dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Hankija vastus

Rahandusministeerium · 2. jaanuar 2024
Viit
12.2-10/23-205/481-6
Registreeritud
2. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
AS Eesti Post
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-205
Vastutaja
Angelika Timusk (Rahandusministeerium, Riigihangete vaidlustuskomisjon)

Failid

  • 📎20240102_nr_7.3-2.2_0787-2_AS_Eesti_Post_kirjalik_vastus_OÜ_Siivous_Puhastus_vaidlustusele_riigihankes_269560_-_Riigihangete_vaidlustuskomisjon.asice185 KB

Sisu (failidest)

Angelika Timusk Teie: 27.12.2023 nr 12.2-10/205 Riigihangete vaidlustuskomisjon Tartu mnt 85, 10115 Tallinn Meie: (kuupäev digiallkirjas) nr 7.3-2.2/0787-2 [email protected] AS EESTI POST KIRJALIK VASTUS OÜ Siivous Puhastus vaidlustus AS Eesti Post läbiviidava riigihanke „Heakorra teenus Omniva objektidel üle Eesti“ (viitenumber 269560) osale 3 Krausberg Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsusele Vaidlustaja OÜ Siivous Puhastus registrikood: 11235321 Kirsi tn 1, Kohtla-Nõmme alev, Toila vald 30503 Ida-Viru maakond Vaidlustaja esindaja: Janar Tukkija [email protected] Hankija: AS Eesti Post registrikood: 10328799 Pallasti tn 28, 10001 Tallinn Hankija esindaja: Marliis Elling tel: +372 515 8828 menetluspost: [email protected] Kolmas isik: Krausberg Eesti OÜ e-post: [email protected] 1. AS EESTI POST TAOTLUSED 1.1. AS Eesti Post palub vaidlustuskomisjonil jätta OÜ Siivous Puhastus 27.12.2023 esitatud vaidlustus rahuldamata. 1.2. AS Eesti Post palub vaidlustuskomisjonil jätta kõik menetluskulud vaidlustaja kanda. 2. ASJAOLUD JA EELNEV MENETLUS 2.1. AS Eesti Post (edaspidi tekstis EP või hankija) avaldas 14.09.2023 avatud hankemenetlusega hanke „Heakorra teenus Omniva objektidele üle Eesti” (viitenumber 269560). Hange koosnes 6 osast ning eesmärk oli sõlmida raamleping igale osale. Pakkumuste esitamise tähtajaks oli 31.10.2023. 2.2. Lähtuvalt riigihanke alusdokumendi „Pakkumuse esitamise ettepanek“ punktist 4.1 oli pakkumuste hindamiskriteeriumiks maksumus. Edukaks osutub enim väärtuspunkte saanud pakkumus ehk majanduslikult soodsaim pakkumus. Väärtuspunktid jagunesid: 70% ‒ sisekoristuse eest, 10% ‒ välikoristuse eest ja 20% eritööde eest. Pakkujale, kelle esitatud pakkumus on kõige soodsam omistatakse kõige rohkem väärtuspunkte. AS Eesti Post • Pallasti 28, 10001 Tallinn Eesti • Tel: 661 6616 • [email protected] 2.3. EP edastas 14.12.2023 riigihangete registris väljavõtte juhatuse hääletusprotokolli otsuse 20231124 nr 1.1-3_0114 punktidest 2.1 ja 2.2 pakkumuste vastavaks tunnistamise ja pakkumuse edukaks tunnistamise kohta. Samuti väljavõtte EP juhatuse hääletusprotokolli otsuse 20231212 nr 1.1-3_0118 punktidest 6.1‒6.3 eduka pakkuja kõrvaldamata jätmise, kvalifitseerimistingimustele vastavuse ja raamlepingu sõlmimise kohta avatud hankemenetluses „Heakorra teenus Omniva objektidele üle Eesti.”. Lähtuvalt eelnevatest otsustest tunnistas EP hanke osas 3 edukaks pakkujaks Krausberg Eesti OÜ (edaspidi tekstis kolmas isik), kuna ta sai osas 3 kõige rohkem väärtuspunkte ehk 90,44. OÜ Siivous Puhastus (edaspidi ka vaidlustaja) väärtuspunktid olid 78,19. 2.4. Vaidlustaja esitas 27.12.2023 vaidlustuse EP poolt läbiviidava riigihanke „Heakorra teenus Omniva objektidel üle Eesti“ (viitenumber 269560) osale 3, millega tunnistati edukaks kolmanda isiku pakkumus. 3. AS EESTI POST PÕHJENDUSED 3.1. EP vaidlustust õigeks ei võta ja vaidleb sellele vastu. 3.2. Vaidlustus- ja kohtupraktikale toetudes peab hankijal tekkima kahtlus pakkumuse maksumuse põhjendatuses siis, kui asjaomane hind on märkimisväärselt madalam erinevatest asjakohastest referentsväärtustest (nt vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 196-20/225833, p 12; Tallinna Halduskohtu otsus asjas nr 3-21-1809, p 17). Sealjuures on hankijal alapakkumuse kahtluse tekke üle otsustamisel lai kaalutlusruum (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-15-77, p 14; vaidlustuskomisjoni otsus asjas nr 196-20/225833, p 16). Kujundades seisukohta, kas pakkumuse maksumus tekitab kahtluse selle põhjendatuses, tuleb vaadelda seda maksumust tervikuna, mitte rebida hinnapakkumusest välja üht või mõnda üksikut komponenti, mis võib olla konkureerivate pakkumustega võrreldes madalam (vt Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-17-2544, p 12; otsus asjas nr 3-18-1116, p 18). Teisisõnu, hankijal saab ja peab tekkima alapakkumuse kahtlus siis, kui pakkumuse maksumus tervikuna on anomaalselt madal, mitte aga siis, kui anomaalselt madal on vaid mõni üksik ühikuhind kogu hinnapakkumuses. See on põhjendatav mh asjaoluga, et vastavalt kohtupraktikale on nii hankelepingu sisene kui väline ristsubsideerimine riigihangetes vaikimisi lubatud. Ristsubsideerimine on keelatud vaid siis, kui hankija on selle keelanud riigihanke alusdokumentides või kui vastav keeld tuleneb eriseadusest (vt Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-20-924, p 22; otsus asjas nr 3-20-2362, p 29). Ristsubsideerimise korral saab pakkuja teatava toote või teenuse hinnastada omahinnast madalamalt, kattes sellega kaasneva kahjumi mujal tekkiva kasumiga. Nii nt saab pakkuja hankelepingu sisest ristsubsideerimist kasutades määrata ühe hankelepingu alusel osutatava teenuse hinna väga väikeseks, samas määrates selle kompenseerimiseks teise sama lepingu alusel osutatava teenuse hinna küllaltki kõrgeks, nõnda et pakkumuse kogumaksumus on summa summarum mõistliku suurusega. Vaidlusaluse riigihanke puhul ei tulene ristsubsideerimise keeldu hanke alusdokumentidest ega ühestki eriseadusest. 3.3. Vaidlustatud hankes küsis hankija pakkujalt mitmeid erinevaid ühikuhindu: sisekoristuse maksumust (m2 hind), välikoristuse maksumust (tunni hind) ja eritööde maksumust (teenuse hind). Vastavalt hindamismetoodikale oli sisekoristuse maksumuse osakaal 70%, välikoristuse maksumuse osakaal 10% ja eritööde maksumuse osakaal oli 30%. Vaidlustaja väitel on kolmanda isiku pakkumuses põhjendamatult madalad välikoristustööd ning eritööd. Seda, et kahtlaselt madal oleks kolmanda isiku pakutud sisekoristuse maksumus või et anomaalselt madal oleks kolmanda isiku pakkumuse maksumus tervikuna, vaidlustaja ei väida. Nagu eespool selgitatud, ei saa ainuüksi ühe või mõne üksiku teenuse või töölõigu anomaalselt madal hind tekitada alapakkumuse kahtlust, seda eriti olukorras, kus ristsubsideerimine on lubatud. Alapakkumuse kahtluse tekkeks peab pakkumuse maksumus tervikuna olema kahtlust äratav. 3.4. EP on lähtuvalt riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 115 lg 1 pöördunud 9.11.2023 kolmanda isiku poole ja palunud esitada selgitused põhjendamatult madala hinnaga pakkumust hanke osas 3 välikoristuse ja eritööde osas. Selgituse sisust soovis hankija aru saada, kuidas kolmas isik plaanib pakkumuses esitatud hindadega osutada kvaliteetset teenust vastavalt hanke alusdokumentidele. 3.5. Kolmas isik on vastanud riigihangete registris 16.11.2023 teabevahetusel, sõnumid ettevõtjale (ID 793282) järgnevalt: juhime tähelepanu, et Krausberg Eesti OÜ on tegelenud Omnivale puhastusteenuse osutamisega juba viimased kaks hanget. Seetõttu on Krausberg Eesti OÜ väga täpselt teadlik objekti spetsiifikast, iseärasustest, vajadustest, mahust, ruumidest ja sellega seoses ka tööde teostamisega kaasnevatest kuludest. Lisaks juhime tähelepanu, et Krausberg Eesti OÜ omab kvaliteedi- ja juhtimissüsteemi ISO, mis tagab, et juurutatud on protseduurid, mis tagavad kvaliteetse puhastusteenuse osutamise. Krausberg Eesti OÜ panustab palju oma töötajate arendamisele ja koolitamisele, mis tagab meile efektiivsed töötajad ja töömeetodid ning sellest tulenevalt saame pakkuda ka soodsamat hinda. Samuti on meil suured kogemused analoogsetel objektidel puhastusteenuse osutamisel ja oskused tööd planeerida ning tööaega optimeerida, sealjuures mitte kvaliteedis alla andes. Meie pikaajalised kogemused selliste tööde tegemisel ja antud objekti väga hea tundmine on võimaldanud meil täpselt välja arvutada, kui palju aega ja millist ressurssi meil erinevate tööde või nende komplektide tegemiseks kulub, sellele oleme lisanud kõik kaasnevad kulud ja oodatava kasumi. Soodsamat hinda saab Krausberg Eesti OÜ pakkuda ka seetõttu, et ei pea tegema tehnikale ega töövahenditele märkimisväärseid lisakulutusi, sest hankelepingu täitmiseks vajalik tehnika ja töövahendid on meil sisuliselt olemas ning suurettevõtjana on meil võimalik tarvikuid, töövahendeid ning puhastusaineid soetada hulgihindadega. Krausberg Eesti OÜ pakutud tasudel baseeruvate teenuste maksumus katab ära kõik tööde teostamisega kaasnevad kulud, sh tööjõuga seotud kulud, töövahenditega seotud kulud ning kõik muud kulud ning Krausberg Eesti OÜ poolt mõistlikuks peetud kasumimarginaali. Seega Krausberg Eesti OÜ kavatseb katta hankelepingu täitmisega kaasnevad kulud ja oodatava kasumimarginaali teostatud tööde eest hankija poolt makstava tasu arvelt. Krausberg Eesti OÜ on planeerinud kõnealuse objekti kasumlikuna. Krausberg Eesti OÜ-l on samas endal olemas piisav finantsressurss, et katta kulud seni, kuni hankija maksab tasu. Olulist tähtsust omab, et antud hankes ei ole keelatud ristsubsideerimine. See tähendab, et pakkujatel on lubatud hankeeseme siseselt subsideerida ühe töö tegemist teise arvelt. Seetõttu on lubatav, et mingi ühikhinna pakub pakkuja madala, mis võib tähendada, et mingi töö tegemine ei pruugi eraldivõetult katta selle töö tegemisega kaasnevaid kulusid. Samas on sellise töö madal ühikhind kompenseeritud mingi teise töö suhtes pakutud turutingimustega võrreldes kõrgema ühikhinnaga. Seega, ühe töö madal või olematu kasumimarginaal või isegi kahjum on subsideeritud teise töö kõrgema kasumimarginaaliga. Järelikult kui mingi ühikuhind on hankija arvates liiga madal, siis on see töö subsideeritud ehk kompenseeritud mingi teise töö suhtes pakutud ühikhinnas sisalduvast tavapärasest kõrgema kasumimarginaaliga. Ristsubsideerimise lubatavuse korral ei olegi seetõttu põhjendatud analüüsida tööde ühikhindu eraldivõetult, vaid tähtsust omab tööde kogumaksumuse põhjendatus. Krausberg Eesti OÜ kinnitab, et ta on suuteline pakutud hindade ja nende alusel kujuneva kogumaksumusega teenima mõistlikku ja konkurentsivõimelist kasumit. Osades 2-6 oleme samuti arvestanud kõik tegevused, mis olid nõutud hanketingimustes, koguhinna sisse. Osades 2-6 oleme aga sisekoristuse hinnaga subsideerinud välikoristuse ja eritööde hinda. Tihti väiksemates piirkondades teostab ka väiksemaid eritöid sama teenindaja, kes hooldab ka siseruume. Seetõttu on sünergia ja arvestuse huvides meile lihtsam arvestada teenust samas ühikuhinnas. Samuti puudutab see välitöid, kus mitmes osas on välitööde osakaal suhteliselt väike. See tekitab olukorra, et eraldi kojameheteenust sõita teostama näiteks Vändra või Lihula jaotuspunkti pole mõtet ja kuluefektiivsem ning mõistlikum on teostada antud tööd samas isikus või koosseisus sisekoristusega. Seetõttu on ka mõistlik hinnastada vastavalt eelmainitule. Kinnitame, et oleme kõik hinnad hoolega läbimõelnud ja suudame pakkuda pakutud hindadega kvaliteetset teenust. 3.6. Seega täitis EP oma hoolsuskohust ja kolmanda isiku maksumuse alapakkumuse kahtluse korral algatas EP pakkumuse maksumuse põhjenduste kontrolli ning hindas pakkuja vastust ka sisuliselt edukas tunnistamise otsuses, mis on sisuline ja õiguspärane. Edukaks tunnistamise otsuses on EP põhjendanud alljärgnevalt: Võrreldes Krausbergi esitatud pakkumuses esitatud hindu kogumis ei ole hankijal alust arvata, et tegemist on põhjendamatult madala maksumusega. Kuigi teiste pakkumuste hinnavahe erinevus esineb ei ole see märkimisväärne ning ei tekita kahtlust pakkuja võimekuses hankelepingut kohaselt täita. Eelmises hankes olevate hindadega võrdlus ei ole kohane, kuna hindamise kriteeriumid on võrreldamatud. Lisaks on tegemist raamlepinguga, kus täpsed eritööde vajadused on teadmata (nt lumekoristus). Sisekoristustööde hinnad ei erine oluliselt käesoleval hetkel makstavast tasust. 3.7. Kolmas isik vastas täielikult hankija esitatud küsimustele. Kolmas isik selgitas usutavalt oma vastuses, kuidas tal on võimalik nimetatud hinda pakkuda. Kolmanda isiku vastusest ei ilmnenud, et esineks selge risk hankelepingu mittekohaseks täitmiseks, ning vastused ei olnud ka ilmselgelt asjakohatud põhjendamaks, et pakkuja on võimeline hankelepingut täitma. EP on oma otsuses selgitanud, milliseid kolmanda isiku selgitusi ta veenvaks pidas. EP-l on nimetatud menetlusstaadiumis ulatuslik hindamisruum ning edukaks tunnistamise otsuses ei ole ilmselget kaalutlusviga, mille tõttu tuleks nimetatud otsus kehtetuks tunnistada. 3.8. EP rõhutab, et oluline on, et kolmas isik on teadlik teenuse mahust ja ajakulust konkreetsetel objektidel. Lisaks on tegemist raamlepinguga, kus täpne välikoristus ja eritööde vajadus selgub lepingu täitmise käigus ning objektide asukohta arvestades ei ole märkimisväärsed. Samuti oli kõigile pakkujatele teada, et osas 3 hetke info põhjal välikoristust vaja ei ole (nt asub Jõhvi postkontor Jewe keskuses, Narva postkontor Fama keskuses, Kohtla-Järve postkontor Vironia keskuses ning Kiviõli postkontor Kaubanduskeskus K5) ning erikoristuse vajadus väike (1‒2 korda aastas). Sisekoristustööde hinnad ei erine oluliselt käesoleval hetkel makstavast tasust. Samuti on kolmas isik selgitanud hankesisese subsideerimise lubatavaust. Kuna EP on eelnevatel hangetel sise- ja välikoristust hinnastanud erinevalt (koristust ühes kuus objekti kohta) ei ole käesolevad pakkumused üks-üheselt võrreldavad. 3.9. RHS § 115 lg-s 8 on sätestatud: „Hankija kontrollib selgitust ja hindab esitatud tõendeid, konsulteerides vajaduse korral pakkujaga. Kui hankija leiab endiselt, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, või kui pakkuja ei esita hankijale nõutud selgitust, lükkab hankija pakkumuse põhjendatud kirjaliku otsusega tagasi.“. Juhul kui pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, tuleb RHS § 115 lg 8 alusel hankijal pakkumus tagasi lükata. Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. „Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7). 3.10. EP märgib, et vaidluses selle üle, kas sellise pakkumuse, mis läbis ka alapakkumuse kontrolli, edukaks tunnistamise otsus on õiguspärane, pole olulised võrdlused teiste pakkujate pakutud hindadega, hankelepingu eeldatava maksumusega ega muude asjaoludega, mis võivad olla ajendiks kontrollimenetluse alustamiseks vajaliku kahtluse tekkimisel. 3.11. Kolmas isik on usutavalt selgitanud, et ta kasutas oma pakkumuse hinnastamisel ristsubsideerimist ning hankija ei pea ise välja selgitama pakkumuse hinna sisendeid ega asuma üle arvutama, kas hinnad vastavad turutingimustele ja kas kõrvalekalded on mõistlikud. Riigikohus on otsuse 3-20-924 punktis 22 märkinud, et kuigi alapakkumuse tuvastamise üks peamine meetod on pakkumuse hinna ja majandusliku väärtuse võrdlus (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 23), ei ole alust pidada põhjendamatult madala maksumusega pakkumuseks igasugust alla omahinna pakkumust. Ei praeguse riigihanke alusdokumentides ega konkreetse teenuse hankimisel kohalduvates eriseadustes ei ole sätestatud ristsubsideerimise keeldu. 3.12. EP ei ole teinud ilmselgeid kaalutlusvigu. Ilmseks kaalutlusveaks oleks olukord, kus hankija ei ole pakkuja väiteid sisuliselt hinnanud, st hankijale pakkumuse maksumuse põhjendamiseks esitatud selgitused ilmselgelt ei põhjendanud ära pakkuja võimekust pakutud hinnaga hankelepingut nõuetekohaselt täita või kui pakkuja jätnuks hankija selgitusnõudele täielikult või olulises osas vastamata nii, et hankijal polnuks võimalik üldse maksumuse põhjendatust kindlaks teha. Riigihangete kohtupraktika ei pane hankijale kohustust asuda pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli faasis ise pakkumuse „õiget“ turuhinda kalkuleerima. 3.13. Samuti ei ole vaidlustaja tõendanud oma väidet, et kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. EP-le jääb arusaamatuks, millele tuginevad vaidlustaja väited. Vaidlustaja on piirdunud üksnes paljasõnaliste väidetega, et kolmanda isiku pakkumus olevat põhjendamatult madala maksumusega, kuid ei ole oma väited kuidagi tõendanud. Ülaltoodu kokkuvõttes on vaidlustus alusetu, mistõttu palub EP jätta vaidlustus rahuldamata. EP soovib asja arutamist kirjalikus menetluses. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Mart Mägi AS Eesti Post juhatuse esimees Heiki Raadik AS Eesti Post juhatuse liige Koostaja: Marliis Elling, 515 8828 [email protected]
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel