Maksu ja Tolliamet
[email protected] Meie 08.01.2024 nr 5-1/80-1
Leppetrahvide maksustamine
Analüüsisime veelkordselt leppetrahvide maksustamist juhul, kui auto pargitakse parkla
kasutamise tingimusi rikkudes. Lähtuvalt käibemaksuseadusest, nõukogu direktiivist
2006/112/EÜ (käibemaksudirektiiv) ja Euroopa Kohtu praktikast tuleb parkimist, mille eest
nõutakse tasu leppetrahvina, maksustada käibemaksuga.
Käibemaksuseaduse (KMS) §-s 1 on sätestatud käibemaksu objekt, milleks muuhulgas on
käive. Käive on KMS § 4 lg 1 punkti 1 järgi kauba võõrandamine ja teenuse osutamine
ettevõtluse käigus. Ettevõtlus on isiku iseseisev majandustegevus, mille käigus võõrandatakse
kaupa või osutatakse teenust (KMS § 2 lg 2). Teenus on ettevõtluse korras hüve osutamine
või õiguse võõrandamine, mis ei ole kaup (KMS 2 lg 3 punkt 3). Parkija saab parklasse
sisenemisel hüve sõltumata sellest, kas ta kasutab parklat parkimistingimusi täites või neid
eirates. Käibemaksuga maksustamine või mittemaksustamine ei sõltu sellest, kuidas tehingut
nimetatakse. Kui leppetrahv vastab käibemaksuseaduses toodud teenuse mõistele ehk kui
teenuse saaja saab hüve nagu antud juhul, siis seda tuleb maksustada.
KMS § 12 lõike 1 järgi on käibe maksustatavaks väärtuseks müügihind ning kõik muu tasuna
käsitatav, mille teenuse osutaja teenuse saajalt või kolmandalt isikult teenuse eest on saanud
või saab. Seega maksustatavaks väärtuseks on summa, milles kokku lepitakse ehk see summa,
mis on parklasse sisenemisel informatiivsel plakatil kirjas. Kui parkimistingimusi eirates
võetakse kõrgendatud tasu olenemata sellest, kuidas seda tasu on nimetatud, siis
maksustatavaks väärtuseks on kõrgendatud tasu. Leppetrahvi tühistamisel või vähendamisel
tehakse käibemaksu ümberarvestus maksustamisperioodil, millal leppetrahv tühistati või
vähendati. Kui leppetrahvi saaja jätab leppetrahvi tasumata, siis parkimisteenuse osutajal on
õigus vähendada oma maksukohustust, kui KMS § 291 tingimused on täidetud.
Parkimise eest leppetrahvi käibemaksuga maksustamist kinnitab ka Euroopa Kohtu lahend
kohtuasjas C-90/20, mis käsitab käibemaksudirektiivi artikli 2 kõike 1 punkti c tõlgendamist.
Euroopa Kohus otsustas, et kui võetakse tasu parkla kasutamise eest tüüptingimusi eirates,
siis tuleb seda mõista kui teenuse eest võetavat tasu, mida tuleb käibemaksuga maksustada
sõltumata sellest, kuidas makstavat tasu liikmesriigi õiguses nimetatakse. Antud juhul ei ole
Eestis kehtiv käibemaksuseadus vastuolus Euroopa Kohtu otsusega, mis tingiks vajaduse
käibemaksuseadust muuta, kuna teenuse maksustamise põhimõtted käibemaksuseaduses on
vastavuses käibemaksudirektiiviga. Leppetrahvide maksustamist käsitab ka Euroopa Kohtu
kohtuasi C-295/17, mis kinnitab antud seisukohta.
Riigikohus on korduvalt rõhutanud riigisiseste kohtute kohustust tõlgendada Eesti õigust
kooskõlas Euroopa Liidu õigusega ehk kohustust tõlgendada Eesti õigust võimalikult suures
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
ulatuses Euroopa Liidu õiguse sõnastust ja eesmärki arvestades (Riigikohtu kohtuasi 3-3-1-
19-15 punkt 12). Käibemaksuseadus on kooskõlas käibemaksudirektiiviga ja Eesti kohtud
juhinduvad käibemaksuseaduse tõlgendamisel Euroopa Kohtu lahenditest (näiteks Riigikohtu
lahendid 3-20-663, 3-17-933, 3-16-517).
Riigikohtu lahendid 2-17-117146, 3-2-1-68-16, 3-2-1-3-16, 2-17-117146 ei ole
Rahandusministeeriumi ja maksuhalduri poolt antud tõlgendusega vastuolus. Keskseks
küsimuseks lahendites ei ole tehingu olemus või maksustamine, vaid kas parkla teenuse
osutajal oli õigus auto teisaldada või leppetrahvi nõuda nii hilja või kas sellest on teavitatud
mõistlikul viisil. Kohtuotsustes käsitatakse mittenõuetekohast parkimist üüriteenusena.
Kohus möönab, et parkimistingimustes sisalduv kokkulepe tasuda tingimuste rikkumise
korral leppetrahvi võib vastata leppetrahvi kokkuleppele võlaõigusseaduse § 158 lg 1 mõttes.
Käibemaksuseaduse seisukohalt ei ole määravaks leppetrahvi käsitlus lepingulisi suhteid
reguleerivas õiguses. Nagu ülal mainitud, on oluline see, kas leppetrahvi eest tagatakse teatud
hüve ehk teisisõnu, kas leppetrahv nö asendab teenustasu maksmist. Antud juhul on see
tingimus täidetud.
Küsisime praktikat kohtuasja C-90/20 rakendamisest Läti ja Leedu kolleegidelt, kes
kinnitasid, et eraparklates parkimisteenuse tingimuste rikkumise eest nõutav tasu on ka neil
käsitletav käibemaksuga maksustatav käibena.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Evelyn Liivamägi
finants- ja maksupoliitika asekantsler
Lisaadressaadid:
AS Ühisteenused
[email protected]
Europark Estonia OÜ
[email protected]
Cachet Insurance Broker OÜ
[email protected]
Sirje Pulk 5885 1469
[email protected]
2