H.N._vastus

Henno Nurmsalu Teie 03.03.2023 nr Nurmsalu Õigusabi OÜ [email protected] Meie 05.04.2023 nr 6-1/230527/2301880 Austatud Henno Nurmsalu Pöördusite õiguskantsleri poole, kuna Teie hinnangul võib süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise regulatsioon jätta kriminaalmenetluse käigus kahju saanud inimesed kaitseta, kuna taotlus kahju hüvitamiseks tuleb esitada juba menetluse ajal või hiljemalt kuue kuu jooksul pärast kohtumenetluse lõppu. Täname Teid olulise küsimuse eest. Abstraktselt hinnates ei ole meil praegu põhjust kahelda süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse (edaspidi ka SKHS) Teie viidatud sätete põhiseaduspärasuses. Riigikohtu praktika kohaselt on kriminaalmenetluses tõe väljaselgitamine oluline üldine huvi ja isikul on kohustus taluda tema suhtes kriminaalmenetluse toimingute tegemist ning põhiõiguste piiranguid.1 Küll aga on Riigikohus leidnud, et kui on rakendatud isiku põhiõigusi intensiivselt piiravaid meetmeid, siis võib eeldada nende ülemäärasust, kui isik mõistetakse õigeks. Sellises olukorras tuleb isikule tekkinud kahju hüvitada vähemalt õiglases määras. Kuna isikul lasub kohustus taluda tema suhtes õiguspäraselt rakendatud meetmeid, siis sellest tulenevalt hüvitatakse üksnes see kahju, mis on isiku talumiskohustuse suhtes ilmselt ülemäärane. Seetõttu nähti süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seadusega ette kahju hüvitamine kahe suure juhtumite grupi korral. Esimese grupi moodustavad juhtumid, mil isiku suhtes on kohaldatud süüteomenetluse meedet, mis intensiivselt riivas tema põhiõigust (vahistamine, kinnipidamine, ametikohalt kõrvaldamine, elukohast lahkumise keeld, vara arestimine), kuid mille talumise kohustus ei ole menetluse lõpptulemust arvestades proportsionaalne – eelkõige kui isik on õigeks mõistetud või lõpetatakse tema suhtes menetlus kriminaalmenetluse aluse puudumise tõttu. Teise grupi moodustavad juhtumid, mil menetleja (prokuratuur, uurimisorgan, väärteo kohtuväline menetleja) on süüliselt rikkunud menetlusõiguse normi ja sellega põhjustanud isikule kahju. Süüline menetlusõiguse rikkumine on kahju hüvitamise aluseks sõltumata sellest, milline on süüasja menetluse lõpptulemus. 2 Regulatsiooni loomisel lähtuti eeldusest, et isiku süüdimõistmisel üldjuhul tal kahju hüvitamise õigust ei teki, sest süüasja lõpptulem viitab sellele, et kriminaalmenetlus oli põhjendatud. Põhjendatud olid seega ka kriminaalmenetluse käigus ette võetud sammud (vahistamine, vara arestimine jne). Üldreeglist tehti siiski paar erandit. Nimelt on süüdistataval (või menetlusalusel isikul väärteomenetluses) õigus süüdimõistva otsuse korral nõuda menetluse käigus kohaldatud 1 RKÜKo 31.08.2011, 3-3-1-35-10, p 67; 30.08.2011, 3-3-1-15-10, p-d 43-44. 2 Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse eelnõu seletuskiri, kättesaadav Riigikogu kodulehel.  2 meetmega tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema suhtes kohaldatud meede on oluliselt koormavam võrreldes talle mõistetud või määratud karistusega. Samuti on isikul süüdimõistva otsuse korral õigus nõuda ebamõistliku menetlusajaga tekitatud kahju hüvitamist juhul, kui tema karistust mõistliku menetlusaja ületamisest hoolimata ei kergendata (SKHS § 5 lg 4). Kahju hüvitamise taotluse esitamist on põhjalikult selgitanud Riigikohus. Isik võib nõuda talle menetleja poolt süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamist SKHS-s sätestatud alustel, ulatuses ja korras (SKHS § 4). Kahju hüvitatakse kahju kandnud isiku kirjaliku taotluse alusel (SKHS § 12 ls 1). Üldreeglina tuleb kahju hüvitamise taotlus kohtumenetluse kestel esitada maakohtule enne kohtuliku uurimise lõpetamist (SKHS § 18 lg 1). Erandjuhul võib hüvitistaotluse esitada kuue kuu jooksul maakohtu lahendi kuulutamisest arvates ringkonnakohtule, kui taotlust polnud mõjuval põhjusel võimalik maakohtule esitada (SKHS § 21 lõiked 1 ja 3), või kuue kuu jooksul ringkonnakohtu või Riigikohtu lahendi jõustumisest arvates prokuratuurile, kui isik jättis mõjuval põhjusel taotluse ringkonnakohtule esitamata või kui kahju hüvitamise nõude aluse olemasolu selgus alles kassatsioonimenetluses ning isik jättis mõjuval põhjusel taotluse Riigikohtule esitamata (SKHS § 21 lg 4). SKHS seletuskirjas toodud näited mõjuvatest põhjustest taotluse esitamisega viivitamiseks langevad suuresti kokku Teie avalduses toodud näidetega, mis põhjusel võib inimene kahju hüvitamise taotluse esitamisega hilineda (nt kui kõrgema astme kohus mõistab inimese üllatuslikult õigeks). Seega peaks praktikas olema tagatud võimalus kahju hüvitamiseks. Kohtumenetluses osaleb enamasti ka professionaalne õigusteadmistega kaitsja, kes peaks kahju hüvitamise taotluse esitamisele mõtlema. Nii näiteks on riigikohus lugenud mõjuvaks põhjuseks SKHS § 21 mõttes ka selle, kui riigi õigusabi korras määratud kaitsja on rikkunud hoolsuskohustust, jättes hüvitistaotluse õigel ajal esitamata. Lisaks tuleb arvestada, et SKHS § 14 lõike 4 järgi on SKHS § 7 alusel kahju hüvitamise taotluse esitamise tähtaeg kolm aastat kahjust teadasaamisest, kuid mitte rohkem kui 10 aastat kahju tekitamisest või selle põhjustanud sündmusest arvates – tähtaeg on samasugune nagu kahju hüvitamise tähtaeg üldises riigivastutusõiguses riigivastutuse seaduse § 17 lg 3 ja halduskohtumenetluse seadustiku § 46 lg 4 järgi. Kui Teil peaks praktikas siiski esinema olukord, kus SKHS-is sätestatud tähtaeg kahju hüvitamise taotlemiseks ei ole piisav, siis oleks kõige tõhusam pöörduda kahju hüvitamise ja tähtaja ennistamise taotlusega kohtu poole ning vajadusel ühtlasi tõstatada ka küsimus SKHS regulatsiooni põhiseaduspärasusest. Kohtul on kohustus seaduse kohaldamisel kontrollida ka selle vastavust põhiseadusele. Kui kohus leiab, et seadus on vastuolus põhiseadusega, siis tunnistab ta selle põhiseadusega vastuolus olevaks, jätab selle kohaldamata ning edastab otsuse või määruse Riigikohtule põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse algatamiseks (põhiseaduslikkuse järelevalve kohtumenetluse seaduse § 9). Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Marju Agarmaa õiguskorra kaitse osakonna juhataja-õiguskantsleri nõunik õiguskantsleri volitusel Marju Agarmaa 693 8447 [email protected]