Hankija täiendav seisukoht

Lp Taivo Kivistik Teie: 29.12.2023 Riigihangete vaidlustuskomisjon Meie: 04.01.2024 [email protected] Hankija: Riigi Tugiteenuste Keskus registrikood 70007340 [email protected] Esindaja: Katri Bagirov Hankeüksuse juht tel +372 58 959 115 e-post: [email protected] Teenuse tellija: Maksu- ja Tolliamet registrikood 70000349 e-post [email protected] [email protected] Vaidlustajad: Ühispakkujad: UAB INTA registrikood 110015560 Servtech OÜ registrikood 14077644 Vaidlustajate esindajad: vandeadvokaadid Indrek Lillo ja Aarne Akerberg Advokaadibüroo Lillo & Partnerid menetluspost [email protected], [email protected] HANKIJA VASTUS VAIDLUSTAJATE SEISUKOHALE Riigihankes „Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile“ (viitenumber 263089) 1. Riigihangete vaidlustuskomisjon (VAKO) edastas hankijale 18.12.2023 teate esitatud vaidlustusest riigihankes viitenumbriga 263089. Hankija esitas kirjaliku vastuse vaidlustusele 21.12.2023, millele vaidlustajad esitasid seisukoha 29.12.2023 koos taotlusega vaidlustajate lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. Lõkke 4 / 10122 Tallinn / 663 8200 / [email protected] / www.rtk.ee Registrikood 70007340 2. Vaidlustajad taotlevad riigihankes viitenumbriga 263089 hankija 07.12.2023 riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamist. Vaidlustajate seisukoha kohaselt leiavad vaidlustajad, et hankija ei ole tõendanud, et vaidlustatud otsuse põhjendused oleksid reaalsed. Vaidlustajad on asunud seisukohale, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuses toodud faktiline asjaolu, rahaliste vahendite puudumine hankelepingu täitmiseks, ei vasta tõele. Vaidlustajate põhjendused põhinevad oletustele ja väidetele, mis on faktiliste asjaoludega vastuolus: et rahalisi vahendeid ei läheks tarvis enne 2025. aastat; et 23.11.2023 Vabariigi Valitsuse otsuse puhul on tegemist formaalsusega; et Vabariigi Valitsus oleks pidanud tegema ka otsuse toetusest loobumise või tagastamise kohta. 3. Hankija ei nõustu vaidlustajate täiendavate argumentidega ja jääb seisukohale, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane. 4. Hankija peab oluliseks selgitada, et riigieelarve jagab eelarved ministeeriumitele või nende võivalitsemisaladele riigieelarves kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, sh Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi, mille kasutamise õigus on Vabariigi Valitsusel. Tellija Maksu- ja Tolliameti eelarve määratakse ministri käskkirjaga. 2023. aastal võeti Maksu- ja Tolliametile eraldatud sihtotstarbeline 600 000 eurot (mobiilse röntgeni omaosalus) ära ministri 01.09.2023 käskkirjaga (Lisa 1) ning tellijal ei ole neid vahendeid 2023. ega 2024. aasta eelarves. Asjaolu, et riigieelarves on rahalised vahendid määratud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi, ei tähenda, et tellijal oleks õigus selle summa ulatuses rahalisi kohustusi võtta. See õigus tekib alles siis, kui rahalised vahendid on ministri käskkirjaga Maksu-ja Tolliameti eelarvesse määratud, mida Vabariigi Valitsuse 23.11.2023 otsusest tulenevalt ei tehta. 5. Täpsemalt, Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite eraldamise otsustab tulenevalt riigieelarve seaduse § 58 lõike 4 koosmõjust Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 4 lõikega 4¹ riigi eelarvepoliitika kavandamise ja elluviimise eest vastutav minister (hetkel on see rahandusminister), arvestades sihtotstarbeliste vahendite olemasolu Vabariigi Valitsuse reservis. Alles vahendite eraldamise järel rakenduvad valitsemisalale eelarve kasutamise reeglid, sh 1+1 aasta jooksul kasutamine. Rahandusminister ei ole oma käskkirjaga selleks vahendeid eraldanud. Antud juhul otsustas Vabariigi Valitsus oma 23.11.2023 istungil, et Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest arvatakse Maksu-ja Tolliameti mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot sihtotstarbeta reservi. Seega ei sisaldu see tegevus sellest ajast enam Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. 6. Hankija soovib täiendavalt märkida, et vaidlustajad on tähelepanuta jätnud, et riigieelarve on internne akt, sest selles sisalduvad käitumisjuhendid on adresseeritud täidesaatvale võimule. Riigieelarve kirjetest ei teki haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi. Riigieelarve kulukirje ei anna õigust nõuda konkreetse summa väljamaksmist konkreetsele isikule. Isiku nõudeõigus ja riigi kulukohustus saab tekkida kas seaduse või lepingu alusel. Vt ka Ü. Madise jt (toim), Eesti Vabariigi Põhiseadus. Kommenteeritud väljaanne, 5. vlj. Juura 2020, § 115 komm 3. „Haldusmenetluse käsiraamatu“1 kohaselt ei ole eelarve samuti suunatud eksternsele adressaadile. Seega on kõik viited riigieelarvele, sh Vabariigi Valitsuse reservile seoses sellega, justkui sellest tulenevalt oleks kohustus neid vahendeid hankemenetluse alusel kasutada, sisutühjad. Lisaks ei olnud 2023. või 2024. aasta riigieelarves vastavaid vahendeid Riigikogu poolt isegi mitte ette nähtud. 1 Aedmaa, A. Lopman, E. Parrest, N. Pilving, I. Vene, E. Haldusmenetluse käsiraamat. Tartu: Tartu Ülikooli kirjastus, 2004, lk 262. 2 (5) 7. Hankija soovib lisaks tuua täpsemalt välja, seoses vaidlustajate viidatud 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) seletuskirja punktiga 3.15.4, milles on selgitatud Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringuid, et nimetatud punktis on selgitatud, et investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks kaasajastamiseks piiripunktides. 2023. aastaks eraldati täiendavad vahendid uurimisosakonna kriminaalmenetluse ja järelevalve tõhustamiseks summas 0,6 mln eurot. Lisas nr 1 „Ülevaade 2022 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele“ on Rahandusministeeriumi kulumeetmete all 2023. aasta juures toodud 600 000 eurot Maksu- ja Tolliameti kriminaalmenetluse ja järelevalve tõhustamine. See ei ole planeeritud röntgeniaparaadi ostuks, sest selleks olid eraldatud juba Vabariigi Valitsuse reservist vahendid samas summas Vabariigi Valitsuse 06.01.2022. a korraldusega nr 3 „Raha eraldamine“. Neid vahendeid sai kasutada 1+1 aastal (jooksval eelarveaastal ning vahendite kasutamise tähtaja pikendamise korral veel ühe aasta jooksul, vt ka RES § 59¹ lõiked 1 ja 2). Seega olid vahendid 2023. aastaks juba Vabariigi Valitsuse poolt eraldatuna olemas ning neid polnud vaja enam 2023. aasta riigieelarvega eraldada. 2023. aasta riigieelarves planeeritud summa oli eraldatud eelarvestrateegia 2023–2026 protsessi käigus meetmena 2023. aastaks. Sama suur summa on juhuslik kokkulangevus ning puudutas hoopis teisi investeeringuid. Seega viide 2023. aasta riigieelarvele seoses Maksu-ja Tolliameti röntgeni aparaadi soetamisega ei ole asjakohane. 8. Samuti on eksitav viide seosele 2023. aasta riigieelarve Maksu-ja Tolliameti investeeringute ning 2024. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja lisa 5 vahel. Lisas 5 on Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud tegevused, milles kavandatakse sihtotstarbelised vahendid Vabariigi Valitsuse reservist. Need on erinevad allikad – üks on riigieelarvega otse Rahandusministeeriumi valitsemisala alla planeeritud ja teine on kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite alla, mille kasutamise üle otsustab Vabariigi Valitsus, mitte Riigikogu. Lisaks on ekslik väide, et Maksu-ja Tolliamet saab neid vahendeid kasutada 2027. aastani, kuna riigieelarves ette nähtud vahendeid saab kasutada 1+1 aastal nagu ka ülalpool selgitatud. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) seletuskirja lisa 5, millele samuti vaidlustajad viitavad, on Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2023–2027. See on lisainfo 2024. aasta riigieelarvesse planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi kohta, mida on selgitatud seletuskirja punktis 3.6.2. Nimetatud punktis on ka selgitatud, et Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja nende kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Lisa 5 kohta on allmärkus 44, mis selgitab, et Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi nende tegevuste loetelus, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. 9. Nõustuda ei saa vaidlustajate väitega, et 23.11.2023 Vabariigi Valitsuse otsuse puhul on tegemist formaalsusega ning selle tegemine on tingitud sellest, et sihtotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud vahendid oleks tarvis arvata sihtotstarbeta vahendite hulka seoses nende kasutamata jätmisega 2023. aastal. Sellisel juhul peaksid hankijal rahalised vahendid olema ette nähtud 2024. aasta riigieelarvega. 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja lisas 5 toodust lähtuvalt 2024. aastal rahalisi vahendeid Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud ei ole (vt seletuskirja lk 387). Lisas 5 on Rahandusministeeriumi valitsemisala all Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks planeeritud 2024. aastaks 0 eurot, planeeritud tegevusteks perioodiks 2023– 2027 on 600 000 eurot. Lisa näitab 5-aastast vaadet, see aga ei tähenda, et toodud vahendeid 3 (5)  saaks kasutada kõigil viiel aastal. Kuna Lisa 5 näitab sihtotstarbeliselt planeeritud vahendeid ka riigieelarve eelnõu koostamise aasta kohta, siis osasid vahendeid ei kajastata selles eelseisva ja sellele järgnevate aastate, vaid ka tagasiulatuvalt. Maksu-ja Tolliameti röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud vahendid, mis Vabariigi Valitsus 06.01.2022 oma reservist eraldas, kanti tagasi juulis 2023, kuna selgus, et hankelepingu saab sõlmida kõige varasemalt 2023. aasta suvel ja arvestati, et Maksu-ja Tolliamet saab seadmed kätte ja viimased maksed tehtud 2024. a jooksul. Kuna Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid ei oleks saanud nii kaua kasutada arvestades 1+1 aasta kasutamise reeglit, siis otsustas Vabariigi Valitsus 27.07.2023. a planeerida Maksu-ja Tolliameti röntgeniaparaadi soetamiseks vajalikud vahendid Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse. Seetõttu sisalduvad need ka Lisa 5 tulba 2023–2027 all, st need olid aastas 2023. 10. Selgituseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta soovib hankija lisada, et nimetatud reservi kasutamise suuruse määrab küll Riigikogu riigieelarvega, kuid sellest vahendite eraldamine on volitatud Vabariigi Valitsusele (RES § 58 lõige 2). Seega ei ole Riigikogul otsustuspädevust seoses Vabariigi Valitsuse reserviga ning nagu juba eelpool viidatud, on 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas toodud lisa 5 lisainfo ning see võib ajas muutuda. Vabariigi Valitsuse reservi osaks on sihtotstarbelised vahendid, mida tulenevalt riigieelarve seaduse § 58 lõikest 1¹ võib Vabariigi Valitsuse reservis ette näha Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Seega on Vabariigi Valitsusel Vabariigi Valitsuse reservi, sh sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle otsustamisel, laialdane autonoomia. Vabariigi Valitsuse poolt tegevuste heakskiitmine ei tähenda, et nimetatud eesmärgile on vahendid tabelis toodud suuruses kohe eraldatud. Sihtotstarbeliste vahenditena planeeritakse summad selliste tegevuste tegemiseks, mida ei ole saanud riigieelarve koostamise protsessis vastava valitsemisala osa alla planeerida seetõttu, et nende kasutamise ajakava ja vajaminev suurus ei ole teada. Seetõttu võib Vabariigi Valitsus vastavalt asjaoludele ja selginenud vajadustele ka vahendeid sihtotstarbeliste vahendite sees suurendada, vähendada, ümber tõsta või hoopis loobuda sellel eesmärgil kasutamisest. Samuti võib muutuda Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta osa ja sihtotstarbeliste vahendite suhe, st vahendeid võidakse ümber planeerida nende osade vahel. Kui vahendid kantakse tagasi või tõstetakse sihtotstarbelisteks vahenditeks planeeritud osast Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta ossa, ei ole nendel vahenditel enam mingit sihtotstarvet ja Vabariigi Valitsus on vaba neid eraldama, mis tahes otstarbel ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks (RES § 58 lõige 1, Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määrus nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõige 2). 11. Vaidlustajate väide, et rahalisi vahendeid ei lähe tarvis enne 2025. aastat, läheb vastuollu vaidlusaluse riigihanke alusdokumentide hankelepingu projektis sätestatuga, mille punkti 4.4 kohaselt tarnib müüja asja ostja asukohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hankija ei ole ega saagi olla teadlik, kas 2025. aastaks nähakse ette rahalisi vahendeid vaidlusaluse riigihanke esemeks oleva seadme soetamiseks. Hankelepingu sõlmimine, selle kohaseks täitmiseks rahalisi vahendeid omamata tähendaks antud juhul RES § 60 lg-ga 1 ilmset rikkumist. Riigiasutusel ei ole õigust sõlmida hankelepingut selle täitmiseks rahalisi vahendeid omamata lootuses, et hiljemalt hankelepingu täitmise ajaks sellised rahalised vahendid riigiasutusel tekivad. 12. Nagu hankija eelnevalt märkis, siis 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja lisas 5 toodu järgi 2024. aastal rahalisi vahendeid Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud ei ole (vt seletuskirja lk 387). Vastab tõele, et hankija ei ole eraldatud toetusest loobunud, keeldunud või seda tagastanud ning olemasoleva teabe (2024. 4 (5)  riigieelarve seaduse seletuskiri) kohaselt plaanitakse ajavahemikus 2023-2027 soetada mobiilne röntgenaparaat. Hankija ei nõustu vaidlustajatega, et toetuse allesjätmine on tarbetu ja riik peaks tegema otsuse toetuse tagastamise või sellest loobumise kohta. Esineb võimalus röntgenaparaat soetada ka aastal 2026 või 2027. Samuti ei ole välistatud, et riik loobub plaanist mobiilne röntgenaparaat soetada. Vaidlustajad ei saa määrata, kas või millal saab või peaks riik mobiilse röntgenaparaadi soetama. 13. Hankija palub vaidlustuskomisjonil hinnata vaidlustajate lepinguliste esindajate kulude põhjendatust. Hankija tutvus vaidlustajate lepinguliste esindajate menetluskulude nimekirjaga ning on seisukohal, et vastav nimekiri hõlmab mitmeid kulusid, mis ei ole põhjendatud arvestades asja sisu, keerukust ja mahtu. Hankija hinnangul ei ole käesolevas asjas põhjendatud kahe vandeadvokaadi kaasamine ning õigusabile kulunud aeg, kuivõrd tegemist ei ole hanke ülesehituse ja hankemenetluse mõttes mahuka riigihankega. Samuti ei ole oma sisult ka keerulise ülesehitusega vaidlustajate esitatud vaidlustus ja vaidlustajate vastus, kuna mõlemas esineb kordavaid mõtteid ja seisukohti ning tuuakse teemadena sisse kõne all olevat hankemenetlust ja vaidlusaluse asja lahendamisse mittepuutuvaid teemasid. Eeltoodule tuginedes on hankija otsus hankemenetluse kehtetuks tunnistamiseks õiguspärane, vaidlustus tuleb jätta rahuldamata ning kõik menetluskulud vaidlustajate kanda. Lisad: 1. Ministri 01.09.2023 põhitegevuse käskkiri Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Katri Bagirov Hankeüksuse juht 5 (5)  KÄSKKIRI 01.09.2023 nr 140 Rahandusministeeriumi valitsemisalale eraldatud ja kasutamata jäänud Vabariigi Valitsuse reservi ja Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendite tagastamine Vabariigi Valitsuse seaduse § 49 lõike 1 punkti 8 ja Vabariigi Valitsuse 31. juuli 2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ § 6 lõike 2 alusel tagastada Vabariigi Valitsuse reservist 6. jaanuari 2022 korraldusega nr 3 eraldatud, kuid kasutamata jäänud vahendid kesksesse valitsuse reservi summas 600 000 eurot vastavalt käskkirja lisale. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Lisa: Rahandusministeeriumi valitsemisalale eraldatud ja kasutamata jäänud Vabariigi Valitsuse reservi vahendite tagastamine (eurodes)