Hankija vastus

05.01.2024 VASTUS VAIDLUSTUSELE riigihankes „Lagedi-Aegviidu raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimine“ (vr 266677) Hankija: aktsiaselts Eesti Raudtee Registrikood 11575838 Telliskivi 60/2, 15073 Tallinn Hankija esindajad: Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal Tatari 1, 10141 Tallinn E-post [email protected] Vaidlustaja: Akciju sabiedrība "BMGS" Läti registrikood 40003146013 Tvaika iela 27, LV-1005 Rīga Vaidlustaja esindajad: Margus Kõiva, vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff, vandeadvokaat Advokaadibüroo FORT A. Lauteri 5, 10114 Tallinn E-post [email protected] Kolmas isik: LEONHARD WEISS OÜ Registrikood 10217746 Lagedi tee 30, 75325 Rae vald Kolmanda isiku esindajad: Raiko Lipstok, vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik, vandeadvokaat Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10, 10116 Tallinn E-post [email protected] [email protected] TAOTLUSED 1. Jätta Akciju sabiedrība "BMGS" vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta aktsiaseltsi Eesti Raudtee menetluskulud Akciju sabiedrība "BMGS" kanda. Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ, Tatari 1, 10141 Tallinn T: 614 1858, [email protected], www.pwclegal.ee ASJAOLUD 1. 17.08.2023 avaldas aktsiaselts Eesti Raudtee (hankija) avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Lagedi-Aegviidu raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimine“ (vr 266677) (riigihange) hanketeate (HT) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (RHAD). 2. 13.12.2023 tegi hankija otsuse, millega jättis kõrvaldamata ja kvalifitseeris LEONHARD WEISS OÜ (kolmas isik) ning tunnistas kolmanda isiku pakkumuse vastavaks ja edukaks (hankija otsus). 3. 22.12.2023 esitas Akciju sabiedrība "BMGS" (vaidlustaja) riigihangete vaidlustuskomisjonile (VAKO) vaidlustuse, millega taotleb tunnistada kehtetuks hankija otsus osas, milles jäeti kõrvaldamata ja kvalifitseeriti kolmas isik ning tunnistati kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks. 4. 29.12.2023 andis VAKO hankijale vaidlustusele vastamiseks tähtpäeva 05.01.2024. PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja on vaidlustanud hankija otsust kolmanda isiku suhtes kogu ulatuses. Vaidlustaja sisuline etteheide seisneb selles, et hankija on õigusvastaselt jätnud kolmanda isiku kõrvaldamata või vähemalt jätnud kõrvaldamise kaalutlemata. Vaidlustaja eksib: hankija otsus on õiguspärane. (I) Hankija on kolmanda isiku õiguspäraselt kvalifitseerinud ning tema pakkumuse õigesti vastavaks ja edukaks tunnistanud 6. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsuse kõrval on vaidlustaja vaidlustanud ka kolmanda isiku kvalifitseerimise ning tema pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuseid. Sisuline etteheide seostub siiski vaid kõrvaldamata jätmise otsusega. Vaidlustaja väidab, et ülejäänud otsused on õigusvastased tulenevalt otsuste järgnevuse põhimõttest.1 Hankija ei nõustu. 7. Hankija on kolmanda isiku õiguspäraselt kvalifitseerinud, kuna kolmas isik vastab kvalifitseerimise tingimustele. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse õiguspäraselt vastavaks tunnistanud, kuna kolmanda isiku pakkumus vastab RHADile. Hankija on kolmanda isiku pakkumuse õigesti edukaks tunnistanud, kuna kolmanda isiku pakkumus on majanduslikult soodsaim. Vaidlustaja ei esita nendele otsustele sisulisi etteheiteid. 8. Isegi kui VAKO vaidlustuse kõrvaldamata jätmise otsuse osas rahuldab, ei muutu sellest õigusvastaseks ülejäänud otsused. RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alus on vabatahtlik kõrvaldamise alus. Pakkuja kõrvaldamine või kõrvaldamata jätmine RHS § 95 lg 4 p 8 alusel on hankija hinnanguline seisukoht pakkuja usaldusväärsuse suhtes, s.t hankija kaalutlusotsus.2 VAKO saab kontrollida kaalutlusotsuse aluseks olevaid asjaolusid, nt kas pakkuja on lepingut oluliselt rikkunud,3 kuid VAKO ei saa teostada kaalutlusõigust hankija eest (HKMS § 158 lg 3). 9. Kui vaidlustus kõrvaldamata jätmise otsuse osas rahuldatakse, saab VAKO otsuse tagajärg seega olla vaid, et hankija peab uuesti kaaluma kolmanda isiku kõrvaldamist. VAKO otsuse 1 Vaidlustus, p 3.1. 2 EKo C-41-18, p 28; EKo C-267/18, p 25. 3 RKHKo 3-21-1733/58, p 18. 2/7  tagajärg ei saa olla, et kolmas isik tuleb kõrvaldada. Kolmanda isiku pakkumus on hindamise kriteeriumide kohaselt edukas seni, kuni teda kui edukat pakkujat ei ole kõrvaldatud, mille tõttu puudub praegu alus kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. Samale seisukohale on asunud VAKO varasemas praktikas.4 10. Niisamuti puudub alus kolmanda isiku kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamiseks. Isegi kui hankija peab uuesti kaaluma kolmanda isiku kõrvaldamist, ei tulene sellest, et kolmas isik tuleb jätta kvalifitseerimata või tema pakkumus tunnistada mittevastavaks. 11. Eeltoodud põhjustel tuleb vaidlustus jätta rahuldamata osas, milles vaidlustaja taotleb tunnistada kehtetuks hankija otsused kvalifitseerida kolmas isik ning tunnistada kolmanda isiku pakkumus vastavaks ja edukaks. (II) Hankija ei saanud kaaluda asjaolusid, millest ta polnud teadlik 12. Vaidlustus põhineb väitel, et kolmas isik on rikkunud VAS-iga „Latvias dzelzceļš“ (Läti Raudtee, LDz) riigihanke „Piirete ja jalakäijate ülekäikude paigaldamine raudteetaristu rajatistele: ehitustööd“ (viitenumber LDz 2021/5-IB) raames sõlmitud hankelepingut (LDz hankeleping). Kuna LDz ütles rikkumise tõttu hankelepingu 14.11.2023 üles, tuleks vaidlustaja väitel kolmas isik RHS § 95 lg 4 p 8 alusel riigihankest kõrvaldada.5 13. RHS § 95 lg 4 p 8 alusel tehtav otsus on haldusorgani kaalutlusotsus. Riigikohtu praktikast tuleneb, et kaalutlusõigust teostavalt haldusorganilt saab HMS § 4 lg 2 kohaselt nõuda üksnes selliste asjaoludega arvestamist, mis olid talle teada.6 Haldusakti sisulise õiguspärasuse hindamisel saab lähtuda vaid nendest haldusorganile teada olnud asjaoludest.7 14. Hankija kaalus kolmanda isiku kõrvaldamist selle asjaolu osas, millest ta oli teadlik: kolmandal isikul on rikkumise märge ühe hiljuti täidetud hankelepingu juures, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalameti riigihankes vr 258899. Hankija küsis selle kohta kolmandalt isikult ka registri kaudu selgitust. Kuna aga selle lepingu raames esitati leppetrahv 57 eurot (7 kuulisel lepingul ületati tähtaega 6 päeva), ei pidanud hankija seda rikkumiseks, mille tõttu tuleks kolmas isik riigihankest kõrvaldada või mille tõttu oleks hankija kaotanud kolmanda isiku suhtes usalduse (lisa 1). 15. Hankija ei olnud kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel teadlik aga LDzi hankelepingust ega kolmanda isiku ja LDzi vaidlusest hankelepingu täitmise üle. Riigikohus on selgitanud, et haldusorganil on uurimispõhimõttest tulenevalt küll kohustus juhtumi asjaolud omal initsiatiivil välja selgitada (HMS § 6), kuid uurimispõhimõte pole piiramatu. Asjaolu uurimiseks peab esinema mõistlik ajend.8 Kui hankija ei olnud asjaolust teadlik ning asjaolu uurimiseks mõistlikku ajendit ei esinenud, ei ole hankija otsus asjaoluga arvestamata jätmise tõttu õigusvastane. 16. Vaidlustatud otsuse tegemise ajal ei teadnud hankija LDzi hankelepingu täitmisega seotud asjaoludest ning tal polnud nende asjaolude uurimiseks mingit ajendit. Hankija ei pea kõrvaldamata jätmise otsuse tegemiseks iga Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigi või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigi kõikidelt hankijatelt uurima, kas ja kuidas on edukas pakkuja nendega sõlmitud hankelepinguid täitnud. 4 VAKO 147-23/258151, p 12. 5 Vaidlustus, ptk 2.1. 6 RKHKo 3-18-1891/46, p 19. 7 RKHKo 3-3-1-10-17, p 17; RKHKo 3-3-1-36-15, p 14.4; RKHKo 3-3-1-88-14, p 16; RKHKo 3-3-1-63-09, p 16. 8 RKHKo 3-18-1891/46, p 19; RKHKo 3-17-1110/84, p 23; RKHKo 3-3-1-6-07, p-d 9—13. 3/7 17. Kolmas isik on lepingupartnerina hankijale teada – tegemist on ühe suurima Eesti Raudtee töövõtjaga (vt p 21) –, mille tõttu ei olnud hankijal põhjust minna ühegi teise hankija, veel vähem teise riigi hankija käest uurima, milline lepingupartner kolmas isik ikkagi on ning kas teda võiks usaldada lepingut täitma. 18. Mõistliku ajendi põhimõttest on Riigikohtu praktika järgi erandiks üksnes keelunormid, mis välistavad üleüldse haldusakti andmise – keelunormi mitteteadmine ei muuda haldusakti õiguspäraseks.9 Praegusel juhul ei ole tegemist keelunormi mitteteadmisega. Hankija oli teadlik RHS § 95 lg 4 p 8 olemasolust ning õigusest sel alusel pakkuja kõrvaldada. Küll aga ei olnud teada asjaolud, mis saaksid anda aluse kolmanda isiku kõrvaldamiseks, ning mõistliku ajendi puudumise tõttu ei olnud ta kohustatud neid asjaolusid välja uurima. (III) Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on sisuliselt õige 19. Kuigi hankija ei olnud ega pidanud olema teadlik LDzi hankelepingu täitmisega seotud asjaoludest, ei oleks ta kolmandat isikut kõrvaldanud isegi siis, kui ta oleks nendest asjaoludest teadlik olnud. Kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus on seega sisuliselt õige ning tuleb menetlusökonoomia põhimõttest tulenevalt jätta kehtima. 3.1. Hankijal on kolmanda isiku suhtes usaldus 20. RHS § 95 lg 4 p 8 mõtteks on anda hankijale valikuline võimalus kõrvaldada need pakkujad, kelle suhtes esineb põhjendatud kahtlus tema usaldusväärsuses ja sellest tulenevalt võimaliku tulevase hankelepingu nõuetekohases täitmises.10 Isegi olles teadlik LDzi hankelepinguga seotud väidetavast rikkumisest, ei ole hankijal kahtlust kolmanda isiku usaldusväärsuses ega võimekuses hankelepingut nõuetekohaselt täita. 21. Kolmas isik on mahu poolest hankija üks suurimaid lepingupartnereid. Ainuüksi aastatel 2020—2023 on hankija sõlminud kolmanda isikuga 63 hankelepingut, mille kogumaksumus on ca 50 mln eurot.11 Mitte ühegi lepingu puhul ei ole lisatud rikkumise märget, s.t kolmas isik ei ole hankija hinnangul ühegi lepingu täitmisel rikkunud lepingut nii, et rikkumine vastaks RHS § 95 lg 4 p-s 8 sätestatud kõrvaldamise alusele (RHS § 83 lg 71). 22. Hankija hinnang kolmanda isiku võimekusele hankelepingut nõuetekohaselt täita ei muutu asjaolust, mille tõttu ütles LDz kolmanda isikuga hankelepingu üles. Teises riigis teisele hankijale ja teise personaliga teostatud leping ei mõjuta hankija usaldusväärsust kolmanda isiku suhtes, kuna hankija seisukoht põhineb tema enda pikaaegsel heal koostööl kolmanda isikuga. 3.2. LDzi hankelepingu täitmise asjaolud ei põhjusta hankijas usalduse kaotust 23. Pärast vaidlustuse laekumist küsis hankija kolmandalt isikult selgitusi LDzi hankelepingu täitmise asjaolude kohta. Need asjaolud ei tekita hankijas kahtlust, et kolmas isik ei suuda hankelepingut nõuetekohaselt täita. 24. Kolmas isik ja LDz on lepingu täitmise osas eriarvamusel. LDzi arvates on kolmas isik lepingut rikkunud ning LDz on sellest tulenevalt lepingu üles öelnud. Kolmanda isiku väitel ei ole ta lepingut rikkunud, lepingu täitmine on viibinud LDzist endast tulenevate asjaolude 9 RKHKo 3-3-1-7-17, p 11; RKHKo 3-18-1891/46, p 19. 10 TlnRnKo 3-20-2336/45, p 15. 11 Vt riigihangete registrist lepingute otsingust: https://riigihanked.riik.ee/rhr-web/#/search-links/contracts. 4/7  tõttu ning lepingu ülesütlemine on tühine. Kolmas isik on ülesütlemise vaidlustanud ning esitab LDzi vastu hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. 25. Vastuses hankija päringule selgitab kolmas isik kokkuvõtlikult: 1) pärast kolmanda isiku edukaks tunnistamist viibis hankelepingu sõlmimine ja täitmise alustamine LDzist tulenevate asjaolude tõttu pea 10 kuud; 2) kuna lepingu sõlmimine viibis, pidid pooled olulist muutma sõlmitava hankelepingu tingimusi, sh nähti ette kohustus näidata üksteise suhtes üles maksimaalset vastutulelikkust; 3) kolmas isik oli nõus jääma algselt pakutud tööde tegemise tähtpäeva juurde, kuna kolmandal isikul oli niikuinii lepingu järgi õigus nõuda tähtaja pikendamist ning pooled olid kohustatud näitama üksteise suhtes vastutulelikkust; 4) projekteerimistööd kestsid planeeritust kauem, kuid mitte kolmanda isiku tõttu, vaid LDzist tulenevalt – tööde tegemine viibis paralleelsete projektide tõttu, kusjuures lepingu järgi oli kolmandal isikul sellises olukorras õigus nõuda tähtaja pikendamist; 5) LDz ja teised töövõtjad esitasid kolmandale isikule täiendavaid nõudeid, mis ei tulenenud hanketingimustest, sealjuures viivitasid nad tööde tegemiseks vajalike dokumentide esitamisega; 6) LDz viivitas ka materjalide asendamise kooskõlastamisega ning keeldus põhjendamatult kolmanda isiku ettepanekutest asendada materjale. Kooskõlastamata jätmised venitasid omakorda võimalust alustada ehitustööde etapiga võimalikult kiiresti; 7) kolmas isik teavitas LDzi järjepidevalt LDzi tõttu tekkinud viivitustest ning taotles tähtaja pikendamist, milline õigus tal lepingu järgi oli; 8) pärast projekteerimistööde lõppu pidid pooled kokku leppima ehitustööde maksumuses. Kolmas isik esitas 04.08.2023 ettepaneku leppida kokku ehitustööde maksumuses, kuid LDz ei vastanud ega astunud läbirääkimistesse; 9) poolte vahel toimus viimane kohtumine 26.09.2023, kus LDz andis teada, et kaalub võimalust lõpetada leping ennetähtaegselt ilma ehitustööde tegemiseta ning palus selles kohta kolmanda isiku arvamust; 10) kolmas isik vastas 06.10.2023 LDzile, et projekteerimistööd ei ole viibinud temast tulenevate asjaolude tõttu, vaid LDzi enda, teiste töövõtjate ja riigi või kohalike omavalitsuse asutuste tegevuse tõttu; 11) kolmas isik pakkus välja, et lepingu võib lõpetada poolte kokkuleppel; ühepoolselt põhjusel, et ehitustööde maksumus pole jõutud kokkuleppele; või tellija poolt korralise ülesütlemise näol; 12) LDz kolmandale isikule enam ei vastanud, kuid nõudis veel oktoobrikuus, et kolmas isik telliks ehitustöödeks vajalikke materjale. Kolmas isik palus sellest tingituna 27.10.2023, et LDz selgitaks, kas ta jätkuvalt soovib ehitustööde tegemist, kuna LDz oli andnud selles osas vastakaid signaale; 13) LDz kolmandale isikule enam ei vastanud, vaid esitas 15.11.2023 kolmandale isikule ootamatult lepingu erakorralise ülesütlemise avalduse. 26. Kokkuvõttes on kolmas isik seisukohal, et projekteerimistööde viibimine ei olnud kuidagi tingitud kolmandast isikust, vaid LDzist endast või tulenevalt asjaoludest, mille eest vastutas LDz – paralleelprojektide viibimine; täiendavate nõuete esitamine, mida polnud ette nähtud ja millega polnud kolmas isik arvestanud; vajalike dokumentide esitamata jätmine või nende 5/7  esitamisega viivitamine. Ehitustöödega polnudki kolmas isik kohustatud alustama, kuna pooled ei olnud saavutanud kokkulepet ehitustööde maksumuses. 27. Riigikohus on selgitanud, et ainuüksi lepingu täitmise viibimise faktist ei saa järeldada, et pakkuja on lepingut oluliselt rikkunud. Hankija peab arvestama, et viivitus võis olla tingitud tellijast tulenevate asjaolude tõttu.12 Kolmanda isiku väidete õigsust eeldades on hankijale selge, et kolmas isik ei vastuta lepingu täitmise viibimise eest. Vastupidi näitab LDzi käitumine, et ta ei olnudki huvitatud lepinguliste tööde lõpuleviimisest, kuna ei astunud kolmanda isikuga läbirääkimistesse ehitustööde maksumuse osas. Samuti ei olnud LDz nõus pikendama lepingu tähtaegasid, kuigi kolmandal isikul oli selleks õigustatud ootus. 28. Olukorras, kus poolte vahel on õiguslik vaidlus, ei ole hankijal võimalik üheselt veenduda, milline on lõplik tõde. Hankija ei saa mõistetavalt asuda Lätis toimuvat kohtuvaidlust lahendama. Täie kindlusega ei ole võimalik väita, et õigus on kolmandal isikul, samas ei saa väita ka seda, nagu oleks õigus LDzil. Hankijale käesolevaks hetkeks teadaolevate asjaolude pinnalt ei ole aga põhjust rääkida usaldusväärsuse kaotusest. Arvestada tuleb ka seda, et hankijal endal ei ole kolmanda isikuga sarnaseid kogemusi, kus kolmas isik põhjendamatult viivitab tööde tegemisega või kus hankelepingu täitmine nurjub. 3.3. Kolmas isik ei ole esitanud kõrvaldamise aluste kohta valeandmeid 29. Vaidlustaja väidab, et kolmas isik on hankepassis vastanud ennetähtaegselt lõpetatud hankelepinguid käsitlevale küsimusele eitavalt, mille tõttu on ta RHS § 95 lg 4 p 9 mõistes esitanud kõrvaldamise aluste puudumise kohta valeandmeid. Vaidlustaja väitel on tegemist täiendava kõrvaldamise alusega.13 Hankija ei nõustu. 30. Kolmas isik ei ole esitanud pakkumuses valeandmeid. Pakkumuste esitamise tähtpäev oli 27.11.2023. LDzi hankelepingu ülesütlemise teade saadeti kolmandale isikule küll 14.11.2023, kuid hankeleping lõppes alles 30.11.2023. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks ei olnud seega LDzi hankelepingut veel ennetähtaegselt lõpetatud, vaid leping jätkuvalt kehtis. 31. Isegi kui LDzi hankeleping oleks pakkumuste esitamise tähtpäevaks lõppenud, ei tuleks kolmandat isikut RHS § 95 lg 4 p 8 alusel kõrvaldada. Euroopa Kohus on selgitanud, et menetlusest kõrvaldamise fakultatiivsete aluste – nii nagu selleks on valeandmete esitamine – otstarbeks on anda hankijale võimalus hinnata pakkuja ausust ja usaldusväärsust.14 Mitte igasugune valeandmete esitamine ei saa kaasa tuua pakkuja menetlusest kõrvaldamist. Kõrvaldamine on õigustatud siis, kui valeandmete esitamine on konkreetse juhtumiga seotud asjaoludel (sh arvestades teabe olulisust hankemenetluse seisukohalt, pakkuja kogemust ning süü vormi ja raskust) käsitatav sedavõrd raske eksimusena, et pakkuja ei oleks enam piisavalt usaldusväärne lepingupartner.15 32. LDzi hankelepingu täitmisega seotud asjaoludest teavitamata jätmine ei muudaks kolmandat isikut ebausaldusväärseks. Nagu selgitatud, on hankijal kolmanda isiku suhtes kauaaegsest heast koostööst tulenev usaldus (vt p 21). Isegi kui kolmas isik pidanuks hankepassis vastama varasema hankelepingu ennetähtaegse lõpetamise kohta jaatavalt – mida ta ei pidanud –, ei ole LDzi hankelepingu täitmisega seotud asjaolud sellised, et nendest teavitamata jätmine mõjutaks kolmanda isiku usaldusväärsust (vt ptk 3.2). 12 RKHKo 3-21-1733/58, p-d 20—21. 13 Vaidlustus, p 2.4.3. 14 EKo C-395/18, p 41; EKo C-267/18, p 26. 15 TlnRnKo 3-20-223, p 17; TlnRnKo 3-21-320, p 26. 6/7  3.4. Vaidlustus tuleb jätta rahuldamata 33. Olenemata sellest, et hankija ei arvestanud kõrvaldamata jätmise otsuse tegemisel LDzi hankelepingu täitmise asjaolusid, tuleb vaidlustus jätta rahuldamata. Nagu selgitatud, saab otsuse õiguspärasust kontrollida vaid nende asjaolude alusel, mis olid hankijale teada, ja hankija ei pidanud olema teadlik LDzi hankelepingu täitmise asjaoludest – ptk (II). 34. Isegi kui hankija pidi olema teadlik LDzi hankelepingu täitmise asjaolusid, tuleks vaidlustus jätta rahuldamata. Hankija on selgitanud, et tal on kolmanda isiku suhtes usaldus ning LDzi hankelepingu täitmise asjaolud seda usaldust ei mõjuta (vt ptk-d 19 ja 3.2). Seega on kolmanda isiku kõrvaldamata jätmise otsus sisuliselt õige. 35. Riigikohtu ja VAKO praktikast tuleneb, et RHSiga vastuolus olev hankija otsus tuleb menetlusökonoomia põhimõttest jätta kehtetuks tunnistamata, kui vaidlustusmenetluses leiab tõendamist otsuse sisuline õigsus ning otsuse kehtetuks tunnistamise järgselt võtaks hankija vastu samasisulise otsuse.16 MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 36. Ärisaladus. Lisa 1 sisaldab pakkujate ärisaladust, kuna sellest nähtub pakkumusele registreerunud ettevõtjad ning ettevõtjate pakkumuse sisu. Hankija edastab selle eraldi ainult VAKO-le. Hankija palub VAKO-l seda teistele menetlusosalistele mitte teatavaks teha. 37. Esindusõigus. Vandeadvokaat Erki Fels ja vandeadvokaadi abi Gregor Saluveer kinnitavad, et on hankija volitatud esindajad. 38. Tähtaegsus. VAKO on andnud hankijale vastamiseks tähtpäeva 05.01.2024. Vastus on tähtaegne. 39. Vaidlustuse läbivaatamine. Hankija on nõus vaidlustuse läbivaatamisega kirjalikus menetluses. 40. Esitamine. Vastus on edastatud VAKO-le ([email protected]) ning vaidlustaja ja kolmanda isiku esindajatele e-posti teel. Austusega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Erki Fels, vandeadvokaat Gregor Saluveer, vandeadvokaadi abi Lisa 1 Riigihanke tulemuste kinnitamise ettepanek. 16 RKHKo 3-3-1-25-02, p 24; VAKO 201-21/240881, p 14. 7/7