dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Rahandusministeerium
Sissetulev kiriAvalik

Kommentaarid tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu osas

Rahandusministeerium · 19. jaanuar 2024
Viit
1.1-10.1/7545-5
Registreeritud
19. jaanuar 2024
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Eesti Pangaliit MTÜ
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
1.1 ÜLDJUHTIMINE JA ÕIGUSALANE TEENINDAMINE
Sari
1.1-10.1 Ministeeriumis väljatöötatud õigusaktide eelnõud koos seletuskirjadega (Arhiiviväärtuslik)
Toimik
1.1-10.1/2023
Vastutaja
Elo Haugas (Rahandusministeerium, Kantsleri vastutusvaldkond, Finants- ja maksupoliitika valdkond, Maksu- ja tollipoliitika osakond)

Failid

  • 📎PL RM-le 18.01.2024.asice209 KB

Sisu (failidest)

Rahandusministeerium [email protected] Koopia: [email protected] Teie: 20.12.2023 nr 1.1-10.1/7545-1 Meie: 18.01.2024 nr 3 Pangaliidu kommentaarid tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu osas Täname võimaluse eest avaldada arvamust tulumaksuseaduse ja kogumispensionide seaduse muutmise seaduse eelnõu osas. Järgnevalt Pangaliidu kommentaarid. Tulumaksuseaduse (TMS) muutmine TMS § 17¹ lõike 2 punkt 3 - teeme ettepaneku välistatud tegevusloata väikefondi märkida selguse huvides sulgudesse ja sõnastada säte järgnevalt: „3) punktidega 1 ja 2 hõlmamata investeerimisfondi (välja arvatud tegevusloata väikefondi) aktsiat või osakut investeerimisfondide seaduse tähenduses või punktis 1 nimetatud välisriigis asutatud sellise investeerimisfondi aktsiat või osakut, mille üle tehakse finantsjärelevalvet;“ TMS § 38 täiendamine lõikega 6¹- teeme ettepaneku kogu selle paragrahvi ülesehitust silmas pidades lisada see uue sätte lõikeks 12. TMS § 39 täiendamine lõikega 12 sõnastuses: „(12) Residendist füüsilisel isikul on õigus maksustamisperioodil § 17¹ lõike 2 punktis 9 nimetatud ühisrahastusteenuse osutaja hallatava ühisrahastusplatvormi vahendusel antud laenudelt saadud intressist maha arvata kahju, mis on saadud seoses nimetatud laenudega, mis on samal maksustamisperioodil lootusetuks muutunud.“ Siinjuures juhime tähelepanu: • Lootusetu laenu kohta ei leia me kehtivatest õigusaktidest ühest käsitlust, maksukorralduse seaduses on lootusetu võlgnevus defineeritud läbi maksevõimetuse (vt MKS § 100 lõige 2, ka § 128 lõige 8…. sissenõudmine on maksukohustuslase maksevõimetuse tõttu lootusetu ning maksuhaldur ei pea pankrotiavalduse või maksejõuetusavalduse esitamist otstarbekaks). Rahandusministri 11.12.2003 määruse nr 105 Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhendis Avaliku sektori finantsarvestuse ja -aruandluse juhend–Riigi Teataja § 37 lõikes 4 on leitav selline kirjeldus, kuid see määrus eraõiguslikele laenuandjatele ei kehti: Nõue loetakse lootusetuks, kui puuduvad igasugused võimalused nõude kogumiseks või kui selle tagasinõudmiseks tehtavad kulutused ületavad hinnanguliselt laekumisest saadaolevat tulu. Eelduslikult peaks olema informatsiooniga, mida platvormid oma klientidele esitavad, hetkel sellist teavet avalikest allikatest (st olemata ise ühisrahastusplatvormi kaudu investeerinud) ei Maakri 30, Tallinn 10145 T +372 611 6567 [email protected] pangaliit.ee saa. Selgusetu on, millist personaalset teavet esitatakse isikutele, kes on ühisrahastusplatvormi kaudu ise investeerinud. Lisaks vajaks täpsustamist, kuidas sellist infot maksuametile esitada. • Selles muudatuspunktis on sätte sõnastus ja seletuskirjas olev selgitus omavahel vastuolus: muudatus räägib lootusetuks muutunud laenudest, seletuskirjas on nimetatud, et laen peab olema laenuandja poolt lootusetuks hinnatud. Nimetatud vastuolu vajaks lahendamist, sest hoolimata sellest, kuidas ka laenu lootusetust defineerida, muutub laen reeglina lootusetuks enne, kui laenuandja poolt vastav hindamisotsus tehakse. • Lisaks oleks vaja täpsustada, kuidas tõendada laenu lootusetuks muutumist või hindamist, st millised dokumendid või teave on maksumaksjal selleks vaja esitada, kuid selle võib jätta tuludeklaratsiooni täitmise juhendi teemaks. Laenu lootusetuks muutumise või hindamise täpsustamine on oluline, kuivõrd nii ühisrahastusplatvormi teenuse osutajaks kui ka lõplikuks laenusaajaks võib olla välisriigis tegutsev isik ja nö maksuleevenduse saamiseks esinevad asjaolud peavad olema tõendatavad hoolimata nende isikute residentsusest ja neile kohalduvatest õigusaktidest. Laenu lootusetuks muutumise või tunnistamise tõendamine peab olema reaalselt ja üheselt mõistetavalt ellu viidav, st olema kooskõlas ühisrahastuse määruse (EU) 2020/1503 ja selle alusel antud aktides sätestatud kohustustega. Johtuvalt eeltoodust teeme ettepaneku TMS § 39 planeeritava lõike 12 sõnastus üle vaadata ja teha ka vastavad täiendused seletuskirjas. Loodame, et Rahandusministeeriumil on võimalik Pangaliidu kommentaaridega eelnõu edasise menetluse raames arvestada. Lugupidamisega, /allkirjastatud digitaalselt/ Katrin Talihärm Juhatuse liige
Allikas: Rahandusministeerium dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel