Eelnõu kooskõlastamine

Teie 14.12.2023 nr 8-1/8035, JUM/23- Justiitsministeerium 1651/-1K [email protected] Meie 03.01.2024 nr 1.1-11/7448-4 Täitmisregistri põhimäärus Austatud justiitsminister Rahandusministeerium kooskõlastab justiitsministri määruse „Täitmisregistri põhimäärus“ eelnõu järgmiste märkustega. 1) Eelnõu kohaselt on registri vastutav töötleja Justiitsministeerium ja volitatud töötleja Registrite ja Infosüsteemide Keskus. Eelnõu §-d 4 ja 5 sätestavad vastavalt registri vastutava ja volitatud töötleja ülesanded. Paragrahvis 6 loetletakse andmeandjad ja §- s 7 spetsiifilised andmeandjate ülesanded. Eelnõust ega seletuskirjas ei selgu, miks on §-s 7 kajastatud üksnes osade §-s 6 nimetatud andmeandjate ülesanded. Paragrahvis 7 ei ole esitatud näiteks krediidi- ja makseasutuste ülesandeid, kuigi nad esitavad samuti registrile andmeid (eelnõu § 11 lg 1 punktis 4 nimetatud andmed). Palume selles osas täiendada seletuskirja. Selgusetuks jääb ka eelnõus ette nähtud vastutava ja volitatud töötleja ning andmeandjate määratlemine arvestades neile §-des 4, 5 ja 7 ette nähtud ülesanded. Eelnõu seletuskirjas on näiteks välja toodud, et Kojal on täitmisregistri andmetega sisustamisel kandev roll ning et kojale pandud ka suhteliselt ulatuslikud andmetega seonduvad ülesanded. Jääb ebaselgeks, miks ei ole Koda käsitletav volitatud töötlejana. 2) Leiame, et eelnõu pakutud sõnastus on vastuolus krediidiasutuste seaduse (edaspidi KAS) § 88 lõikega 5. Eelnõu § 8 lõike 3 kohaselt lähtutakse registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest. Avalikku ülesannet täitvale asutuse kasutajale annab juurdepääsuõigused vastava asutuse haldur, kellele annab registris vastavad õigused RIK. Seletuskirja kohaselt antakse asutuste kasutajale juurdepääsuõigused olenevalt ülesannetest, mis on õigusaktidega asutusele ja konkreetsele ametnikule või töötajale pandud. Ei eelnõu tekstist ega seletuskirjast ei selgu, millistele asutustele ja millistel eesmärkidel juurdepääs registrile antakse. Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) 2016/679 (isikuandmete kaitse üldmäärus, edaspidi IKÜM) artiklite 5 ja 6 kohaselt peab isikuandmete töötlemiseks olema seaduslik alus ning andmete töötlemisel peab järgima isikuandmete töötlemise põhimõtteid. Isikuandmete töötlemiseks peab seaduse tasandil olema sätestatud Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 / [email protected] / www.rahandusministeerium.ee registrikood 70000272  konkreetne eesmärk, milleks andmeid kogutakse, samuti kogutavate andmete koosseis ja töötlemise kestus. Seepärast on küsitav, kas täitemenetluse seadustiku 01.01.2024. a jõustuva redaktsiooni § 63 lg 2, mille kohaselt avaliku võimu kandja, kes vajab täitmisregistri kasutamist seadusest tuleneva ülesande täitmiseks, võib süsteemiga liituda juhul, kui selleks on olemas tehniline võimekus, on eeltoodud põhimõttega kooskõlas. Vastavalt KAS § 88 lõikele 5 on krediidiasutused kohustatud täitemenetluse seadustiku §-s 63 sätestatud täitmisregistri kaudu esitatud järelepärimise vastusena avaldama pangasaladuseks olevaid andmeid. KAS § 88 lg 5 toodud loetelu on ammendav (numerus clausus’e põhimõttel). Infovahetuskanalina saavad krediidiasutuse valduses olevate andmete kohta päringuid teha vaid § 88 lõikes 5 nimetatud ametiasutused ja –isikud. Ei ole mõeldav, et täitmisregistri kui infovahetuskanali kaudu saaks krediidiasutustest andmeid asutused või isikud, keda ei ole loetletud KAS § 88 lõikes 5. Lõikes 5 toodud loetelu on võrreldes teiste Euroopa riikidega pretsedenditult lai. Eeltoodust tuleneb, et eelnõu § 8 lõige 3 on vastuolus KAS-is sätestatud pangasaladuse regulatsiooni mõtte ja sättega. Ei ole mõeldav, et registrile juurdepääsuõiguste andmisel ja äravõtmisel lähtutakse vaid kasutajale õigusaktidega pandud ülesannetest ning et krediidiasutustelt oleks õigus saada pangasaladuseks olevaid andmeid, mis võivad olla samaaegselt füüsilisest isikust klientide andmed ja kuuluvad ühtlasi IKÜM-i reguleerimisalasse, kõigil avalikku ülesannet täitvatel asutustel, kes vajaksid selliseid andmeid ja kellel on tehniline võimekus registriga liidestamiseks. Sama märkus kehtib ka eelnõu § 15 lõike 3 ja § 17 kohta - sõnastus „täitemenetluse seadustiku § 63 lõike 2 alusel registriga liidestatud asutus“ ei ole kooskõlas KAS § 88 lõikega 5 ja tuleb ümber sõnastada. Liidestada saab vaid asutusi, mis on loetletud KAS § 88 lõikes 5. Ka seletuskirjas ei ole selgitatud, millistele avaliku võimu kandjatele täitmisregistrist andmeid edastatakse ja millistel eesmärkidel seda tehakse. 3) Eelnõu § 10 lõigetes 2 ja 3 kasutatakse eksitavat terminit „arvelduskonto“. Samas kasutatakse eelnõu §-des 14 ja 15 terminit „konto“. Ka täitemenetluse seadustiku § 63 ega § 115 ei kasuta terminit „arvelduskonto“, vaid lihtsalt „konto“. Palume läbivalt eelnõu tekstis kasutada terminit „konto“. 4) Eelnõu § 10 lõike 2 punkti 2 kohaselt kantakse registrisse aresti kohta adressaadi andmed, milleks on krediidiasutuse registri või makseasutuse registri number ja BIC- kood. Eelnõust ega seletuskirjast ei selgu, kas adressaadiks on Eesti krediidiasutused ja makseasutused või on adressaatideks ka teistes EL liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja makseasutuste Eestis tegutsevad filiaalid. Meile teadaolevalt on kohtutäiturite ja pankrotihaldurite praktikas juba pikema aja jooksul ilmnenud probleeme teistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja makseasutuste Eesti filiaalides avatud kontode kohta teabe saamisel ja sealsete kontode arestimisel. Teistes liikmesriikides asutatud krediidiasutuste ja makseasutuste Eesti filiaalid peaks olema määruse kohaselt adressaadid, sest teiste riikide ettevõtjad peavad järgima Eestis üldistes huvides kehtestatud õigusnorme ja filiaalides avatud kontod peavad olema arestitavad samadel tingimustel kui Eesti krediidiasutustes või makseasutustes avatud kontod. Eeltoodut tuleb arvestada ka § 10 lõike 3 punkt 2 suhtes. 2  Eeltoodud seisukohta toetab ka Euroopa Parlamendi ja nõukogu määruse (EL) nr 655/2014, millega luuakse pangakontode Euroopa arestimismääruse menetlus, et hõlbustada võlgade piiriülest sissenõudmist tsiviil- ja kaubandusasjades art 4 punkt 2. 5) Eelnõu § 11 lg 1 punkt 3 ja § 10 lõige 3 kohustavad Rahapesu Andmebürood (edaspidi RAB) esitama täitmisregistrisse andmeid maksejuhiseta aresti kohta. Juhime tähelepanu, et RAB-i pädevusse ei kuulu arestide seadmine. RAB kehtestab rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise seaduse (edaspidi RahaPTS) §-i 57 kohaselt kontole, kontol olevale varale või tehingu, ametitoimingu või ametiteenuse objektiks oleva vara või muu rahapesu või terrorismi rahastamise kahtlusega vara suhtes käsutuspiirangu. Sellest tulenevalt ei ole Rahapesu Andmebüroo andmekogust (edaspidi RABIS) võimalik edastada täitmisregistrisse eelnõu § 10 lõikes 3 loetletud andmeid, mistõttu tuleb kaaluda, kas on põhjendatud RAB-i arvamine täitmisregistri andmeandjaks. Lisaks pole eelnõu seletuskirjas selgitatud, kuidas kasutatakse peaasjalikult rahapesu ja terrorismi rahastamise tõkestamise eesmärgil kogutud ja säilitatud andmeid täitmisregistris. Lisaks märgime, et RABIS-es olevate andmete kasutamisel peab arvestama, et RahaPTS § 60 sätestab ulatuslikud piirangu andmete kasutamisele. RahaPTS §-s 60 lõigetes 1-7 on loetletud isikud, kellel on juurdepääs RABIS-ele ja õigus selles sisalduvate andmete töötlemiseks, ning samuti isikud ja asutused, kellele ja millistel alustel saab RABIS-est andmeid väljastada. Sarnaselt punktis 1 kirjeldatud probleemile on eelnõu § 8 kohaselt täitmisregistris sisalduvatele andmetele juurdepääsu omavate isikute ring laiem kui RahaPTS §-s 60 loetletu ning eelnõu § 8 lõige 3 võimaldab anda täitmisregistrile täiendavaid juurdepääsuõigusi. Eelnõu tekstist ega seletuskirjast ei selgu, millistele asutustele ja millistel eesmärkidel juurdepääs registrile antakse. Sellest tulenevalt ei ole eelnõu § 8 pakutud sõnastuses kooskõlas RahaPTS §-ga 60. 6) Eelnõu § 10 lõige 4 sätestab andmed, mis kantakse täitmisregistrisse volituste kohta. Palume täiendada seletuskirja näidetega, milliste õigussuhetega seoses võivad olla antud kolmandatele isikutele volitused täitmisregistri andmetega tutvumiseks. 7) Eelnõu § 11 lg 2 punkti 1 kohaselt kasutab register andmeallikana rahvastikuregistrist eestkoste ja seoste andmeid. Palume seletuskirja täiendada ja selgitada, mida eelnõus mõistetakse „seoste andmete“ all. 8) Eelnõu § 5 punkti 10 järgi vastutab volitatud töötleja RIK-i kasutajate poolt registrisse sisestatud andmete õigsuse ja andmetöötluse seaduslikkuse eest ning teostab RIK-i kasutajate kasutajaõiguste järelevalvet. Eelnõu § 13 lõike 1 järgi vastutab registrisse kantud ebaõigete andmete parandamise ja andmete ajakohasena hoidmise eest andmete esitaja. Palume seletuskirjas neid sätteid selgitada, kuna hetkel jääb mulje, et RIK ühtaegu vastutab ja ei vastuta andmete õigsuse eest. 9) Eelnõu kohaselt jõustub määrus 1. jaanuaril 2024. a. Eelnõu saadeti kooskõlastamiseks eelmisel nädalal, kuigi täitemenetluse seadustiku ja teiste seaduste uue redaktsiooni jõustumine 2024. a 1. jaanuaril oli teada juba 2021. a. aprillis. Kuigi määruse ettevalmistamiseks on olnud piisavalt aega, on nüüd riik kehtestamas uusi norme n-ö üleöö. Määruse avaldamise ja jõustumise vahele peaks jääma piisavalt aega, et tagada piisav õiguskindlus. Õiguskindluse põhimõte nõuab mh, et vacatio legis’e jooksul, s.o. 3  ajavahemik õigusakti avaldamise ja jõustumise vahel, oleks piisav ajavahemik ja normi adressaadid jõuaksid uute normidega tutvuda ja oma tegevuse vastavalt ümber korraldada. Kuna täitmisregister mõjutab Maksu- ja Tolliameti tööd oluliselt, aga eelnevast tulenevalt on Maksu- ja Tolliametil vaja määruse rakendamise korraldamiseks (sh süsteemide testimiseks) rohkem aega, palume arvestada Maksu- ja Tolliameti edaspidi esitatavate märkustega eelnõu rakendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Võrklaev rahandusminister Liina Malm 5854 7865 [email protected] Jarmo Lilium 5302 6314 [email protected] Kadri Siibak 5885 1369 [email protected] Anneli Valgma 5885 1315 [email protected] Agnes Peterson 5885 1301 [email protected] 4