Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 199-23/271215 Otsuse kuupäev 12.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus Miniplast OÜ vaidlustus Vabariigi Presidendi Kantselei riigihankes „Riiklike teenetemärkide valmistamine“ (viitenumber 271215) Miniplast OÜ kvalifitseerimata jätmise ning Sporrong Eesti OÜ pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, Miniplast OÜ, esindaja vandeadvokaat Kristo Kallas Hankija, Vabariigi Presidendi Kantselei, esindaja Peep Jahilo Kolmas isik, Sporrong Eesti OÜ, esindaja Hendrik Karlson Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 alusel 1. Jätta Miniplast OÜ vaidlustus rahuldamata. 2. Jätta Miniplast OÜ vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 13.10.2023 avaldas Vabariigi Presidendi Kantselei (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris avatud hankemenetlusena läbiviidava riigihanke „Riiklike teenetemärkide valmistamine“ (viitenumber 271215) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused Miniplast OÜ ja Sporrong Eesti OÜ. 2. Vabariigi Presidendi Kantselei direktori 11.12.2023 käskkirjaga nr 3.1-2/28 (edaspidi Käskkiri) tunnistati Sporrong Eesti OÜ pakkumus edukaks ning jäeti Miniplast OÜ kvalifitseerimata. 3. 20.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) Miniplast OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Miniplast OÜ kvalifitseerimata jätmise ning Sporrong Eesti OÜ (edaspidi ka Kolmas isik) pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 28.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/199 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 03.01.2024 ja neile vastamiseks 08.01.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitasid täiendavad seisukohad Vaidlustaja ja Kolmas isik ning menetluskulude taotluse Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks seisukohti ei esitatud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, Miniplast OÜ, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Vaidlustaja pakkumuse maksumus on 69 608,19 eurot (km-ta), edukaks osutunud Kolmanda isiku pakkumuse maksumus on 92 212,61 eurot (km-ta), seega oleks Vaidlustajal võimalus tema kvalifitseerimise ja pakkumuse vastavaks tunnistamise korral sõlmida hankeleping Hankijaga Kolmanda isiku asemel. 5.2. Käskkirja kohaselt jättis Hankija Vaidlustaja kvalifitseerimata, sest ettevõte ei vasta hanke alusdokumentides ettenähtud kvalifitseerimise tingimusele tehnilise ja kutsealase pädevuse osas. Tõendamaks oma tehnilist ja kutsealast pädevust esitas pakkuja hankepassis andmed lepingute kogumahtude ja perioodi kohta ning viite, et riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist. Seega jättis pakkuja esitamata nõutud andmed valmistatud toodete, valmistatud toodete müükide aastate lõikes ning lepingupartnerite kohta, samuti puudusid viited, millistele riigihangetele pakkuja oma pädevuse tõendamisel tugineb. Euroopa Kohus asus kohtuasjas nr C-131/16 (lahendi p 33) seisukohale, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Hankija on seisukohal, et kuigi pakkuja on selgituste käigus esitanud hankepassis puudunud andmed – valmistatud tooted ning nende müügid aastate ja lepingupartnerite lõikes – ei saa hankija neid andmeid arvestada, sest see rikuks võrdse kohtlemise põhimõtet ning RHS § 104 lg 7 ega lg 8 ei näe ette, et pakkuja võiks esitada andmeid, mida ta pidi esitama hankepassis, täiendavalt hiljem. 5.3. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmine on väär ja Hankija oleks pidanud andma Vaidlustajale võimaluse selgitustega andmete täpsustamiseks või lisadokumentide esitamiseks vastavalt RHS § 98 lg-le 4. 5.3.1. Vaidlustajal tekkis pakkumust koostades ja hankepassi täites segadus, kas ja kuidas peab 2 (9) esitama seniste tööde loetelu. Hankepassis oli küsitud, kas andmed on elektrooniliselt kättesaadavad. Kuna Vaidlustaja on referentslepingud täitnud riigihankelepingute raames, eeldas ta, et Hankijale on need andmed riigihangete registrist elektrooniliselt kättesaadavad. 5.3.2. Hankija siiski pidas võimalikuks puuduolevate andmete kohta Vaidlustajalt täpsustuste küsimist ja Vaidlustaja ka esitas puuduolevad andmed, ent üllatuslikult nägi Vaidlustaja Käskkirjast, et Hankija neid arvestada ei saa. Jääb arusaamatuks, miks Hankija neid andmeid üldse küsis, kui ta neid arvestada ei saa. Hankija jättis ebaõigesti Vaidlustaja esitatud andmetega tema kvalifikatsiooni tõendamiseks arvestamata. 5.3.3. Täpsustatud andmed olid andmed varem täidetud hankelepingute kohta ja need on objektiivselt tagantjärele kontrollitavad. Nende andmete esitamisega ei loonud Vaidlustaja endale mingit uut seisundit, mida tal pakkumuse esitamise ajal ei olnud. 5.4. Võrdse kohtlemise põhimõte ei tähenda, et kui üks pakkuja on esitanud kõik andmed korrektselt ja kohe pakkumuse esitamisel, oleks teisele pakkujale täpsustuste esitamise võimaluse andmine ebavõrdne eelis. Võrdse kohtlemise põhimõte tähendab, et kui mõnel pakkujal oli mõni dokument esitamata, tuleb samal alusel võimaldada samasuguste puuduste kõrvaldamist ka teistel pakkujatel. 5.5. Vaidlustaja esitas 03.01.2024 täiendavad seisukohad. 5.5.1. Vastuseks Hankija viitele varasemale vaidlustuskomisjoni lahendile (nr 56-19/204376 (edaspidi VAKO otsus 56-19/204376), p 13.2), märgib Vaidlustaja, et viidatud lahend ei ole praeguses vaidluses kohaldatav, kuna selles hankes ei küsinudki hankija pakkujalt midagi, ehk ei võimaldanud üldse mingeid selgitusi ega andmeid esitada. Praegusel juhul aga Hankija küsis selgitusi ja pidi ka saadud selgitusi arvestama. 5.5.2. Vaidlustuskomisjoni lahendi (nr 134-23/267766 (edaspidi VAKO otsus 134-23/267766), p 8.2) puhul on oluline erinevus selles, et seal muutis pakkuja selgituste andmisel sisuliselt oma pakkumust, mida Vaidlustaja Riigihankes ei teinud. 5.5.3. Kolmanda isiku väide, et Vaidlustaja sai varem osutada sarnast teenust üksnes Eesti Kaitseliidule riigihanke viitenumbriga 190356 alusel, ei ole korrektne: 1) Hankija on ise kinnitanud, et Vaidlustaja on temale varem sarnast teenust osutatud, seega ei ole Eesti Kaitseliit ainus varasem lepingupartner; 2) kvalifitseerimise tingimusena ei ole nõutud, et referentsina esitatavate sarnaste toodete tellimise lepingud peaksid olema sõlmitud riigihanke raames. Samas, kuna teised lepingupartnerid olid ka hankijad RHS-i tähenduses, eeldas Vaidlustaja, et andmed nendegi lepingute kohta olid riigihangete registrist kättesaadavad. 5.5.4. Hankija ei ole Käskkirjas ega vaidlustusmenetluses tuginenud sellele, et Vaidlustaja kvalifikatsioon ei ole Riigihankes kvalifitseerumiseks piisav. 6. Hankija, Vabariigi Presidendi Kantselei, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Hankija esitas pakkujate tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele järgneva nõude: Pakkujal peab 2021 ja 2022 aasta jooksul olema täidetud (st tellimus ja nõuetekohaselt valmistatud toodete vastuvõtmine peavad mõlemad olema toimunud nimetatud kalendriaastatel) hanke objektiga võrreldavate (tooted, mis on tervikuna või osaliselt 3 (9) valmistatud ühest või enamast vähemalt väärismetalltoodete seaduse § 4 lõigetes 2 ja 2' määratletud standardproovile vastavast väärismetallist, muude materjalide ühendamine väärismetallist tootega, emailimine jmt) toodete valmistamiseks sõlmitud lepinguid maksumusega kokku vähemalt 80 000 (kaheksakümmend tuhat) eurot (käibemaksuta). Pakkuja kinnitab nõudele vastavust hankepassis IV osa C jao alajaotuse „Asjade hankelepingute puhul: täpsustatud liiki tarnete teostamine“ näidates ära valmistatud tooted, maksumused ilma käibemaksuta, valmistatud toodete müügid aastate lõikes ning lepingupartnerid. Pakkuja annab hankijale nõusoleku pöörduda vajadusel lepingupartnerite poole. Tingimuse kirjeldus: Minimaalne teostatud tööde arv: 2 Kirjeldus: Kogumaksumusega vähemalt 80 000 eurot ilma käibemaksuta. Vaidlustaja esitas järgnevad andmed: 1. Kirjeldus (Suur sisestusala (max pikkus 4000 tähemärki)) Vastus: Kogumaksumusega vähemalt 80 000 eurot ilma käibemaksuta 2. Kogusumma (Summa) Vastus: 140000 3. Valuuta (Vääring) Vastus: EUR 5. Summa (Summa) Vastus: 140000 6. Valuuta (Vääring) Vastus: EUR 7. Ajavahemik (Periood) Vastus: 01.01.2021 - 31.12.2022 8. Kas info on konfidentsiaalne? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Ei 13. Kas see teave on elektrooniliselt kättesaadav? (Raadionupp valikutega "Jah/Ei") Vastus: Jah 14. URL (Url) Vastus: https://riigihanked.riik.ee 16. Väljaandja (Sisestusväli (max pikkus 250 tähemärki)) Vastus: Riigihankelepingute andmed on kättesaadavad riigihangete registrist. 6.2. Hankija mõistis Vaidlustaja esitatud hankepassis toodud referentslepingute andmeid selliselt, et Vaidlustaja soovis oma vastavust tõendada riigihangete registrist kättesaadavate lepingute andmetega. VAKO otsuse 56-19/204376 p-is 13.2 on vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et referentslepingute nimekirja esitamise nõuet ei saa mõista selliselt, et piisab viitest riigihangete registrile ja et hankija otsib riigihangete registrist nõuetele vastava lepingu. Kui riigihanke alusdokumendis on esitatud kvalifitseerimise tingimusena nõue lepingule ja nõutud selle nimetamist hankepassis, on RHS § 104 lg 11 kohaldamise eeldus see, et pakkuja on lepingu hankepassis nimetanud. Kuna Vaidlustaja esitatud hankepassis olid lisaks riigihangete registri viitele esitatud ka andmed registris kajastatud andmetega lepingute mahtude kohta, pidas Hankija siiski võimalikuks esitatud andmete täpsustamist ja esitas küsimuse: Palun täpsustage hankepassis viidatud riigihankelepingute näidatud maksumuse 140 000 eurot jaotust perioodil 01.01.2021–31.12.2022 valmistatud toodete, aastate lõikes müükide ja lepingute partnerite osas. 6.3. Vastuseks esitas Vaidlustaja andmed kuue lepingupartneri kohta, nendest kahega on sõlmitud lepingud, mille andmed on kättesaadavad riigihangete registrist: 1) Vabariigi Presidendi Kantselei ehk Hankija ise (riigihanke viitenumber 229893) - Hankija on hankinud Vaidlustajalt riiklikke teenetemärke riigihanke 229893 raames perioodil 2021-2022 (Hankija raamatupidamise andmete kohaselt) kogumaksumusega 13 480 eurot käibemaksuta); 2) Eesti Kaitseliit (riigihanke viitenumber 190356) – Eesti Kaitseliit on hankinud Vaidlustajalt 4 (9) teenetemärke riigihanke 190356 raames perioodil 30.11.2017-30.11.2021 kogumaksumusega 102 092 eurot käibemaksuta, sellest Vaidlustaja esitatud andmete kohaselt perioodil 2021-2022 kogumaksumusega 24 860 eurot. Muus osas on päringu vastuses esitatud andmed hankepassi täiendamine, sest need andmed ei ole kättesaadavad riigihangete registrist ja lepingud olid hankepassis nimetamata. 6.4. VAKO otsuse 134-23/267766 p-s 8.2 on vaidlustuskomisjon asunud seisukohale, et vaidlustaja ei saa vastuseks hankija päringule esitada oma kvalifikatsiooni tõendamiseks andmeid tööde kohta, mida ta hankepassis esitanud ei olnud. Juhul, kui Hankija oleks arvestanud päringu vastusega, milles olid lisaks hankepassis kajastatud riigihangete registrist kättesaadavate lepingute kohta esitatud täpsustusele ka täiendavad andmed, oleks rikutud võrdse kohtlemise põhimõtet. 6.5. Vaidlustaja on selgitustega soovinud hankepassis esialgselt esitatud andmetele (riigihangete registrist kättesaadavate andmetega lepingud kogumahus 140 000 eurot käibemaksuta) tegelikult lisada täiendavaid referentslepinguid või asendada esitatud referentslepinguid (mahus, mille andmed ei ole kättesaadavad riigihangete registrist). See ei ole lubatud ning Vaidlustaja poolt pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud hankepassis sisalduvate andmete ja nende täpsustamise alusel ei saanud Hankija teha teistsugust otsust kui jätta Vaidlustaja kvalifitseerimata. 6.6. Kuna Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õige, siis puudub alus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 7. Kolmas isik, Sporrong Eesti OÜ, vaidleb vaidlustusele vastu. Kolmandal isikul on riigihanke viitenumber 241907 tulemusel sõlmitud kehtiv hankeleping Eesti Kaitseliiduga alates 20.01.2022 ja riigihanke viitenumber 208000 tulemusel hankeleping alates 08.05.2019 kehtivusega 48 kuud. Kogu selle perioodi on Kolmas isik valmistanud Eesti Kaitseliidule teenetemärke. Eesti Kaitseliit on saanud osta Vaidlustajalt teenetemärke ainult riigihanke viitenumber 190356 alusel ajavahemikus 01.01.2021-19.01.2022. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 8. Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsus 8.1. Käskkirja kohaselt jättis Hankija Vaidlustaja kokkuvõtlikult kvalifitseerimata põhjusel, et hankepassis esitas Vaidlustaja üldised andmed täidetud lepingute kogumahu ja perioodi kohta koos viitega, et need andmed on kättesaadavad riigihangete registrist, kuid nende andmete täpsusaste ei olnud piisav Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimiseks (Vaidlustaja jättis esitamata RHAD-is nõutud andmed valmistatud toodete, valmistatud toodete müükide aastate lõikes ning lepingupartnerite kohta, samuti konkreetsed viited, milliste riigihangete läbiviimisel sõlmitud hankelepingutele Vaidlustaja tugineb). 8.2. RHS § 52 lg 1 kohaselt esitab pakkuja koos pakkumusega hankepassi vastavalt hanketeates nõutule. Poolte vahel puudub vaidlus, et: - Hankija esitas pakkujate tehnilisele ja kutsealasele suutlikkusele kvalifitseerimise tingimuse ja dokumendinõude seonduvalt täidetud lepingutega järgmiselt: 5 (9) Pakkujal peab 2021 ja 2022 aasta jooksul olema täidetud (st tellimus ja nõuetekohaselt valmistatud toodete vastuvõtmine peavad mõlemad olema toimunud nimetatud kalendriaastatel) hanke objektiga võrreldavate (tooted, mis on tervikuna või osaliselt valmistatud ühest või enamast vähemalt väärismetalltoodete seaduse § 4 lõigetes 2 ja 2' määratletud standardproovile vastavast väärismetallist, muude materjalide ühendamine väärismetallist tootega, emailimine jmt) toodete valmistamiseks sõlmitud lepinguid maksumusega kokku vähemalt 80 000 (kaheksakümmend tuhat) eurot (käibemaksuta). Pakkuja kinnitab nõudele vastavust hankepassis IV osa C jao alajaotuse „Asjade hankelepingute puhul: täpsustatud liiki tarnete teostamine“ näidates ära valmistatud tooted, maksumused ilma käibemaksuta, valmistatud toodete müügid aastate lõikes ning lepingupartnerid. Pakkuja annab hankijale nõusoleku pöörduda vajadusel lepingupartnerite poole (edaspidi Kvalifitseerimistingimus); - pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitatud hankepassis ega mujal pakkumuses esitatud dokumentides Kvalifitseerimistingimustele vastavuse tõendamiseks nõutud andmeid (valmistatud tooted, maksumused ilma käibemaksuta, valmistatud toodete müügid aastate lõikes ning lepingupartnerid) esitatud ei ole. Seega Hankija on selgelt nõudnud hankepassis muuhulgas andmete esitamist kvalifikatsiooni tõendamiseks konkreetsete varasemate lepingute kohta ja Vaidlustajale ei saanud jääda RHAD-ist arusaamatuks, millised andmed tuleb hankepassis Kvalifitseerimistingimusele vastavuse tõendamiseks esitada (näidates ära valmistatud tooted, maksumused ilma käibemaksuta, valmistatud toodete müügid aastate lõikes ning lepingupartnerid). Käesoleval juhul on Vaidlustaja esitanud hankepassis andmed selliselt, et nende alusel ei olnud Vaidlustaja kvalifikatsioon kontrollitav. 8.3. Hankija tegevus selgituste küsimisel 8.3.1. Hankija pöördus 08.11.2023 riigihangete registri kaudu Vaidlustaja poole selgituste saamiseks otsuse p-s 8.2 tsiteeritud kvalifitseerimise tingimuse täitmiseks hankepassis esitatud andmete kohta järgmiselt: Palun täpsustage hankepassis viidatud riigihankelepingute näidatud maksumuse 140 000 eurot jaotust perioodil 01.01.2021–31.12.2022 valmistatud toodete, aastate lõikes müükide ja lepingute partnerite osas. Hankija kinnitas vaidlustusmenetluses, et ta mõistis Vaidlustaja esitatud hankepassis toodud referentslepingute andmeid selliselt, et Vaidlustaja soovis oma vastavust tõendada riigihangete registrist kättesaadavate lepingute andmetega. Hankijale ei saa ette heita järelepärimist Vaidlustajale täpsustamaks, kas kontrolli teostamiseks vajalikud ja pakkujalt nõutud andmed on täielikult esitamata või on tegemist nn riigihankelepingutega, mille kontrollimine võib olla tõepoolest võimalik riigihangete registri kaudu. Järelepärimise sisust nähtuvalt ei ole Hankija eesmärk olnud Vaidlustajale uue võimaluse andmine esitamata andmete/dokumentide esitamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva vaid Hankija on soovinud kontrollida Vaidlustaja hankepassis esitatud mahtudele vastavate konkreetsete riigihankelepingute olemasolu ja sisulist vastavust Kvalifitseerimistingimusele riigihangete registri kaudu. Vastuseks esitas Vaidlustaja andmed 6 lepingu kohta, esitamata ühegi lepingu kohta nt riigihangete registri viitenumbrit, mis annaks võimaluse nende lepingute seostamiseks riigihangete registris hankelepingute koha sisalduvate andmetega. 8.3.2. Vaidlustuskomisjon pöördus 09.01.2024 järelepärimisega Vaidlustaja poole, paludes täpsustada, milliste kohta neist kuuest on andmed kättesaadavad riigihangete registrist (palun riigihangete viitenumbreid).Vaidlustaja vastas 10.01.2024: 6 (9) Riigihangete registri kaudu on kättesaadavad andmed järgmiste hangete kohta, nagu viitas ka hankija oma vastuse punktis 3.6 – Vabariigi Presidendi Kantselei ehk hankija enda varasem hange (riigihanke viitenumber 229893) ja Kaitseliidu hange (riigihanke viitenumber 190356). Vaidlustaja selgitus langeb kokku Hankija väidetega vaidlustusmenetluses, seega isegi kui Hankija sai riigihangete registri kaudu lepingute täitmist kontrollida, oli sellise kontrolli teostamine võimalik vaid kahe lepingu puhul. Puudub vaidlus, et nende lepingute (täidetud 2021 ja 2022) rahaline maht iseenesest Kvalifitseerimistingimust ei täida. Vaidlustaja lisatud selgitus, et Vaidlustaja eeldas pakkumuse koostamisel, et riigihangete registrist on analoogselt eelviidatuga nähtavad ka andmed teiste tema täidetud hankelepingute kohta ei muuda fakti, et teiste lepingute kohta mis tahes kontrollitavaid andmeid hankepassis esitatud ei olnud ning neid ei nähtu ühelgi kujul ka riigihangete registrist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kui Vaidlustaja otsustas hankepassi esitamisel loobuda lepingute kohta andmete esitamisest, kuulus Vaidlustaja hoolsuskohustuse hulka ka veendumine, et ta esitaks Hankijale vähemalt minimaalselt vajalikud andmed oma vastavuse kohta Kvalifitseerimistingimusele, mida Vaidlustaja ei ole antud juhul teinud. Nende andmete, mis võimaldavad hankijal andmekogust pakkuja kvalifikatsiooni kontrollida, esitamise kohustus tuleneb direktiiv 2014/24/EL artikkel 59 lg-st 1, mis märgib järgmist: kui avaliku sektori hankijal on võimalik saada lõike 5 kohaselt täiendavad dokumendid otse andmebaasi kaudu, peab Euroopa ühtne hankedokument (hankepass) sisaldama ka selleks toiminguks vajalikku teavet, nagu andmebaasi internetiaadress, kõik identifitseerimisandmed ja vajadusel kinnitus nõusoleku kohta. Seega üksnes asjaolu, et Vaidlustaja kvalifikatsiooni tõendavad andmed võivad kuskil andmekogus, nt riigihangete registris, olemas olla, ei tähenda, et Hankijal tekiks RHS § 98 lg-st 4 ja RHS § 104 lg-st 11 tulenevalt kohustus omaalgatuslikult välja selgitada, piiritleda otsitavate andmete maht ja nende alusel pakkujate kvalifikatsiooni kontrollida. Andmekogust saadavad andmed peavad olema nn puhtad andmed, mis tõendavad pakkuja kvalifikatsiooni, mitte mingi hulk andmeid (nt erinevad lepingud), millest Hankija peab hakkama vajalikke andmeid (vajaliku sisu, mahu ja täitmistähtajaga lepinguid) oma parema äranägemise järgi välja sorteerima. 8.3.3. Antud juhul ei ole Hankija jätnud Vaidlustajat kvalifitseerimata nende andmete esitamata jätmise tõttu, mida ta pärast Vaidlustaja selgitusi suutis ise riigihangete registrist kontrollida (Hankija tuvastas, et riigihangetes viitenumbritega 229893 ja 190356 sõlmitud hankelepingute rahaline maht perioodil 2021-2022 oli 38 340 eurot), kuid Käskkirjast nähtuvalt pidas Hankija lubamatuks nende lepingute kohta andmete esitamist, millele Vaidlustaja tahab oma selgitustest nähtuvalt tugineda, kuid mis ei ole riigihangete registrist kontrollitavad. Vaidlustaja väitel peab Hankija juhul, kui ta selgitusi juba küsis, nende selgitustega ka arvestama. Vaidlustuskomisjon sellega ei nõustu. 8.3.3.1. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankijal on kohustus selgitustega, sh tähtaegselt esitamata andmetega, arvestada juhul, kui nende tagantjärele esitamine on lubatav. Hankijal ei ole õigust, rääkimata kohustusest, selgitustega esitatud andmetega pakkuja kvalifikatsiooni kontrollimisel arvestada, kui uute andmete esitamine ei ole lubatav, millise olukorraga on tegemist ka praegusel juhul. Üksnes asjaolust, et Hankija Vaidlustajalt selgitusi küsis, ei saa tuletada Hankija kohustust igal juhul nende andmete alusel Vaidlustaja kvalifikatsiooni ka kontrollida. 8.3.3.2. Antud juhul nähtub Hankija selgitustaotlusest Vaidlustajale, et Hankija on soovinud küsida Vaidlustajalt selgitusi üksnes riigihankelepingute (mille kohta on hankepassis märge, et need on riigihangete registrist elektrooniliselt kättesaadavad) kohta ja ta ei ole andnud Vaidlustajale uut võimalust esitada andmeid kõikide lepingute kohta, mis Vaidlustaja arvates võiksid täita Kvalifitseerimistingimust, sõltumata sellest, kas need on riigihangete registrist 7 (9) kättesaadavad nn riigihankelepingud või mitte. Seega ebaõige on juba Vaidlustaja väide, et Hankija on temalt selgitusi küsinud kõikide Kvalifitseerimistingimust täita võivate lepingute kohta. 8.3.3.3. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija on selgituste küsimisel jätnud õigesti selgitused muude võimalike lepingute, mis ei ole nn riigihankelepingud, Vaidlustajalt küsimata. Isegi kui Vaidlustaja mõistis Hankija selgitustaotluse ulatust valesti, et teki tal õigust pärast andmete esitamist nõuda, et Hankija kontrolliks tema kvalifikatsiooni. nende uute andmete alusel 8.3.3.3.1. Tõsi – Kvalifitseerimistingimus iseenesest ei ole seotud riigihanke tulemusel sõlmitavate ja riigihangete registrist kättesaadavate hankelepingute täitmisega, kuid antud juhul on Vaidlustaja ise oma hankepassis sõnaselgelt märkinud, et kogusumma 140 000 eur kohta on teave elektrooniliselt kättesaadav (Vaidlustaja kinnitus hankepassis: Jah) ja vastav URL on https://riigihanked.riik.ee. Kuna riigihangete registrist saavad olla kättesaadavad vaid nn riigihankelepingud, mille kohta andmete esitamise registrisse sätestab RHS ja mis tahes muude lepingute kohta ei ole Vaidlustaja esitatud hankepassis mingit kättesaadavusmärget, siis ei ole Vaidlustaja hankepassist isegi mitte kaudselt tuvastatav, et Vaidlustaja oleks soovinud Kvalifitseerimistingimuse täitmiseks tugineda muudele lepingutele, mille kohta ei ole andmed kättesaadavad elektrooniliselt riigihangete registrist. Hankija tohib võimaldada üksnes esitatud andmete täpsustamist või parandamist (RHS § 46 lg 4), kuid mitte uute andmete esitamist. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et andmed lepingute kohta, millel puudub äratuntav seos hankepassis juba esitatud andmetega, on uued andmed. 8.3.3.3.2. Õige on Hankija viide Käskkirjas Euroopa Kohtu otsuse nr C-131/16 p-is 33 esitatud seisukohale, et selgituste nõudmisega, mis võib teatud tingimustel olla lubatud, ei tohi kõrvaldada sellist puudust, mis seisneb hankedokumentides nõutud dokumendi või andmete esitamata jätmises. Vaidlustajal oli hankepassis Kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavate andmete esitamise kohustus, kuid Vaidlustaja jättis selle kohustuse täitmata ja andmed esitama. Põhjusel, et hankepassis oli Vaidlustaja viidanud lepingute elektroonilisele kättesaadavusele riigihangete registrist, pidas Hankija võimalikuks selles osas puuduste kõrvaldamist, kuid Hankija on õigesti jätnud selgitused küsimata riigihangete registris mittesisalduvate lepingute kohta, pidades nende kohta andmete esitamata jätmist kooskõlas eespoolviidatud kohtulahendiga kõrvaldamatuteks. Ka Riigikohus on selgitanud, et [---] hankija ei pea pakkujale andma võimalust puuduste kõrvaldamiseks näiteks siis, kui asjaolud näitavad, et pakkuja on dokumendid või andmed jätnud esitamata teadlikult. Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid.[---] (Riigikohtu 13.06.2013 otsus nr 3-3-1-24-1, p 22). Vaidlustuskomisjon rõhutab veel kord, et Vaidlustaja pidi RHAD-ist mõistma kõikide Kvalifitseerimistingimusele vastavust tõendavate lepingute kohta andmete esitamise kohustust, mistõttu ei pidanud Hankija hakkama ka selgituste küsimise kaudu uurima, kas Vaidlustajal ehk siiski on lepinguid, mis ei ole riigihangete registrist kättesaadavad ja millega ta sooviks oma kvalifikatsiooni tõendada. Ei ole vaidlust, et riigihangete registrist kättesaadavad lepingud Vaidlustaja kvalifikatsiooni vastavust Kvalifitseerimistingimusele ei tõenda. 8.3.3.3.3. RHS § 104 lg 7 kohaselt võib hankija nõuda kõigi või mõnede asjakohaste hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamist või esitatud dokumentide sisu selgitamist või selgitamist võimaldavate andmete või dokumentide esitamist või täiendamist. [- --]. Käesoleval juhul ei saa rääkida hankepassis esitatud kinnitustele vastavate dokumentide esitamisest, kuna Kvalifitseerimistingimustele vastavust ei pidanud pakkujad üksnes kinnitama 8 (9) viisil - vastan Kvalifitseerimistingimustele - jah/ei - vaid algusest peale tuli esitada andmed tingimustele vastavust tõendavate lepingute kohta. Vaidlustuskomisjon leiab, et igal juhul peab RHS § 104 lg-s 7 kirjeldatud Hankija nõue olema seotud hankepassis esitatud andmetega (kinnitustega) ja dokumentide esitamist või selgitusi ei saa nõuda hankepassis esitamata andmete kohta. Antud juhul pidas Hankija võimalikuks küsida selgitusi lepingute kohta, mille nõuetekohasus on kontrollitav riigihangete registrist ja on Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise otsuse tegemisel õigesti jätnud arvestamata nende lepingutega, mille kohta olid hankepassis jäetud nõutavad andmed esitamata ja mida Hankija ei saanud kuidagi seostada riigihangete registris hankelepingute kohta avaldatud andmetega (mille kohta Vaidlustaja esitas esmakordselt andmed alles 08.11.2023). 8.3.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuna Käskkirja põhjendustest nähtuvalt on Hankija jätnud Vaidlustaja kvalifitseerimata Vaidlustaja kvalifikatsiooni kontrollimise võimatuse tõttu (kontrolli teostamiseks nõutud andmed on hankepassis esitamata) ja Hankija on õigesti leidnud, et kontrolli teostamiseks vajalikke andmeid (mis pole kättesaadavad riigihangete registrist) Vaidlustaja enam tagantjärele ka esitada ei saanud, siis on Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta kooskõlas RHS § 98 lg-ga 5 ja RHS § 104 lg-ga 7 ning selle kehtetuks tunnistamiseks alused puuduvad. 9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Vaidlustaja ei ole toonud välja iseseisvaid õiguslikke või faktilisi asjaolusid, millest tulenevalt võiks seada kahtluse alla Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse õiguspärasuse, vaid lähtub selle otsuse vaidlustamisel eeldusest, et õiguspärane ei ole Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija otsus Vaidlustaja kvalifitseerimata jätmise kohta on õiguspärane, on õiguspärane ka Hankija otsus, millega tunnistati Kolmanda isiku pakkumus edukaks. 10. Vaidlustusmenetluse kulude jaotamine Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija ega Kolmas isik ei taotlenud lepingulise esindaja kulude välja mõistmist. Vaidlustaja vaidlustusmenetluse kulud jäävad Vaidlustaja kanda. (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 9 (9)