Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 189-23/270281 Otsuse kuupäev 04.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Rohelohe OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Planeerimismenetluses erinevate mõjude hindamise koolitusprogramm 2023-2025“ (viitenumber 270281) riigihanke alusdokumentidele Menetlusosalised Vaidlustaja, Rohelohe OÜ, esindaja Eiko Keeman Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Riina Loorpuu RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p-i 8 ja § 192 lg 3 p-i 7 alusel Jätta vaidlustus läbi vaatamata ja tagastada Rohelohe OÜ-le. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 10.10.2023 avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi Hankija) riigihangete registris sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena läbiviidava riigihanke „Planeerimismenetluses erinevate mõjude hindamise koolitusprogramm 2023-2025“ (viitenumber 270281) (edaspidi Riigihange) eelteate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Hindamiskriteeriumid ja hinnatavad näitajad, Hindamismetoodika ning Sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse kord. 2. 01.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Rohelohe OÜ (edaspidi Vaidlustaja) vaidlustus RHAD-ile (hindamiskriteeriumide osakaaludele ja seotusele hankelepingu esemele). 3. Vaidlustuskomisjon teatas 11.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/189 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses. Teates juhtis vaidlustuskomisjon tähelepanu asjaolule, et Riigihankes saabub pakkumuste esitamise tähtpäev 13.12.2023. 4. 11.12.2023 e-kirjaga kinnitas Vaidlustaja vaidlustuskomisjoni 11.12.2023 teate kättesaamist ja selgitas vastuseks vaidlustuskomisjoni märkusele pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumisest, et kuna vaidlustuse sisu lähtub eelkõige riigiabi teemast, siis põhiküsimuseks on võitnud hanke hind ja selle vastavus turuhinnale, kui tuginetakse hindamiskriteeriumitele. Seega probleemi on võimalik lahendada ka tööde vastuvõtmisel. 5. Pakkumuste esitamise tähtpäev saabus 13.12.2023 kell 13.00 ja Vaidlustaja Riigihankes pakkumust ei esitanud. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 6. Riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 197 lg 1 p-i 8 kohaselt lõpeb vaidlustusmenetlus vaidlustuskomisjoni otsusega jätta vaidlustus osaliselt või täielikult läbi vaatamata, kui ilmnevad käesoleva seaduse § 192 lg-s 3 sätestatud alused. RHS § 192 lg 3 p 7 alusel jätab vaidlustuskomisjon vaidlustuse läbi vaatamata, kui vaidlustajal puudub vaidlustuse esitamise õigus. 6.1. Vaidlustusmenetlus lähtub isiku subjektiivsete õiguste kaitse põhimõttest. RHS § 185 lg 1 sätestab, et pakkuja, taotleja või riigihankes osalemisest huvitatud ettevõtja võib vaidlustada hankija tegevuse, kui ta leiab, et RHS-i rikkumine hankija poolt rikub pakkuja õigusi või kahjustab tema huvisid. Seega peab vaidlustuse esitamiseks iga konkreetse nõude osas olema täidetud kaks tingimust: vaidlustatav hankija otsus või riigihanke alusdokument (RHS § 185 lg 2) peab olema õigusvastane ja rikkuma samaaegselt ka vaidlustaja õigusi vaidlustatavas riigihankes. Seetõttu ei pea vaidlustuskomisjon kontrollima hankija tegevuse seaduslikkust, kui ta jõuab järeldusele, et see ei puuduta vaidlustaja õigusi. Kohtupraktikas on korduvalt leidnud kinnitust, et isikute hankemenetluses osalemise ainus seaduslik eesmärk on majanduslik huvi sõlmida hankeleping. Seega on riigihanke vaidlustusmenetluses kaitstav õigushüve RHS § 185 lg-st 1 tulenevalt õiguspärane hankelepingu sõlmimise võimalus ja vaidlustuse rahuldamine peab aitama kaasa vaidlustaja õiguste kaitsele või rikutud õiguste taastamisele. Vaidlustatav ei ole hankija tegevus (riigihanke alusdokumendid ega otsused), mis seda eesmärki ei teeni. 6.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kaebeõiguse puudumine Vaidlustajal ei olnud vaidlustuse esitamise hetkel ilmselge - enne pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist ei olnud võimalik tõsikindlalt väita, et vaidlustus ei ole esitatud Vaidlustustaja subjektiivsete õiguste kaitseks ja et Vaidlustaja tegelikult pakkumust esitada ei taha, kuid pärast Riigihanke peatamata jätmise taotluse esitamata jätmist ja pakkumuste esitamise tähtaja saabumist 13.12.2023 kell 13.00 kaebeõiguse puudumises Vaidlustajal enam kahtlust ei ole. 6.3. Asjas on oluline, et vaidlusalused hindamiskriteeriumid ja metoodika, isegi sellisena nagu need on, ei takistanud Vaidlustajal Riigihankes osalemist ega pakkumuse esitamist (Vaidlustaja seda vaidlustuses ka ei väida) ning hindamiskriteeriumid (sh nende sisu ja osakaalud, mille õigusvastasusega seotud põhjendused on esitatud vaidlustuses) oleksid võinud avaldada mõju pakkumusele alles pakkumuste hindamise staadiumis. Kuna Vaidlustaja pakkumust ei esitanud, siis mis tahes hindamiskriteeriumide ja nende kohaldamise metoodikast tulenevat mõju Vaidlustaja pakkumusele ega tema subjektiivsetele õigustele Riigihankes ei ole. 2 (3) 6.4. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja ei ole Riigihankes pakkuja, taotleja ega riigihankes osalemisest huvitatud isik RHS § 185 lg 1 mõttes. 6.4.1. RHS § 7 lg 1 kohaselt on pakkuja RHS-i tähenduses ettevõtja, kes on esitanud hankijale pakkumuse. Vaidlustaja ei ole Riigihankes pakkumust esitanud. 6.4.2. RHS § 7 lg 2 kohaselt on taotleja RHS-i tähenduses riigihankes hankijale taotluse esitanud ettevõtja. Vaidlusalust Riigihanget viiakse läbi sotsiaal- ja eriteenuste erimenetlusena, RHS § 126 lg 2 kohaselt määrab Hankija selleks sotsiaal- ja eriteenuste erimenetluse korra, mida Hankija on käesoleval juhul ka teinud, sätestades reeglid pakkumuse (mitte taotluse) esitamiseks. Seega RHS § 7 lg 2 mõttes taotlejaks ei saanud Vaidlustaja Riigihankes kuidagi saada. 6.4.3. Isik on riigihankes osalemisest huvitatud isik RHS-i mõttes niikaua, kuni tal on võimalik realiseerida oma huvi riigihankes osalemise vastu. Pärast pakkumuste/taotluste esitamise tähtpäeva saabumist saab huvitatud isikust kas pakkuja või taotleja pakkumuse või taotluse esitamise teel või ta minetab oma huvi riigihankes osalemise vastu. Kuna Riigihankes on pakkumuste esitamise tähtpäev saabunud, Vaidlustaja ei pidanud vajalikuks takistada pakkumuste esitamise tähtpäeva saabumist (Riigihanke peatamise taotlusega), Vaidlustajal ei olnud objektiivselt takistatud pakkumuse esitamise, pakkumust ta Riigihankes ei esitanud ning enam esitada ei saa, siis Vaidlustaja Riigihankes ei osale ega enam osaleda ei saa. 6.5. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et vaidlustusmenetluses on kinnitust leidnud asjaolu, et Vaidlustajal ei ole subjektiivset huvi selles Riigihankes Hankijaga hankelepingu sõlmimise vastu. RHS ei kaitse Riigihanke väliste kolmandate isikute huvi RHAD-i vaidlustamiseks, samuti ei saa esitada vaidlustust teiste isikute võimalike huvide kaitseks. Tulenevalt eespooltoodust ei riku RHAD (pakkumuse hindamiskriteeriumid) Vaidlustaja subjektiivseid õigusi, Vaidlustajal puudub nende vaidlustamise õigus ning vaidlustus tuleb jätta RHS § 192 lg 3 p-i 7 alusel läbi vaatamata. 7. Kuna vaidlustus jääb läbi vaatamata, on Vaidlustajal õigus nõuda riigilõivuseaduse § 15 lg 1 p-i 5 alusel vaidlustuse esitamisel tasutud riigilõivu tagastamist. Riigilõivu tagastamise taotlus tuleb esitada vaidlustuskomisjonile vastavalt riigilõivuseaduse §-le 12. Hankija ei või RHS § 201 lg-st 3 tulenevalt anda nõustumust hankelepingu sõlmimiseks enne seitsme päeva möödumist vaidlustuse läbi vaatamata jätmise ja tagastamise otsuse teatavaks tegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 3 (3)