Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 185-23/270661 Otsuse kuupäev 04.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus AS-i Ühisteenused vaidlustus SA Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes „Tasulise parkimisteenuse korraldamine“ (viitenumber 270661) OÜ Europark Estonia pakkumuse edukaks tunnistamise ja tema kvalifitseerimise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS Ühisteenused, esindajad vandeadvokaadid Raiko Lipstok ja Kaarel Berg Hankija, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, esindaja Rasmus Pikkani Kolmas isik, OÜ Europark Estonia, esindaja Armin Karu Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg-de 3 ja 8 alusel 1. Jätta rahuldamata AS-i Ühisteenused vaidlustus SA Tartu Ülikooli Kliinikum riigihankes „Tasulise parkimisteenuse korraldamine“ (viitenumber 270661). 2. Mõista AS-ilt Ühisteenused OÜ Europark Estonia kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 1560 eurot käibemaksuta. 3. Jätta AS-i Ühisteenused poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 29.09.2023. a avaldas SA Tartu Ülikooli Kliinikum (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Tasulise parkimisteenuse korraldamine“ (viitenumber 270661) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks teised riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh Juhised pakkujale (edaspidi Juhised) ja Hankelepingu projekt (edaspidi Leping). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 03.11.2023. a, esitasid pakkumused AS Ühisteenused, OÜ Europark Estonia ja ühispakkujad Avalikud Teenused OÜ ning Asematic OÜ (edaspidi Ühispakkujad). 2. SA Tartu Ülikooli Kliinikum äriarendus- ja haldusjuhi 22.11.2023 korraldusega nr 1.5-2/206-VJH tunnistati edukaks OÜ Europark Estonia pakkumus ning kvalifitseeriti OÜ Europark Estonia. 3. 04.12.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i Ühisteenused (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Hankija otsustele tunnistada OÜ Europark Estonia (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumus edukaks ja kvalifitseerida OÜ Europark Estonia. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 07.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/185 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 12.12.2023 ja neile vastamiseks 15.12.2023. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha Vaidlustaja ning menetluskulude taotluse Vaidlustaja ja Kolmas isik. Teiseks tähtpäevaks esitasid seisukohad Hankija ja Kolmas isik, sh esitas Kolmas isik täiendava menetluskulude taotluse. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, AS-i Ühisteenused, vaidlustuses ja 12.12.2023. a esitatud täiendavates seisukohtades põhjendatakse taotlusi alljärgnevalt. 5.1. Riigihanke eesmärk on osta valveta tasulise parkimise korraldamise teenust Tartus asuvatel kinnistutel aadressidega L. Puusepa 1a, L. Puusepa 2/4/6/8, N. Lunini 6/8, N. Lunini 14 ja Ravila 17, 19 (edaspidi Parklad). Teenuse osutamise eeldatav periood on 01.12.2023 – 30.11.2026, s.o 36 kuud. Riigihankes esitatud pakkumuste maksumused (36-kuulise perioodi eest) olid järgmised: 1) Ühispakkujad - 154 440 eurot; 2) AS Ühisteenused - 49 644 eurot; 3) OÜ Europark Estonia - 14 364 eurot. Hankija tunnistas edukaks OÜ Europark Estonia pakkumuse ning kvalifitseeris OÜ Europark Estonia. 5.2. Hankija otsus OÜ Europark Estonia pakkumuse edukaks tunnistamiseks ei ole õiguspärane, kuna Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal. Isegi kui Hankija on RHS § 115 lg 1 alusel kontrollinud Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatust, tulnuks see RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata. 5.3. Kolmanda isiku pakkumus oli Vaidlustaja pakkumusest 3,456 korda odavam. Ainuüksi sellel põhjusel on pidi Hankijal tekkima RHS § 115 lg 1 kohane põhjendatud kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus on põhjendamatult madal. 5.4. Juhiste p-st 3.3 tuleneb, et teenuseosutaja teenustasu peab sisaldama Lepingus nimetatud ja nimetamata vajalikke töid ja teenuseid parkimiskorralduse sujuva ja tõrgeteta teenuse pakkumiseks. Sealjuures tuleb arvesse võtta, et teenuse osutaja peab loovutama parkimistrahvid Hankijale (vt Lepingu p 3.4). Ka tasulise parkimise tulu saajaks saab olema Hankija. Seega teenuseosutaja ainsaks tuluallikaks on Hankija makstav teenustasu. Võttes aluseks Lepingu p-s 2.3 loetletud nõuded teenusele, sisaldab teenuse osutamine minimaalselt järgmisi kuluartikleid: 1) parklate tähistamine liiklusmärkide ja infotahvliga (Lepingu p 2.3.2); 2) klienditoe ja infotelefoni teenuse olemasolu (Lepingu p 2.3.3); 3) seitsme elektrivarustusega ja kommunikatsioonidega makseterminali paigaldus, kus saab maksevahendina kasutada pangakaarti ja sularaha (Lepingu p-d 2.3.5 ja 2.3.6); 4) tasu pangakaardiga maksete eest, tasu mobiilioperaatoritele, sidekulud, parkimistasude ja leppetrahvide sissenõudmise kulud (Lepingu p 2.3.7); 5) parkimiskorra tagamine, sh valesti pargitud autode teisaldamise kuulud (Lepingu p 2.3.8); 6) parkimistrahvide koostamine, esitamine ja asetamine sõidukitele ning selle tõendamine (Lepingu p-d 2.3.9 - 2.3.11); 7) vähemalt kaks korda päevas regulaarse parkimisjärelevalve teostamine, mis eeldab tööjõukulu (Lepingu p 2.3.12). 5.5. Eelpool loetletud teenuse osutamiseks peab teenuseosutaja tegema esmalt investeeringud seadmetesse ja vahenditesse, mis minimaalselt hõlmab investeeringuid alltoodud seadmete ja 2 (16) vahendite soetamiseks, mis tuleb samuti katta teenuse osutamise maksumuse arvelt. Vaidlustaja, kes käesoleval ajal osutab Riigihanke esemeks olevates Parklates parkimisteenust, ei pea seda kulutust tegema, sest tal on need vahendid ja seadmed Parklates olemas. Investeering tuleks teha uuel teenuse osutajal, kelleks on ka Kolmas isik. Vaidlustaja kogemuse põhjal on selliste investeeringute kulu tänaste hindade juures (arvestades makseterminalide hinnatõusu) minimaalselt järgmine: Investeeringu liik Kokku (eurodes) Ühe kuu kohta (jagades kogusumma 36 kuu peale) (eurodes) Liiklusmärgid ja infotahvlid 6 000 166,67 Makseterminalid 70 000 1944,44 Tarkvara (mobiilmaksete ja 612 17,00 makseterminalide jaoks) Telefon, printer 720 20,00 Kokku 77 332 2148,11 5.6. Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus teenuse eest on 14 364 eurot, mistõttu on ilmne, et see ei kata isegi otsest kulu seoses investeeringutega. Isegi kui Kolmas isik väidab, et osa vajalikest vahenditest on tal olemas, ei ole usutav, et Kolmas isik suudab ülejäänud investeeringute vajaduse katta 14 364 euroga. 5.7. Isegi kui Kolmas isik tõendab, et tal puudub vajadus teha investeeringuid, tekivad Kolmandal isikul püsikulud teenuse osutamiseks. Suur osa nendest kuludest tuleb igal juhul kanda, sõltumata parkijate arvust. Vaidlustaja kogemuse on nende kulude igakuine suurus keskmiselt järgmine: Kulu liik Kulu suurus ühes kuus Juhiste punkt, (eurodes) millega kulu seondub Mobiilse parkimise 220,00 2.3.7 vahendustasu Hooldustasu 80,00 2.3.7 Kaardimaksete vahendustasu 67,00 2.3.7 Makseterminalide hooldus 280,00 2.3.5 ja 2.3.6 Makseterminalide 20,00 2.3.5 ja 2.3.6 kulumaterjal Sidekulu 105,00 2.3.5 ja 2.3.6 Infotelefon 100,00 2.3.3 Liiklusmärkide remondikulu 50,00 2.3.2 Leppetrahvide kulumaterjal 15,00 2.3.9 ja 2.3.10 Makseterminalide sularaha 64,00 2.3.6 käitlemise kulu Tööjõukulu 300,00 2.3.12 Kokku 1301,0 5.8. Kolmanda isiku pakkumuse kogumaksumus teenuse eest oli 14 364 eurot, mis tähendab, et Kolmanda isiku igakuine tasu on 399 eurot. See ei ole piisav, et katta teenuse osutamisega seotud igakuised püsikulusid. Isegi kui eeldada, et Kolmandal isikul õnnestub saavutada tasu tõstmine Juhiste p-s 1.7 sätestatud 30% võrra, oleks kuutasu 399 x 1,3 = 518,70 eurot, mis samuti ei kata teenuse osutamise püsikulusid. Kolmandal isikul on kavatsus osutada teenust kahjumlikult. 5.9. Kolmas isik on varasemalt riigihankes (viitenumber 217858) kinnitanud Vaidlustaja poolt välja toodud kulude kandmise vajadust veelgi suuremas summas. 5.10. Pakkumuse madal maksumus võib olla eelkõige põhjendatud RHS § 115 lg 7 p-des 1–5 toodud loetelus tooduga. Käesoleval juhul ei esine ühtegi selles loetelus toodud alustest. 5.11. Kolmanda isiku tegelik eesmärk on hõivata turuosa. Kolmanda isiku kinnitusel (vt Ärilehe artikkel 10.06.2023; edaspidi Artikkel) on ta Eesti parkimisteenuse turuliider, omades 50-65%-list turuosa. Seega on Kolmas isik parkimisteenuse turul turgu valitsevas seisundis konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 13 lg 1 mõistes. Järelikult on Kolmanda isiku alapakkumuse põhjuseks soov oma turgu valitsevat seisundit ära kasutades haarata veelgi 3 (16) suurem turg, tõrjudes Vaidlustajat turult Kolmanda isiku poolt teadlikult pakutud kahjumliku hinna abil. Kolmandal isikul ei ole lubatud Riigihankes pakutud miinushinda subsideerida mingitelt muudelt klientidelt teenitava tuluga või Kolmanda isiku omakapitali arvelt, kuna sellega kahjustatakse konkurentsi (vt Riigikohtu 04.11.2020 otsus asjas nr 3-20924, p-d 23 ja 26). 5.12. Kolmanda isiku eesmärk võib olla ka tulevikus tasu tõstmise nõudmine Hankijalt. Ka selline eesmärk ei ole legitiimne ning ka sellisel juhul on pakkumus põhjendamatult madal (vt viidatud Riigikohtu lahendi p 26). Parklate kõrval (N. Lunini 16 kinnisasjal) paikneb Kolmanda isiku opereeritav parkimismaja, mis Vaidlustajale teadaolevalt opereerib kahjumlikult. Seetõttu ei saa välistada, et Kolmas isik üritab saavutada teenuse osutamise õigust oma parkimismaja ümbritsevates Parklates ning hilisemalt nendes parkimistasu tõstes ühtlustada Parklate ja parkimismaja tasusid. 5.13. Kuna Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud tagasi lükata, ei oleks seda tohtinud hinnata ning Kolmandat isikut ei oleks saanud ka kvalifitseerida. Seetõttu on õigusvastane ka Hankija otsus Kolmanda isiku kvalifitseerimise kohta. 5.14. 12.12.202. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.14.1. Kolmanda isiku selgituste sisuline kontroll on olnud puudulik. Hankija on pidanud Kolmanda isiku selgitusi usaldusväärseks, kuid ei ole pakkumuse maksumuse kujunemist sisuliselt kontrollinud. Riigikohtu praktikas on selgitatud, et ei ole põhjendatud usaldada pakkuja kontrollimatut vastust hankija selgitusnõudele ning hankija peab pakkuja selgitusi sisuliselt kontrollima (vt Riigikohtu 16.03.2023 otsus asjas nr 3-19-1825, p 17; 04.11.2023 otsus asjas nr 3-20-924, p 31). Seetõttu ei vasta Hankija tegevus RHS § 115 lg 8 kohase kontrolli tegemise nõuetele. 5.14.2. Hankija järeldab ebaõigesti, et Kolmandal isikul ei teki täiendavaid kulusid seoses klienditoe, infotelefoni, parkimistasude ja leppetrahvide ning tööjõukulu osas, kuna selline ressurss on Kolmandal isikul juba olemas. Kolmas isik ei saa selliseid teenuseid turult tasuta ning töötajatele peab palka maksma. Kui Kolmas isik sõlmib Riigihanke tulemusel hankelepingu, siis need kulud suurenevad ning tuleb suurenevas ulatuses arvestada hankelepingu täitmise kuludeks. 5.14.3. Hankija selgitustest järeldub, et Hankija ei pidanud nõutavaks, et Kolmas isik peaks hankelepingu täitmisega seotud kulud katma saadava tasu arvelt, vaid on aktsepteeritav, et Kolmas isik katab need tulude arvelt, mida ta teenib muude lepingutega. Seega on Hankija on pidanud aktsepteeritavaks, et Kolmas isik ristsubsideerib hankelepingu täitmise kulusid Riigihanke väliste tulude arvelt. 5.14.4. Ekslik on Hankija väide, et Kolmas isik pole parkimisteenuse turul turgu valitsevas seisundis, vaid Kolmas isik ja Vaidlustaja on parkimisturgu valitsevad võrdväärsed konkurendid. Kolmanda isiku turuosa on vahemikus 50–65%, Vaidlustaja turuosa jääb 35- 50% vahele. Vaidlustaja on pakkunud Riigihankes mõistlikku hinda, kuid Kolmas isik on pakkunud teenuse osutamise kuludele oluliselt alla jäävat hinda, kasutades ära oma turgu valitsevat positsiooni, millest pärit muude lepingute tulu on võimaldanud pakkuda hinda, millega hankelepingu täitmine on teadvalt kahjumlik. 5.14.5. Kolmanda isiku väide investeeringute vajaduse puuduse osas ei ole usutav. Esmalt tekib uuel teenuseosutajal investeeringu vajadus, mille kogumaksumus on 77 332 eurot, mis omakorda tähendab, et jagades selle hankelepingu täitmise 36 kuu peale, on kulu ühes kuus 2148,11 eurot. Eelmises samu Parklaid puudutavas hankemenetluses (ca 3 aastat tagasi) hindas Kolmas isik neid kulusid veelgi kõrgemaks. Nüüd väidab Kolmas isik, et tal neid kulusid ei teki, kuna ta kasutab varasema investeeringu tulemusel omandatud vahendeid. Selline väide ei ole usutav ja on tõendamata. 5.14.6. Kolmas isik möönab, et vähemalt osa liiklusmärke tuleb tal omandada. Kolmas isik pole nende omandamiskulu pakutud hinda arvestanud. Lisaks tekitab olemasolevate märkide üle kleepimine kulu, millega arvestatud. Väide, et midagi on suurel määral olemas, on ka täielikult tõendamata. 4 (16) 5.14.7. Makseterminalide osas on Kolmas isik väitnud nende olemasolu, kuid see on tõendamata. Juba ainuüksi seetõttu ei ole usutav, et seoses teenuse osutamise alustamisega ei teki Kolmandal isikul täiendavate investeeringute vajadust. 5.14.8. Kolmandal isikul kaasnevad igal juhul püsikulud teenuse osutamisele.. Suur osa püsikuludest tuleb kanda, sõltumata parkijate arvust. 5.14.9. Kolmanda isiku väitel ei teki tal parkimisteenuse osutamisega lisakulusid sidekulude, mobiilsideoperaatoritele makstavate tariifide ja pangakaardiga maksete eest pangale makstavate tasudega seonduvalt. Selline väide ei vasta tõele: 1) iga parkija poolt parkimise eest mobiilmaksega tasumise korral tuleb nii Vaidlustajal kui ka Kolmandal isikul maksta mobiilsideoperaatorile teatud % tasutud summast, milleks Vaidlustajale teadaolevalt on 1%; 2) iga parkija poolt pangakaardiga tasumise korral tuleb nii Vaidlustajal kui ka Kolmandal isikul maksta pangale teatud tasu; 3) iga makseterminal on varustatud SIM-kaardiga, et tagada nõutav internetiühendus, mis toob kaasa sideoperaatorile makstava kulu nii Vaidlustajal kui ka Kolmandal isikul; 4) infotelefoniga kaasneb sideoperaatorile makstav tasu, mida peab maksma nii Vaidlustaja kui ka Kolmas isik. 5.14.10. Isegi, kui Kolmas isik ei planeeri kedagi juurde palgata, siis olemasolevatele töötajatele tuleb ikkagi palka maksta, kuid Kolmas isik ei planeeri kõnealuse parkimisteenuse osutamisega tegeleva tööjõu palga- ja maksukulu kanda parkimisteenuse eest makstava tasu arvelt. 5.14.11. Paljude vaidlustuses esile toodud kulude kohta pole Kolmas isik oma vastuses midagi selgitanud (nt makseterminalide ja leppetrahvide kulumaterjal ning sularahakäitlus). Kolmas isik pole tõendanud oma kulubaasi suurust ning kaetust ka teistelt lepingutelt teenitava tuluga. 5.14.12. Kolmas isik ei ole püsikulude arvestamist sisuliselt põhjendanud. 5.14.12.1. Juhiste p-i 2.3.6 järgi tuleb tagada mobiiltelefoniga tasumise võimalus ning p-i 2.3.7 järgi tuleb teenuse osutamisel tasuda mobiilioperaatorile. Vaidlustaja on selleks sõlminud koostöölepingu Telia Eesti AS-iga (edaspidi Telia), mille kohaselt kohustub tasuma Teliale 1% ühe kuu jooksul tasutud ja Vaidlustajale Telia poolt üle kantud parkimistasu käibemaksuta summast. Telia on Eestis ainus mobiilioperaator, kes sellist teenust pakub, mistõttu on tasumäär ka Kolmanda isiku puhul sama. Perioodil 01.09.2023–30.11.2023, s.o eelneva kolme kuu eest, oli Parklates mobiilmaksete summa kokku 85 159,78 eurot, s.o 28 386,59 eurot kuus. Sellest 1%, mis tuleb tasuda mobiilioperaatorile, moodustub järelikult summas on 283,87 eurot. 10 kuu lõikes on keskmine olnud 220 eurot. Sellega on tõendatud, et vähemalt 220 eurot kulub igal juhul keskmiselt kuus mobiilioperaatorile mobiilse parkimise eest makstava tasuna. Järelikult ei ole põhjendatud Kolmanda isiku väide, et Kolmandal isikul on see kulu oluliselt madalam. Ei ole alust arvata, et kui teenust osutab Kolmas isik, erineks Kolmanda isiku puhul Parklates parkijate arv, kes soovivad tasuda parkimise eest mobiiltelefoniga. 5.14.12.2. Juhiste p-dest 2.3.6 ja 2.3.7 tuleneb ka kohustus tagada, et internetis saaks parkimislubasid osta teenuseosutaja veebilehelt, millega kaasneb veebilehe opereerimise kulu (Vaidlustajal 80 eurot kuus). Isegi kui Kolmas isik väidab, et tal on vajalik teenus juba olemas, kaasneb sellega ikkagi kulu, millega Kolmas isik pole pakkumuse hinnastamisel arvestanud. 5.14.12.3. Juhiste p-dest 2.3.6 ja 2.3.7 tuleneb kohustus tagada, et parkimisteenuse eest oleks võimalik tasuda pangakaardiga. Vaidlustaja tasub pangale sellise tasuna 1% brutosummast, keskmiselt 67 eurot kuus. Isegi kui Kolmas isik väidab, et tal on vajalik teenus juba olemas, kaasneb sellega ikkagi kulu, millega Kolmas isik pole pakkumuse hinnastamisel arvestanud. 5.14.12.4. Makseterminalide kasutamisega kaasneb ka vajadus nende riist- ja tarkvara hooldada. Vaidlustajal ta on 6 makseterminali hooldustasu kuus 240 eurot, s.o 40 eurot makseterminali kohta. Riigihankes on nõutav vähemalt 7 makseterminali olemasolu. Isegi kui Kolmas isik väidab, et tal on tehnikud, kes hooldavad makseterminale, kaasneb sellega kulu (nt tehniku töötasu). Ühtlasi kaasneb makseterminalide kasutamisega kulumaterjal (tšekk, mille makseterminal välja prindib), vähemalt 20 eurot kuus. Kolmas isik pole pakkumuse 5 (16) hinnastamisel nende kuludega arvestanud. 5.14.12.5. Kuna makseterminalis peab olema võimalik tasuda pangakaardiga, peab makseterminalil olema internetiühendus. Vaidlustajal olid see kulu 75,61 eurot kuus. Sarnast kulu tuleb kanda ka Kolmandal isikul. Isegi kui Kolmas isik väidab, et tal on vajalik teenus juba olemas, kaasneb sellega ikkagi kulu, millega Kolmas isik pole pakkumuse hinnastamisel arvestanud. 5.14.12.6. Kuna Juhiste p-i 2.3.3 järgi peab teenuse osutaja tagama klienditoe ja infotelefoni teenuse, kaasneb sellega kulu. Vaidlustaja tellib selleks kõnekeskuse teenust maksumusega 750 eurot kuus. Kuna see hõlmab kõiki Vaidlustaja parklaid, arvestab Vaidlustaja sellest 100 eurot Parklate tarbeks. Isegi kui Kolmas isik seda teenust eraldi ei telli, kaasneb sellega ikkagi kulu, mis eelkõige põhineb tööjõu- ja sidekulul, millega Kolmas isik pole pakkumuse hinnastamisel arvestanud. 5.14.12.7. Liiklusmärkide remondikulu varieerub sõltuvalt nende kulumisest ja kahjustumisest. Vaidlustaja esitatud Lõunaliiklus OÜ arvetest mis esitati liiklusmärkide hooldustööde eest 2023. aasta märtsis ja mais, nähtuvalt moodustus see summas 842,00 eurot. Jagades ainuüksi selle summa 36 kuu peale, tuleb summaks juba 23,39 eurot kuus. Isegi kui Kolmas isik seda teenust sisse ei osta, kaasneb kulu tööjõule, millega Kolmas isik pole pakkumuse hinnastamisel arvestanud. 5.14.12.8. Kuna leppetrahvi kviitungid tuleb asetada ilmastikumõjude eest kaitstult sõiduki klaasipuhastaja alla, kaasneb sellega kulu materjalile (paber ja kile). Vaidlustaja senise kogemuse põhjal on see keskmiselt 15 eurot kuus. Vaidlustajale teadaolevalt on Kolmanda isiku puhul see kulu suurem, kuna viimane prindib leppetrahvi kviitungid otse nö kilepaberile, mis on kulukam, kui paberile trükkimine. Kolmas isik pole selle kuluga pakkumuse hinnastamisel arvestanud. 5.14.12.9. Kuna Juhiste p-i 2.3.6 järgi peab makseterminalis olema tagatud ka sularaha tasumise võimalus, kaasneb sellega vajadus käidelda sularaha. Vaidlustaja tellib sellist teenust sisse BRINKS Estonia OÜ-lt, mille igakuine kulu on 805 eurot. Arvestades Parklate osakaalu kogu sularaha käitlemise vajadusest, moodustab sellest Parklatega seonduv proportsionaalne kulu summas 64 eurot. Samaliigilist kulu tuleb kanda ka Kolmandal isikul, kes ei ole enda vastuses selgitanud, millisel viisil kavatseb ta seda kulu katta. 5.14.12.10. Teenuse osutaja palgal peavad olema parkimiskorraldajad, kes täidavad Juhiste p-s 2.3.12 sätestatud järelevalvet, millega kaasneb kulu tööjõule. Isegi, kui võtta eelduseks, et nende tööaeg seoses Parklate teenindamisega ei ületa päevas 2,5 tundi (tegelik tööaeg võib ulatuda ka 4 tunnini), nad teenivad miinimumtasu 4,30 eurot tunnis ning töötavad vaid tööpäeviti, kujuneb nende brutotasuks ühes kalendrikuus Parklatega seonduvalt 2,5 x 4,3 x 21 = 225,75 eurot. Lisades sellele tööjõumaksudena 33,8% (sotsiaal- ja töötuskindlustusmaks), moodustub tööjõukuluks vähemalt 270,90 x 1,338 = 302,05 eurot. Isegi kui Kolmas isik väidab, et tal on parkimiskorraldajad olemas ja nad teenindavad ka muid parklaid, kaasneb Kolmandale isikule sellega ikkagi tööjõukulu, millega ta pole pakkumuse hinnastamisel arvestanud. 5.14.13. Kuigi Kolmas isik väidab, et tema poolt teenuse osutamise eest makstav tasu katab kaasnevad kulud, on Vaidlustaja tõendanud, et see pole nii. Järelikult kavatseb Kolmas isik kõnealuse parkimisteenuse osutamisega kaasneva kahjumi katta oma muu tulu arvelt, milline Kolmanda isiku tegevus on lubamatu. Hankelepingu ülese ristsubsideerimise puhul juhib Vaidlustaja tähelepanu Kolmanda isiku tuginetud asjas 3-20-924 Riigikohtu lahendi järgselt uuesti asja lahendanud Tallinna Ringkonnakohtu 16.12.2020 otsusele: 1) Riigikohtu seisukoha järgi pole kolmandal isikul keelatud oma hindu lepingute üleselt ristsubsideerida. Seejuures tuleb aga hinnata selle mõju konkurentsile. RHS § 3 p-st 3 lähtudes tuleb hankijal lugeda pakkumuse maksumus põhjendamatult madalaks, kui selle alusel hankelepingu sõlmimine kahjustaks konkurentsi, eelkõige ELTL art 102 või konkurentsiseaduse (KonkS) § 16 rikkumise ehk turgu valitseva seisundi kuritarvitamise korral; 2) põhjendamatult madal maksumus tähendab sisuliselt ebaõiglaselt madala hinna pakkumist, mida on võimalik teha näiteks turgu valitsevat seisundit omaval ettevõtjal (vt Tallinna Ringkonnakohtu 22.04.2015 otsus nr 3-15-127, p 16). KonkS § 13 lg 1 järgi omab 6 (16) turgu valitsevat seisundit ettevõtja või mitu samal kaubaturul tegutsevat ettevõtjat, kelle positsioon võimaldab tal/neil sellel kaubaturul tegutseda arvestataval määral sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Turgu valitseva seisundi omamist eeldatakse, kui ettevõtjale või mitmele samal kaubaturul tegutsevale ettevõtjale kuulub kaubaturul vähemalt 40% käibest. 5.14.13.1. Ei ole vaidlust, et Kolmas isik omab Eesti parkimisteenuse turul turgu valitsevat seisundit, sh ka Tartu linnas. Vaidlustaja arvates tuleb turgu valitseva seisundi kuritarvitamiseks lugeda hankemenetluses kulupõhisest omahinnast oluliselt odavama teenustasu pakkumist, sest selle eesmärgiks on saavutada Tartu linnas olulist tähtsust omava parkimisteenuse lepingu sõlmimine. 5.14.13.2. Praegu osutab Parklates parkimisteenust Vaidlustaja. Kolmanda isiku eesmärgiks on põhjendamatult madala hinna abil, mida Kolmas isik kavatseb doteerida hankelepingu ülese tulu arvelt, saavutada nendes parklates parkimisteenuse osutamiseks hankelepingu sõlmimine Vaidlustaja asemel. Kolmanda isiku selline käitumine moonutab konkurentsi, mida ei tohi RHS § 3 p-i 3 kohaselt lubada. 5.14.13.3. Sellise pakkumuse aktsepteerimine, milles lubatakse osutada teenust sisuliselt ilma regulaarse tuluta, loob olulise konkurentsimoonutuse. Nii Euroopa Kohus (C-599/10, p 29) kui Eesti kohtud (nt TlnRK 3-14-53094, p 20; 3-15-127, p 16; TrtHK 3-13-646, p 22) on selgitanud, et lisaks hankija kaitsmisele jätkusuutmatu lepingu eest ja eduka pakkuja kaitsmisele hankija meelevaldse käitumise eest on üheks põhjendamatult madala maksumuse kontrollimenetluse eesmärgiks selgelt ka ausa konkurentsi tagamine ja konkurentsimoonutuste vältimine, mis seisneb ebaausalt madalas hinnas, mida ei ole tegelikult võimalik turutingimustel pakkuda. 5.14.13.4. Lubades hankelepingu ülest ristsubsideerimist kannataks konkurentsiolukord peaaegu alati ja seda sõltumata sellest, et manipulaator pole turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja. Sellisel juhul muutuks kogu põhjendamatult madala maksumuse regulatsioon olulises ulatuses sisutühjaks. 6. Hankija, SA Tartu Ülikooli Kliinikum, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 07.12.2023 ja 15.12.2023 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. Hankija võrdles pakkumuste maksumust ning tuvastas nende olulise hinnavahe. Hankijale arusaadavalt hõlmab ostetav teenus mitmesuguseid ühekordseid ja alalisi kulutusi, mistõttu tekkis kahtlus, et tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Hankija palus RHS § 115 lg 1 alusel Kolmandalt isikult 07.11.2023. a selgitust järgnevalt: Juhised pakkujale punktides 2.3.2, 2.3.3., 2.3.5, 2.3.7, 2.3.8, 2.3.12 on sätestatud teenuse osutaja kohustused, mis vaieldamatult toovad kaasa teatud kulud. Hankijal on tekkinud kahtlus, et pakkuja ei pruugi pakutud teenustasu juures olla suuteline lepingut nõuetekohaselt täitma st tegemist võib olla põhjendamatult madala maksumusega pakkumusega. Palume hankijale pakkumuse maksumuses seisukoha võtmiseks selgitada pakkumuse maksumuse kujunemist viidates seejuures, missugused RHS § 115 lg 7 asjaolud esinevad ja milles need täpsemalt seisnevad. Palume samuti kirjeldada pakkuja hinnangut punktis 2.3.12 sätestatud kohustuse täitmise ajakulu kohta. Kolmas isik esitas 14.11.2023. a järgmise vastuse: Selgitame pakkumuse maksumuse kujunemist ja viitame, et esinevad järgmised RHS § 115 lg-s 7 toodud asjaolud, mida selgitame alltoodud vastustes: - punkt 2.3.2. Tähistama sissesõidud kinnistutele eraparklat ja tasulise parkimisala algust ja lõppu tähistavate liiklusmärkidega. Varustama parklad tasulise parkimise tingimuste, parkimise aja, tasu ja maksmise alaste infotahvlitega. Info peab olema lihtne, selge, arusaadav ja hõlpsasti loetav. Infotahvlite, mille asukoht ei sega liiklust, kõrgus maapinnast tuleb paigaldamisel hankijaga kooskõlastada. Pakkuja kohustub kõik paigaldatavad tahvlid, viidad, parkimise korraldamiseks vajalikud süsteemid jms. omal kulul hooldama ja töökorras hoidma. Europark Estonia OÜ VASTUS: Europark Estonia OÜ poolt liiklusmärkide tootmine on koostöös pikaajalise partneriga efektiivne. Tootmisel kasutame varasemalt kasutuses olnud märkide aluseid, lisades kleebisena märkidele asjakohase uue info. Sellise protsessiga tagame vajalike liiklusmärkide tootmisel säästliku soetamismaksumuse. Liiklusmärkide paigaldus 7 (16) toimub meie enda töötajate poolt. Antud moel tootmise ja paigaldamisega suudame pakkuda säästliku ning madala kulutaseme hankelepingu eseme teenuse osutamisel. EuroPark lähtub materjali ja seadmete kasutamisel keskkonnasäästu eesmärkidest ning ringmajanduse põhimõtetest. See tähendab, et võimalusel taaskasutame nii märgialuseid kui parkimisseadmeid. Tegemist on materjalide ja seadmetega, mille investeeringu ja raamatupidamislik turuväärtus on minimaalne, kuid on tehniliselt ja visuaalselt uuendatud ja funktsionaalselt uueväärsed. Selliselt kasutame oma turueelist - meie investeeringukulud ja sellega seotud igakuised amortisatsioonikulud on oluliselt madalamad kui konkurentidel. - punkt 2.3.3. Tagama toimiva klienditoe ja infotelefoni teenuse. Europark Estonia OÜ VASTUS: Europark Estonia OÜ-l on toimiv klienditoe ja infotelefoni teenus, mille kaudu saame tagada ka hankijale teenused. Hankelepingu esemele teenuse täitmisel ei kaasne sellega seoses Europark Estonia OÜ-le täiendavat kulu. - punkt 2.3.5. Paigaldama vähemalt 1 makseterminali L. Puusepa 1a kinnistule, 4 makseterminali L. Puusepa 2/4/6/8 kinnistule, 1 makseterminali N. Lunini 6/8 kinnistule, 1 makseterminali Ravila 19 kinnistule. Paigaldatavad makseterminalid peavad paiknema liikumisteedele mõistlikus läheduses. Makseterminal peab olema märgistatud kliendile nähtavas kohas teenuse pakkuja nimega. Makseterminalid tuleb varustada vajaliku elektrivarustuse ja kommunikatsioonidega ning tagada nende igapäevane toimimine ja korrasolek. Makseterminali täpne asukoht tuleb eelnevalt hankijaga kooskõlastada. Europark Estonia OÜ VASTUS: Europark Estonia OÜ-l on hankes nõutavad makseterminalid olemas. Seega terminalide soetamisega kaasnevad lisakulud puuduvad. Terminalide paigaldamisel oleme arvestanud madala paigalduskuluga meie enda paigaldusmeekonna poolt. Makseterminalide soetamise ja paigaldamisega seonduvalt puuduvad meil olulised lisakulud hankelepingu eseme teenuse osutamisel. EuroPark lähtub materjali ja seadmete kasutamisel keskkonnasäästu eesmärkidest ning ringmajanduse põhimõtetest. See tähendab, et võimalusel taaskasutame me parkimisseadmeid. Tegemist on materjalide ja seadmetega, mille investeeringu ja raamatupidamislik turuväärtus on minimaalne, kuid on tehniliselt ja visuaalselt uuendatud ja funktsionaalselt uueväärsed. Selliselt kasutame oma turueelist - meie investeeringukulud ja sellega seotud igakuised amortisatsioonikulud on oluliselt madalamad kui konkurentidel. - punkt 2.3.7. Pakkuja peab sõlmima teenuse osutamiseks vajalikud lepingud ja tasuma teenuse osutamiseks sõlmitud lepingute kulud, sh. tasu pangakaardiga maksete eest, tasu mobiilioperaatoritele, sidekulud, parkimistasude ja leppetrahvide sissenõudmise kulud jne. Europark Estonia OÜ VASTUS: Europark Estonia OÜ-l on teenuse osutamiseks vajalikud lepingud partneritega sõlmitud pikaajalise partnerluse raames. Hankelepingu eseme teenuse osutamisel ei kaasne meile täiendavat kulu. - punkt 2.3.8. Tagama parklates parkimiskorra, sh korraldama valesti pargitud autode teisaldamise, juhul kui need takistavad liiklust või jalakäijate liikumist. Europark Estonia OÜ VASTUS: Europark Estonia OÜ poolt toimub parkimiskorra tagamine liikluskorraldusvahendite kaudu informeerimisega ja parkimiskorraldajate järelevalve teostamisega vastavalt hanketingimustele. Valesti pargitud autode teisaldamise teisalduskulud katab sõiduki omanik, kes on parkimiskorra vastu eksinud. Hankelepingu eseme teenuse osutamisel ei kaasne meile täiendavat kulu. - punkt 2.3.12. Tegema vähemalt 2 (kaks) korda päevas regulaarset parkimisalast järelevalvet, parkimiskorraldajad peavad olema kergesti äratuntavad Operaatori logoga vormi järgi. Palume samuti kirjeldada pakkuja hinnangut punktis 2.3.12 sätestatud kohustuse täitmise ajakulu kohta. Europark Estonia OÜ VASTUS: Vajaliku järelevalve teostamise suudame katta olemasolevate parkimiskorraldajatega, hankelepingu eseme teenuse osutamisel ei kaasne meile täiendavat tööjõu vajadust. Europark Estonia OÜ parkimiskorraldajatel on kergesti äratuntavad operaatori logoga vorm, mida tellime ja hooldame pikaajaliste koostööpartnerite juures. Arvestades hankelepingu eseme parkimisala suurust, parkimiskohtade arvu ja vajaliku järelevalve sagedust, hindame parkimisalase järelevalve kohustuse teostamise ajakulu keskmiselt ca 1,5 tundi päevas. Kontroll toimub vastavalt hanke tingimustele vaid tööpäeviti. Lisaks kaalume numbrituvastuskaamerate ja led tabloode lisamist suuremate parklate sissesõitudele. Täiendav kulu on 15 eurot kuus arvestades 60 kuu amortisatsiooniperioodiga. Selle lahenduse mõju on kahetine, infotabloo tuletab kliendile meelde kehtivaid parkimistingimusi. Lisaks arvestab süsteem tasuta aja parkimise automaatselt, selliselt väheneb järelevalve teostamisele kuluv aeg. Europark Estonia OÜ on rahvusvahelisse kontserni kuuluv parkimisteenuseid osutav ettevõte, mis tegutseb Eesti turul alates 2002. aastast. EuroPark´i tegevus on olnud edukas ning ettevõtte areng järjepidev. Europark Estonia OÜ on suurim eravalduses asuvaid parklaid 8 (16) opereeriv ettevõte, keda võib pidada ainulaadseks turul. Ettevõttel on tasulise parkimisteenuse korraldamisel pikaajaline kogemus, toimivad tehnilised süsteemid, personal, usaldusväärsed koostööpartneri jm vajalik teenuse osutamiseks. EuroPark omab ISO 9001:2015 kvaliteedijuhtimise sertifikaati. Tartu linnas on Europark Estonia OÜ l igapäevasel opereerimisel ca 100 parkimisala, mis veelkord kinnitab võimekust teostada parkimisalast järelevalvet selleks oluliselt kulubaasi suurendamata. Tugev finantstaust ja omanike toetus annab Europark Estonia OÜ-le võimaluse olla usaldusväärseks partneriks. Vastavalt 2022. a majandusaasta avalikult kättesaadavatele andmetele oli äriühingu aruandeaasta kasum konsolideeritud kasumiaruande järgi 1 801 122 eurot. Leiame, et Europark Estonia OÜ-l mittekohase täitmise riski ei esine hankelepingu täitmisel. 6.2. Hankija pidas Kolmanda isiku selgitusi eluliselt usutavateks. Hankija hinnangul on liiklusmärkide jm teavitussiltide, samuti makseterminalide korduvkasutus võimalik, säästlik ja kulutõhus meetod. Ajatasu saavate töötajate rakendamine liiklusmärkide, makseterminalide jms paigaldustöödel ei kujuta endast täiendavat tööjõukulu, kuivõrd vastavat tasu maksab ettevõtja töötajale sõltumata sellest, millist konkreetset tööülesannet töötaja täidab. Sama tuleb täheldada klienditoe, infotelefoni, parkimistasude ja leppetrahvide sissenõudmise tegevuste osas. Kolmas isik saab Riigihanke objektiks oleva teenuse osutamisel kasutada juba varasemalt loodud süsteeme sh asjakohast töökogemust omavat tööjõudu. Hankija peab reaalseks, et antud Riigihanke mahus side-, panga- jms teenuste kasv ei tõsta Kolmanda isiku vastavate teenuslepingute maksumust, vähemasti mitte olulisel määral. Kolmas isik opereerib Parklatega külgnevaid parklaid ja parkimismaja, mistõttu on reaalne, et Kolmas isik saab rakendada vastavate alade jaoks juba värvatud tööjõudu. Kolmanda isiku prognoos parklate kontrollimise aja osas (1,5 tundi päevas) ei viita, et teenuse osutamine tooks kaasa tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete eiramise (nt miinimumpalgast madalama töötasu maksmise). Kolmas isik on samuti maininud täiendava tehnilise lahenduse kasutuselevõtmist, mis hõlbustab ja kiirendab inimtööjõuga tehtavat parklate kontrolli. Kolmanda isiku majandustulemused on positiivsed (aruandeaasta kasum 1 801 122 eurot), millest järeldub, et Kolmanda isiku äristrateegia on tulemuslik. 6.3. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku pakkumus oleks tulnud selle põhjendamatult madala maksumuse tõttu tagasi lükata, kuna Kolmas isik on parkimisteenuse turul turgu valitsevas seisundis ning pakkumus on tehtud eesmärgiga Kolmanda isiku turuosa veelgi suurendada ning Vaidlustaja turult tõrjuda. Riigikohtu 04.11.2020 otsuse nr 3-20-924 (p 23) kohaselt ei saa konkurentsi kahjustamiseks pidada igasugust alapakkumuse tegija turuosa suurenemist. Alapakkumus kahjustab konkurentsi ennekõike Euroopa Liidu toimimise lepingu art 102 või KonkS §-i 16 rikkumise (sh konkurentide turult väljatõrjumise ohu) korral. Artikli kohaselt on OÜ Europark Estonia turuosa Kolmanda isiku esindaja hinnangul 50-65% ning AS-i Ühisteenused turuosa 35-50%. Isegi kui pidada Kolmanda isiku hinnangut määravaks tõendiks, on selle alusel võimalik järeldada, et kummagi ettevõtja turuosa on ca 50% ehk sisuliselt võrdne ning seega on tegemist parkimisturgu valitsevate võrdväärsete konkurentidega. Hankija hinnangul ei ole usutav, et Hankija hangitava parkimisteenuse maht omaks parkimisteenuse turul tervikuna taolist kaalu, mis võimaldaks oluliselt kõigutada Vaidlustaja positsiooni vastaval kaubaturul. 6.4. Hankijale jääb arusaamatuks Vaidlustaja väide, et Kolmas isik võib asuda parkimistasu tõstma ühtlustades sel moel parkimismaja ja Riigihanke objektiks olevate Parklate parkimistasu. Sõlmitav leping ei näe ette parkimistasu muutmise võimalust ning arvestades RHAD-i tingimusi, ajakirjanduses avaldatud seisukohti ning Hankija ja Kolmanda isiku vahelist varasemat suhtlust, on Kolmandale isikule selge Hankija huvi olemasolevate parkimispõhimõtete (tasu määr, tasulise parkimise ala ja aeg) säilimise vastu. Juhul, kui Kolmas isik paigaldaks vale tasu kajastavad märgid ja võtaks vastu vales summas parkimistasud, oleks tegemist olulise lepingurikkumisega. 6.5. Eeltoodust nähtub, et Hankijal puudus tõenduspõhine alus hinnata pakkumus põhjendamatult madalaks. Hankija tehtud otsused on kaalutletud, õiged ja nende kehtetuks tunnistamiseks puudub alus. 6.6. 15.12.2023. a esitas Hankija täiendavad seisukohad. 9 (16) 6.6.1. Hankija ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Hankija ei viinud maksumuse põhjendatuse kontrolli läbi piisava põhjalikkusega. Pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontroll ei pea vältimatult seisnema teenuse osutamise kulude arvuliste väärtuste üksikasjalikus kontrollis. See kujutaks endast põhjendamatut sekkumist pakkuja äritegevusse, seda enam, et Hankijal puuduvad vastava valdkonna eriteadmised hindamaks, kas esitatud arvulised väärtused on ka tõesed. Hankija kontroll tuleb lugeda piisavaks, kui Hankija on veendunud, et pakkuja on teenuse olemust õigesti mõistnud ning hinna kujundamisel võtnud arvesse kõik teenuse osutamisega kaasnevad olulised kulukomponendid. 6.6.2. Hankijalt ei saa eeldada pakkuja hankelepingu täitmiseks kasutatavate vahendite olemasolu reaalset kontrolli juhul, kui seda pole riigihanke alusdokumentides ette nähtud. Riigihanke objektiks oleva teenuse näol pole tegemist olulisi investeeringuid vajava teenusega, seega ei pidanud Hankija vajalikuks kontrollida pakkuja võimekust vastavaid investeeringuid teha ning Hankija ei ole RHAD-is näinud ette kohustust tõendada lepingu täitmiseks vajalike vahendite olemasolu. Hankija hinnangul ei ole seda – iseäranis olukorras, kus tegemist on vastavas valdkonnas pikaajaliselt tulemuslikult tegutseva ettevõtjaga – vajalik teha ka pakkumuse põhjendatuse kontrollimise käigus. Hankija hinnangul on Kolmanda isiku selgitused selle kohta, et ta ei kavatse hankelepingu täitmiseks teha täiendavaid investeeringuid, vaid planeerib kasutada olemasolevaid vahendeid – liiklusmärke, infotahvleid, makseterminale – Kolmanda isiku majandustegevust arvestades usutavad. Tegemist ei ole varaga, mille olemasolu saaks tõendada registri väljavõttega, samuti ei saa mõistlikuks ja põhjendatuks pidada vara olemasolu füüsilist kontrollimist. Kolmanda isiku vastavat kinnitust tuleb lugeda piisavaks. 6.6.3. Õige on, et sõiduki teisaldamise ning leppetrahvi sissenõudmise kulud kannab rikkumise korda saatnud parkija, mistõttu teenuse osutajale kulusid ei teki. Parkimistasu maksmine toimub enne parkimist või juhul, kui parkija seda ei tasu, ei kuulu sissenõudmisele parkimistasu, vaid leppetrahv. Hankija ei näe võimalust, kuidas seda asjaolu oleks saanud põhjalikumalt kontrollida. 6.6.4. Hankija teab, et vastava teenuse osutamiseks kasutatakse üldjuhul täistööajaga tähtajatu töölepinguga töötajaid, kelle arv ei ole otseses seoses teenuse mahuga st on eluliselt usutav, et ühe parkimisala lisandumisel ei teki vajadust värvata täiendavat tööjõudu. Hankija ei leia, et sellise teadmise juures tulnuks pakkumuse maksumuse põhjendatuses veendumiseks küsida Kolmandalt isikult täiendavalt andmeid vastavate töötajate arvu, ühe töötaja teenindusvõimekuse (mitmele kõnele suudab vastata), keskmise kõnede arvu parkimiskoha kohta, samuti kõnealuste töötajate keskmise palga andmeid. Sama olukord on paigaldus- ja hooldusmeeskonnaga. 6.6.5. Hankija on veendunud Riigihanke objektiks oleval parkimisalal parkimiskorraldajate ning nende kohase vormiriietuse olemasolus. Kuivõrd vastav parkimisala ei ole kuigi suur, on eluliselt usutav, et samu töötajaid on võimalik rakendada ka külgnevatel parkimisaladel parkimiskontrolli läbiviimiseks 2 korda tööpäeva jooksul. Hankija ei leia, et pakkumuse põhjendatuse kontroll pidanuks loogiliselt päädima proovitööga hindamaks, kas Kolmanda isiku poolt nimetatud hinnangulise aja jooksul on võimalik kontroll läbi viia. 6.6.6. Hankija on Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimiseks küsinud piisavalt ja asjakohaseid selgitusi, Kolmanda isiku vastused läbi analüüsinud ning jõudnud veendumusele, et Kolmas isik on teenuse olemust mõistnud, läbi kaalunud sellega kaasnevad võimalikud kulud ning need pakkumuse esitamisel arvesse võtnud. Hankija võib pakkumuse tagasi lükata üksnes siis, kui esitatud selgitused ja tõendid ei selgita rahuldaval määral väljapakutud madalat hinda või kulusid, võttes arvesse seadusega lubatud elemente ja õigustusi. Hankijal puudub kaalutlusõigus juhul, kui ta tuvastab rikkumisi kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete osas. Hankija jaoks olid Kolmanda isiku selgitused piisavad ning kehtivate keskkonna-, sotsiaal- või tööõiguse valdkonda reguleerivate sätete rikkumisi Hankija ei tuvastanud. Hankija on veendunud, et Kolmas isik suudab sõlmitavat lepingut nõuetekohaselt ja kvaliteetselt täita. 6.6.7. Vaidlustaja ise on leidnud, et kõik teenuse osutamisega seonduvad kulud on võimalik katta üksnes sissenõutavate leppetrahvide arvel, st on pidanud teenuse osutamist võimalikuks 0% parkimistasudest ehk siis ilma igasuguse kindla ja prognoositava sissetulekuta. Seega on Kolmanda isiku poolt välja toodud kokkuhoiukohad ning äristrateegia tegelikkuses 10 (16) Vaidlustajale ilmselt arusaadavad. Ebaõige on Vaidlustaja väide selle kohta, et teenuse osutajal tuleb kanda mobiilse parkimise eest teleteenuse osutajale tasumisele kuuluv tasu. Vaidlustaja ise on jätnud selle parkijate kanda (ning seda ka Parklates parkimise korral) ehk siis tegemist ei ole teenuse osutaja kanda jääva kuluga (vt https://www.parkimine.ee/parkimisinfo/mobiilne-parkimine/). 7. Kolmas isik, OÜ Europark Estonia, vaidleb vaidlustusele vastu (Kolmanda isiku vastus esitati 07.12.2023. a ja 15.12.2023. a kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 7.1. Hankija nõudis Kolmandalt isikult selgitusi pakkumuse maksumuse kohta, paludes selgitada pakkumuse maksumuse kujunemist viidates seejuures, missugused RHS § 115 lg 7 asjaolud esinevad ja milles need täpsemalt seisnevad. Samuti palus Hankija kirjeldada hinnangut kohustuse täitmise ajakulu kohta. Kolmas isik esitas Hankijale need selgitused. 7.2. Kolmas isik selgitas kõikide kuluartiklite tekkimist, mis olid pakkumuse maksumuse kujunemise aluseks. Kolmas isik taaskasutab suurel määral teistest parkimisaladest kasutusest välja läinud liiklusmärke ja infotahvleid neid üle kleepides. Kolmas isik kasutab kõikides tema poolt opereeritavates parklates valdavalt ühesuuruseid (standardseid) liiklusmärke ning infotahvleid, ehk, et nende metallosa on lihtsasti taaskasutatav. Sama kehtib ka muude liikluskorraldusvahendite tarvikute vms kohta kuna need on valmistatud pika elueaga materjalist ehk metallist. Riigihankes vajalike liikluskorraldusvahendite kasutusiga on minimaalselt 10 aastat. Seega piirdub Kolmanda isiku kulu Juhiste p-i 2.3.2 täitmisega valdavas osas juba olemasolevate liikluskorraldusvahendite üle kleepimise kuludega. 7.3. Kolmandal isikul on juba toimiv klienditoe ja infotelefoni teenus ning vaidlusaluse Riigihanke tulemusel tekkiva tasulise parkimisteenuse korraldamisega lisakulu ei teki. Arvestades, et Kolmas isik opereerib üle-eestiliselt üle 500 parkimisala, on tal piisavalt inim- jm ressurssi, et täita efektiivselt klienditoe ja infotelefoni teenuse nõue ilma selleks täiendavat tööjõudu värbamata või muud võimekust suurendamata. Seega on Kolmandal isikul juba enne Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu täitma asumist võimekus täita toimiva klienditoe ja infotelefoni teenuse nõue (Juhiste p 2.3.3). 7.4. Juhiste kohaselt peab teenuse osutaja paigaldama Parklates kokku 7 makseterminali ning parkimise eest peab saama tasuda kaardi- ja sularahamaksena. Kolmas isik teavitas Hankijat, et tal on nõutavad makseterminalid varasemalt olemas ning paigaldus ei toimu teenuse vormis, vaid seda teevad tema enda püsitöötajad kes tegelevad mh igapäevaselt Kolmanda isiku tehnilise toena, sh hooldavad Kolmanda isiku makseterminale. Ka makseterminalide kasutusiga on pikk - ca 20 aastat. Kuna pakkumuse maksumuse arvestusel oli arvestatud raamatupidamisliku väärtusega kuid samas tehniliselt täiesti töökorras ning sisuliselt uueväärsete makseterminalide kasutamisega, on nende soetamismaksumus Riigihankes osalemiseks Kolmanda isiku jaoks 0 eurot. Riigihanke tingimuste kohaselt polnud nõutav uute liikluskorraldusvahendite ja makseterminalide kasutamine. Liikluskorraldusvahendite ja makseterminalide eluiga on pikem kui Riigihanke alusel sõlmitava hankelepingu kestus ning arvestades, et vastavalt Lepingu p-le 3.7 on teenuse pakkujal kohustus lepingu lõppemisel eemaldada tema poolt paigaldatud tehnika ja viidad, on need kasutatavad ka edaspidi. 7.5. Juhiste p 2.3.7 sätestab, et pakkuja peab sõlmima teenuse osutamiseks vajalikud lepingud ja tasuma teenuse osutamiseks sõlmitud lepingute kulud, sh. tasu pangakaardiga maksete eest, tasu mobiilioperaatoritele, sidekulud, parkimistasude ja leppetrahvide sissenõudmise kulud. Kolmandal isikul on pikaajalise tegevuse tulemusena juba sõlmitud nõutava teenuse osutamiseks vajalikud lepingud. Arvestades selle teenuse mahtu, mida Kolmas isik oma majandus- ja kutsetegevuses igapäevaselt kasutab, on nimetatud kulud oluliselt madalamad kui üksikkorras tellitava sarnase teenuse tellimisel. Seega on võimalik täita Juhise p-s 2.3.7 toodud nõue väga väikeste kuludega. 7.6. Juhiste p-i 2.3.8 kohaselt peab teenuse pakkuja tagama parklates parkimiskorra, sh korraldama valesti pargitud autode teisaldamise, juhul kui need takistavad liiklust või jalakäijate liikumist. Kolmas isik kasutab kõikides tema poolt opereeritavates parkimisalades ühesuguseid üldtingimusi mille kohaselt kõik parkimislepingu rikkumisega seotud kulud katab parkimislepingut rikkunud sõiduki kasutaja. Seega puudub igasugune kulu valesti pargitud sõidukite teisaldamisele ning sellise kulu hüvitab Kolmandale isikule rikkuja. 11 (16) 7.7. Juhiste p 2.3.12 sätestab, et teenuse pakkuja peab tegema vähemalt 2 korda päevas regulaarset parkimisalast järelevalvet. Kolmandal isikul on praegu Tartu linnas ja sellega piirnevatel aladel opereerimisel ca 100 parkimisala. Seega on Kolmandal isikul juba enne Riigihanke väljakuulutamist olemas vajalik tööjõud järelevalve teostamiseks. Arvestades, et Riigihankes toodud Parklate lähipiirkonnas on Kolmandal isikul juba kontrollitavaid parkimisalasid, sh Hankija kinnistutel, ei ole lisanduv järelevalve teostamine Parklates Kolmanda isiku jaoks seotud oluliselt suurenevate tööjõukuludega, ja järelevalve on võimalik teostada olemasolevate töötajatega. Arvestades Riigihankes toodud parkimisala suurust on samas piirkonnas parkimisjärelevalvet teostava parkimiskorraldaja lisanduv ajakulu marginaalne ning transpordikulu puudub üldse. 7.8. Eeltoodust tulenevalt ei ole Vaidlustaja etteheide, et Kolmanda isiku pakkumus ei kata investeeringute jms kulu, asjakohane. Enamgi veel - Kolmas isik on pakkumuse tegemisel arvestanud juurde selles valdkonnas kasutatava tavapärase kasumimarginali. Kolmas isik esitab vaidlustuskomisjonile tõendina pakkumuse tegemisel maksumuse arvestuse 1 . Vaidlustuses välja toodud kulude suurused ei ole automaatselt kohaldatavad Kolmandale isikule, kuna need on osalt seotud konkreetse teenusepakkuja ja teenuse saaja hinnakokkulepetega. Seega on meelevaldne väita, et need kulud on just sellised nagu Vaidlustaja on oma tabelis välja toonud. Kolmas isik on võimeline sõlmitavat lepingut täitma ning seal tekkivaid kulusid katma sellelt saadava tuluga ning ta ei tee seda isegi alla omahinna. 7.9. Vaidlustaja käsitlus, et Kolmas isik on varasemalt ise kinnitanud Vaidlustaja välja toodud kulude kandmise vajadust veelgi suuremas summas, on käesolevas vaidluses asjakohatu. Viidatud hankel osalemise tarbeks investeeringuvajadus võis olla toona aga nagu Kolmas isik on eelnevalt selgitanud, on tal tänaseks nõuetekohase teenuse pakkumiseks võimekus olemas. Sarnaselt ei oleks vajalik näiteks mõne väiksema tänavakoristuse hanke võitmise korral ilmtingimata soetada lisaks uut tänavakoristuse tehnikat ja värvata tööjõudu kui need on pakkujal juba olemas ja ressurssi jagub. Nagu ka eelpool välja toodud, siis ei olnud ka Vaidlustajal ei ole vajalik teha täiendavaid investeeringuid Riigihanke tarbeks. 7.10. RHS § 115 lg-s 7 lubatud põhjenduste loetelu pole ammendav ning pakkumuse maksumust võib põhjendada ka muude asjaoludega. Kuna Kolmas isik on seda Hankijale esitatud selgituses veenvalt teinud on täidetud nii RHS §115 lg-s 7 toodud eeldused ning Kolmas isik on seda põhjendanud ka muude asjaoludega. . 7.11. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustaja väitega, et Kolmanda isiku tegelik eesmärk on turuosa hõivata. Vaidlustaja viidatud Artiklis on mh välja toodud, et parkimise opereerimine on üks kinnisvara halduse valdkonna nišš ja selle suurus on ca 30 miljonit eurot. Sõltuvalt arvestusmeetodist on EuroPark’i osakaal 50-65%. Suuruselt teine operaator on Ühisteenused, kelle turuosa jääb 35 ja 50 protsendi vahele. Snabbi turuosa on ca 3%. Lisaks on veel umbes 5-7 parkimise korraldamisega tegelevat firmat nö null-koma turuosadega. Jääb arusaamatuks kui Vaidlustaja leiab, et Riigihanke, mille maht on 49 644 eurot (Vaidlustaja pakkumus) kolme aasta peale ehk ca 16 500 eurot aastas, oleks Kolmanda isiku eesmärk haarata veelgi suurem turg, et tõrjuda konkurendist Vaidlustajat (kes on samuti turgu valitsevas seisundis) turult. Vaidlustaja 2022 aastaaruande kohaselt oli tema käive 6 617 119 eurot. Arvestades aga Kolmanda isiku pakkumuse maksumust, mis on realistlik ja aasta tuluna vähem kui 5 000 eurot, on saadav turuosa sisuliselt olematu. 7.12. 15.12.2023. a esitas Kolmas isik täiendavad seisukohad. 7.12.1. Kolmas isik ei nõustu Vaidlustajaga, et üksnes Kolmas isik on turgu valitseva ettevõtte seisundis. Vaidlustaja on tõendanud oma väidet üksnes Artikliga, milles on intervjueeritud Kolmanda isiku juhatuse liiget. On ilmselge, et intervjueeritava hüpoteetiliste ütlustega ei saa sellist asjaolu tõendada. Samas on tähelepanuväärne, et Vaidlustaja on leidnud, et ta ei ole turgu valitseva ettevõtte seisundis, kuna tema enda Artiklis on tema turuosaks nimetatud 35- 50% ning see osakaal turul on ebaõigesti kajastatud. Vaidlustaja ei saa väita, et Kolmanda isiku turuosa on Artiklis kajastatud õigesti, aga tema oma mitte. Õiguskirjanduses on leitud, et tegelikkuses võib ettevõtja, kes omab 40%-st väiksemat turuosa, olla turgu valitsev, kui tema positsioon võimaldab kindlal kaubaturul tegutseda sõltumatult konkurentidest, varustajatest ja ostjatest. Arvestades parkimise korraldamise turgu on üsna tõenäoline, et 1 Tegemist on Kolmanda isiku ärisaladust sisaldava dokumendiga. 12 (16) Vaidlustaja on samuti turgu valitsevat seisundit omav ettevõtja KonkS § 13 lg 1 mõistes isegi kui tema turuosa oleks väiksem kui 40%. 7.12.2. Kolmas isik on esitanud vaidlustusmenetluses pakkumuse maksumuse arvestuse, millega on tõendanud, et ta pole esitanud põhjendamatult madala maksumusega pakkumust, on arvestanud pakkumuse maksumuse kujundamisel tavapärase kasumimarginaaliga ning tema pakkumuse maksumus ei ole alla omahinna. 2022 aasta majandusaasta aruande kohaselt on Kolmanda isiku keskmine kasumimarginaal 14,81%, samas kui Vaidlustaja kasumimarginaal on 22,2%. Kolmandale isikule ei saa ette heita, et ta teeb oma pakkumusi lähtudes tema tavapärase kasumi arvestamisest, nagu seda ka Riigihanke puhul. 7.12.3. Vaidlustaja leiab, et Kolmanda isiku väide investeeringute vajaduse puuduse osas ei ole usutav ning ta ei ole tõendanud makseterminalide olemasolu. Kolmas isik on juba oma 07.12.2023. a vastuses käsitlenud seda, et ka Vaidlustajal endal ei ole vajalik teha suures mahus investeeringuid kuna ta on need juba varasema lepingu täitmise käigus teinud. Kolmas isik on selgitanud, et tal on olemas vajalikud makseterminalid. Kolmas isik esitab tõendina tema bilansis olevate makseterminalide nimekirja millest on nähtuv, et need mis on planeeritud hankelepingu sõlmimise korral kasutusse võtta on märkusega „Broneeritud Tartu Ülikooli Kliinikum“2 ning fotod. olemasolevatest kasutusest väljas ning bilansis olevatest makseterminalidest. See, et parkimiskorraldajal jääb mõne opereerimislepingu vms lepingu lõppemise korral pika elueaga parkimiskorraldamiseks vajalik infrastruktuur üle on tavapärane. 7.12.4. Vaidlustaja heidab Kolmandale isikule ette, et ta ei ole arvestanud liiklusmärkide üle kleepimise kulu arvestanud. Kolmas isik esitab tõendina tema koostööpartneri koostatud hinnapakkumise liikluskorraldusvahendite üle kleepimise kohta3. Kolmanda isiku pakkumus on tehtud lähtuvalt Riigihankes esitatud märgistuse skeemist, ehk töö maht vastab täpselt vajalikule mahule. Kuna sisuliselt kõik üle kleebitavad märgid mis võetakse kasutusele on samuti hiljem taaskasutavad, sest ei erine milleski Kolmanda isiku poolt mõnel teisel parkimisalal kasutatavatest märgistustest, on Kolmas isik arvestanud nende kulu Riigihankes koos osalise amortisatsiooniga. 7.12.5. Vaidlustaja leiab, et Kolmandal isikul tekivad igal juhul püsikulud teenuse osutamisel. Kolmas isik on sellised kulud oma pakkumises arvestanud: 1) Vaidlustaja on välja toonud konkreetse kulu mobiilimaksetele tulenevalt tema ja Telia vahelisele lepingule. Samas tugineb Vaidlustaja oma arvestuskäigus eelnevale kogemusele ja täpsetele mobiilmaksetele mis on tehtud eelneva lepingu raames. Kolmanda isiku hinnangul on selliste arvude väljatoomine meelevaldne kuna Kolmandal isikul selline kogemus nendel parkimisaladel puudub. Sellegipoolest on Kolmas isik püsikulude arvestuses kajastanud mobiilimaksete kulu; 2) Vaidlustaja on välja toonud oma kulu parkimislubade ostmise veebilehe kulu. Kolmas isik on selgitanud, et tal puuduvad täiendavad lisakulud veebilehe haldamisele, kuna lepingu tingimuste täitmiseks ei ole vajalik teha ükskõik millist täiendavat arendustööd või, et see suurendaks mingilgi määral juba olemasolevat kulu veebilehe opereerimiseks; 3) Vaidlustaja on nimetanud makseterminalide hoolduskuluks vähemalt 280 eurot kuus.. Kolmas isik sellist teenust sisse ei osta ning seda osutavad tema enda töötajad. Kolmas isik on sellise kuluga sh ka kulumaterjalid oma pakkumuses arvestanud; 4) Vaidlustaja on esitanud oma kulu infotelefoni teenuse kohta, kinnitades, et ostab sellise teenuse sisse. Kolmandal isikul selline kulu puudub, kuna ta ei osta seda sisse vaid tal on toimiv ja vajaliku ressursiga klienditugi juba olemas. Ei ole põhjendatud Kolmandale isikule ette heita tema ärimudelit kus teenuseid (makseterminalide hooldus, märgistuse paigaldus, kõnekeskus vms) ei osteta sisse vaid tehakse enda personali toel; 5) Kolmas isik on pakkumuses arvestanud kuluna nii kulumaterjalid kui ka palgakulu. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlust ei saa olla selles, et juhindudes RHS § 115 lg-st 1 leidis Hankija, et Kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega ning pöördus 07.11.2023. a 2 Tegemist on Kolmanda isiku ärisaladust sisaldava dokumendiga. 3 Tegemist on Kolmanda isiku ärisaladust sisaldava dokumendiga. 13 (16) Kolmanda isiku poole, paludes pakkumuse maksumust põhjendada ning selle kujunemist selgitada. Põhjendused enda pakkumuse maksumuse kohta esitas Kolmas isik 14.11.2023. a (vt käesoleva otsuse p 6.1). Kolmanda isiku selgitustest lähtudes asus Hankija seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendatud ning tunnistas 22.11.2023. a otsusega OÜ Europark Estonia pakkumuse edukaks. 9. Seoses pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimisega on Riigikohus 04.11.2020 otsuse nr 3-20-924 p-s 18 selgitanud: Pakkumuse põhjendamatult madala maksumuse hindamisel peab hankijal esmalt tekkima põhjendatud kahtlus, et pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus nr 3-19-1825/50, p 14). Seejärel tuleb hankijal anda pakkujale võimalus selgitada ja tõendada, kuidas pakkumuse maksumus kujunes, sh näiteks ebaseadusliku riigiabi kahtluse korral näidata, et riigiabi anti kooskõlas õigusaktidega või et see ei saanud mõjutada pakkumuse maksumust (Riigikohtu halduskolleegiumi otsus asjas nr 3-3-1-50-15, p 21). Põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (samas, p 23). Eelviidatud otsuse p-s 25 märgib Riigikohus: [---] Küll aga on hankijal hindamisruum otsustamisel, kas pakkumuse madal maksumus on põhjendatud. “Põhjendamatult madal maksumus“ on määratlemata õigusmõiste. Kolleegium on asjas nr 3-3-1-50-15 tehtud otsuses (p 23) selgitanud, et hankedirektiivid ei sätesta täpselt, millal on pakkumuse maksumus põhjendamatult madal, ega määratle meetodit selle kindlakstegemiseks. Seetõttu on selle määratlemine liikmesriigi ja täpsemalt hankija ülesanne, kuid see peab toimuma objektiivselt ja mittediskrimineerivalt (Euroopa Kohtu otsus liidetud kohtuasjades C-285/99 ja C-286/99, p-d 67 ja 69). Hankijal tuleb pakkuja selgituse hindamisel arvestada kogumis kõiki asjassepuutuvaid fakte, silmas pidades, et lubatud põhjenduste loetelu seaduses on mitteammendav (RHS § 115 lg 7). 10. Pöördudes Kolmanda isiku poole nõudega tema pakkumuse maksumuse kohta selgituse esitamiseks algatas Hankija pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrolli ning jõudis kontrolli tulemusel järeldustele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal. Seega on kontrollimenetlus läbi viidud. Käesoleva vaidluse sisuks on see, kas Hankija jõudis kontrolli teostamise järel põhjendatult järeldusele, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus ei ole põhjendamatult madal, või oleks Kolmanda isiku pakkumus tulnud RHS § 115 lg 8 alusel tagasi lükata, nagu leiab Vaidlustaja. 11. Seisukohta, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on põhjendamatult madal, põhjendab Vaidlustaja argumentidega, mida võib kokkuvõtlikult jagada kolme gruppi: 1) Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on üle kolme korra madalama maksumusega kui praegu Riigihankega hangitavat teenust osutava Vaidlustaja pakkumuse maksumus, mis väidetavalt arvestab kõikide teenuse osutamiseks vajalike kuludega; 2) oma pakkumuse hinnastamisel ei ole Kolmas isik arvestanud investeeringuteks vajalike kulude ja püsikuludega või ei ole nendega arvestanud piisaval määral; 3) Kolmas isik kavatseb ristsubsideerida Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu kulusid oma teiste tulude arvel, mis on lubamatu, kuna tegemist on turgu valitseva ettevõtjaga. 12. Vaidlustuskomisjon möönab, et Vaidlustaja ja Kolmanda isiku pakkumuste hinnaerinevus (vastavalt 49 644 eurot ja 14 364 eurot) on märkimisväärne. See võiks olla oluliseks argumendiks, kui vaidlus käiks selle üle, kas Hankijal pidi tekkima kahtlus, et Kolmanda isiku pakkumus võib olla põhjendamatult madala maksumusega (RHS § 115 lg 1). Kuna selles vaidlust ei ole, sest Hankija viis Kolmanda isiku pakkumuse kontrolli läbi, ei anna asjaolu, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus oli oluliselt väiksem maksumuselt teisel kohal oleva pakkumuse maksumusest, iseenesest alust seisukohaks, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus tõendab kuidagi Kolmanda isiku pakkumuse madala maksumuse põhjendamatust. Vaidlustuskomisjon jääb varasemale põhimõttelisele seisukohale, et ükski pakkuja ei saa väita, et tema hinnakujundus on ainuvõimalik ning tema pakutav hind on selline, millest madalamat ükski teine pakkuja pakkuda ei saa.4 4 Vaidlustuskomisjon märgib, et Riigihankes kolmanda pakkujana osalenud Ühispakkujate pakkumuse maksumus oli 154 440 eurot, mis on omakorda üle kolme korra suurem, kui Vaidlustaja pakkumuse maksumus. 14 (16) 13. RHAD-is ei ole Hankija nõudnud Riigihankes pakutavate hindade „lahti kirjutamist“, mistõttu pakkujad piirdusid pakkumustes põhjendatult üksnes pakkumuse kogumaksumuse ning ühe kuu maksumuse esitamisega. See seab automaatselt piirid pakkumuse maksumuse põhjendatuse kontrollimise võimalusele Hankija poolt. Ilmselgelt on nii Vaidlustaja kui ka Kolmanda isiku puhul tegemist suure kogemuse ning majanduslikult võimekate ettevõtjatega parkimisteenuste turul, kelle võimes sõlmitavat lepingut nõuetele vastavalt täita ei pidanud Hankijal olema erilist kahtlust. 14. Kolmanda isiku 14.11.2023. a selgitustest nähtub, et Kolmas isik põhjendab oma pakkumuse madalat maksumust eelkõige asjaoludega, et pikaajalise ning Eesti suurima parkimisteenuste osutajana (Kolmanda isiku väitel on tal ainuüksi Tartu linnas igapäevasel opereerimisel ca 100 parkimisala) on tal suur kogemus, toimivad tehnilised süsteemid, personal ja usaldusväärsed koostööpartnerid, mis kogumis võimaldab tal hakata osutama Parklates teenust ilma märkimisväärsete lisakuludeta. Sellest põhialusest lähtuvad ka Kolmanda isiku seletused üksikute kulukomponentide kohta: 1) uusi investeeringuid tuleb teha minimaalselt, sest teenuse osutamiseks vajalikud liiklusmärgid, teabetahvlid, makseterminalid jms on pakkuja laos olemas ning nende paigaldamist teostavad Kolmanda isiku töötajad, kes on nagunii Kolmanda isiku palgal; 2) klienditoe ja infotelefoni teenuse ning RHAD-i kohaselt Parklates nõutava igapäevase kontrolli tagavad Kolmandal isikul olemasolevad töötajad ning märkimisväärset kulu ei lisandu; 3) teenuse osutamiseks vajalikud lepingud kolmandate isikutega (tasu pangakaartidega maksete eest, tasu mobiilsideoperaatoritele, sidekulud, parkimisteenuste ja leppetrahvide sissenõudmise kulud jne) on nagunii sõlmitud ning mingit lisakulu Riigihanke tulemus sõlmitava hankelepingu täitmisega ei kaasne. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et lähtudes Kolmanda isiku 14.11.2023. a selgitustest oma pakkumuse maksumuse põhjendatuse kohta ei pidanud Hankija asuma üksikute kuluartiklite kaupa kontrollima Kolmanda isiku väidete õigsust (nt teenuse osutamiseks vajaliku inventari olemasolu laos, töötajate olemasolu ja neile täiendavate ülesannete panemise võimalikkust, Kolmandal isikul teatud lepingute olemasolu ning nende laiendamise võimalust Riigihanke tulemusel sõlmitavale hankelepingule jne) ning võis asuda seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on piisavalt põhjendatud ning tunnistada selle edukaks. 15. Vaidlustusmenetluses esitatud dokumentides on Vaidlustaja avanud põhjalikult enda kulusid seoses teenuse osutamisega (nagu käesolevas otsuses korduvalt mainitud, on Vaidlustaja praegune teenuse osutaja Riigihanke esemeks olevates Parklates, mistõttu on ilmne, et Vaidlustajal on põhjalik ülevaade sellest, milliseid kulusid tuleb tal katta tema ärimudelit kasutades). Samas ei tõenda Vaidlustaja kulud seda, et Kolmanda isiku kulud pidid olema nimelt sama suurusega. Vaidlustaja esitatud lepingutes toodud hinnad võivad iseloomustada Vaidlustaja enda pakkumuse maksumuse kujunemist, kuid ei välista kuidagi, et Kolmandal isikul võiksid olla hoopis teistsugused lepingulised hinnad või kasutab Kolmas isik teenuse puhul lepingulise partneri asemel oma töötajaid. Kolmas isik on esitanud Vaidlustaja väidetele omapoolsed vastuargumendid, milles ta kokkuvõttes kinnitab, et on oma pakkumuse hinnastamisel arvestanud piisavalt kõigi Vaidlustaja poolt välja toodud asjaoludega. 16. Vaidlustusmenetluses esitas Kolmas isik tõendina kulude arvestuse, mida ta kasutas pakkumuse tegemisel maksumuse arvestuseks. Kuna Kolmanda isiku hinnangul on tegemist tema ärisaladusega, ei saa vaidlustuskomisjon seda käesolevas otsuses üksikasjalikult käsitleda. Esitatud tõendist nähtuvalt on Kolmas isik arvestanud oma pakkumuse kuumaksumuses (399 eurot) enamiku Vaidlustaja väidetud teenuse osutamiseks vajalike kulukomponentidega ning maksumuses sisaldub ka kasum. Kas Kolmas isik esitatud arvestusest pakkumuse hinnastamisel tõesti lähtus ning kuivõrd põhjendatud see on, ei ole võimalik vaidlustuskomisjonil vaidlustusmenetluses tuvastada. 17. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et 14.11.2023. a selgituses ning vaidlustusmenetluses on Kolmas isik oma pakkumuse maksumust piisavalt põhjendanud ning asjaolusid ja tõendeid arvestades on põhjendused veenvad. Vaidlustuskomisjon nõustub Hankija järeldusega, et puudub kahtlus, et pakkuja suudab hankelepingut pakutud hinnaga täita. Riigikohus on möönnud, et põhjendamatult madala maksumuse kindlakstegemine on keerukas majanduslik otsus, mille üle kohtulik kontroll on üldjuhul piiratud (vt käesoleva otsuse p 9). 15 (16) 18. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et praeguses vaidluses ei ole asjakohased Vaidlustaja väited ja argumendid, mis seonduvad Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu kulude võimaliku katmisega Kolmanda isiku poolt Riigihanke välise ristsubsideerimise kaudu ning sellega konkurentsireeglite rikkumisega Kolmanda isiku kui turgu valitseva ettevõtja poolt. Esiteks ei ole Kolmas isik kusagil väitnud, et ta kavatseb Riigihanke tulemusel sõlmitava hankelepingu kulusid katta ristsubsideerimise teel, vastupidi, Kolmas isik on korduvalt kinnitanud, et tema poolt pakutud pakkumuse maksumus tagab kulude katmise ning võimaldab ka mõistliku kasumi. Teiseks on vaidlustuskomisjon seisukohal, et millegagi ei ole tõendatud see, et Kolmas isik oleks parkimisteenuste turul turgu valitseva ettevõtja seisundis. Vaidlustaja on tõendanud oma väidet üksnes Artikliga, mille põhiosas käsitletakse hoopis teist teemat ning milles OÜ Europark Estonia ja AS-i Ühisteenused turuosa suurust mainitakse üksnes OÜ Europark Estonia juhatuse liikme arvamuse kaudu. Selle tuvastamine, kas tegemist võib olla turgu valitsevat seisundit omava ettevõtjaga, on äärmiselt keeruline, pikaajaline ning eriteadmisi nõudev protsess ning sellise järelduse aluseks ei saa olla ühes ajaleheartiklis avaldatud ühe ettevõtja arvamus. 19. Eeltoodud põhjustel on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija kontroll Kolmanda isiku pakkumuse maksumuse põhjendatuse üle on olnud piisav asumaks seisukohale, et Kolmanda isiku pakkumus ei ole põhjendamatult madala maksumusega, mistõttu Hankija otsus OÜ Europark Estonia pakkumuse edukaks tunnistamiseks on õiguspärane ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. 20. Vaidlustaja ei ole esitanud iseseisvaid põhjendusi, millest tulenevalt tuleks kehtetuks tunnistada Hankija otsus OÜ Europark Estonia kvalifitseerimiseks, olles seisukohal, et see tuleb kehtetuks tunnistada hankemenetluse etapiviisilisuse põhimõttest lähtudes, kuna õigusvastane on Hankija otsus OÜ Europark Estonia pakkumuse edukaks tunnistamiseks. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus, millega tunnistati OÜ Europark Estonia pakkumus edukaks, on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus OÜ Europark Estonia kvalifitseerimiseks ning alused selle kehtetuks tunnistamiseks puuduvad. Vaidlustusmenetluse kulud 21. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuuluvad vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg-d 3 ja 8. 21.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 21.2. Kolmas isik on käesolevas vaidlustusmenetluses Hankija poolel. Kolmas isik esitas tähtaegselt taotlused lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks kogusummas 2177,5 eurot (käibemaksuta), 16h 45m õigusabi osutamise eest. Esindaja tunnitasu on 130 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et asja keerukust ja materjalide mahukust silmas pidades on Kolmanda isiku lepingulise esindaja kulud põhjendamatult suured. Arvestades vaidlustusasja mahtu ja keerukust leiab vaidlustuskomisjon, et põhjendatud on õigusabikulud 12 tunni õigusabi osutamise eest summas 1560 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista. 21.3. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 16 (16)