3. isiku vastus

OÜ Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co Kentmanni 4/Sakala 10 10116 Tallinn Eesti Registrikood 10639559 T: 622 9990 F: 622 9999 eversheds-sutherland.ee Dokument: LEONHARD WEISS OÜ vastus BMGS JSC 22.12.2023 vaidlustusele aktsiaseltsi Eesti Raudtee riigihankes nr 266677 „Lagedi-Aegviidu raudtee kontaktvõrgu rekonstrueerimine“ Adressaat: Riigihangete vaidlustuskomisjon Edastatud e-posti aadressile [email protected] Kuupäev: 05.01.2024 Vaidlustaja: BMGS JSC Registrikood 40003146013 (Läti Vabariik) Asukoht Tvaika iela 27, Rīga, LV-1005 Esindajad: Vandeadvokaat Margus Kõiva Vandeadvokaat Kuldar-Jaan Torokoff Advokaadibüroo FORT OÜ Asukoht A. Lauteri 5, 10114 Tallinn Tel 646 4045 E-post [email protected] Hankija: aktsiaselts Eesti Raudtee Registrikood 11575838 Asukoht Telliskivi 60/2, Tallinn, 15073 Esindaja: Vandeadvokaat Erki Fels Advokaadibüroo PricewaterhouseCoopers Legal OÜ E-post [email protected] Kolmas isik: LEONHARD WEISS OÜ Registrikood 12083348 Asukoht Vesse tn 8, Tallinn, 11415 Esindajad: Vandeadvokaat Raiko Lipstok Vandeadvokaat Erko-Andreas Roosik Advokaadibüroo Eversheds Sutherland Ots & Co E-post [email protected] [email protected] Taotlused: 1. Jätta BMGS JSC 22.12.2023 vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta kolmanda isiku menetluskulud BMGS JSC kanda. I. SISSEJUHATUS 1. 22.12.2023 esitas BMGS JSC (vaidlustaja) vaidlustuse, millega taotles aktsiaseltsi Eesti Raudtee (hankija) riigihankes nr 266677 12.12.2023 ja 13.12.2023 otsuste kehtetuks tunnistamist osas, milles LEONHARD WEISS OÜ (kolmas isik) jäeti kõrvaldamata, tema pakkumus tunnistati vastavaks ning ta tunnistati edukaks. 2. Vaidlustaja väidab esiteks, et kolmas isik on oluliselt rikkunud VAS "Latvijas dzelzceļš" (aktsiaselts Läti raudtee, LDz) ja kolmanda isiku vahel sõlmitud hankelepingut, mistõttu Eversheds Sutherland Ots & Co on Eversheds Sutherland Limited´i liige  Lk: 2 oleks tulnud kolmas isik kõrvaldada hankemenetlusest. Teiseks väidab vaidlustaja, et kolmas isik oleks tulnud kõrvaldada hankemenetlusest seetõttu, et ta avaldas valeandmeid, kui jättis hankepassis märkimata asjaolu, et LDz on ennetähtaegselt lõpetanud kolmanda isikuga sõlmitud hankelepingu. 3. Kolmas isik vaidleb vaidlustusele vastu ja taotleb selle rahuldamata jätmist. Kolmanda isiku seisukohad on kokkuvõtlikult alljärgnevad: 3.1 LDz tugines enda 15.11.2023 ülesütlemisavalduses FIDIC punktile 15.2, mis näeb ette tellija õiguse öelda leping ühepoolselt üles töövõtja rikkumise korral. LDz põhjendas ülesütlemist alusetu väitega, et kolmas isik ei ole suuteline ilma mõistliku põhjenduseta töid teostama. Kolmas isik vaidles sellele kategooriliselt vastu ning esitas oma põhjalikud seisukohad LDz-ile 01.12.2023 vastuses (lisa 1). Kolmas isik on esitamas ka hagi LDz-i vastu, millega palub muu hulgas tuvastada LDz-i ülesütlemise tühisus. 3.2 LDz-i enda viivitus tõi esmalt kaasa selle, et hankeleping sõlmiti pea 10 kuud pärast kolmanda isiku edukaks tunnistamist. Kolmas isik oli sellele vaatamata äärmiselt vastutulelik, pikendades pakkumuse jõusoleku tähtaega ning olles nõus teostama muudetud ulatusega tööd hiljemalt 31.10.2023, kuigi oli tööde teostamise ajast kaotanud pea 10 kuud. Kolmas isik oli nõus lepingu sõlmimisega, sest teadis, et: 1) tal on lepingu alusel õigus tähtaja pikendusele, 2) ehitustööde maksumuses lepivad pooled kokku alles pärast projekteerimistööde teostamist ning kui seda kokkulepet ei saavutata on kummalgi poolel õigus leping ilma sanktsioonideta üles öelda ja 3) LDz pidi üles näitama maksimaalset vastutulelikkust. Võttes arvesse kolmanda isiku vastutulekuid ja koostöövalmidust lepingu sõlmimisel eeldas kolmas isik samasugust vastutulekut ka LDz-ilt juhul, kui töödes peaks ilmnema viivitusi kolmandast isikust mitteolenevatel põhjustel. 3.3 Projekteerimistööde venimist ei põhjustanud kolmas isik. Tööde viibimine oli tingitud järgnevatest asjaoludest: 1) teiste töövõtjate paralleelsetest projektidest tingitud viivitused; 2) LDz-i täiendavad nõuded, millega ei olnud võimalik arvestada pakkumise tegemisel ja 3) projekteerimistööde jaoks vajalike dokumentide esitamata jätmine või nende esitamisega viivitamine. Need asjaolud on FIDIC punktide 8.4 ja 8.5 järgi selgeks aluseks lepingu tähtaegade pikendamisele. Lisaks vastutab lepingu järgi nendest asjaoludest tulenevate riskide ja tagajärgede eest LDz, mitte kolmas isik. Seetõttu puudus LDz-il igasugune alus lepingu ülesütlemiseks FIDIC punkti 15.2 alusel ning ülesütlemine on tagajärjetu. 3.4 Riigikohus on leidnud, et varasema lepingu olulist rikkumist töövõtja poolt ei saa järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud kokkulepitud tähtajaks.1 Riigikohus on juhtinud tähelepanu sellele, et olukorras, kus kaebaja väidab, et viivitus tulenes hankija poolt esitatud projekti puudustest, peavad hankija ja kohus kontrollima, kas viivitus võis olla tingitud hankijast. 2 Praegusel juhul on tegemist täpselt sellise olukorraga, kus viivitus ei saanud kuidagi olla tingitud kolmandast isikust, vaid oli vastupidiselt tingitud LDz-ist tulenevatest põhjustest või asjaoludest, mille riski kandis LDz. 1 RKHKo 25.02.2022, 3-21-1733/58, p 20. 2 Vt samas, p 21.  Lk: 3 3.5 Vaidlustaja ei ole põhistanud, et kolmas isik rikkus oluliselt LDz-iga sõlmitud lepingu olulist tingimust. Asjaolu, et lepingu lõpetamise otsus tehti LDz-i juhatuse poolt ja kiideti heaks nõukogu poolt ei oma mingit kaalu ega selgita kuidagi vaidlustaja väidet, et kolmas isik rikkus olulist tingimust. Kolmanda isiku alltöövõtjana asendamine LDz-i teises hankes ei tõenda ega põhista olulise tingimuse olulist rikkumist. Hankija otsus rakendada fakultatiivse kõrvaldamise alust ei saa rajaneda pelgalt asjaolul, et teine hankija, kes on lepingu pakkujaga üles öelnud, on kõrvaldanud pakkuja või nõudnud tema alltöövõtjana asendamist ka teises hankemenetluses. 3.6 RHS § 95 lõige 4 punkti 9 rakendamine eeldab, et pakkuja on valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses. Vaidlustaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kolmas isik on süüdi raskes eksimuses. 3.7 Kolmas isik pidas ülesütlemist ilmselgelt alusetuks ning võis põhjendatult eeldada, et pooled saavutavad selles osas kokkuleppe. Enne ülesütlemist oli kolmas isik teostanud projekteerimistööd ulatuses, mis vastas 93%-le kogusummast. Kuivõrd projekteerimistööd olid sisuliselt lõppjärgus, siis oli kolmandal isikul põhjust eeldada, et LDz ei saa teda süüdistada suutmatuses teostada töid. LDz oli pikendanud kolmanda isikuga sõlmitud teist hankelepingut, mille täitmine oli sarnastel põhjustel viibinud. Kolmandal isikul puudus seetõttu alus arvata, et LDz jätab vaidlusaluse lepingu tähtaja pikendamata ning asub kolmandale isikule sootuks lepingurikkumist ette heitma. Lisaks oli pakkumuste esitamise tähtaeg aktsiaseltsi Eesti Raudtee hankes 27.11.2023. LDz esitas ülesütlemisavalduse 15.11.2023. Eeldusel, et LDz ülesütlemine oleks kehtiv olnud, oleks hankeleping lõppenud alles 30.11.2023. Pakkumuse esitamise ajaks ei olnud hankeleping ülesütlemise tõttu lõppenud. Samal ajal vahetasid pooled alles seisukohti ning kolmandal isikul oli põhjendatud ootus, et pooled jõuavad kokkuleppele vähemalt selles, et LDz ei lõpeta lepingut, tuginedes alusetult kolmanda isiku rikkumisele. 3.8 Seda ootust kinnitas asjaolu, et pärast kolmanda isiku 06.10.2023 kirja, milles kolmas isik tuletas LDz-ile meelde, et projekteerimistööd ei ole viibinud kolmanda isiku tõttu ning milles kolmas isik pakkus LDz-le välja kolm lahendust lepingu lõpetamiseks, ei esitanud LDz mingit vastust, vaid jätkas lepingu täitmist ja palus kolmandal isikul tellida ehitustööde jaoks vajalikku materjali. Seejärel ei tulnud LDz-lt kohest vastust ka kolmanda isiku 27.10.2023 kirjale, milles kolmas isik soovis selgust, kas pooled jätkavad lepingu täitmisega. Ülesütlemisavaldus tuli alles 15.11.2023 ning kuna see oli üllatuslikult ja arusaamatult esitatud FIDIC 15.2 alusel ja põhjendatud kolmanda isiku suutmatusega teostada töid, ei pidanud kolmas isik seda kuidagi realistlikuks ega põhjendatuks. Kuna pakkumuse esitamise seisuga ei olnud hankeleping veel lõppenud (isegi kui eeldada, et ülesütlemine oli kehtiv) ning arvestades lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolusid ning lepingus kokkulepitud kohustusi, oli kolmandal isikul põhjendatud ootus, et pooled jõuavad kokkuleppele vähemalt selles osas, et leping ei lõppe FIDIC punkti 15.2 alusel kolmanda isiku väidetava rikkumise tõttu. Seetõttu ei saa väita, et kolmas isik on süüdi raskes eksimuses, kui ta jättis LDz-i ülesütlemise hankepassis märkimata. 3.9 LDz hankelepingu ülesütlemise märkimata jätmine ei kahjusta kolmanda isiku usaldusväärsust. Arvestades lepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid  Lk: 4 ning LDz-i käitumist, ei saa kolmandat isikut pidada ebausaldusväärseks seetõttu, et ta jättis 27.11.2023 pakkumuse esitamisel märkimata, et LDz-i ilmselgelt alusetu ülesütlemisavalduse tõttu lõppeb LDz-i seisukoha järgi LDz-i ja kolmanda isiku vaheline hankeleping 30.11.2023 seisuga. Kolmas isik on tuntud ja usaldusväärne lepingupartner nii Eestis kui Lätis. Sealjuures jätkub kolmanda isiku lepinguline suhe LDz-iga teise hankelepingu täitmisel. Vaidlus LDz-iga lepingu ülesütlemise teemal ei saa mõjutada kuidagi kolmanda isiku võimekust, suutlikust ja tahet täita Eesti hankijaga Eestis täidetavat lepingut. III. PÕHJENDUSED A. Kolmas isik ei ole rikkunud LDz-iga sõlmitud hankelepingut. LDz-i lepingu ülesütlemine on tagajärjetu 4. RHS § 95 lõike 4 punktis 8 sätestatud fakultatiivse kõrvaldamise aluse eeldused ei ole täidetud: kolmas isik ei ole oluliselt rikkunud eelnevalt sõlmitud hankelepingu olulist tingimust nii, et selle tulemusena on leping üles öeldud. Kolmas isik selgitab alljärgnevalt LDz-iga sõlmitud lepingu täitmisega seonduvaid asjaolusid, mis kinnitavad üheselt, et ta ei ole rikkunud LDz-iga sõlmitud lepingut, mistõttu lepingu ülesütlemine LDz-i poolt on alusetu. 5. Kolmas isik selgitab esmalt lepingu sõlmimisega seotud asjaolusid, mis näitavad, et LDz- ist tuleneva viivituse tõttu sõlmiti leping alles 22.08.2022 ehk pea 10 kuud pärast edukaks tunnistamise otsust, mistõttu ei saanud kolmas isik töödega alustada planeeritud ajal ning mille tõttu lisati lepingusse olulisi kohustusi, mida LDz asus lepingu ülesütlemise avalduse esitamisel eirama. 6. LDz viivitas põhjendamatult hankelepingu sõlmimisega, mille vältel muutus turuolukord niivõrd oluliselt, et pooled muutsid sõlmitava hankelepingu tingimusi muu hulgas ehitustööde teostamise, maksumuse ning ülesütlemise osas. 6.1 LDz korraldas hankemenetluse piirdeaedade ja ülekäiguradade rajamiseks raudtee infrastruktuuri objektides (viitenumber nr DZ 2021/5-IB). Pakkumuste esitamise tähtaeg oli 08.09.2021. Hanke tingimuste kohaselt oli pakkumuse jõusoleku tähtaeg vähemalt kuus kuud alates pakkumise avamise päevast. Hankes oli määratud tööde teostamise tähtajaks 700 päeva, kuid mitte hiljem kui 31.10.2023. Kolmas isik esitas pakkumuse 08.09.2021 ning määras selle jõusoleku tähtajaks 09.04.2022 või seitse kuud alates pakkumise avamise päevast. Tööde sisuks oli projekteerimine ja ehitamine kogumaksumusega 6,7 miljonit eurot. Lepingutingimusteks oli FIDIC kollase raamatu üldtingimused (1998). 6.2 25.10.2021 tegi LDz otsuse hankemenetluse tulemuste kohta, millega kuulutati kolmas isik edukaks, kuid LDz ei esitanud kutset lepingu sõlmimiseks. 6.3 Alles 2022. a aprillis, kui kolmanda isiku pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli möödunud, esitas LDz kolmandale isikule kutse asuda läbirääkimistele, et sõlmida leping. Tulles vastu LDz-i palvele, pikendas kolmas isik pakkumuse jõusoleku tähtaega kuni 09.06.2022.  Lk: 5 6.4 19.04.2022 teavitas kolmas isik LDz-i, et Ukraina sõjast tingitud turuolukorra muutustega (hinnatõus, sanktsioonid, logistilised takistused jne) ei ole võimalik töid teostada hankes märgitud tähtajaks ega pakkumuses märgitud hinnaga. Kolmas isik esitas enda ettepaneku muudatuste kohta 06.05.2022. Mitu kuud hiljem, 2022. a juulis võttis LDz kolmanda isikuga uuesti ühendust, et asuda läbi rääkima sõlmitava lepingu tingimuste üle. 2022. a juulis ja augustis pidasid pooled sel teemal kirjavahetust ja virtuaalseid koosolekuid, mille tulemusel sõlmiti leping alles 22.08.2022 ehk pea 10 kuud pärast kolmanda isiku edukaks tunnistamist. 6.5 Läbirääkimiste tulemusel leppisid pooled kokku, et: 1) Tööde hulgast jäetakse välja jalakäijate tunneli väljaehitamine, mis oleks olnud kõige keerulisem ning aeganõudvam töö; 2) Kuna pakkumuse esitamise päeval ei olnud sõjategevus Ukrainas veel alanud ja läbirääkimiste ajaks olid ehitushinnad oluliselt muutunud, ei saanud kolmas isik pakkumuses märgitud ehitustööde maksumust säilitada, mistõttu lepiti kokku, et pakkumuses toodud ehitustööde maksumus ei ole siduv. Ehitustööde maksumuses pidid pooled leppima kokku pärast ehitusprojekti valmimist, arvestades selle hetke turuolukorda. Üksnes projekteerimistööde maksumus jäi samaks. 3) Kui pooled ei jõua kokkuleppele ehitustööde hinna osas, on kummalgi poolel õigus öelda leping üles ilma leppetrahve kohaldamata; 4) Pooltel on õigus muuta tehnilisi lahendusi (vahetada välja materjali, muuta konstruktiivseid lahendusi jmt), kui varasemad lahendused ei ole kättesaadavad või nende maksumus on oluliselt suurenenud; 5) Pooled peavad näitama teineteise vastu üles maksimaalset vastutulelikkust juhtudel, mis ei ole lepingus reguleeritud. 6.6 Kokkuvõttes viibis LDz-ist tingitud viivituse tõttu hankelepingu sõlmimine pea 10 kuud. Kolmas isik oli sellele vaatamata äärmiselt vastutulelik, pikendades pakkumuse jõusoleku tähtaega ning olles nõus teostama muudetud ulatusega tööd hiljemalt 31.10.2023, kuigi oli tööde teostamise ajast kaotanud pea 10 kuud. Kolmas isik oli nõus lepingu sõlmimisega, sest teadis, et: 1) Vastavalt FIDIC punktidele 8.4 ja 8.5 on tal õigus nõuda tähtaja pikendust; 2) Vastavalt lepingu punktile 4.4.3 pidi LDz võimalusel muutma ka tehnilisi lahendusi, et tagada lepingu täitmist; 3) Vastavalt lepingu punktile 4.4.4 võib ehitustööde hinna kokkuleppe mittesaavutamisel kumbki pool lepingu ilma sanktsioonideta üles öelda ja 4) LDz pidi üles näitama maksimaalset vastutulelikkust. Võttes arvesse kolmanda isiku vastutulekuid ja koostöövalmidust lepingu sõlmimisel eeldas kolmas isik samasugust vastutulekut ka LDz-ilt juhul, kui töödes peaks ilmnema viivitusi kolmandast isikust mitteolenevatel põhjustel. 7. Tööd viibisid paralleelsete projektidest tulenevate viivituste tõttu, mille eest ei vastuta kolmas isik, vaid LDz.  Lk: 6 7.1 FIDIC punkti 2.3 järgi vastutas LDz ka teiste töövõtjate eest ning pidi tagama, et teised töövõtjad täidavad punktist 4.6 tulenevat koostöökohustust. FIDIC punkti 8.4 (e) järgi pidi kolmandal isikul olema õigus tähtaja pikendamisele, kui viivitus või takistus oli tingitud või omistatav LDz-ile või tema teistele töövõtjatele. Eesti õiguses on analoogne regulatsioon tuletatav VÕS § 101 lõikest 3, mis keelab võlausaldajal (tellijal) tugineda võlgniku (töövõtja) kohustuse rikkumisele ega kasutada õiguskaitsevahendeid, kui selle rikkumise põhjustas võlausaldaja enda tegu või temast tulenev asjaolu või sündmus, mille toimumise riisikot ta kannab. 7.2 LDz tellis paralleelselt raudtee reisijate infrastruktuuri kaasajastamise töid (nn perrooniprojekt). Kolmanda isikuga sõlmitud lepingu järgi tuli jalakäijate sillalt mahatulek ühendada perrooniprojekti raames rajatava infrastruktuuriga. Selleks vajas kolmas isik informatsiooni perrooniprojekti lahenduste kohta. Seda infot ei olnud kolmandale isikule saadetud isegi veel 2023. a juulis. Sellest tulenevalt esitas kolmas isik 17.07.2023 kirja LDz-ile, et saada vajalikku teavet perrooniprojekti kohta. Kolmas isik sai vastava teabe alles 11.08.2023 ja 15.08.2023 toimunud kohtumistel perrooniprojekti arendaja ja LDz-iga, kuid selle tulemusel pidi kolmas isik tegema täiendavaid korrektuure juba väljatöötatud ehitusprojektides (vt lisa 1, lk 4 ja 5, punkt d). 7.3 Teiste töövõtjate ja isikute põhjustatud hilinemistest teavitas kolmas isik LDz-i ka 19.07.2023 ning 22.08.2023 kirjas. Kolmas isik viitas nendele ka oma aruannetes ja igakuistel koosolekutel, mida on ka LDz-i insener osaliselt kinnitanud (vt lisa 1, lk 5, punkt 4). 7.4 Tegemist on ilmselge olukorraga, milles tähtaja pikendamine oleks olnud põhjendatud FIDIC punkti 8.4 (e) alusel ning mille puhul LDz ei saa tugineda kolmanda isiku kohustuse rikkumisele, sest LDz vastutas teiste töövõtjate ning nendest tulenevate asjaolude eest. 7.5 Kolmas isik juhtis eeltoodule tähelepanu enda 01.12.2023 vastuses, kuid oma 14.12.2023 vastuskirjas ei esitanud LDz sellele sisulist vastust. 8. LDz esitas täiendavaid nõudeid, mis ei tulenenud hanketingimustest ning viivitas kolmanda isiku tööde jaoks vajalike dokumentide esitamisega. 8.1 Projekteerimistööde teostamisel ja tööde kooskõlastamisel esitati kolmandale isiku täiendavaid nõudeid, mis väljusid hanketingimustes määratletud tööde ulatusest ning millega kolmas isik ei saanud ega pidanud pakkumuse esitamisel arvestama. 8.2 Kolmas isik selgitas enda 01.12.2023 kirjas LDz-ile, et sellisteks täiendavateks nõueteks (töödeks) oli objekti nr 9 ülekäiguradade lisakaldtee lahendus, jalakäijate silla kahe täiendava kaldtee lahendused ning jalakäijate silla valgustuslahendus, mille puhul LDz nõudis kindla tootja toote kasutamist, kuigi lepingutingimustest sellist nõuet ei olnud (vt lisa 1, lk 4 punkt b). Kolmas isik esitas 01.12.2023 kirjaga LDz-ile põhjaliku ülevaate täiendevatest nõuetest, mida LDz, tema teised töövõtjad või kooskõlastavad asutused kolmandale isikule esitasid ning dokumentidest, mida kolmandale isikule õigeaegselt ei esitatud (vt lisa 1, lk 5, punkt 2 ja lisa 2,). Kolmas isik osundas, et üheks lisandunud kohustuseks oli ka kolmanda isiku projekteeritud objektide dokumentatsiooni ja LDz-i teiste projektide dokumentatsiooni ühildamine, mis põhjustas samuti olulist hilinemist, kuivõrd selle kohustuse täitmiseks vajalik viimase info saatis LDz alles 03.10.2023 (vt lisa 1, lk 5, punkt 6).  Lk: 7 8.3 Puuduolevatest ja õigeaegselt esitamata jäetud dokumentidest ning täiendavatest nõuetest tingitud viivituse eest ei saa ega pea vastutama kolmas isik. Ka Riigikohus on analoogses olukorras leidnud, et kui tellija andis töövõtjale valed andmed või kui andmete puudulikkus oli võimalik avastada alles ehitamise käigus, siis ei saa eeldada, et sellest tulenevat hinnariski kannaks töövõtja ning sellises olukorras ei ole põhjendatud asetada kogu riski töö tähtaegse valmimisega seoses töövõtjale ning pidada teda ebausaldusväärseks.3 Samamoodi on Riigikohus leidnud, et kui tellija andmete põhjal ei olnud alust vaidlusaluseid töid teha, siis ei saa eeldada, et tellija tõttu tehtud lisatööd oleksid eelarvega hõlmatud.4 Riigikohtu seisukohtade järgi ei ole põhjendatud selline riskide jaotus, mille järgi peaksid töövõtja kandma jääma tellija valedest lähteandmetest tulenevad lisakulutused. 5 Seega ei pidanud kolmas isik eeldama, et LDz asub esitama täiendavaid nõudeid ning soovima lahendusi, mida polnud kirjas hanketingimustes ning millega kolmas isik ei saanud pakkumuse esitamisel arvestada. Nendest täiendavatest nõuetest lähtuvaid riske kannab LDz, mitte kolmas isik. Lähtudes FIDIC punktist 4.6, tuleb selliseid täiendavaid nõudeid (juhised) käsitada muudatusena, mis on omakorda punktide 8.4 (a) ja (e) järgi tähtaja pikendamise aluseks. 9. LDz viivitas materjalide asendamise kooskõlastamisega ning keeldus põhjendamatult kolmanda isiku vastavatest ettepanekutest. Võttes arvesse Ukraina sõjast tingitud ettenägematuid muutusi ehitussektoris, leppisid pooled lepingu punktides 4.4 ja 4.4.3 kokku koostöökohustuses ning kohustuses näidata üles võimalikult suurt vastutulelikkust, seal hulgas õiguses kaaluda tehniliste lahenduste muutmist, et tagada lepingu täitmine ja eesmärkide saavutamine, arvestades seniste lahenduste kättesaamatust või nende maksumuse olulist suurenemist. Kulude optimeerimiseks ja selleks, et tagada parem ajaline valmisolek ehitustööde etapiks, tegi kolmas isik lepingu punktide 4.4 ja 4.4.3 alusel mitmeid ettepanekuid materjalide asendamiseks ning ootas lepingust tulenevalt LDz-i vastutulekut. LDz lükkas need ettepanekud tagasi, tuues ettekäändeks otsitud põhjendusi. Üheks selliseks põhjenduseks tõi LDz väite, et materjali asendamise puhul on tegemist kõrvalekaldega tehnilisest lahendusest (kuigi lepingu punkt 4.4.3 just selliseid kõrvalekaldeid võimaldas). Teisel juhul väitis LDz, et tema ja insener ei soovinud siiski projekteerimise etapis muudatust teha, kuigi pooled olid materjalide osas pidanud pikka kirjavahetust, mille vältel ei andnud LDz märku, et asendamise soov tal puudub. Kolmandal juhul jättis LDz kolmanda isiku ettepaneku üldse läbi vaatamata põhjendusega, et materjalide muutmise ettepanekul ei olnud ametlikku kaaskirja (vt lisa 1, lk 5, punkt a), kuigi LDz ei olnud kolmandale isikule andnud mõista, et sellisel juhul kolmanda isiku ettepanekuid üldse ei kaalutagi. Kolmanda isiku hinnangul on tegemist otsitud ettekäänetega ning ilmestavad LDz-i soovimatust aidata kaasa lepingu kiiremale täitmisele. 10. LDz keeldus arutamast ehitustööde maksumust. Kolmas isik esitas 04.08.2023 LDz- ile info ehitustööde eeldatava maksumuse kohta selleks, et vastavalt lepingu punktidele 4.3.3 ja 4.4.4 leppida kokku ehitustööde maksumuses ning et kolmas isik saaks võimalikult kiiresti alustada ehitustöödega. LDz sellele kirjale ei vastanud ning ehitustööde maksumuse osas mingeid läbirääkimisi ei alustanud. Seega on ilmne, et kolmandal isikul 3 RKHKo 25.02.2022, 3-2-11733/58, p 21. 4 RKTKo 19.12.2017, 2-15-15666/55, p 19. 5 Samas, p 17.  Lk: 8 polnudki võimalik alustada ehitustöödega, sest LDz ei vastanud kolmanda isiku ettepanekule leppida kokku ehitustööde maksumuses. 11. Kolmas isik teavitas LDz-i korduvalt tekkinud viivitustest ning taotles tähtaja pikendamist. Kolmas isik viitas oma 01.12.2023 vastuses, et poolte vahel on toimunud pikaajaline suhtlus projekteerimistööde tähtaegade venimise põhjuste osas, mis on andnud kolmandale isikule aluse tähtaega pikendada (vt lisa 1, lk 6, punkt 3). Sellest tulenevalt väljendas kolmas isik ka üllatust ja arusaamatust LDz-i 15.11.2023 ülesütlemise teate põhjenduste üle ning selgitas, et lepingu ülesütlemine FIDIC punkti 15.2 alusel on ilmselgelt kohatu ja vastuolus tegeliku olukorraga (vt lisa 1, lk 6, punkt 3). 12. Pooled pidasid läbirääkimisi lepingu edasise täitmise üle. Pooled kohtusid mitmel korral ning viimasel, 26.09.2023 toimunud, kohtumisel andis LDz teada, et kaalub võimalust lõpetada leping ennetähtaegselt ilma ehitustööde teostamiseta. Vastavalt LDz-i palvele esitas kolmas isik 06.10.2023 oma arvamuse lepingu lõpetamise võimaluse kohta, milles mh kordas, et projekteerimistööd ei ole viibinud kolmanda isiku või temast tulenevate asjaolude tõttu, vaid teiste töövõtjate ja riigi või kohalike omavalitsuste asutuste tõttu. Kolmas isik pakkus välja, et kui LDz soovib lepingu lõpetada, siis on selleks kolm võimalust: 1) ühine kokkulepe; 2) ühepoolne ülesütlemine lepingu punkti 4.4.4 alusel (ehitustööde maksumuse osas kokkuleppe saavutamata jätmine) või 3) tellijapoolne ülesütlemine FIDIC punkti 15.5 alusel (Eesti õiguses VÕS § 655). LDz ei vastanud sellele kirjale ning vastupidiselt nõudis ehitustöödeks vajalike materjalide tellimist. Kuivõrd materjalide tellimine eeldas seda, et ehitustöödega siiski jätkatakse palus kolmas isik 27.10.2023 kirjaga LDz-ilt selget vastust lepingu edasise kehtivuse osas. 13. LDz-i 15.11.2023 ühepoolne ülesütlemisavaldus on ilmselgelt alusetu. LDz-i ülesütlemisavalduse tegelikuks põhjuseks ei olnud ega saanud olla kolmanda isiku suutmatus teostada töid. 13.1 Vaatamata nõuetele tellida ehitustööde jaoks vajalike materjale, ütles LDz 15.11.2023 lepingu üles alates 30.11.2023, tuginedes FIDIC punktile 15.2. LDz põhjendas ülesütlemist alusetu väitega, et kolmas isik ei suuda mõistliku põhjenduseta töid teostada. 13.2 Kolmas isik on eespool selgitanud, et projekteerimistööde venimise põhjustasid: 1) teiste töövõtjate paralleelsetest projektidest tingitud viivitused; 2) LDz-i täiendavad nõuded, millega ei olnud võimalik arvestada pakkumise tegemisel ja 3) projekteerimistööde jaoks vajalike dokumentide esitamata jätmine või nende esitamisega viivitamine. Need asjaolud on esiteks FIDIC punktide 8.4 ja 8.5 järgi selgeks aluseks lepingu tähtaegade pikendamisele. Teiseks vastutab lepingu järgi nendest asjaoludest tulenevate riskide ja tagajärgede eest LDz, mitte kolmas isik. Seetõttu puudus LDz-il igasugune alus lepingu ülesütlemiseks FIDIC punkti 15.2 alusel ning ülesütlemine on tagajärjetu. 13.3 Kolmanda isiku hinnangul tingis LDz-i ülesütlemise piisava rahastuse ja huvi puudumine objekti jätkamise vastu, mistõttu soovis LDz katkestada lepingu täitmist ning esitada kolmanda isiku vastu rahalisi nõudeid. Seda kinnitab kaudselt ka asjaolu, et LDz pikendas sarnaste kolmandast isikust mitteolenevate viivituste tõttu kolmanda isikuga sõlmitud platvormide ehitustööde lepingut kuue kuu võrra kuni 2024. a juunini.  Lk: 9 14. Kolmas isik on ülesütlemise vaidlustanud ning esitab hagi ülesütlemise tühisuse tuvastamiseks. Kolmas isik kinnitab, et on koostamas hagi LDz-i vastu, milles palub vaidluste lahendamise komisjonil mh tuvastada LDz ülesütlemise tühisus ning mõista LDz-ilt välja hüvitis alusetu ülesütlemisega tekitatud kahju eest. 15. Kolmas isik ei ole rikkunud eelnevat hankelepingut. RHS § 95 lõige 4 punkti 8 eeldused ei ole täidetud. Riigikohtu praktika kohaselt ei piisa RHS § 95 lõike 4 punkti 8 kohaldamiseks ainuüksi leppetrahvi määramise faktist. Selle sätte kohaldamise esmane eeldus on varasema hankelepingu oluline või pidev rikkumine.6 Samamoodi ei ole selle sätte rakendamiseks piisav ainuüksi asjaolust, et pakkujaga sõlmitud eelnev hankeleping on üles öeldud. 15.1 Vaidlustaja ei põhistanud, et kolmas isik rikkus oluliselt või pidevalt LDz-iga sõlmitud lepingut. Asjaolu, et lepingu lõpetamise otsus tehti LDz juhatuse poolt ja kiideti heaks nõukogu poolt ei oma mingiti kaalu ega selgita kuidagi vaidlustaja väidet, et kolmas isik rikkus olulist tingimust. Tegemist on aktsiaseltsi vormis tegutseva äriühingu tavapärase otsustusprotsessiga, millest ei saa järeldada midagi muud kui vaid seda, et otsustus on tõenäoliselt tehtud selleks pädevate organite poolt. Sealjuures märgib kolmas isik, et vaidlustaja eksib, kui väidab, et hankeleping lõpetati 14.11.2023. Ülesütlemise teade esitati kolmandale isikule 15.11.2023 ning selle järgi pidi hankeleping lõppema 30.11.2023. Samas kordab kolmas isik, et ülesütlemise teade oli tagajärjetu ning hankeleping ei saanud lõppeda ka 30.11.2023. 15.2 Kolmanda isiku alltöövõtjana asendamine LDz-i teise hankes ei tõenda ega põhista olulise tingimuse rikkumist. Vaidlustaja märgib alusetult, et rikkumise olulisust kinnitab asjaolu, et LDz nõudis teises hankes pakkujalt kolmanda isiku usaldusväärsuse kinnitamiseks tõendeid või palus kolmanda isiku kui alltöövõtja asendamist. Esiteks on mõistetav, et LDz ei saa käituda vastuoluliselt ega õõnestada enda õiguslikku positsiooni vaidluses kolmanda isikuga ehk LDz ei saa panna ennast olukorda, milles ta ühelt poolt väidab, et kolmas isik on rikkunud lepingut ning ta on seetõttu selle lepingu üles öelnud ning teiselt poolt jätab teises hankemenetluses reageerimata sellele, et kolmandat isikut kasutatakse alltöövõtjana. Selline käitumine oleks vastuoluline. Teiseks ei ole hankija (aktsiaselts Eesti Raudtee) seotud kellegi kolmanda hinnanguga. Kui hankija oleks automaatselt seotud kellegi kolmanda hinnanguga, oleks tal keeruline pöörata fakultatiivsete kõrvaldamise aluste kohaldamisel erilist tähelepanu proportsionaalsuse põhimõttele.7 Hankijal tuleb anda oma hinnang pakkujale etteheidetavatele olulise tingimuse väidetavale rikkumisele ning see ei saa rajaneda pelgalt asjaolul, et sama isik, kes on lepingu pakkujaga üles öelnud, on kõrvaldanud pakkuja või nõudnud tema alltöövõtjana asendamist teises hankemenetluses. 15.3 Tööde hilinemine iseenesest ei ole aluseks järeldada olulise tingimuse olulist rikkumist. Riigikohus on leidnud, et varasema lepingu olulist rikkumist töövõtja poolt ei saa järeldada vaid asjaolust, et tööd ei valminud kokkulepitud 6 Vt RKHKo 25.02.2022, 3-21-1733/58, p 12. 7 EK C-41/18, p 32.  Lk: 10 tähtajaks.8 Riigikohus on juhtinud tähelepanu, olukorras, kus kaebaja väidab, et viivitus tulenes hankija poolt esitatud projekti puudustest, peavad hankija ja kohus kontrollima, kas viivitus võis olla tingitud hankijast.9 Praegusel juhul on tegemist täpselt sellise olukorraga, kus viivitus ei saanud kuidagi olla tingitud kolmandast isikust, vaid oli vastupidiselt tingitud LDz-ist tulenevatest põhjustest või asjaoludest, mille riski kandis LDz. B. LDz-i alusetu ülesütlemisest märkimata jätmine on mõistlikult põhjendatav ega vähenda kolmanda isiku usaldusväärsust 16. RHS § 95 lõige 4 punkti 9 rakendamine eeldab, et pakkuja on valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses. Õiguskirjanduses on õigesti märgitud, et RHS § 95 lõike 5 punkt 9 on direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 punktist h puudulikult üle võetud ning seda tuleb tõlgendada kooskõlas viidatud direktiivi sättega, mis tähendab seda, et ettevõtja kõrvaldamiseks ei piisa üksnes valeandmete esitamise faktist, vaid ettevõtja peab olema seejuures „süüdi raskes eksimuses“.10 17. Vaidlustaja ei ole tõendanud ega põhistanud, et kolmas isik on süüdi raskes eksimuses. Ettevõtja hankemenetlusest kõrvaldamine üksnes viitega tema poolt valeandmete esitamisele, ilma et oleks arvesse võetud sellise käitumise täpsemaid asjaolusid ja raskusastet, oleks ilmselgelt ebaproportsionaalne.11 Vaidlustaja on aga just vastupidiselt vääralt väitnud, et pelgalt valeandmete esitamine toob praegusel juhul kaasa kolmanda isiku kõrvaldamise. Selline seisukoht on ilmselgelt vastuolus RHS § 95 lõike 4 punkti 9 eesmärgiga ning igal juhul vastuolus direktiivi 2014/24/EL artikli 57 lõike 4 punktiga h. Kuivõrd vaidlustaja on sellele ekslikule arusaamale rajanud kogu oma valeandmete esitamist puudutava argumendi, siis pole vaidlustaja esitanud mistahes muid asjaolusid ega põhjendusi, mis kinnitaks et kolmas isik oli valeandmete esitamisel süüdi raskes eksimuses. 18. Kolmas isik pidas ülesütlemist ilmselgelt alusetuks ning võis põhjendatult eeldada, et pooled saavutavad selles osas kokkuleppe. Kolmas isik selgitab alljärgnevalt, miks ei saa väita, et ta oli ülesütlemise faktist märkimata jätmisel süüdi raskes eksimuses. 18.1 Esiteks, LDz-i ülesütlemine oli ilmselgelt alusetu, sest viivitused lepingu täitmisel olid kõik tingitud asjaoludest, mille riski kandis LDz. 18.2 Teiseks, kolmas isik oli projekteerimistööd teostanud kokku summas 187 700,42 eurot, mis moodustas 93% kogusummast. Sealjuures sisaldas veel teostamata tööde kogusumma projekti autorijärelevalve tööd, mis moodustas 4% kogu teostamata tööst (7%). Projekti autorijärelevalvet saab teostada aga ainult ehitustööde käigus, mis jäid ära. Kuivõrd projekteerimistööd olid sisuliselt 8 RKHKo 25.02.2022, 3-21-1733/58, p 20. 9 Vt samas, p 21. 10 M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne. Tallinn: Juura 2019 – M. Parind, § 95 komm 88. Sama ka R. Caranta, A. Sanchez-Graells. European Public Procurement: Commentary on Directive 2014/24/EU. Edward Elgar Publishing: 2021, lk 618. 11 Samas, komm 90.  Lk: 11 lõppjärgus, siis oli kolmandal isikul põhjendatud eeldus, et pooled jätkavad peagi ehitustööde faasiga. Seda kinnitas kolmandale isikule ka asjaolu, et LDz nõudis veel 2023. a oktoobris kolmandalt isikult ehitustööde materjalide tellimist. Igal juhul oli kolmandal isikul põhjendatud eeldus, et LDz ei saa talle ette heita suutmatust teostada töid. 18.3 Kolmandaks, LDz oli pikendanud kolmanda isikuga sõlmitud teist hankelepingut, mille täitmine oli sarnastel põhjustel viibinud (vt ülal, punkt 13.3). Kolmandal isikul puudus seetõttu alus arvata, et LDz jätab vaidlusaluse lepingu tähtaja pikendamata ning asub kolmandale isikule sootuks lepingurikkumist ette heitma. 18.4 Neljandaks, pakkumuste esitamise tähtaeg aktsiaseltsi Eesti Raudtee hankes oli 27.11.2023. LDz esitas ülesütlemisavalduse 15.11.2023. Eeldusel, et LDz-i ülesütlemine oleks kehtiv olnud, oleks hankeleping lõppenud alles 30.11.2023. Vastav tähtaeg lepingu lõppemiseks tuleneks FIDIC punktist 15.2, mille alusel LDz lepingu üles ütles. Seega ei olnud pakkumuse esitamise ajaks hankeleping ülesütlemise tõttu lõppenud. Samal ajal vahetasid pooled alles seisukohti ning kolmandal isikul oli põhjendatud ootus, et pooled jõuavad kokkuleppele vähemalt selles, et LDz ei lõpeta lepingut, tuginedes alusetult kolmanda isiku rikkumisele. Seda ootust kinnitas asjaolu, et pärast kolmanda isiku 06.10.2023 kirja, milles kolmas isik tuletas LDz-ile meelde, et projekteerimistööd ei ole viibinud kolmanda isiku tõttu ning milles kolmas isik pakkus LDz-le välja kolm lahendust lepingu lõpetamiseks (vt ülal punkt 12), ei esitanud LDz mingit vastust, vaid jätkas lepingu täitmist ja palus kolmandal isikul tellida ehitustööde jaoks vajalikku materjali. Seejärel ei tulnud LDz-lt kohest vastust ka kolmanda isiku 27.10.2023 kirjale, milles kolmas isik soovis selgust, kas pooled jätkavad lepingu täitmisega. Ülesütlemisavaldus tuli alles 15.11.2023 ning kuna see oli üllatuslikult ja arusaamatult esitatud FIDIC 15.2 alusel ning põhjendatud kolmanda isiku suutmatusega teostada töid, ei pidanud kolmas isik seda kuidagi realistlikuks ega põhjendatuks. Kolmas isik selgitas seda oma 01.12.2023 kirjas, milles palus LDz-il ümber hinnata lepingu ülesütlemise põhjendused ning kutsus üles läbirääkimistele. Sellele vastas LDz paraku alles 14.12.2023, milles märkis lakooniliselt, et ta on oma seisukohad toonud välja 15.11.2023 teates. 18.5 Vaatamata LDz-i 14.12.2023 negatiivsele vastusele, ei olnud kolmandal isikul 27.11.2023 ehk pakkumuste esitamise tähtaja seisuga põhjust eeldada, et pooled ei jõua kokkuleppele. Kolmas isik lähtus lepingu sõlmimise asjaoludest ning lepingus kokkulepitud punktidest ning oli veendunud, et LDz ei jää enda seisukoha juurde. Kolmas isik oli lepingu sõlmimisel tulnud märkimisväärselt vastu LDz-ile ja oli nõus lepingu sõlmimisega ka olukorras, kus pakkumuse jõusoleku tähtaeg oli möödunud ning ehitusturul valitses suur ebakindlus. Sellest tingituna leppisid pooled eraldi kokku koostöökohustuses ja kohustuses tulla teineteisele võimalikult palju vastu. Kolmas isik sõlmis lepingu teadmisega, et kui pooled ei jõua ehitustööde maksumuses kokkuleppele, siis saab kumbki pool lepingu lõpetada ilma, et sellele järgneks leppetrahvi. Samuti oli kolmandal isikul teadmine, et vastavalt FIDIC punktile 15.6 saab LDz lepingu alati omal soovil üles öelda. Neid lahendusi pakkus ka kolmas isik LDz-ile, kui viimane oli 26.09.2023 kohtumisel andnud teada, et kaalub võimalust leping lõpetada ilma ehitustööde teostamiseta.  Lk: 12 18.6 Eeltoodud asjaolud ilmestavad selgelt, et kolmas isik ei jätnud süüliselt märkimata, et LDz hankeleping on lõppenud ülesütlemisega. Puudub alus väitmaks, et kolmas isik oli ka raskes eksimuses. Pakkumuse esitamise seisuga ei olnud hankeleping veel lõppenud (isegi kui eeldada, et ülesütlemine oli kehtiv) ning arvestades lepingu sõlmimise ja täitmise asjaolusid ning lepingus kokkulepitud kohustusi, oli kolmandal isikul põhjendatud ootus, et pooled jõuavad kokkuleppele vähemalt selles osas, et leping ei lõppe FIDIC punkti 15.2 alusel kolmanda isiku väidetava rikkumise tõttu. 19. LDz hankelepingu ülesütlemise märkimata jätmine ei kahjusta kolmanda isiku usaldusväärsust. 19.1 RHS § 95 lõike 4 punkt 9 eesmärk on kaitsta hankijat ebausaldusväärse käitumisega ettevõtja eest. RHS § 95 lõike 4 punktides 8 ja 9 toodud kõrvaldamise alused rajanevad eduka pakkuja ja hankija vahelise suhte põhielemendil ehk eduka pakkuja usaldusväärsusel.12 Arvestades ülaltoodud lepingu ülesütlemisega seonduvaid asjaolusid ning LDz-i käitumist, ei saa kolmandat isikut pidada ebausaldusväärseks seetõttu, et ta jättis 27.11.2023 pakkumuse esitamisel märkimata, et ilmselgelt alusetu ülesütlemisavalduse tõttu lõppeb LDz-i seisukoha järgi hankeleping 30.11.2023. 19.2 Kolmas isik on tuntud ja usaldusväärne lepingupartner nii Eestis kui ka Lätis. Sealjuures jätkub kolmanda isiku lepinguline suhe LDz-iga teise hankelepingu täitmisel. Igal juhul ei saa vaidlus LDz-iga lepingu ülesütlemise teemal mõjutada kuidagi kolmanda isiku võimekust, suutlikust ja tahet täita Eesti hankijaga Eestis täidetavat lepingut. 19.3 Sealjuures toonitab kolmas isik, et kuna RHS § 95 lõike 4 punktide 8 ja 9 puhul on tegemist fakultatiivse kõrvaldamise alusega, siis on nende kohaldamisel eriline rõhk proportsionaalsusel ning nende kohaldamiseks ei piisa pelgalt kahtlusest, et pakkuja võib olla rikkunud varasemat lepingut või sellest, et pakkuja on jätnud märkimata ülesütlemisest, mis leidis aset vahetult enne pakkumuse esitamist ning mis on selgelt alusetu. IV. MENETLUSLIKUD KÜSIMUSED 20. Vaidlustuse läbivaatamise viis. Kolmas isik on nõus vaidlustuse läbi vaatamisega kirjalikus menetluses. 21. Menetluskulu. Jätta RHS § 198 lõike 8 alusel menetluskulud vaidlustaja kanda ning mõista vaidlustajalt kolmanda isiku kasuks välja lepingulise esindaja kulu vastavalt menetluse käigus esitatavale menetluskulude nimekirjale. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) (allkirjastatud digitaalselt) Raiko Lipstok Erko-Andreas Roosik Vandeadvokaat Vandeadvokaat 12 Vt EK C-41/18, p 30.  Lk: 13 LISAD 1. Leonhard Weiss OÜ 01.12.2023 vastus koos tõlkega; 2. Leonhard Weiss OÜ 01.12.2023 vastusele lisatud täiendavate nõuete ja õigeaegselt esitamata dokumentide tabeli tõlge.  SCB Jūsu 15.11.2023. Nr. D-6.4.10/25-2023 Mūsu Nr. 2023/1 1 / 1 3 LW OU FORMTEXT Vesse 10 FORMTEXT 11415 Tallinn FORMTEXT BAUUNTERNEHMUNG ` SIA “Firma L4” Vienotais reģ . Nr. 40003236001 Jelgavas iela 90, Rīga, LV-1004 E-pasts: [email protected] FIDIC Inženierim, Projektu vadītājam Arnim Bolmanim E-pasts: [email protected] Kopija: VAS ”Latvijas dzelzceļš” Projektu vadītājai Laurai Saleniecei E-pasts: [email protected] E-pasts: [email protected] Rīgā, DATUMU SKATĪT LAIKA ZĪMOGĀ Par Uzņēmēja viedokli saistībā ar Līguma Nr. L-2497/2022 darbīb as izbeigšanas aspektiem Projekts: Projekta ID Nr. 6.2.1.2/22/I/001 “Nožogojumu un gājēju pāreju ierīkošana dzelzceļa infrastruktūras objektos” Līgums: Nr. L-2497/2022 “Nožogojumu un gājēju pāreju ierīkošana dzelzceļa infrastruktūras objektos: būvniecība” VAS “Latvijas dzelzceļš”, vienotais reģistrācijas Nr. 40003032065 (turpmāk – Pasūtītājs) un ārvalstu komersants “LEONHARD WEISS OÜ”, reģistrēts Igaunijas Republikas komercreģistrā ar reģistrācijas Nr. 12083348 (turpmāk – Uzņēmējs) 22.08.2022. noslēdza līgumu Nr. L-2497/2022 “Nožogojumu un gājēju pāreju ierīkošana dzelzceļa infrastruktūras objektos: būvniecība” (turpmāk - Līgums). Uzņēmējs vērš gan Inženier a , gan Pasūtītāja uzmanību, ka Uzņēmējs nevar principiāli piekrist Pasūtītāja 15.11.2023. parakstītajā vēstulē Nr. D-6.4.10/25-2023 (turpmāk – Paziņojums) norādītaj am Līguma izbeigšanas pamatojumam. Uzņēmēja ieskatā Līguma izpildi ietekmējošie faktori ir s e kojoši. A: Dalība atklātajā konkursā Nr. LDZ 2021/5-IB (turpmāk – Iepirkums) Atklāta konkursa piedāvājumu iesniegšanas un atvēršanas termiņš - 08.09.202 1 . , piedāvājuma derīguma termiņš – vismaz 6 mēneši no piedāvājumu atvēršanas dienas. Uzņēmējs 08.09.202 1 . iesniedza piedāvājumu (turpmāk – Piedāvājums) iepirkumā . Iepirkumā Darbu izpildes termiņš tika noteikts 700 dienas, bet ne ilgāk kā līdz 31.10. 2023.. P iedāvājuma derīguma termiņš - 09.04.2022. vai 7 mēneši no piedāvājumu atvēršanas dienas. P iedāvājuma nodrošinājuma garantijas Nr. 21-000926-IG derīguma termiņš – 09.04.2023. Lēmums par atklātā konkursa rezultātiem – 25.10.2021. (Pasūtītāja valdes lēmums Nr. VL-49/377). Paziņojums par atklātā konkursa rezultātiem 26.10.2021 . Nr. IB-6.4.1./470-2021 tika saņems 2021 gada oktobra mēnesī, bet uzaicinājums slēgt Līgumu no Pasūtītāja tā arī va i rākus mēnešus nesekoja . B: Uzaicinājums slēgt līgumu 2022. gad a aprīlī pēc piedāvājuma derīguma termiņa beigām Uzņēmējs tika uzaicināts uz pārrunā m par iespēju noslēgt l īgumu atbilstoši Iepirkuma rezultātiem. 11.04.2022 . (t.i., gandrīz pusgadu pēc Iepirkuma rezultāta) Pasūtī t ā j s lūdza Uzņēmējam pagarināt Piedāvājuma termiņu līdz 09 . 06 . 2022. 19.04.2022 . Uzņēmējs informēja Pasūtītāju, ka , saistībā ar ģeopolitiskās situācijas izmaiņ ām līdz ar karadarbības sākumu Ukrainā 2 4 .02.2022 . , bez būtiskiem Līguma grozījumiem tas nevar izpildīt darbus par P iedāvājuma cenu un Iepirkumā norādītajā termiņā . 06.05.2022 . Pasūtītājs informēja Uzņēmēj u par iespējam iem Līguma grozījumu principiem , Vien 2022. gada jūlijā Pasūtītājs atsāka komunikāciju ar Uzņēmēju iespējamo līguma slēgšanu , kā rezultātā starp pusēm notika sarakste un pārrunas - 11.07.2022 . , 03.08.2022 . , 10.08.2022 . Uzņēmējs pa e-pastu saņēma l īguma sagatav es , precizējot sākotnējo Iepirkuma m pievienoto l īgum a projektu ar papildu noteikumiem un savstarpējo sadarbību . Pēc vairākām pārrun ām MS Teams vidē starp Pasūtītāja un Uzņēmēj a pārstāvjiem , Uzņēmējs , neskatoties uz to, ka Piedāvājums faktiski bija zaudējis spēku, atzīmēja vairākus punktus, lai l īgumu varētu izpildīt (turpmāk – Speciālās atrunas ): Ņemot vērā līguma izpildes termiņa ierobežojumus un darbietilpību, g ājēju tuneļa izbūvi veikt noteiktajā termiņ ā noteikti nav iespējams, tādējādi šis būvdarbu apjoms ir izslēdzams no Būvdarbiem , Ņemot vērā , ka Piedāvājuma iesniegšanas dienā vēl nebija sākusies karadarbība Ukrainā un uz pārrunu brīdi būvniecības cenu izmaksas bija būtiski pamainījušās, Uzņēmējs nevar uzturēt Piedāvājum ā norādītās būvdarbu izmaksas , Ņemot vērā , ka Līguma slēgšanas jautājums bija spēcīgi novēlots , bet darbu izpildes termiņš , kas tika noteikts no Pasūtītāja puses, joprojām palika nemainīgs ( t.i., līdz 31 . 10 . 2023. ) , Uzņēmējs tomēr apliecināja savu gatav ību n oslēgt l īgumu ar Speciālām atrunām, kuras definē arī Pasūtītāja pretimnākšanu un interesi l īguma izpildē . Tikai 22.08.2022. Uzņēmējs e-pastā no Pasūtītāja saņēma tā parakstītu precizēto Līgumu . Secin ājums – tieši n o Pasūtītāja puses uzaicinājums slēgt Līgumu ir ticis veikts ar ļoti būtisku nokavējumu (faktiski ar 10 mēnešu nobīdi) . Pasūtītājs pārrunu laikā izrādīja interesi slēgt l īgumu un apliecināja maksimālu pretimnākšanu procesos, lai l īgumu realizētu laicīgi, kas iekļauts arī Līguma Vienošanās noteikumos. Realitātē p rojektēšanas stadijā vairāku jautājumu un procesu risinājumos Pasūtītājs neizrādīja Līgum a noteikum o s atrunāto par pretimnākšanu , drīzāk kavēj ot Līguma izpildi . C: Līguma noslēgšanas process un noteikumi Pēc L īguma Vienošanās noteikumu definēšanas 2022 . gada augustā puses vienojās noslēgt l īgumu, kur Līguma Vienošanās noteikumi definēja vairākus svarīgus punktus kā: „4.3. Ņemot vērā: [..] 4.3.3. Atklāta konkursa līguma formu, kas paredz apvienotu projektēšanas un būvniecības darbu izpildi, būvdarbi tiks uzsākti pēc būvprojekta izstrādes , kā rezultātā tiks noteikti tehniskie risinājumi un veikts izmaksu aprēķins atbilstoši aktuālajai situācijai tirgū” “4.3.4. projektēšanas posms ir plānots 6 mēneši, līdz ar to šobrīd uz līguma noslēgšanas brīdi nav lietderīgi veikt izmaksu izmaiņu aprēķinus būvniecības darbiem, jo nav paredzams kāda būs aktuālā situācija tirgū uzsākot būvdarbus . [ .. ] “4.4. Puses apliecina, ka līgumā paredzēto d arbu izpildes pamatā ir vēlme savstarpēji sadarboties un respektēt vienai otru, tāpēc gan Pasūtītājs, gan Uzņēmējs apņemas izrādīt viens otram maksimālu pretimnākšanu gadījumos, kas nav un nevar būt atrunāti parakstītajā līgumā ” 4.4.2.Uzņēmēja cenas piedāvājumā iekļautā otrā pozīcija “būvdarbi” ir uzskatāma par paredzamajām izmaksām , kas bija veidotas, balstoties uz tām tendencēm būvniecības tirgū, kādas pastāvēja piedāvājuma sagatavošanas brīdī” 4.4.3.Pasūtītājs, vienojoties ar Uzņēmēju, ir tiesīgs arī apsvērt iespēju mainīt līgumā paredzēto tehnisko risinājumu (pārskatīt un aizstāt paredzētos materiālus, to ražotājus, konstruktīvos risinājumus u.c.), lai nodrošinātu līguma izpildi un mērķu sasniegšanu, ņemot vērā līdzšinējo risinājumu nepieejamību vai to izmaksu būtisku pieaugumu; 4.4.4. gadījumā, ja Puses tomēr nespēj panākt vienošanos par būvdarbu līgumcenas pārskatīšanu, katrai no Pusēm ir tiesības izbeigt līgumu pirms termiņa, nepiemērojot Uzņēmējam atrunātas Līgumā soda sankcijas . Šajā gadījumā Pasūtītājam ir pienākums veikt samaksu Uzņēmējam par faktiski izpildītiem darbiem atbilstoši abpusēji parakstītiem pieņemšanas – nodošanas aktiem. Pusēm vienojoties, Pasūtītājs ir tiesīgs segt Uzņēmējam citus pamatotos izdevumus Iepriekš minētie punkti ir svarīgi Līguma izpildē , bet diemžēl to ievērošana no Pasūtītāja puses daudzkārt netika nodrošināta. Līdz ar to Uzņēmēja ieskatā Pasūtītāja P rasīj um s par Līguma izbeigšanu nav korekts un nevar tikt pamatots uz Pasūtītāja norādītajiem Līguma punktiem (skat . zemāk ) . D: Projektēšanas stadija Līguma 4.4.3 . punkta ievērošana Lai optimizētu būvniecības izmaksas un samazinātu laiku, kas nepieciešams atsevišķu Līguma izpildei svarīgu jautājumu risināšanas laiku, lai nodrošinātu lielāku gatavību būvniecības fāzei , t.i., būvdarbiem (lai gan izmaksas nebija saskaņotas, bet , ievērojot Līguma Vienošanās noteikumu 4.4 punktu par pušu maksimālu pretimnākšanu) , Uzņēmējs projektēšanas stadijā piedāvāja vairākus risinājumus būvniecībai galvenajiem materiāliem un centās saskaņot : MAF (t.i., materiālu apstiprinājuma forma) žoga elementiem ( kā alternatīvs risinājums) – tika nora i dīts, jo ir atkāpes no tehniskiem noteikumiem, lai gan Līguma 4.4.3 punkts to pieļauj MAF žoga elementiem (atbilstoši P asūtītāja prasībām) – pēc ilgām sarakstēm un pārrunām ne Inženieris , ne Pasūtītājs nevēlējās šajā stadijā saskaņot MAF (4.4. punkta par pušu maksimālu pretimnākšanu neievērošana) C itu (ELT, KT, BK, GP, SC sadaļas) materiālu MAF , kas nosūtīti e-pastos, neizskatīšana formālu iemeslu dēļ ( jo nav iesniegti ar oficiālu pavadvēstuli, papildus neinformējot Uzņēmēju par to, ka šie e-pasti netiek skatīti ) . Uzņēmējs ar 04.08.2023. vēstuli Nr. 2023/08/04 LW OU ir iesniedzis Pasūtītājam informāciju par prognozējamām būvdarbu izmaksām, lai varētu diskutēt par izmaksu aprēķinu atbilstoši aktuālajai situācijai tirgū un par būvdarbu izmaksu pārskatīšanu, kas būtu nepieciešama, lai Uzņēmējs varētu uzreiz uzsākt būvdarbus pēc būvprojekta(-u) un būvniecības dokumentācijas paskaidrojuma kartēm apstiprināšanas. Uzņēmējs nav saņēmis atbildi no Pasūtītāja. Uzņēmējam , v eicot projektēšanas darbus un saskaņojot piedāvātos risinājumus, tika izvirzītas jaunas prasības , kas neatbilst Pasūtītāja sākotnējām prasībām, vai tika saskaņoti risinājumi, par kuriem Uzņēmējs nevarēja zināt P iedāvājuma iesniegšanas brīdī (piem., g ājēju pāreju papildu rampas risinājums 9. o bjektā , g ājēju tilta divu papildu rampu risinājumi, kur Piedāvājumā , Uzņēmējam izvērtējot to novietojuma iespējas, tika plānotas lift a izbūves izmaksas , g ājēju tilta apgaismojuma risinājums, kur Pasūtītājs uzstāj uz noteikta ražotāja produkta izmantošanu, lai arī šādu prasību Līgums nenosaka ) . Pasūtītāja prasību 2.3.1.5. punktā ir noteikts, ka gājēju tilta noejas, dzelzceļa nodalījuma joslas robežās jāsavieno ar esošo un “Dzelzceļa pasažieru infrastruktūras modernizācija: būvniecība” projekta (turpmāk – P eronu projekts) ID Nr. LDz 2020/5- IB ietvaros izbūvējamo infrastruktūru : Ņemot vērā to, ka līdz 2023. gada jūlijam Uzņēmējs nebija saņēmis informāciju par P eronu projekta risinājumiem, Uzņēmējs ar 17.07.2023. vēstuli Nr. 2023/07/04 LW OU vērsās pie Pasūtītāja ar l ūgumu nodrošināt informācijas par Uzņēmeja būvprojekta risinājum u nodošanu saistītā Peronu projekta būvniecības darbu veicējam ievērtēšanai saistītajā projektā . Papildus ar šo pašu vēstuli Uzņēmējs informēja Pasūtītāju, ka ir sagatavoti būvprojekta ģenerālplāna risinājumi, kurus tas lūdza nosūtīt Šķirotavas stacijas peronu projekta izstrādātājiem, lai viņi savā projektā varētu ievērtēt Šķirotavas gājēju tilta pēdējos risinājumus . Tikai 11.08.2023. un 15.08.2023. notika tikšanās ar paralēlā Peronu projekta izstrādātāju PS “ BMGS-Fima ”, Pasūtītāju par projektu savietojamību , kā rezultātā Uzņēmēja jau izstrādātajos būvprojektos bija jāveic jaunas korekcijas, lai to risinājumi sakristu . Secin ājums – Pasūtītājs nav pildījis Līguma Vienošanās noteikumu 4.4. un 4.4.3 . punktus , tādā veidā bremzējot Līguma izpildi , lai gan U zņēmējs jau p rojektēšanas stadijā pievērsās Līguma 4.4.4. punktam (t.i., par būvdarbu līgumcenu aktualizāciju) un faktiski tērēja savus resursus, lai mudinātu arī Pasūtītāju savlaicīgi sākt risināt šo jautājumu un tādējādi Līgumu varētu realizēt pilnā apmērā . Uzņēmējs arī vēlas akcentēt to, ka projektēšanas darbu pilnīga izpilde nav iespējama bez Pasūtītāja aktīvas līdzdalības. S i tuācijā, kad Pasūtītājs Līguma izpildes gaitā izvirz a arvien jaunas un iepriekš Uzņēmējam nedefinētas prasības , jau pats par sevi kalpo par acīmredzamu pierādījumu tam, ka Līguma izpilde un tā t ermiņa ievērošana kļūst problemātiska. Uzņēmējs šīs vēstules pielikumā Nr. 1 ir apkopojis kopsavilkumu tam, kādas iepriekš nedefinētas prasības ir tikušas izvirzītas Uzņēmējam darbu izpildē, uzrādot arī tos trūkstošos dokumentus, kuri no Pasūtītāja puses nav bijuši savlaicīgi iesniegti Uzņēmējam (daļa šādu dokumentu joprojām nav iesniegti un tiek gaidīti) . Uzņēmējs Līguma ietvaros ir arī secinājis to, ka Līguma dokumentu nepamatotas detalizācijas apmēra pieprasīšana no Inženiera puses ir faktiski kavēj usi darbu pie Līguma realizācijas pēc būtības. Piemēram , ikmēneša ziņojumos iekļaujamā informācija, informācija par speciālistiem . Trešo pušu radītie kavējum i , par kuri em ir sniegta detalizēt a informācija Uzņēmēja 19.07.2023. vēstulē Nr 2023/07/03 LW OU un 22.08.2023. vēstulē Nr. 2023/08/11 LW OU, kā arī ziņojumos un ikmēneša sapulcēs un par kuriem daļēji jau Inženieris sniedzis apstiprinājumu . Trešo pušu ( piem., SIA “Rīgas ūdens” piekļuves viņu infrastruktūrai) prasījumi, kuru risināšana attiecas uz Pasūtītāju un kuru risināšana ir prasījusi ievērojamu laiku . Sākotnēji nedefinētā (atskaitot Peronu projektu) nepieciešamība savietot Līgumā projektēto objektu dokumentāciju ar citu Pasūtītāja realizēto projektu dokumentāciju, nepamatoti ilgais laiks informācijas iegūšanai (pēdējā informācija ir saņemta ar Pasūtītāja 03.10.2023. vēstuli Nr. DA-6.4.4./171-2023) . Secin ājums – ir bijuši vairāki faktori, kas ir radījuši un uz šo dienu vēl joprojām rada Līguma projektēšanas darbu izpildes kavējumu , par kuru atbildība nav Uzņēmēja pusē. Turklāt, noslēgtais Līgums (8.4.punkts – Izpildes laika pagarināšana ) pieļauj un paredz Uzņēmējam tiesības saņemt pagarinājumu par šādu darbu izpildes kavējumu, kas attiecīgi nedrīkst radīt Uzņēmējam negatīvas sekas. E: Uzņēmēja vēstule par iespējamo Līguma izbeigšanu : Pēc vairākām tikšanās reizēm , kur pēdējā notika 26.09.2023., un pārrunām ar Pasūtītāj a un Inženier a pārstāvjiem , tieši Pasūtītājs norādīja Uzņēmējam , ka apsver iespēju pārtraukt Līgumu pirms termiņa bez Līgumā paredzēto būvdarbu izpildes, papildus lūdza iesniegt Uzņēmēja viedokli par iespējamu Līguma pārtraukšanu. Uzņēmējs sniedza savu viedokli ar 06.10.2023. vēstuli Nr. 2023/10/03 LW OU , vienlaicīgi atgādinot (atsaucoties uz iepriekšējo saraksti) , ka projektēšanas darbu periods ir būtiski aizkavējies ne Uzņēmēja vainas dēļ – t.i., trešo personu un valsts/pašvaldību iestāžu kavējumu un izvirzīto papildu prasību dēļ . Ņemot vērā to, ka trīs nedēļas pēc Uzņēmēja vēstules nekād a oficiāla atbild e no Pasūtītāja ne bija saņ emta, bet ik mēneša sapulcēs Inženiera/Pasūtītāja pārstāvji izteica pārmetumus un pieprasīja Uzņēmējam pasūtīt būvdarbiem nepieciešamos materiālus, Uzņēmējs atkārtoti ar 27.10.2023. v ēstuli Nr. 2023/10/19 LW OU l ūdza sniegt konkrētu atbildi par Līguma tālāko darbību . F: Pasūtītāja Paziņojums par Līguma izbeigšanu Pasūtītājs ar savu 1 5 .11.2023. P aziņojumu informēja Uzņēmēju par Līguma vienpusēju izbeigšanu, vienlaicīgi nosakot par Līguma darbības pēdējo dienu 30.11. 2023., kā argumentu , cita starpā, norādot , ka Uzņēmējs bez saprātīga pamatojuma nespēj veikt darbus . Pasūtītājs ir atsaucies uz Līguma (FIDIC) 15.2.punktā noteiktajām Pasūtītāja tiesībām, ignorējot Līguma (FIDIC) 8.4.punktā Uzņēmējam paredzētās tiesības , par kurām Pasūtītājam iepriekš un savlaicīgi ir bijis zināms. Vienlaicīgi Pasūtītājs pieprasīja Uzņēmējam ļoti īsā termiņā atmaksāt saņemto avansu 814 04,71 EUR apmērā . Papildus Pasūtītājs pieprasīja ļoti īsā termiņā (neievērojot Līguma noteikumus par šāda maksājuma izpildi ) samaksāt līgumsodu par termiņa kavējumu 122 106 EUR apmērā . Uzņēmējs ar 21.11.2023. v ēstuli Nr. 2023/11/10 LW OU informēja Pasūtītāju, ka Uzņēmējs nepiekrīt Pasūtītāja Paziņojumā paustajai argumentācijai un Līguma izbeigšanas pamatojumam, kas Uzņēmējam faktiski rada nopietnas turpmākas darbību ietekmējošas sekas. Uzņēmējs turklāt norādīja, ka starp Pasūtītāju un Uzņēmēju bija ilgstoša komunikācija par projektēšanas termiņu nobīdes iemesliem, kas Uzņēmējam piešķir pamatu termiņa pagarinājumam saskaņā ar Līguma noteikumiem, tāpēc Uzņēmējs pauda neizpratni par Pasūtītāja Paziņojumā norādītajiem pārmetumiem. Secin ājums - Uzņēmējs šajā vēstulē ir sniedzis papildu skaidrojumu par Pasūtītāja pieņemto lēmumu (kas atspoguļo ts Paziņojum ā) par Līguma vienpusēju izbeigšanu un uzskata, ka Pasūtītājs nav rīkojies labticīgi attiecībā pret Uzņēmēju un nav ievēroj i s savstarpēji nosl ē gtā Līguma noteikumus . Šī iemesla dēļ ir acīmredzami nevietā un faktiskajai situācijai neatbilstoši tas, ka Pasūtītājs Līgumu ir izbeidzis, atsaucoties uz Līguma Vispārējo noteikumu 15.2. punktu - Uzņēmēj a nespēju bez saprātīga pamatojuma veikt darbus. Apkopojot augstāk aprakstīto : Uzņēmējs pamatoti uzskata , ka Pasūtītājs , izvērtēj ot Līguma izbeigšan as iespēju, nav ņēmis vērā faktus, kuri ir objektīvi un būtiski ietekmējuši Līguma izpildes termiņus, nav izvērtējis Līguma Vienošanās noteikumus pēc būtības, kā arī ir atsaucies uz fakt iem , interpretējot tos neatbilst oši noslēgtajam Līgumam un reālajai situācijai . Ir acīmredzami, ka projektēšanas darbu periods ir būtiski aizkavējies ne Uzņēmēja vainas dēļ – t.i., trešo personu , valsts/pašvaldību iestāžu kavējumu un izvirzīto papildu prasību dēļ, kas atbilstoši FIDIC formulējumam ir varas institūciju izraisīta darbu aizkavēšana. Būtisku kavējumu Līguma izpildē ir radījis arī pats Pasūtītājs (kā to var izsecināt no šīs vēstules teksta un tās pielikuma) , bet līdz šim Pasūtītājs šos faktus nav analizējis un ņēmis vērā. Ir jāsecina tas, ka šāda Pasūtītāja rīcība ir radījusi Uzņēmējam tiesību aizskārumu un arī finansiālas sekas, tamdēļ Uzņēmējs lūdz Pasūtītāju izvērtēt Uzņēmēja paustos argumentus kopsakarā ar abpusēji noslēgtā Līguma noteikumiem , kā arī pārskatīt Līguma vienpusējas izbeigšanas pamatojumu . Gadījumā, ja Pasūtītājs izvēlēsies neiedziļināties Uzņēmēja paustajos argumentos un savu nostāju nemainīs, Uzņēmējs būs spiests vērsties tiesā, lai aizsargātu savas intereses , : a pstrīdēt Līguma izbeigšanas pamatojum u , a t prasīt Uzņēmējam noteikto nepamatoto līgumsod a naudas apmēru, tai skaitā atlīdzību par sveša kapitāla lietošanu , prasīt k ompensēt Uzņēmējam visus ar šo Pasūtītāja rīcību rad ītos zaudējumus , kā arī atrauto peļņu, prasīt k ompensēt visus tiesāšanās izdevumus, t.sk., izdevumus par advokāta palīdzību. Uzņēmējs turpina izrādīt maksimālu pretimnākšanu un aicina Pasūtītāju tikties , lai apspriestu šajā vēstulē izklāstītos argumentus un katras puses pozīcijas, tai skaitā , lai rastu iespēju vienoties par abām pusēm pieņemamu un racionālu šī strīd a atrisinājumu ārpustiesas kārtībā . Pielikumā: K opsavilkuma tabula ar kavējumu un papildu prasību uzskaitījumu Ar cieņu, LEONHARD WEISS OÜ Indrek Kaliste Mihhail Saveljev Uzņēmēja valdes loceklis Uzņēmēja valdes loceklis ŠIS DOKUMENTS IR PARAKSTĪTS AR DROŠU ELEKTRONISKO PARAKSTU UN SATUR LAIKA ZĪMOGU SCB Teie 15.11.2023. nr D-6.4.10/25-2023 Meie nr 2023/11/13 LW OU FORMTEXT Vesse 10 FORMTEXT 11415 Tallinn FORMTEXT BAUUNTERNEHMUNG ` SIA Firma L4 Ühtne rg kood 40003236001 Jelgavas iela 90, Riia, LV-1004 E-post: [email protected] FIDIC inseneridele, projektijuhile Arnis Bolmanisele E-post: [email protected] Koopia: VAS Latvijas dzelzceļš Projektijuhile Laura Saleniecele E-post: [email protected] E-post: [email protected] Riias KUUPÄEV NÄHTAV AJATEMPLIST Töövõtja arvamuse kohta seoses leping u nr L-2497/2022 lõpetamise aspektidega Projekt: Projekti ID nr 6.2.1.2/22/I/001 “Piirdeaedade ja ülekäiguradade rajamine raudtee infrastruktuuri objektides” Leping : nr L-2497/2022 „Piirdeaedade ja ülekäiguradade rajamine raudtee infrastruktuuri objektides“ VAS Latvijas dzelzceļš , ühtne registrikood 40003032065 (edaspidi – tellija ) ja välismaa äriühing LEONHARD WEISS OÜ, registreeritud Eesti Vabariigi äriregistris registrikoodiga 12083348 (edaspidi – t öövõtja) sõlmisid 22.08.2022 leping u nr L-2497/2022 “Piirdeaedade ja ülekäiguradade rajamine raudtee infrastruktuuri objektides: ehitus” (edaspidi – leping ). Töövõtja juhib nii inseneri kui ka tellija tähelepanu asjaolule, et t öövõtja ei sa a põhimõtteliselt nõustuda tellija poolt 15.11.2023 allkirjastatud kirjas nr D-6.4.10/25-2023 (edaspidi – t eadaanne) märgitud leping u lõpetamise põhjendusega. Töövõtja arvates on järgmised leping u täitmist mõjutavad tegurid: A: Osavõtt avalikul konkursil nr DZ 2021/5-IB (edaspidi – h ange) Avaliku konkursi pakkumuste esitamise ja avamise tähtaeg – 08.09.2021, pakkumuse jõusoleku tähtaeg – vähemalt 6 kuud alates pakkumuste avamise päevast. 08.09.2021. esitas t öövõtja hankepakkumuse (edaspidi – p akkumus). Hankes määrati tööde teostamise tähtajaks 700 päeva, kuid mitte kauemaks kui 31.10.2023. Pakkumus e jõusoleku tähtaeg – 09.04.2022 või 7 kuud alates pakkumuste avamise päevast. Pakkumus e tagatise nr 21-000926-IG jõusoleku tähtaeg - 09.04.2023. Otsus avaliku konkursi tulemuste kohta 25.10.2021 ( tellija juhatuse otsus nr VL-49/377). Teadaanne avaliku konkursi tulemuste kohta 26.10.2021 nr IB-6.4.1./470-2021 saadi kätte oktoobris 2021, kuid kutset leping u sõlmimiseks ei järgnenud tellija poolt mitu kuud järjest. B: Kutse leping u sõlmimiseks Aprillis 2022, pärast pakkumuse aegumist, sai t öövõtja kutse läbirääkimistele võimalusest sõlmida leping vastavalt h anke tulemustele. 11.04.2022 (s.o ligi pool aastat peale h anke tulemuste väljakuulutamist) palus tellija t öövõtjal p akkumuse jõusoleku tähtaega pikendada kuni 09.06.2022. 19.04.2022 t öövõtja teavitas tellija t, et seoses geopoliitilise olukorra muutustega 24.02.2022 sõjategevuse algamise tõttu Ukrainas ei saa ta ilma leping ut oluliselt muutmata täita töid p akkumuses esitatud hinnaga ning h ankes märgitud tähtajaks. 06.05.2022 tellija teavitas t öövõtjat leping u võimalike muudatuste põhimõtetest. Alles juulis 2022 võttis tellija uuesti ühendust töövõtja ga seoses leping u võimaliku sõlmimisega, millest tulenevalt toimus poolte vahel kirjavahetus ja läbirääkimised – 1 1 .07.2022, 03.08.2022, 10.08.2022. töövõtja sai e-posti teel leping u projekti, kus oli täpsustatud algne h anke leping u projekt ning mis sisaldas nüüd lisatingimusi ja omavahelise koostöö sätteid. Pärast mitmeid arutelusid MS Teams'i keskkonnas tellija ja töövõtja esindajate vahel vaatamata sellele, et pakkumus oli tegelikult kehtivuse kaotanud, tõi töövõtja esile mitmed punktid selleks, et leping ut oleks võimalik täita (edaspidi - Eritingimused): Arvestades leping u täitmise tähtaja piiranguid ja töömahukust, ei ole jalakäijate tunneli väljaehitamist kindlasti võimalik teostada nimetatud tähtaja jooksul, mistõttu see ehitustööde maht tuleb jätta Ehitustööde hulgast välja; Arvestades seda, et pakkumus e esitamise päeval ei olnud sõjategevus Ukrainas veel alanud ja läbirääkimiste ajaks oli ehitushinnad oluliselt muutunud, ei saa töövõtja pakkumus es märgitud ehitustööde maksumust säilitada; Arvestades seda, et leping u sõlmimise küsimus viibis oluliselt, kuid tellija poolt määratud tööde teostamise tähtaeg jäi siiski muutumatuks (s.o kuni 31.10.2023), kinnitas töövõtja siiski valmisolekut leping u sõlmimiseks Eritingimustel, mis peegeldavad ka tellija poolset vastutulekut ja huvi leping u täitmise vastu. Alles 22.08.2022 sai töövõtja e-posti teel tellija lt kätte tema poolt allkirjastatud täpsustatud leping u. Järeldus – tellija poolne leping u sõlmimise kutse on tehtud väga olulise hilinemisega (tegelikult 10-kuulise hilinemisega). Läbirääkimistel näitas tellija üles huvi leping u sõlmimise vastu ja lubas maksimaalset vastutulelikust protsessides, et leping ut oleks võimalik õigeaegselt täita, mis sisaldub ka leping u tingimustes. Tegelikkuses ei näidanud tellija projekteerimisetapis mitmete küsimuste ja protsesside lahendamisel üles leping u tingimustes sätestatud vastutulelikkust, pigem viivitas leping u täitmist. C: Leping u sõlmimise protsess ja tingimused Pärast leping u tingimuste määratlemist 2022. aasta augustis leppisid pooled kokku leping u sõlmimises, kus leping utingimustes määratleti mitmed olulised punktid: „4.3. Võttes arvesse: [..] 4.3.3. Avaliku konkursi leping u vormi, mis näeb ette projekteerimis- ja ehitustööde kombineeritud teostamist, ehitustöödega alustatakse peale ehitusprojekti väljatöötamist , mille tulemusena määratakse tehnilised lahendused ja koostatakse maksumuse arvestus vastavalt hetkeolukorrale turul “ “4.3.4. projekteerimise etapp on planeeritud 6 kuuks, mistõttu ei ole leping u sõlmimise hetkel otstarbekas teha ehitustööde maksumuse muutuste arvutusi, kuna ei ole võimalik ennustada turu olukord a ehitustööde alustamise hetkel. [..] “4.4. Pooled kinnitavad, et leping us ette nähtud tööde teostamise aluseks on mõlemapoolne soov koostööd teha ja austus üksteise vastu, mistõttu kohustuvad nii tellija kui ka töövõtja näitama üksteise suhtes üles maksimaalset vastutulelikust juhtudel, mis ei ole ja ei saa olla sätestatud allkirjastatud leping us. “ 4.4.2. töövõtja hinnapakkumises sisalduv teine kirje "ehitustööd" loetakse eeldatavaks maksumuseks , mis on arvutatud, lähtudes pakkumise koostamise ajal kehtinud ehitusturu trendidest." 4.4.3. Tellija l on kokkuleppel töövõtja ga õigus kaaluda ka leping us sätestatud tehnilise lahenduse muutmise võimalust (vaadata üle ja vahetada välja kavandatavad materjalid, nende tootjad, konstruktiivsed lahendused jne), et tagada leping u täitmise ja eesmärkide saavutami n e ka juhul, kui varasemad lahendused ei ole kätte saadavad või nende maksumus on oluliselt suurenenud; 4.4.4. juhul kui Pooled ei suuda jõuda kokkuleppele ehitustööde leping ulise hinna ülevaatamises, on kummalgi poolel õigus leping ennetähtaegselt lõpetada, kohaldamata töövõtja suhtes leping us sätestatud trahve . Sel juhul on tellija kohustatud tasuma töövõtja le reaalselt teostatud tööde eest vastavalt mõlemapoolselt allkirjastatud vastuvõtmis-üleandmisaktidele. Poolte kokkuleppel on tellija l õigus katta muud töövõtja põhjendatud kulud. Eelnimetatud punktid on leping u täitmisel olulised, kuid kahjuks ei olnud nende järgimine tellija poolt mitmel korral tagatud. Seetõttu ei ole töövõtja hinnangul tellija nõue leping u lõpetamiseks õige ning seda ei saa põhjendada tellija poolt märgitud leping u punktidega (vt allpool). D: Projekteerimise etapp Leping u punkti 4.4.3 järgimine Ehituskulude optimeerimiseks ja teatud leping u täitmiseks oluliste küsimuste lahendamiseks kuluva aja vähendamiseks, et tagada suurem valmisolek ehitusetapiks, s.o ehitustöödeks (kuigi maksumus ei olnud kooskõlastatud, kuid arvestades leping u punkti 4.4 poolte maksimaalse vastutulelikkuse osas), pakkus töövõtja projekteerimisetapis välja mitu lahendust ehituse põhimaterjalide osas ja püüdis kooskõlastada: MKV (s.o materjalide kinnitusvorm) aia elementidele (alternatiivlahendusena) – lükati tagasi tehnilistest reeglitest kõrvalekaldumise tõttu, kuigi leping u punkt 4.4.3 võimaldab seda; MKV aia elementidele (vastavalt tellija nõuetele) – pärast pikka kirjavahetust ja arutelusid ei soovinud ei insener ega tellija praeguses etapis MKV-s kokku leppida (Punkti 4.4 „Poolte maksimaalne vastutulelikus“ mittejärgimine); E-kirja teel saadetud muude materjalide (ELT, KT, BK, GP, SC jaotised) MKV-de läbi vaatamata jätmine formaalsetel põhjustel (kuna neid ei esitatud ametliku kaaskirjaga, teavitamata töövõtja t, et selliseid e-kirju ei vaadata). Töövõtja on 04.08.2023 kirjaga nr 2023/08/04 LW OU esitanud tellija le info ehitustööde eeldatavate maksumuste kohta, et oleks võimalik arutada kulude arvestust vastavalt turu hetkeolukorrale ja ehitustööde maksumuse ülevaatamist, mis oleks vajalik selleks, et töövõtja saaks koheselt alustada ehitustöödega peale ehitusprojekti(de) ja ehitusdokumentatsiooni selgitavate kaartide kinnitamist. töövõtja ei ole tellija käest vastust saanud. Projekteerimistööde teostamisel ja pakutud lahenduste kooskõlastamisel esitati töövõtja le uued nõudmised, mis ei vastanud tellija esialgsetele nõudmistele, või kooskõlastati lahendusi, millest töövõtja ei saanud pakkumus e esitamise hetkel teada (nt objektil 9 ülekäiguradade lisakaldtee lahendus, jalakäijate silla kahe täiendava kaldtee lahendused, kus pärast võimaliku paigutuse hindamist töövõtja poolt kavandati pakkumus es lifti ehitamise maksumus, jalakäijate silla valgustuslahendus, mille puhul tellija nõudis kindla tootja toote kasutamist, kuigi leping us ei ole selline nõue sätestatud). Tellija nõudmiste punktis 2.3.1.5 on sätestatud, et jalakäijate silla l t maha tulek raudteelõigu piires tuleb ühendada olemasoleva ja „Raudtee reisijate infrastruktuuri kaasajastamine: ehitus“ projekti (edaspidi – Perrooniprojekt) ID nr LDz 2020/5-IB raames rajatava infrastruktuuriga: Arvestades asjaolu, et 2023. aasta juuliks ei olnud töövõtja Perrooniprojekti lahenduste kohta infot saanud, pöördus töövõtja 17.07.2023 kirjaga nr 2023/07/04 LW OU tellija poole, paludes teavet selle kohta, kas töövõtja ehitusprojekti lahendused on antud üle hindamiseks Perrooniprojekti ehitustööde teostajale. Lisaks teavitas töövõtja sama kirjaga tellija t, et on koostatud ehitusprojekti üldplaneeringu lahendused, mida ta palub saata Šķirotava jaama perrooniprojekti arendajatele, et nad saaksid hinnata oma projektis Šķirotava jalakäijate silla viimaseid lahendusi. Alles 11.08.2023 ja 15.08.2023 toimus kohtumine paralleelselt teostatava Perrooniprojekti arendaja PS BMGS- Fima ja tellija ga projektide ühilduvuse osas, mille tulemusena pidi töövõtja juba väljatöötatud ehitusprojektides tegema uusi korrektuure, et saavutada lahenduste ühilduvus. Järeldus – tellija ei ole täitnud leping u punkti 4.4 ja 4.4.3, pidurdades sel moel leping u täitmist, kuigi töövõtja juba projekteerimisetapis pööras tähelepanu leping u punktile 4.4.4 (s.o ehitustööde leping uliste hindade ülevaatamisele) ning kulutas oma ressursse, et ärgitada tellija t selle küsimuse õigeaegse lahendamisega tegelema ja tagama seda, et oleks võimalik leping täies mahus ellu viia. Töövõtja soovib rõhutada seda, et projekteerimistööde täiemahuline täitmine ei ole võimalik ilma tellija poolse aktiivse kaasaaitamiseta. Olukord, kus tellija esitab leping u täitmisel töövõtja le uusi ja seni määratlemata nõudeid, on juba iseenesest ilmne tõend, et leping u täitmine ja tähtajast kinnipidamine muutub problemaatiliseks. töövõtja käesoleva kirja lisas nr 1 on teinud kokkuvõtte eelnevalt määratlemata nõuetest, mis on töövõtja le tööde teostamise käigus esitatud, tuues välja ka puuduvad dokumendid, mida tellija õigeaegselt töövõtja le ei esitanud (osa neist dokumentidest on endiselt esitamata). Töövõtja on leping u raames järeldanud, et leping u dokumentide ebamõistliku detailsuse nõudmine insener i poolt on sisuliselt takistanud leping u täitmiseks vajalikku tööd. Näiteks liiga detailne igakuistes aruannetes märgitav info ja spetsialistide kohta nõutud info. Viivitusi on põhjustanud kolmandate isikute hilinemised, mille kohta on toodud täpsem info töövõtja 19.07.2023 kirjas nr 2023/07/03 LW OU ja 22.08.2023 kirjas nr 2023/08/11 LW OU, samuti aruannetes ja igakuistel koosolekutel, mida on insener osaliselt kinnitanud. Kolmandate isikute nõuded (nt juurdepääs SIA Rīgas ūdens infrastruktuurile), mille lahendamine puudutab tellija t ja mille lahendamine on võtnud palju aega. Algselt määratlemata vajadus ühildada leping us projekteeritud objektide (Perrooniprojekt välja arvates) dokumentatsioon tellija poolt ellu viidud teiste projektide dokumentatsiooniga, ebamõistlikult pikk info hankimise aeg (viimane info on saadud 03.10.2023 tellija kirjaga nr DA-6.4.4./171-2023). Järeldus – leping uliste projekteerimistööde viivitamist on põhjustanud ja põhjustavad tänaseni mitmed tegurid, mille eest ei vastuta töövõtja . Lisaks võimaldab ja annab sõlmitud leping (punkt 8.4 – Teostusaja pikendamine) töövõtja le õiguse saada ajapikendust selliste tööde teostamise viivitamise eest, mis aga ei tohi põhjustada töövõtja le negatiivseid tagajärgi. E: Töövõtja kiri leping u võimaliku lõpetamise kohta: Pärast mitmeid kohtumisi, millest viimane toimus 26.09.2023, ning arutelusid tellija ja insener i esindajatega, just tellija andis töövõtja le teada, et kaalub võimalust leping ennetähtaegselt lõpetada ilma leping us sätestatud ehitustööde teostamiseta ning lisaks palus töövõtja l esitada oma arvamus leping u võimaliku lõpetamise kohta. Ettevõtja esitas oma arvamuse 06.10.2023 kirjaga nr 2023/10/03 LW OU, tuletades samas meelde (viidates eelnevale kirjavahetusele), et projekteerimistööde periood on oluliselt viibinud mitte töövõtja süül vaid kolmandate isikute ja riiklike/omavalitsuste asutuste hilinemise ja lisanõuete tõttu. Arvestades asjaolu, et kolm nädalat pärast töövõtja kirja saatmist ei olnud tellija ametlikku vastust andnud, kuid igakuistel koosolekutel avaldasid insener i/ tellija esindajad etteheiteid ja nõudsid töövõtja lt ehitustöödeks vajalike materjalide tellimist, palus töövõtja uuesti 27.10.2023 kirjaga nr 2023/10/19 LW OU anda konkreetne vastus leping u edasise kehtivuse kohta. F: Tellija t eatis leping u lõpetamise kohta Tellija oma 15.11.2023 Teatisega teavitas töövõtja t leping u ühepoolsest lõpetamisest, määrates samaaegselt leping u kehtivuse viimaseks päevaks 30.11.2023, argumendina muuhulgas märkides, et töövõtja ei suuda mõistliku põhjenduseta töid teostada. Tellija on viidanud leping u (FIDIC) punktis 15.2 märgitud tellija õigustele, eirates leping u (FIDIC) punktis 8.4 töövõtja le sätestatud õigusi, millest tellija on eelnevalt ja õigeaegselt olnud teadlik. Ühtlasi nõudis tellija töövõtja lt väga lühikese tähtaja jooksul maksta tagasi tasutud ettemaks summas 81 404,71 eurot. Lisaks nõudis tellija tasuda väga lühikese aja jooksul leppetrahvi tähtaja viivitamise eest summas 122 106 eurot (eirates leping us sellise makse teostamise kohta sätestatut). Töövõtja 21.11.2023 kirjaga nr 2023/11/10 LW OU teavitas tellija t, et töövõtja ei nõustu tellija Teatises toodud argumentidega ja leping u lõpetamise põhjendusega, mis tekitab töövõtja le tõsise i d edasist tegevust mõjutava i d tagajär gi . Töövõtja märkis lisaks, et tellija ja töövõtja vahel toimus pikaajaline suhtlus projekteerimistähtaegade venimise põhjuste osas, mis annab töövõtja le aluse tähtaega vastavalt leping u tingimustele pikendada, mistõttu töövõtja väljendas arusaamatust tellija Teatises toodud etteheidete üle. Järeldus – töövõtja on käesolevas kirjas andnud täiendava selgituse tellija tehtud otsuse kohta leping ühepoolselt lõpetada (mis kajastub Teatises) ning leiab, et tellija ei käitunud töövõtja suhtes heas usus ning ei järginud sõlmitud leping u tingimusi. Sel põhjusel on ilmselgelt kohatu ja tegeliku olukorraga vastuolus, et tellija on leping u üles öelnud viidates leping u üldsättele s.o punktile 15.2 – töövõtja suutmatus mõistliku põhjenduseta töid teostada. Eelpool toodu kokkuvõtteks : Töövõtja leiab põhjendatult, et tellija ei võtnud leping u lõpetamise võimalust hinnates arvesse objektiivseid asjaolusid, mis on oluliselt mõjutanud leping u täitmise tähtaegu, ei ole hinnanud sisuliselt leping u sätteid ning on viidanud faktidele, tõlgendades neid vastuolus sõlmitud leping u ja tegeliku olukorraga. On ilmne, et projekteerimistööde periood on oluliselt viibinud mitte töövõtja süül vaid kolmandate isikute ja riiklike/omavalitsuste asutuste hilinemise ja lisanõuete tõttu, mis on FIDIC-i sõnastuse järgi võimuasutuste poolt põhjustatud tööde hilinemine. Olulise viivituse leping u täitmisel on põhjustanud ka tellija ise (nagu võib seda järeldada käesolevast kirjast ja selle lisast), kuid tellija ei ole neid asjaolusid siiani analüüsinud ega arvesse võtnud. Tuleb järeldada, et tellija selline käitumine on põhjustanud töövõtja le tema õiguste rikkumise ja ka rahalised tagajärjed, mistõttu palub töövõtja tellija l hinnata töövõtja poolt väljendatud argumente koosmõjul sõlmitud leping u sätetega ning vaadata üle leping u ühepoolse lõpetamise põhjendus . Kui tellija otsustab töövõtja argumentidesse mitte süveneda ja jätta oma hoiak muutmata, on töövõtja sunnitud pöörduma kohtusse oma huvide kaitseks: vaidlustama leping u lõpetamise põhjendus e , nõudma tagasi töövõtja le alusetult määratud leppetrahvi, sealhulgas hüvitise võõra kapitali kasutamise eest, välja nõudma sellise tellija poolse käitumisega töövõtja le põhjustatud kahjud ning saamata jäänud kasumi, nõudma kõikide kohtukulude, sh advokaadi tasu, hüvitamist. Töövõtja näitab jätkuvalt üles maksimaalset vastutulelikust ja kutsub tellija t kohtuma, et arutada käesolevas kirjas esitatud argumente ja mõlema poole seisukohti, sealhulgas et leida võimalus leppida kokku mõlema poole jaoks vastuvõetavas ja ratsionaalses kohtuvälises lahenduses. Lisas: Viivituste ja lisanõuete koondtabel Lugupidamisega LEONHARD WEISS OÜ Indrek Kaliste Mihhail Saveljev Töövõtja juhatuse liige Töövõtja juhatuse liige KÄESOLEV DOKUMENT ON ALLKIRJASTATUD TURVALISE ELEKTROONILISE ALLKIRJAGA JA SISALDAB AJA TEMPLI T