dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Väljaminev kiriAvalik

Otsus

Rahandusministeerium · 5. jaanuar 2024
Viit
12.2-10/23-191/464-14
Registreeritud
5. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Saloni Büroomööbli AS, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, Aktsiaselts STANDARD
Saabumis/saatmisviis
Outlook
Funktsioon
12.2 RIIGIHANGETEALANE TEGEVUS
Sari
12.2-10 Riigihangete vaidlustusmenetluse toimikud
Toimik
12.2-10/23-191
Vastutaja
Mari-Ann Sinimaa (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Ühisosakond, Dokumendihaldustalitus)

Failid

  • 📎Saloni Büroomööbli AS va Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (268219).asice693 KB

Sisu (failidest)

19 < OTSUS Vaidlustusasja number 191-23/268219 Otsuse kuupäev 05.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Ulvi Reimets Vaidlustus Saloni Büroomööbli AS-i vaidlustus Riigi Kinnisvara Aktsiaseltsi riigihankes „Paide kohtu- ja riigimaja hoone sisustus“ (viitenumber 268219) Saloni Büroomööbli AS-i pakkumuse tagasi lükkamise ja Aktsiaseltsi STANDARD pakkumuse edukas tunnistamise otsustele hanke osas 1 Menetlusosalised Vaidlustaja, Saloni Büroomööbli AS, esindaja Mihkel Nukka Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, esindaja Alo Pikk Kolmas isik, Aktsiaselts STANDARD, esindajad vandeadvokaat Triin Kaurov ja vandeadvokaat Liisa Levandi Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS1 § 197 lg 1 p-i 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta Saloni Büroomööbli AS-i vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Saloni Büroomööbli AS-i tasutud riigilõiv ja esindaja kulud tema enda kanda. 3. Mõista Saloni Büroomööbli AS-ilt Aktsiaseltsi STANDARD kasuks välja esindajate kulu 1692 eurot käibemaksuta. EDASIKAEBAMISE KORD Otsuse peale võib esitada kaebuse halduskohtule kümne päeva jooksul otsuse avalikult teatavaks tegemisest arvates (halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1). JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 07.08.2023 avaldas Riigi Kinnisvara Aktsiaselts (edaspidi Hankija) riigihangete registris 1 Riigihangete seadus avatud hankemenetlusena läbi viidava riigihanke „Paide kohtu- ja riigimaja hoone sisustus“ (viitenumber 268219) hanketeate. Hange on jagatud kaheks osaks:  osa 1 – Kontorimööbel – „Kontorimööbli hankimine Paide kohtu- ja riigimaja hoonesse“;  osa 2 – Pehme mööbel – „Pehme mööbli hankimine Paide kohtu- ja riigimaja hoonesse.“ Hankija juhatus on 27.11.2023 hanke osas 1:  lükanud tagasi Saloni Büroomööbli AS-i pakkumuse;  tunnistanud edukaks Aktsiaseltsi STANDARD pakkumuse. 2. 07.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Saloni Büroomööbli AS-i (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija juhatuse 27.11.2023 otsustele lükata hanke osas 1 tagasi Vaidlustaja pakkumus ja tunnistada edukaks Aktsiaseltsi STANDARD (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus. 3. Vaidlustuskomisjon teatas 14.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/191 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 19.12.2023 ja neile vastamiseks 22.12.2023. Vaidlustuskomisjon pikendas 19.12.2023 Vaidlustaja esindaja taotluse alusel neid tähtaegasid ja määras uuteks 27.12.2023 ja 02.01.2024. Samuti muutis vaidlustuskomisjon otsuse avalikult teatavaks tegemise aega. 27.12.2023 esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja, teiseks tähtpäevaks Hankija, Kolmas isik ja Vaidlustaja. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 4. Vaidlustaja, Saloni Büroomööbli AS, põhjendab vaidlustust järgmiselt., 4.1. Vaidlustaja on seisukohal, et Hankija kohaldas Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamsiel ebaõigesti RHS § 114 lg-t 2 ja § 46 lg-t 1. Asjaolu, et Hankija ei saanud pakkumuse lisa 11 („Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“) avada, ei ole on Vaidlustaja mõjusfääris ja tegemist on nn selgitatava puudusega (tehnilise veaga), mille kohta pidanuks Hankija küsima Vaidlustajalt selgitust. Vaidlustaja serveris on kõnealuse dokumendi originaalfail alles ja see avaneb tõrgeteta, millest on võimalik kontrollida probleemse dokumendi andmeid. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on õigusvastase, kuna Hankija jättis Vaidlustaja pakkumuse menetlusest õigusvastaselt kõrvale. 4.2. Vaidlustajal on riigihangete registrisse üles laetud pakkumuse lisa 11 sisustuse spetsifikatsiooni (vaidlustuse lisa 2) fail serveris tänaseni olemas ja see avaneb. Seda saab Vaidlustaja tõendada ekraanivideo salvestusega (vaidlustuse lisa 3), millest nähtub, et kõnealune pdf-dokument avaneb ja tegemist on enne pakkumuse esitamist (20.10.2023 kl 2 (17) 11:58) loodud dokumendiga. Antud juhul on võimalik kontrollida originaalfailist pakkumuse juurde esitatud sisustuse spetsifikatsiooni pakkumuse esitamise aja seisuga. Viga ei ole Vaidlustaja esitatud failis. Võimalik tehniline probleem võis tekkida konkreetse faili üleslaadimisel või selle varundamisel riigihangete registris. Kuivõrd riigihangete registris fail ei avane, siis ei saa välistada ja saab samas loogiliselt järeldada, et faili avamise probleemi põhjuseks on tehniline rike riigihangete registri üleslaadimise keskkonnas. Riigihangete registri üleslaadimise tõrgeteta toimimine ei ole Vaidlustaja mõjusfääris ja vastutusalas. Seega ei vasta tõele Hankija väide, et pakkumuse juurde lisatud spetsifikatsiooni pdf-fail ei avane. Antud juhul on Vaidlustajal pakkumusele lisatud originaalfail olemas ja ekraanivideo salvestus tõendab, et see dokument avaneb tõrgeteta. 4.3. Vaidlustaja kasutas faili avamiseks internetis vabavarana kättesaadavat Xodo keskkonda (www.xodo.com), mille kaudu konkreetse faili avamine õnnestub (vaidlustuse lisa 4). Videost nähtub selgelt, et sisustuse spetsifikatsiooni fail avaneb,2 millest tulenevalt on ebaõige ja ebausutav vaidlustatud otsuses esitatud Hankija väide, et Hankija on püüdnud faili avada IT tehnilise toe spetsialistide abiga, kuid ka nende hinnangul ei ole pakkuja esitatud fail avatav. Eelduslikult on Hankija IT tehnilise toe spetsialistid teadlikud vabavara programmidest ja on vaid pealiskaudselt probleemiga tegelenud ning seetõttu teinud ebaõige järelduse, et fail ei ole avatav. Eeltoodud videosalvestis tõendab selgelt, et ka riigihangete registrisse jõudnud fail on avatav. 4.4. Isegi, kui vaidlustuskomisjon leiab, et tehnilise vea (pärast üleslaadimist faili mitteavanemine) peaks vastutama Vaidlustaja, siis pidanuks Hankija andma Saloni Büroomööbli AS-le võimaluse selgitada ilmnenud viga ja võimaldama esitada originaalfaili, millest on võimalik kontrollida nn vigase faili andmeid. 4.5. Hankija lähtus otsust tehes (ekslikult) eeldusest, et kõnealust puudust ei ole võimalik objektiivselt kõrvaldada. Hankija arvas, et kuna Vaidlustaja edastas pakkumuse koosseisus sisustuse spetsifikatsiooni faili, mida Hankijal ei õnnestunud avada, siis ei ole spetsifikatsiooni esitatud. Hankija eksis oma otsust tehes selles osas, missugune oli tegelik faktiline olukord ning jõudis seetõttu ka vale õigusliku järelduseni Vaidlustaja pakkumuse viga õiguslikult hinnates, tehes sellega olulise kaalutlusvea. Hankija ei näinud üldse võimalust, et failil on tekkinud üleslaadimisel tehniline probleem ja originaalfaili saab avada. 4.6. Arvestades Vaidlustaja pakkumuse koosseisus oli sisustuse spetsifikatsioonifail olemas ja see on pealkirjast selgelt tuvastatav, pidanuks Hankijale olema ilmne, et Vaidlustaja arvutis on see fail avanenud ning Vaidlustajal peaks olema enne pakkumuse esitamist loodud fail olemas, mida on võimalik kontrollida metaandmetest. Põhjendamatu oleks eeldada, et Vaidlustaja esitas pakkumusega tahtlikult vigase faili. Hankija ei ole Vaidlustajalt selgituste ja originaaldokumendi küsimist üldse kaalunud, leides, et tal puudus selline võimalus. Vaidlustaja leiab, et käesoleval juhul on kaalumise kohustuse 2 Avanevas failis on osa andmeid asendatud sümbolitega, millest võib eeldada, et fail on siiski edastamisprotsessis kannatada saanud, millest tulenevalt ei kuvata andmeid täielikult korrektsena. 3 (17) olemasolul kaalumise teostamata jätmine oluline kaalumisviga, mis võis mõjutada otsustamist. Pakkumuses juba esitatud sisustuse spetsifikatsiooni faili (mis Hankijal ei avanenud) asendamine enne pakkumuste esitamise tähtpäeva loodud sisustuse spetsifikatsiooni originaalfailiga ei muuda Vaidlustaja pakkumuse sisu ning sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist. Enne pakkumuste esitamise tähtpäeva koostatud sisustamise spetsifikatsiooni fail võimaldab kontrollida riigihangete registris mitteavanenud faili sisu, muutmata seejuures Vaidlustaja pakkumust. 4.7. Vaidlustaja esitas täiendavad seisukohad. 4.7.1. Vaidlustaja pakkumuses esitatud Lisa 11 on saanud kannatada tehnilise töötlemise protsessi käigus riigihangete registri süsteemis (täiendavate seisukohtade lisa 1). Ehk süsteemis on toimunud tehniline rike, mille tõttu ei saa dokumenti pärast pakkumuse esitamist enam avada. Olukorras, kus ei ole välistatud riigihangete registri süsteemi rike, tuleb anda pakkujale võimalus esitada mitteavaneva dokumendi korral dokument uuesti ja võimaldada tõendada, et enne pakkumuse esitamist on olemas dokument, mis avaneb. Vaidlustaja on pakkumuse esitamisel hoolsuskohustust täitnud. Vaidlustaja kontrollis vahetult enne pakkumuse dokumentide üleslaadimisega alustamist, et dokumentide kõik kohustuslikud väljad oleks täidetud. Seda poleks saanud teha, ilma et dokumendid avaneksid. Vaidlustaja veendus enne üleslaadimist, et kõik dokumendid (sh „Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“) avanesid korrektselt. Riigihangete registrisse dokumendi üleslaadimisel tuleb üleslaetud dokumendi juurde roheline või punane märge, mis vastavalt tähendavad, et dokumendi üleslaadimine õnnestus või ebaõnnestus. Kui Vaidlustaja pakkumust esitas, siis ta veendus, et kõikide üleslaetud dokumentide juurde tuli roheline märge. Vaidlustaja poolt pakkumuse esitanud T.-K.R. on kirjeldanud pakkumuse dokumentide esitamise protsessi oma selgituses (täiendavate seisukohtade lisa 2). Riigihangete registri süsteem ei võimalda üleslaetud dokumenti samas keskkonnas avada. Dokumenti saab alla laadida, mis aga võimaldab avada dokumenti pakkuja arvutis, aga ei võimalda kontrollida, kas see avaneb riigihangete registris. Pakkuja võib usaldada riigihangete registri infosüsteemi, kui üleslaetud faili (mis eelnevalt on pakkuja arvutis avanenud korrektselt) juurde tuleb roheline märge, siis võib pakkuja sellele tugineda ja järeldada, et üleslaadimine õnnestus. Pakkumuse esitamine minut enne tähtaega ei ole hoolsuskohustuse rikkumine. Pakkumuse esitamise aeg on saab olla seotud tähtaegsusega, mitte hoolsuskohustusega. Antud juhul ei ole vaidlust selles, et pakkumus on tähtaegselt esitatud. Hoolsuskohustuse rikkumisena ei ole käsitatav ka see, et „Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ on loodud kaks minutit enne pakkumuste esitamise tähtaega. Pakkumuse esitanud T.-K.R. kontrollis enne viidatud dokumendi riigihangete registrisse üleslaadimist, kas see avaneb ja et kõik väljad oleks täidetud. See võttis aega kõige rohkem 15 sekundit. Vaidlustaja veendus enne pakkumuse dokumentide üleslaadimist, et kõikide dokumentide väljad on täidetud, mis eeldas ilmselgelt 4 (17) seda, et dokumendid avanesid enne nende üles laadimist. 4.7.2. Vaidlustuse lisa 2 ja vigase pdf algfailid on identsed. Vaidlustaja laadis üles koos pakkumuse teiste dokumentidega vaidlustuse lisana 2 esitatud pdf-faili, mis avaneb probleemideta. Dokumendi metaandmetest nähtub üheselt, et see on koostatud enne pakkumuse esitamist. Küsimustele, kas vaidlustuse lisa 2 ja vigane pdf on algfailina samad ning millest võis tõrge faili avamisel tekkida, vastamine nõuab eriteadmisi, mille saamiseks pöördus Vaidlustaja seaduslik esindaja Süsteemitugi OÜ poole, kes tegeleb arvutitehniliste probleemide tuvastamise ning lahendamisega. Süsteemitugi OÜ arvutispetsialist M.K. hinnangus (täiendavate seisukohtade lisa 1) toodud failide võrdlev analüüs kinnitab, et vaidlustuse lisana 2 esitatud dokument (koostatud 20.10.2023 kl 11.58) ja riigihangete registris leiduv pdf „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ algfailid on identsed. Ehk tegemist on samade dokumentidega, kuid selle erinevusega, et riigihangete registri fail on saanud kahjustada, mille tagajärjel on fail vigane ja osad andmed on kadunud. Eeltoodust järeldub, et see Vaidlustaja on vaidlustuse lisa 2 dokumendi koos pakkumusega üles laadinud riigihangete registrisse, kus on see saanud kahjustada ja mille tõttu dokument ei avane korrektselt. M.K. toob välja ka põhjuse, miks riigihangete registris olev fail on kahjustunud, leides, et pdf fail („Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“) on suure tõenäosusega kannatada saanud tehnilise töötlemise protsessi käigus Riigihangete registri süsteemis. Kuna üks dokument on kahjustatud ja teine avaneb korrektselt, siis on arusaadav, miks failide suurused (mahud) ja sisu osaliselt ei kattu. Antud juhul on kinnitust leidnud, et Vaidlustaja poolt pakkumusega esitatud dokumendid avanesid enne üleslaadimist korrektselt (vt vaidlustuse lisa 2, mis avaneb probleemideta) ja see dokument on saanud kahjustada riigihangete registri süsteemi tehnilise töötlemisprotsessi käigus. Olukorras, kus pakkumuse esitamisel ei andnud süsteem Vaidlustajale veateadet (dokumendi juurde ei ilmunud punast märget), võib pakkuja riigihangete registrit usaldada ja eeldada, et dokumendid on korrektselt üles laetud. 4.7.3. Kuivõrd praegusel juhul on tõendatud, et kõnealune dokument on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtaega ja see laeti koos pakkumusega üles riigihangete registrisse, siis ei annaks sellega arvestamine vaidlustajale eelist teiste pakkujate ees. Vaidlustuse lisaga 2 arvestamine ei muuda Vaidlustaja pakkumust. Antud juhul ei saa olla mõistlikku vaidlust, et vaidlustuse lisa 2 dokument on esitatud riigihangete registrisse ja seda dokumenti ei saanud Hankija korrektselt avada (M.K. hinnangu kohaselt on dokument saanud registris töötlemisel kahjustada). Dokumendi metaandmetega on tõendatud, et see on koostatud enne pakkumuste esitamise tähtaega. Kuna vaidlustuse lisa 2 on koostatud enne pakkumuse esitamist ja on leidnud kinnitust, et see on esitatud riigihangete registrile koos pakkumusega, siis võimaldaks dokumendiga arvestamine pakkumust kontrollida. Pakkumuse muudatust selle dokumendiga arvestamine kaasa ei tooks, sest tegemist on sama dokumendiga, mis esitati koos algse pakkumusega. 4.7.4. Hankija eksitab teadlikult vaidlustuskomisjoni väites, et kuivõrd faili nimed on 5 (17) erinevad, siis ei saa vaidlustuse lisa 2 fail olla pakkumusele lisatud. Faili nimed erinevad eesliite poolest. Eesliite 1_8_1 lisas dokumendile riigihangete registri süsteem pärast seda, kui dokument on üles laetud. Nii nagu Vaidlustaja sisustuse spetsifikatsioonile lisas süsteem eesliite, on eesliited lisatud ka teiste pakkujate dokumentidele (vt ka lisa 2). Sarnaselt sisustuse spetsifikatsiooni dokumendile on riigihangete registri süsteem kolmele teisele Vaidlustaja pakkumuse dokumendile (vorm 2, vorm 3 ja vorm 8). Hankija pidi teadma, et riigihangete register lisab pakkumuse failidele eesliiteid. 4.7.5. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnang kinnitab vaidlustuse aluseks olevaid olulisi asjaolusid ja eelkõige, et: - vaidlusaluse dokumendi üleslaadimine õnnestus; - ei vasta tõele vaidlustatud otsuses esitatud Hankija väide, et faili ei ole võimalik avada; - Hankija ei teinud hanke korraldamisel ja läbiviimisel midagi selleks, et ilmset tehnilist küsimust lahendada, rikkudes sellega hankemenetluse üldpõhimõtteid, mille kohaselt peab Hankija riigihanke korraldamisel tegutsema proportsionaalselt (RHS § 3 p 1) ja sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel (RHS § 3 p 5). Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus on kinnitanud, et fail avaneb, aga selle lõpp on puudu („Failiserveris on mõlemad failid olemas. Esimene fail on korras ja avaneb. Teine fail on poolik (faili lõpp on puudu“). Hankijal oli võimalus ja riigihanke korraldamise üldpõhimõtete (RHS § 3) kohustus tehnilise probleemi ilmnemisel pöörduda Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse poole, et selgitada välja, kas antud olukorda on võimalik lahendada. Hankija jäi tegevusetuks, et parima hinnaga pakkumuse tagasilükkamist vältida. Sellega rikkus hankija oma kohustusi hanke korraldamisel. Logifailidest võimalik tuvastada dokumentide üleslaadimise aeg. Kui võrrelda vaidlustuse lisa 2 faili loomise kellaaega üleslaadimise ajaga, siis on võimalik tuvastada, et need ühtivad, mis võimaldavad järeldada, et Vaidlustaja arvutis (serveris) asuv fail avaneb ning tegemist on sama failiga (vaidlustaja 27.12.2023 seisukoha p 3.12 ja lisa 1). Lisaks oleks võimalik võtta teiste asjaolude kogumis arvesse eelnevalt üles laetud ja failiserveris olemasolevat dokumenti, mis on Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse sõnul visuaalsel vaatlusel sarnane teise failiga. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangu kohaselt on olukorrale kaks seletust: „1. Fail oli laadimise alustamisel juba vigane 2. Failiga juhtus midagi teekonnal kasutaja brauseri ja failiserveri vahel.“ Vaidlustaja hinnangul on esimene variant (Fail oli laadimise alustamisel juba vigane) välistatud, kuivõrd antud juhul on Vaidlustaja tõendanud vaidlustuse lisa 2 metaandmetega ja asjatundja arvamusega, et vigane ja vaidlustuse lisa 2 fail on identsed. Vaidlustaja rõhutab, et vaidlustuse lisa 2 dokumendi küsimine ja sellega arvestamine ei oleks andnud Vaidlustajale ühtki eelist teiste pakkujate eest, vaid oleks lahendanud ilmse tehnilise probleemi seoses õnnestunult üleslaetud faili avamisel. 6 (17) Riigihangete registri pakkujate vaates ei ole pakkujal võimalus infosüsteemi keskkonna siseselt kontrollida, kas seal olev fail avaneb korrektselt. Faili allalaadimine ei võimalda pakkujal veenduda selles, et see avaneb ka riigihangete registris. 5. Hankija, Riigi Kinnisvara Aktsiaselts, vaidleb vaidlustusele vastu. 5.1. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et Saloni Büroomööbli AS-i serveris asuv nn originaalfail on sama fail, mis on laetud pakkumuse koosseisus riigihangete registrisse. Vaidlustaja on viidanud nn originaalfailile nimega „Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“, mis asub Vaidlustaja serveris. Fail on vaidlustaja väitel loodud 20.10.2023 kell 11:58. Faili suurus on 3,58 MB. Riigihangete registrisse laetud ning 20.10.2023 kell 11:59 allkirjastatud digikonteineris olev fail on hoopis nimega „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“. Faili suuruseks on 898.69 KB. Faili nimi ning suurus on erinevad, vaidlustuses esitatud andmete põhjal ei ole võimalik väita, et tegemist on sama failiga. Hankijal puudub võimalus kontrollida, millal täpselt on fail „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ riigihangete registrisse laetud, kuid arvestades pakkumuse koosseisus esitatavate andmete mahtu ning seda, et nn originaalfail on pakkuja väitel loodud alles 20.10.2023 kell 11:58 ja pakkumus on registris allkirjastatud kell 11:59, ei ole registrisse laetud fail sama, mis nn originaalfail. 5.2. Tegemist on ilmse pakkuja hoolsuskohustuse rikkumisega. Pakkumuse koostamist tuleb alustada aegsasti. Ka riigihangete registris on selle kohta juhis - alustage pakkumuse koostamisega aegsasti - hiljemalt 2 tundi enne esitamise tähtaja saabumist. Kohtupraktika kohaselt3 lasub pakkujal hankemenetluses kõrgendatud hoolsuskohustus, mille realiseerimiseks peab pakkuja veenduma, kas kõik esitamisele kuulunud dokumendid said ka tegelikkuses esitatud. Vaidlustuses on väidetud, et spetsifikatsiooni nn originaalfail on loodud 20.10.2023 kl 11:58 (seega kõigest kaks minutit enne pakkumuse esitamise tähtaega). Vaidlustaja peab olema on seega laadinud allkirjastanud pakkumuse 20.10.2023 kell 11:59, mis on otseses mõttes viimasel minutil enne pakkumuste esitamise tähtaega. Ilmselgelt ei olnud Vaidlustajal enam aega kontrollida, kas esitatud pakkumus on korrektne. Vaidlustaja on lisaks ka ise digitaalselt allkirjastanud faili „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ ja on jätnud registrisse laetud pakkumuse üle kontrollimata ning allkirjastanud vigase faili. 5.3. Üldlevinud pdf formaadis dokumentide lugemiseks kasutatavate programmide puhul ei ole dokumendi avamine võimalik. Avaneb veateade „Format error: Not a PDF or corrupted“. 3 TrtHKo 26.08.2019, 3-19-1320, p 34, 40-41, 45, 47-48 2 7 (17) Vaidlustaja väitel on faili võimalik avada Xodo keskkonnas. Tegemist ei ole kindlasti üldlevinud praktikaga, kus pdf fail tuleb avamiseks üles laadida internetis olevasse keskkonda. Lisaks ei vasta ka tõele Vaidlustaja väide, et sisustuse spetsifikatsiooni fail „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ avaneb Xodo keskkonnas. Vaidlustaja on jätnud esitamata Xodo keskkonna kaudu avatud faili ja lisanud selle kohta üksnes video. Hankija lisab Xodo keskkonnas töödeldud faili (vastuse lisa 2), kus on näha, et suurem osa pakkuja poolt failis esitatud andmetest (toote mõõdud, kirjeldus, viimistlus) on asendatud loetamatute sümbolitega. Sisuliselt fail ei avane kui failis olevad andmed on loetamatud. 5.4. RHS § 114 lg 2 sätestab võimaluse küsida pakkujalt selgitusi, tehes vahet selgitatavatel ja mitteselgitatavatel puudustel. Selgituse küsimise kui meetmega on võimalik eeskätt seletada või avada mõne olemasoleva tingimuse sisu ja mõtet, kuid selle meetmega ei saa asuda muutma pakkumust, sest selline tegevus ei vastaks läbipaistvuskohustusele ega võrdse kohtlemise põhimõttele (RHS § 3 p-d 1 ja 2). Pakkumuses toodud andmeid võib rangelt võttes üksnes täpsustada või parandada tingimusel, et see nõue puudutab andmeid või dokumente, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuse esitamise tähtaeg. Hankija ei saa küsida täpsustusi andmete kohta, mida pole esitatud. Näiteks puuduvad Xodo keskkonnas töödeldud faili spetsifikatsioonis viimasel neljal real igasugused andmed pakutava toote kohta. Pole võimalik tuvastada, millist toodet üldse pakuti. Seega pole võimalik küsida ka täpsustavaid küsimusi. 5.5. Hankija esitas täiendavad seisukohad. Vaidlustusmenetluse käigus edastatud täiendavate dokumentide põhjal saab väita, et mittevastava pakkumuse põhjuseks on Vaidlustaja poolne hoolsuskohustuse rikkumine. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnangu kohaselt võis fail „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ olla laadimise alustamisel juba vigane või siis juhtus failiga midagi teekonnal kasutaja brauseri ja failiserveri vahel. Mõlema olukorra puhul oleks olnud viga parandatav kui Vaidlustaja oleks alustanud pakkumuse koostamist aegsasti, laadinud failid RHRi ning kontrollinud üle, kas üles laetud failid on õige sisuga. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse hinnanguga on ühtlasi ka lükatud ümber Vaidlustaja väide, nagu oleks failis viga tekkinud tehnilise töötlemise protsessi käigus riigihangete registri süsteemis. 6. Kolmas isik, Aktsiaselts STANDARD, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Oma kaalutlusi selgituste küsimise võimaliku lubatavuse osas on Hankija arusaadavalt otsuses põhjendanud. RHS võimaldab Hankijal küsida pakkujalt selgitusi pakkumuses esitatud andmete kohta (RHS § 46 lg 4). Küll aga ei tohi selgituste küsimise kaudu anda pakkujale võimalust pakkumust sisuliselt muuta või esitada juurde andmeid, mida selles enne üldse ei olnud. 8 (17) Kui pakkumuse koosseisus olevat faili ei ole võimalik selle avamiseks mõeldud tavapäraste vahenditega avada, ei ole Hankijal võimalik kontrollida, milliseid andmeid on pakkuja esitanud. Analoogselt on vaidlustuskomisjon ja Tartu Halduskohus varasemalt leidnud, et pakkuja ei saa selgituste andmise kaudu kõrvaldada puudust, mis seisnes selles, et esitatud oli dokument, mille sisu oli tehniliste probleemide tõttu kadunud.4 Vaidlustuskomisjon märkis seejuures, et vigase faili esitamise kaudu on see dokument sisuliselt jäetud esitamata ning hiljem selle esitamine oleks seega pakkumuse muutmine või täiendamine, mis on aga keelatud. Ka praegusel juhul ei oleks dokumendi tagantjärele esitamise lubamisel võimalik lõpuni veenduda, et selles esitatud spetsifikatsiooni andmed on just täpselt need samad, mille Vaidlustaja väidetavalt koos pakkumusega esitas. Selliselt saaks Vaidlustaja potentsiaalselt eelise. 6.2. Dokumendi arvutis koostamise aeg ei oma tähendust. Isegi kui väidetav toodete spetsifikatsiooni dokument, millele Vaidlustaja tugineb, oli koostatud enne pakkumuste esitamise tähtaega, ei tähenda see, et Hankija peaks lubama selle tagantjärele esitamist. Ettevõtjal võib oma arvutis olla valmis kasvõi kogu pakkumuse dokumentatsioon, aga kui seda õigeaegselt ei esitata, siis ei saa hankija sellega ka arvestada. Küsimus sellest, kas dokument või andmed olid olemas enne pakkumuste esitamist, võib omada tähendust üksnes erandlikel juhtudel, kus see võimaldab objektiivselt tuvastada mingi faktilise asjaolu (millele on pakkumuses selgelt tuginetud) olemasolu enne pakkumuste esitamise tähtaega, mille tõendamiseks tuli küll esitada tõend, kuid mille paikapidavuses saab ka ilma vastava dokumendi õigeaegse esitamiseta võtta kindla seisukoha (nt majandusaasta aruande põhjal tuvastada, kas käibenõue oli täidetud või mitte). Samasuguse kindluse ja objektiivsusega ei ole võimalik tuvastada aga seda, mida ja kas tahtis pakkuja üldse hankes pakkuda. Seega tuli Hankijal Vaidlustaja pakkumust hinnata nende dokumentide ja andmete põhjal, mis koos pakkumusega Hankijale kättesaadavaks tehti. 6.3. Vaidlustaja ei ole tõendanud, et ta ei saanud vea tekkimist vältida. Vaidlustaja on esitanud kaks videot, mis peaksid tõendama, et dokumenti oli võimalik avada ja sellest spetsifikatsiooni andmeid tuvastada. Lisas 3 esitatud videos avab Vaidlustaja lihtsalt ühe faili oma arvutis. Lisas 4 esitatud videos laeb Vaidlustaja ise registrist alla vaidlusaluse dokumendi ning avab selle rakenduses, mis ei ole tavapäraselt pdf-ide avamiseks kasutatav Adobe Acrobat (eelduslikult sellega fail ei avanenudki). Faili avamise järgselt on näha, et sellest on kadunud vähemalt osa toote spetsifikatsiooni puudutavast informatsioonist. Seega tõendavad esitatud videod, et pakkumuse koosseisus esitatud spetsifikatsiooni dokument oli vigane juba enne pakkumuse esitamist Hankijale. 6.4. Pakkujal on pakkumust esitades kõrgendatud hoolsuskohustus. Vaidlustaja viitab, et koostas vaidlusaluse dokumendi 20.10.2023 kell 11:58, st 2 minutit enne pakkumuste esitamise tähtaega. Sellest võib järeldada, et Vaidlustajal ei olnud aega, et dokumendi registrisse üleslaadimise järgselt kontrollida, kas fail ka sinna korrektsel kujul jõudis. Vaidlustuse lisast 4 on näha, et dokumendi viga oleks olnud võimalik tuvastada, kui pakkuja oleks pakkumuse dokumendid peale registrisse üles laadimist üle kontrollinud ehk käitunud pakkujale kohase hoolsusega. Vaidlustaja väide, et registrisse dokumendi üleslaadimisel 4 VAKO 05.07.2019 otsus asjas 93-19/206979, p 13; TrtHK 26.08.2019 otsus asjas 3-19-1320. TlnHK 21.05.2021 otsus asjas 3-21-722. 9 (17) tekkiv viga ei ole tema vastutusalas, on väär. Hoolsuskohustuse rikkumise risk lasub pakkujal koos sellest tulenevate tagajärgede ja õiguslike järelmitega.5 6.5. Vaidlustaja pakkumus ei vasta sisuliselt riigihanke alusdokumentidele. Pakkumuses teabe puudumine pakkumuse vastavuse kohta vastavustingimusele on sisuline kõrvalekaldumine riigihangete alusdokumentide tingimustest, mis toob kaasa pakkumuse tagasi lükkamise kooskõlas RHS § 114 lg-g 2. 6.6. Kolmas isik esitas täiendavad seisukohad. 6.6.1. Vaidlustaja esitas Hankijale vigase faili – seda ei saanud tavapäraste vahenditega avada ja isegi kui Hankija oleks selle avada saanud, ei oleks selles failis olnud pakutavate toodete andmeid. Vaidlust pole ka selles, et dokument oli vigane juba enne selle esitamist Hankijale. Vaidlustusmenetluses esitatud dokumendid, andmed ega tõendid ei võimalda üheselt tuvastada, milline oleks dokumendi sisu pidanud olema, kui fail poleks vigane olnud. 6.6.2. Süsteemitugi AS-i hinnang on käsitletav Vaidlustaja põhjendusena, kuid mitte erapooletu ekspertarvamusena, millel oleks vaidluse lahendamisel määrav tähendus või millele vaidlustuskomisjon peaks tuginema. Süsteemitugi AS-i arvamusest nähtub, et Vaidlustaja on palunud võrrelda vaidlustuse lisas 2 esitatud dokumenti ja registris olevat vigast dokumenti, mis pakkumusega esitati. Arvamuses tuuakse mh välja, et kuna registris oleva faili metaandmed on osaliselt kadunud, ei ole metaandmete alusel võimalik vaidlustuse lisas 2 esitatud dokumenti ja registris olevat dokumenti tehniliselt korrektselt võrrelda. Kui tehniliselt korrektset võrdlust pole võimalik teha, ei saa järelikult täie kindlusega jõuda ka järeldusele, et tegemist on samade failidega. Pelgalt hinnangust tõenäosusele ei piisa. 6.6.3. Pakkujal lasuv kõrgendatud hoolsuskohustus ulatub kuni pakkumuse esitamise hetkeni, mitte ei piirdu vaid etapiga, kus dokumendid on pakkuja enda arvutis valmis saanud. Seda, kas Vaidlustaja oma arvutis enne dokumentide üles laadimist nende avamise võimalikkust kontrollis ja/või kas need seal korrektselt ka viimase salvestamise järgselt avanesid, ei ole võimalik tagantjärele tuvastada ning vaidlustaja ei ole selle kohta ka tõendeid esitanud (müügijuhi üldsõnaline selgitus pakkumuste esitamise protsessi kohta seda ei tõenda). Samuti ei vabasta see vaidlustajat vastutusest hoolsuskohustuse rikkumise eest faasis, mis järgneb dokumentide koostamisele. Vaidlustaja on enda sõnul kogenud riigihangetes osaleja, mistõttu ei saa tulla üllatusena, et pakkumuse üles laadimiseks ja esitamiseks peab varuma piisavalt aega. Ka riigihangete registri kasutusjuhendis on rõhutatud, et pakkumust tuleb asuda koostama aegsasti, vähemalt 2 tundi enne esitamise tähtaega. Vaidlustaja väide, et ta poleks saanud kontrollida pakkumuse üleslaadimise järgselt dokumentide õigsust, ei ole õige. Esiteks oleks Vaidlustaja pidanud märkama, et registrist nähtub vaidlusaluse faili suurusena üksnes 898,69 KB. Teiseks, kui Vaidlustaja oleks laadinud registrist alla oma pakkumuse dokumentatsiooni, siis oleks ta tuvastanud ka oma arvutis seda avades, et toodete spetsifikatsiooni fail ei avane või et sellest on puudu sisuline info. Ehk Vaidlustajal oli reaalne võimalus viga enne pakkumuse esitamist tuvastada. Vaidlustaja viited, et 1 minut enne pakkumuste esitamise tähtaega pakkumuse dokumendi registrisse üles laadimine on kooskõlas pakkujal lasuva kõrgendatud hoolsuskohustusega, ei ole samuti õige. Riigihangete registri kasutustingimuste kohaselt on faili üleslaadimise aeg registris 6 minutit (kasutustingimuste p 2.3.3). Seega võttis Vaidlustaja teadlikult riski, et dokument ei pruugi 5 TrtHK 26.08.2019 otsus asjas nr 3-19-1320, p 40. 10 (17) registrisse jõuda ning isegi kui see sinna jõuab, ei ole tal sekunditki aega, et selle korrektsus üle kontrollida. Kuigi Vaidlustaja viitab läbivalt oma vastuses „registri rikkele“, ei ole esitatud ühtegi tõendit, millest nähtuks, et vigase faili tekkepõhjus tulenes kindlasti registrist. 6.6.4. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse vastus kinnitab, et riigihangete registris puudub fail, mille põhjal oleks olnud Hankijal võimalik tuvastada Vaidlustaja pakkumuse sisu. Registri logi kohaselt on esmalt üles laetud üks toodete spetsifikatsiooni dokument ja seejärel asendatud see viimasel hetkel teise dokumendiga. Seega ei oma esimesena üles laetud dokument pakkumuse hindamisel tähendust, sest seda pole Hankijale esitatud. Samuti ei võimalda teha esimesena üles laetud dokument järeldusi viimasena üles laetud dokumendi kohta. Kui Vaidlustaja oleks püüdnud üles laadida dokumenti, mille ta on esitanud vaidlustuse lisas 2, siis pidi ta vahepeal spetsifikatsiooni dokumenti muutma (nt ridadel TT-1 esitatud tooted ei ühti, kui vaadata Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse saadetud dokumenti ja võrrelda seda vaidlustuse lisas 2 toodud dokumendiga). Samas ei ole võimalik täna enam tuvastada, milline pidi olema selle dokumendi sisu, mille pakkuja toodete kohta koos pakkumusega Hankijale esitas – see fail on vigane. Nagu Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus kinnitab, võis fail olla vigane juba enne selle üles laadimist või võis failiga juhtuda midagi üleslaadimise teekonnal kasutaja brauseri ja failiserveri vahel. Seega ei ole võimalik üheselt tuvastada, kas viga tekkis tulenevalt vigasest faili salvestamisest Vaidlustaja arvutis, tulenevalt Vaidlustaja brauserist või tulenevalt registri failiserverist. Küll aga on selge, et faili üleslaadimise järgselt oli Vaidlustajal võimalik kontrollida, kas fail jõudis registrisse korrektsel kujul. 6.6.5. Sõltumata sellest, kas faili viga tekkis enne selle üleslaadimist registrisse või registrisse üles laadimise teekonnal (igal juhul oli see olemas enne pakkumuse esitamist), ei ole vaidlustusmenetluses esitatud tõendeid, mis võimaldaks objektiivselt tuvastada, milline oli selle dokumendi sisu, mille Vaidlustaja pakkumusega esitada plaanis. Samuti ei ole tõendatud, et Vaidlustaja poleks saanud viga peale dokumendi registrisse üleslaadimist tuvastada. Vaidlustaja jättis dokumendi esitamise viimasele minutile, mistõttu ei jäänud selliseks kontrolliks lihtsalt aega. Kui esitatud dokumendi sisu pole võimalik üheselt tänasel hetkel tuvastada, siis ei saa Hankija lubada Vaidlustajal esitada vastavat dokumenti tagantjärgi. Vastupidisele seisukohale jõudes aktsepteeritaks sisuliselt uue pakkumuse esitamist. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Hankija on vaidlusaluse riigihanke osas 1 lükanud tagasi Vaidlustaja pakkumuse ja põhjendanud seda otsust järgmiselt: „Hankija on sätestanud hanke Osa 1 - Kontorimööbel riigihanke alusdokumentide osaks olevates vastavustingimustes nõude, mille kohaselt peab pakkuja esitama pakutavate toodete kirjelduse ja spetsifikatsiooni. Pakkuja Saloni Büroomööbli AS esitas 20.10.2023 hanke Osale 1 Kontorimööbel riigihangete registri kaudu pakkumuse, mille koosseisus esitatud spetsifikatsiooni PDF formaadis fail on rikutud ning ei avane. Hankija on püüdnud faili avada IT tehnilise toe spetsialistide abiga, kuid ka nende hinnangul ei ole pakkuja esitatud fail avatav. Sellest tulenevalt ei ole hankijal võimalik pakkumuse vastavuse sisulist poolt hinnata. Keelatud on pakkumuse muutmine ja täiendamine pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva. 11 (17) RHS § 46 lg-s 4 sätestatu kohaldamine on sõnaselgelt lubatud ainult olukorras, kus hankijal on põhjendatud vajadus küsida selgitusi pakkumuses esitatud andmete kohta. Käesoleval juhul ei sisaldanud pakkumuse koosseisus esitatud spetsifikatsioon üldse andmeid, mille kohta hankija saaks selgitusi küsida. Nii Euroopa Kohus (EKo C-131/16, EKo C-336/12) kui Riigikohus (RKHKo 3-3-1-24-13), aga ka madalama astme kohtud (TrtHKo 3-18-977, TrtHKo 3-17-2377, TlnHKo 3-18-1248, TlnHKo 3-18-1681, TlnHKo 3-18-1736) on samalaadseid asjaolusid (erinevalt nt majandusaasta aruannetest või varasemalt allkirjastatud volikirjadest) käsitlevates kohtulahendites sedastanud, et selgituste nõudmisega ei saa kõrvaldada puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Hankija hinnangul ei saa seega lugeda esitatud pakkumust riigihanke alusdokumentides sätestatud tingimustele vastavaks ning mittevastavused on sisulist laadi. Mittevastav pakkumus tuleb lükata tagasi RHS § 114 lg 2 esimese lause alusel. Mittevastav pakkumus ei osale edasises hankemenetluses ning seda ei hinnata.“ Seega on Hankija Vaidlustaja poolt osas 1 esitatud pakkumuse tagasi lükanud, sest „Vastavustingimustes“ nõutud dokument pakkumuses ei avane ja Hankija ei saanud pakkumuse vastavust kontrollida. Õige pole Vaidlustaja väide, et Hankija pole selle puuduse kõrvaldamist kaalunud - Hankija on asunud seisukohale, et tegemist on sisulise puudusega, mida ei saa kõrvaldada. Vaidlustaja leiab, et:  riigihangete registrisse üles laetud, enne pakkumuse esitamist (20.10.2023 kell 11:58) loodud pakkumuse lisa 11 sisustuse spetsifikatsiooni fail on tal serveris olemas (vaidlustuse lisa 2) ja see avaneb (vaidlustuse lisa 3);  Vaidlustaja kasutas pakkumuses esitatud faili avamiseks internetis vabavarana kättesaadavat Xodo keskkonda (www.xodo.com), mille kaudu faili avamine õnnestub (vaidlustuse lisa 4);  pakkumuse juurde lisatud faili mitteavanemine on ilmne tehniline viga, mis on vormilist laadi ja seda on võimalik kõrvaldada, Hankijal oli kohustus Vaidlustajalt vähemalt pakkumuse koosseisus esitatud tehnilise probleemiga faili kohta selgitust küsida;  pakkumuses esitatud sisustuse spetsifikatsiooni faili (mis Hankijal ei avanenud) asendamine enne pakkumuste esitamise tähtpäeva loodud sisustuse spetsifikatsiooni originaalfailiga, ei muuda Vaidlustaja pakkumuse sisu ning sellega ei kaasne uue pakkumuse esitamist;  Vaidlustaja on pakkumuse esitamisel hoolsuskohustust täitnud;  M.K. hinnangus (täiendavate seisukohtade lisa 1) toodud failide võrdlev analüüs kinnitab, et vaidlustuse lisana 2 esitatud dokument (koostatud 20.10.2023 kell 11.58) ja riigihangete registris leiduv pdf „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ algfailid on identsed, dokumendi metaandmetega (seisukohtade lisa 3) on võimalik tõendada, et see dokument on koostatud enne pakkumuse esitamist Hankijale (metaandmetest nähtub, et see dokument on koostatud 20.10.2023 kell 11.58). Vaidlus on selles, kas Hankija oleks pidanud RHS § 46 lg 4 alusel pöörduma Vaidlustaja poole ja võimaldama esitada pakkumuses mitteavatava faili asemel uue korrektse faili ja selle uue faili alusel kontrollima Vaidlustaja pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides 12 (17) esitatud tingimustele. 8. „Vastavustingimused“ osa „PAKUTAVATE TOODETE KIRJELDUS JA SPETSIFIKATSIOON (OSA 1)“ nägi ette pakkumuses Lisa 1.1. Spetsifikatsioon (Dokumendi vorm / Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.xls) (edaspidi Lisa 11) esitamise. Hankija oli ette näinud vastava ettetäidetud vormi. Lisas 11 pidi pakkuja esitama iga pakutava mööblieseme kohta:  mõõdu;  kirjelduse;  viimistluse;  tootja;  pildi. Vaidlustuskomisjon tuvastas Vaidlustaja pakkumusest, et dokumendi pealkirjaga „1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsif…1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf“ avamisel tuleb järgmine märge „There was an error opening this Document. The file was damaged and could not be repaired.“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuses „Vastavustingimustes“ nõutud Lisa 11 puudub ja kuna tegemist on sellise dokumendiga, millest peab nähtuma see, mida pakkuja konkreetselt pakub ja kas pakutav vastab riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, siis on õige Hankija järeldus, et Vaidlustaja pakkumuse vastavust kontrollida ei saanud. 9. RHS § 114 lg 2 esimene lause kohaselt hankija lükkab pakkumuse tagasi, kui see ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, kui pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi või pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Seega peab pakkumuse tagasilükkamiseks esinema vähemalt üks kolmest alusest: 1) pakkumus ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele; 2) pakkuja ei esita tähtajaks hankija nõutud selgitusi; 3) pakkuja selgituste põhjal ei ole võimalik üheselt hinnata pakkumuse vastavust riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Hankija on lähtunud sellest, et Lisa 11 puudumine Vaidlustaja pakkumuses tähendab, et pakkumuse ei vasta riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele, Vaidlustaja pakkumuse riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele vastavuse kontrollimiseks vajalik teave ei olnud Hankijale muul viisil kättesaadav. 10. Vaidlustuskomisjon leiab, et Hankijale ei saa ette heita seda, et ta ei püüdnud avada Vaidlustaja pakkumuses esitatud Lisa 11 mingites muudes keskkondades, sest „Pakkumuse esitamise ettepaneku“ p-i 1.4. kohaselt hankija aktsepteerib elektrooniliselt esitatavate pakkumuse dokumentide osas kõiki üldlevinud dokumendi formaate, nagu .pdf (Portable Document Format), .rtf (RichTextFormat), .odt (Open Office) ning ka MS Office formaate. Vaidlustaja poolt viidatud Xodo keskkond (www.xodo.com) üldlevinud pdf formaadis dokumentide lugemiseks kasutatavate programmide hulka ei kuulu. Pealegi tuleneb vaidlustuse lisast 4 ja Hankija vastuse lisast 2, et ka Xodo keskkonnas avaneb Vaidlustaja pakkumuses esitatud Lisa 11 vigaselt (andmed puuduvad). 13 (17) Seega Vaidlustaja pakkumuses esitatud Lisa 11 ei avanenud, avaneb küll teises keskkonnas, aga on vigane. 11. Vaidlustuskomisjon pöördus 28.12.2023 päringuga Rahandusministeeriumi kui riigihangete registri vastutava töötleja poole ja riigihangete registri volitatud töötleja Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus andis 28.12.2023 järgmise selgituse vaidlusalusele olukorrale: „Kasutaja on laadinud faili "1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf" ülesse 2023-10-20T11:47:34,688. Sellele järgnevalt aga ei ole vastavustingimust ära salvestatud. Nüüd 2023-10-20T11:58:42,133 on kasutaja uuesti laadinud faili "1_8_1_Lisa 11 Sisustuse spetsifikatsioon_Osa 1 Kontorimööbel_Muudatus 6.pdf" ülesse ja vastavustingimus on salvestatud 2023-10-20 11:58:47.689. Esimene fail on suurusega 749061b ja teine fail on suurusega 898692b. Failiserveris on mõlemad failid olemas. Esimene fail on korras ja avaneb. Teine fail on poolik (faili lõpp on puudu).Failiserveri logi järgi on mõlema faili ülesselaadimine õnnestunud. Olukorrale on 2 seletust. 1. Fail oli laadimise alustamisel juba vigane 2. Failiga juhtus midagi teekonnal kasutaja brauseri ja failiserveri vahel. Manusena kaasas esimesena laetud fail, mis oli visuaalsel vaatlusel sarnane teise failiga.“ Vaidlustuskomisjon järeldab sellest selgitusest, et Vaidlustaja on kahel korral laadinud riigihangete registrisse üles Lisa 11, kuid esimesel korral (kell 11.47) jätnud faili salvestamata ja teisel korral (kell 11.58) on salvestanud vigase faili. Pakkumuses esitas Vaidlustaja kell 11.58 üles laetud faili, mistõttu kell 11.47 üles laetud failil pole mingit õiguslikku tähendust. Seega pole mingit tähtsus kahe failiserverisse üleslaetud faili võrdlemisel. Küll aga nähtud selgitusest, et Vaidlustajal oli Lisa 11 olemas juba kell 11.47, aga mingil põhjusel jäi see salvestamata. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskus ei ole tuvastanud ühtegi tehnilist probleemi riigihangete registris, mistõttu ei nõustu vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga selles, et võis esineda tehniline rike riigihangete registri üleslaadimise keskkonnas. Pealegi teised Vaidlustaja pakkumuses esitatud pdf failid on avatavad ja pole vigased. 12. Vaidlustaja peamiseks argumendiks on see, et tal on serveris 20.10.2023 kell 11.58 loodud fail Lisa 11 olemas, see fail on identne pakkumuses esitatud failiga ja Hankija oleks pidanud andma Vaidlustajale võimaluse see fail uuesti esitada. Vaidlustuskomisjon Vaidlustajaga ei nõustu. 12.1. Pakkujalt selgituste või selgitamist võimaldavate dokumentide küsimist reguleerib RHS § 46 lg 4. Nimetatud sättega on Eesti õigusesse üle võetud direktiivi 2014/24/EL art 56 lg 3. Selle riigihanke üldandmete järgi ületab eeldatav maksumus rahvusvahelist piirmäära ja seega kuulub direktiivi 2014/24/EL reguleerimisalas (art 1 lg 1 ja art 4 p a). Direktiivi 2014/24/EL art 56 lg-st 3 tulenevalt juhul, kui ettevõtja esitatav teave või dokumendid on või tunduvad olevat mittetäielikud või vigased või kui konkreetsed dokumendid on puudu, võib hankija, kui siseriiklikus õiguses ei ole sätestatud teisiti, nõuda asjaomaselt ettevõtjalt vastava teabe või dokumentide esitamist, lisamist, selgitamist või täiendamist sobiva tähtaja jooksul, tingimusel et selline nõue esitatakse täielikus kooskõlas võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. 14 (17) Järelikult ei välista direktiiv iseenesest hankija võimalust nõuda pakkujalt mh puuduolevate dokumentide esitamist, kui see ei tohi minna vastuollu võrdse kohtlemise ja läbipaistvuse põhimõtetega. Pakkumuse selgitamise võimaluse andmise otsustab hankija kaalutlusõiguse alusel ja seejuures tuleb pakkujaid kohelda võrdselt ning kedagi eelistamata. Kuna hankija tohib võimaldada pakkumuses esitatud andmeid üksnes täpsustada või parandada, siis ei saa pakkuja esitada tagantjärele uusi andmeid, vaid üksnes selliseid dokumente või andmeid, mille puhul on võimalik objektiivselt kontrollida, et need on varasemad kui pakkumuste esitamise tähtaeg (Riigikohtu 20.12.2019 otsus 3-19-1501, p 17; Euroopa Kohtu 11.05.2017 otsus kohtuasjas C-131/16, Archus ja Gama, p 36; 10.10.2013 otsus kohtuasjas C-336/12, Manova, p-d 36–37 ja 39). 12.2. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et käesoleval juhul ei pidanud Hankija andma Vaidlustajale võimalust pakkumuses esinevat puudust selgituste andmise kaudu kõrvaldada (RHS § 46 lg 4). Vaidlustuskomisjonil pole alust nõustuda T.-K.R väidetega (Vaidlustaja täiendavate seisukohtade lisa 2), et kõik pakkumuses esitatavad failid kontrolliti enne pakkumuse esitamist ära. Vaidlustajal oli võimalik tuvastada vigane fail pakkumuse üles laadimisel riigihangete registrisse (või enne seda) ning laadida üles korrektne fail. Seda Vaidlustaja ei teinud, rikkudes sellega oma hoolsuskohustust. Nõuetele vastava ja korrektse pakkumuse esitamise eest vastutab pakkuja. 12.3. Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.11.2023 otsuses haldusasjas 3-23-1783 (p 20.) asunud järgmisele seisukohale: „Kohtupraktikast ega õiguskirjandusest ei leia üldist kataloogi sellistest juhtumitest, mida tuleks käsitada RHS § 114 lg 2 teise lause tähenduses mittesisuliste kõrvalekalletena RHAD-s sätestatud tingimustest, mille puhul võib hankija tunnistada pakkumuse vastavaks. Siiski ei ole ringkonnakohtu hinnangul õige lugeda „sisuliseks“ üksnes sellist kõrvalekallet, millest nähtub, et pakutava toote omadused ei vasta hankija esitatud nõuetele, vaid sisuline kõrvalekalle esineb mh juhul, kui pakkumuse koosseisus on jäetud esitamata RHAD-s nõutud dokument, milleta ei oleks hankijal võimalik pakutava toote nõuetekohasust üldse kontrollida. [---]. [---], saab pakkumus ikkagi olla RHS § 114 tähenduses vastav vaid siis, kui see vastab kõigile RHAD-s kehtestatud tingimustele nii sisu- kui ka dokumendinõuete osas (vt K. Matteus. RHS § 114 kommentaar, p 9 – M. A. Simovart, M. Parind (koost). Riigihangete seadus. Kommenteeritud väljaanne, Tallinn 2019, lk 726). [---]“ Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Lisa 11 esitamata jätmine (kui faili ei saa avada, siis on tegemist selle esitamata jätmisega) Vaidlustaja pakkumuses on sisuliseks kõrvalekaldeks (vt ka otsuse p 8.), mis pidi kaasa tooma Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise. 12.4. Dokumendi või andmete olemasolu enne pakkumuste esitamise tähtaega peab olema tõendatud, seda peavad kinnitama ümberlükkamatud tõendid, millede objektiivsuses ei saa kahelda. Vaidlustuskomisjon nõustub Kolmanda isikuga, et M.K. (digitaalselt allkirjastamata) selgitust (Vaidlustaja täiendavate seisukohtade lisa 1) ei saa pidada ekspertarvamuseks. See on Vaidlustaja tõend, millega soovitakse näidata, et vaidlustuse lisas 2 toodud Lisa 11 ja pakkumuses olev vigane Lisa 11 on identsed. M.K. asub seisukohale, et kuna pakkumuses esitatud Lisa 11 faili metaandmed on osaliselt kadunud, ei ole metaandmete alusel võimalik neid kahte faili 15 (17) võrrelda, kuid tegemist on samade pdf algfailidega. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et algfailid võivad küll olla samad, kuid see asjaolu ei võimalda objektiivselt tuvastada seda, et vaidlustuse lisas 2 esitatud Lisa 11 ja pakkumuses olev vigane Lisa 11 on samad. Pakkumuses olev vigane Lisa 11 tavapäraselt ei avanenud, selle metaandmed on puudulikud, failiserveris oleval failil andmed osaliselt puuduvad – seega on üksnes kaudselt võimalik järeldada, et vaidlustuse lisas 2 esitatud fail ja pakkumuses mitteavanenud fail võivad olla sarnased. Rahandusministeeriumi Infotehnoloogiakeskuse selgitusest nähtub, et Vaidlustajal oli Lisa 11 olemas juba kell 11.47. Vaidlustaja pole vaidlustusmenetluses selgitanud seda, mis fail see oli, kas kell 11.58 loodi uus fail. Vaidlustaja on vaidlustusmenetluses kogu aeg lähtunud sellest, et Lisas 11 loodid kell 11.58. Vaidlustaja esitas vaidlustuse lisas 2 faili, mis asub tema serveris. Vaidlustaja täiendavate seisukohtade lisas 3 on esitatud selle faili metaandmed:  faili suurus – 3,8 MB;  loodud 20.10.2023 kell 11.58. Vaidlustuskomisjonile esitatud vaidlustuse lisa 2 metaandmed on aga järgmised:  faili suurus – 3,59 MB;  loodud 20.10.2023 kell 10.58. Kui tegemist oleks ühe ja sama failiga, siis vähemalt faili suurus ei saaks olla erinev. Tallinna Ringkonnakohus on oma 14.11.2023 otsuses haldusasjas 3-23-1783 (p 24.) märkinud, et kuigi pdf-faili loomishetke kajastavad metaandmed üldjuhul pelgalt teisele andmekandjale salvestamisega ei muutu [---], ei ole siiski tegemist andmetega, mida ei saaks üldse muuta ja mis saaksid seetõttu olla „ümberlükkamatud“. Pdf-failide metaandmete (sh „Created“) muutmiseks on mitmeid programme ja veebilehti (nt https://pdfcandy.com/edit-pdf- meta.html), mis võimaldaksid senise [---] kuupäeva hõlpsasti (sh tasuta) asendada varasemaga [---]. Kuid kuna vaidlustuskomisjon asus eelnevalt seisukohale, et pakkumuses puuduoleva Lisa 11 Hankijale tagantjärele esitamine ei oleks olnud lubatav, siis ei ole Vaidlustaja serveris oleva faili loomise aeg vaidluse lahendamiseks oluline. 13. Eeltoodust tulenevalt on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse hanke osas 1 tagasilükkamise kohta on kooskõlas RHS § 46 lg-ga 4 ja RHS § 114 lg-ga 2 ning alus selle kehtetuks tunnistamiseks puudub. 14. Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku hanke osas 1 esitatud pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Vaidlustaja hanke osas 1 esitatud pakkumuse tagasi lükkamiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja hanke osas 1 esitatud pakkumuse tagasilükkamiseks on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega tunnistati Kolmanda isiku hanke osas 1 esitatud pakkumus edukaks. 15. Kuna vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad menetluskulude 16 (17) jaotamisel kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 15.1. RHS § 198 lg 3 alusel jäävad Vaidlustaja kulud (tasutud riigilõiv 1280 eurot ja lepingulise esindaja kulud) tema enda kanda. 15.2. Hankija pole kulude välja mõistmist taotlenud. 15.3. Kolmas isik osales vaidlustusmenetluses Hankija poolel, mistõttu on tal õigus kulude hüvitamisele Hankijaga samade reeglite alusel. Kolmas isik on esitanud tähtaegselt taotlused lepinguliste esindajate kulude väljamõistmiseks: - 918 eurot käibemaksuta, 5 tunni ja 10 minuti õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 180 käibemaksuta; - 774 eurot käibemaksuta, 4 tunni ja 18 minuti õigusabi osutamise eest, tunnitasuga 180 käibemaksuta. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Kolmanda isiku esindajate kulud 1692 eurot käibemaksuta on vajalikud ja põhjendatud ning tulevad Vaidlustajalt välja mõista. (allkirjastatud digitaalselt) Ulvi Reimets 17 (17)
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel