Otsus

< OTSUS Vaidlustusasja number 196-23/268015 Otsuse kuupäev 18.01.2024 Vaidlustuskomisjoni liige Angelika Timusk Vaidlustus AS-i EG Ehitus vaidlustus Elering AS-i riigihankes „Mustvee 330kV liituja lahter“ (viitenumber 268015) AS-i EG Ehitus pakkumuse tagasilükkamise ja AS-i Connecto Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele Menetlusosalised Vaidlustaja, AS EG Ehitus, esindaja vandeadvokaat Erki Fels Hankija, Elering AS, esindajad vandeadvokaat Kadri Härginen ja advokaat Mario Sõrm Kolmas isik, AS Connecto Eesti, esindaja Ivar Kukk Vaidlustuse läbivaatamine Kirjalik menetlus RESOLUTSIOON RHS § 197 lg 1 p 4 ja RHS § 198 lg 3 alusel 1. Jätta AS-i EG Ehitus vaidlustus rahuldamata. 2. Mõista AS-ilt EG Ehitus Elering AS-i kasuks välja lepingulise esindaja kulud summas 2592 eurot (käibemaksuta). 3. Jätta AS-i EG Ehitus vaidlustusmenetluse kulud tema enda kanda. EDASIKAEBAMISE KORD Halduskohtumenetluse seadustiku § 270 lg 1 alusel on vaidlustuskomisjoni otsuse peale halduskohtule kaebuse esitamise tähtaeg kümme (10) päeva arvates vaidlustuskomisjoni otsuse avalikult teatavaks tegemisest. JÕUSTUMINE Otsus jõustub pärast kohtusse pöördumise tähtaja möödumist, kui ükski menetlusosaline ei esitanud kaebust halduskohtusse. Otsuse osalisel vaidlustamisel jõustub otsus osas, mis ei ole seotud edasikaevatud osaga (riigihangete seaduse § 200 lg 4). ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK 1. 07.08.2023 avaldas Elering AS (edaspidi ka Hankija) riigihangete registris lihthankena läbiviidava riigihanke „Mustvee 330kV liituja lahter“ (viitenumber 268015) (edaspidi Riigihange) hanketeate ja tegi kättesaadavaks muud riigihanke alusdokumendid (edaspidi RHAD), sh Juhised pakkujale (edaspidi Juhised). Pakkumuste esitamise tähtpäevaks esitasid pakkumused AS EG Ehitus, AS Connecto Eesti ja AS Elero. 2. 14.12.2023 otsusega nr 110-12/2023 lükkas Hankija AS-i EG Ehitus ning AS-i Elero pakkumused tagasi (tunnistas mittevastavaks) ja tunnistas vastavaks ning edukaks AS-i Connecto Eesti pakkumuse. 3. 19.12.2023 laekus Riigihangete vaidlustuskomisjonile (edaspidi vaidlustuskomisjon) AS-i EG Ehitus (edaspidi ka Vaidlustaja) vaidlustus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise (mittevastavaks tunnistamise) ja AS-i Connecto Eesti pakkumuse edukaks tunnistamise otsustele. 4. Vaidlustuskomisjon teatas 28.12.2023 kirjaga nr 12.2-10/196 menetlusosalistele, et vaatab vaidlustuse läbi esitatud dokumentide alusel kirjalikus menetluses, tegi teatavaks otsuse avalikult teatavaks tegemise aja ning andis täiendavate seisukohtade ja dokumentide esitamiseks aega kuni 03.01.2024 ja neile vastamiseks 08.01.2024. Vaidlustuskomisjoni poolt määratud esimeseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Vaidlustaja ning menetluskulude taotlused Vaidlustaja ja Hankija. Teiseks tähtpäevaks esitas täiendavad seisukohad Hankija. Kolmas isik, AS Connecto Eesti, oma seisukohta vaidlustusmenetluses ei esitanud. MENETLUSOSALISTE PÕHJENDUSED 5. Vaidlustaja, AS EG Ehitus, põhjendab vaidlustust järgmiselt. 5.1. Kui Hankija ei oleks Vaidlustaja pakkumust õigusvastaselt tagasi lükanud, tulnuks edukaks tunnistada Vaidlustaja pakkumus, sest see on Kolmanda isiku pakkumusest soodsam ja ainsaks hindamise kriteeriumiks on madalaim hind. 5.2. Vaidlustaja pakkumuses ei ole sisulisi kõrvalekaldeid RHAD-i tingimustest. RHAD-i dokumendis „Mustvee_330_skeem_2023-09-21-A3“ on Hankija nõudnud, et ühitatud mõõtetrafo 3PVT52M (trafo) peab olema kahe primaar-vooluga ehk primaarpoolelt ümber ühendatav 500A ja 250A nimivoolule. Hankija on Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamist põhjendanud nii: Pakkuja poolt pakutav ühitatud mõõtetrafo (Končar VAU-362) on ühe primaar nimivooluga (250A) („5_2_301A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon_Mustvee_330_2023-09-21.docx“ p 13). Seega tuvastas hankija, et pakkuja [---] esialgne pakkumus ei vasta RHAD-s sätestatud tingimusele, sest ühitatud mõõtetrafo 3PVT52M peab olema kahe primaar-vooluga, pakkumusega pakutav ühitatud mõõtetrafo on ühe primaar nimivooluga. Hankija järeldus on vale ja Vaidlustaja on pakkunud trafot, mis on kahe primaar-vooluga. 5.3. Hankija tõlgendab pakkumuses ilmset ebatäpsust (eksimust trafo tehnilise näitaja kirjeldamisel) ebaõigesti sisulise kõrvalekaldena. Vaidlustaja eksis Vormi 301A ühes lahtris ja märkis sinna puuduliku info. Viga on lahtris „Voolutrafo primaar nimivool Ipr“, kus on märgitud number 250. Tegelikkuses peaks olema lahtrisse märgitud 250-500. Tegemist on inimliku eksimusega, mitte sooviga esitada RHAD-le mittevastav pakkumus. 5.4. Hankija tuvastas pakkumuses mittevastavuse ja küsis selgitust. Vaidlustaja vastas, et kombitrafo VAU-362 on ettenähtud võimalusega ümberlülitada 500A ja 250A nimivoolule ning lisas tõendid, et pakutav trafo vastab RHAD-i nõuetele. Vaidlustaja esitas ka parandatud Vormi, kus on arvväärtust 250 täpsustatud 250-500. Viga on vormiline, mitte sisuline. 2 (10) 5.5. Vaidlustaja täpsustas Hankija küsimusele vastates üksnes pakutava trafo omadust. Pakutav trafo ise ei ole selgituste käigus muutunud ja see on jätkuvalt VAU-362 (tootja on sama, pakutavad kogused samad). Pakutav trafo vastas täielikult RHAD tingimustele juba pakkumuse esitamise ajal, sh on ümberlülitatav 500A ja 250A nimivoolule. 5.6. Hankija leiab otsuse põhjendustes: VAU-362 on üksnes trafo mudelitüüp, mitte konkreetne seade. Mudelitüübi raames võivad konkreetsed näitajaid olla erinevad. See tähendab, et turul on olemas nii VAU-362 tüüpi trafosid, millel on üks primaar nimivool, nagu on pakkunud pakkuja, kui ka VAU-362 tüüpi trafosid, millel on kaks primaar nimivoolu, nagu on hankija RHAD-s nõudnud. See seisukoht on meelevaldne. Hankija järeldab, et pakkuja on pakkunud trafot, mis ei vasta RHAD-i nõuetele, välistades võimaluse, et tegemist võib olla ilmse eksimusega lahtri täitmisel. Hankija möönab, et Vormil märgitud VAU-362 trafo võib olla selline, millel on kaks primaar nimivoolu (nagu RHAD nõuab). Seega, ebaselguse korral tulebki otsustada, kas tegemist on olnud vormistusliku eksimusega või päriselt pakkuja sooviga pakkuda trafot, mis ei vasta RHAD-ile. Hankija ei ole üldse kaalunud võimalust, et tegemist võib olla inimliku veaga. 5.7. On tõsi, et pakkumuse vastavuse kohta antud üldine kinnitus ei tingi alati seda, et pakkujale tuleb anda võimalus pakkumuses esinevat mittevastavust selgitada. Küll aga tuleks igakordselt küsida selle järgi, millele viitab ka Hankija ise: kas pakkumuses esinev viga on näpuviga? Praegu tuleb seda küsimust lahendades arvesse võtta kogumis neid asjaolusid: - RHAD dokumendid olid mahukad, mis suurendab „näpuvigade“ tekkimise tõenäosust (väär on Hankija seisukoht, et tegemist ei ole mahuka RHAD-ga); - Vaidlustaja täidetud Vormi viiel leheküljel on esitatud seadme kohta andmed õigesti, esineb vaid üks mittevastavus. Seetõttu ei ole usutav, et pakkuja tahe oli suunatud mittevastava seadme pakkumisele; - mittevastavuse iseloom – tegemist on veaga ühes lahtris; - Vaidlustaja on küsinud pakkumuse koostamise ajal (st enne pakkumuse esitamist) trafo tootjalt hinnapakkumist just sellise trafo kohta, mida RHAD nõudis. Arvestades neid asjaolusid kogumis saab järeldada, et tegemist on „näpuveaga“, mitte tahteavaldusega minna RHAD-ga sisuliselt vastuollu. 5.8. Vaidlustusele on lisatud tootja pakkumine trafodele, millest selgesõnaliselt nähtub, et pakutud on kolme trafot nimivooluga vastavalt Riigihanke nõuetele: VAU-362; ratio: 250500/1/1/1. 5.9. Hankija peab andma Vaidlustajale võimaluse vormistuslik eksimus selgitustega kõrvaldada. Hankijal peaksid olema erakordselt kaalukad põhjused, miks väita, et trafo kohta ühes lahtris puuduliku info esitamine on sisulise mittevastavus. 5.10. Pakkumuse tagasilükkamine ei ole proportsionaalne, arvestades pakkumuses esineva vea ebaolulisust. Kui pakkumuses esineva ebaselguse kõrvaldamine on võimalik ja see ei too kaasa teiste RHS §-s 3 sätestatud üldpõhimõtete riivet, tuleb pakkumus vastavaks tunnistada. Hankija peab arvestama ka RHS § 3 p-ga 5. Ehkki hankemenetlus on olemuselt formaliseeritud, viiks üksnes formaalsete nõuete rakendamine tulemusteni, mis ei taga Hankija rahaliste vahendite säästlikemat ja otstarbekaimat kulutamist. 5.11. Vaidlustaja esitas 03.01.2024 täiendavad seisukohad. 5.11.1. Vaidlustaja sai RHAD-i tingimusest aru samamoodi nagu Hankija ega väida, et nõue ühitatud mõõtetrafo 3PVT52M (trafo) peab olema kahe primaarvooluga oleks ebaselge või 3 (10) keeruline mõista. Vaidlustaja mõistis juba pakkumust tehes tingimust sarnaselt Hankijaga ja on pakkunud nõuetele vastava trafo, kuid teinud vea Vormi 301A lahtris. Viga seisneb lahtris „Voolutrafo primaar nimivool Ipr“, kus on märgitud number 250. Tegelikult peaks olema lahtrisse märgitud 250-500. Vaidluse all on, kas niisugust viga saab selgitustega ületada, mitte see, millist trafot tuli riigihankes pakkuda. 5.11.2. Vaidlustaja tahe on kogu aeg olnud pakkuda trafot, mis on kahe primaarvooluga. Vea iseloom ja marginaalsus viitab eksimusele. Puudub usutav või loogiline põhjus, miks peaks tõlgendama pakkumuses tehtud viga hoopis pakkuja tahteavaldusena. Vormi lahtri täitmisest (väärtuse 250 märkimine) ei saa automaatselt järeldada, et trafo ei ole kahe primaar-vooluga. Väärtus 250 üksi näitab primaarvoolu 250, st, et trafol on vähemalt üks primaarne nimivool. See ei välista, et trafo, mida pakutakse, on kahe primaar-vooluga. Seda sai Hankija selgitusi küsides täpsustada. 5.11.3. Hankija on kahe primaar-voolu nõude ise RHAD-s ette andnud. Hankija on Riigihanke üles ehitanud selliselt, et pakkujad peavad täitma lahtrid, milles nagunii peavad olema ühed samad kindlad näitajad (pakkujad ei saa pakkuda paremat toodet või lahendust). Seega vormi 301A tähendus trafot puudutavas osas ei ole seotud küsimusega, kas trafo on kahe primaar- vooluga. Vormi tähendus trafot puudutavas osas seisneb eeskätt selles, et Hankija teaks, millist trafot (mis mudelit) kavatseb pakkuja kasutada. Lahter „Voolutrafo primaar nimivool Ipr“ on mõttetu dubleerimine, kus Hankija on asunud üle küsima nõudeid, mis on juba RHAD-s kirjas. Selline dubleerimine võibki tekitada vigu. On ebaproportsionaalne järeldada, et Vaidlustaja tahteavaldus oligi suunatud mittevastava trafo pakkumisele 5.11.4. Hankija leiab, et kirjavahetus Vaidlustaja ja tootja vahel ei aita teostada nn objektiivset kontrolli. Hankija eksib. See selgitab, milline oli Vaidlustaja tahe, sest kirjavahetus adresseerib RAHD-le vastavat trafot. Trafo hinnapakkumise küsis Vaidlustaja enne pakkumuste esitamise tähtaega. Sellele laekunud tootja kirjalik vastus on tõepoolest päev pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva (pakkumuste esitamise tähtpäev oli 02.10.2023 kl 12:00, tootja vastus aga 03.10.2023 kl 11:48). Samas pole tähtis, mis hinnaga tootja trafo Vaidlustajale müüb ja millal ta selle hinna Vaidlustajale teatavaks tegi. Konkreetselt ühe trafo hinda Riigihankes ei küsitud. Tähtis on just see, et enne pakkumuste esitamise tähtpäeva küsitud hinnapakkumisele vastas tootja nõuetekohase trafo hinnapakkumisega. 5.11.5. Kui järgida Hankija konservatiivset ja formalistlikku tõlgendust, ei olekski Hankija etteantud vormil lahtreid täites võimalik vigu selgitustega ületada. On ebaproportsionaalne lugeda kõiki vigu automaatselt pakkuja tahteavalduseks pakkuda mingisugust teistsugust seadet. 6. Hankija, Elering AS, vaidleb vaidlustusele vastu. 6.1. Vaidlustaja väitel oli tema pakkumuses väidetavalt esinev viga vormistuslik ning Hankija oleks pidanud andma talle võimaluse see viga pakkumuse muutmisega parandada nii, et pakkumus oleks vastav. Hankija on seisukohal, et Vaidlustaja on esitanud pakkumuse, mis ei vasta RHAD-is sätestatule ja Vaidlustaja püüab seda pakkumuse muutmise kaudu vastavaks muuta.. 6.2. RHAD-i dokumendis „Mustvee_330_skeem_2023-09-21-A3“ sätestas Hankija, et ühitatud mõõtetrafo peab olema kahe primaarvooluga, ehk ümber ühendatav nimivoolule 500A ja 250A. Vaidlustaja ei väida, et ta ei saanud tingimusest aru või et see oleks ebaselge või mitmeti mõistetav. 4 (10) 6.3. RHAD vastavustingimustes oli Hankija ette näinud, et pakkuja peab pakutavate seadmete tehniliste andmete kohta täitma kaks küsimustikku. Antud tingimuse osas oli küsimustik vorm „301A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon_Mustvee_330_202309-21.“ Hankija juhendas vastavustingimustes pakkujaid, et küsimustiku halliga tähistatud väljad peavad olema täidetud ja vormis ei ole lubatud teha sisulisi muudatusi. Vaidlust pole, et Vaidlustaja sai aru sellest, mida, kus ja kuidas tuleb tal tingimusele vastavuse tõendamiseks Hankijale teavet esitada. 6.4. Vaidlustaja pakkumus on mittevastav. Vaidlustaja esitas pakkumuse kooseisus viidatud vormi nii, et real voolutrafo primaar nimivool Ipr oli vastavaks väärtuseks sisestatud 250A. Seega nähtus Vaidlustaja pakkumusest üheselt, et pakutud seade ei vasta tingimusele. 6.5. Vaidlustaja väitel oli tegemist ilmse tehnilise veaga, mille kõrvaldamine oleks olnud õiguspärane. Vaidlustaja väidab, et pakutav trafo ise ei ole selgituste käigus muutunud. Hankija hinnangul ei ole tegemist ilmse tehnilise veaga ega ebaselgusega ja isegi kui oleks, siis poleks pakkumuse „parandamine“ uute andmete aktsepteerimise kaudu õiguspärane, kuivõrd tegemist oleks pakkumuse sisulise muutmisega. 6.5.1. Vaidlustaja pakkumuses ei ole ilmset tehnilist viga ega ebaselgust. Pakkuja selgituste aktsepteerimise skaala esimene aste on eeldus, et pakkumuses on ilmne tehniline viga või ebaselgus, mida pakkujal oleks õigus täiendava teabe esitamisega täpsustada ja mida hankija võiks otsuse tegemisel arvesse võtta. Vaidlustaja esitas enda pakkumuses selge, täpse ja ühemõttelise määratluse – voolutrafo primaarne nimivool on 250A. Selles ei ole midagi ebaselget, mis vajaks Hankija poolt täpsustamist või pakkuja poolt selgitamist. 6.5.2. Lisaks sellele, et Vaidlustaja pakkumuses ei ole midagi ebaselget, ei ole seal ka ilmset tehnilist viga. VAU-362 on trafo mudelitüüp, mitte aga konkreetne seade. See tähendab, et turul on olemas VAU-362 trafosid, millel on üks primaarne nimivool ja VAU-362 trafosid, millel on kaks primaarset nimivoolu. Vaidlustaja ei ole sellele vastu vaielnud. 6.5.3. Tõele ei vasta Vaidlustaja väide justkui oleks ilmne, et tegelikult ja vastupidiselt sellele, mida Vaidlustaja oma pakkumuses välja tõi, pakkus Vaidlustaja VAU-362 trafot, mis on ümber ühendatav nimivoolule 500A ja 250A. Vaidlustaja on pakkumuses selgelt märkinud, et nimivool on 250A. Seetõttu ei ole tegemist ka ilmse tehnilise veaga. 6.6. Vaidlustaja seisukohta ei toeta ka väide, et ta oli väidetavalt pakkumuse koostamise ajal küsinud trafo tootjalt hinnapakkumist ja saanud selleks pakkumise: - nn varasemalt olemas olnud andmeid saaks erandlikult arvestada ettevõtja seisundit puudutavate nõuete osas. Antud juhul pole tegemist puudusega ettevõtja seisundit käsitleva nõude osas esitatud teabes, vaid mittevastava pakkumusega; - selle alusel ei saa teostada nn objektiivset kontrolli. Vaidlustaja on küsinud selle pakkumise 27.09.2023 ja saanud vastuse 03.10.2023. Riigihankes oli pakkumuste esitamise tähtaeg aga 02.10.2023. Seega polnud Vaidlustajal tema väidetud pakkumist pakkumuste esitamise tähtajaks olemas. 6.7. Ebaõige on Vaidlustaja väide nagu oleks tema pakkumuse mittevastavuse tinginud RHAD-de erakordne mahukus. Arvestades riigihanke eset ja selles nõutavaid pädevusi, oli RHAD tavapärases mahus. Vaidlustajale, kui selles valdkonnas tegutsevale isikule, ei saanud üllatusena tulla, et Riigihanke esemele on seatud tehnilisi nõudeid, mille osad on mh ka skeemid ja plaanid. 5 (10) 6.8. Vaidlustaja esitatud uute andmetega arvestamine oleks pakkumuse sisuline muutmine. Vaidlustaja pakkumuses ei olnud ilmset tehnilist viga ega ebaselgust, mis oleks pidanud kaasa tooma Hankija õiguse või kohustuse pakkuja esitatud uut teavet aktsepteerida. Vaidlust ei ole selles, et pakkumus RHAD-s sätestatud tingimusele ei vasta. Mittevastav pakkumus ei saa muutuda vastavaks. 6.9. Hankija esitas 08.01.2024 täiendavad seisukohad. 6.9.1. Pakutud trafo mudelitüübist ei saanud teha täpsemaid järeldusi primaarse nimivoolu kohta. Turul on olemas VAU-362 trafosid, millel on üks primaarne nimivool ja trafosid, millel on kaks primaarset nimivoolu. Üksnes mudelitüüp ei anna võimalust järeldada, kas pakuti ühe või kahe primaarse nimivooluga trafot. Vaidlustaja märkis pakkumusse nimivooluks ühe nimivoolu ehk 250A. 6.9.2. Vaidlustaja täiendava seisukoha argumentatsioon keskendub eksimuse põhjuse leidmisele, mis annaks võimaluse väita, et tema tahteavaldus pakkumuse näol oli midagi muud, kui see, mille ta Hankijale esitas. Hankija sellega ei nõustu. 6.9.2.1. Pakkuja esitatud pakkumus ongi pakkuja tahteavaldus. Hankija saab hinnata üksnes seda pakkumust, mis talle on esitatud ning pooled ei vaidle, et selles seisab tehnilise andmestikuna trafo kohta 250A. 6.9.2.2. Vaidlustaja omistab veelkord tähtsust ka tootjalt hinnapakkumise küsimisele, mis pakkumuse vastavuse hindamise seisukohalt tähtsust ei oma. Pakkujad küsivad tihti enne pakkumuste esitamist erinevaid hinnapakkumisi. Erinevalt sellest, mida Vaidlustaja selgitab, võib tootjalt hilinenult saadud vastust mõista ka nii, et kuna tootja õigeaegselt Vaidlustajale ei vastanud, valis Vaidlustaja teadlikult ühe primaarvooluga trafo pakkumise (kuivõrd hind kahe primaarvooluga trafo pakkumiseks ei selgunud enne pakkumuse esitamist). 6.9.2.3. Vaidlusalune tingimus on numbrilise tehniline näitaja, mida Hankijal tuli kontrollida nii, nagu see pakkuja poolt on nimetatud. Seega, isegi kui pidada eksimust numbrite pakkumusse märkimisel marginaalseks, on vea sisuline mõju oluline. Sisuliselt ostnuks Hankija Vaidlustaja pakkumuse najal teistsuguste omadustega toote, kui see, mida ta RHAD-s nõudis. 6.9.3. RHAD-i mahukus eksimust ei õigusta ja RHAD-i järgimine on pakkuja hoolsuskohustuse osa. VAIDLUSTUSKOMISJONI PÕHJENDUSED 7. Riigihanget korraldatakse lihthankemenetlusena, millisel juhul määrab Hankija RHAD-is lihthankemenetluse korra ja järgib RHS §-s 125 sätestatud nõudeid (RHS § 125 lg 2). Hankijal on kohustus järgida viidatud paragrahvis loetletud RHS-i sätteid. Kuna vaidluse all on Hankija otsus Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise kohta, siis Hankija kohaldab RHS §-s 114 sätestatut, kui riigihanke alusdokumentides ei ole sätestatud teisiti (RHS § 125 lg 5 teine lause). Juhiste p-is 12.2.2 on sätestatud pakkumuse tagasilükkamisega seonduvalt järgnev: 12.2.2. Pakkumus, mis ei vasta Hankedokumentides esitatud nõuetele, lükatakse tagasi ning see ei osale edasises hankemenetluses. Seega pakkumuse vastavaks tunnistamist ei ole Hankija sätestanud sisuliselt erinevalt RHS § 114 lg-st 1 (Juhiste p-de 12.2 ja 12.2.1 kohaselt [---] selgitab Hankija välja, kas esitatud 6 (10) pakkumus vastab Hankedokumentides esitatud nõuetele; Hankija teeb pakkumuse vastavaks tunnistamise või mittevastavaks tunnistamise kohta sellekohase põhjendatud kirjaliku otsuse), kuid pakkumuse tagasilükkamise aluse on Hankija Juhiste p-s 12.2.2 sätestanud RHS § 114 lg- ga 2 võrreldes teisiti ega ole jätnud endale mingit kaalutlusõigust puudustega pakkumuse vastavaks tunnistamiseks (RHS § 114 lg 2 teine lause). 8. Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus 8.1. Puudub vaidlus, et Hankija on RHAD-i dokumendis Mustvee_330_skeem_2023-09-21-A3 esitanud tingimuse, et ühitatud mõõtetrafo 3PVT52M (trafo) peab olema kahe primaar-vooluga ehk primaarpoolelt ümber ühendatav 500A ja 250A nimivoolule (edaspidi Tingimus), st et pakutav mõõtetrafo 3PVT52M peab olema kahe primaar-vooluga. Ühe primaar-vooluga trafo ei vasta RHAD-ile ning pakkumus, milles pakutakse ühe primaar-vooluga trafot, tuleb Juhiste p-i 12.2.2 kohaselt tagasi lükata. Seega kuna RHAD-is on esitatud selge ja üheselt mõistetav vastavustingimus, tuli Hankijal sellele vastavust Riigihankes ka kontrollida ning sellele mittevastav pakkumus tagasi lükata. 8.2. Juhiste p-des 6.1.4 ja 6.1.5 on sätestatud järgnev: 6.1.4. Pakkuja esitab tööde kirjelduse, võttes aluseks Hankedokumendid, sh Hanke mahus esitatud tingimused, et Hankijal oleks võimalik tuvastada tööde vastavus Hanke mahus toodud tingimustele; 6.1.5. Pakkuja esitab pakutavate seadmete tehniliste andmete kohta: 6.1.5.1. küsimustik “041 Scope for relay protection and system automation” (küsimustiku halliga tähistatud väljad peavad olema täidetud) ja 6.1.5.2. küsimustik “301A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon“ (küsimustiku halliga tähistatud väljad peavad olema täidetud). Küsimustiku vormis ei ole lubatud teha sisulisi muudatusi. Vaidlustaja pakkumuses (dokument 6_1_301A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon_Mustvee_330_2023-09-21.docx, p-is 13 Ühitatud mõõtetrafo) on tehnilistes parameetrites pakutava trafo VAU-362 primaar-vooluks märgitud 250A. Seega Vaidlustaja pakkumusest nähtub ühe primaar-vooliga trafo pakkumine, st mittevastavus Tingimusele. 8.3. Kuna Hankija on Riigihankes välistanud puudusega pakkumuse vastavaks tunnistamise, omab asja lahendamisel tähtsust üksnes see, kas eespoolnimetatud Tingimusele mittevastavuse parandamine pakkumuses on selgitustega lubatav viisil, et pärast vigade parandust vastaks pakkumus kõigile RHAD-i tingimustele. 8.4. Pakkumuses tuvastatud vigade parandamine (va arvutusviga – RHS § 117 lg 3) saaks toimuda teatud juhtudel selgituste küsimise kaudu (RHS § 46 lg 4, mis asub RHS-i esimeses peatükis ja kuulub RHS § 125 lg 5 kohaselt kohaldamisele ka lihthangetes, samuti on selgituste küsimine pakkumuses esitatud andmete kohta lubatud Juhiste p-s 5.1), mistõttu vaidlustuse lahendamiseks on vaja hinnata, kas Vaidlustaja pakkumuses oleva vea parandamine oleks selgitustega lubatav. Vaidlustaja soovib parandada pakkumust selliselt, et vormil 301A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon oleks p-is 13 Ühitatud mõõtetrafo tehnilistes parameetrites pakutava trafo VAU-362 primaar-vooluks märgitud 250 asemel 250-500 A (selliselt parandatud andmetega vormi on Vaidlustaja esitanud Hankijale 15.11.2023). 8.4.1. Vaidlustuses väidab Vaidlustaja, et Hankija on tuvastanud pakkumuses mittevastavuse ja küsinud (Tingimusele mittevastavuse) kohta Vaidlustajalt selgitusi, kuid riigihangete registri teabevahetusest (sõnum 795170, saadetud 15.11.2023) nähtuvalt see nii ei ole: Hankija üksnes informeeris Vaidlustajat tuvastatud mittevastavusest ja küsis Vaidlustajalt luba esitada liitujale esitatud pakkumuse mittevastavuse sisu ([---] Antud teabevahetus ei ole hankija otsus RHS-i 7 (10) mõistes. Hankija soovib esitada liitujale ülal märgitud informatsiooni teie poolt esitatud pakkumuse mittevastavusest. Kuivõrd on pakkumus konfidentsiaalne, küsib hankija, kas te annate loa esitada liitujale teie poolt esitatud pakkumuse mittevastavuse sisu?). Lisaks küsitud loa andmisele on Vaidlustaja asunud omal algatusel esitama selgitusi ja dokumente, sh pakkumuses esitatud dokumendist 301A Kõrgepingeseadmete spetsifikatsioon uut, parandatud andmetega versiooni, Hankija väidetud Tingimusele mittevastavuse kohta, nimetades muuhulgas mittevastavust vormistuslikuks kirjaveaks. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole antud juhul RHS § 46 lg 4 alusel Tingimusele vastavuse kohta pakkumuses esitatud andmete kohta Vaidlustajalt selgitusi küsinud ja Vaidlustaja ei saa nõuda omal algatusel esitatud selgitustega arvestamist, selle alusel pakkumuse parandamist ning vastavaks tunnistamist. Selgitustaotluse (sõnum 795170) sisust nähtuvalt ei ole ka Hankija eesmärk olnud Vaidlustajale võimaluse andmine pakkumuse parandamiseks pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva ja Vaidlustaja on sellise õiguse endale ise võtnud. 8.4.2. Hankija kohustus on hinnata, kas selgituste küsimisega on võimalik pakkumuses esitatud teavet selgitada või täpsustada ja Hankija ei või jätta selgitusi küsimata meelevaldselt. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Hankija ei ole Vaidlustajalt Tingimusele mittevastavuse kohta kohaseid selgitusi küsinud, tuleb järgnevalt hinnata, kas Hankijal oli kohustus Tingimusele mittevastavuse tuvastamisel küsida Vaidlustajalt selgitusi pakkumuse kohta ja võimaldada pakkumuses esineva mittevastavuse/vea parandamist. 8.4.2.1. Riigikohus on otsuses (3-3-1-24-13, p-s 22) selgitanud, et Hankija kaalutlusõigus täiendavate dokumentide, andmete ja selgituste nõudmisel ei tähenda õigust otsustada nõude esitamise üle meelevaldselt, kuna see ohustaks pakkujate võrdset kohtlemist. Selleks, et mitte anda pakkujale võimalust kõrvaldatava puuduse korral dokumentide täiendamiseks, peab hankijal olema kaalukas põhjus. [---] Samuti ei pea hankija oletama, kas pakkujal on lisaks esitatud dokumentidele veel dokumente ja andmeid. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et kaalukaks põhjuseks on muuhulgas see, kui pakkumusest nähtuvalt on selge, et puudus ei ole selgitustega kõrvaldatav ning puuduse sisulisuse hindamiseks ei vaja hankija lisateavet. Vaidlustuskomisjoni arvates on antud juhul tegemist sellise olukorraga - Vaidlustaja pakkumuses on selgelt esitatud andmed Tingimusele mittevastava trafo kohta - pakutud on ühe primaarse nimivooluga trafot VAU-362 250A. Vastavalt Riigikohtu poolt sedastatule ei pidanud Hankija hakkama oletama, kas Vaidlustajal on lisaks andmetele, mis tõendavad pakutava trafo mittevastavust Tingimusele, ka andmeid (trafosid), mis tõendaksid pakkumuses esitatud trafo andmete asemel trafo vastavust Tingimusele. 8.4.2.2. Riigikohus on eespoolviidatud otsuse p-s 20 selgitanud, et erandjuhul on pakkujal võimalik korrigeerida pakkumusega seonduvaid andmeid, eriti siis, kui ilmselgelt on vaja vaid täpsustust või parandada ilmsed tehnilised vead, nii et selle muudatusega ei kaasneks tegelikult uue pakkumuse esitamist. 8.4.2.2.1. Vaidlustuskomisjon rõhutab, et pakkumuses on võimalik selgitusega parandada vaid ilmseid tehnilisi vigu, mitte ilmseid mittevastavusi riigihanke alusdokumentides esitatud tingimustele. Viga on ilmne, kui viga (eksimus) on Hankijale kahtlusteta äratuntav, kergesti märgatav, kuid antud juhul see nii ei ole. Trafo pakkumisel võiks primaar-vooluks märgitud 250A olla ilmne tehniline viga, kui pakkumusest selgelt tuvastatava tähisega trafo oleks alati ühesuguste tehniliste näitajatega seade – konkreetsel juhul alati kahe primaarse nimivooluga ja samasuguse tähisega trafo ei saaks olla teistsuguste tehniliste näitajatega. Sellisel juhul oleks Hankija vastavas valdkonnas tegutseva isikuna võinud mõista, et kuna turul ei ole olemas pakkumuses 8 (10) esitatud tähistusega trafosid, millel on vaid üks primaarne nimivool, siis on järelikult võimalik, et pakkumuses on tehtud ilmne tehniline viga. Antud juhul see nii ei ole. 8.4.2.2.2. Puudub vaidlus, et VAU-362 tüüpi trafosid on erinevaid: 1) trafod VAU-362, millel on üks primaarne nimivool (250A nagu on pakkunud pakkumuses Vaidlustaja); ja 2) trafod VAU-362, millel on kaks primaarset nimivoolu (250-500A nagu on RHAD-is nõudnud Hankija). Seega trafo tüüp VAU-362 iseenesest ei sisalda endas sellist tehnilist informatsiooni, millest võiks nähtuda vea ilmsus. Kui viga pakkumuses ei ole ilmne, puudus Hankijal kohustus Tingimusele mittevastavuse kohta Vaidlustajalt selgitusi küsida rääkimata sellest, et Hankija pidanuks andma Vaidlustajale võimaluse Tingimusele mittevastavust pakkumuses kõrvaldada. Vaidlustaja jätab mulje, et küsimus on vaid osaliselt esitamata andmete lisamises pakkumusse (pakkumuses esitatud näitajale 250 tahetakse lisada juurde -500 ja saada näitaja 250-500), millega esitatud pakkumust sisuliselt ei muudeta, kuid tegelikkuses tähendab andmete lisamine pakkumusse pakkumust täiesti uuele trafole - pakkumus ühe primaarse nimivooluga trafole muudetaks pakkumuseks kahele primaarse nimivooluga trafole, st tegemist ei oleks enam pakkumuste esitamise tähtpäevaks pakutud trafoga. Vaidlustuskomisjon on seisukohal, et antud juhul kaasneks Vaidlustaja poolt teha soovitavate muudatusega tegelikult uue pakkumuse esitamine. 8.4.2.2.3. Kui pakkumuse mittevastavus RHAD-i tingimustele on pakkumuses ilmne (ilmselge, sulaselge, päevselge1) ja mittevastavuse kõrvaldamine oleks võimalik üksnes uute andmete esitamise kaudu, on tegemist pakkumuse lubamatu muutmisega pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva, millise olukorraga on tegemist ka käesoleval juhul: pakkumuse mittevastavus seisneb Tingimusele mittevastava trafo pakkumises ja Tingimusele vastavuseks on vaja muuta pakkumuses pakutavat trafot - pakkuda ühe primaarse nimivooluga trafo VAU-362 250A asemel teistsugust trafot, kahe primaarse nimivooluga trafot VAU-362 250-500A. Pärast pakkumuste esitamise tähtaja saabumist on ühe seadme (trafo) asendamine teisega käsitletav pakkumuse sisulise muutmisena ja tegemist ei ole ilmse tehnilise vea ega vormistusliku kirjavea parandamisega. 8.4.2.3. Kokkuvõtlikult on vaidlustuskomisjon seisukohal, et Hankija ei pidanud Tingimuse täitmise (mittetäitmise) kohta Vaidlustajalt selgitusi küsima ja ta ei rikkunud selgituste küsimata jätmisega (ja Vaidlustaja poolt 15.11.2023 esitatud uute andmetega arvestamata jätmisega) kaalutlusreegleid, kuna talle oli Vaidlustaja pakkumuse vastavuse kontrollimisel selge, et puudus pakkumuses ei ole selgitustega kõrvaldatav (Hankija on õigesti leidnud, et kuna Hankijale on pakutud vale primaarse nimivooluga trafot, on viga pakkumuses sisuline). 8.4. Tulenevalt eespooltoodust on vaidlustuskomisjon seisukohal, et mittevastavus Tingimusele Vaidlustaja pakkumuses esines, vastav puudus on pakkumusest selgelt tuvastatav ja pärast pakkumuste esitamise tähtpäeva polnud see enam kõrvaldatav, mistõttu on Hankija Vaidlustaja pakkumuse õigesti tagasi lükanud (kooskõlas Juhiste p-ga 12.2.2). Asja lahendamisel ei oma tähtsust see, kas RHAD oli mahukas või mitte – isegi mahuka RHAD- i korral ei ole lubatav pakkumuse parandamiseks (Tingimusele vastavuse saavutamiseks) pakkumuse muutmine. Samuti lükkab Hankija tagasi RHAD-i tingimustele mittevastava pakkumuse ning otsuse õiguspärasus ei sõltu sellest, kas Vaidlustaja tahtis või ei tahtnud Riigihankes mittevastavat pakkumust esitada (tahtluse tuvastamine ei ole RHAD-i tingimustele mittevastava pakkumuse tagasilükkamise otsuse tegemiseks vajalik). 1 Sõnaveeb (ilmne) https://xn--snaveeb-10a.ee/search/unif/dlall/dsall/ilmne/1 9 (10) 9. Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsus on vaidlustatud põhjusel, et Vaidlustaja pakkumuse vastavaks tunnistamisel tulnuks hindamiskriteeriumidest nähtuvalt Kolmanda isiku pakkumuse asemel tunnistada edukaks Vaidlustaja pakkumus. Kuna vaidlustuskomisjon on seisukohal, et Vaidlustaja pakkumuse tagasilükkamise otsus on õige, puudub alus ka Kolmanda isiku pakkumuse edukaks tunnistamise otsuse kehtetuks tunnistamiseks. 10. Vaidlustusmenetluse kulud Lähtudes sellest, et vaidlustus jääb RHS § 197 lg 1 p-i 4 alusel rahuldamata ja Kolmandal isikul menetluskulusid ei tekkinud, kuulub vaidlustusmenetluse kulude osas kohaldamisele RHS § 198 lg 3. Hankija taotleb esitatud menetluskulude nimekirja järgi vaidlustusmenetluses kantud lepingulise esindaja kulude väljamõistmist kogusummas 3746 eurot (käibemaksuta) 13 tunni õigusabi osutamise eest keskmise tunnitasu määraga 288 eurot. Vaidlustuskomisjon leiab, et vaidlustusasi ei olnud mahukas ega keerukas, mistõttu peab vaidlustuskomisjon põhjendatuteks kulusid 9 tunni õigusabi osutamise eest summas 2592 eurot (käibemaksuta) ja need tuleb Vaidlustajalt välja mõista. Vaidlustaja kulud jäävad tema enda kanda (allkirjastatud digitaalselt) Angelika Timusk 10 (10)