Vaidlustaja täiendav seisukoht

Riigihangete vaidlustuskomisjon Rahandusministeerium Lõkke 5, Tallinn [email protected] Hankemenetluse reg nr 268219 Menetlustoiming Seisukoht Kuupäev 02.01.2024 Vaidlustaja Saloni Büroomööbli AS registrikood: 10289177 aadress: Vahe 4, Märja alevik, Tartumaa 61406 e-post: [email protected] Vaidlustaja lepinguline esindaja Mihkel Nukka UniLaw Õigusbüroo aadress: Kompanii 10, Tartu e-post: [email protected] Hankija Riigi Kinnisvara AS aadress: Tartu mnt 85, 10115 Tallinn telefon: 606 3400 e-post: [email protected] Hankija esindaja Alo Pikk tel: 56 609 773 e-post: [email protected] Kolmas isik Aktsiaselts STANDARD Registrikood 10011051 Pikk 107, 75101 Kose vald, Kose alevik, Harju maakond Kolmanda isiku esindajad vandeadvokaat Triin Kaurov vandeadvokaat Liisa Levandi Advokaadibüroo TGS Baltic Ahtri 6a, 10151 Tallinn tel 626 4300 e-post: [email protected], [email protected] SEISUKOHT Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangule UniLaw Õigusbüroo OÜ | tel: 7 309 879 | [email protected] 1/3 I ASJAOLUD 1.1. Riigihangete vaidlustuskomisjoni (edaspidi ka vaidlustuskomisjon) menetluses on Saloni Büroomööbli AS (edaspidi ka vaidlustaja) vaidlustus Riigi Kinnisvara AS (edaspidi ka hankija) riigihankes „Paide kohtu- ja riigimaja hoone sisustus“ (viitenumber 268219) (edaspidi ka Hange). 1.2. 28.12.2023. a esitas vaidlustuskomisjon pooltele Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangu vaidlusalusele olukorrale, mille osas on võimalik esitada seisukohti kuni 2. jaanuarini 2023. a. II SEISUKOHA PÕHJENDUS 2.1. Vaidlustaja jääb varasemate seisukohtade, põhjenduste ja nende kinnituseks esitatud tõendite juurde. Vaidlustaja leiab, et Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnang kinnitab vaidlustuse aluseks olevaid olulisi asjaolusid ja eelkõige, et: a) vaidlusaluse dokumendi üleslaadimine õnnetus; b) ei vasta tõele vaidlustatud otsuses esitatud hankija väide, et faili ei ole võimalik avada; c) hankija ei teinud hanke korraldamisel ja läbiviimisel midagi selleks, et ilmset tehnilist küsimust lahendada, rikkudes sellega hankemenetluse üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab hankija riigihanke korraldamisel tegutsema proportsionaalselt (RHS § 3 p 1) ja sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel (RHS § 3 p 5). 2.2. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangu kohaselt on võimalik, et probleemi vaidlusaluse faili (täielikul) avamisel põhjustas tehniline rike, mida ei saanud pakkuja mõjutada. Olukorras, kus riigihangete registri infosüsteem kinnitas pakkujale, et faili üleslaadimine õnnestus, võib pakkuja süsteemi usaldada ja saadud kinnitusele tuginedes eeldada, et üleslaetud dokument on probleemideta registrini jõudnud (vt vaidlustaja 27.12.2023. a seisukoha selgitusi „rohelise märke“ kohta, p 3.3 ja lisa 2). 2.3. Antud olukorras ja tuginedes RHS § 3 p-dele 1 ja 5 oleks pidanud hankija tehnilise vea ilmnemisel tegema omalt poolt kõik selleks, et viga kõrvaldada. Antud juhul oli see ilmselgelt võimalik, ilma et vaidlustaja oleks saanud mingit eelist teiste pakkujate suhtes ja pakkujate võrdsus on tagatud. 2.4. Hankija aga ei teinud midagi selleks, et faili avamisega ilmnenud tehnilist küsimust lahendada. Hankija on otsuses ainult üldsõnaliselt nentinud, et faili ei ole võimalik avada. Seegi väide on aga vale, sest Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus on kinnitanud, et fail avaneb, aga selle lõpp on puudu („Failiserveris on mõlemad failid olemas. Esimene fail on korras ja avaneb. Teine fail on poolik (faili lõpp on puudu“). 2.5. Hankijal oli võimalus ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtete (RHS § 3) kohustus tehnilise probleemi ilmnemisel pöörduda Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poole, et selgitada välja, kas antud olukorda on võimalik lahendada. Hankija jäi tegevusetuks, et parima hinnaga pakkumuse tagasilükkamist vältida. Sellega rikkus hankija oma kohustusi hanke korraldamisel. 2.6. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangu kohaselt on võimalik tuvastada, et vaidlustaja on edukalt üleslaadinud kaks faili, mis visuaalsel vaatlusel on sarnane 2/3 teise failiga (mille lõpp on puudu). Samuti on logifailidest võimalik tuvastada dokumentide üleslaadimise aeg. Kui võrrelda vaidlustuse lisa 2 faili loomise kellaaega üleslaadimise ajaga, siis on võimalik tuvastada, et need ühtivad, mis võimaldavad järeldada, et vaidlustaja arvutis (serveris) asuv fail avaneb ning tegemist on sama failiga (vt selle kohta ka vaidlustaja 27.12.2023 seisukoha p 3.12 ja lisa 1). Lisaks oleks võimalik võtta teiste asjaolude kogumis arvesse eelnevalt üles laetud ja failiserveris olemasolevat dokumenti, mis on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse sõnul visuaalsel vaatlusel sarnane teise failiga. 2.7. Eeltoodust järeldub, et kui hankija oleks oma kohustusi täitnud ja tegelenud sisuliselt ilmnenud tehnilise probleemi lahendamisega, siis oleks võrdse kohtlemise printsiipi järgides olnud võimalik tehniline viga lahendada, küsides vaidlustajalt vaidlustuse lisana 2 esitatud dokumendi taasesitamist, mis avaneb probleemideta. 2.8. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangu kohaselt on olukorrale kaks seletust: „1. Fail oli laadimise alustamisel juba vigane 2. Failiga juhtus midagi teekonnal kasutaja brauseri ja failiserveri vahel.“ Vaidlustaja hinnangul on esimene variant (Fail oli laadimise alustamisel juba vigane) välistatud, kuivõrd antud juhul on vaidlustaja tõendanud vaidlustuse lisa 2 metaandmetega ja asjatundja arvamusega, et vigane ja vaidlustuse lisa 2 fail on identsed (HEX koodide võrdleva analüüsi põhjal tuvastatud, vt selle kohta ka vaidlustaja 27.12.2023 seisukoha p 3.12 ja lisa 1). Seda arvestades oleks saanud hankija ilmnenud tehnilise probleemi hanke korraldamise üldpõhimõtteid järgides lahendada, kahjustamata sellega teiste pakkujate õiguseid ja tagades võrdse kohtlemise põhimõtte järgimise hanke läbiviimisel. 2.9. Vaidlustaja rõhutab, et vaidlustuse lisa 2 dokumendi küsimine ja sellega arvestamine ei oleks andnud vaidlustajale ühtki eelist teiste pakkujate eest, vaid oleks lahendanud ilmse tehnilise probleemi seoses õnnestunult üleslaetud faili avamisel. Ühtlasi oleks saanud hankija veenduda, et parima hinnaga pakkumuse teinud vaidlustaja pakkumus vastab vastavustingimustele. 2.10. Viimasena soovib vaidlustaja rõhutada, et riigihangete registri pakkujate vaates ei ole pakkujal võimalus infosüsteemi keskkonna siseselt kontrollida, kas seal olev fail avaneb korrektselt. Faili allalaadimine ei võimalda pakkujal veenduda selles, et see avaneb ka riigihangete registris. Lisaks leiab vaidlustaja, et pakkuja võib usaldada riigihangete registri infosüsteemi ja kui see näitab, et faili üleslaadimine on õnnestunud, siis võib pakkuja õigustatult eeldada, et üleslaetud fail on probleemideta registrini jõudnud. Seega on antud juhul etteheited vaidlustaja hoolsuskohustuse rikkumise kohta selgelt alusetud ja hankija oleks saanud mõistlikult tegutsedes lihtsalt ilmnenud tehnilise vea kõrvaldada, tagades seejuures pakkujate võrdse kohtlemise ja andmata vaidlustajale vaidlustuse lisana 2 esitatud dokumendiga arvestamisel ühtki eelist. Lugupidavalt allkirjastatud digitaalselt Mihkel Nukka Saloni Büroomööbli AS lepinguline esindaja 3/3