Aare Anderson
Luunja Vallavalitsus Meie 06.04.2023 nr 7-5/230506/2301894
[email protected]
Üle kinnistu piiri asuva ehitise lammutamise ettekirjutus
Austatud vallavanem
Õiguskantsleril paluti kontrollida, kas Luunja Vallavalitsus on järginud hea halduse tava ning
isikute põhiõiguste ja -vabaduste tagamise põhimõtet. Avaldaja selgitas, et vald tegi talle
ettekirjutuse piirdeaia lammutamiseks, kuna valla hinnangul ulatub piirdeaed üle kinnisasja piiri
ja asub vallale kuuluval maal. Kuigi vald on nüüd tunnistanud piirdeaia lammutamise ettekirjutuse
kehtetuks, ei ole avaldaja kindel, et vald ei tee ettekirjutust uuesti.
Õiguskantsler ei hinda seda, kas kõnealune piirdeaed on õiguspärane, ega seda, kas see asub võõral
maal. Need asjaolud saab kindlaks teha vald ja kui neis asjus tekib vaidlusi, tuleb need vajaduse
korral lahendada kohtus. Vald saab kasutada kõiki õiguspäraseid võimalusi, et asjas selgust tuua
ja esile kerkivad probleemid lahendada. Mõistagi peab vald juhinduma asjakohastest õigusaktide
nõuetest ja põhimõtetest. Seaduslikkuse põhimõtte (põhiseaduse § 154 lg 1 ja § 3) järgi peavad
kõik valla toimingud ja haldusaktid olema seadusega kooskõlas. See tähendab ühtlasi, et vald ei
saa nõuda seda, mille nõudmiseks pole seaduslikku alust, ning alati tuleb järgida ka ettenähtud
menetlusreegleid.
Praegusel juhul on eelkõige küsimus selles, kas piirdeaed on ehitatud üle kinnistu piiri. Piiri
kindlakstegemist on käsitletud asjaõigusseaduse §-s 129 ja vastavaid maakorraldustoiminguid
käsitlevad menetlusnormid on sätestatud maakorraldusseaduse §-s 15.
Kui selgub, et ehitis ulatub üle kinnisasja piiri, tuleb leida lahendus asjaõigusseaduse § 148 järgi.
Nende sätete põhjal tekkinud vaidlusi lahendatakse tsiviilkohtumenetluses maakohtus.
Vallal on praeguse olukorra lahendamisel samasugused õigused, nagu on teistel maaomanikel. See
tähendab, et maaomanikuna ei ole vallal teiste maaomanikega võrreldes suuremaid õigusi. Kuigi
vallal on mitme seaduse alusel võimalik rakendada avaliku võimu volitusi (sh saab vald rakendada
korrakaitseorganile lubatud meetmeid), tuleb vallal hoiduda nende volituste kasutamisest valda
ennast puudutavate eraõiguslike vaidluste lahendamisel.
Ettekirjutus on korrakaitseabinõu, millega saab lahendada avalik-õiguslike normide rikkumisi.
Eraõiguslike vaidluste lahendamiseks ei ole ettekirjutus üldjuhul kohane. See järeldub juba
korrakaitseseaduse (KorS) § 4 lõikest 2. Selles sättes on öeldud, et eraõiguse normide järgimine ja
isikute subjektiivsete õiguste kaitstus on avaliku korra osa vaid niivõrd, kuivõrd kohtulikku
õiguskaitset ei ole võimalik õigel ajal saada ja ilma korrakaitseorgani sekkumiseta ei ole õiguse
realiseerimine võimalik või on oluliselt raskendatud ja kui ohu tõrjumine on avalikes huvides.
2
Kõnealusel juhul ei ole KorS § 4 lõikes 2 sätestatud tingimused täidetud. Asjaolu, et ehitis võib
ulatuda üle kinnisasja piiri ja asuda vallale kuuluval maal, ei tähenda tingimata avalike huvide
rikkumist. Ka ei ole üle piiri asuva ehitise puhul praegu võimalik väita, et vallal ei ole
maaomanikuna võimalik õigel ajal saada kohtulikku õiguskaitset, eriti olukorras, kus piirdeaed on
samas asukohas püsinud juba aastaid ning ei ole näha ka ettekirjutust õigustavat ohtu selles, kui
seda piirdeaeda viivitamatult ei lammutata.
Vald peab tagama, et kõik valla toimingud ja haldusaktid, sealhulgas ettekirjutused, oleksid
õiguspärased. Ettekirjutus on õiguspärane, kui selle on teinud pädev haldusorgan, ettekirjutuse
andmisel kehtiva õiguse alusel ja sellega kooskõlas, kui see on proportsionaalne ja
kaalutlusvigadeta (haldusmenetluse seaduse § 54, KorS § 1 lg 2).
Ettekirjutus tuleb teha kõiki kohalduvaid õiguspõhimõtteid ja -nõudeid arvestades. Ühtlasi tuleb
järgida ajakohasest eriseadusest tulenevaid tingimusi. Ehitise lammutamise ettekirjutust on
käsitletud ehitusseadustiku (EhS) §-s 132 lõikes 3, millest järeldub, et lammutamise ettekirjutus
saab olla õigustatud vaid väga kaalukatel põhjustel. Ka kohus on selgitanud, et lammutamise
ettekirjutust ei tohi teha pelgalt ehitamise õigusvastasuse tõttu, vaid selleks peab olema veel
kaalukaid põhjusi (RKHKo 21.11.2022, 3-19-2398, p 17).
Isegi kui peaks selguma, et piirdeaed on ebaseaduslik, tuleb enne selle lammutamise ettekirjutuse
tegemist kaaluda, kas seda ehitist oleks võimalik seadustada. Kaalumise nõue tuleb
proportsionaalsuse nõudest. Ehitise lammutamise ettekirjutus võib osutuda ebaproportsionaalseks
näiteks siis, kui ehitis vastab sisuliselt nõuetele, selle olemasolu ei riku kellegi õigusi ega ole
vastuolus ka avalike huvidega ning on võimalik, et sama ehitise oleks saanud rajada ka kõigi
nõuete kohaselt.
Lammutamise ettekirjutus on kaalutlusotsus, mida tehes tuleb arvesse võtta kõiki olulisi
asjaolusid, sealhulgas seda, et ehitis on rajatud ebaseaduslikult (nt RKHKo 26.11.2002, 3-3-1-64-
02, p 10). Kui selgub, et ehitis ulatub üle kinnisasja piiri, tuleb see olukord lahendada kooskõlas
asjaõigusseaduses sätestatuga.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Ülle Madise
Ago Pelisaar 693 8407
[email protected]