidust latt- või lippaed või võrkpiire hekiga, kinnistute vahel võib olla võrkpiire. Õhuliini all ja liini kaitsevööndis (10 m) peab piirdeaed olema elektrit mittejuhtivast materjalist. Väravad ei tohi avaneda tee poole. Piirdeaed võib olla kuni 1,5 m kõrge. Jäätmed tuleb tekkekohas sorteerida ja liigiti koguda selleks ettenähtud konteineritesse, et võimaldada nende taaskasutamist võimalikult suures ulatuses. Korraldada jäätmete äravedu seadusega ettenähtud korras. Prügikonteinerile tagada võimalikult lihtne liikluskorralduslik ligipääs, järgides Rae valla jäätmehoolduseeskirja ning jäätmevedaja kehtestatud nõudeid konteineri ja selle asukoha suhtes. Kui konteiner asub lähemal kui 3 meetrit naaberkinnistu piirist, on tarvilik naabri kooskõlastus. Konteinerite täpne asukoht esitatakse ehitusprojektis. 4.4. Liikluskorraldus Krundile tagatakse juurdepääs Tuuliku teelt. Tuuliku tee ühendub kõrvalmaantee 11202 Vaida- Urge teega. Krundil tagada, et Kliimaministri 17.11.2023 määruse nr 71 „Tee projekteerimise normid“ nähtavuskolmnurgad vastavalt normide § 24, lisa 1 tabel 18-21 ning lisa 2 joonisele 8. Nähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vms rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2). Parkimiskohtade arvu aluseks on standard EVS 843:2016 Linnatänavad, tabel 9.2, kus väike- elamute alal paikneva planeeritava eramu parkimiskohtade nõutav arv on 3 kohta. Parkimine lahendatakse omal kinnistul. Ferrysan OÜ 7 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 4.5. Tehnovõrgud Tehnovõrkude liitumispunktide määramisel on aluseks võetud võrguvaldajate väljastatud tehnilised tingimused. Detailplaneeringus esitatud tehnovõrkude lahendus on põhimõtteline ja täpsustatakse tehnovõrgu valdaja poolt väljastatud tehniliste tingimuste alusel ehitusprojekti koostamisel. 4.5.1. Vee- ja kanalisatsiooni lahendus Planeeringuala vee- ja kanalisatsiooni lahendus on koostatud lähtuvalt AS ELVESO 12.01.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 4-11/2477-1. Krundi vee- ja kanalisatsiooni varustus lahendatakse Tuuliku teel asuvatest ühisveevärgi torustikest. 4.5.2. Elektrivarustus Planeeringuala elektrivarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Elektrilevi OÜ 17.12.2025 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 508404. Planeeringuala toide nähakse ette olemasoleva alajaama Tuuliku tee:(Rae) baasil, mis asub Tuuliku tee 14, Vaida alevik kinnistul. Võrguühendus nähakse ette eelnimetatud alajaamast 0,4 kV maakaabelliinidega. Liitumis ja jaotuskilbid planeeritakse postile. Kilpidele ja alajaamale tagada ligipääs. 4.5.3. Sidevarustus Planeeringuala sidevarustuse lahendus on koostatud lähtuvalt Telia Eesti AS 13.01.2026 väljastatud tehnilistele tingimustele nr 40072999. Tuuliku tee T2 kinnistul olevast vask pinnasekaablist liituda ei saa, tehnoloogia ei võimalda tänapäevaseid kiiruseid. Sidekanalisatsiooni/multitorustiku põhitrassi ehitus on võimalik planeerida lähtuvana Telia sidekaevust VAI-010 Tuuliku tee 2/1 kinnistul. Planeeritavale krundile nähakse ette individuaalne sidekanalisatsiooni/mikrotorustiku sisend planeeritavast põhitrassist. Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpi sidekaevusid. Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõidutee alale. Näha ette kõik meetmed ja tööd olemasolevate Telia Eesti sideehitiste kaitseks, tagamaks nende säilivus ehitustööde käigus. Tööprojekti koostamiseks taotleda täiendavad tehnilised tingimused. Planeeringuala sidevarustuse võib lahendada ka mobiilside baasil. 4.5.4. Soojavarustus Krundile nähakse ette lokaalne küte, mille täpne liik selgub hoonete projekteerimise käigus. Variantideks on elektri- või maaküte. Alternatiivküttena võib kasutada õhk-vesi soojuspumpa ja päikesepaneele või kasutada neid kombineeritult. Lokaalsete soojavarustuse lahenduste puhul on soovitav kasutada energiasäästlikke ning keskkonda minimaalselt saastavaid süsteeme (maasoojuspump, õhk-vesi soojuspump, päikesepaneelid, jms). Maasoojussüsteemidest on lubatud rajada horisontaalset- vertikaalset ja kombineeritud varianti. Horisontaalse maasoojuskontuuriga alal peab olema välditud uute ehitiste rajamine ja ehitamisega kaasnevad kaevetööd. Haljastuses tuleb horisontaalse maasoojuskontuuriga alal piirduda madala juurestikuga taimedega, et need ei kahjustaks maasoojussüsteemi. Maasoojussüsteemi planeerimisel ja projekteerimisel tuleb tagada kõrghaljastusele piisav ala krundil vastavalt üldplaneeringus sätestatud haljastuse rajamise nõuetele. Vältida tuleb maasoojussüsteemide rajamisest üksteisele või seda mõjutavale objektile liiga lähedale, samuti kinnistu piirile, et ära hoida maasoojussüsteemide omavaheline koosmõju või mõju Ferrysan OÜ 8 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 taimestikule (maasoojussüsteemi torustiku rajamine võib kahjustab puu juuri ning maasoojuse tootmine muudab maapinna soojusrežiimi jahedamaks ja lühendab kasvuperioodi). Maasoojussüsteem peab: asuma vähemalt 2m kinnistu piirist; asuma puu vertikaalprojektsioonist 2m; asuma hoonest vähemalt 1m kaugusel; mitte asuma hoone all; kõvakattega alade all peab olema tagatud tehniline lahendus küttesüsteemi kaitseks. Projekteerimise etapis selgitada kas olemasolev pinnas võimaldab antud süsteemi rajada. Tehnovõrkude joonisele on kantud ca 200m² elamu horisontaalselt rajatava maaküttekontuuri ruumivajadus. Projekteerimisel võib esitatud võimalikku maaküttekontuuri asukohta muuta. Sama pinnaga elamu vajab ca nelja 50 m sügavust vertikaalset soojuspuurauku. Soojuspuuraugu rajamine peab vastama Ehitusseadustikule ja Taristuministri 24.03.2026 määrusele nr 25 “ Puurkaevu ja -augu ning salvkaevu ehitamise nõuded ja kord“. Kui soovitakse kasutada soojuspuurauke, tuleb kasutada kinnist süsteemi. Arvestada ka olemasolevate puurkaevudega, hüdrogeoloogiliste tingimustega, põhjavee liikumise suunaga ning näha ette meetmed põhjavee reostumise vältimiseks. Hoonete projekteerimisel lähtuda eelpool nimetatud maakütte rajamisega seotud tingimustest. Kui elamu ehitatakse suuremas mahus ja nõuetele vastavat horisontaalset maaküttesüsteemi ei saa rajada, tuleb kaaluda teisi kütteliike või kasutada kombineeritud kütteliike. Õhksoojuspumpade kasutamisel järgida, et välisagregaate ei paigutataks hoone tee poolsele fassaadile ja selle äärde (või tuleb tagada selle varjestamine), eraomandis olevale kõrvalkinnistule lähemale kui 2 m, kõrval krundil olevatest terrassi- ja istumisaladest vähemalt 8 m kaugusele. Agregaadist leviv müra ei tohi ületada kinnistu piiril lubatud normatiivset mürataset elamualal. Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Päikesepaneelide projekteerimisel arvestada asukoha ja kaldenurga valikul, et paneelidelt peegelduv valgus ei tekitaks naaberkinnistutele valgusreostust. Paneele ei ole lubatud paigaldada maapinnale. Planeeringuga ei nähta ette tuuleenergial põhinevate süsteemide kasutamist. 4.5.5. Vertikaalplaneerimine ning sademeveed Planeeringuala absoluutkõrgused kavandataval hoonestusalal on vahemikus +45.26...+45.81 m. Alal säilib olemasolev maapinna kõrgus (vajadusel täpsustatakse seda ehitusprojektis). Olemasolevat maapinda võib tõsta maksimaalselt 0,5 m hoonestusala piires. Olemasolevat maapinda ei või tõsta kõrgemale hoonestatud naaberkinnistu maapinnast. Vertikaalplaneerimisega tuleb tagada sademevee mitte kaldumine naaberkinnistutele ning transpordimaa kinnistutele. Sademevesi immutada võimalikult suures mahus krundi piires. Planeeringuga nähakse ette ka võimalus liituda sademeveekanalisatsiooniga, ehitades välja torustik alates tänaval olevast sademeveekaevust kuni liitumispunktini. Rae valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ning sademevee ärajuhtimise arendamise kava kohaselt peab sademeveesüsteemidega ärajuhitav sademevee vooluhulk (ka tippvooluhulk) olema minimaalne. Kinnistult ärajuhitava sademevee vooluhulk piirata De110 isevoolse torustiku läbilaskevõimega (max 9 l/s). Suublasse juhitav (sh. pinnasesse) sademevesi peab vastama keskkonnaministri 08.11.2019 määrusele nr 61 „Nõuded reovee puhastamise ning heit-, sademe-, kaevandus-, karjääri- ja jahutusvee suublasse juhtimise kohta, nõuetele vastavuse hindamise meetmed ning saasteainesisalduse piirväärtused“. Ferrysan OÜ 9 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 Soovituslik on katustelt kokku kogutav sademevesi juhtida kogumismahutisse, eesmärgiga kasutada sademevett kastmiseks. Kogumismahuti ülevool immutada kas pinnasesse või juhtida piirkonna sademeveetorustikku. 4.5.6. Tuleohutuse tagamine Hoonete tuleohutusklassid määratakse ehitusprojektis. Hooned tuleb ehitada järgides siseministri 30.03.2017. a määruses nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded“ sätestatut. Täidetud peavad olema standardisarjas EVS 812 esitatud nõuded. Tule levik ühelt ehitiselt teisele ei tohi ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Ehitistevaheline kuja peab takistama tule levikut teistele ehitistele. Uute hoonete rajamisel krundi piirile või naaberkinnistute hoonestusele lähemale kui 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega. Lahendus esitatakse ehitusprojektis. Välise kustutusvee lahendus peab olema kooskõlas siseministri 18.02.2021 a. määruses nr 10 „Veevõtukoha rajamise, katsetamise, kasutamise, korrashoiu, tähistamise ja teabevahetuse nõuded, tingimused ning kord“ sätestatuga. Lähimad hüdrandid: - hüdrant nr 502, Tuuliku teel, kaugus planeeringualast ca 50 m; - hüdrant nr 503, 11202 Vaida-Urge tee ja Golfi tee ristmikul, kaugus planeeringualast ca 120 m. Alale peab olema tagatud päästeteenistuse autode juurdepääs ning nende ümberpööramise võimalused. Sissepääsuteel paiknev värav peab piirde olemasolul olema vähemalt 4 m laiune. 4.6. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatava elluviimiseks. Planeeringuga kavandatakse üksnes ühe lisanduva majapidamise ühendamist lähedal asuvate tehnovõrkudega, mistõttu on kavandatava tegevuse mõju väga väike. Detailplaneeringu kontekstis ei ole ette näha planeeringuga kaasnevaid negatiivseid keskkonnamõjusid. Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke tagajärgi nagu vee-, pinnase- või õhusaastatus, jäätmeteke, müra, vibratsioon või valgus-, soojus-, kiirgus- ja lõhnareostus. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Planeeritav tegevus ei mõjuta looduskaitselisi objekte ega Natura 2000 alasid. Eesti pinnase radooniriski kaardi järgi on kogu Rae vald kõrge radoonisisaldusega pinnasel (50 - 250 kBq/m³). Antud radooniriski levilate kaart on pigem suuremat piirkonda iseloomustav ning radooni sisaldus võib võrdlemisi väikeste vahemaade (sh detailplaneeringuga hõlmatava ala) ulatuses varieeruda üsna oluliselt. Hoone ruumiõhu radooni tase peab vastama ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 28.02.2019 määruses nr 19 „Hoone ruumiõhu radoonisisalduse ja hoone tarindi ehitusmaterjalidest siseruumidesse emiteeritavast gammakiirgusest saadava efektiivdoosi viitetase“ toodud normidele. Tagada radooniohutu keskkond hoonete siseruumides, rakendades vastavaid kehtiva standardi EVS 840 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ meetmeid. Ehitustegevusega kui ka edaspidise kasutamise kaasnevad müra- ja vibratsioonitasemed ei tohi ületada ümbruskonnas keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ ja sotsiaalministri 01.10.2025 määrusega nr 54 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni hindamise kord“ kehtestatud norme. Ferrysan OÜ 10 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 Tehnoseadmete paigutamisel jälgida, et need oleksid suunatud müratundlike hoonetega aladest võimalikult kaugele. Tehnoseadmete müratasemed ei tohi müratundlike hoonetega aladel ületada KeM määruse nr 71 lisas 1 toodud tööstusmüra sihtväärtust. Siseruumide müratasemed ei tohi ületada Sotsiaalministri 12.11.2025 määruse nr 61 „Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid” lisas 1 kehtestatud normtasemeid. Vajadusel rakendada müravastaseid meetmeid lähtudes muuhulgas EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“ Planeeringualale ulatub Maa- ja Ruumiameti mürakaardi andmetel (2022 siseriiklikud mürakaardid, maanteeliikluse müra) päevasel ajal müratse kuni 50-54 db ning öisel ajal müratse kuni 45-49 db. Keskkonnaministri (edasipidi KeM) määruse nr 71 “Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid” lisa 1 kohaselt liigitatakse elamualad II müra katagooriasse, kus lubatud müra piirväärtused on päeval 60 dBA ning öösel 55 dBA. Seega planeeritava elamukrundi liiklusmüra normtase jääb lubatud piiridesse (päeval kuni 65 dBA ning öösel kuni 60 dBA) ning leevendusmeetmete rakendamise kohustust ette ei nähta. Selleks et olla kindel, et müratasemed ei ületa lubatud norme on soovituslik projekteerimisel teostada mürataseme mõõdistamine (sh on soovitav hinnata elektripaigaldistest tulenevat potentsiaalset müra). Kuigi piirväärtust ei ületata on soovituslik rakendada meetmeid meeldivama ja tervislikuma elukeskkonna tagamiseks. Hoone välispiiretele kõrgendatud heliisolatsiooni rakendamisel ja ruumi planeerimisega saab tagada siseruumides head akustilised tingimused. Transpordiamet ei võta endale kohustusi planeeringuga soovitatud leevendusmeetmete rakendamiseks. Liiklusmüra maksimaalne helirõhutase müratundlike hoonetega aladel ei tohi ületada päeval 85 dB(A) ja öösel 75 dB(A) (KeM määrus nr 71 § 6 lg 3). Kinnistul asub elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) ja alajaam. Hoonete projekteerimisel arvestada sotsiaalministri 01.09.2025 määruse nr 45 „Nõuded mitteioniseeriva kiirguse ohutuse tagamiseks elukeskkonnas ja mitteioniseeriva kiirguse hindamise kord“ lisas "Mitteioniseeriva kiirguse piirväärtused" toodud piirväärtustega. Samuti jälgida, et alajaamast lähtuvad müratasemed ei ületaks sotsiaalministri määruse nr 61 "Nõuded müra, sealhulgas ultra- ja infraheli ohutusele elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning helirõhutaseme mõõtmise meetodid" lisas 1 väljatoodud normtasemeid. Vältida valgusreostust tekitavaid valgustuslahendusi, pöörates erilist tähelepanu valgusallikatele, mis avaldavad mõju elamualadele. Analüüsida detailplaneeringuala kasutusaegset valgustatust ning vajadusel näha ette leevendusmeetmed. Lähtuda standardist EVS-EN 17037:2019+A1:2021 „Päevavalgus hoonetes“. Puude ja põõsaste raie puhul arvestada looduskaitseseaduse § 55 lõikest 6 1 punktidest 1 ja 2 tulenevate piirangutega: keelatud on looduslikult esinevate lindude pesade ja munade tahtlik hävitamine ja kahjustamine või pesade kõrvaldamine, tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal (v.a seadusest tulenevatel erisustel). Pesitsusrahu periood on 15.04 – 30.06. Planeeringuala paikneb nõrgalt kaitstud põhjaveega alal (põhjavesi on looduslikult nõrgalt kaitstud maapinnalt lähtuva punkt- või hajureostuse suhtes). Vältida tuleb reostuse sattumist põhja- ja pinnavette ning pinnasesse. Veevarustus ja kanalisatsioon on lahendatud ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni kaudu. Oluline mõju põhjaveele puudub, kui ehituse käigus kasutatakse töökorras ja nõuetekohaselt hooldatud ehitusmasinaid. Tööde teostaja peab olema valmis võimalike kütuse- ja õlilekete kiireks lokaliseerimiseks ja likvideerimiseks, et reostus ei satuks vette ja pinnasesse. Kui jäätmete käitlemisel järgitakse jäätmeseaduse, selle alamaktide ja Rae Ferrysan OÜ 11 Vaida alevik Tuuliku tee 14 kinnistu ja lähiala detailplaneering - Töö nr. DP 16-25 mai 2026 valla jäätmehoolduseeskirjas sätestatud nõudeid, siis olulist negatiivset keskkonnamõju ei teki. Seega eeldatavalt keskkonnale reovee tõttu ohtu ei teki. Ehitustegevuse ajal tekkivad jäätmed tuleb kas suunata taaskasutamisesse, ette näha nende äravedu, kõrvaldamine spetsiaalses ladustuspaigas või anda üle töötlemiseks vastavat jäätmeluba omavale jäätmekäitlusettevõttele. Ehitustöödel tekkivate jäätmete valdaja on kohustatud rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi jäätmete liikide kaupa kogumiseks. Samuti kuuluvad tema kohustuste hulka kõikide võimaluste rakendamine jäätmete taaskasutamiseks. 4.7. Detailplaneeringu elluviimisega kaasnevad asjakohased majanduslikud, kultuurilised, sotsiaalsed ja looduskeskkonnale avalduvad mõjud Planeeritava tegevusega ei kaasne eeldatavalt olulisi kahjulikke majanduslikke, kultuurilisi ega sotsiaalseid mõjusid. Kavandatud tegevus ei avalda olulist mõju ning ei põhjusta keskkonnas pöördumatuid muudatusi, ei sea ohtu inimese tervist, heaolu, kultuuripärandit ega vara. Täiendavate uuringute/hinnangute vajadust ei ole. 4.8. Servituudid Tabel. 1 Servituutide seadmise vajadused Valitsev krunt või Teeniv asutus, mille kasuks Servituut Servituudi sisu kinnisasi/krunt on tehtud ettepanek seada servituut Isiklik kasutusõigus annab Tuuliku tee T2 Isiklik AS-le ELVESO õiguse 65303:003:0767 AS ELVESO kasutusõigus hooldada ja kasutada (planeeritav) kinnisasjal olevaid elektripaigaldisi. 5. PLANEERINGU ELLUVIIMISE TEGEVUSKAVA Detailplaneering on peale kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi teostatavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele. Tegevuskava: 1. Tehnovõrkude ning rajatiste tehniliste tingimuste väljastamine ja nende projekteerimise alustamine koos vajadusel kaasnevate lisauuringute teostamisega; 2. hoonete projekteerimine; 3. hoonete, tehnovõrkude ning rajatiste ehitamiseks ehituslubade väljastamine; 4. hoonete ehitus; 5. hoonetele kasutuslubade taotlemine. Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Transpordiametile nõusoleku saamiseks. Ferrysan OÜ 12