3. isiku vastus

Lp Angelika Timusk Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, 10122 Tallinn E-post: [email protected] 03.01.2024.a VAIDLUSTUSMENETLUS RIIGIHANKES NR 262959 Kolmas isik: SIRKEL&MALL OÜ registrikood 11124774 aadress Laki tn 5, Tallinna linn, Harju maakond Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ registrikood 14727651 aadress Tartu mnt 82, Tallinna linn, Harju maakond Kolmanda isiku esindaja: Tuulikki Laesson OÜ Laesson ja Partnerid [email protected] tel 5014340 Hankija: Tallinna Linnavaraamet Vabaduse väljak 10, 10146 Tallinn [email protected] Vaidlustaja: Novarc Group AS registrikood 10226774 [email protected] Vaidlustaja esindaja: Virgo Sulakatko [email protected] juhatuse liige VASTUS NOVARC GROUP AS-i VAIDLUSTUSELE 1. FAKTILISED ASJAOLUD JA SENINE MENETLUS 1.1. Tallinna Linnavaraamet (edaspidi „hankija“) viib läbi avatud hankemenetlusena riigihanget „Tugikeskus Juks Kadaka tee 153 projekteerimine“ (viitenumber 262959, edaspidi „hange“). Pakkumuste esitamise tähtajaks esitas pakkumuse kaks pakkujat – Novarc Group AS (edaspidi „vaidlustaja“) ning ühispakkujad OÜ SIRKEL&MALL ning Kontsept Arhitektuuribüroo OÜ. 1.2. Vastavalt hankija 21.12.2023.a käskkirja (vt vaidlustuse lisa nr 1) punktile 3 tunnistati ühispakkujate OÜ SIRKEL&MALL ning OÜ Kontsept Arhitektuuribüroo (edaspidi „kolmas isik“) ühispakkumus edukaks. Käskkirja lisa 1 kohaselt sai kolmanda isiku pakkumus kokku 85 väärtuspunkti ning vaidlustaja pakkumus kokku 76,55 väärtuspunkti. 1  1.3. Vaidlustaja esitas riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega palus tunnistada kehtetuks hankija poolt tehtud edukaks tunnistamise otsus. VAKO kaasa oma 29.12.2023.a kirjaga menetlusse ka kolmanda isiku ning andis menetlusosalistele vaidlustuse vastamise tähtajaks 04.01.2023. 1.4. Kolmas isik on seisukohal, et vaidlustaja poolt esitatud vaidlustus on põhjendamatu, kuivõrd on hankija otsused käesoleva hanke raames õiguspärased ja kooskõlas RHAD-s sätestatu ning riigihanke eesmärkidega, mistõttu palub kolmas isik jätta vaidlustus rahuldamata. Kolmas isik põhjendab oma seisukohti alljärgnevalt. 2. ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED a) Vaidlustuse piirid ja vaidluse ese 2.1. Kolmas isik peab esmalt vajalikuks rõhutada, et kolmanda isiku visioonikavandile ja seletuskirjale määras hankija hindamiskomisjon oma protokolli (esitatud vaidlustuse lisas nr 3) kohaselt 45 väärtuspunkti (maksimum 60 väärtuspunkti) ning vaidlustaja visioonikavandile ja seletuskirjale määras hankija hindamiskomisjon kokku 40 väärtuspunkti (maksimum 60 väärtuspunkti). Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli 319 800 eurot ilma käibemaksuta ning vaidlustaja pakkumuse maksumus oli 350 000 eurot ilma käibemaksuta. Vaidlus puudub selles, et pakkumuse maksumuse eest on hankija määranud väärtuspunktid vastavalt RHAD-le. 2.2. Samuti puudub käesolevas asjas vaidlus selle üle, et hankija on kolmanda isiku pakkumust hinnanud õiguspäraselt ja kooskõlas RHAD-s sätestatuga. Vaidlustaja ei ole esitatud vaidlustuses väitnud, et hankija oleks teinud vigu kolmanda isiku pakkumuse hindamisel. Seega ei ole käesolevas vaidlustusasjas vaidluse all see, et hankija on õiguspäraselt andnud kolmanda isiku pakkumusele väärtuspunkte kokku 85 punkti maksimaalsest 100-st väärtuspunktist. 2.3. Vaidlustaja pakkumusele on hankija andnud kokku 76,55 väärtuspunkti. Esitatud vaidlustusest ja vaidlustaja argumentatsioonist järeldub, et vaidlustaja hinnangul on hankija hinnanud vaidlustaja pakkumuse visioonikavandi ja seletuskirja osa ebaõigesti ehk vaidlustaja hinnangul oleks ta pidanud saama visioonikavandi ja seletuskirja eest rohkem punkte. Samas ei täpsusta vaidlustaja, kui palju rohkem punkte oleks vaidlustaja hinnangul pidanud hankija vaidlustaja visioonikavandile ja seletuskirjale andma. Kolmas isik ei nõustu, et hankija oleks vaidlustaja visioonikavandit ja seletuskirja hinnanud ebaõigesti. Sellel küsimusel peatub kolmas isik põhjalikumalt käesoleva menetlusdokumendi punktis 2.b). 2.4. Vaidlustusmenetluses saab isiku subjektiivseks õiguseks olla õigus hankelepingu sõlmimiseks. Kuivõrd ei ole käesolevas vaidluses küsimuse all kolmanda isiku pakkumuse hindamise õiguspärasus, siis on vaidlustajal võimalik saavutada olukord, kus hankeleping tuleks kolmanda isiku asemel sõlmida vaidlustajaga üksnes juhul, kui vaidlustaja visioonikavandi ja seletuskirjale oleks hankija andnud vähemalt 48,46 väärtuspunkti ehk 8,46 väärtuspunkti rohkem. 2  Nimelt oleks vaidlustaja pakkumus kokku pidanud saama vähemalt 85,01 väärtuspunkti, et edestada kolmanda isiku pakkumust (mille hindamise õiguspärasus ei ole vaidluse all) ning vaidluse all ei ole ka asjaolu, et vaidlustaja pakkumuse maksumust on hankija hinnanud õiguspäraselt 36,55 väärtuspunktiga. Seetõttu pidigi vaidlustaja pakkumuse osaks olev visioonikavand ja seletuskiri saama kokku hankijalt vähemalt 48,46 väärtuspunkti. Kuna visioonikavandi ja seletuskirja hindamismetoodikast tulenevalt ei ole 8,46 punkti saamine võimalik, vaid võimalik on saada üksnes viiega jaguv punktide arv, siis on käesolevas vaidlustusmenetluses küsimuse all asjaolu, kas hankija oleks pidanud hindama vaidlustaja pakkumuse koosseisu kuulunud visioonikavandit ja seletuskirja vähemalt 10 punkti võrra kõrgema väärtuspunktide arvuga ehk 50 väärtuspunkti väärilisena. 2.5. Vaidlustaja ei ole eeltoodut oma esitatud vaidlustuses otsesõnu käsitlenud, kuid kolmanda isiku hinnangul on eelnev oluline käesoleva vaidlustuse lahendamisel. Vaidlustaja etteheide hankijale on teisisõnu see, et hankija ja hankija hindamiskomisjon oleks pidanud vaidlustaja visioonikavandile ja seletuskirjale andma 40 väärtuspunkti asemel vähemalt 50 väärtuspunkti ehk hindama vaidlustaja visioonikavandit ja seletuskirja 25% võrra kõrgemalt, kui hankija hindamiskomisjon seda tegi. Kolmas isik on seisukohal, et antud etteheide on alusetu ning hankija hindamiskomisjon on vaidlustaja pakkumuse visioonikavandit ja seletuskirja hinnanud õiguspäraselt ja kooskõlas RHAD-s sätestatud nõuetega. b) Hankija hindamiskomisjoni poolt vaidlustaja visioonikavandile (ja seletuskirjale) antud väärtuspunktide arv on õiguspärane 2.6. Vaidlustaja on esitatud vaidlustuse punktis 7 refereerinud suuresti RHAD-s toodud nõudeid ning seejärel esitanud vaidlustaja enda poolse ja oma olemuselt pealiskaudse selgituse selle kohta, et vaidlustaja visioonikavand vastas RHAD-s esitatud nõuetele. Vaidlustaja on sisuliselt lahti kirjeldanud oma visioonikavandi erinevad osad ning pealtnäha üksnes kinnitanud, et vaidlustaja visioonikavand vastas kõikidele RHAD-s sätestatud nõuetele. Vaidlustaja lähenemisviis ja argumentatsioon näivad kolmandale isikule olevat sellised, et juhul kui pakkumuses on täidetud RHAD-s sätestatud eesmärgid, siis tuleks justkui alati hinnata hankijal esitatud pakkumusi maksimaalsete punktidega või vähemalt maksimumi lähedale (kuigi sellist väidet vaidlustusest otsesõnu ei tulene, on siiski kaudselt võimalik sellisele järeldusele kolmanda isiku hinnangul jõuda). Sellise vaidlustaja lähenemisega ei saa nõustuda. Visioonikavandi hindamistel on hankija hindamiskomisjonil põhjendatult äärmiselt suur kaalutlusruum, kuivõrd on hindamiskriteeriumite näol tegemist suuresti selliste kriteeriumitega, mille hindamine kätkeb endas nii ruumiloome, arhitektuursete tingimuste ja teiste loominguliste protsesside tulemite hindamist. Visioonikavandi eesmärgiks ongi anda hankijale edasi konkreetse pakkuja loomingulist lähenemist hankeeseme suhtes, mis samal ajal peab vastama ka hankija poolt kindlaks määratud põhikriteeriumitele, kuid samas ei saa hankija kriteeriumid asuda 3  põhjendamatult piirama arhitektide loomevabadust. Seetõttu on kolmanda isiku hinnangul igati tavapärane ja põhjendatud seda tüüpi hangete puhul (kus on vaja esitada visioonikavand) olukord, kus loomingulise tegevuse tulemusena koostatud visioonikavand vastab suures osas hankija poolt sätestatud põhitingimustele, kuid hindamiskomisjon hindab teatud osa visioonikavandist teisiti, kui visioonikavandi autor (antud juhul vaidlustaja) seda ise põhjendatuks peab. See aga ei tähenda, et hindamiskomisjoni hinnang oleks vastuolus RHAD-ga või muul põhjusel õigusvastane. 2.7. Seega ei ole põhjendatud eeldada, et olukorras, kus isegi juhul, kui visioonikavand kitsalt hinnates vastab kas suuremale osale või ka kõigile RHAD-s toodud nõuetele, ei võiks visioonikavandi eest hankija hindamiskomisjon määrata teatud hindamiskriteeriumi osas punkte, mis erinevad vaidlustaja poolt eeldatust, kui selleks esineb objektiivne ja proportsionaalne kaalutlus. Vaidlustaja näib tõlgendavat hindamiskriteeriumite alusel teostatavat hindamist sellisena, et hindamiskomisjoni lähtekohaks on maksimaalsed punktid, millest siis hakatakse iga n.ö puuduse korral väärtuspunkte maha lahutama. Visioonikavandite esitamine pakkumuse raames ja nende hindamine muutuks sellisel juhul aga sisutühjaks, kui hindamiskomisjonil oleks õigus üksnes kitsalt hinnata kavandi formaalset vastavust RHAD-s esitatud nõuetega ning hindamiskomisjonil ei oleks õigust sisulistest, sh arhitektuursetest ja ruumiprogrammilistest kaalutlustest johtuvalt väärtuspunkte kaalutlusotsuse tulemusena vähendada. Lähtepunktist hindamisel on 0 punkti, millele hindamiskomisjon asub punkte juurde liitma, võttes aluseks RHAD-s esitatud hindamiskriteeriumid. Seega ei ole kuidagi õigusvastane olukord, kus vaidlustaja visioonikavand võibki vastata suurele osale RHAD-s esitatud nõuetele ja jääda samal ajal ka ilma maksimaalsetest punktidest. Eristada tuleb hindamiskriteeriumeid ja vastavustingimusi. Vastavustingimuste näol on tegemist tingimustega, millele vastamise korral tuleb pakkumus lugeda vastavaks, hindamiskriteeriumid peavad aga võimaldama hankijal erinevaid pakkumusi hinnata. 2.8. Kolmas isik peab vajalikuks rõhutada, et hankemenetluse esemeks ja eesmärgiks oli Tugikeskuse Juks projekteerimine. Vastavalt hanke tehnilisele kirjeldusele (vt vaidlustuse lisa nr 5) on Tugikeskus Juks sihtgrupiks tööealised intellektipuudega inimesed, kellele osutatakse tugiteenust. Tugikeskuse Juks tegevusvaldkonnaks on tööealiste intellektipuudega inimeste tegevusvõime arendamine ja säilitamine läbi teenusekasutaja ja tema pere heaolu ja ühiskonnas toimetuleku toetamise ja edendamise.1 Tehnilises kirjelduses välja toodud hanke eseme ja kontseptsiooni mõistmine on käesoleva hankemenetluse puhul kolmanda isiku hinnangul äärmiselt oluline, kuivõrd peab kavandatava hoone arhitektuurne idee toetama lõppkasutajaid ehk intellektipuudega inimesi. 2.9. Vaidlustaja on vaidlustuse punktis 8 esitanud etteheited hankija hindamiskomisjoni poolt tehtud põhjendustele vaidlustaja visioonikavandi osas. Kolmas isik rõhutab 1 https://juks.ee/meist/ 4 esmalt, et hankija hindamiskomisjon on olnud kokku seitsmeliikmeline ning koosnenud oma ala spetsialistidest, sh Tugikeskuse Juku direktorist, kellel on eelduslikult parim arusaam Tugikeskuse vajadustest ja kasutajatest, sh kavandatava hoone kasutusvajadustest. Kolmas isik ei nõustu hankija hindamiskomisjonile vaidlustaja poolt tehtud etteheidetega ning on seisukohal, et hindamiskomisjoni kaalutlused on jälgitavad, proportsionaalsed ja põhjendatud. Kolmas isik põhjendab oma seisukohti hindamiskriteeriumite kaupa alljärgnevalt. 2.9.1. Asendiplaan, maastikuarhitektuur. Hankija hindamiskomisjon on välja toonud, et vaidlustaja visioonikavandis on kinnistu põhjaosasse rajatavad parklad liiga tükeldatud ning paigutus ei moodusta hästi toimivat tervikut liikumisteede ja trajektooridega. Vaidlustaja leiab, et on kahe eraldiseisva parkla rajamisel järginud põhimõtet, et oleks välditud ühe suure asfaltplatsi tekkimine. Kolmas isik selgitab, et arvestades hindamiskomisjoni seisukohti näib, et vaidlustaja visioonikavandi parkimislahendus ei toeta kasutajamugavust ning parkimisalad ei ole omavahel loogiliselt ühendatud. Kolmas isik rõhutab, et intellektipuudega inimeste puhul on oluline, et neid ümbritsev keskkond oleks selge, arusaadav ja loogiline ehk vältida tuleks erinevaid elemente, sh maastikuarhitektuuri elemente, mis võivad vähendada hoone kasutajamugavust ja kasutajasõbralikkust intellektipuudega inimeste suhtes. Näiteks olukorras, kus hoonele on kavandatud kaks eraldiseisvat parkimisala võib tekkida olukord, kus hoone kasutajal palutakse suunduda parkimisalale, kuid kasutajas võib tekkida parkimisalade liigendatuse tõttu segadus, millisesse parklasse ta minema peaks. Intellektipuudega inimeste puhul on äärmiselt oluline üheselt mõistetavus ning samamoodi on lihtsus ja selgus oluline ka tugikeskuse töötajate jaoks. Näiteks isegi juhul, kui kahe parkimisala olemasolu korral on töötaja ja tugikeskuse kliendi (kasutaja) omavahelise suhtluse tulemusena kokku lepitud terminid, kuidas eristada ühte parkimisala teisele, siis olukorras, kus näiteks toimub töötaja vahetus, võib tugikeskuse kliendil tekkida probleem, sest uus töötaja ei pruugi samu termineid kahe eraldiseisva parkimisala kohta kasutada. Eeltoodu näol võib olla tegemist küll triviaalsetena tunduvate näidetena, kuid intellektipuudega inimeste tugikeskuse puhul on selliste detailidega arvestamine oluline. Eeltoodust tulenevalt on kolmanda isiku hinnangul põhjendatud hankija hindamiskomisjoni etteheide parklate liigendatuse osas, kuivõrd ei toeta see intellektipuudega inimese kasutajamugavust. Lisaks on hindamiskomisjon etteheitena välja toonud, et konteinerhaljastuse hooldus ja ümberpaigutamine nõuab lisaressurssi. Vaidlustaja näib olevat selle etteheitega nõustunud, kuivõrd vaidlustuses seda käsitletud ei ole. Eeltoodust tulenevalt on antud hindamiskriteeriumi maksimaalsest 20 väärtuspunktist 15 väärtuspunkti omistamine vaidlustaja visioonikavandile hindamiskomisjoni poolt õiguspärane. Vaidlustaja väiteid ning hindamiskomisjoni põhjendusi arvestades ei ole võimalik asuda seisukohale, et 5  vaidlustajale oleks pidanud antud hindamiskriteeriumi eest omistama maksimaalsed ehk 20 väärtuspunkti. 2.9.2. Hoone arhitektuur (asetus, vaated, lõiked). Hankija hindamiskomisjon on välja toonud, et juurdeehituse kontseptsioon sulandub olemasoleva hoonega ühtseks, mis ei anna piirkonnale piisavalt lisandväärtust. Samuti on hindamiskomisjoni poolt ette heidetud, et väljapakutud lahendus sobituks paremini büroohoonele. Vaidlustaja on vaidlustuses välja toonud, et tema lahendus sobitub linnaruumi ning arvestab piirkonnas ja antud kinnistul väljakujunenud arhitektuuristiili. Samuti on vaidlustaja enda hinnangul kavandanud lihtsa vormikeelega hoonemahu, mida ilmestavad varjustusena töötavad puidust kastid ning rütmilisust lisavad klaasi ja tummaknapindade kombinatsioon. Kolmas isik selgitab esmalt, et lähtus visioonikavandi loomisel eelkõige asjaolust, et hoone lõpplahendus peab olema elukondlik ning mittesteriilne, kuivõrd on tugikeskusesse kavandatud ka eluruumid ehk tugikeskuse kliendid viibivad hoones ööpäevaringselt. Seetõttu on oluline, et hoonel oleks elukondliku hoone omadused ja arhitektuurne keel. Kolmas isik selgitab, et intellektipuudega inimeste jaoks on oluline, et kasutatud arhitektuurikeel oleks pehme, rahulik ja arusaadav. Näiteks ei ole kooskõlas eeltooduga suurte betoonpindade kavandamine ning abstraktsete lahenduste ettenägemine. Vaidlustaja poolt esitatud seisukohtadest nähtub, et hoone fassaadi puhul on rütmilisuse tekitamiseks kasutatud klaasi ja tummaknapindade kombinatsiooni, kuid selliste arhitektuursete lahenduste kavandamine intellektipuudega isikute elukondlikule hoonele ei ole kooskõlas tunnustatud põhimõtetega, mille järgi tuleb intellektipuudega inimete ruumiloomes vältida hektilisust ja nn närvilisust tekitavaid elemente. Näiteks olukord, kus ei ole võimalikult üheselt ja selgelt arusaadav, kas tegemist on aknaga või mitte, võib intellektipuudega isikule tekitada segadust ja ärevust, mistõttu ei ole tegemist intellektipuudega inimese jaoks sõbraliku lahendusega. Lähtudes vaidlustuses esitatust on fassaadil tummakende kasutamine vaheldumisi päris akendega ning varjustusena töötavate puidust kastide kasutamine kolmanda isiku hinnangul hektiline ning võib tekitada tugikeskuse kasutajates ärevust ja närvilisust. Õige on hindamiskomisjoni poolt välja toodu, et selline arhitektuurne keel on omane pigem büroohoonetele (nt Ülemiste Citys asuvad büroohooned), kuid mitte elukondliku iseloomuga intellektipuudega isikute tugikeskusele. Võrdlusena toob kolmas isik välja, et on uue hoone planeerimisel lähtunud põhimõttest, et kasutatud arhitektuurikeel oleks tasakaalukas, soe ja turvaline ning võimalikult lihtne, kuid samas piirkonda sobiv ja lisaväärtust loov. Juhul kui VAKO leiab, et vaidlustuse lahendamise seisukohast on oluline, et VAKO saaks tutvuda ka kolmanda isiku visioonikavandiga, siis on kolmas isik valmis vastava nõude saamisel oma visioonikavandi VAKO-le ka esitama (või on VAKO-l võimalik saada see hankija käest või riigihangete keskkonna kaudu). 6  Kokkuvõttes on antud hindamiskriteeriumi maksimaalsest 20 väärtuspunktist 15 väärtuspunkti omistamine vaidlustaja visioonikavandile hindamiskomisjoni poolt õiguspärane. Vaidlustaja väiteid ning hindamiskomisjoni põhjendusi arvestades ei ole võimalik asuda seisukohale, et vaidlustajale oleks pidanud antud hindamiskriteeriumi eest omistama maksimaalsed ehk 20 väärtuspunkti. 2.9.3. Hoone vastavus tellija eesmärkidele, ruumiprogrammile. Hankija hindamiskomisjon on välja toonud, et vaidlustaja hoone küljele planeeritava trepi mõte ja eesmärk on arusaamatu. Samuti võtab esimesel korrusel paiknev fuajee/koridor enda alla väga palju kasulikku pinda. Lisaks on ette heidetud, et WC suurused on liiga väikesed ning nende kasutamine liikumispuudega inimestel oleks raske. Vaidlustaja on hoone küljele planeeritud trepi vajadust põhjendanud evakuatsiooninõuetest tulenevalt. Fuajee/ooteala on vaidlustaja sõnul kavandatud avarana seetõttu, et klientuuril oleks tagatud võimalikult parim teenindus. Vaidlustaja on lisaks välja toonud, et ooteala juures on ka eraldiseisev inva-WC. Kolmas isik rõhutab, et mittevajalike või täiendavate treppide kavandamine intellektipuudega isikute tugikeskusesse ei ole kooskõlas hea ruumilahenduse põhimõtetega intellektipuudega isikute jaoks. Mitmete erinevate treppide kavandamine suurendab ebaselgust ja vähendab arusaadavust intellektipuudega inimese jaoks. Jällegi tuleb rõhutada, et mida hektilisem, lihtsam ja arusaadavam on ruumiprogramm, sh liikumisteed, seda kasutajasõbralikum on ruum ja hoone tervikuna intellektipuudega inimese jaoks. Teisisõnu on ühe trepi asukoha selgeksõppimine ja selle abil liikumine intellektipuudega inimese jaoks oluliselt kasutajasõbralikum kui mitme erineva trepi kasutamine. Alusetud on vaidlustaja väited, nagu tuleneks täiendava trepi kavandamise vajadus evakuatsiooninõuetest. Tegemist on eelkõige arhitektuurse ja ruumiprogrammilise küsimusega, mitte evakuatsiooninõuetest tuleneva tingimusega. Arvestades hankija ruumivajadust on oluline, et ruumiprogramm oleks loogiline ning samal ajal optimaalne. Põhjendamatult suure fuajee/koridori kavandamine toob kaasa olukorra, kus väheneb kasulike ruumide (vastavalt tehniliseke kirjeldusele peavad näiteks arsti, õe ruum, kogemusnõustaja tööruumid, grupinõustamise ruum ning ooteala moodustama ca 100m2 kasulikku pinda) osakaal. Tualettruumide suuruste puhul on oluline rõhutada, et vaidlustusest nähtuvalt on ainsaks vaidlustaja poolt kavandatud tualettruumiks, mis vastab inva-WC-le esitatavatele nõuetele esimesel korrusele kavandatud tualettruum. Samas on oluline rõhutada, et intellektipuudega isikute poolt on aktiivses kasutuses ka hoone teine ja kolmas korrus ning eriti tuleb rõhutada, et kolmandal korrusel asuvad intellektipuudega inimeste ehk tugikeskuse klientide majutusruumid. Kogu hoone peale vaid ühe inva-WC kavandamine hoone esimesele korrusele on olulises vastuolus hoone ruumiprogrammi ja kasutajasõbralikkusega. 7  Kolmanda isiku hinnangul on ilmselge, et olukorda, kus intellektipuudega ratastoolis oleval isikul tuleb enda majutusruumist ehk magamistoast (mis asub kolmandal korrusel) tualettruumi jõudmiseks liikuda kaks korrust allapoole, ei saa ühelgi juhul pidada heaks ruumiprogrammiliseks lahenduseks. Lisaks tuleb arvestada, et intellektipuudega inimesel võib sõltuvalt konkreetsest erivajadusest olla arusaam tualetti mineku vajaduse ilmnemisest ja arusaamisest mõnevõrra hilisem, mistõttu on ratastoolis liikuvale inimesele kogu hoone peale vaid ühe inva-WC kavandamine selgelt vastuolus hea ruumiprogrammi põhimõtetega. Intellektipuudega isikute tugikeskuse kavandamisel on äärmiselt oluline arvestada ratastooliga liikumise võimalustega ehk olmeruumid (lisaks tualettruumidele ka pesuruumid, mis peavad samuti olema ratastooliga juurdepääsetavad ja ka kasutatavad) ja liikumisteed tuleb kavandada sellistena, et ratastooliga juurdepääs oleks igakülgselt ja kasutajasõbralikult tagatud. Sealjuures on oluline vältida liikumisteede ristumiste teket (ehk olukorda, kus näiteks samaaegselt kaks ratastoolis liikuvat isikut ei mahu ruumidest väljumisel või sisenemisel ühte liikumisteed samaaegselt kasutama). Vaidlustaja poolt esile toodud põhjendustest ning hindamiskomisjoni seisukohti arvestades on kolmanda isiku hinnangul üheselt selge, et vaidlustaja visioonikavand ei vasta tellija eesmärkidele ning ruumiprogrammile. Antud hindamiskriteeriumi maksimaalsest 20 väärtuspunktist on vaidlustaja visioonikavandile antud 10 väärtuspunkti. Enamate väärtuspunktide andmine vaidlustaja visioonikavandile oleks hindamiskomisjoni poolt välja toodud töö puudujääke arvestades selgelt põhjendamatu. Samas peab kolmas isik vajalikuks rõhutada, et ka isegi juhul, kui väita, et hindamiskriteeriumi eest oleks vaidlustaja visioonikavandile olnud põhjendatud 10 väärtuspunkti asemel 15 väärtuspunkti andmine (millega kolmas isik ei nõustu), siis ka sellisel juhul ei muudaks see hankija edukaks tunnistamise otsust õigusvastaseks. 2.10. Kokkuvõttes nähtub vaidlustaja poolt esitatud vaidlustusest ja hankija hindamiskomisjoni seisukohtadest asjaolu, et vaidlustaja võib olla eksinud lähteülesande lahtimõtestamisel ja/või hoone põhikasutusvajaduste kindlaksmääramisel. Kuna hoone põhikasutajataks on intellektipuudega inimesed, siis peab nii hoone asendiplaaniline, arhitektuurne kui ka ruumiprogrammiline lahendus lähtuma sellest, et oleks arvestatud intellektipuudega inimeste vajadusi ja heaolu. Vaidlustaja poolt koostatud visioonikavandi lahendus irdub kolmanda isiku hinnangul eeltoodud põhimõtetest. 2.11. Lisaks on oluline rõhutada, et vaidlustaja visioonikavandile antud väärtuspunktide näol on tegemist hankija kaalutlusotsusega. Riigikohus on lahendis nr 3-20-1198 selgitanud, et VAKO ega kohus ei kontrolli hankija kui haldusorgani otsuste kohasust õigusväliste standardite järgi, sh otsuste otstarbekust. See mõjutab kohtuliku kontrolli ulatust nii hankija kaalutlusotsuste kui ka hindamisotsuste korral. Kaalutlusõigus on haldusorganile antud volitus valida õigusnormi rakendamisel erinevate õiguslike tagajärgede vahel (p 12). Samas lahendis selgitas Riigikohus, et halduse kaalutlusotsuste puhul on kohtul keelatud 8  teha kaalutlusotsust haldusorgani eest. Kaalutlusotsuseid kontrollitakse üldjuhul mõõdukalt intensiivse ratsionaalsuse testi abil. See seisneb ennekõike kaalutlusreeglite järgimise kontrollis, õiguste piiramise korral ka kolmeastmelise proportsionaalsuse testi (sobivus, vajalikkus, mõõdukus) tegemises. Erakordselt avara kaalutlusõiguse ja väheintensiivsete õigusriivete korral võib kaalutlusotsuse sisuline kontroll piirduda ilmselgete vigade testiga (punkt 13). Viidatud Riigikohtu lahendis leidis kolleegium, et rahvusvahelist piirmäära ületavate riigihangete puhul peavad VAKO ja kohtud hankija otsuse hinnangulisele iseloomule vaatamata minema kaugemale ilmselgete vigade testist ja kontrollima sisuliselt [] pakkumusele antud hinnangute põhjendatust, iseäranis, kas hindamisel arvestati asjakohaseid, täielikke ja tõendatud fakte ning õiguse üldpõhimõtteid, samuti, kas hindamine toimus RHAD-s teatavaks tehtud hindamiskriteeriumide kohaselt. Samas rõhutas kolleegium, et VAKO ja kohtud ei pea sedalaadi hinnangute kontrollimisel asendama hankija hinnanguid enda omadega ega kõrvaldama kõiki mõeldavaid kahtlusi. Kõrvaldada tuleb aga vähemalt olulised kahtlused ning selleks ei piisa üldsõnalistest ja põhistamata selgitustest (punkt 17). 2.12. Kolmas isik rõhutab esmalt, et praegusel juhul ei ole tegemist rahvusvahelist piirmäära ületava riigihankega. Samas ka juhul, kui kontrollida, kas hindamiskomisjoni poolt on hindamine toimunud asjakohaselt, täielikult ja tõendatult ning RHAD-s sätestatud hindamiskriteeriume jälgides, on kolmanda isiku hinnangul üheselt selge, et hindamiskomisjon on vaidlustaja pakkumust hinnanud õiguspäraselt. Viidatud lahendis nr 3-20-1198 nõustus Riigikohus ka asjaoluga, et sellisel hindamisel ei saa subjektiivsust kunagi täielikult välistada (otsuse p 18), kuid rõhutas, et hankija on kohustatud sätestama RHAD-s majanduslikult soodsaima pakkumuse väljaselgitamiseks hankelepingu esemega seotud ja tegelikku konkurentsi tagavad pakkumuse hindamise kriteeriumid ning määrama ka suhtelise osakaalu, mille ta igale valitud pakkumuse hindamise kriteeriumile annab (otsuse p 18). Praegusel juhul ei saa olla vaidlust selles, et hankija on RHAD-s sätestanud ammendavad ja üheselt mõistetavad hindamiskriteeriumid ning määranud ka iga kriteeriumi suhtelise osakaalu. 2.13. Riigikohus rõhutas, et hindamiskriteeriume tuleb kohaldada objektiivselt ja ühetaoliselt kõigi pakkujate suhtes. Seejuures on piisav, kui pakkumuse edukaks tunnistamise korraldusest või selles viidatud dokumendist nähtuvad, millistele alustele hankija otsustused tuginevad (otsuse punkt 21). Praegusel juhul nähtuvad hankija hindamiskomisjoni protokollist selgelt põhjendused, millele tuginedes on hindamiskomisjon vaidlustajale väärtuspunkte andnud, sh on hindamiskomisjoni etteheited visioonikavandi puudustele põhjendatud, objektiivsed ja jälgitavad. 2.14. Eeltoodust tulenevalt on kolmas isik veendumusel, et hankija ja tema hindamiskomisjoni otsused vaidlustaja visioonikavandiga seoses on õiguspärased ning vaidlustus ei kuulu rahuldamisele. 9 3. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 3.1. Kolmas isik nõustub vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 3.2. Kolmanda isiku lepingulise esindaja esindusõigust tõendav volikiri on esitatud käesoleva menetlusdokumendi lisas nr 1. 4. TAOTLUSED 1. Jätta AS Novarc Group vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta vaidlustusmenetlusega seotud kulud AS-i Novarc Group kanda ja mõista AS- lt Novarc Group välja OÜ Sirkel&Mall menetluskulu vastavalt esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Tuulikki Laesson OÜ Sirkel&Mall lepinguline esindaja Lisatud: 1. Esindusõigust tõendav volikiri 10  V O L I K I R I 03.01.202 4 Osaühing SIRKEL & MALL , r egistrikood 11124774 , a adress Laki tn 5, Tallinna linn, Harju maakond, 10621 , mida esindab juhatuse liige Madis Avi, isikukood 38706062737 , volitab Tuulikki Laesson ’it , isikukood 46903190280 , kes esindab OÜ -t Laesson ja Partnerid, registrikood 10847861, aadress Volta tn 1 , Tallinn esindama volitajat osaühingut SIRKEL & MALL Tallinna Linnavaraame ti poolt korraldatud riigihankega „Tugikeskus Juks Kadaka tee 153 projekteerimine“ (viitenumber 262959) seotud õigusküsimustes ja -vaidlustes, sealhulgas, kuid mitte ainult, esindama volitajat menetluses riigihangete vaidlustuskomisjonis ning Eesti Vabariigi kohtutes koos kõigi õigustega. Vo likiri on antud edasivolitamise õi guset a ja kehtib kuni 31.12. 2024 ____________