Taimar Peterkop
Riigikantselei Meie 09.01.2024 nr 11-3.1/101-1
[email protected]
Eesti seisukohad eurorühma
15. jaanuari 2024. a kohtumisel
ja Euroopa Liidu majandus- ja
rahandusküsimuste nõukogu
16. jaanuari 2024. a istungil
Austatud härra Peterkop
Esitame Vabariigi Valitsusele heakskiitmiseks Eesti seisukohad eurorühma 15. jaanuari
2024. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. jaanuari
2024. a istungil.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Mart Võrklaev
Rahandusminister
Lisad:
1. Eesti seisukohad 15. jaanuari 2024. a eurorühma kohtumisel ja 16. jaanuari 2024. a
majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil
2. Protokollilise otsuse eelnõu
Kristiina Abel, 611 3406
[email protected]
Suur-Ameerika 1 / 10122 Tallinn / 611 3558 /
[email protected] / www.rahandusministeerium.ee
registrikood 70000272
Saaja: Vabariigi Valitsus
Esitaja: Rahandusministeerium
Kuupäev: 5. jaanuar 2024. a
Teema: Eesti seisukohad eurorühma 15. jaanuari 2024. a kohtumisel ja
Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu
16. jaanuari 2024. a istungil
SISSEJUHATUS
Eurorühma kohtumisel tehakse kokkuvõte 5 euroala riigi toetusprogrammide järgsetest
ülevaadetest, arutatakse euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitusi 2024. aastaks enne nende
esitamist nõukogule heakskiitmiseks. Veel on päevakorras infopunkt Rahvusvahelise
Valuutafondi artikkel IV euroala ülevaatemissiooni leidudest. Samuti tehakse kokkuvõte
viimastest energiahinna arengutest ja nende mõjudest euroalas ning kuidas edeneb juba mõnda
aega erinevates soovitustes esil olnud energiahinna leevendusmeetmete lõpetamine. Eurorühma
kaasavas formaadis käsitletakse rahvusvaheliste rahandus- ja majandussuhete olukorda ja
oodatavaid arenguid.
Majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu istungil tutvustab Belgia Euroopa Liidu nõukogu
eesistumise programmi. Euroopa poolaastaga seonduvalt on kavas heaks kiita järeldused
häiremehhanismi raporti ja kestliku majanduskasvu analüüsi kohta ning soovitused euroala
majandus- ja eelarvepoliitika kohta. Käsitletakse Venemaa agressioonist ja Ukraina olukorrast
tulenevat. Lisaks annab eesistuja ja komisjon muude küsimuste all tavapärase ülevaate
finantsteenuste valdkonna ettepanekute läbirääkimiste hetkeseisust ja G20 rahandusministrite ja
keskpanga juhtide eelseisva kohtumise ettevalmistustest.
Ülevaate on koostanud Eesti alalise esinduse EL juures rahandustalituse direktor Andres Kuningas
(
[email protected]) ja Euroopa Liidu ja rahvusvahelise koostöö osakonna juhataja Martin
Põder (
[email protected]). Ülevaate on kooskõlastanud rahandusministeeriumi välissuhete
nõunik Märten Ross (
[email protected]).
Eestit esindab eurorühmas ja nõukogu istungil rahandusminister Mart Võrklaev.
1
EURORÜHM
1. Programmijärgsed ülevaated: Hispaania, Iirimaa, Kreeka, Küpros, Portugal
Eurorühm saab regulaarse ülevaate omaaegsete programmiriikide majandusarengust ja hinnangust
laenude tagasimaksevõimele. Kõigi 5 riigi puhul on komisjoni hinnangul tagatud nende suutlikkus
oma võlga teenindada.
Hispaania säilitab suutlikkuse oma võlga teenindada. Eeldatakse, et Hispaania majandustegevus
kasvab jätkuvalt ja eelarve olukord paraneb. Finantsolukord jääb heaks vaatamata veel püsiva
rangema rahapoliitika ja lühiajalises perspektiivis endiselt kõrgele inflatsioonile. Hispaania
valitsemissektori võla tase väheneb järk-järgult ja jõuab 2024. aastal eeldatavasti ligikaudu
106,5%ni SKTst. Võla jätkusuutlikkuse analüüsi kohaselt peetakse Hispaania riske lühiajaliselt
madalaks, kuid keskpikas perspektiivis on riskid kõrgemad. Valitsussektori finantseerimisvajadus
püsib stabiilselt 20% tasemel SKTst aastas, samas kui valitsemissektori võla keskmine tähtaeg
jääb laias laastus 8 aasta juurde. Hispaania tegi aastatel 2014–2018 mitu vabatahtlikku Euroopa
Stabiilsusmehhanismi (ESM) laenu tagasimakset ja esimese graafikujärgse tagasimakse 2022.
aastal. Järgmine makse tähtaeg oli 2023. aasta lõpus ja vastavalt kokkulepitud
tagasimaksegraafikule jätkuvad maksed igal aastal kuni 2027. aastani. Hispaania
rahastamistingimused on turul jätkuvalt soodsad.
Iirimaa majanduslik, eelarve- ja finantsolukord on üldiselt hea. Võlgade jätkusuutlikkuse analüüsi
kohaselt on Iirimaa riskid lühikeses ja keskmises perspektiivis madalad, samas kui pikaajalised
riskid on keskmised. Valitsussektori kogufinantseerimise vajadused on prognoositud
primaarülejäägi tõttu väikesed. EFSF-i laenude põhiosa tagasimaksed algavad 2029. aastal ja
EFSMi esimene tähtaeg – 2 miljardit eurot – täitus 2023. aasta neljandas kvartalis. Iirimaal on suur
sularahapuhver ja rahastamistingimused on jätkuvalt soodsad, kuna riigi võla reiting positiivne.
Kreeka majanduslik, eelarve- ja finantsolukord on jätkuvalt erinevatele kriisidele vastupidav.
Võlgade jätkusuutlikkuse analüüsi kohaselt on Kreeka lühi- ja pikaajalises perspektiivis madalad
riskid, samas kui keskpika perioodi riskid on suuremad, kuna võla suhe SKTsse on endiselt kõrge.
Ajavahemikul 2023–2025 on valitsemissektori kogufinantseerimise vajadus prognoositava
primaarülejäägi ja mõõduka võla amortisatsiooni tõttu madal. Kreeka taotles Kreeka laenurahastu
ennetähtaegset tagasimaksmist 2023. aastal 5,3 miljardi euro ulatuses. Euroopa
Finantsstabiilsusfondi (EFSF) laenude põhiosa tagasimaksed algasid samuti 2023. aastal, samas
kui ESMi laenude tagasi maksmine algab alles 2034. aastal. Kreekal on väga suur rahapuhver ja
jätkuv pääs rahaturule.
Küprose majanduslik, fiskaal- ja finantsolukord on üldiselt hea. Võlgade jätkusuutlikkuse analüüsi
kohaselt on Küprosel lühikeses ja pikas perspektiivis väikesed riskid, samas kui keskmise
tähtajaga riskid tunduvad olevat keskmised. Valitsuse kogufinantseerimisvajadus aastateks 2023
ja 2024 on madal tänu märkimisväärsele prognoositavale primaarülejäägile. ESM-i laenude
põhiosa tagasimaksed algavad 2025. aastal ja lõppevad 2031. aastal. Küprosel on väga suur
sularahapuhver ja turul valitseb jätkuvalt soodne suhtumine. Kolm reitinguagentuuri tõstsid 2023.
2
aastal Küprose riigivõla reitingut, mis on nüüd kõigi nelja peamise reitinguagentuuri poolt varuga
investeerimisjärgus olevaks.
Portugali majanduslik, eelarve- ja finantsolukord on üldiselt stabiilne. Komisjoni võla
jätkusuutlikkuse analüüsi kohaselt on Portugali eelarve jätkusuutlikkust ohustavad keskmise
tähtajaga riskid üldiselt suured, kuid lühikeses ja pikaajalises perspektiivis madalad.
Finantseerimisvajadused peaksid vähenema 2023. aastal. Euroopa Finantsstabiilsusmehhanismi
(EFSM) laenude tagasimaksete algus oli 2023. aasta lõpus ja järgmine EFSF-i laenu tagasimakse
on kavandatud 2025. aastaks. Finantsturu hinnang Portugali riigivõla kohta on jätkuvalt soodne.
Portugali reitingut või reitingu väljavaateid on 2023. aastal tõstnud kõik neli peamist
reitinguagentuuri.
Võtame ülevaated teadmiseks.
2. Euroala soovitused 2024. a
21. novembril 2023 avaldatud euroala eelarve- ja majanduspoliitika soovitustes annab komisjon
euroala liikmesriikidele rahaliidu oludele kohandatud nõuandeid teemadel, mis mõjutavad kogu
euroala toimimist. Seekord on fookuses võlatasemete ohjeldamine ning nende allapoole toomine,
samuti eelarvekavade koostamine eesmärgiga tagada keskpikas vaates võlataseme kestlikkus ning
mõistlik eelarvepositsioon. Soovitus hõlmab 2024. aastal piirava eelarvepositsiooni hoidmist, mis
muuhulgas toetab rahapoliitika toimimist ja eesmärki jõuda 2% inflatsioonitasemeni.
Eelarvepoliitikat tuleks soovituste järgi moduleerida nii, et välditaks püsivate erisuste tekkimist
inflatsiooni tasemetes.
Soovituste alusel tuleks ülalmainitu siiski saavutada ohverdamata investeeringute mahtu, kuna
rohe-ja digiüleminek ning tootlikkuse kasv eeldavad lähiajal suuremahulisi investeeringuid. Selles
vaates soovitakse kiirendada ka EL toetuste, sealhulgas taaste- ja vastupidavusrahastu ja
ühtekuuluvuspoliitika toetuste rakendamist. Kuna ees seisab ühtekuuluvuspoliitika programmide
vaheülevaatus, soovitatakse selle käigus arvestada Euroopa poolaasta käigus tuvastatud
väljakutsetega. Soovitakse keskenduda ka investeerimistõrgete kõrvaldamisele, et soodustada ka
rohe-ja digiüleminekut. Rõhutatakse vajadust liikuda jätkuvalt kapitaliturgude liidu suunas, sest
puudulik juurdepääs kapitalile on jätkuvalt väljakutseks eriti innovatiivsete ettevõtete ja väikeste-
ja keskmiste ettevõtete puhul. Toonitatakse üle, et avaliku sektori toetused peaksid olema väga
sihistatud ka strateegilistes sektorites selleks, et ühelt poolt toetada euroala konkurentsivõimet,
kuid samas vältida turumoonutusi ühisturul. Nenditakse, et tuleb jätkata tööd digieuro
arendamisega ning suurendada euro rahvusvahelist rolli.
Soovitused hõlmavad ka sotsiaalset mõõdet, tuues välja vajaduse suunata palkade arengut moel,
mis leevendaks ostujõu kaotust eriti madalapalgaliste töötajate jaoks, süvendamata
arenguerinevusi ning arvestades konkurentsivõime dünaamikaga. Jätkuvalt soovitatakse
panustada oskuste arendamisse ning elukestvasse õppesse, et vähendada tööjõupuudust ning
suurendada tootlikkuse kasvu. Seekord soovitatakse soodustada legaalset ja hallatud töötajate
rännet kolmandatest riikidest, et katta tööjõuvajadust valdkondades, kus tööjõu puudus on eriti
suur. Toonitatakse sotsiaalse kaitse, sotsiaalse kaasatuse ning sotsiaalse dialoogi olulisust.
Euroala soovitused kinnitab nõukogu eurorühmale järgneval koosolekul.
3
Euroala riikide ettevalmistavad arutelud on näidanud valdavat toetust komisjoni soovitustele, sh
piiravama eelarvepoliitika rakendamisele, mis toetaks ka võlakoormuse vähendamist ning
inflatsioonisurve leevenemist. Olulisena on ära märgitud avaliku sektori investeeringute taseme
hoidmist ning nende investeeringute kvaliteedi tagamise vajadust. Tähelepanu on vaja pöörata ka
taaste- ja vastupidavusrahastu tulemuslikule rakendamisele.
Vt seisukoht ECOFINi peatükis Euroopa poolaasta päevakorrapunkti all.
MAJANDUS- JA RAHANDUSKÜSIMUSTE NÕUKOGU
1. Belgia EL Nõukogu eesistumise programm
- Tutvustus ja arutelu
Belgia eesistumisel jätkatakse ka rahandusvaldkonna vastumeetmete koordinatsiooniga Venemaa
agressioonile ning Ukraina toetusmeetmete koordinatsiooniga.
Eesistujal on kavas jõuda Euroopa Parlamendiga kokkuleppele EL majandusjuhtimise raamistiku
reformis, leppida kokku Ukraina toetuspaketis ja mitmeaastase eelarve vaheülevaatuses. Samuti
soovitakse edukalt lõpetada kõnelused Euroopa Parlamendiga erinevate pangandusliidu ja kapitali
turgude liidu õigusaktide üle. Maksunduses keskendutakse digiajastu käibemaksu paketi
aruteludele ning loodetakse saavutada esimesi tulemusi ka tolliliidu reformi kõnelustel.
Võtame Belgia eesistumise kava teadmiseks ning lähtume aruteludes konkreetsete eelnõude kohta
kinnitatud või kinnitumisele jõudvatest seisukohtadest.
2. Euroopa poolaasta 2024. a tsükkel: järeldused kestliku majanduskasvu analüüsi ja
häiremehhanismi aruanne kohta ning euroala eelarve- ja majanduspoliitilised
soovitused.
- Nõukogu järelduste ja soovituste heakskiitmine
21. novembril avaldas komisjon EL majanduspoliitika koordineerimise 2024. a Euroopa poolaasta
paketi, millesse kuuluvad iga-aastane kestliku majanduskasvu analüüs, arvamused euroala riikide
2022. aasta eelarvekavade kohta, euroala käsitlevad eelarve- ja majanduspoliitilised soovitused
ning makromajanduslike tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruanne.
Seekordne kestliku majanduskasvu analüüs toob prioriteetidena välja neli valdkond, mille kaudu
parandada EL konkurentsivõimet ning suurendada sotsiaalset ja majanduslikku vastupanuvõimet:
i) õiglus - eri ühiskonnagruppide toimetulek energiahindade ja inflatsiooni tõusuga, tõhusad
tööturupoliitikad;
ii) keskkonna jätkusuutlikkus - energianõudluse vähendamine, taastuvenergia kasutuselevõtu
kiirendamine, EL vastavate initsiatiivide rakendamine;
iii) tootlikkus - toimiva siseturu tagamine;
iv) makromajanduslik stabiilsus - eelarve jätkusuutlikkus, rohe- ja digiinvesteeringud.
4
Järeldused kinnitavad liikmesriikide toetust ülal esitatud prioriteetidele. Märgitakse ära, et 2024.
aastal toimetatakse piirava eelarvepoliitika tingimustes, aga pingutatakse, et avaliku sektori
investeeringute taset hoida, kasutades maksimaalselt ära ka taaste- ja vastupidavusrahastu
ressursse. Erasektori rahastuse kaasamist peavad toetama nii pangandusliidu kui ka kapitaliturgude
liidu arendamine.
Häiremehhanismi aruanne on EL liikmesriikides esineda võivate makromajanduslike
tasakaalustamatuste tuvastamise aluseks. Makromajanduslike tasakaalustamatuste protseduuri
eesmärk on ennetada ja korrigeerida tasakaalustamatusi, mis takistavad liikmesriikide, euroala ja
kogu ELi majanduse sujuvat toimimist ning julgustada riikidel sobivate poliitikameetmete
kasutusele võtmist. Aruandes tuvastatakse riigid, kelle suhtes on vaja teha täiendav süva-analüüs
ehk kus tasakaalustamatused võivad olla ülemäärased või on risk nende tekkeks. 2024. a süva-
analüüsid tehakse 12 liikmesriigi kohta: Küpros, Prantsusmaa, Saksamaa, Kreeka, Itaalia, Ungari,
Holland, Portugal, Rumeenia, Hispaania, Rootsi ja Slovakkia. Eesti kohta sel aastal süvaanalüüsi
ei tehta.
Nõukogu aruannete teemalised järeldused märgivad ära suure ebakindluse perioodi jätkumist ka
2024. aastal. Mitmed 2022. aastal alguse saanud tasakaalustamatusi tekitanud asjaolud nagu kõrge
inflatsioon, jooksevkonto tasakaalu halvenemine. Kuigi tööturu olukord on püsinud vaatamata
raskustele hea, siis eelkõige inflatsioonist põhjustatud mõjud ja ka märkimisväärsed erisused
riikide vahel võivad endaga kaasa tuua riske, mida peab tähelepanelikult jälgima. Riikide
võlakoormused on küll pisut langemas, aga paljudes riikides siiski (väga) kõrgel taseme. Ka
erasektori võlakoormus on kõrgel tasemel, ületades pandeemia eelseid näitajaid. Lisaks veel
kõrged intressimäärad ning üldiselt piiratumad rahastamistingimused. Võetakse teadmiseks
komisjoni kavatsus 12 liikmesriigi kohta süvaanalüüsid koostada ning veel nelja riigi üle
tähelepanelikumat seiret teostada.
Euroala soovituste kohta on selgitus eurorühma peatükis.
Seisukoht:
- Toetame nõukogu järeldusi kestliku majanduskasvu analüüsi ja makrotasakaalustamatuste
häiremehhanismi aruande kohta ning soovitusi euroala eelarve- ja majanduspoliitika kohta,
sealhulgas piirava eelarvepoliitika rakendamist koos taaste- ja vastupidavusrahastu
tulemusliku elluviimisega.
3. Vene agressiooni mõjud
- Arutelu
Komisjon annab ülevaate Ukraina toetamisega seotud algatuste hetkeseisust, sealhulgas Ukraina
rahastu läbirääkimistest ning makrofinantsabi rakendamisest.
Ministritel on võimalus arutleda sanktsioonirežiimi toimimise üle ning võimalikest sammudest
Venemaa keskpanga külmutatud varade ja nendest tulenevate tulude kasutamisest. Euroopa
Komisjon ja välispoliitika kõrge esindaja tegid detsembris ettepanekud, kuidas liikuda edasi
Venemaa Keskpanga külmutatud varadelt teenitud tulude kasutuselevõtuga. Paralleelselt on 2023.
5
a lõpus G7 suunalt tulnud sõnumeid, et liikude võimalikult tulude kasutamiselt ka külmutatud
varade kasutamisele.
Eesti toetab jätkuvalt sanktsioonide efektiivset rakendamist ning vajadusel täiendamist, et
kindlustada nende tulemuslik ja ühesugune rakendamine EL liikmesriikide poolt. Toetame ka kõiki
samme, mis aitaksid meid lähemale Venemaa külmtatud varade või nende haldamiselt tekkivate
tulude kasutamisele Ukraina taasülesehitamise rahastamisel.
6
EELNÕU
VABARIIGI VALITSUS
ISTUNGI PROTOKOLL
Tallinn, Stenbocki maja jaanuar 2024 nr
Päevakorrapunkt nr
Eesti seisukohad eurorühma 15. jaanuari 2024. a kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus-
ja rahandusküsimuste nõukogu 16. jaanuari 2024. a istungil
Kiita heaks järgmised rahandusministri esitatud seisukohad eurorühma 15. jaanuari 2024. a
kohtumisel ja Euroopa Liidu majandus- ja rahandusküsimuste nõukogu 16. jaanuari 2024. a
istungil:
Euroopa poolaasta 2024. a tsükkel
- Toetame nõukogu järeldusi kestliku majanduskasvu analüüsi ja makromajanduslike
tasakaalustamatuste häiremehhanismi aruande kohta ning soovitusi euroala eelarve- ja
majanduspoliitika kohta, sealhulgas piirava eelarvepoliitika rakendamist koos taaste- ja
vastupidavusrahastu tulemusliku elluviimisega.
Kaja Kallas
Peaminister Taimar Peterkop
Riigisekretär