Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 194-23/263089 Otsuse kuupäev 10.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Taivo Kivistik Vaidlustus Ühispakkujate UAB INTA ja Servtech OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile“ (viitenumber 263089) riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusele Menetlusosalised Vaidlustaja, ühispakkujad UAB INTA ja Servtech OÜ, esindajad vandeadvokaadid Indrek Lillo ja Aarne Akerberg Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, esindaja Katri Bagirov Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja § 198 lg 3 alusel 1. Jätta rahuldamata ühispakkujate UAB INTA ja Servtech OÜ vaidlustus Riigi Tugiteenuste Keskuse riigihankes „Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile“ (viitenumber 263089) ) riigihanke kehtetuks tunnistamise otsusele. 2. Jätta ühispakkujate UAB INTA ja Servtech OÜ poolt vaidlustusmenetluses kantud kulud nende enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg 10 päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 08.05.2023. a avaldas Riigi Tugiteenuste Keskus (edaspidi ka Hankija) avatud hankemenetlusega riigihanke „Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile“ (viitenumber 263089) (edaspidi Riigihange) hanketeate (edaspidi HT) ja tegi kättesaadavaks riigihanke alusdokumendid (edaspidi koos nimetatult RHAD), sh hankelepingu projekt (edaspidi Leping) ja Lisateave. Pakkumuste esitamise tähtpäevaks, 26.06.2023. a, esitasid pakkumuse ühispakkujad UAB INTA ja Servtech OÜ ning AS Hansab. 2. 07.12.2023. a otsusega „Avatud hankemenetluse „Mobiilse läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile“ (viitenumber 263089) kehtetuks tunnistamise otsus“ (edaspidi Hankija Otsus) tunnistas Hankija Riigihanke kehtetuks. 3. 15.12.2023. a laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) ühispakkujate UAB INTA ja Servtech OÜ (edaspidi ka Vaidlustaja või Ühispakkujad) vaidlustus Hankija otsusele tunnistada Riigihange kehtetuks. 4. Kooskõlas riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 195 lg-ga 2 ja § 196 lg-dega 1 ja 3 teatas vaidlustuskomisjon 22.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/194 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 29.12.2023 ja neile vastamiseks 04.01.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendava seisukoha ning menetluskulude nimekirja Vaidlustaja. Teiseks tähtpäevaks esitas seisukoha Hankija. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, ühispakkujate UAB INTA ja Servtech OÜ, vaidlustuses põhjendatakse taotlust alljärgnevalt. 5.1. Riigihankes esitasid pakkumused AS Hansab (maksumus 4 559 003 eurot) ja Ühispakkujad (maksumus 2 828 888 eurot). Hankija teavitas 07.08.2023. a pakkujaid, et tunnistas AS-i Hansab ja Ühispakkujate pakkumused vastavaks ning tunnistas edukaks Ühispakkujate pakkumuse. Hankija teavitas 16.08.2023. a pakkujaid, et jättis kõrvaldamata edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud Ühispakkujad. 5.2. AS Hansab esitas 15.08.2023. a vaidlustuse, milles nõudis Ühispakkujate pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsuste kehtetuks tunnistamist. Vaidlustuskomisjoni 13.09.2023 otsusega vaidlustusasjas nr 118-23/263089 jäeti AS-i Hansab vaidlustus rahuldamata. Nimetatud otsus on jõustunud. 5.3. 07.12.2023. a teavitas Hankija pakkujaid hankemenetluse kehtetuks tunnistamisest viitega RHS § 73 lg 1 p-le 6. Hankija on otsuse põhjenduseks märkinud: Hankijale on saanud teatavaks, et hankelepingu rahastamise vahendite saadavus on muutunud ja Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine ei ole enam võimalik, mistõttu on osutunud hankelepingu sõlmimine võimatuks. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus rikub Ühispakkujate õigusi ja kahjustab nende huve, kuna seetõttu ei sõlmita Ühispakkujatega hankelepingut. 5.4. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse ebaõigsus seisneb järgnevas: 5.4.1. HT osa II p-i 1.4 kohaselt on hankelepingu esemeks lineaarkiirendil põhineva mobiilse veoauto šassiil läbivalgustusseadme ostmine Maksu- ja Tolliametile tolliläbivaatuste tegemiseks. Hankija on HT osa II p-s 2.6 avaldanud Riigihanke eeldatava käibemaksuta maksumusena 3 000 000 eurot. Hankija on HT osa II p-s 2.13 avaldanud, et Riigihange on seotud Euroopa Liidu vahenditest rahastatava projektiga ja Hankelepingut rahastatakse 80% ulatuses EL rahastusest CCEI Tollitehnika rahastuse instrumendist. Projekti nimi: “2021-EE- X-RAY“. Projekti number: 101079776. Sama teave on toodud ka Leping p-s 2.2.1. Lepingu p-s 2.2.2 on märgitud, et asjade ostmist rahastatakse 20% ulatuses Maksu- ja Tolliameti eelarvest. Seega arvestas Hankija Riigihanke väljakuulutamisel Maksu- ja Tolliameti omaosalusega summas 600 000 eurot. Kuna Vaidlustaja edukaks tunnistatud pakkumuse maksumus on 2 828 888 eurot, siis on Maksu- ja Tolliameti hankelepingu täitmiseks vajalik omaosalus 20% nimetatud summast ehk 565 777,60 eurot. Seega on tegelikult vajalik omaosalus mõnevõrra väiksem summast, millega Riigihanke väljakuulutamisel arvestati. 5.4.2. Lepingu p-i 9.1 kohaselt kehtib hankeleping 14 kuud (arvestamata garantiiaega). Lepingu p-is 3.4 toodud maksetingimuste kohaselt tasub ostja kahes osas – peale seadme tehasetestide (Factory Acceptance Test) edukat läbimist 40% lepingu hinnast ja peale seadme üleandmist (Hand Over) 60% lepingu hinnast. Lepingu p-i 1.3.1 kohaselt pidi lepingu sõlmimise järgselt 45 kalendripäeva jooksul vormistama lepingule lisana tööde, testide ja tarnete esialgse ajakava. Seega Riigihanke väljakuulutamisel arvestas Hankija, et Maksu- ja Tolliameti omaosalus tuleb kanda kas kogu ulatuses 2024. aastal või 40% osas 2024. aastal ja 60% osas 2025. aastal (olenevalt sellest, millal hankeleping sõlmitakse). 2 (12) 5.4.3. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on õiguspärane, kui põhjendused selleks on reaalsed, kontrollitavad ja võimaldavad mõista otsuse sisu. Kehtetuks tunnistamise otsuse põhjenduste piisavust saab hinnata, arvestades mh otsuse vastuvõtmise asjaolusid ja lähtudes asjaomast valdkonda reguleerivatest õigustaktidest. Otsus võib selgitada õiguslike ja faktiliste asjaolude punkte lühidalt, kui teeb seda selgelt ja asjakohaselt. Piisab põhiliste kaalutluste ja arutluskäigu esitamisest. Käesoleval juhul on kehtetuks tunnistamise otsus põhjendamata. Faktilise põhjendusena on Hankija märkinud üksnes, et hankelepingu rahastamise vahendite saadavus on muutunud ja Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine ei ole enam võimalik, mistõttu on osutunud hankelepingu sõlmimine võimatuks. Hankija ei ole selgitanud, mille tõttu on hankelepingu rahastamise vahendite saadavus muutunud ja miks ei ole Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine enam võimalik. Mõistlikult ei saa olla vaidluse all, et Riigihanke väljakuulutamise ajal (st 08.05.2023) pidid rahalised vahendid olema saadavad (või vähemalt Hankija pidi arvestama, et need on saadavad) ning Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine on võimalik (või vähemalt Hankija pidi arvestama, et see on võimalik). 5.4.4. Hankija on toonud otsuses rea õiguslikke põhjendusi, kuid ei ole seostanud neid eluliste asjaoludega. Seetõttu on ebaselge, kas põhjendused on asjakohased või mitte. Näiteks on Hankija märkinud: Tallinna Halduskohus on asjas 3-09-1297 leidnud, et hankemenetluse kehtetuse tunnistamise põhjendatud vajaduseks on muutus hankija võimekuses hankelepingut omalt poolt täita, näiteks rahaliste vahendite vähenemise tõttu, sealhulgas juhul, kui erinevalt hankemenetluse alustamise hetkest puuduvad hankijal vahepealsete riigieelarve muudatuste tõttu rahalised vahendid hankelepingu sõlmimiseks. Samas otsuse põhjenduses ei väida Hankija, et käesoleva juhul puuduksid Maksu- ja Tolliametil vahepealsete riigieelarve muudatuste tõttu rahalised vahendid hankelepingu sõlmimiseks. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsus on tehtud 07.12.2023. a, mil 2024. aasta riigieelarve ei olnud veel Riigikogu poolt vastu võetud. Hankija on ka viidanud Lisateabe p-le 4.2.2, mille kohaselt võib Hankija põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada, kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks, sh kui hankelepingu rahastamise vahendite saadavus muutub. Samas ei ole Hankija toonud välja asjaolusid, mis oleksid tinginud hankelepingu rahastamise vahendite saadavuse muutumise. 5.4.5. Riigikogu võttis 08.12.2023 (st üks päev pärast seda, kui Hankija tunnistas hankemenetluse kehtetutuks) vastu 2024. aasta riigieelarve seaduse. Nimetatud seaduse seletuskirjast (kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/eecf6951-4ce2- 4c7b-89f3-7c4dd0779bec/2024.aasta-riigieelarve-seaduse-eelnou-306-se) nähtuvalt ei vasta vaidlustatud otsuse põhjendus tegelikkusele: 1) seletuskirja p-s 3.14.1 on toodud Rahandusministeeriumi valitsemisala tulud, sealhulgas saadud toetused, mille hulgas on ära toodud: Maksu- ja Tolliametile on kavandatud toetus meresadamate mobiilse röntgeni soetamiseks 2,4 mln eurot. Tegemist on sama toetusega, millele on viidatud HT osa II p-s 2.13 ja Lepingu p-s 2.2.1; 2) seletuskirja p-s 3.14.4 on toodud Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud, muuhulgas: Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks ja kaasajastamiseks. Lisandusid vahendid meresadamate mobiilse röntgeni soetuseks. Tegemist on sama mobiilse röntgeniga, mille soetamiseks on korraldatud vaidlusalune Riigihange; 3) seletuskirja lisas 5 on toodud Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2023-2027, sealhulgas Rahandusministeeriumi valitsemisalas Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks 600 tuhat eurot planeeritud tegevusena aastatel 2023-2027. Tegemist on samade Maksu- ja Tolliameti omafinantseeringuks vajalike vahenditega, millele on viidatud Lepingu p-s 2.2.2. 5.4.6. Väljavõtted 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirjast tõendavad, et vaidlustatud otsuse põhjendus ei ole reaalne, kuna 2024. aasta riigieelarve seadus arvestab Maksu- ja Tolliametile Vabariigi Valitsuse reservist sihtotstarbeliselt mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks 600 000 euro eraldamisega aastatel 2023-2027. Maksu- ja Tolliametil on jätkuvalt võimalik katta omaosalus. Samuti ei ole vaidlustatud otsus kooskõlas riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. RHS § 3 p-i 3 kohaselt peab hankija tagama konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel. RHS § 3 p-i 5 kohaselt peab hankija kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ja otstarbekalt, sõlmima hankelepingu parima võimaliku hinna ja kvaliteedi suhte alusel ning viima riigihanke läbi mõistliku aja jooksul. Käesoleval juhul oli esitatud kaks pakkumust – AS-i Hansab pakkumus 3 (12) maksumusega 4 559 003 eurot ja Vaidlustaja pakkumus maksumusega 2 828 888 eurot. AS-i Hansab pakkumus oli Vaidlustaja pakkumusest enam kui 50% kallim. Selline hinnavahe tähendab, et Hankijal õnnestus konkurentsi efektiivselt ära kasutada ja hankelepingu sõlmimisega kasutaks Hankija rahalisi vahendeid säästlikult. Hankemenetluse kehtetuks tunnistamise tulemusena Hankija poolt hankelepingu sõlmimisest loobumine annab tulevikus hoopis vastupidise tulemuse. Kui Hankija soovib mõne aja pärast uue riigihanke korraldada, siis ei õnnestuks enam konkurentsi efektiivne ärakasutamine (kuna konkurendid teavad teineteise poolt pakutavaid eeldatavaid hindu) ega sama soodsa hinnaga hankelepingu sõlmimine. Hankijale oleks pidanud hankemenetluse kehtetuks tunnistamise kaalumisel meenuma, et varasemalt vaidlustas AS Hansab Vaidlustaja pakkumuse vastavaks ja edukaks tunnistamise otsused muuhulgas põhjendusega, et Vaidlustaja pakkumuse maksumus on AS-i Hansab arvates põhjendamatult madal. Hankija oleks pidanud käsitlema muuhulgas seda, kuidas on hankemenetluse kehtetuks tunnistamine kooskõlas RHS §-s 3 toodud riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega. Hankija pole vaidlustatud otsuses seda teemat puudutanud. 5.5. Kuna tegelikkusele ei vasta põhjendus, et omaosaluse katmine ei ole võimalik, siis on ebaõige ka Hankija kaalutus hankelepingu sõlmimise võimatuse kohta. Mingeid muid kaalutlusi otsuses pole. Samas riigi eelarvestrateegia dokumendis „Riigi rahandus 2024-2027“ (kättesaadav https://fin.ee/riigirahandus-ja-maksud/riigieelarve-ja-eelarvestrateegia/riigi- eelarvestrateegia#riigi-eelarvestratee) on ühe tegevusena toodud Tolliprotseduuride tõhusa järelevalve korraldamine ja tollipiiri kaitsmine, et tõkestada pettuseid ja vähendada salaturu (sh salasigarettide) osakaalu ning tagada Venemaa agressiooni tõttu kehtestatud sanktsioonide rakendamine. Selleks on oluline hoida kõikide piiripunktide tollikontrolli töös kasutatav tehnika tänapäevasena (mh röntgenid), tagada piisav mehitatus sanktsioonimeetmete väljatöötamisel ja rakendamisel, mis looks suutlikkuse üle vaadata üha suurenevaid kaubavoogusid lühema ajakuluga ning seeläbi hoida piiril kontrollifooni vajalikul tasemel. Venemaa agressioon Ukraina vastu on tõstnud kordades tolliformaalsuste ajalist kestvust, kuna võrreldes varasemaga on oluliselt tähtsamaks muutunud just julgeolekuaspekt. Hankija oleks pidanud kaaluma, mida toob Riigihanke kehtetuks tunnistamine endaga kaasa riigi eelarvestrateegias kavandatud tegevustega seoses, kuid Hankija pole vaidlustatud otsuses seda teemat puudutanud. 5.6. Õiguspraktikas on asutud seisukohale, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on võimalik igas hankemenetluse etapis enne lepingu sõlmimist. Vaidlustaja on seisukohal, et olukorras, kus pakkumus on edukaks tunnistatud ja edukas pakkuja jäetud hankemenetlusest kõrvaldamata (nagu antud juhul, kus kvalifitseerimise tingimusi ei olnud ja järgnev toiming menetluse jätkamisel olekski hankelepingu sõlmimine), on hankijal hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel kõrgendatud põhjendamiskohustus. Sellises olukorras hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega kaasneb maksimaalne riive edukaks tunnistatud pakkumuse esitanud pakkuja huvidele. Pakkuja seadusega kaitstud huviks on temaga hankelepingu sõlmimine. Kui pakkumus on tunnistatud edukaks ja pakkuja on jäetud hankemenetlusest kõrvaldamata, on tal tekkinud õigustatud ootus, et temaga sõlmitakse hankeleping. 5.7. 29.12.2023. a esitas Vaidlustaja täiendavad seisukohad. 5.7.1. Vastuses vaidlustusele on Hankija selgitanud: Vabariigi Valitsuse 23.11.2023 istungi protokolli nr 9 (lisa 2) kohaselt muudeti nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (protokolli päevakorrapunkt 9). Viidatud protokolli päevakorrapunkt 9 (lisa 3) suhtes kehtis juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel, mis on eemaldatud 20.12.2023, mistõttu ei olnud hankijal võimalik kajastada otsuses ja edastada pakkujale 08.12.2023 päringule vastates detailsemat infot põhjuste kohta, miks ei olnud hankijal enam hankelepingu eseme soetamiseks rahalisi vahendeid. Päevakorrapunkti 9 otsuse kohaselt (punkt 1) tagastatakse Rahandusministeeriumi valitsemisalale 2023. aastaks Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahenditesse. Nimetatud protokolliline otsus ei võta Maksu- ja Tolliametilt ära vahendeid hankelepingu eseme soetamiseks. 5.7.2. Vahendid Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks summas 600 000 eurot olid ette nähtud 2023. eelarveaastal, mida kinnitab 2023. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja (kättesaadav https://www.riigikogu.ee/tegevus/eelnoud/eelnou/ 4556f120-826d-43f18cc4-786503b349cf/2023.+aasta+riigieelarve+seadus) p 3.15.4, kus on 4 (12) toodud Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringud, sealhulgas: Investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks ja kaasajastamiseks piiripunktides. 2023. aastaks eraldati täiendavad vahendid uurimisosakonna kriminaalmenetluse ja järelevalve tõhustamiseks summas 0,6 mln eurot. Seda kinnitab ka 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja lisa 5 parempoolse tulba pealkiri „Planeeritud tegevused 2023-2027“. Seega juba alates 2023. aastast on planeeritud 600 000 euro kulutamine Maksu- ja Tolliameti poolt mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ja neid vahendeid on planeeritud kulutada kuni 2027. aastani. 5.7.3. Riigihanke korraldamine on võtnud aega rohkem kui esialgu oli selleks planeeritud. Tõenäoliselt viibis juba Riigihanke väljakuulutamine. Algselt oli pakkumuste esitamise tähtpäev 05.06.2023. a, mida pikendati kuni 26.06.2023. a. Pärast pakkumuste esitamist toimus otsuste tegemine aeglaselt. Ka AS-i Hansab vaidlustuse menetlemine nõudis lisaaega (millega Hankija polnud tõenäoliselt arvestanud) ja takistas hankelepingu sõlmimist. Kõige selle tõttu oleks Riigihanke tulemusena hankelepingu sõlmimiseni jõutud alles 2023. aasta sügisel. Hankelepingus toodud maksetingimusi arvestades oli selge, et Riigihankele ettenähtud rahalisi vahendeid pole võimalik isegi mitte osaliselt 2023. aastal ära kasutada, kuna ükski maksetähtaeg 2023. aastal veel ei saabunuks. Tänase seisuga on tegelikult selge, et vahendeid ei läheks tarvis enne 2025. aastat. 5.7.4. Kuna 2023. eelarveaasta hakkas lõppema ja sihtotstarbelised vahendid mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks olid kasutamata, tegi Vabariigi Valitsus 23.11.2023. a protokollilise otsuse, millega otsustas: Tagastada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Rahandusministeeriumi valitsemisalale 2023. aasta Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahenditesse. Tegemist on formaalse otsusega, mille tegemine oli tingitud üksnes sellest, et sihtotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud vahendid oli tarvis arvata sihtotstarbeta vahendite hulka seoses nende kasutamata jätmisega 2023. aastal. 5.7.5. Hankija on vastuses avaldanud: Siinkohal hankija viitab, et vaidlustuse lisa 4, alapunkt 44, täpsustab ka ise, et Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi nende tegevuste loetelus, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Heaks kiidetud tegevuste loetelu avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. Hankija täpsustab täiendavalt, et projekti rahastust (toetust) ei ole hankijalt ära võetud, selles osas puudub ka vaidlus. Sellised avaldused kinnitavad Vaidlustaja eeltoodud käsitluse õigsust: 1) Vabariigi Valitsus ei ole otsustanud, et mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ettenähtud vahendeid tuleks kasutada (ära kulutada) mõnel muul eesmärgil – reservi sihtotstarbeta vahenditesse tagastamine ei ole muul eesmärgi kasutamine; 2) kui Vabariigi Valitsuse 23.11.2023 protokollilise otsuse eesmärgiks oleks mobiilse röntgeniaparaadi mittesoetamine (soetamiseks rahaliste vahendite äravõtmine), siis oleks Vabariigi Valitsus teinud analoogse otsuse ka toetuse osas. Toetuse alles jätmine oleks tarbetu olukorras, kus omafinantseering on ära võetud. Kuna toetus on alles jäetud (või vähemalt puuduvad andmed selle kohta, et toetus oleks ära võetud), siis on Vabariigi Valitsuse protokolliline otsus tehtud üksnes seoses sellega, et omafinantseering jäi 2023. aastal kasutamata ja tuli seetõttu kanda sihtotstarbeta reservi. 5.7.6. Hankija kas ei ole mõistnud Vabariigi Valitsuse 23.11.2023 protokollilise otsuse sisu ja tähendust või üritab oma õigusvastasele otsusele põhjendusi leida. Hankija ei ole tõendanud, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendused oleksid tegelikud. Hankija on vastuse p-is 2.5.2 märkinud: VAKO leiab RHR sisedokumentide alt ka väljavõtte protokolli päevakorrapunkti 9 kohta (lisa 4). Protokolli juurde kuulub ka vastavasisuline memo, mille suhtes kehtib endiselt juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p 3 alusel, välissuhtlemist kahjustav teave, ja millele ei ole hankijal käesoleval hetkel juurdepääsu. Kui Hankijal ei ole mingile teabele juurdepääsu, siis pole Hankijal võimalik ka vastava teabega otsuse tegemisel arvestada. Samuti ei ole sellega võimalik arvestada vaidlustuskomisjonil. 5.7.7. Riigikogu võttis 2024. aasta riigieelarve seaduse vastu 08.12.2023. a ja Vabariigi President kuulutas selle välja 14.12.2023. a. Seadus jõustus 01.01.2024. a. Ainuüksi seaduse tekst ei ole piisavalt detailne selleks, et teha kindlaks hankelepingu eseme soetamiseks vajalike rahaliste vahendite eraldamine, kuid seaduse tõlgendamisel on abiks seletuskiri, mille kohaselt on Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks vahendid ette nähtud. Puuduvad andmed selle kohta, et seadusandja tahteks oleks olnud Maksu- ja 5 (12) Tolliameti ilmajätmine mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurost. Seadus on Vabariigi Valitsuse protokollilisest otsusest kõrgemalseisev õigusakt ja nende vastuolu korral tuleb lähtuda seadusest. Isegi kui Vabariigi Valitsuse tahteks oli mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks vajalike vahendite äravõtmine Maksu- ja Tolliametilt (mitte lihtsalt nende arvamine sihtotstarbeta vahendite hulka seoses nende kasutamata jätmisega 2023. aastal), siis Riigikogu pole sellist tahet avaldanud. 6. Hankija, Riigi Tugiteenuste Keskus, vaidleb vaidlustusele vastu (Hankija vastus esitati 21.12.2023 ja 04.01.2024 kirjadega) ning palub jätta selle rahuldamata alljärgnevatel põhjustel. 6.1. 07.12.2023 otsuse kohaselt tunnistas Hankija Riigihanke kehtetuks RHS § 73 lg 1 p-i 6 ja Lisateabe p-i 4.2.2 alusel, kuna Hankijale on saanud teatavaks, et hankelepingu rahastamise vahendite saadavus on muutunud ja Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine ei ole enam võimalik, mistõttu on osutunud hankelepingu sõlmimine võimatuks. 6.2. Vastavalt RHS § 73 lg 3 p-s 6 ja Lisateabe p-s 4.2.2 sätestatule võib Hankija põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada, kui riigihanke läbiviimise aluseks olevad tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks, sh kui hankelepingu rahastamise vahendite saadavus muutub. Lepingus on sätestatud, et hankelepingut rahastatakse 80% ulatuses EL rahastusest CCEI Tollitehnika rahastuse instrumendist (projekti nimi: “2021-EE-X-RAY”; projekti number: 101079776) ning 20% ulatuses Maksu- ja Tolliameti eelarvest. Maksu- ja Tolliameti eelarvelised vahendid, mille eesmärk oli rahastada 20% ulatuse hankelepingu eseme soetamist, olid eraldatud Maksu- ja Tolliametile Vabariigi Valitsuse reservist. 6.3. Vaidlustaja esitas Hankijale 08.12.2023. a päringu, küsides Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsust. Hankija edastas Vaidlustajale kõnealuse otsuse ning täiendava selgituse: Edastame teile manusega hankija otsuse. Lisame täiendavalt, et kuivõrd teavitusega on edastatud otsuse väljavõte, siis selgitame, et teiste sõnadega ei ole rahalised vahendid, mis olid planeeritud hankija omaosaluse katmiseks, enam hankijale kättesaadavad. 6.4. Vabariigi Valitsuse 23.11.2023 istungi protokolli nr 9 kohaselt muudeti nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid (protokolli päevakorrapunkt 9). Viidatud protokolli päevakorrapunkti 9 suhtes kehtis juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p-i 3 alusel, mis on eemaldatud 20.12.2023. a, mistõttu ei olnud Hankijal võimalik kajastada otsuses ja edastada Vaidlustaja 08.12.2023. a päringule vastates detailsemat infot põhjuste kohta, miks ei olnud Hankijal enam hankelepingu eseme soetamiseks rahalisi vahendeid. Päevakorrapunkti 9 otsuse kohaselt (p 1) tagastatakse Rahandusministeeriumi valitsemisalale 2023. aastaks Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahenditesse. Lisades 2 ja 3 kajastatud info on kättesaadav ka veebilehelt: https://dhs.riigikantselei.ee/avalikteave.nsf/documents/NT003D1FDE?open. Protokolli juurde kuulub ka vastavasisuline memo, mille suhtes kehtib endiselt juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p-i 3 alusel, välissuhtlemist kahjustav teave, ja millele ei ole Hankijal käesoleval hetkel juurdepääsu. 6.5. Hankija hinnangul on hankemenetluse kehtetuks tunnistamise otsuse põhjendused piisavad, need tuginevad reaalsetele asjaoludele, on asjakohased ja lihtsasti mõistetavad. RHS-i kommenteeritud väljaandes on selgitatud, et põhjendatud vajadust menetluse kehtetuks tunnistamiseks saab sisustada üksnes hankija ise. [---] Siiski ei ole kehtetuks tunnistamise otsuse otstarbekus kohtuliku ega VAKO kontrolli esemeks, vaid hinnata saab üksnes seda, kas hankemenetluse kehtetuks tunnistamine on vastavuses õigusaktidega, nt kas esineb põhjendatud vajadus ning kas põhjendused on asjakohased1. Hankija on oma otsuses toonud välja kõik olulised asjaolud: - Riigihanke rahastamiseks oli eraldatud omaosaluse katmiseks summa; - see summa ei ole enam Hankijale kättesaadav; - Hankijal ei ole enam rahalisi vahendeid ja seetõttu ei ole võimalik ka hankemenetlust lõpetada hankelepingu sõlmimisega. 1 RHS kommenteeritud väljaanne, Mari Ann Simovart ja Mart Parind. Tallinn 2019, § 73 p 16, lk 426. 6 (12) Rahastuse äralangemine oli Hankija jaoks ettenägematu ning tema tahtest või tegevusest sõltumatu. Hankija otsuse põhjendus on õiguspärane. 6.6. Riigihanke kehtetuks tunnistamine on Hankija kaalutlusotsus ja Hankijal ei olnud kohustust selgitada, miks ei ole Hankijal enam rahalisi vahendeid, et tagada hankelepingu sõlmimisel omapoolsete rahaliste kohustuste kandmine. Ennekõike olukorras, kus vastava teabe juurdepääs on piiratud AvTS alusel või on teave muul moel konfidentsiaalne. Hankija hinnangul on Riigihanke kehtetuks tunnistamise asjaolusid arvesse võttes piisav põhjendus, et Hankijal puuduvad rahalised vahendid, et katta hankelepingu eseme soetamiseks ette nähtud 20% omaosalus. Hankijale oli otsuse tegemist hetkeks teada, et hankelepingu rahastamise vahendite saadavus on muutunud ning Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine pole enam võimalik, mis omakorda muudaks võimatuks ka hankelepingu täitmise ning seda kajastab ka Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus. 6.7. Vaidlustaja on seisukohal, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsus on ebaõige, kuna vajalik omaosalus on mõnevõrra väiksem summast, millega Riigihanke väljakuulutamisel arvestati. Hankija hinnangul ei ole siinkohal oluline, kas Hankija omaosalus on 600 000 eurot või 565 777,60 eurot, kuna Hankijal puuduvad rahalised vahendid omaosaluse katmiseks kogu omaosaluse ulatuses. Vaidlustaja toodud arvutuskäik ei arvesta, et Riigihanke eeldatav ja maksimaalne maksumus oli 3 000 000 eurot, millest Hankija omaosalus oli arvestatud kuni 600 000 euro ulatuses, projekti rahastus 2 400 000 eurot. Ühispakkujate pakkumuse maksumus on 2 828 880, seega on Ühispakkujate pakkumuse maksumus 428 880 eurot üle projekti rahastuse. Vaidlustaja viitab täiendavalt Lepingu p-le 9.1 ja sellele, et Hankija omaosalus tuleb kanda 2024 või 2025. aastal. Sellest sõltumata ei ole Hankijal enam vajalikke vahendeid, et omaosalust katta. Hankija ei saa sõlmida hankelepingut, millest tulenevaid lepingulisi kohustusi, tasuda arve(d), ei ole Hankijal võimalik osaliselt täita. Hankija ei saa sõlmida hankelepingut, kui on teada, et see tooks kaasa tema lepinguliste kohustuste rikkumise ja mh tagajärjed leppetrahvi(de), viivise või kahjunõude näol. Riigieelarve seaduse § 60 lg 1 kohaselt on riigiasutusel õigus võtta kohustusi ainult siis, kui talle on riigieelarves või selle alusel kinnitatud eelarves kohustuse täitmiseks vahendid ette nähtud. 6.8. Vaidlustaja on käsitlenud mitmeid argumente, mis puudutavad 2024. aasta riigieelarvet, viitega, et Hankija otsuse põhjendused ei vasta tegelikkusele. Hankija on välja toonud, et Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot on tagastatud reservi ja vastava info suhtes kehtis juurdepääsupiirang, millega on põhjendatud, miks see ei olnud Vaidlustajale kättesaadav. Seega ei ole Vaidlustajale teadaolev info õige ning Hankija otsus on põhjendatud ja õiguspärane. Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi nende tegevuste loetelus, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. Heaks kiidetud tegevuste loetelu avaldatakse Rahandusministeeriumi kodulehel. Puudub vaidlus, et projekti rahastust (toetust) ei ole Hankijalt ära võetud. 6.9. Vaidlustaja hinnangul ei ole otsus kooskõlas ka riigihangete korraldamise üldpõhimõtetega, kuna juhul, kui Hankija peaks tulevikus korraldama uue hankemenetluse, ei õnnestuks Hankijal enam konkurentsi efektiivne ärakasutamine ning rahaliste vahendite säästlik ja otstarbekas kasutamine. Vaidlustaja väide on tõendamata ega tugine tegelikele asjaoludele. Hankija ei saa sõlmida hankelepingut, mida tal ei ole võimalik täita hirmus, et kui tulevikus on endiselt vajalik hankelepingu esemele vastav või sarnane seade ja selleks eraldatakse uuesti rahalisi vahendeid, et siis on pakkumused kallimad. Hankija omaosaluse katmiseks rahaliste vahendite äravõtmine ei olnud ennustatav ega teada varasemas hankemenetluse etapis. Lisaks oli see Hankijast sõltumatu – selle raha eraldamise ja tagasi võtmise otsustab Vabariigi Valitsus sõltumata Hankija tahtest või tegevusest. 6.10. 04.01.2024. a esitas Hankija täiendava seisukoha. 6.10.1. Vaidlustaja väitel pole Hankija tõendanud, et vaidlustatud otsuse põhjendused on reaalsed ning Vaidlustaja on seisukohal, et Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuses toodud faktiline asjaolu, rahaliste vahendite puudumine hankelepingu täitmiseks, ei vasta tõele. Vaidlustaja põhjendused põhinevad oletustele ja väidetele, mis on faktiliste asjaoludega vastuolus: et rahalisi vahendeid ei läheks tarvis enne 2025. aastat; et 23.11.2023. a Vabariigi Valitsuse otsuse puhul on tegemist formaalsusega; et Vabariigi Valitsus oleks pidanud tegema ka otsuse toetusest loobumise või tagastamise kohta. 7 (12) 6.10.2. Riigieelarve jagab eelarved ministeeriumitele või nende valitsemisaladele riigieelarves kirjeldatud tegevuste elluviimiseks ja eesmärkide täitmiseks, sh Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi, mille kasutamise õigus on Vabariigi Valitsusel. Tellija, Maksu- ja Tolliameti, eelarve määratakse ministri käskkirjaga. 2023. aastal võeti Maksu- ja Tolliametile eraldatud sihtotstarbeline 600 000 eurot (mobiilse röntgeni omaosalus) ära ministri 01.09.2023 käskkirjaga ning tellijal ei ole neid vahendeid 2023. ega 2024. aasta eelarves. Asjaolu, et riigieelarves on rahalised vahendid määratud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi, ei tähenda, et tellijal oleks õigus võtta selle summa ulatuses rahalisi kohustusi. See õigus tekib alles siis, kui rahalised vahendid on ministri käskkirjaga Maksu- ja Tolliameti eelarvesse määratud, mida Vabariigi Valitsuse 23.11.2023. a otsusest tulenevalt ei tehta. Täpsemalt, Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite eraldamise otsustab tulenevalt riigieelarve seaduse § 58 lg 4 koosmõjust Vabariigi Valitsuse 31.07.2014. a määruse nr 123 „Vabariigi Valitsuse reservist vahendite eraldamise ja eraldatud vahendite kasutamise kord“ (edaspidi Määrus nr 123) § 4 lg-ga 4¹ riigi eelarvepoliitika kavandamise ja elluviimise eest vastutav minister (hetkel rahandusminister), arvestades sihtotstarbeliste vahendite olemasolu Vabariigi Valitsuse reservis. Alles vahendite eraldamise järel rakenduvad valitsemisalale eelarve kasutamise reeglid, sh 1+1 aasta jooksul kasutamine. Rahandusminister ei ole oma käskkirjaga selleks vahendeid eraldanud. Antud juhul otsustas Vabariigi Valitsus oma 23.11.2023. a istungil, et Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistest vahenditest arvatakse Maksu- ja Tolliameti mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot sihtotstarbeta reservi. Seega ei sisaldu see tegevus sellest ajast enam Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuste loetelus, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. 6.10.3. Vaidlustaja on jätnud tähelepanuta, et riigieelarve on internne akt, sest selles sisalduvad käitumisjuhendid on adresseeritud täidesaatvale võimule. Riigieelarve kirjetest ei teki haldusvälistele isikutele õigusi ega kohustusi. Riigieelarve kulukirje ei anna õigust nõuda konkreetse summa väljamaksmist konkreetsele isikule. Isiku nõudeõigus ja riigi kulukohustus saab tekkida kas seaduse või lepingu alusel. „Haldusmenetluse käsiraamatu“ kohaselt ei ole eelarve samuti suunatud eksternsele adressaadile. Seega on kõik viited riigieelarvele, sh Vabariigi Valitsuse reservile seoses sellega, justkui sellest tulenevalt oleks kohustus neid vahendeid hankemenetluse alusel kasutada, sisutühjad. Lisaks ei olnud 2023. või 2024. aasta riigieelarves vastavaid vahendeid Riigikogu poolt isegi mitte ette nähtud. 6.10.4. Seoses 2023. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (708 SE) seletuskirja p-ga 3.15.4, milles on selgitatud Rahandusministeeriumi valitsemisala investeeringuid, märgib Hankija, et nimetatud punktis on selgitatud, et investeering masinatesse ja seadmetesse on planeeritud Maksu- ja Tolliametile tollitehnika soetamiseks kaasajastamiseks piiripunktides. 2023. aastaks eraldati täiendavad vahendid uurimisosakonna kriminaalmenetluse ja järelevalve tõhustamiseks summas 0,6 mln eurot. Lisas nr 1 „Ülevaade 2022 meetmete mõjust riigieelarvelistele asutustele“ on Rahandusministeeriumi kulumeetmete all 2023. aasta juures toodud 600 000 eurot Maksu- ja Tolliameti kriminaalmenetluse ja järelevalve tõhustamine. See ei ole planeeritud röntgeniaparaadi ostuks, sest selleks olid eraldatud juba Vabariigi Valitsuse reservist vahendid samas summas Vabariigi Valitsuse 06.01.2022. a korraldusega nr 3 „Raha eraldamine“. Neid vahendeid sai kasutada 1+1 aastal (jooksval eelarveaastal ning vahendite kasutamise tähtaja pikendamise korral veel ühe aasta jooksul, vt ka RES § 59¹ lg-d 1 ja 2). Seega olid vahendid 2023. aastaks juba Vabariigi Valitsuse poolt eraldatuna olemas ning neid polnud vaja enam 2023. aasta riigieelarvega eraldada. 2023. aasta riigieelarves planeeritud summa oli eraldatud eelarvestrateegia 2023–2026 protsessi käigus meetmena 2023. aastaks. Sama suur summa on juhuslik kokkulangevus ning puudutas hoopis teisi investeeringuid. Seega viide 2023. aasta riigieelarvele seoses Maksu- ja Tolliameti röntgeni aparaadi soetamisega ei ole asjakohane. 6.10.5. Eksitav on viide seosele 2023. aasta riigieelarve Maksu- ja Tolliameti investeeringute ning 2024. aasta riigieelarve eelnõu seletuskirja lisa 5 vahel. Lisas 5 on Vabariigi Valitsuse heaks kiidetud tegevused, milles kavandatakse sihtotstarbelised vahendid Vabariigi Valitsuse reservist. Need on erinevad allikad – üks on riigieelarvega otse Rahandusministeeriumi valitsemisala alla planeeritud ja teine on kavandatud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbeliste vahendite alla, mille kasutamise üle otsustab Vabariigi Valitsus, mitte Riigikogu. Lisaks on ekslik väide, et Maksu- ja Tolliamet saab neid vahendeid kasutada 2027. aastani, kuna riigieelarves ette nähtud vahendeid saab kasutada 1+1 aastal nagu ka ülalpool selgitatud. 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu (306 SE) seletuskirja lisa 5, millele Vaidlustaja viitab, on 8 (12) Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite jaotus tegevuste lõikes 2023–2027. See on lisainfo 2024. aasta riigieelarvesse planeeritud Vabariigi Valitsuse reservi kohta, mida on selgitatud seletuskirja p-s 3.6.2. Nimetatud punktis on ka selgitatud, et Vabariigi Valitsuse reservist antakse toetusi ettenägematuteks ning sihtotstarbelisteks kuludeks vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Reservist ettenägematuteks kuludeks vahendite eraldamine ja nende kasutamine toimub Vabariigi Valitsuse poolt kehtestatud korras ning reservi kavandatakse vahendid kooskõlas riigieelarve seaduse §-ga 58. Sihtotstarbeline reserv kujuneb vastavalt Vabariigi Valitsuse otsustele. Lisa 5 kohta on allmärkus 44, mis selgitab, et Vabariigi Valitsusel on õigus teha eelarveaastal jooksvalt muudatusi nende tegevuste loetelus, milleks võib eraldada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid. 6.10.6. Nõustuda ei saa Vaidlustaja väitega, et Vabariigi Valitsuse 23.11.2023 otsuse puhul on tegemist formaalsusega ning selle tegemine on tingitud sellest, et sihtotstarbeliseks kasutamiseks ettenähtud vahendid oleks tarvis arvata sihtotstarbeta vahendite hulka seoses nende kasutamata jätmisega 2023. aastal. Sellisel juhul peaksid Hankijale rahalised vahendid olema ette nähtud 2024. aasta riigieelarvega. 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja lisas 5 toodust lähtuvalt 2024. aastal rahalisi vahendeid Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud ei ole (vt seletuskirja lk 387). Lisas 5 on Rahandusministeeriumi valitsemisala all Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks planeeritud 2024. aastaks 0 eurot, planeeritud tegevusteks perioodiks 2023– 2027 on 600 000 eurot. Lisa näitab 5-aastast vaadet, see aga ei tähenda, et toodud vahendeid saaks kasutada kõigil viiel aastal. Kuna Lisa 5 näitab sihtotstarbeliselt planeeritud vahendeid ka riigieelarve eelnõu koostamise aasta kohta, siis osasid vahendeid ei kajastata selles eelseisva ja sellele järgnevate aastate, vaid ka tagasiulatuvalt. Maksu- ja Tolliameti röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud vahendid, mis Vabariigi Valitsus 06.01.2022 oma reservist eraldas, kanti tagasi juulis 2023, kuna selgus, et hankelepingu saab sõlmida kõige varem 2023. aasta suvel ja arvestati, et Maksu-ja Tolliamet saab seadmed kätte ja viimased maksed tehtud 2024. a jooksul. Kuna Vabariigi Valitsuse reservi vahendeid ei oleks saanud nii kaua kasutada arvestades 1+1 aasta kasutamise reeglit, siis otsustas Vabariigi Valitsus 27.07.2023. a planeerida Maksu-ja Tolliameti röntgeniaparaadi soetamiseks vajalikud vahendid Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse. Seetõttu sisalduvad need ka Lisa 5 tulba 2023–2027 all, st need olid aastas 2023. 6.10.7. Selgituseks Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeliste vahendite kasutamise kohta märgib Hankija, et nimetatud reservi kasutamise suuruse määrab küll Riigikogu riigieelarvega, kuid sellest vahendite eraldamine on volitatud Vabariigi Valitsusele (RES § 58 lg 2). Seega ei ole Riigikogul otsustuspädevust seoses Vabariigi Valitsuse reserviga ning nagu juba eelpool viidatud, on 2024. aasta riigieelarve seaduse eelnõu seletuskirjas toodud lisa 5 lisainfo ning see võib ajas muutuda. Vabariigi Valitsuse reservi osaks on sihtotstarbelised vahendid, mida tulenevalt riigieelarve seaduse § 58 lg-st 1¹ võib Vabariigi Valitsuse reservis ette näha Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Seega on Vabariigi Valitsusel Vabariigi Valitsuse reservi, sh sihtotstarbeliste vahendite kasutamise üle otsustamisel, laialdane autonoomia. Vabariigi Valitsuse poolt tegevuste heakskiitmine ei tähenda, et nimetatud eesmärgile on vahendid tabelis toodud suuruses kohe eraldatud. Sihtotstarbeliste vahenditena planeeritakse summad selliste tegevuste tegemiseks, mida ei ole saanud riigieelarve koostamise protsessis vastava valitsemisala osa alla planeerida seetõttu, et nende kasutamise ajakava ja vajaminev suurus ei ole teada. Seetõttu võib Vabariigi Valitsus vastavalt asjaoludele ja selginenud vajadustele ka vahendeid sihtotstarbeliste vahendite sees suurendada, vähendada, ümber tõsta või hoopis loobuda sellel eesmärgil kasutamisest. Samuti võib muutuda Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta osa ja sihtotstarbeliste vahendite suhe, st vahendeid võidakse ümber planeerida nende osade vahel. Kui vahendid kantakse tagasi või tõstetakse sihtotstarbelisteks vahenditeks planeeritud osast Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta ossa, ei ole nendel vahenditel enam mingit sihtotstarvet ja Vabariigi Valitsus on vaba neid eraldama, mis tahes otstarbel ettenägematuteks kuludeks ja investeeringuteks (RES § 58 lg 1, Määruse nr 123 § 6 lg 2). 6.10.8. Vaidlustaja väide, et rahalisi vahendeid ei lähe tarvis enne 2025. aastat, läheb vastuollu Lepingu p-s 4.4 sätestatuga, mille kohaselt tarnib müüja asja ostja asukohta esimesel võimalusel, kuid mitte hiljem kui 14 kuu jooksul alates lepingu sõlmimisest. Hankija ei ole teadlik, kas 2025. aastaks nähakse ette rahalisi vahendeid vaidlusaluse Riigihanke esemeks oleva seadme soetamiseks. Hankelepingu sõlmimine, selle kohaseks täitmiseks rahalisi vahendeid omamata tähendaks antud juhul RES § 60 lg-ga 1 rikkumist. Riigiasutusel ei ole 9 (12) õigust sõlmida hankelepingut selle täitmiseks rahalisi vahendeid omamata, lootuses, et hiljemalt hankelepingu täitmise ajaks sellised rahalised vahendid riigiasutusel tekivad. 6.10.9. 2024. aasta riigieelarve seaduse seletuskirja lisas 5 toodu järgi 2024. aastal rahalisi vahendeid Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud ei ole (vt seletuskirja lk 387). Vastab tõele, et Hankija ei ole eraldatud toetusest loobunud, sellest keeldunud või seda tagastanud ning olemasoleva teabe (2024. riigieelarve seaduse seletuskiri) kohaselt plaanitakse ajavahemikus 2023-2027 soetada mobiilne röntgenaparaat. Hankija ei nõustu Vaidlustajaga, et toetuse alles jätmine on tarbetu ja riik peaks tegema otsuse toetuse tagastamise või sellest loobumise kohta. Esineb võimalus röntgenaparaat soetada ka aastal 2026 või 2027. Samuti ei ole välistatud, et riik loobub plaanist soetada mobiilne röntgenaparaat. Vaidlustaja ei saa määrata, kas või millal saab või peaks riik mobiilse röntgenaparaadi soetama. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. 07.12.2023. a vastu võetud Hankija Otsuses põhjendatakse Riigihanke kehtetuks tunnistamist RHS § 73 lg 3 p-i 6 ja Lisateabe p-i 4.2.2 alustel (hankija võib põhjendatud vajaduse korral omal algatusel hankemenetluse kehtetuks tunnistada, kui riigihanke läbiviimise tingimused on oluliselt muutunud ja seetõttu osutub hankelepingu sõlmimine mittevajalikuks või võimatuks, sh kui hankelepingu rahastamise vahendite saadavus muutub) kokkuvõtlikult järgmiselt: 1) RHAD-is on sätestatud, et hankelepingut rahastatakse 80% ulatuses EL-i rahastusest CCEI Tollitehnika rahastuse instrumendist (projekti nimi: „2021-EE-X-RAY“; projekti number: 101079776) ning 20% ulatuses Maksu- ja Tolliameti eelarvest; 2) Hankijale on saanud teatavaks, et hankelepingu rahastamise vahendite saadavus on muutunud ja Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine ei ole enam võimalik, mistõttu on osutunud hankelepingu sõlmimine võimatuks. 8. Teabe Riigihanke kehtetuks tunnistamise kohta edastas Hankija pakkujatele 07.12.2023. a. Vastates pakkuja poolt 08.12.2023. a esitatud palvele esitada Hankija Otsus, tegi Hankija 08.12.2023. a pakkujatele kättesaadavaks Hankija Otsuse, millele lisas täiendava info: [---] Edastame teile manusega hankija otsuse. Lisame täiendavalt, et kuivõrd teavitusega on edastatud otsuse väljavõte, siis selgitame, et teiste sõnadega ei ole rahalised vahendid, mis olid planeeritud hankija omaosaluse katmiseks, enam hankijale kättesaadavad. [---]. Millistel asjaoludel ei ole Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmiseks planeeritud rahalised vahendid enam kättesaadavad, Hankija Otsuses ning Hankija selgitustes välja toodud ei ole. 9. Vastuses vaidlustusele avaldas Hankija, et 23.11.2023. a muutis Vabariigi Valitsus nende tegevuste loetelu, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, otsustades: 1. Tagastada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Rahandusministeeriumi valitsemisalale 2023. aastaks Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahenditesse. 2. [---] 3. Rahandusministril teha punktis 1 nimetatud muudatus ja punktis 2 nimetatud korrigeerimised nende tegevuste loetelusse, milleks võib kasutada Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelisi vahendeid, ning avaldada see ministeeriumi veebilehel. Väljavõte Vabariigi Valitsuse istungi protokollist 23.11.2023 nr 62, päevakorrapunkt 9 (edaspidi Päevakorrapunkt 9). Hankija selgituse kohaselt kehtis Päevakorrapunkti 9 suhtes juurdepääsupiirang avaliku teabe seaduse (edaspidi AvTS) § 35 lg 1 p-i 3 alusel, mis eemaldati 20.12.2023. a, mistõttu ei olnud Hankijal võimalik kajastada Hankija Otsuses ja edastada Vaidlustaja 08.12.2023. a päringule vastates detailsemat infot põhjuste kohta, miks ei olnud Maksu- ja Tolliametil enam hankelepingu eseme soetamiseks rahalisi vahendeid 10. Vaidlustuskomisjon möönab, et kuigi Hankija Otsusest ei selgu, millisel põhjusel Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmine enam võimalik ei ole, on Hankija avanud konkreetse põhjuse oma vastuses vaidlustusele (vt käesoleva otsuse p 9), selgitades samas, et kuni 10 (12) 20.12.2023. a oli Päevakorrapunkt 9 tunnistatud AvTS § 35 lg 1 p-i 3 alusel teabeks, mille avalikuks tulek kahjustaks riigi välissuhtlemist. Kuna Vaidlustajale sai vaidlustusmenetluses teatavaks, mille tõttu ei olnud Maksu- ja Tolliametil enam hankelepingu soetamiseks rahalisi vahendeid ning Vaidlustajal oli võimalik esitada 29.12.2023. a täiendavates seisukohtades oma vastuväited, peab vaidlustuskomisjon võimalikuks arvestada Hankija poolt 21.12.2023. a esitatud põhjendust Hankija Otsuse õiguspärasuse kontrollimisel. Samas ei saa vaidlustuskomisjon arvestada väidetavalt Päevakorrapunkti 9 juurde kuuluvat memo, millele kehtib endiselt juurdepääsupiirang AvTS § 35 lg 1 p-i 3 alusel. Vaidlustuskomisjon selle memo sisu ei tea ning ka Hankija möönab, et sellele dokumendile ka temal (hetkel) juurdepääsu pole. 11. RHS § 73 lg 3 p-st 6 tulenevalt võib hankemenetlus lõppeda hankemenetluse kehtetuks tunnistamisega hankija enda otsusega [---] põhjendatud vajaduse korral omal algatusel. RHS ei sätesta konkreetseid asjaolusid, millistel juhtudel on hankija õigustatud nimetatud otsust tegema ja Eesti kohtupraktikas tunnustatakse hankija väga laia kaalutlusruumi hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel. Vaidlustuskomisjoni ja kohtute läbiv seisukoht on, et hankemenetluse kehtetuks tunnistamisel on õiguspärane iga kaalutlus, mis on kooskõlas riigihanke korraldamise üldpõhimõtetega (RHS § 3) ning on reaalne (Tallinna Ringkonnakohtu otsus asjas nr 3-18-452, p 13). Euroopa Kohus on leidnud, et hankemenetluse lõpetamiseks ei pea hankijal olema mõjuvaid põhjuseid ning hankemenetluse lõpetamine ei ole piiratud erijuhtudega (Euroopa Kohtu lahendi nr C-27/98 p-d 23 ja 25). 12. Tallinna Halduskohus on asjas 3-09-1297 leidnud, et hankemenetluse kehtetuse tunnistamise põhjendatud vajaduseks on muutus hankija võimekuses hankelepingut omalt poolt täita, näiteks rahaliste vahendite vähenemise tõttu, sealhulgas juhul, kui erinevalt hankemenetluse alustamise hetkest puuduvad hankijal vahepealsete riigieelarve muudatuste tõttu rahalised vahendid hankelepingu sõlmimiseks. Vaidlustuskomisjon leiab, et juhul kui Maksu- ja Tolliameti 20% omaosaluse katmiseks planeeritud rahaliste vahendite kättesaamatuks muutumine on tingitud Vabariigi Valitsuse otsusest nagu väidab Hankija, piisab Hankija Otsuse õiguspärasuse kontrollimiseks üksnes vastava fakti tuvastamisest. Riigihanke kehtetuks tunnistamise otsuses ei pidanud ega saanud Hankija põhjendada, miks Vabariigi Valitsus otsustas tagastada 2023. aastaks Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbeta vahenditesse. 13. Vaidlust ei saa olla selles, et RHAD-i kohaselt tuli Riigihanke tulemusena sõlmitavat hankelepingut rahastada 80% ulatuses EL-i vahenditest ning 20% ulatuses Maksu- ja Tolliameti omaosalusena. Arvestades Riigihanke eeldatavat maksumust (3 000 000 eurot) pidi Maksu- ja Tolliameti omaosalus ulatuma 600 000 euroni. 01.06.2022 korraldusega nr 3 „Raha eraldamine“ otsustas Vabariigi Valitsus raha eraldamise Vabariigi Valitsuse reservist Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks. Neid vahendeid sai kasutada jooksval eelarveaastal ning vahendite kasutamise pikendamisel veel ühe aasta jooksul. 27.07.2023. a otsustas Vabariigi Valitsus näha Vabariigi Valitsuse 6. jaanuari 2022. a korralduse nr 3 „Raha eraldamine“ alusel Vabariigi Valitsuse reservist Rahandusministeeriumile eraldatud 600 000 euro arvelt, mis tagastatakse Rahandusministeeriumi poolt Vabariigi Valitsuse reservi kasutamatuna, Rahandusministeeriumile ette 600 000 eurot 2023. aasta Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks. Rahandusministri 01.09.2023 käskkirja nr 140 „Rahandusministeeriumi valitsemisalale eraldatud ja kasutamata jäänud Vabariigi Valitsuse reservi ja Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelise reservi vahendite tagastamine“ kohaselt tagastas Rahandusministeerium [---] Vabariigi Valitsuse reservist 6. jaanuari 2022 korraldusega nr 3 eraldatud, kuid kasutamata jäänud vahendid kesksesse valitsuse reservi summas 600 000 eurot vastavalt käskkirja lisale. Eelnimetatud käskkirja lisa kohaselt on Vabariigi Valitsus 01.06.2022 korraldusega nr 3 reservist eraldatud 600 000 eurot seoses mobiilse röntgeniaparaadi soetamise viibimisega ümber planeeritud Vabariigi Valitsuse sihtotstarbelisse reservi. 23.11.2023. a otsustas Vabariigi Valitsus Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse Rahandusministeeriumi valitsemisalale 2023. aastaks Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot tagastada Vabariigi Valitsuse 11 (12) reservi sihtotstarbeta vahenditesse. 14. Eeltoodust nähtub, et kuna Vabariigi Valitsuse reservist Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks eraldatud 600 000 eurot jäid soetuse venimise tõttu kasutamata, tagastati need kõigepealt Vabariigi Valitsuse reservi sihtotstarbelistesse vahenditesse, Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks, 23.11.2023. a otsustas Vabariigi Valitsus tagastada need aga reservi sihtotstarbeta vahenditesse. Riigieelarve seaduse § 58 lg 11 kohaselt Vabariigi Valitsuse reservis võib ette näha sihtotstarbelisi vahendeid Vabariigi Valitsuse heakskiidetud tegevuste rahastamiseks. Seega võis kuni Vabariigi Valitsuse 23.11.2023. a otsuseni eeldada, et kõnealust summat kasutatakse omaosalusena Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks. Alates 23.11.2023. a, kui vastavad rahalised vahendid otsustati kanda reservi sihtotstarbeta ossa, ei sisaldu varem Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ette nähtud 600 000 eurot enam Vabariigi Valitsuse poolt heaks kiidetud tegevuste loetelus ning Vabariigi Valitsus on vaba neid kasutama ükskõik millisteks kuludeks. Tulenevalt eespooltoodust on Hankija vaidlustuskomisjoni hinnangul õiguspäraselt leidnud, et rahalised vahendid, mis olid planeeritud Maksu- ja Tolliametile omaosaluse katmiseks, polnud enam kättesaadavad. 15. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kuna käesoleva otsuse p-dest 13 ja 14 nähtuvalt oli Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetuse omaosaluseks eraldatud 600 000 eurot Vabariigi Valitsuse reservist, millest vahendite eraldamise otsustab Vabariigi Valitsus (riigieelarve seaduse § 58 lg 2), puudub käesoleval juhul vajadus käsitleda Vaidlustaja väited selle kohta, kas mõne aasta riigieelarve seletuskirjas võib olla viiteid summadele, mis võiksid hõlmata ka Riigihanke esemega sarnase seadme soetuskulusid. 16. Vaidlustuskomisjoni kontroll Hankija kaalutlusotsuse õiguspärasuse üle piirdub menetlusnormide järgimise, asjaolude sisulise paikapidavuse ning selle kontrollimisega, et ei oleks tehtud ilmselget kaalutlusviga. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et kuivõrd Hankija Otsuse aluseks on Vabariigi Valitsuse otsus, mille järel Maksu- ja Tolliametile mobiilse röntgeniaparaadi soetamiseks ettenähtud omaosaluse rahalised vahendid pole enam kättesaadavad, on Hankija otsus Riigihanke kehtetuks tunnistamiseks õiguspärane. Vaidlustusmenetluse kulud 17. Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. 17.1. Hankija ei ole esitanud taotlust lepingulise esindaja kulude väljamõistmiseks. 17.2. Vaidlustaja kulud vaidlustusmenetluses jäävad Vaidlustaja kanda. Taivo Kivistik (allkirjastatud digitaalselt) 12 (12)