Liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest

EESTI ADVOKATUUR ESTONIAN BAR ASSOCIATION Lp Mart Võrklaev Rahandusminister 18.01.2024 nr 1-2/49 Rahandusministeerium [email protected] Liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest Lugupeetud hr Mart Võrklaev Rahandusministeerium on edastanud ministeeriumidele ja mitmetele organisatsioonidele kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate muude seaduste muutmise seaduse eelnõu. Advokatuur soovib samuti avaldada oma seisukoha ning teha seaduse muudatusettepaneku ühes konkreetses küsimuses, kus saavad kahjustatud tervisekahjustuse saanud isikute õigused ning menetluspraktika on ebaühtlane. Nimelt ei täida kindlustusandjad paljudel juhtudel korrektselt liikluskindlustuse seadusest tulenevat kohustust maksta kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tulenevat õiglast mittevaralist hüvitist, millise kohustuse paneb kindlustusandjatele liikluskindlustuse seaduse § 32. Samuti ei täida kindlustusandjad paljudel juhtudel korrektselt VÕS § 489 lg 1 sätestatud kohustust omal algatusel välja selgitada hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju ja selle suurus. Selgitame probleemi olemust alljärgnevalt. 01.10.2014 jõustunud liikluskindlustuse seaduses reguleeriti varasemast erinevalt mittevaralise kahju hüvitamise kohustus kindlustusandjate poolt. Kuni 31.10.2014 oli kindlustusandja poolt hüvitatava mittevaralise kahju hüvitis piiratud summale 640 eurot, mis oli vastuolus direktiiviga 72/166. Liikluskindlustuse seaduse menetlemisel Riigikogus oli algses seletuskirjas selgitatud, et loodavad uued määrad on taas kindlustusandjate poolt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju piirmäärad, kuid eelnõu menetlemise käigus sellest käsitlusest loobuti, kuna see oleks olnud vastuolus 24.10.2013 Euroopa Kohtu eelotsusega asjas nr C-277/121. Selles otsuses leiti, et direktiiviga 72/166 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad isikukahjude kindlustussumma alampiirist (5,6 miljonit eurot) madalama maksimaalse summa mittevaralise kahju hüvitamisel. Nimetatud kohtuasjas küsiti eelotsustust küll hukkunu lähedastele tekitatud mittevaralise kahju hüvitise piirmääradest, kuid mittevaralise kahju hüvitis liiklusõnnetuses vigastada saanud isikule endale ning tema lähedastele on sarnase õigusliku sisuga. Direktiivist tulenevalt ei saanud sätestada seaduses piirmäärasid, vaid pandi paika üksnes eelduslikud hüvitised, mille ulatuses on mittevaralise kahju suurus ilma täiendavaid asjaolusid tõendamatagi selge (vt LKindlS § 32 lg 3). Nimetatud sättes nimetatud määrad ei piira nendest 1 Kättesaadav http://curia.europa.eu/juris/document/document.jsf?text=&docid=143546&pageIndex=0&doclang=et&mode=lst &dir=&occ=first&part=1&cid=576188 Rävala pst 3 Tel 662 0665 Arvelduskonto 10143 TALLINN E-post: [email protected] EE167700771009219435 Reg kood 74000027 AS LHV Pank suuremate hüvitiste maksmist, kui seda tingivad konkreetse juhtumi asjaolud. Vaatamata eeltoodule kasutasid kindlustusandjad veel aastaid hiljem õigusvaidlustes eksitavat väidet, et liikluskindlustuse seadus ei sätesta kohustust tasuda mittevaralist kahju suuremas ulatuses, kui on sätestatud LKindlS § 32 lõikes 3. Sellele probleemile juhitakse tähelepanu ka viimases kohtuasjade ülevaates 2 , lk 51: Tsiviilasjas nr 2-20-7042 mõistis kohus solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise kahju tekitajalt ja tema kindlustusandjalt. Hagejal diagnoositi liiklusõnnetuse tagajärjel rindkere põrutus, ta pidi tarvitama kangeid valuvaigisteid ja olema mitmel korral valu tõttu töövõimetuslehel. Kindlustusandja leidis, et liikluskindlustuse seaduse (LKindlS) § 32 lg 3 piirab kindlustusandja vastutust, ning maksis hagejale sellest lähtuvalt välja hüvitisena 100 eurot. Riigikohtu analüüside kohaselt on kohtuotsusega väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste muutused olnud järgmised: 2006. aastal – kergemate vigastuste korral 640 kuni 1920 eurot (10 000 kuni 30 000 krooni), raskemate vigastuste korral 6400 kuni 19200 eurot (100 000 kuni 300 000 krooni)3 2008. aastal – kergemate vigastuste korral 1280-3200 eurot (20 000–50 000 krooni) ja raskemate vigastuste korral 6400 kuni 19200 eurot (100 000– 300 000 krooni)4 2014-2016 aastal – 5 000 kuni 50 000 eurot5. 2018-2020 aastal – kriminaalasjades 500 kuni 15 000 eurot6, tsiviilasjades 200 kuni 17 000 eurot7 2020-2022 aastal – tsiviilasjades 100 kuni 12 000 eurot8 Kohtulahendite ülevaateid analüüsides tuleb arvestada, et väga sageli ei sisalda kohtuotsusega väljamõistetud hüvitised tegelikke hüvitisi, kuna kohtuotsusega väljamõistetud hüvitises ei sisaldu sageli varasemalt juba sama või teise isiku poolt (mh nt liikluskindlustuse kindlustusandja) hüvitatud kahju. Väga olulist rolli on mänginud ka asjaolu, et pärast 2017. aastal avaldatud analüüsi on hakanud kindlustusandjad sõlmima kohtuväliseid kokkuleppeid, mistõttu väga raskete tagajärgedega juhtumid ei ole jõudnud enam kohtusse ning makstavate hüvitiste suurused ja nendega seotud asjaolud on kannatanute jaoks raskesti kättesaadav või kättesaamatu teave. Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on perioodil 01.01.2019 kuni 30.06.2022 Eesti kindlustusseltside väljamakstud 10 suurimat mittevaralise kahju summat:123 000 €, 100 000 €, 80 000 €, 60 000 €, 60 000 €, 58 000 €, 48 279 €, 47 000 €, 46 578 € ning 40 000 €. Sellised hüvitised on ka kooskõlas kohtupraktikaga, arvestades mh asjaoluga, et seoses inflatsiooniga tuleb vanema kohtupraktika alusel väljamõistetud hüvitisi korrigeerida. Riigikohtu 13.10.2017 otsuse nr 1-16-55409 punktis 31 on märgitud - Kuna mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et väljamõistetud hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika 2 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf 3 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2007/mittevaralinekahju2006kokkuvote.pdf 4 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/200//mittevaralinekahjutsiviilasjades_2008_maa rja_lillsaar_margit_vutt.pdf 5 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/elfinder/analyysid/2017/Mittevaralise220kahju220h2332C3vita mine220tsiviil-220ja220kriminaalasjades2202016.pdf 6 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/10_Mittevaraline_kriminaal.pdf 7 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/kohtupraktika220anal2332C32332C3s/07_Mittevaraline_tsivi il.pdf 8 https://www.riigikohus.ee/sites/default/files/analyys/Mittevaraline_kahju_2020-2022.pdf 9 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid?asjaNr=1-16-5540/42 analüüsis märgitut. Lisatud mõnede kohtulahendite näidetes oleme arvestanud tarbijahinnaindeksi muutusega (THI)10: - Harju Maakohtu 07.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11/33 mõisteti ühele kannatanule tulistamise tagajärjel ulatuslike tervisekahjustuste tekitamise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot ning teisele kannatanule tulistamise tagajärjel tervisekahjustuse tekitamise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 30 000 eurot. Tegemist on viis aastat vana juhtumiga. THI 3/,02 ehk arvutuslik hüvitis vastavalt 69500 ja 41700 eurot - Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-/505 mõisteti liiklusõnnetuses tekitatud tervisekahjustuste ning lähedase kaotusest tingitud hingelise valu ja kannatuste eest välja mittevaralise kahju hüvitist vastavalt 25 000 eurot, 50 000 eurot ja 50 000 eurot. Tegemist on 7 aastat vana juhtumiga. THI 4/,32 ehk hüvitis vastavalt 37325 ja 74650 eurot - Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-123/0 mõisteti jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000 eurot. Tegemist on 11 aastat vana juhtumiga. THI 52,52 ehk arvutuslik hüvitis 30 500 - Harju Maakohtu 24.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4570 mõisteti hulgalisi luumurde saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena 18 000 eurot, tegemist on 7 aastat vana juhtumiga. THI 4/,32 ehk hüvitis 26874 eurot - Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24/58 mõisteti bussis kukkunud ja seljavigastuse saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena välja 15 000 eurot, tegemist on 10 aastat vana juhtumiga. THI 48,42 ehk arvutuslik hüvitis 22260 eurot - Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega asjas 2-14-2656 mõisteti mõlema jala luumurru eest kannatanule mittevaralise kahju hüvitist summas 12 000 eurot. Tegemist on 7 aastat vana juhtumiga. THI 49,3% ehk 17916 eurot 08.09.2023 seisuga on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt ette valmistatud mittevaralise kahju hüvitamise metoodika eelnõu (mis koostati seoses LKindlS muudatusettepanekutega). Selle metoodika kohaselt on kõige raskemate vigastuste korral loetud hüvitiseks üksnes kuni 50 000 eurot ehk 2,5 korda väiksem summa kui suurim liikluskindlustuse kindlustusandja poolt seni tasutud maksimaalne mittevaralise kahju hüvitis ning väiksem kui seisuga 30.06.2022 tasutud kuus suurimat seni tasutud hüvitist. Sellise metoodika koostamine ei ole õiglane, kujutab endast kannatanute õiguste ebaseaduslikku piiramist ning mõjutab tulevikus ka menetluspraktikat kannatanutele makstavate hüvitiste põhjendamatu piiramise suunas. Mittevaralise kahju hüvitamisel on kindlustusandjatel erinev menetluspraktika. Osa kindlustusandjaid ignoreerib osaliselt või täielikult seadusest tulenevat kohustust ja hüvitab mittevaralist kahju üksnes siis, kui tervisekahjustuse saanud isik oskab hüvitist küsida. Seda iseloomustab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika, mille kohaselt 2020. aastal hüvitati ühtekokku 1308 ravikulude nõude juures mittevaralist kahju üksnes 392 korral (30%) ning 2021. aastal 1225 ravikulude nõude juures hüvitati mittevaralist kahju samuti 392 korral (32%). VÕS § 134 lg 2 ja Riigikohtu 31.05.2007 lahendi nr 3-2-1-54-07 punkt 13 kohaselt tervisekahjustuse korral aga eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise11. Eeltoodu kinnitab, et osad kindlustusseltsid ei täida oma seadusest tulenevat kohustust hüvitada mittevaralist kahju omal algatusel, vaid teevad seda üksnes tervisekahjustuse saanud isiku pöördumisel. Oluline on ka asjaolu, et aastatel 2020 kuni 2021 registreeriti Eestis vastavalt 10 https://www.stat.ee/et/tarbijahinnaindeksi-kalkulaator 11 https://www.riigikohus.ee/et/lahendid/marksonastik?asjaNr=3-2-1-54-07 1406 ja 1572 inimkannatanuga liiklusõnnetust12, milles sai vastavalt vigastada 1617 ja 1772 inimest. Seega ei hüvitanud kindlustusandjad 2020. ja 2021. aasta keskmisena ca 25% liiklusõnnetuses vigastada saanud isiku ravikulusid (need jäid kannatanute enda või Tervisekassa kanda) ning mittevaralist kahju hüvitati üksnes 23% liiklusõnnetuses vigastada saanud inimesele. Võib eeldada, et liiklusõnnetuses kahjustatud isik, kes vajas ravi, on saanud vähemalt kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse (LKindlS § 32 lg 3 p 1), millest järeldub, et üle 70% kannatanutest on jäänud ilma seadusega ettenähtud õiguspärasest hüvitisest kindlustusandjate praktika tõttu. Inimeste teadlikkus mittevaralise kahju hüvitisest on väga madal ning kindlustusandjad seda ka ei selgita või on hüvitise summa üksikjuhtumi vaates liiga väike, et kannatanul oleks majanduslikult võimalik hüvitise suurust vaidlustada või kindlustusandja vastu kohtusse pöörduda, arvestades sellega kaasnevaid menetluskulusid. Teine probleem mittevaralise kahju hüvitamisel on mittevaralise kahju hüvitise suurus. Isegi kui inimene on teadlik oma õigusest saada mittevaralise kahju hüvitist või maksab kindlustusselts seda omal algatusel, siis Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt tehakse seda 90% juhtudel väiksemas ulatuses kui 3200 eurot ehk liikluskindlustuse seaduse § 32 sätestatud eelduslikus summas. Kuigi võib esineda üksikuid juhtumeid, kus asjaolud õigustavad eeldusliku summa piires hüvitise maksmist, ei ole selliselt võimalik põhjendada massilist eelduslikes piirides hüvitise maksmist. Taoline üleüldine hüvitiste vähendamise trend ei ole kooskõlas ka kohtupraktikaga. Enamiku kahjustatud isikute suhtes on praktika liikunud ebaõiglases suunas. Seda iseloomustab ka statistika, mille kohaselt vaid üksikute seadusjärgsest eelduslikust summast suuremat hüvitist saavate isikute hüvitised ulatuvad 2020. aastal 60 000 euroni ning 2021. aastal 100 000 euroni. Sealjuures tuleb tähele panna, et VÕS § 489 lg 1 sätestab, et just kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Tegemist on imperatiivse sättega, millest kindlustusandja ei saa kõrvale kalduda. Täna see paraku praktikas mittevaralise kahju puhul täiel määral ei toimi, sest osa kindlustusandjad minimeerivad väljamakstavaid hüvitisi seeläbi, et hoiduvad asjaolude kindlakstegemisest, mis tooks kaasa hüvitise väljamaksmise või selle väljamaksmise suuremas summas. Kui võrrelda aga Eestit Saksamaaga, siis on Juridica nr 2021/9 artiklis „Mittevaralise kahju hüvitise määrad liikluskindlustuses“ kirjas järgmine: Saksamaa kohtupraktikast nähtub, et mittevaralise kahju eest makstav hüvitise määr on aasta- aastalt märgatavalt suurenenud. Kui 1994. aastal oli suurim hüvitis 153 338 eurot (halvatus); 1993. aastal 230 081 eurot (halvatus); 2011. aastal 700 000 eurot (parempoolne halvatus, krambid, teadvushäired jne); siis 2019. ja 2020. aastal juba 800 000 eurot (esimesel juhul raske ajukahjustus, teisel juhul mõlema jala amputatsioon). Varasemalt on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et mittevaralise kahju tekitamise eest välja mõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna heaolu tasemele. Eesti ühiskonna heaolu on olnud järjepidavalt kasvamistrendis ning selle tõttu peaksid aasta-aastalt suurenema ka kohtute poolt väljamõistetud hüvitised. Ühiskonna heaolu taseme tõusu põhjendatakse Statistikaameti andmetega, mis näitavad brutokuupalga tõusu. Eesti SKP on 69% Saksamaa SKP-st. Puudub loogika, et Eestis peaks samasugustel tingimustel toimunud juhtumite puhul Euroopa Liidus kannatanuid käsitlema erinevalt. See oleks võrdse kohtlemise vastane. 12 https://www.transpordiamet.ee/liiklusonnetuste-statistika Indikatsiooniks tervisekahjustuse raskusastme suuruse hindamisel on ka ravimiseaduse § 9919 lg 1, mis sätestab vaktsiinikindlustuse kindlustussumma ülempiiriks 100 000 eurot. Seejuures tähendab ülempiir seda, et ei arvestata tegelikku tekkinud kahju, vaid hüvitatakse tervisekahjustusega tekkinud kahju üksnes selles piiris. Ravimiseaduse § 9919 lg 4 sätestab - Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustussumma ja hüvitised suurenevad igal aastal alates jooksva aasta esimesest kuupäevast Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi suurenemise võrra. Kui tarbijahinnaindeks ei suurene või väheneb, säilivad olemasolevad kindlustussumma ja hüvitised. Kahju hüvitamisel võetakse aluseks kindlustusjuhtumi toimumise aasta kindlustussumma ja hüvitised. 2023. aastal oli üliraske tervisekahjustuse ülempiir 119 400 eurot13. Käesolevas kirjas käsitletud probleemi aitab leevendada kannatanute ja nende esindajate ning õigusalal tegutsejate parem informeeritus. Täna valitseva praktika kohaselt kindlustusandjad väljamakstud hüvitiste suurusi ei avalda. Varasemat praktikat on muutnud ka Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes samuti keeldub vastavasisulistele päringutele vastamast. Eeltoodust tulenevalt palume täiendada liikluskindlustuse seaduse § 24 lõiget 2 järgmise lausega: Fond esitab oma kodulehel aastate ja kindlustusseltside lõikes statistika, millest nähtub ravikuluga seotud kindlustusjuhtumite üldarv, mittevaralise kahju hüvitiste üldarv ning mittevaralise kahju hüvitiste arv järgmistes hüvitisvahemikes – kuni 2000, 2001 kuni 5000, 5001 kuni 20000 ja üle 20000 euro. Fond esitab oma kodulehel nimekirja alates 2014. aastast igal aastal väljamakstud kümne suurima mittevaralise kahju hüvitise kohta kindlustusseltside üleselt. Pärast eeltoodud andmete avaldamist uuendab Fond vastavaid andmeid iga järgneva aasta 1. märtsiks, lisades vastavad andmed möödunud aasta kohta. Esitatud ettepanekus on üldstatistika avaldamine kindlustusseltside lõikes vajalik selleks, et mõjutada kindlustusseltse täitma VÕS § 489 lõige 1 nõudeid, kuna vaid väga erandlikel juhtudel ei kaasne ravikulude nõudega mittevaralist kahju. Teine ettepanek maksimaalsete hüvitiste suurusega tagab võrdlusmaterjalina kannatanutele parema ligipääsu informatsioonile, mis võimaldab võrrelda tekkinud mittevaralist kahju raskeimate juhtumitega ja seeläbi on võimalik võrrelda hüvitiste skaalat konkreetselt üle elatud valu ja vaevaga. Suurimate hüvitiste nimekiri peab olema kindlustusseltside ülene, et välistada võimalus seostada seda konkreetse juhtumiga ning väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on pigem harvad. Näiteks Transpordiameti statistikas on inimvigastatutega liiklusõnnetustest ca 20% sellised, mille tagajärjel vajab inimene haiglaravi rohkem kui 24 tundi. Praegu puudub kahjustatud isikutel ligipääs asjakohasele statistikale ja neil ei ole võimalik tuvastada, kas kindlustusandja poolt pakutav mittevaralise kahju hüvitis vastab võrdsuspõhimõttele. LKindlS § 72 lg 1 p 2 sätestab, et liikluskindlustuse register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse andmeid kindlustusjuhtumite tõttu kahjustatud isikute õiguste tagamise eesmärgil. Väljapakutud õigusmuudatusega tagatakse riikliku andmekogu kaudu reaalne kahjustatud isikute õiguste tagamine. Samuti võimaldab vastavate andmete avaldamine suurendada läbipaistvust ning tõmmata probleemile avalikkuse tähelepanu, kui mõne kindlustusandja puhul mittevaralise kahju hüvitiste üldarv erineb ulatuslikult ravikuluga seotud kindlustusjuhtumite üldarvust. Palume edaspidi kaasata liikluskindlustuse seaduse muudatuste tegemisel ka Eesti Advokatuuri. 13 https://www.tervisekassa.ee/inimesele/haigekassa-huvitised/vaktsiinikahjude-huvitamine Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Jürgen Esimees Lisad: 1. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ülevaade mittevaralise kahju hüvitiste osas 2020-2021 2. Eesti Liikluskindlustuse Fondi mittevaralise kahju hüvitamise metoodika lühikokkuvõte  Indrek Sirk 19.04.2022 nr 18347 Advokaadibüroo Sirk ja Saareväli Mittevaralise kahju hüvitistest Lugupeetud härra Indrek Sirk Seoses mittevaralise kahju hüvitise kindlustuspraktika tõendamise vajadusega palusite Eesti Liikluskindlustuse Fondilt teavet mittevaralise kahju hüvitiste kohta. Eesti Liikluskindlustuse Fond peab liikluskindlustuse registrit. Registris on muu hulgas teave väljamakstud hüvitiste kohta. Allolevas tabelis on teave liikluskindlustuse registrist. 2020. aasta 2021. aasta Uute ravikulu nõuete arv 1308 1225 Makstud mittevaralise kahju hüvitiste arv 392 392 Makstud mittevaralise kahju hüvitiste arv – summa 3200 344 353 eurot või vähem Makstud mittevaralise kahju hüvitiste arv – summa üle 3200 48 39 eurot Viis suurimat väljamakstud mittevaralise kahju hüvitist 60 000 eurot 100 000 eurot 58 000 eurot 40 000 eurot 48 2976,35 eurot 35 780 eurot 47 000 eurot 30 000 eurot 46 577,52 eurot 27 600 eurot Rõhutame, et tabelis toodud teave sisaldab ka välismaal toimunud juhtumite väljamakseid ning Eestis toimunud juhtumite väljamakseid, kus kannatanuks on välismaalane. Lugupidamisega Lauri Potsepp juhatuse liige Eesti Liikluskindlustuse Fond MTÜ, registrikood 80206477 Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn Tel 667 1800, [email protected], www.lkf.ee  Mittevaralise kahju hüvitamine Metoodika lühikokkuvõte 8 . september 2023 M ittevaralise kahju hüvitamise metoodika on avaldatud LKF-i veebilehel. See selgitav lühikokkuvõte ei sisalda kogu teavet ega asenda metoodikat. Tegu on hüvitisega selle eest, et inimene tundis füüsilist või hingelist valu ning kannatusi . Ü ldpõhimõtted Liikluskindlustuse juhtumis võib mittevaraline kahju tekkida kannatanu tervisekahjustusest, mis jaguneb liiklusõnnetuses osalenu enda tervisekahjustusest (VÕS § 134 lg 2) liiklusõnnetuses osalenu lähedase tervisekahjustusest (VÕS § 134 lg 2) liiklusõnnetuses osalenu raskest tervisekahjustusest või hukkumisest tema lähedastele liiklusõnnetuse tõttu asja hävimisel või kaotsi minekul (VÕS § 134 lg 4) Mittevaraline kahju kannatanu tervise kahjustumisest Hüvitise baassummad lähtuvalt kannatanu tervisekahjustuse raskusastmest on alltoodud tabelis summa vahemik ena . Konkreetne summa sõltub konkreetse juhtumi asjaoludest, sh näiteks kuivõrd erines tervisekahjustuse paranemise aeg konkreetsel juhul tavalisest, st kas see oli keskmisest kiirem või võttis enam aega kas raviks vajalike raviprotseduuride arv oli selliste tervisekahjustuste keskmisest või tavalisest protseduuride arvust suurem või väiksem kas raviks vajalike raviprotseduuride intensiivsus ja/või selle tagajärjed olid tavalisest suuremad või väiksemad Tervisekahjustuse raskusaste Hüvitise baassumma vahemik seisuga detsember 202 3 I Kerge tervisekahjustus Vigastused, mis ei vaja haiglaravi, mis paranevad paari nädalaga ning mis põhjustavad kuni paarinädalast töövõimetust. Näiteks: 1. Väike lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav 2. Põrutus 3. Üksik lõike-, põrutus-, muljumis- või löögihaav 4. Väikese liigese nikastus või venitus 5. Väikese liigese nihestus 0 eurot II Keskmise raskusega kergem tervisekahjustus Vigastused, mille tõttu inimene ei vajanud elustamist , i ntensiivravi ega kirurgilisi protseduure . F unktsionaalne taastumine nõuab maksimaalselt kaks kuud ja vigastuse püsivad tagajärjed on väikesed. Näiteks 1. Liigesekapsli vigastus 2. Suure liigese nikastus või venitus 3. Üksik luumurd, mis paraneb tüsistusteta ja ei vaja ortopeedilist operatiivset ravi 4. Lühiajalise teadvusekaoga ajuvigastus, mis paraneb jääknähtudeta 5. Kuulmekile purunemine 6. Silmavigastus, millest ei jää püsivat nägemiskahjustust 7. 1–5 hamba kaotus 8. Muud sama raskusastmega vigastused 150 kuni 7 00 eurot III Keskmise raskusega raskem tervisekahjustus Vigastused, m illega ei kaasne raskemaid tüsistusi, järelravi ei nõua korrigeerivaid või muid täiendavaid operatsioone . F unktsionaalne taastumine võtab aega 3 kuni 7 kuud ja püsivad tagajärjed on kerged. Näiteks 1. Pika toruluu murd, mis võib vajada ortopeedilist operatiivset ravi, kuid paraneb tüsistusteta 2. Suure liigese nihestus koos sidemete vigastusega, mis jätab püsiva funktsioonihäire 3. Näokolju luude murd või murrud 4. Ühe sõrme täielik või osaline kaotus 5. Roiete hulgimurrud , mis põhjustavad veririnna tekkimise, kuid millega ei kaasne kopsuvigastust ega pikaajalist hingamispuudulikkust 6. Kirurgilist ravi vajav kõhukoopaelundite vigastus, mis paraneb tüsistusteta 7. Ajuvigastus, millest võivad jääda kerge püsiva kahjustuse jääknähud 8. Kaelapiirkonna vigastus, mis põhjustab mitmeid kuid kestva haigestumise ja töövõimetuse 9. Silmavigastus, mis põhjustab ühe silma nägemisteravuse languse kuni 0,1-ni, kui teise silma nägemisteravus on säilinud 10. Enam kui viie hamba kaotus 11. Muud sama raskusastmega vigastused 7 00 kuni 2 5 00 eurot IV Raske tervisekahjustus Vigastused, mille funktsionaalne taastumine võtab aega rohkem kui 8 kuud ning püsivad tagajärjed on märkimisväärsed. 1. Aeglustunud paranemisega luumurd 2. Luumurd, millega kaasneb närvide või veresoonte vigastus 3. Liigese nihestusmurd 4. Luumurd, mis on tüsistunud mädapõletikuga 5. Luumurru tagajärjel tekkinud liigesejäikus ja liigesepurustus 6. Lülisamba, kaela-, rinna- või nimmelüli raske murd, millega ei kaasne närvivigastust 7. Roiete hulgimurrud , millega kaasneb veriõhkrind või kopsude muljumisvigastus 8. Kirurgilist ravi vajavad rindkere või kõhukoopa elundite vigastuse tüsistused (soolesulgus, vigastusest tingitud kusejuha läbimatus) 9. Vahelihase rebend 10. Rasked näokolju luude hulgimurrud 11. Jäsemete hulgimurrud või liittraumad, mis haaravad ka teisi organisüsteeme 12. Ühe silma või selle nägemisvõime kaotus 13. Silmavigastus, mis põhjustab nägemisteravuse languse jääkväärtusega ühes silmas 0,2-ni ja teises silmas 0,3-ni 14. Mitme sõrme või varba osaline või täielik kaotus 15. II–III raskusastme ulatuslik põletusvigastus, hingamisteede põletus 16. Kõikide hammaste kaotus 17. Muud sama raskusastmega vigastused 2 5 00 kuni 6 000 eurot V Väga raske tervisekahjustus Vigastused millega on seotud rasked tüsistused ning püsivad tagajärjed on tõsised. 1. Jäseme kaotus 2. Liigese proteesimist nõudvad liigesevigastused 3. Luumurrud, millega kaasnevad ulatuslikud närvide ja veresoonte vigastused 4. Õla- ja nimmepiirkonna närvipõimikute vigastamisest tingitud jääv tunde- ja funktsioonihäire 5. Rindkere hulgivigastus (vahelihase rebendiga kaasnev kopsu rebend, südamepaunasisene verejooks ja südame muljumisvigastus) 6. Rindkere lahtine vigastus 7. Hingetoru vigastusejärgne ahenemine 8. Lülisamba, kaela-, rinna- ja nimmelüli murd, millega kaasneb osaline seljaaju või sellest lähtuva närvipõimiku kahjustus 9. Keskmise raskusega ja rasked ajuvigastused 10. Peaaju, kehatüve, jäsemete rasked hulgivigastused ja vigastuste kombinatsioonid, mis vajavad mitmeid valu ja vaeva põhjustavaid kirurgilisi operatsioone 11. Jääv soole- või kusejuha uuris 12. Suguelundite vigastusejärgne sigimisvõimetus ja suguühtevõime kaotus 13. Silmavigastused, mis põhjustavad mõlema silma nägemisteravuse languse kuni 0,2 14. Täielik kurtus 15. Vigastusest tekkinud inetuks tegevad ja tähelepanu äratavad näo moonded või puuded, näiteks kõrva puudumine, nina või selle osa kaotus või moonded 16. Muud sama raskusastmega vigastused 6 000 kuni 15 000 eurot VI Eriti raske tervisekahjustus 1. Eriti raske ajuvigastus, mis põhjustab traumaatilise nõdrameelsuse või muu püsiva raske puude 2. Jäsemete kaotus 3. Vigastused, mis põhjustavad pidevat tugevat valu ja vaeva 4. Ajuvigastused, mis põhjustavad püsiva jäsemete halvatuse 5. Pimedaks jäämine 6. Muud sama raskusastmega vigastused 15 000 kuni 50 000 eurot Hüvitise baassummad juhul, kui kannatanu tervisekahjustus piirnes üksnes vaimse tervise kahjustumisega lähtuvalt kannatanu vaimse tervise kahjustuse raskusastmest , on alltoodud tabelis. Tervisekahjustuse raskusaste Hüvitise baassumma vahemik seisuga detsember 2023 Keskmise raskusega kergem tervisekahjustus Inimene sai liiklusõnnetuses lühiajalise psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni kuue nädala jooksul. 150 kuni 700 eurot Keskmise raskusega raskem tervisekahjustus Inimene sai liiklusõnnetuses psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas arstiabi ja ravi kuni 12 kuu jooksul. 700 kuni 2 500 eurot Raske tervisekahjustus Inimene sai liiklusõnnetuses psüühikahäire, mis on diagnoositud ning mille tõttu ta vajas haiglaravi või arstiabi ja ravi enam kui 12 kuu jooksul. 2 500 kuni 6 000 eurot Juhul kui kannatu sai nii vaimse tervise kahjustuse kui ka kehavigastuse, siis lo e takse hüvitise baassummaks summa ühe või teise tabeli järgi lähtuvalt sellest , kumb summa on suurem. Tabelites toodud summasid ei liideta. Hüvitis kannatanule arvutatakse valemiga: MVK Hüvitis kannatanule =HBS×KOO× THI muut MVK Hüvitis kannatanule – mittevaralise kahju hüvitis kannatanule tema tervise kahjustumisest H B S – hüvitise baassumma vastavalt eeltoodud tabelile . Toodud summa vahemikust summa määramisel tuleb arvestada vigastuse raskusastet ja muid asjaolusid, mis mõjutavad hüvitise suurust . KOO – tegur vahemikus 0 kuni 1 , mille võrra võetakse kannatanu enda osa kahju tekkimises. Näiteks olukord, kus õnnetus tekkis osaliselt kannatanu enda tegevuse tõttu või tema tegevusel/tegevusetusel oli mõju juhtunu tagajärgedele. THI muut – tarbijahinna indeksi suhteline muutus. Tegur, mis saadakse hüvitise arvutamise ajal kõige uuema tarbijahinna indeksi väärtuse jagamisel tabeli seisu kuu tarbijahinna indeksiga. Tarbijahinna indeks vt IA02: Tarbijahinnaindeks, 1997 = 100 (KUUD) Lp Mart Võrklaev Rahandusminister 18 .01.2024 nr 1-2/ 49 Rahandusministeerium [email protected] Liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest Lugupeetud hr Mart Võrklaev Rahandusministeerium on edastanud ministeeriumidele ja mitmetele organisatsioonidele kooskõlastamiseks ja ettepanekute tegemiseks liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvate muude seaduste muutmise seaduse eelnõu. Advokatuur s oovi b samuti avaldada oma seisukoha ning teha seaduse muudatus ettepaneku ühes konkreetses küsimuses, kus saavad kahjustatud tervisekahjustuse saanud isikute õigused ning menetluspraktika on ebaühtlane. Nimelt ei täida kindlustusandjad paljudel juhtudel korrektselt liikluskindlustuse seadusest tulenevat kohustust maksta kahjustatud isikule tema tervise kahjustamisest või talle kehavigastuse tekitamisest tulenevat õiglast mittevaralist hüvitist, millise kohustuse paneb kindlustusandjatele liikluskindlustuse seaduse § 32 . Samuti ei täida kindlustusandjad paljudel juhtudel korrektselt VÕS § 489 lg 1 sätestatud kohustust omal algatusel välja selgitada hüvitamisele kuuluv mittevaraline kahju ja selle suurus. Selgitame probleemi olemust alljärgnevalt. 01.10.2014 jõustunud liikluskindlustuse seaduses reguleeriti varasemast erinevalt mittevaralise kahju hüvitamise kohustus kindlustusandjate poolt. Kuni 31.10.2014 oli kindlustusandja poolt hüvitatava mittevaralise kahju hüvitis piiratud summale 640 eurot, mis oli vastuolus direktiiviga 72/166. Liikluskindlustuse seaduse menetlemisel Riigikogus oli algses seletuskirjas selgitatud, et loodavad uued määrad on taas kindlustusandjate poolt hüvitamisele kuuluva mittevaralise kahju piirmäärad, kuid eelnõu menetlemise käigus sellest käsitlusest loobuti, kuna see oleks olnud vastuolus 24.10.2013 Euroopa Kohtu eelotsusega asjas nr C-277/12 . Selles otsuses leiti, et direktiiviga 72/166 on vastuolus siseriiklikud õigusnormid, mis kehtestavad isikukahjude kindlustussumma alampiirist (5,6 miljonit eurot) madalama maksimaalse summa mittevaralise kahju hüvitamisel. Nimetatud kohtuasjas küsiti eelotsustust küll hukkunu lähedastele tekitatud mittevaralise kahju hüvitise piirmääradest, kuid mittevaralise kahju hüvitis liiklusõnnetuses vigastada saanud isikule endale ning tema lähedastele on sarnase õigusliku sisuga . Direktiivist tulenevalt ei saanud sätestad a seaduses piirmäärasid, vaid pandi paika üksnes eeldus likud hüvitised , mille ulatuses on mittevaralise kahju suurus ilma täiendavaid asjaolusid tõendamatagi selge (vt LKindlS § 32 lg 3) . Nimetatud sättes nimetatud määrad ei piira nendest suuremate hüvitiste maksmist, kui seda tingivad konkreetse juhtumi asjaolud. Vaatamata eeltoodule kasutasid kindlustusandjad veel aastaid hiljem õigusvaidlustes eksitavat väidet, et liikluskindlustuse seadus ei sätesta kohustust tasuda mittevaralist kahju suuremas ulatuses , kui on sätestatud LKindlS § 32 lõikes 3. S elle le probleemile juhitakse tähelepanu ka viimases kohtuasjade ülevaates , lk 51: Tsiviilasjas nr 2-20-7042 mõistis kohus solidaarselt välja mittevaralise kahju hüvitise kahju tekitajalt ja tema kindlustusandjalt. Hagejal diagnoositi liiklusõnnetuse tagajärjel rindkere põrutus, ta pidi tarvitama kangeid valuvaigisteid ja olema mitmel korral valu tõttu töövõimetuslehel. Kindlustusandja leidis, et liikluskindlustuse seaduse ( LKindlS ) § 32 lg 3 piirab kindlustusandja vastutust , ning maksis hagejale sellest lähtuvalt välja hüvitisena 100 eurot. Riigikohtu analüüside kohaselt on kohtuotsusega väljamõistetud mittevaralise kahju hüvitiste muutused olnud järgmised: 2006. aastal – kergemate vigastuste korral 640 kuni 1920 eurot (10 000 kuni 30 000 krooni), raskemate vigastuste korral 6400 kuni 19200 eurot (100 000 kuni 300 000 krooni) 2008. aastal – kergemate vigastuste korral 1280-3200 eurot (20 000–50 000 krooni) ja raskemate vigastuste korral 6400 kuni 19200 eurot (100 000– 300 000 krooni) 2014-2016 aastal – 5 000 kuni 50 000 eurot . 2018-2020 aastal – kriminaalasjades 500 kuni 15 000 eurot , tsiviilasjades 200 kuni 17 000 eurot 2020-2022 aastal – tsiviilasjades 100 kuni 12 000 eurot Kohtulahendite ülevaateid analüüsides tuleb arvestada, et väga sageli ei sisalda kohtuotsusega väljamõistetud hüvitised tegelikke hüvitisi, kuna kohtuotsusega väljamõistetud hüvitises ei sisaldu sageli varasemalt juba sama või teise isiku poolt (mh nt liikluskindlustuse kindlustusandja) hüvitatud kahju. Väga olulist rolli on mänginud ka asjaolu, et pärast 2017. aastal avaldatud analüüsi on hakanud kindlustusandjad sõlmima kohtuväliseid kokkuleppeid, mistõttu väga raskete tagajärgedega juhtumid ei ole jõudnud enam kohtusse ning makstavate hüvitiste suurused ja nendega seotud asjaolud on kannatanute jaoks raskesti kättesaadav või kättesaamatu teave . Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on perioodil 01.01.2019 kuni 30.06.2022 Eesti kindlustusseltside väljamakstud 10 suurimat mittevaralise kahju summat:123 000 € , 100 000 € , 80 000 € , 60 000 € , 60 000 € , 58 000 € , 48 279 € , 47 000 € , 46 578 € ning 40 000 € . Sellised hüvitised on ka kooskõlas kohtupraktikaga, arvestades mh asjaoluga, et seoses inflatsiooniga tuleb vanema kohtupraktika alusel väljamõistetud hüvitisi korrigeerida. Riigikohtu 13.10.2017 otsuse nr 1-16-5540 punktis 31 on märgitud - Kuna mittevaralise kahju hüvitise suurused peavad vastama ühiskonna heaolu üldisele tasemele, on mõistetav, et väljamõistetud hüvitis ületab mõnevõrra kohtute osutatud aastatetaguse kohtupraktika analüüsis märgitut. Lisatud mõnede kohtulahendite näidetes oleme arvestanud tarbijahinnaindeksi muutusega (THI) : Harju Maakohtu 07.12.2018 otsusega kriminaalasjas nr 1-17-11933 mõisteti ühele kannatanule tulistamise tagajärjel ulatuslike tervisekahjustuste tekitamise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 50 000 eurot ning teisele kannatanule tulistamise tagajärjel tervisekahjustuse tekitamise eest välja mittevaralise kahju hüvitis 30 000 eurot . Tegemist on viis aastat vana juhtumiga. THI 39,0% ehk arvutuslik hüvitis vastavalt 69500 ja 41700 eurot Tallinna Ringkonnakohtu 13.04.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-15-9505 mõisteti liiklusõnnetuses tekitatud tervisekahjustuste ning lähedase kaotusest tingitud hingelise valu ja kannatuste eest välja mittevaralise kahju hüvitist vastavalt 25 000 eurot, 50 000 eurot ja 50 000 eurot . Tegemist on 7 aastat vana juhtumiga. THI 49,3% ehk hüvitis vastavalt 37325 ja 74650 eurot Tallinna Ringkonnakohtu 02.10.2012 otsusega kriminaalasjas nr 1-11-12390 mõisteti jalavigastustega mootorratturile mittevaralise kahju hüvitiseks 20 000 eurot . Tegemist on 11 aastat vana juhtumiga. THI 52,5% ehk arvutuslik hüvitis 30 500 Harju Maakohtu 24.10.2016 otsusega kriminaalasjas nr 1-16-4570 mõisteti hulgalisi luumurde saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena 18 000 eurot, tegemist on 7 aastat vana juhtumiga. THI 49,3% ehk hüvitis 26874 eurot Tallinna Ringkonnakohtu 05.07.2013 otsusega tsiviilasjas nr 2-12-24958 mõisteti bussis kukkunud ja seljavigastuse saanud naisele mittevaralise kahju hüvitisena välja 15 000 eurot , tegemist on 10 aastat vana juhtumiga. THI 48,4% ehk arvutuslik hüvitis 22260 eurot Tallinna Ringkonnakohtu 12.07.2016 otsusega asjas 2-14-2656 mõisteti mõlema jala luumurru eest kannatanule mittevaralise kahju hüvitist summas 12 000 eurot . Tegemist on 7 aastat vana juhtumiga. THI 49,3% ehk 17916 eurot 08.09.2023 seisuga on Eesti Liikluskindlustuse Fondi poolt ette valmistatud mittevaralise kahju hüvitamise metoodika eelnõu (mis koostati seoses LKindlS muudatusettepanekutega) . S elle metoodika kohaselt on kõige raskemate vigastuste korral loetud hüvitiseks üksnes kuni 50 000 eurot ehk 2 ,5 korda väiksem summa kui suurim liikluskindlustuse kindlustusandja poolt seni tasutud maksimaalne mittevaralise kahju hüvitis ning väiksem kui seisuga 30.06.2022 tasutud kuus suurimat seni tasutud hüvitist. Selli s e metoodika koostamine ei ole õiglane , kujutab endast kannatanute õiguste ebaseaduslikku piiramist ning mõjutab tulevikus ka menetluspraktikat kannatanutele makstavate hüvitiste põhjendamatu piiramise suunas . Mittevaralise kahju hüvitamisel on kindlustusandjatel erinev menetluspraktika. Osa kindlustusandjaid ignoreerib osaliselt või täielikult seadusest tulenevat kohustust ja hüvitab mittevaralist kahju üksnes siis, kui tervisekahjustuse saanud isik oskab hüvitist küsida. Seda iseloomustab ka Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika, mille kohaselt 2020. aastal hüvitati ühtekokku 1308 ravikulude nõude juures mittevaralist kahju üksnes 392 korral (30%) ning 2021. aastal 1225 ravikulude nõude juures hüvitati mittevaralist kahju samuti 392 korral (32%). VÕS § 134 lg 2 ja Riigikohtu 31.05.2007 lahendi nr 3-2-1-54-07 punkt 13 kohaselt tervisekahjustuse korral aga eeldatakse mittevaralise kahju olemasolu ning isik ei pea iseenesest rahalise hüvitise saamiseks tõendama midagi muud peale kehavigastuse tekkimise . Eeltoodu kinnitab, et osad kindlustusseltsid ei täida oma seadusest tulenevat kohustust hüvitada mittevaralist kahju omal algatusel, vaid teevad seda üksnes tervisekahjustuse saanud isiku pöördumisel. Oluline on ka asjaolu, et aastatel 2020 kuni 2021 registreeriti Eestis vastavalt 1406 ja 1572 inimkannatanuga liiklusõnnetust , milles sai vastavalt vigastada 1617 ja 1772 inimest. Seega ei hüvitanud kindlustusandjad 2020. ja 2021. aasta keskmisena ca 25% liiklusõnnetuses vigastada saanud isiku ravikulusid (need jäid kannatanute enda või Tervisekassa kanda) ning mittevaralist kahju hüvitati üksnes 23% liiklusõnnetuses vigastada saanud inimesele. Võib eeldada, et liiklusõnnetuses kahjustatud isik , kes vajas ravi, on saanud vähemalt kerge tervisekahjustuse või kehavigastuse ( LKindlS § 32 lg 3 p 1) , millest järeldub, et üle 70% kannatanutest on jäänud ilma seadusega ettenähtud õiguspärasest hüvitisest kindlustusandjate praktika tõttu. Inimeste teadlikkus mittevaralise kahju hüvitisest on väga madal ning kindlustusandjad seda ka ei selgita või on hüvitise summa üksik juhtumi vaates liiga väike, et kannatanul oleks majanduslikult võimalik hüvitise suurust vaidlustada või kindlustusandja vastu kohtusse pöörduda, arvestades sellega kaasnevaid menetluskulusid . Teine probleem mittevaralise kahju hüvitamisel on mittevaralise kahju hüvitise suurus. Isegi kui inimene on teadlik oma õigusest saada mittevaralise kahju hüvitist või maksab kindlustusselts seda omal algatusel, siis Eesti Liikluskindlustuse Fondi statistika kohaselt tehakse seda 90% juhtudel väiksemas ulatuses kui 3200 eurot ehk liikluskindlustuse seaduse § 32 sätestatud eeldusliku s summas . Kuigi võib esineda üksikuid juhtumeid, kus asjaolud õigustavad eeldusliku summa piires hüvitise maksmist, ei ole selliselt võimalik põhjendada massilist eelduslikes piirides hüvitise maksmist . Taoline üleüldine hüvitiste vähendamise trend ei ole kooskõlas ka kohtupraktika ga . E namiku kahjustatud isikute suhtes on praktika liikunud ebaõiglases suunas . Seda iseloomustab ka statistika, mille kohaselt vaid üksikute seadusjärgsest eelduslikust summast suuremat hüvitist saavat e isikute hüvitised ulatuvad 2020. aastal 60 000 euroni ning 2021. aastal 100 000 euroni. Sealjuures tuleb tähele panna, et VÕS § 489 lg 1 sätestab, et just kindlustusandja peab viivitamata tegema kindlaks hüvitamisele kuuluva kahju suuruse. Tegemist on imperatiivse sättega, millest kindlustusandja ei saa kõrvale kalduda. Täna see paraku praktikas mittevaralise kahju puhul täiel määral ei toimi , sest osa kindlustusandjad minimeerivad väljamakstavaid hüvitisi seeläbi, et hoiduvad asjaolude kindlakstegemisest, mis tooks kaasa hüvitise v äljamaks mise või selle väljamaksmise suuremas summas. Kui võrrelda aga Eestit Saksamaaga, siis on Juridica nr 2021/9 artiklis „Mittevaralise kahju hüvitise määrad liikluskindlustuses“ kirjas järgmine: Saksamaa kohtupraktikast nähtub, et mittevaralise kahju eest makstav hüvitise määr on aasta-aastalt märgatavalt suurenenud. Kui 1994. aastal oli suurim hüvitis 153 338 eurot (halvatus); 1993. aastal 230 081 eurot (halvatus); 2011. aastal 700 000 eurot (parempoolne halvatus, krambid, teadvushäired jne); siis 2019. ja 2020. aastal juba 800 000 eurot (esimesel juhul raske ajukahjustus, teisel juhul mõlema jala amputatsioon ). Varasemalt on Riigikohus juhtinud tähelepanu, et mittevaralise kahju tekitamise eest välja mõistetava hüvitise õiglane suurus peab vastama senisele kohtupraktikale ja ühiskonna heaolu tasemele . Eesti ühiskonna heaolu on olnud järjepidavalt kasvamistrendis ning selle tõttu peaksid aasta-aastalt suurenema ka kohtute poolt väljamõistetud hüvitised. Ühiskonna heaolu taseme tõusu põhjendatakse Statistikaameti andmetega, mis näitavad brutokuupalga tõusu. Eesti SKP on 69% Saksamaa SKP-st . Puudub loogika, et Eestis peaks samasugustel tingimustel toimunud juhtumite puhul Euroopa Liidus kannatanuid käsitlema erinevalt. See oleks võrdse kohtlemise vastane. Indikatsiooniks tervisekahjustuse raskusastme suuruse hindamisel on ka ravimiseaduse § 99 19 lg 1, mis sätestab vaktsiinikindlustuse kindlustussumma ülempiiriks 100 000 eurot. Seejuures tähendab ülempiir seda, et ei arvestata tegelikku tekkinud kahju, vaid hüvitatakse tervisekahjustusega tekkinud kahju üksnes selles piiris . Ravimiseaduse § 99 19 lg 4 sätestab - Käesoleva paragrahvi lõigetes 1 ja 2 nimetatud kindlustussumma ja hüvitised suurenevad igal aastal alates jooksva aasta esimesest kuupäevast Statistikaameti poolt avaldatud eelmise aasta tarbijahinnaindeksi suurenemise võrra. Kui tarbijahinnaindeks ei suurene või väheneb, säilivad olemasolevad kindlustussumma ja hüvitised. Kahju hüvitamisel võetakse aluseks kindlustusjuhtumi toimumise aasta kindlustussumma ja hüvitised. 2023. aastal oli üliraske tervisekahjustuse ülempiir 119 400 eurot . Käesolevas kirjas käsitletud probleemi aitab leevendada kannatanute ja nende esindajate ning õigusalal tegutsejate parem informeeritus. Täna valitseva praktika kohaselt kindlustusandjad väljamakstud hüvitiste suurusi ei avalda. Varasemat praktikat on muutnud ka Eesti Liikluskindlustuse Fond, kes samuti keeldub vastavasisulistele päringutele vastamast. Eeltoodust tulenevalt palume täiendada liikluskindlustuse seaduse § 24 lõiget 2 järgmise lausega: Fond esitab oma kodulehel aastate ja kindlustusseltside lõikes statistika , millest nähtu b ravikulu ga seotud kindlustusjuhtumite üldarv, mittevaralise kahju hüvitiste üldarv ning mittevaralise kahju hüvitiste arv järgmistes hüvitisvahemik e s – kuni 2000, 2001 kuni 5000, 5001 kuni 20000 ja üle 20000 euro . Fond esitab oma kodulehel nimekirja alates 2014. aastast igal aastal väljamakstud kümne suurima mittevaralise kahju hüvitise kohta kindlustusseltside üleselt . Pärast eeltoodud andmete avaldamist uuendab Fond vastavaid andmeid iga järgneva aasta 1. märtsiks , lisades vastavad andmed möödunud aasta kohta. Esitatud ettepanekus on üldstatistika avaldamine kindlustusseltside lõikes vajalik selleks, et mõjutada kindlustusseltse täitma VÕS § 489 lõige 1 nõudeid, kuna vaid väga erandlikel juhtudel ei kaasne ravikulude nõudega mittevaralist kahju. Teine ettepanek maksimaalsete hüvitiste suurusega tagab võrdlusmaterjali n a kannatanutele parem a ligipääs u informatsioonile, mis võimaldab võrrelda tekkinud mittevaralist kahju raskeimate juhtumitega ja seeläbi on võimalik võrrelda hüvitiste skaalat konkreetselt üle elatud valu ja vaevaga. Suurimate hüvitiste nimekiri peab olema kindlustusseltside ülene, et välistada võimalus seostada seda konkreetse juhtumiga ning väga raskete tagajärgedega liiklusõnnetused on pigem harvad. Näiteks Transpordiameti statistikas on inimvigastatutega liiklusõnnetustest ca 20% sellised, mille tagajärjel vajab inimene haiglaravi rohkem kui 24 tundi. Praegu puudub kahjustatud isikutel ligipääs asjakohasele statistikale ja neil ei ole võimalik tuvastada, kas kindlustusandja poolt pakutav mittevaralise kahju hüvitis vastab võrdsuspõhimõttele. LKindlS § 72 lg 1 p 2 sätestab, et liikluskindlustuse register on riigi infosüsteemi kuuluv andmekogu, milles töödeldakse andmeid kindlustusjuhtumite tõttu kahjustatud isikute õiguste tagamise eesmärgil. Väljapakutud õigusmuudatusega tagatakse riikliku andmekogu kaudu reaalne kahjustatud isikute õiguste tagamine. Samuti võimaldab vastavate andmete avaldamine suurendada läbipaistvust ning tõmmata probleemile avalikkuse tähelepanu , kui mõne kindlustusandja puhul mittevaralise kahju hüvitiste üldarv erineb ulatuslikult ravikuluga seotud kindlustusjuhtumite üldarvust. Palume edaspidi kaasata liikluskindlustuse seaduse muudatuste tegemisel ka Eesti Advokatuuri. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Imbi Jürgen Esimees Lisa d : 1. Eesti Liikluskindlustuse Fondi ülevaade mittevaralise kahju hüvitiste osas 2020-2021 2. Eesti Liikluskindlustuse Fondi mittevaralise kahju hüvitamise metoodika lühikokkuvõte Saatja: [email protected] Saaja: "RAM Info" Teema: 1-2/49 Liikluskindlustuse seaduse ja sellega seonduvalt teiste seaduste muutmise seadusest Kuupäev: 2024-01-18 14:18 Lugupeetud Rahandusministeerium Eesti Advokatuur esitab teile ettepaneku LKindlS muutmiseks. Lugupidamisega Merit Aavekukk-Tamm jurist <http://email.mg.advokatuur.ee/o/eJxMzkFO7DAMgOHTNLtX2bXdNIssRg8Ws-UGTuOZRpAWpSnnR4gNB_h_fbf6uR1N3-xDu-V7t3p_iV6CgMuRmRI5i-hBZPFC4LY4I6pAWH1KBoQQFr8ird4CPigguBInmBgQF2RcBMaVdEpqMDP5oDkNDPU5av463rVfVxvNXLXz1Kf9KzkO9H8ajWWyTMAzzwlQSHkZGPSXO2IQGOjVtVj2xzEwNN10z9dZy17ObtbKVX--Pd7-JN8BAAD__5k0RjU>