Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu kooskõlastamine

Teie 08.12.2023 nr 8 1/23/5602, Haridus- ja Teadusministeerium HTM/23-1630/-1K [email protected] Meie 04.01.2024 nr 1.1-11/7349-2 Alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu Austatud proua Kallas Rahandusministeerium kooskõlastab alushariduse ja lapsehoiu seaduse eelnõu (edaspidi eelnõu). Teeme eelnõu kohta alljärgnevad märkused. 1. Seaduse pealkiri on alushariduse ja lapsehoiu seadus. Ka eelnõu reguleerimisala kohaselt sätestab seadus alushariduse ja lapsehoiu korraldamise alused (eelnõu § 1). Sellest võib järeldada, et alusharidus ja lapsehoid erinevad asjad ning lapsehoid ei kuulu alushariduse alla. Lastehoiu definitsioonist ilmneb aga, et lastehoid on alushariduse riikliku õppekava alusel alushariduse omandamist toetav asutus (eelnõu § 3 lõige 2). Eelnõu §-s 4 sätestatakse alushariduse kättesaadavus, muu hulgas reguleeritakse seal lastehoidu puutuvat. Eelnõu § 31 lõike 8 kohaselt koostab lapsehoid lapse üldoskuste arengu toetamiseks alushariduse riikliku õppekava alusel lastehoiu õppekava. Lastehoid lähtub oma tegevuse korraldamisel ja läbiviimisel õppekavast. Seega justkui lapsehoid ikkagi kuuluks alushariduse alla. Eelnõu alushariduse ja lapsehoiu seaduse osa alushariduse mõistet ei defineeri, siiski avatakse see eelnõu §-s 57, millega muudetakse Eesti Vabariigi haridusseadust. HaS § 14 uue teksti kohaselt on alusharidus üldoskuste, teadmiste ja hoiakute kogum, mis loob eeldused põhihariduse omandamiseks. HaS § 24 lõike 1 kohaselt omandab koolikohustuslikust east noorem laps alushariduse lasteaias või kodus. Kehtivas õiguses reguleerib valdkonda koolieelse lasteasutuse seadus, mis reguleeribki arusaadavalt sellesse asutuse liiki puutuvat, kuid eelnõus on rõhuasetus muutunud ning keskseks osaks lapsehoiu kõrval saab alushariduse regulatsioon. Samas, nagu HaS § 24 lõikest 1 selgub, ei ole lasteaed ainus, mis alusharidust annab. Kodu aspekt jääb alushariduse ja lapsehoiu seadusest üldse välja, mistõttu eelnõu reguleerimisalas toodu, mille kohaselt seadus sätestab mh alushariduse korraldamise aluse, isikute õigused ja kohustused alushariduse kättesaadavuse tagamisel ja alushariduse omandamise toetamisel, ei ole täielikult kaetud. Kuna tegemist on alusharidust reguleeriva seadusega, palume eelnõus alusharidust puudutavas osas välja tuua, mis on alusharidus ja reguleerimisala vastavalt sellele sätestada. Kui lapsehoid sinna ei kuulu, siis ei ole põhjust teda ka alusharidust puudutavate regulatsioonidega seostada, kuna see hägustab alushariduse mõistet. Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272 Lisaks märgime, et seaduses on läbisegi kasutatud mõisteid lapsehoid ja lastehoid. 2. Eelnõu § 3 lõike 2 kohaselt on lastehoid asutus. Samas eelnõu § 31 lõike 1 kohaselt võib eralastehoiu pidaja olla ka füüsilisest isikust ettevõtja, kes ei ole asutus. 3. Eelnõu § 7 sätestatakse elukoha lähedus. Kui võimalik, siis palume sätet täpsustada või selgitada seletuskirjas. Praktikas võidakse lapse elukohale esimese lähima lastehoiu ja lasteaiana käsitleda linnulennult lähimat asutust, kuid see ei pruugi teid mööda, mille kaudu minnakse, lähim asutus olla. Samuti tekitab küsimusi jalgsi 30 minutiga kohale jõudmise säte, kuna ei selgu, kas siin arvestatakse avalikke teid või ka näiteks jalgrada läbi metsa, kust transpordiga läbi ei saagi. 4. Eelnõu § 8 (eelnõu 2. peatükis, mis sätestab lasteaeda puutuva) sätestatakse alushariduse riiklik õppekava. Eelnõu § 29 lõike 2 punkti 2 kohaselt on vanemal kohustus järgida alushariduse riiklikus õppekavas sätestatud õppe- ja kasvatustegevuse eesmärke ning teha lastehoiuga ja lasteaiaga koostööd lapse arengu toetamiseks. Seega on nii lapsehoiu kui lasteaia lapse vanemal vaja tunda alushariduse riiklikku õppekava. Kas siis eelnõus (§-s 8 või § 30 lõikes 3) ei peaks sisalduma säte, mille kohaselt on lasteaial (ilmselt ka lapsehoiul) kohustus teha õppekava vanematele teatavaks. Või kas jääb vanemate hooleks ise õppekava Riigi Teatajast välja otsida. 5. Eelnõu § 11 lõike 2 kohaselt võib lasteaiarühma registreerida kuni 20 last. Sama paragrahvi lõikes 8 kasutatakse sama asja kohta terminit „piirarv“. Palume sätted ühtlustada, kas lisada lõikesse 2, et tegemist on piirarvuga või kasutada lõikes 8 sõna „piirarv“ asemel väljendit „on rühma registreeritud laste arv“. 6. Eelnõu § 23 lõigetes 1 ja 5 on märgitud, et direktor juhib lasteaeda koostöös hoolekoguga ning et eralasteaia pidaja loob eralasteaias kollegiaalse juhtorgani, kellele kohaldatakse käesolevas seaduses hoolekogu kohta sätestatut. Sellega seonduvalt tekkisid järgmised küsimused: 1) Kas hoolekogu on lasteaia juhtorgan? Mis on tema vastutus? Eelnõus on toodud hoolekogu ülesanded § 24 lõikes 5 ning nendeks on põhiliselt erinevates küsimustes arvamuse avaldamine, osalemine ja ettepanekute tegemine. Seega otseselt mitte juhtimisotsuste tegemine. Vrdl erakooliseaduse § 6 lõike 1 punkt 5, mille kohaselt on hoolekogu kollegiaalne juhtorgan, kuid sama seaduse § 19 lõike 1 kohaselt on erakooli juhtorganid nõukogu ja direktor. 2) Kas eralasteaias ei ole hoolekogu? Sellist erisust ei tee eelnõu § 23 lõige 1 ega § 24. Lisaks teevad § 24 lõike 5 punktid 10 ja 12 erisuse munitsipaallasteaiale, mistõttu võib järeldada et ülejäänud osas peaks hoolekogusse puutuv, sh hoolekogu olemasolu kehtima ka eralasteaedadele. Aga lisaks on eralasteaial kollegiaalne juhtorgan, mis samuti järgib hoolekogu kohta sätestatut. Palume regulatsiooni täpsustada. 7. Eelnõu § 24 lõike 4 kohaselt moodustatakse ühe asutusena tegutseva lasteaia ja põhikooli hoolekogu põhikooli- ja gümnaasiumiseaduse (PGS) § 73 lõike 1 alusel kehtestatud korras. Palume seletuskirjas selgitada, kuidas tuleks lahendada olukord, kus eelnõu § 24 lõike 2 kohaselt moodustavad vanemate esindajad hoolekogu koosseisu enamuse, kuid PGS § 73 lõike 2 kohaselt moodustavad enamuse vanemate, vilistlaste ja kooli toetavate organisatsioonide esindajad. 2 8. Eelnõu § 69 muudetakse riigilõivuseadust (RLS). Selle punktiga 4 täiendatakse seaduse § 53 lõiget 1 punktiga 1¹ lastehoiu kohta. Kuna RLS § 53 lõike 1 loetelu on toodud välja erinevatel alustel, mõnel on vaja tegevusluba ja mõnel koolitusluba ja mõnel on mõlemat vaja, siis selguse huvides võiks olla erinevates lõigetes välja toodud riigilõiv tegevusloa eest ja riigilõiv koolitusloa eest. 9. Eelnõu seletuskirjas lk 140 on ära toodud "Seoses eralastehoidude tegevuslubade ületoomisega ja edaspidi andmete kandmisega hariduse infosüsteemi, tuleb arendada hariduse infosüsteemi võimekust. See toob Haridus- ja Teadusministeeriumile kaasa täiendava rahakulu." Seletuskirjast ei nähtu, mis mahus arendust on selleks ette nähtud ja mis allikatest on kavas katta selle arenduse kulud. Palume selles osas seletuskirja täiendada. 10. Eelnõu mõjuanalüüsist on puudu tulumaksuseaduse muudatuse mõju riigieelarvele. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Marge Kaskpeit 5885 1423 [email protected] Anneli Valgma 5885 1315 [email protected] Kutt Kommel 5885 1402 [email protected] 3