dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Harjumaa Kose vald Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu algatamine ja KSH algatamata jätmise eelnõu

Maanteeamet · 11. juuni 2020
Viit
15-2/20/27681-1
Registreeritud
11. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Kose Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Krista Einama (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)
Lahendamise tähtaeg
10. juuli 2020

Failid

  • 📎E-kiri.pdf426 KB
  • 📎Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva (3).asice4555 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Liis Ninn <[email protected]> Saadetud: 11.06.2020 08:37 Adressaat: Liis Ninn <[email protected]> Teema: FW: Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule Manused: Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva (3).asice From: Kose Vallavalitsus <[email protected]> Sent: Wednesday, June 10, 2020 10:30 AM To: [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected]; [email protected] Cc: [email protected] Subject: Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule Tere, Edastan Teile Kose Vallavalitsuse kirja „Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule“. Lugupidamisega, Kärol Vaiksaar Sekretär-asjaajaja 6339 300 KOSE VALLAVALITSUS Lp koostöö tegija 09.06.2020 nr 7-1.2/829 vastavalt nimekirjale Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule Austatud koostöö tegija Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 6 p 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada. PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist (edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Tuginedes eelpool toodule, esitame Teile ettepanekute esitamiseks Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringule koostatud lähteseisukohad ja seisukohtade esitamiseks aktsiaselts KOBRAS poolt koostatud KSH eelhinnangu (töö nr 2019-226). Koos lähteseisukohtade ja KSH eelhinnanguga esitame ka asjakohase otsuse eelnõu. ___________________________________________________ Hariduse tn 1 Telefon 633 9300 Registrikood 75011547 Kose 75101 GSM 53 739 942 E-post: [email protected] HARJUMAA Faks 675 6177 Konto 1120132608 Palume ettepanekud ja seisukohad esitada kirja kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul. Lugupidamisega /allkirjastatud digitaalselt/ Merle Pussak vallavanem Lisad: 1. Detailplaneeringu lähteseisukohad 2. KSH eelhinnang 3. Otsuse eelnõu Enelin Alter, [email protected], 6339325 09.06.2020 Lähteseisukohad Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks 1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kose Vallavalitsus lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks. Lähteseisukohad koostas Kose Vallavalitsuse arhitekt Enelin Alter. 2. Detailplaneeringu koostaja, eesmärk ja ülesanded, planeeritav ala ja muu vajalik info Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostaja on Kose Vallavalitsuse 4. septembri 2019 korralduse nr 526 „Eduka pakkuja kinnitamine“ kohaselt aktsiaselts KOBRAS. Detailplaneeringu eesmärk on uue lasteaia hoone ja seda teenindava taristu ning spordirajatiste rajamine planeeritavale maa-alale, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine. Planeeritava ala pindala kokku ca 9,3 ha. Detailplaneeringu ülesanded on:  planeeringuala kruntideks jaotamine;  krundi hoonestusala määramine;  krundi ehitusõiguse määramine;  detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku asukoha määramine;  ehitise ehituslike tingimuste määramine;  ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;  liikluskorralduse põhimõtete määramine;  haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;  kuja määramine;  kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;  müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;  servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks määramise vajaduse märkimine. 1/6 09.06.2020 Joonis 1. Planeeritav ala (Allikas: EOMAP). Joonis 2. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust, kuhu on peale märgitud juhtotstarbe nimed. 2/6 09.06.2020 Joonis 3. Katastriüksustele ulatuvad kitsendused (Allikas: Maa-amet). 3. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid (PlanS § 142 lg 2). PlanS § 9 kohaselt on planeerimismenetlus avalik ning planeerimisalase tegevuse korraldajal tuleb avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid ja avalikke arutelusid. PlanS § 142 lõike 4 alusel on valdkonna eest vastutaval ministril või tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel koostööd või keda tuleb koostamisse kaasata. Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad isikud ja asutused Maa-amet Osaühing JÄÄKRISTALL (Hariduse tn 2b) Terviseamet Põhja regionaalosakond OÜ Alexela Tanklad (Ujula tn 10, Ujula tn 12) Päästeamet Põhja päästekeskus Kose Äripark OÜ (Nigula tn 1, Nigula tn 3, 3/6 09.06.2020 Nigula tn 5, Nigula tn 7) Maanteeamet Aini Roomet ja Sven Õunpuu (Ujula tn 4) Elektrilevi OÜ Sven Andresen (Ujula tn 4a) OÜ KOSE VESI Avo Kompus (Ujula tn 4b) Telia Eesti AS Ecoterm AS (Ujula tn 6, Ujula tn 8) Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Radix Transport OÜ (Hariduse tn 2c, Hariduse tn 2d) Keskkonnaamet (ainult KSH eelhinnangu Ralf Vilba (Nerrivälja) menetluse raames) Piia Kruusement (Nerri põld) Tiiu Karner (Vana-Kalsu) Kose lasteaed PäevaLill MTÜ FC Kose Kose Kultuurikeskus Kose Spordimaja Mittetulundusühing Kose Koolitus AS KOSE AGRO (Linnari maa rentnik) 4. Detailplaneeringu koostamise eeldatava ajakava Planeeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning haldusmenetluse seadus. Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ajakava on koostatud võimalikult parima koostöö korral erinevate osapooltega. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis sõltuvad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest ja KSH1 eelhinnangust. Ajakava on väljatöötatud PlanS toodud menetluse põhjal. Etapp Toimumise eeldatav aeg Hinnapakkumuse küsimine detailplaneeringu ja KSH 2019 august eelhinnangu koostamiseks Eduka pakkuja kinnitamine, lepingu sõlmimine 2019 september Geodeetilise alusplaani koostamine 2019 september – oktoober, täiendused 2020 mai KSH eelhinnangu koostamine (PlanS § 142 lg 6) 2019 november, täiendused 2020 mai Lähteseisukohtade koostamine, ettepanekute küsimine isikutelt 2020 mai – juuli ja asutustelt, laekunud ettepanekute läbivaatamine ja vajadusel täienduste tegemine (PlanS § 6, § 81) KSH eelhinnangu kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha 2020 juuni – juuli küsimine, laekunud ettepanekute läbivaatamine (PlanS § 142 lg 6, KeHJS2 § 33 lg 6) Planeeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse 2020 august 1 KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine 2 KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus 4/6 09.06.2020 tegemine volikogu poolt (PlanS § 77 lg 1) Lähteseisukohtade avalikustamine valla veebilehel (PlanS § 81 2020 august lg 6) Planeeringu eelnõu (eskiisi) koostamine, sh korraldaja poolne 2020 juuni - september materjalide ülevaatamine (PlanS § 82) Planeeringu eelnõu (eskiisi) tutvustamine volikogu istungil 2020 oktoober Planeeringu eelnõu (eskiisi) avaliku väljapaneku korraldamine, 2020 november – 2021 eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu jaanuar korraldamine, eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste arvestamine, materjalide korrigeerimine (PlanS § 82, 83, 84) Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate küsimine 2020 detsember riigihalduse ministrilt (PlanS § 142 lg 4) Eelnõu (eskiisi) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuste 2021 veebruar – märts andmiseks ja nende alusel materjalide korrigeerimine (PlanS § 85) Planeeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise 2021 aprill otsuse tegemine volikogu poolt (PlanS § 86) Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine (PlanS § 2021 mai - juuni 87, 88) Avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul laekunud arvamuste 2021 juuli - august läbitöötamine, väljapaneku ja arutelu tulemuste arvestamine, materjalide korrigeerimine (PlanS § 89) Planeeringu esitamine valdkonna eest vastutavale ministrile 2021 august heakskiitmiseks (PlanS § 90) Planeeringu kehtestamise otsuse tegemine volikogu poolt 2021 september (PlanS § 91) Muudatuse sisseviimine üldplaneeringusse (PlanS § 142 lg 7, 8) 2021 oktoober 5. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid  Planeerimisseadus;  Kose valla üldplaneering (kehtestatud Kose Vallavolikogu 17. novembri 2011 määrusega nr 83);  Kose valla arengukava 2015-2025;  Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029;  Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“;  Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;  Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering (kehtestatud Kose Vallavolikogu 24. aprilli 2008 otsusega nr 155). 6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine 5/6 09.06.2020 Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke, kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Detailplaneeringu koostamise raames tuleb läbi viia liiklusuuring. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse, ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel. 7. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks, detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale. Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Detailplaneering avalikustatakse vastavalt planeerimisseadusele. PlanS § 81 lg 6 kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad koos käesoleva seaduse § 127 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse Kose valla veebilehel Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud seletuskirjas ja joonistest. Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019 määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“. Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kose Vallavalitsus. Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt ja paberkandjal. Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele. Digitaalselt esitatakse ühes eksemplaris planeering kahel CD-l või USB mälupulgal. CD plaat / USB mälupulk tuleb köita kahe identse paberkandja eksemplari koosseisu. 8. Lähteseisukohtade esitamine ettepanekute saamiseks ja lähteseisukohtade muutmine PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab Kose Vallavalitsus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lg 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. Asutused ja kaasatavad on välja toodud lähteseisukohtade punktis 4. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada. PlanS § 81 lõike 5 kohaselt vaatab Kose Vallavalitsus esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtades vajalikud muudatused. PlanS § 81 lg 6 kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad koos käesoleva seaduse § 127 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega avalikustatakse Kose valla veebilehel. 6/6 EELNÕU 09.06.2020 Eesti Vabariik Harju maakond Kose vald KOSE VALLAVOLIKOGU OTSUS Kose xx. xxxxx 2020 nr Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes ehitusloakohustusliku hoone ning § 125 lg 1 p 3 kohaselt olulise avaliku huviga rajatise püstitamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on uue lasteaia hoone ja seda teenindava taristu ning spordirajatiste rajamine planeeritavale maa-alale, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine. Planeeritava alana käsitletakse järgmisi maaüksuseid Kose alevikus: Linnari (katastritunnus 33702:001:0598, sihtostarve 100% maatulundusmaa), Nerrila (katastritunnus 33702:001:0316, sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Tankla tee (katastritunnus 33801:001:0497, sihtotstarve 100% transpordimaa), Ujula tn 10a (katastritunnus 33702:003:0196, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa), Hariduse tn 2 (katastritunnus 33801:001:1171, sihtotstarve 100% ühiskondlike ehitiste maa), Hariduse tn 2b (katastritunnus 33702:003:0490, sihtotstarve 100% elamumaa) ja Ujula tänav (katastritunnus 33801:001:0268, sihtotstarve 100% transpordimaa), Kose-Jägala kergtee L12 (katastritunnus 33801:001:0840, sihtotstarve 100% transpordimaa), 12 Kose-Jägala tee (katastritunnus 33701:002:0324, sihtotstarve 100% transpordimaa), Ujula tn 2 (katastritunnus 33801:001:0430, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Planeeritava ala pindala kokku ca 9,3 ha ning planeeringuala piir on nähtav lähteseisukohtades. Planeerimisseaduse § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut. Planeerimisseaduse § 142 lg 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringuga määratud maakasutuse juhtotstarbe ulatuslik muutmine läbi detailplaneeringu üldplaneeringu põhilahenduse muutmine. Kose valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 on määratud detailplaneeringu koostamise kohutusega alad ja juhud. Peatükis 2.5 on kirjas, et kui detailplaneering muudab planeeritaval alal üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonid haljasala, segahoonestusala (ärimaa/elamumaa) ning äri- ja väikeettevõtlusmaa. Planeeringuga taotletakse aga ühiskondlike ehitiste maa juhtfunktsiooni, mistõttu tuleb detailplaneeringut menetleda üldplaneeringut muutvana. Planeerimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid. Planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada EELNÕU 09.06.2020 uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud detailplaneering kehtetuks. Planeeritaval alal, Tankla tee katastriüksusel, 12 Kose-Jägala tee (33701:002:0324) poolses osas, kehtib Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering, mis on kehtestatud Kose Vallavolikogu 24. aprilli 2008 otsusega nr 155, mis muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel osaliselt kehtetuks. Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 kohaselt esitas Kose Vallavalitsus üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad Maa-ametile, Maanteeametile, Terviseametile, Päästeametile, Rahandusministeeriumile, Elektrilevi OÜ-le, OÜ-le KOSE VESI, Telia Eesti AS-le, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele, osaühingule JÄÄKRISTALL, OÜ-le Alexela Tanklad, Kose Äripark OÜ-le, Aini Roomet`ile, Sven Õunpuu`le, Sven Andresen`ile, Avo Kompus`ele, Ecoterm AS-le, Radix Transport OÜ-le, Ralf Vilba`le, Piia Kruusement`ile, Tiiu Karner`ile, AS-le KOSE AGRO, Kose Lasteaed Päevalill juhataja Evelin Sillaste`le, MTÜ FC KOSE juhatuse liikme Pelle Pohlak`ule, Kose Kultuurikeskuse juhataja Kerli Sild`ile, Kose Spordimaja juhataja Marden Muuk`ile ning Mittetulundusühingule Kose Koolitus. Eelnõu täieneb vastavalt tagasisidele. Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lõpliku otsuse keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus. Eelhinnangu on koostanud aktsiaselts KOBRAS (töö nr 2019-226). Kose Vallavalitsus esitas keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koos otsuse eelnõuga Maa-ametile, Maanteeametile, Keskkonnaametile, Päästeametile, Terviseametile, Rahandusministeeriumile ja tehnovõrkude valdajatele (kirjad registreeritud dokumendiregistris 10. juuni 2020 nr 7- 1.2/xxx all) seisukohtade andmiseks. Eelnõu täieneb vastavat tagasisidele. Eelhinnang kuulub keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse juurde vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse § 11 lõikele 4. Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12 kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus. Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Kose Vallavolikogu (aadress Hariduse tänav 1, Kose alevik, 75101 Kose) ning koostamise korraldaja Kose Vallavalitsus (aadress Hariduse tänav 1, Kose alevik, 75101 Kose). Detailplaneeringu koostaja on aktsiaselts KOBRAS. Detailplaneeringu algatamine ei too kaasa õigustatud ootust ühelegi osapoolele detailplaneeringu kehtestamise osas. Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 1 punkti 2, planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1, § 142 lõike 2, § 142 lõike 6, § 128 lõike 1, § 125 lõike 1 punki 1 ja 3, § 125 lõike 2, § 77 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, § 35 lõiked 5, 6 ja 7 ning aktsiaselts KOBRAS poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (töö nr 2019- 226), EELNÕU 09.06.2020 KOSE VALLAVOLIKOGU O T S U S T A B: 1. Algatada Kose valla üldplaneeringut muutev Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering. 2. Jätta algatamata Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. 3. Detailplaneeringu koostamisele asudes võtta aluseks Kose Vallavalitsuse poolt koostatud lähteseisukohad. 4. Kose Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest: 4.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Kose valla veebilehel; 4.2. 30 päeva jooksul ajalehtedes Kose Teataja ja Harju Elu; 4.3. 30 päeva jooksul planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 sätestatud koostöö tegijaid ja kaasatavaid isikuid. 5. Kose Vallavalitsusel teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest: 5.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Harju Elu ja Kose valla veebilehel; 5.2. 14 päeva jooksul asjakohaseid asutusi. 6. Kose Vallavalitsusel avalikustada Kose valla veebilehel üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad koos isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega. 7. Otsusega on võimalik tutvuda Kose valla dokumendiregistris ja tööajal Kose Vallavalitsuses (aadress Hariduse tänav 1, Kose alevik, 751010 Kose). 8. Otsus jõustub teatavakstegemisest. 9. Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine on menetlustoiming, millega ei teki kellelegi õigustatud ootust, et Kose Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus. /allkirjastatud digitaalselt/ Uno Silberg Kose Vallavolikogu esimees Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 2019-226 Ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6561312 Y 566093 KOSE LASTEAIA JA SPORDIRAJATISTE DETAILPLANEERINGU KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: HARJU MAAKOND, KOSE VALD, KOSE ALEVIK Tellija: KOSE VALLAVALITSUS Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND 2020 TARTU Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik, osaliselt Linnari (katastritunnus 33702:001:0598), Nerrila (katastritunnus 33702:001:0316), osaliselt Tankla tee (katastritunnus 33801:001:0497), Ujula tn 10a (katastritunnus 33702:003:0196), osaliselt Hariduse tn 2 (katastritunnus 33801:001:1171), osaliselt Hariduse tn 2b (katastritunnus 33702:003:0490), osaliselt Ujula tänav (katastritunnus 33801:001:0268), osaliselt 12 Kose-Jägala tee (katastritunnus 33701:002:0324), osaliselt Kose-Jägala kergtee L12 (katastritunnus 33801:001:0840), osaliselt Ujula tn 2 (katastritunnus 33801:001:0430). TÖÖ EESMÄRK: Kose alevikku lasteaia ja spordirajatiste planeerimisega kaasneva keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja läbiviimise vajalikkus. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Kose Vallavalitsus Registrikood 75011547 Hariduse 1 Kose alevik 75101 Kose vald Harjumaa Kontaktisik: Enelin Alter Tel +372 633 9325 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel 730 0310 http://www.kobras.ee Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnaekspert Tel +372 730 0310 [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel +372 730 0310, +372 569 39300 [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 2 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated: • Ehitusuuringud EG10171636-0001; • Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002; • Omanikujärelevalve EO10171636-0001; • Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud: • Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00; • Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00; • Maaparanduse uurimistöö MU0010-00; • Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused: • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri; • Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd; • Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu; • Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau; • Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau; • Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola; • Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik; • Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring; • Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik; • Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Sisukord Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 3 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 1. KSH EELHINDAMISE EESMÄRK JA VAJALIKKUS ......................................................................... 5 2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM JA SISU ...................................................................................... 7 2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT ........................................................................................................ 7 2.2. KAVANDATAVA DETAILPLANEERINGU LÜHIKIRJELDUS ..................................................................... 9 2.3. SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................................... 11 2.3.1. VASTAVUS KÕRGEMA TASANDI PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA KAVANDATULE ........................... 11 2.3.2. SEOS LÄHIÜMBRUSES OLEVATE DETAILPLANEERINGUTEGA ...................................................... 15 2.4. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL TEISTESSE VALDKONDADESSE ............................................................................................................ 18 2.5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL ................................................................................................... 18 2.6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID ......................................... 18 3. DETAILPLANEERINGUALA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA KIRJELDUS .............................................................................................................................................. 18 3.1. ASUKOHT JA MAAKASUTUS .......................................................................................................... 18 3.2. LOODUSKESKKONNA KIRJELDUS .................................................................................................. 19 3.2.1. MAASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA .......................................................................... 19 3.2.2. MULLASTIK............................................................................................................................ 21 3.2.3. PINNAVEEKOGUD................................................................................................................... 21 3.2.4. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 ALAD ...................................................... 21 3.2.5. KULTUURIPÄRAND ................................................................................................................. 21 3.2.6. MUUD KITSENDUSED.............................................................................................................. 21 3.2.7. MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE .......................................................................................... 22 3.3. RESSURSSIDE (SH LOODUSVARADE NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK MITMEKESISUS) KASUTAMINE .............................................................................................................. 24 3.4. JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................................................... 25 4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ........ 26 4.1. MÕJU MAAKASUTUSELE ............................................................................................................... 26 4.2. MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE .................................................................................... 26 4.3. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU ...................................................................................................... 27 4.4. MUUD MÕJUD ............................................................................................................................. 28 5. OHT INIMESE TERVISELE VÕI KESKKONNALE, SEALHULGAS ÕNNETUSTE ESINEMISE VÕIMALIKKUS .......................................................................................................................................... 29 6. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE HINNANG .................................................................................... 29 7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED, SH EBASOODSA MÕJU TÕHUSA ENNETAMISE, VÄLTIMISE JA LEEVENDAMISE MEETMED .............................................................................................................. 30 8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................... 35 LISA 1. DETAILPLANEERINGU ALGATUSEELNE ESKIIS ................................................................... 37 Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 4 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 1. KSH EELHINDAMISE EESMÄRK JA VAJALIKKUS Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostaja on Kose Vallavalitsuse 4. septembri 2019 korralduse nr 526 „Eduka pakkuja kinnitamine“ kohaselt Kobras AS. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud 17.09.2019 Kose Vallavalitsuse ja Kobras AS vahel sõlmitud lepingu nr 2-2/27-2019 alusel. Töö eesmärk on Kose vallas Kose alevikus Linnari ja Nerrila kinnistule lasteaia, selle juurde kuuluva õueala (ca 5000 m2), õuemaja (ca 40 m2), parkmetsa/õpperaja ja parkla (ca 120 kohta) ning Linnari kinnistule spordirajatiste (pallimängude väljakute, pallimängude halli (ca 4000 m2), laste mänguväljaku ja välijõusaali) rajamisega ning Ujula tn 10 kinnistule parkla ja sõiduõppe platsi rajamisega kaasneva keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise ja KSH läbiviimise vajalikkus. Eelhindamise eesmärk on jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju ja on seega aluseks haldusaktile KSH algatamise või mittealgatamise kohta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 21 defineerib mõistet keskkonnamõju kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. Kuna kavandatav detailplaneering muudab kehtivat Kose valla üldplaneeringut, tuleb lähtudes planeerimisseaduse § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest (strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust, strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast alast) ning ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Eelhindamine toob vähese keskkonnamõjuga tegevuste korral välja, missuguste keskkonnast lähtuvate piirangutega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel ja hilisemate tegevuste elluviimisel. Eelhindamise tulemusena tuleb: • KSH algatada, kui detailplaneeringu realiseerimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju või eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju ei saa välistada; • KSH algatamata jätta, kui eeldavalt ei kaasne detailplaneeringu realiseerimisel olulist keskkonnamõju. Keskkonnameetmeid arvestatakse detailplaneeringu koostamisel, mõjud on leevendatavad või ärahoitavad. KSH algatamine või algatamata jätmine otsustatakse üldjuhl üheaegselt detailplaneeringu koostamise algatamisega. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus. Eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja KSH algatamise või algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS (§ 33 lg 4 ja 5), lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest (sealjuures planeerimisseadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“), samuti keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamatust (Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017), Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 5 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG juhendmaterjalist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (koostaja: Riin Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) ja heast tavast. KSH eelhindamise läbiviimine ja teabe kogumine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatel andmetel, st eelhindamise raames ei teostatud eraldiseisvaid täiendavaid uuringuid. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 6 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 2. Detailplaneeringu iseloom ja sisu 2.1. Planeeringuala asukoht Planeeringuala paikneb Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus järgmistel katastriüksustel kokku 9,3 ha suurusel alal (joonis 1 ja joonis 2) (Kose Vallavolikogu otsuse eelnõu Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu algatamise kohta): • osaliselt Linnari (katastritunnus 33702:001:0598, sihtostarve 100% maatulundusmaa, planeeringuga hõlmatav idapoolne osa pindalaga ca 3,7 ha); • Nerrila (katastritunnus 33702:001:0316, sihtotstarve 100% maatulundusmaa); • osaliselt Tankla tee (katastritunnus 33801:001:0497, sihtotstarve 100% transpordimaa); • Ujula tn 10a (katastritunnus 33702:003:0196, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa); • osaliselt Hariduse tn 2 (katastritunnus 33801:001:1171, 100% ühiskondlike ehitiste maa); • osaliselt Hariduse tn 2b (katastritunnus 33702:003:0490, 100% elamumaa); • osaliselt Ujula tänav (katastritunnus 33801:001:0268, 100% transpordimaa); • osaliselt 12 Kose-Jägala tee (katastritunnus 33701:002:0324, 100% transpordimaa). • osaliselt Kose-Jägala kergtee L12 (katastritunnus 33801:001:0840, sihtotstarve 100% transpordimaa), • Osaliselt Ujula tn 2 (katastritunnus 33801:001:0430, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Detailplaneeringuala paiknemine Joonis 1. Linnari katastriüksuse asukoht Kose vallas Kose alevikus (aluskaart: Maa-ameti maainfo kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps, 11.10.2019). Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 7 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Joonis 2. Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringuala paiknemine (lähteseisukohtade eelnõu Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks, joonis 1). Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 8 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Juurdepääs lasteaia ja spordirajatisteni on kavandatud Kose- Jägala maanteelt uue rajatava Tankla tee kaudu Joonis 3. Vaade alale, kuhu soovitakse rajada uus Kose lasteaed, õueala, parkmets koos õpperajaga, spordirajatised, sh pallimängude hall ja parkla, samuti juurdepääsutee paiknemine (Foto: Maa-ameti fotoladu, 24.04.2019). 2.2. Kavandatava detailplaneeringu lühikirjeldus Algatatava ja koostatava detailplaneeringu eesmärk on tulenevalt planeeringu algatamise otsuse ja lähteseisukohtade eelnõu järgi uue lasteaia hoone (mis mahutaks kokku 280 last, st 16 rühma), seda teenindava taristu ning spordirajatiste rajamine, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonid haljasala, segahoonestusala (ärimaa/elamumaa) ning äri- ja väikeettevõtlusmaa (vt ptk 2.3.1, joonis 4). Kose valla üldplaneeringus on kirjas, et kui koostatav detailplaneering muudab planeeritaval alal üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Planeeringuga taotletakse ühiskondlike ehitiste maa juhtfunktsiooni, mistõttu on tegemist kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kose Vallavalitsus soovib planeerida uue, kaasaegse ja ruumivajadust arvestava lasteaia hoone koos selle juurde kuuluva taristuga (sh mänguväljakud, varjualused, platsid, teed jms) osaliselt Linnari katastriüksusele (katastritunnus 33702:001:0598) ja osaliselt Nerrila katastriüksusele (kü tunnus 33702:001:0316), sealjuures lasteaia hoone on kavandatud peamiselt Nerrila katastriüksusele (Lisa 1, detailplaneeringu algatuseelne eskiis). Algselt oli kavas lasteaia hoone ja spordirajatised koos nende juurde kuuluva taristuga ära mahutada Linnari katastriüksusele ning Kose Vallavalitsus pöördus selles osas 20.06.2019 Maa-ameti poole taotlusega riigimaa (Linnari katastriüksuse) jagamiseks ja jagamise tulemusel moodustatava ligikaudu 2 ha suuruse Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 9 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG maaüksuse võõrandamiseks Kose vallale, kuna Kose vallal puudub lasteaia rajamiseks mujal sobiv maa- ala. Kose Vallavalitsus on taotluses toonud välja, et seoses Kose valla paikse elanikkonna suurenemisega (eelkõige põhjustatud sisserändest) on tekkinud juba käesoleval ajal lasteaiakohtade puudus. Kuna Kose vald asub Tallinnale väga lähedal, siis paljud lastega pered on soetanud endale just Kose valda elamise ja arvestades seda, et enamasti kasvab peredes 1-3 last, ei näe Kose Vallavalitsus kahanevat lasteaia laste arvu lähema 15 aasta jooksul. Käesoleval ajal töötab olemasolevas Kose Lasteaias 14 rühma: Kose alevikus 9, Habaja alevikus 2 ja Ravila alevikus 3. Kose-Uuemõisa lasteaed-koolis on 4 rühma. Maa-ametile esitatud taotluses väljendas Kose Vallavalitsus seisukohta, et lasteaiahoone ja vajalik taristu on vaja ära mahutada riigile kuuluval Linnari katastriüksuse idaosas 2 ha suurusel maa-alal. Vajaliku maa-ala suuruse määratlemise aluseks oli Kose Vallavalitsuse poolt 2019. aasta kevadel K&M Projektbüroo OÜ-lt tellitud ruumivajaduse analüüs, mille eesmärgiks oli teada saada, kui suurt maa-ala on vaja 280-le lapsele lasteaia rajamiseks (16 rühma). Analüüsi tulemusena selgus, et ainuüksi rühmaruumide paigutamiseks on vaja ca 2400 m² suletud brutopinda ning koos muude pindadega kokku oleks 16-rühmalise lasteaia suletud brutopind vähemalt 3300 m². Lisaks on 280-le lapsele vaja mänguväljakute ala 2100 m² ning parkimise ja transpordi korraldamiseks 2000 m². Tuginedes tehtud analüüsile jõudis Kose Vallavalitsus järeldusele, et uue lasteaia püstitamiseks on vajalik 2 ha suurune maa-ala ning teostatud otsingute ja analüüsi tulemusena jõuti Linnari maaüksuseni, mis on riigi omandis (valitseja Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Maa-amet). Maa-amet on oma 30.08.2019 vastuskirjas Kose Vallavalitsusele andnud teada, et kuna kohaliku lasteaia ülalpidamine on vallale seadusega pandud ülesanne, siis Maa-amet on seisukohal, et selleks otstarbeks maa taotlemine on põhjendatud. Maa-ametile 24.10.2019 edastatud kirjas andis Kose Vallavalitsus teada, et on jõudnud seisukohale, et Ujula tn 10a (kü 33702:003:0196) katastriüksusele ei ole otstarbekas planeerida kunstmuru jalgpalliväljakut1, kuna väljaku planeerimisel Ujula tn 10a katastriüksusele ei ole piisavalt ruumi, et tagada toimiv parkimiskorraldus ümbruskonnas. Kose Vallavalitsus annab teada, et Ujula tn 10a on ainuke katastriüksus piirkonnas, kus saab parkimist korraldada Kose Spordimaja, Kose Kultuurikeskuse, Kose Muusikakooli, Kose Algkooli, Kose lasteaed PäevaLill, Kose Gümnaasiumi kergejõustikustaadioni teenindamiseks. Samuti on katastriüksus hetkel kasutusel suurürituste ajal parklana ning kunstmuru jalgpalliväljaku rajamine antud katastriüksusele tekitaks tulevikus parkimiskorralduses probleeme (parkimiskohtade puudus). Sellest tulenevalt palus Kose Vallavalitsus põhimõttelist nõusolekut 4 ha suurusele Linnari kinnisasjast jagatavale osale lasteaia ja kunstmuru jalgpalliväljaku rajamiseks. Maa-amet edastas 28.11.2019 Kose Vallavalitsusele kirja (nr 6- 3/19/14283-4), milles annab teada, et selleks, et Kose Vallavalitsus saaks täita talle rahvatervise seadusega pandud ülesandeid, on põhjendatud Linnari kinnisasjast maa-ala võõrandamine jalgpalliväljaku rajamiseks ja seega nõustub Linnari katastriüksusest 4 ha suuruse ala eraldamisega lasteaia ja jalgpalliväljaku rajamiseks. Maa-ametil ei ole vastuväiteid Kose Vallavalitsuse taotluse lahendamiseks tingimusel, et Kose vald koostab ja kehtestab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mis võimaldaks lasteaia ja jalgpalliväljaku rajamist Linnari kinnisasjast jagatavale osale. Maa-amet juhib ühtlasi tähelepanu, et Maa-ameti ja AS-i Kose Agro vahel on 08.07.2013 sõlmitud rendileping nr 135 Linnari kinnisasja kasutamiseks põllumajanduslikul 1 Tol hetkel oli omavalitsusel kavas planeerida üksnes jalgpalliväljak. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 10 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG otstarbel, mis lõppeb korraliselt 01.10.2020 ja et Linnari kinnisasja jagamine on võimalik pärast detailplaneeringu kehtestamist ja AS ga Kose Agro sõlmitud rendi lepingu lõppemist. 2020. aasta alguses omandas Kose Vallavalitsus Linnari katastriüksusega lõunas piirneva Nerrila katastriüksuse ning otsustas laiendada planeeringuala Nerrila katastriüksusele eesmärgiga suurendada vahemaad kavandatavate spordirajatiste ja lasteaia ning selle juurde kuuluva õueala ja parkmetsa/õpperaja vahel ning see võimaldab kavandada ka spordirajatiste ümber müra- ja tuuletõkkevalli laiemalt ja kõrgemalt kui esialgu planeeritud. Detailplaneeringu algatamiseelse eskiisjoonise kohaselt kavandatakse lasteaia hoone osaliselt suuremas osas Nerrila kinnistule (1 korruseline ehitisealuse pindalaga ca 3000 m 2), ulatudes väiksemas osas ka Linnari kinnistule (2 korruseline ja ehitisealuse pindalaga ca 1500 m2). Planeeringu algatamiseelsel eskiisjoonisel Nerrila katastriüksusele kavandatud lasteaia juurde kuuluv parkmets koos õpperajaga (ca 6000 m2 suurusel maa-alal) täidab ühest küljest nii õppefunktsiooni kui ka kaitseb lasteaia õueala ümbritsevalt lagedalt alalt lähtuva tuule eest (kui puud on juba piisavalt suured). Nii tuule, sellega edasikantava tolmu kui maanteemüra levimise takistamiseks pallimängude väljaku, pallimängude hallini, mänguväljakuteni, välisjõusaalini, lasteaia hooneni ja selle juurde kuuluva õuealani ja parkmetsani on need kavandatud ümbritseda müra- ja tuuletõkkevalliga. Juurdepääs lasteaiale on kavandatud tugimaanteelt 12 Kose-Jägala km 2,98 uue tänava - Tankla tee (kü tunnus 33801:001:0497) kaudu (Lisa 1, detailplaneeringu algatuseelne eskiis). Tankla tee äärde on kavandatud ka jalg- ja jalgrattatee ning tee on kavas esialgu välja ehitada vähemalt selles mahus, et tagada kavandatavale lasteaiale ja spordirajatisteni juurdepääs. Hiljem, kui Tankla tee pikendatakse Hariduse ja Vahtra tänavani, on võimalik ka nendelt tänavatelt juurdepääs Tankla teele ja sealt lasteaiani ja spordirajatisteni. Maanteeamet on oma 08.10.2019 kirjas 15-2/19/42509-2 soovitanud Kose-Jägala maanteelt km 2,98 lähtuva juurdepääsutee alternatiivina kaaluda ja analüüsida planeeritavale alale juurdepääsu lahendamist üksnes Kose-Jägala riigiteel asuva ringristmiku ning sellest algava Ujula tänava kaudu. Maanteeameti hinnangul võimaldab ringristmik olemasoleval kujul planeeringualalt lähtuva lisanduva liiklussageduse teenindamist. Kose Vallavalitsus soovib alale juurdepääsu siiski Kose-Jägala tugimaantee km 2,98 uue tänava (Tankla tee) kaudu. Liikluslahendust ja alternatiivseid juurdepääsuteede valikuid käsitletakse detailplaneeringu koostamise ajal. Liikluslahenduse sh juurdepääsutee valiku aluseks on liiklusuuring, mis samuti koostatakse planeeringu koostamise ajal. Lasteaeda ja spordirajatisi, samuti eelpool nimetatud ümbruskonna haridusasutusi ja huvikoole, samuti Kose Kultuurikeskust ja suurüritusi teenindav parkla on kavandatud rajada Ujula tn 10a katastriüksusele (33702:003:0196), mis on Kose valla omandis. Ujula tn 10a katastriüksuse kaudu on võimalik lahendada ka juurdepääs uuele lasteaiale ja spordirajatisteni (kolmest erinevast kohast). Sarnaselt praegusele säilib võimalus korraldada alal sõiduõpet (ca 1225 m2 suurusel alal). Kavandatava parkla ja Tankla tee juurdepääsutee vahele on kavandatud roheala (ca 2500 m2) (Lisa 1, detailplaneeringu algatuseelne eskiis). 2.3. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega 2.3.1. Vastavus kõrgema tasandi planeerimisdokumentidega kavandatule Kose valla üldplaneeringu (2011) seletuskirja peatükis 2.5 on määratud detailplaneeringu koostamise kohutusega alad ja juhud. Üldplaneeringus on kirjas, et kui detailplaneering muudab planeeritaval alal üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 11 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG üldplaneeringut muutvana. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonid segahoonestusala (ärimaa/elamumaa) (kavandatava lasteaia ja spordirajatiste alal) ning äri- ja väikeettevõtlusmaa (kavandatava parkla alal) (Joonis 4). Joonis 4. Kose valla üldplaneeringuga (2011) määratletud maakasutuse juhtotstarve detailplaneeringualal ja lähiümbruses (väljavõte Kose valla üldplaneeringu (2011) põhikaardist). Detailplaneeringuga taotletakse planeeritaval alal (sellel osal alast, kuhu kavandatakse lasteaed ja muutva detailplaneeringuga. Planeeringuala jääb ajaloolise maastikumustriga alale (joonisel 4 heleroheliselt viirutatud ala), kuid üldplaneeringu seletuskirjast ei tulene sellest lähtuvalt eritingimusi alal ehitamiseks. Kose Vallavolikogu 25. veebruari 2016. a otsusega nr 269 algatati Kose valla üldplaneeringu koostamine ja keskkonnamõju strateegiline hindamine. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks on toimunud üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja avalikud arutelud ning üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu esitatud asjassepuutuvatele osapooltele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Vastavalt üldplaneeringu eelnõule (seisuga aprill 2020) on üheks Kose valla visiooniks kodulähedase konkurentsivõimelise hariduse pakkumine, mida toetab käesoleva eelhinnangu objektiks olev algatatav detailplaneering. Uues koostatavas üldplaneeringus soovib kohalik omavalitsus arvestada algatatava detailplaneeringuga ja määrata alale selline maakasutuse juhtotstarve (ühiskondlike ehitiste maa), mis võimaldaks tulevikus antud maa-alale lasteaia püstitamist koos asjakohaste maakasutustingimustega. Üldplaneeringu eelnõu põhijoonise (seisuga aprill 2020) kohaselt on planeeringuala maakasutuse juhtotstarve Linnari ja Nerrila katastriüksustel lasteaia ja spordirajatiste rajamise võimaldamiseks ühiskondliku hoone maa-ala (AA). Kose-Jägala tugimaantee ja Tankla tee ristmiku piirkond on ära märgitud kui oluliselt muudetav teelõik (roosa viirutusega ala) (Joonis 5). Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 12 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Joonis 5. Kose valla üldplaneeringu eelnõu järgne maakasutus ja selle lähiümbruses detailplaneeringualal (AA – ühiskondliku hoone maa-ala, EK – korter- ja ridaelamu maa-ala, ÄT – kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikahoone maa-ala) (Hendrikson&Ko OÜ, Kose valla üldplaneeringu eelnõu joonis seisuga aprill 2020). Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) kohaselt on Kose alevik Harju maakonnas tagamaa piirkondlikuks keskuseks, kuhu on koondunud suurem hulk kvaliteetteenuseid, samuti töökohad. Detailplaneeringualaga idas piirnev ala on linnalise asustusega ala (joonis 6), mis on kompaktse asustuse arenguks sobilik ning mida iseloomsutavad maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad, äripiirkonnad, tihedale asustusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste ja töökohtade olemasolu kohapeal. Kose alevik koos Kose-Uuemõisa alevikuga moodustab ühiselt koostoimiva keskuse. Detailplaneeringualaga põhjas piirneva Kose-Jägala tee äärde, samuti lõunasse Vahtra tee äärde on kavandatud jalg- ja jalgrattatee (üle võetud teemaplaneeringust “Harjumaa kergliiklusteed”). Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 13 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Detailplaneeringuala asukoht Joonis 6. Detailplaneeringuala paiknemine Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel 1 “Asustuse suunamine” (Harju maakonnaplaneering 2030+, 2018). Detailplaneeringuala ei jää väärtuslikule põllumajandusmaale ega asu rohevõrgustiku koridoris ega tuumalal. Väärtuslikud põllumaad jääv planeeringualast põhja poole teisele poole Kose-Jägala maanteed ning lääne suunas, Liiva külas kohaliku tähtsusega Kose tee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahelisele alale (Joonis 7). Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 14 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Detailplaneeringuala ligikaudne paiknemine Joonis 7. Väärtusliku põllumajandusmaa ja rohelise võrgustiku (tuumalad ja koridorid) paiknemine detailplaneeringuala suhtes (väljavõte Harju maakonnaplaneeringu joonisest 3 “Ruumilised väärtused”). Algatatav detailplaneering ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, vaid pigem toetab maakonnaplaneeringuga määratud keskuste hierarhia toimimist teenuste pakkumise kaudu ja elukeskkonna väärtuste, sh elanikkonna huvidega seotud püstitatud eesmärkide täitmist. Kose valla arengukava aastateks 2015-2025 (2014). Haridusvõrgu ümberkorraldamise vajadus Kose vallas sõltub peamiselt riigi hariduspoliitikast ning laste arvust. Kose valla arengukavas ei ole uue lasteaia ega spordirajatiste rajamist ette nähtud. 2.3.2. Seos lähiümbruses olevate detailplaneeringutega Kose lasteaia detailplaneeringuala lähiümbruses on kehtestatud varasematel aastatel mitmeid detailplaneeringuid: põhjas piirnev ja loodes Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering (2008), idas teisel pool Ujula tänavat Pikk, Hariduse ja Ujula tänavate vahelise piirkonna detailplaneering (2002)2, loodes Krei külas Põldoja kinnistu detailplaneering (2011), kirdes Põllu tänava piirkonna detailplaneering (2000) 3, kagus Hariduse, Kodu ja Pika tänava piirkonna detailplaneering (1997)4 (Joonis 8). 2 Osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 21.11.2019 otsusega nr 178. 3 Osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 194. 4 Osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 25.04.2002 otsusega nr 16. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 15 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringuala Joonis 8. Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringuala lähiümbruses kehtestatud ja menetluses olevad detailplaneeringud (aluskaart: Maa-ameti detailplaneeringute kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 11.10.2019). Detailplaneeringuala piirneb osaliselt põhjas ja kattub väikeses osas Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering kinnistute detailplaneeringualaga (Tankla tee katastriüksusel (kü tunnus 33801:001:0497) ja Kose-Jägala maanteele jääval alal). Planeeringust huvitatud isik on PT Invest OÜ (kehtestatud Kose Vallavolikogu 24.04.2008 otsusega nr 155). Detailplaneeringu eesmärgiks oli kinnistute jagamine tootmismaa kruntideks, kruntide ehitusõiguse määramine, parkimise ja liikluse korraldamine ning kommunikatsioonide asukohtade määramine. Detailplaneeringus on ette nähtud mitte kõrgemad kui 2 täiskorrusega hooned. Alade vahele on planeeritud haljasala (mõeldud kaitsehaljastuse rajamiseks tootmise ja üldplaneeringukohase elamuarenduse vahele). Täpsem info perspektiivse tootmistegevuse iseloomu kohta ei ole käesoleval ajal teada, kuigi hetkel toimub Kose Vallavalitsuse andmeil juba tehnovõrkude projekteerimine. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et planeeringuga kavandatu elluviimisel on vajalik jälgida, et keskkonnatingimused ei halveneks. Kose-Jägala maantee äärde kavandati kergliiklustee, mis on tänaseks välja ehitatud. 2019. aastal on maakatastrisse kantud detailplaneeringualal 10 tootmismaa kinnistut (maaüksused Nigula tn 1, 3, 5, 7, 9, 9a, 11, 13, 15, 17 tootmishoonete ja laohoonete püstitamiseks) ning 6 transpordimaa kinnistut (tänaseks juba rajatud kergliiklustee alal Nigula tänav L1, Nigula tänav L2 ja Nigula tänav L3 ning uue tänava rajamiseks 3 kinnistut: Kose-Jägala kergtee L10, Kose-Jägala kergtee L11 ja Kose-Jägala kergtee L12 kinnistud). Planeeringualast teisel pool Ujula tänavat Kose Vallavalitsuse 25.04.2002 otsusega nr 16 on kehtestatud Kose alevikus Pikk, Hariduse ja Ujula tänavate vahelise piirkonna detailplaneering 8,2 ha suurusel alal. Planeeritav ala paikneb funktsionaalses mõttes Kose aleviku keskuses. Detailplaneeringuga kavandati nii tootmis-, äri-, elamu- kui sotsiaalmaad. Planeeringuga määrati ehitusõigus ainult nendele kruntidele, kus tulevikus oli kavandatud ehitada, sest enamik planeeringualast on hoonestatud ja aktiivses kasutuses (sh asula katlamaja, Kose Gümnaasium, Kose Muusikakool, Kose Spordimaja hooned, asula puurkaev, Kohuke AS tootmishoonete kompleks). Ehitusõigus määrati staadioni, soojendusraja, võimlemislinnaku, tribüüni, Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 16 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG spordiinventari hoidla, WC ehitamiseks ning ühele elamukrundile juurdeehituse (abihoone) ehitamiseks, mis on tänaseks kõik ellu viidud. Elamu- ja tootmistsoonide eraldamiseks tehti ettepanek kõrghaljastuse rajamiseks. Ujula tn ääres on tuulte ja tänavamüra kaitseks 3 meetri kõrgune kaitsevall, mis nähti ette säilitada ning seoses staadioni ehitamiseks oli kavas valli pikendada (seda ei ole tänaseks tehtud). Kavandatud oli ka 24-kohalise parkla rajamine kooli territooriumile. Kaiu EKO Kaubandus OÜ esitas 10. oktoobril 2019 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise avalduse Ujula tn 5 (katastritunnus 33702:003:0149) kinnistu osas. Detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 21.11.2019 otsusega nr 178. Põldoja katastriüksuse detailplaneering on kehtestatud Kose Vallavolikogu 16.06.2011 otsusega nr 99. Planeeringu eesmärgiks oli 6 elamukrundi, ühe teemaa, ühe puurkaev-pumpla krundi ja ühe maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse moodustamine ning ehitusõiguse seadmine koos muude detailplaneeringule pandud ülesannetega. Põllu tänava piirkonna detailplaneeringu eesmärgiks oli uue tööstuspiirkonda teenindava tänava rajamine ja maaomandi korrastamine (krundijaotuse määramine ja täpsustamine, kruntide sihtostarvete ja ehitusõiguse määramine). Planeeringu koostamise ajendiks oli Põllu tänava suur rasketranspordi osakaal, mis häiris sealseid elanikke ja sellest tulenevalt tootmisettevõtetele omaette juurdepääsu rajamine. Planeeringus keskenduti piirkonna korrastamisele, kuna planeeringualal oli üksjagu maid, mille kasutus oli ebamäärane. Jõe tänava äärde planeeriti juurde paar uut eramut, planeering andis nendele ehitusõigused. OÜ Kujundaja esitas 22. veebruaril 2020 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise avalduse Põllu tn 1 (katastritunnus 33702:003:0092) kinnistu osas. Põllu tn 1 kinnistul asub ehitisregistri andmetel üks hoone (tootmishoone ehitisealuse pindalaga 381 m2) ja üks rajatis (kaugküttetorustikud). Kinnistu omanik soovib hoonet laiendada kuni 33% esialgu kavandatud mahust, mida kehtiv detailplaneering ei võimalda. Detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 194. Hariduse, Kodu ja Pika tänava piirkonna detailplaneering on kehtestatud Kose Vallavolikogu poolt 27.11.1997 otsusega nr 113. Planeeringuga kavandati nii elamumaid kui ka transpordimaid elamumaadele juurdepääsu tagamiseks. Planeering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 25.04.2002 otsusega nr 16. Kavandatav Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering ei ole vastuolus planeeringualaga piirnevate ja lähedal kehtestatud detailplaneeringutega, lasteaia ja spordirajatiste rajamine pigem toetab kehtestatud detailplaneeringute järgse maakasutuse eesmärgipärast toimimist, kuna uute lasteaiakohtade loomine ja sporditegevuse soodustamine tõstab elanike heaolu ettenähtud elamualade eesmärgipärasel kasutamisel. Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneeringuga kavandatud tootmisalasid pole tänaseks kasutusele võetud, kuid lasteaia rajamise järgselt peab hilisem tootmistegevus arvestama lasteaia suhtes vajalike tervisenõuete (müra, õhusaaste ja vibratsioon) tagamise vajadusega. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 17 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 2.4. Detailplaneeringu asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse valdkondadesse Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste integreerimisega teistesse valdkondadesse. Detailplaneeringus tuleb määrata ehitusõiguse elluviimiseks muuhulgas ka nõuded keskkonnakaitseliste tingimuste täitmiseks, sh haljastuse, heakorra, jäätmete käitlemise jm asjakohased põhimõtted, millega oleks võimalik maksimaalses ulatuses arvestada looduskeskkonna kõrgetasemelist kaitsevajadust silmas pidades. 2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide nõuete ülevõtmisel Detailplaneeringuga kavandatu puhul arvestatav seos puudub. 2.6. Detailplaneeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid Arvestades kavandatava detailplaneeringu iseloomu ja olemasoleva looduskeskkonna vastupanuvõimet, ei ole detailplaneeringu realiseerimisel ette näha keskkonnaprobleemide tekkimist (seda nii ehitus- kui kasutusperioodil). 3. Detailplaneeringuala elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus 3.1. Asukoht ja maakasutus Kavandatav detailplaneeringuala asub Harjumaal Kose vallas Kose alevikus tiheasustatud alaga piirneval alal. Kose alevik on Kose valla keskuseks ning Kose valla kodulehe andmeil elab alevikus seisuga 01.01.2020 1977 inimest. Detailplaneeringuala jääb Kose-Jägala tugimaanteest nr 12 lõunasse, hõlmates osaliselt ka Kose-Jägala tugimaanteed Tankla tee ristmiku piirkonnas, ning maanteest nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ca 1 km kaugusele ida suunas. Planeeringuala koosseisu jäävad katastriüksused on loetletud peatükis 2.1. Detailplaneeringuala läänepoolne ala (Tankla tee kinnistust lääne poole jääv osa) on põllumajanduslikus kasutuses. Linnari ja Nerrila katastriüksusel olevat põllumaad rendib AS Kose Agro. Põhimõtteliselt on kogu maanteede ja aleviku tiheasustatud ala vahelisse ristumiskolmnurka jääv ala aktiivses põllumajanduslikus kasutuses ja hoonestamata. Kasvatatakse teravilja, rapsi jm (Joonis 9). Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 18 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Detailplaneeringuala Joonis 9. Põllumassiivid planeeringuala lääneosas ja ümbruses (Maa-ameti põllumassiivide kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 31.10.2019). Tankla tee kinnistust ida poole jääval Ujula tn 10a asub asfaltkattega plats, mida kasutavad parklana Kose Spordimaja, Kose Kultuurikeskus, Kose Muusikakool, Kose Algkool, Kose lasteaed PäevaLill, Kose Gümnaasium, samuti kasutatakse seda õppesõidu tegemiseks (külgboksi, erinevate manöövrite tegemiseks, samuti asub platsil tehiskallak, kus saab imiteerida ja õppida kallakult sõidu alustamist). Plats on tihti kasutusel erinevate laatade ja ürituste korraldamisel. Platsile on paigaldatud Kose Vallavalitsuse kodulehe andmeil segapakendi ja paberi/papi konteinerid, kuhu asula elanikud saavad eelnevalt sorteeritud jäätmeid tuua. Detailplaneeringuala läheduses asuvad algkool, gümnaasium, muusikakool, noortekeskus, spordimaja (ujula), spordikool, kultuurikeskus, staadion. Detailplaneeringuala idaosas, Tankla tee katastriüksusel (katastritunnus 33801:001:0497) on ette nähtud perspektiivne sõidutee koos jalgteega. Planeeringuala läheduses asuvad kortermajad ja eramud, mitmed ettevõtted (nt Ecoterm OÜ, mis tegeleb komplektsete automatiseeritud soojussõlmede ja avatavate plaatsoojusvahetite valmistamisega; Mööbel Sinule OÜ (mööbli tootmine), Kohuke AS (glasuurkohukeste tootmine), OÜ Alexela Tanklas (tankla). Lähimad elamud asuvad kavandatavast lasteaiast ca 50 m kaugusel Pikk tn 1 ja 2 kinnistutel ning ca 190 m kaugusel kagus (Hariduse tn 5 kinnistul paiknev kortermaja). 3.2. Looduskeskkonna kirjeldus 3.2.1. Maastik, geoloogia ja hüdrogeoloogia Maastikuliselt asub planeeringuala Harju lavamaa idaosas. Ala asub põhja-Eesti lainjal moreentasandikul, mida liigestavad Pirita jõe ürgorg idas ja Paunküla servamoodustite vööndisse kuuluv lauge kruusaseljandik läänes. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 19 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmeil asub planeeringuala Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe Saunja kihistu (O3sn) avamusalal. Pinnakattes levib valdavalt peenliiv ja moreen, mille paksus jääb alla 5 meetri. Planeeringuala idaosas ning praeguse Kose Kultuurikeskuse, Kose Päevakeskuse ja Kunstikooli alal on Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituudi "Eesti Maaehitusprojekt" poolt koostatud Harju rajooni Kose Kutsekooli kompleksi ehitusgeoloogilised uurimistööd (1978). Uurimistöös toodud andmetel on alal pinnakatteks moreen (jämepurd- ja saviliivmoreen) ja sellel lasuvad fluvio- ja limnoglatsiaalsed setted. Piiritletud kruusakihi paksus varieerub 0,4-2,8 meetrini. Liivad, saviliivad ja liivsavid on omavahel keerulistes lasuvussuhetes – kord esinevad need küllaltki pidevate kihtidena, teinekord ainult läätsedena või suiduvate kihtidena, mis on üksteisega läbi põimunud. Pinnakatte pealmise osa moodustab veeriseid sisaldav huumusrikas muld (paksus ulatub kuni 0,6 meetrini). Põhjaveeni uurimistööde käigus ei jõutud, uuritavast alast kagus esinevas kaevus oli vesi 5-6 m sügavusel maapinnast. Liigniiskusperioodidel võib viirja tekstuuriga pinnase (liivsavi ja saviliiv) peale koguneda ajutiselt ülavett, millega tuleb arvestada ehitustegevusel (ette näha korralik vihmavee drenaaž). Esimene aluspõhjaline veekiht (Silur-Ordoviitsium) on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud õhukese pinnakatte tõttu (Joonis 10). Silur-Ordoviitsiumi veekihi kivimid on lõhelised ja karstunud, see on seotud lubjakivide ning dolomiitide levikuga. Detailplaneeringuala Joonis 10. Esimese aluspõhjalise veekihi (Silur-Ordoviitsium) kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse eest (Maa-ameti kallete ja nitraaditundliku ala kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 31.10.2019). Kose aleviku ühisveevarustuses on kasutusel Silur-Ordoviitsiumi veekihi all lamava Ordoviitsiumi (O) ja Ordoviitsiumi–Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogumi põhjavesi. Vett ammutatakse kahest puurkaevust (aadressil Kodu tn 1, katastri nr 1862 ja aadressil Kodu tn 2, katastri nr 25755), kusjuures tegelik veevõtt oli 2016. aastal lubatust väiksem (vastavalt 44 571 m3 50 000 m3-st ja 23 391 m3 45 000 m3-st). Suurimad ÜVK tarbijad Kose alevikus on Kose Vallavalitsus, PERH Kose haigla, Lightfood OÜ (piimatööstus), Standard AS Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 20 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG (puidutööstus) ja korteriühistud (Kose valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029). Nimetatud põhjaveekogumite põhjavesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes ning on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Eesti Põhjaveekomisjoni poolt kinnitatud põhjaveevaru Kose vallale ordoviitsium-kambriumi veekompleksist on 500 m³/d. Planeeringualast idas paiknev Pirita jõe mattunud ürgorg on lõikunud aluspõhja Ordoviitsiumi kivimitesse ning kus pinnakatte paksus on suurem (kuni 40 m), mistõttu ka aluspõhjakivimites leviv põhjavesi on seal maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud. 3.2.2. Mullastik Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmeil levib planeeringualal Linnari ja Nerrila katastriüksustel rähkmuld (K) ja koreserikas rähkmuld (Kr), kus haritavale maale on iseloomulikud huumus- ja sellele järgnevad horisondid rähksed, veeriselised või klibused (karbonaatne materjal) ning gleistunud leetjas muld (KIg), mis kuulub ajutiselt (nõrgalt) liigniiskete muldade hulka. 3.2.3. Pinnaveekogud Lähim pinnaveekogu on Kose alevikku läbiv Pirita jõgi (VEE1089200) ning jõel asuv Kose veskijärv (VEE2033710), millede lähim kaugus planeeringualast linnulennult on ca 400 m. Mõlemad veekogud kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda. Kose veskijärv on avalikult kasutatav veekogu. Kose alevikku läbivas lõigus kuulub Pirita jõgi veekogumisse Pirita_2 (Pirita Sae paisust Kuivajõeni). Eesti pinnaveekogumite seisundi 2017. a ajakohastatud vahehinnangu kohaselt oli 2018. aastal nimetatud pinnaveekogumi koondseisund kesine, mitteheaks elemendiks kalastiku seisund, mitteheaks näitajaks kalastiku indeks (JKI) ning mitteheaks põhjuseks paisud. 3.2.4. Kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad EELIS ((Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur) andmetel seisuga 20.05.2020 ei asu kavandataval detailplaneeringualal ega vahetus lähiümbruses ühtegi looduskaitsealust objekti, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Lähim looduskaitsealune objekt on ca 630 m kaugusel linnulennult kirde suunas asuv kaitsealune üksikobjekt Kose allikad (KLO4001080), mis asub Kose alevikus Pirita jõe kaldal. Krei allikad (KLO4001077) asuvad linnulennult enam kui 1 km kaugusel planeeringualast loodes. 3.2.5. Kultuuripärand Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee) andmeil ei paikne planeeringualal ega lähiümbruses kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised paiknevad veidi vähem kui ca 500 m kaugusel Pirita jõe ääres Kose kiriku ümbruses (Kose kirik ise ja selle ümbruses asuvad hooned ja rajatised on ehitis- ja ajaloomälestised). Ajaloomälestis II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg. nr 12) jääb planeeringualast samuti ca 600 m kaugusele ida-kagu suunas Kose veskijärve ja Pika tänava vahelisele alale. 3.2.6. Muud kitsendused Linnari katastriüksuse ning Tankla tee katastriüksuse piiril ning Nerrila katastriüksuse idaosas kulgeb elektrimaakaabelliin STANDARD:KOS ja elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliinid) RAVILA:KOS ja RISTI:KOS. Tulenevalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 10 kohaselt on 1-35 kV Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 21 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG nimipingega liinidel õhukaabli kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 3 meetrit. Kuna Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest ei selgu maakaabelliini nimipinge suurus, siis ei ole teada ka selle liini kaitsevööndi ulatus. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt on paralleelselt kõrvuti kulgevate liinide ühise kaitsevööndi laius kokku 30 m. Ehitusseadustiku § 70 lg 2 kohaselt on ehitise kaitsevööndis keelatud muuhulgas ohustada ehitist või selle korrakohast kasutamist, ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata pinnast ja takistada ehitisele juurdepääsu. § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise ohutust. Ehitusseadustiku § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud muuhulgas ladustada jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes laadimistöid, sõita masinate ja mehhanismidega, mille üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri (õhuliinide kaitsevööndis), töötada löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi (õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites). Planeeringuala põhjapoolses osas Tankla tee kinnistu põhjaosas ulatub planeeringualale keskpingeõhuliin KUIVAJÕE:KOS ja selle kaitsevöönd (mõlemal pool liini telge 10 m). Tankla tee ja Kose-Jägala ristmiku piirkonnas kulgeb üle Tankla tee kinnistu sideehitis ELA060. Planeeringualasse ulatuva Kose-Jägala maantee kaitsevööndi ulatus on alevikus 10 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ühtegi maavara maardlat ega mäeeraldist. Kose-Risti liivamaardla Kose-Risti kruusakarjäär, samuti Kose-Risti II, III ja IV kruusakarjäär jääb planeeringualast ca 2,6 km kaugusele lõuna suunas. Planeeringualal ega selle ümbruses ei paikne ühtegi maaparandussüsteemi. EELIS-e andmetel seisuga 20.05.2020 paikneb planeeringualaga piirneval alal Hariduse tn 2c jäätmekäitluskoht (JKK3700340), käitajaks Radix Transport OÜ (tegevuse algus 07.02.2014 ja lõpp 01.04.2024). Radix Transport OÜ kodulehe andmetel tegeleb ettevõte multilift konteinerite tühjendamise ja rendi ning septikute tühjendamisega Kose vallas. Kohapeal toimub tavajäätmete käitlemine (tavajäätmete ümberlaadimine ja vaheladu). Teisel pool Ujula tänavat Ujula tn 5 katastriüksusel (kü tunnus 33702:003:0149) asuvad endise Kose katlamaja masuudihoidla vundamendid. Masuudihoidla mahutid on tänaseks likvideeritud, kinnistul asub masuudipumpla hoone, mida käesoleval ajal ei kasutata. 3.2.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste Planeeringualaga piirneval Ujula tn 10 (kü tunnus 33801:001:0914) ja Ujula tn 12 (kü tunnus 33801:001:0915) katastriüksustel tegutseb Alexela Tanklad OÜ (endine Euro Oil AS) Kose-Risti automaattankla, kuid see ei avalda õhukvaliteedile olulist mõju. Ujula tn 4, 4a, 4b, 4c, 6 ja 8 sihtotstarbed on 100% tootmismaa. Planeeringualaga piirneval alal aadressil Ujula tn 4c (33702:003:1310) tootmismaa kinnistul tootmismaa tegutseb Ecoterm AS, mis tegeleb komplektsete automatiseeritud soojussõlmede ja avatavate plaatsoojusvahetite valmistamisega, kuid tehnoseadmete kasutamise ja tootmisprotsessi käigus ei kaasne sellist mürataset, mis võiks levida Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 22 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG detailplaneeringualani ja osutuda piiravaks lasteaia rajamisel. Ettevõtte tegevus ei ületa künnist, mis tingiks õhu-, vee- või jäätmeloa olemasolu. Kose Vallavalitsuse andmeil ei kaasne ettevõtte tegevusega müra-, vibratsiooni- ega õhusaastega seonduvaid häiringuid. Perspektiivselt Nigula tänava äärsetelt tootmismaadelt lähtuvat müra- ja vibratsioonitaset ning õhusaastet ei ole praegusel hetkel võimalik hinnata, kuna puudub informatsioon tootmistegevuse iseloomu osas. Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 lõikele 4 punktile 1 tuleb koostada välisõhu strateegiline mürakaart maanteede puhul, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Sama seaduse § 64 lg 1 kohaselt on välisõhu strateegiline mürakaart kaart, mille abil antakse üldhinnang põhimaantee tekitatud müratasemete kohta ning see on müra vähendamise tegevuskava aluseks. Planeeringualast läände jääva Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee liikluse poolt tekitatud müratasemete leviku kaart on kättesaadav Maa- ameti mürakaardi kaardirakenduses (https://xgis.maaamet.ee). Müratasemete levikukaart ei ulatu küll detailplaneeringualast läände jäävale maanteelõigule, lõppedes põhimaantee ja Kose-Jägala tugimaantee ristumiskohas, ent seda saab mõtteliselt pikendada ka mõnevõrra edasi Tartu suunas ja seega anda hinnanguid detailplaneeringualani leviva müra kohta. Saab järeldada, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteelt lähtuv liiklusmüra detailplaneeringualale kehtivaid normtasemeid (haridusasutuste maa-alal ehk II kategooria aladel on müra sihtväärtus5 päevasel ajal (7.00-23-00) 55 dB(A) ja öisel ajal (23.00-7.00) 50 dB(A)) ei ületa, kuna maantee jääb kavandatavast lasteaiast ja selle juurde kuuluvas õuealast ja õpperajast/parkmetsast ca 1 km kaugusele. Maa-ameti mürakaardi kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee) andmeil levib aastakeskmise maanteeliikluse poolt põhjustatud müratase, mis kuni Kose-Jägala maanteega ristumiseni olevas lõigus on 12 469 autot ööpäevas, 55 dB(A) vaba helivälja tingimustes ca 250 m kaugusele maanteest ning öise liikluse poolt tekitatud müratase 50 dB(A) kuni ca 110 m kaugusele maanteest. See tähendab, et kaugemal on müratasemed veelgi madalamad. Detailplaneeringualast vahetult läände jääval lõigul ehk pärast Kose-Jägala maanteega ristumist on liiklussagedus ca 1,5 korda väiksem, seega on antud lõigult leviv müratase kõrvalpaiknevatele aladele madalam. Mürakaardi kaardirakenduses ei ole eraldi välja toodud päevase liikluse poolt tekitatud müratasemeid ja müra levikut, kuid ei ole alust eeldada, et päevase liikluse poolt tekitatud müratase ületaks 1 km kaugusel alal päevasele ajale kehtestatud mürataset 55 dB(A). Kui lähtuda üldplaneeringuga ette nähtud maakasutuse juhtotstarbest kavandatava lasteaia alal, mis on segahoonestusala, siis sellisele alale kehtivad päevasel ajal tegelikult veel leebemad mürataseme normid - 60 dB(A)6. Sellegipoolest on kavas rajada spordirajatiste maanteepoolsetele külgedee, samuti lasteaia õueala lõunapoolsele küljele pinnasvall maanteelt lähtuva müra mõju leevendamiseks. Planeeringualast põhja poole jääva Kose-Jägala tugimaantee liikluse poolt põhjustatud müratasemete levikukaarti küll tehtud ei ole, kuna selle liiklussagedus ei ole sedavõrd suur, et ületaks välisõhu strateegilise mürakaardi koostamise künnist, kuid võrreldes Kose-Jägala maantee liiklussagedust Tallinn-Tartu-Võru- Luhamaa maantee liiklussagedusega, mis on enne Kose-Jägala maanteega ristumist enam kui 4 korda 5 Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt tuleb uute planeeringutega aladel rakendada mürataseme sihtväärtust. 6 Tulenevalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 5 on uue planeeringuga ala uue planeeringuga (loe üldplaneeringuga) kavandatav uus müratundlik ala, st et lähtuda tuleb üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarbest. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 23 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG väiksem7, saab järeldada, et kavandatava lasteaia territooriumini tugimaantee liikluse poolt põhjustatud norme ületav müratase ei levi. Müra tekitamisel ja levikul mängib kindlasti rolli ka see, et enne aleviku piiri ca 250 m pikkusel lõigul on kehtestatud kiirusepiirang 70 km/h. Võrdluseks: liiklusmüra modelleerimised Tallinnas (Alkranel OÜ. 2009-2010; OÜ Alkranel, 2012-2013) on näidanud, et ca 2000 sõidukit ööpäevas läbiva tänava ääres saavutatakse müra normtase 60 dB(A) juba ca 10 m kaugusel tänavast. Müra levikut lasteaia territooriumini ja spordirajatisteni vähendab veelgi ümber pallimängude väljakute ja pallimängude halli planeeritav müra- ja tuuletõkkevall, mis peab kinni ühtlasi ümberkaudsetelt põldudelt kuival aastaajal ja maaharimistööde käigus ebasoodsate ilmastikuolude korral tuulega edasikantava tolmu. 3.3. Ressursside (sh loodusvarade nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik mitmekesisus) kasutamine Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik võtta kasutusele maad Linnari ja Nerrila kinnistutel, mida kasutatakse tänasel päeval põllumajanduslikuks tegevuseks. Osaliselt haritakse maad ka Tankla tee katastriüksusel. Lasteaia hoone ja spordirajatiste ning nende juurde kuuluva taristu (sh parkla), samuti juurdepääsutee väljaehitamise tulemusena hävitatakse ehitustegevuse alla jääv looduslik pinnas, millega kaasneb mulla eemaldamine ja seega kaob nendel aladel põllumajanduslik potentsiaal. Tööde käigus eemaldatava ehitustegevuseks mittesobiva pinnase maht sõltub konkreetsest ehitustehnoloogiast (vundamendi tüübist ja selle parameetritest). Antud aladel ei ole siiski tegemist väärtusliku põllumaaga, mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks, ühtlasi säilib suuremal osal Linnari kinnistust põllumajanduslik kasutus (ca 60% praegusest kinnistu pindalast). Nerrila katastriüksusel kaob tulevikus küll kogu katastriüksuse ulatuses põllumajanduslikul otstarbel maa kasutamise võimalus, ent kinnistu omanikul Kose Vallavalitsusel ei olegi huvi ega soovi sellel otstarbel maad kasutada. Maa-amet on Linnari katastriüksuse osas andnud oma nõusoleku praeguse maakasutuse muutmiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist ja AS-ga Kose Agro sõlmitud rendilepingu lõppemist (01.10.2020). Lasteaeda ja spordirajatisi teenindav parkla (Ujula tn 10a katastriüksusel) on kavandatud alale, kus looduslikku keskkonda on juba varasemalt muudetud (looduslik pinnas hävitatud), sellel alal asub praegusel ajal samuti asfaltkattega kaetud parkla. Kavandatava tegevuse elluviimiseks kulub ehitusmaterjale ning energiat (kütuseid ehitusseadmetele ja – masinatele ehitustööde tegemiseks kohapeal ning materjalide transpordiks) ning ehituslikke maavarasid (nii lasteaiahoone kui spordirajatiste, teede, parkla ja muu taristu rajamiseks). Kasutusperioodil kulub looduslikke ressursse lasteaiahoone ja spordirajatisi teenindava hoone kütmiseks. Soojavarustuse allikas ei ole praeguses etapis veel teada, ent suure tõenäosusega liitutakse Kose aleviku kaugküttevõrguga. Kuigi detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõust see otseselt ei selgu, lahendatakse uue lasteaia ja spordirajatistega seotud teenindusruumide varustamine joogiveega suure tõenäosusega ühisveevarustuse baasil, kuna idas piirneval alal asub reoveekogumisala (reg. kood RKA0370050) ning samal alal on ühtlasi tagatud ka joogiveevarustus ühisveevarustuse baasil. Kose alevikus osutab ühisveevärgi ja – kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte OÜ Kose Vesi. 7 Kose-Jägala tugimaantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2018. aastal km 0,00-3,468 (Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maanteega ristumisest kuni Kose alevikus Pika tänavaga ristumiseni 2856 autot/ööp ning Tallinn-Tartu- Võru-Luhamaa maantee keskmine ööopäevane liiklussagedus oli 2018. aastal km 32,980-37,113 12 469 autot/ööp (Maa-ameti maanteemaeti Teeregistri kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee) Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 24 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Uue lasteaia ja spordirajatiste rajamise ja kasutamisega ei mõjutata looduslikku mitmekesisust, kuna ala piirneb tiheasustusalaga ning ühtlasi on planeeringualal tegemist territooriumiga, kus looduslik ala on juba varasemalt inimese poolt ümber kujundatud (vastavalt põllumajanduslikuks tegevuseks ja ümbritsevate hoonete teenindamiseks (asfalteeritud plats)). 3.4. Jäätmed ning nende käitlemine Ehitustegevuse käigus kaasnevad ehitusjäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja muudele nõuetele. Jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamisel on kohustuslik lähtuda jäätmeseadusest, selle alamaktidest ja Kose Vallavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised. Kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti käidelda vastavalt kehtivatele eeskirjadele, tagades muuhulgas jäätmete liigiti kogumise (olmejäätmed, vanapaber ja papp, pakendijäätmed eraldi) ja vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele üleandmise (sõlmida asjakohased jäätmekäitluslepingud). Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 25 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU 4.1. Mõju maakasutusele Lasteaiahoone, õueala, parkmetsa, pallimängude väljakute ja halli, välijõusaali ning nende juurde kuuluva taristu (sh juurdepääsuteed, parkla) rajamise tulemusena ei ole Linnari ja Nerrila kinnistutel ehitustegevusest mõjutatud alal enam võimalik maad harida, st sellel alal põllumajanduslik potentsiaal kaob. Antud alal ei ole siiski tegemist väärtusliku põllumaaga, mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks, ühtlasi säilib suuremal osal praegusest Linnari kinnistust (üle 60% praegusest kinnistu pindalast) põllumajanduslik kasutus. Maa-amet on andnud oma nõusoleku praeguse maakasutuse muutmiseks lähtuvalt soovitava eesmärgi olulisusest, mis on seotud kohalikule omavalitsusele pandud ülesande täitmisega korraldada omavalitsuse omandis olevate koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Maa-amet on andnud oma nõusoleku praeguse maakasutuse muutmiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist ja AS-ga Kose Agro sõlmitud rendilepingu lõppemist (01.10.2020). Nerrila katastriüksusel kaob tulevikus küll kogu katastriüksuse ulatuses põllumajanduslikul otstarbel maa kasutamise võimalus, ent kinnistu omanik Kose Vallavalitsus ei soovigi sellel otstarbel maad kasutada. Kose-Jägala maantee ja Tankla tee ristmiku väljaehitamisel senist maakasutust põhimõtteliselt ei muudeta. Ligi 230 kohaline parkla on kavandatud rajada maa-alale, mis on ka praegusel ajal kasutusel parklana. Nõuetekohase ja kõiki vajadusi arvestava toimiva parkla rajamine samas asukohas on igati põhjendatud ja antud asukohta funktsionaalselt hästi sobiv arvestades ühtlasi ümbritseva ala maakasutuse funktsioone, kus asub gümnaasium, staadion ja muud õppe- ja kultuuriasutused (parkla jääb ka edaspidi neid teenindama). Kuumaõhu saare efekti vältimiseks on oluline nii suure parkla kavandamisel vältida suure lageda avaparkla rajamist ning liigendada see väiksemateks, nt kuni 20-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega tuleb arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks lihtne. Tankla tee katastriüksust kasutatakse praegusel ajal osaliselt maaharimiseks ning osaliselt on tegemist mitteaktiivses kasutuses oleva puhverribaga põllumajandusliku tegevuse ja linnalise keskkonnaga ala vahel. Tankla tee katastriüksuse sihtotsarve on 100% transpordimaa ning on moodustatud just tee rajamise võimaldamiseks. Seega, kui Tankla tee katastriüksusele kavandatakse detailplaneeringuga juurdepääsutee, siis täidab see eesmärgipärast soovitud maakasutust. 4.2. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele Lasteaiahoone, pallimängude halli ja parkla rajamiseks eemaldatakse pinnase pealmine kiht. Ka pallimängude väljaku, mänguväljaku ja välijõusaali alalt kooritakse tõenäoliselt kasvupinnas, täidetakse killustikuga ning paigaldatakse dreenivale alusele sobiv katend. Kasvupinnaseks on alal peamiselt muld, mida kasutatakse praegusel ajal erinevate põllukultuuride kasvatamiseks. Ehitustööde käigus eemaldatava ehitustegevuseks mittesobiva pinnase maht sõltub konkreetsest ehitustehnoloogiast (lasteaiahoone ja pallimängude halli vundamendi tüübist ja selle parameetritest). Ehitiste ja rajatiste vundamentide rajamise käigus eemaldatakse looduslikku pinnast ja asendatakse see sobiva kandva aluspinnasega. Samuti avaldub Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 26 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG analoogne mõju pinnasele juurdepääsutee rajamisega Tankla kinnistul. Eemaldatava pinnase mahud selguvad pärast planeeringu koostamist projektide koostamisel. Eemaldatud kasvupinnast on kavas kasutada valli tekitamiseks ümber spordirajatiste ja pallimängude halli ning lasteaia õueala ja parkmetsa/õpperaja ümber maanteelt lähtuva müra leviku takistamiseks lasteaia territooriumini ja kaitseks tuulte ja tuulega edasikantava tolmu eest (ümberringi on tegemist lagedate põllualadega). Uue parkla rajamise asukohas on mõju pinnasele juba avaldunud olemasoleva parkla rajamise ajal. Uue parkla rajamisel mõju pinnasele praktiliselt puudub, kuna kattub olemasoleva parkla alaga. Parkla liigendamine puude gruppidega aitab taastada osaliselt looduslikule pinnasele omaseid funktsioone. Lähtudes ala mullastiku omapärast, et tegemist on ajutiselt liigniiskete muldadega, võib lasteaia territooriumi kuivendussüsteemi rajamisega piirneva maakasutuse kvaliteeti pigem tõsta. Lasteaia ja spordirajatiste ehitamise ja tegutsemise perioodil oluline mõju pinnasele eeldatavalt puudub, oluline on järgida asjakohaseid töö- ja keskkonnaohutusnõudeid. Ehitustegevuse käigus võib esineda teoreetiline oht põhjavee saastamiseks planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (ehitusmasinates kasutatavad kütused) ning ehitusjäätmetega, mida suurendab asjaolu, et maapinnalt lähtuv esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud. Selliseid tegevusi, millega võiks igal juhul kaasneda alal põhjavee kvaliteedi mõjutamine, ei kavandata. Põhjavee reostumise riski saab maandada, kui peetakse rangelt kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee kaitseks. Lasteaia veevarustus on kavandatud ühisveevarustuse baasil. Hetkel puuduvad andmed eeldatavalt tarbitava ööpäevase veekoguse kohta, ent võib eeldada, et kuna ammutatav senine veevõtt ei ole veel vee erikasutusloaga sätestatud lubatu piiril, siis lisaveevajadus ei põhjusta Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi– Kambriumi (O-Cm) põhjaveekihi tasemel olulist alanemist ega varude vähenemist. Planeeringuala jääb osaliselt reoveekogumisalale ja võib eeldada, et reoveekäitlus lahendatakse ühiskanalisatsiooni baasil. Tekkiv reovesi juhitakse Kose aleviku reoveepuhastisse, mille käitamine, sh nõuded eesvoolu juhitava heitvee kvaliteedi kohta on reguleeritud vee erikasutusloas nr L.VV/328933. Planeeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu veeseaduses defineeritud vee kasutamise ja kaitse eesmärke - saavutada seadusega sätestatud keskkonnaeesmärgid, tagada säästev areng ja vee võimalikult looduslik seisund ning hoida pinna- ja põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse ka sademevee juhtimine alalt. Parklasse kogunev sademevesi ei avalda mõju ümbritsevale pinnasele ja põhjaveele, kui see kokku koguda ning juhtida läbi õlipüüduri eesvoolu (Pirita jõkke). Oluline on regulaarselt õlipüüdurit ka puhastada. 4.3. Sotsiaalmajanduslik mõju Uue Kose lasteaia planeerimise vajadus on seotud Kose valla elanikkonna suurenemisega, mis on põhjustatud peamiselt sisserändest ja juba käesoleval ajal on tekkinud lasteaiakohtade puudus. Kose Vallavalitsus ei näe lasteaialaste koguarvu kahanemist lähema 15 aasta jooksul. Kose Vallavalitsuse poolt Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 27 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG K&M Projektbüroo OÜ-lt tellitud analüüsis on käsitletud alternatiivse lahendusena ka Pikk tn 30 kinnistul paikneva hoone laiendamise võimalust (sh ka uue hoone ehitamist olemasolevale kinnistule), kuid selgus, et kaasaegset 16-rühmalist lasteaeda Pikk tn 30 kinnistule siiski ei mahuta (sh vajalikud mängualad, majandamisruumid, parkimisalad, jms). Suvel 2019 paigaldati ruumipuuduse tõttu Pikk tn 30 kinnistul lasteaia õuealale moodulrühm, mis mahutab üle 90 lapse, lisaks on lasteaia järjekorras alates 2020-2022 juba 62 last. Kose valla omandis puuduvad maaüksused, mis tagaksid ruumivajaduse, mistõttu kavandatakse uut lasteaeda just Linnari katastriüksusele. Kavandatava uue lasteaia läheduses asuvad kortermajad ja eramud, mistõttu on liiklemine lasteaia ja kodu vahel kasutajatele mugav ja ohutu. Kehtiva üldplaneeringuga on ümbruskonda planeeritud täiendavalt elamualasid, mistõttu on soodustatud elamualade laienemine ja seega veelgi kasvav vajadus lasteaia järele. Kavandatav jalgapalliväljak toetab oluliselt aleviku sporditegevuse edendamist, panustades seega elanikkonna heaolu tõstmisesse. Detailplaneeringuga parandatakse alal liiklus- ja parkimiskorraldust. Uus parkla tagab nõuetekohased kõiki vajadusi arvestavad parkimisvõimalused nii lasteaia ja spordirajatiste teenindamiseks kui ka kogu lähiümbruskonnale ning vajadusel saab parklat kasutada ka edaspidi erinevate ürituste korraldamiseks. 4.4. Muud mõjud Kuna detailplaneeringuala ei asu rohevõrgustiku koridoris ega tuumalal, siis mõju rohevõrgustiku toimimisele puudub. Samuti puudub mõju looduskaitsealustele üksikobjektidele Kose allikad (KLO4001080), Krei allikad (KLO4001077) ning lähimatele muinsuskaitsealustele objektidele, kuna planeeringu elluviimisest ei lähtu selliseid mõjusid, mis võiksid kaitstavate objektideni ulatuda. Planeeringu elluviimisega puudub piirülene mõju. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmeil asub planeeringuala normaalse radooniohutasemega alal (pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisaldus vahemikus 10-50 kBq/m3). Kuigi planeeringuala ei asu kõrgendatud radooniohutasemega alal, on Terviseamet oma 11.10.2019 kirjas Kose Vallavalitsusele väljendanud seisukohta, et enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval alal läbi viia radoonitasemete mõõdistus. Keskkonnaametilt saadud informatsiooni kohaselt ei tohiks nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast informatsioonist, nõuda vajadusel radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks. Vajadus on eelkõige põhjendatud aladel, kus on kõrgendatud radooni sisaldus pinnases varasemalt tuvastatud (kaardistatud). Keskkonnaamet on välja toonud, et radooni mõõtmist pinnaseõhus ei reguleeri ükski õigusakt ja seega on mõõtmise pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida hetkel Eestis keegi ei oma. Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (kohalik omavalitsus) ei ole kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist. Tuginedes Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmetele, mille kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniohutasemega alal, ei ole käesoleva eelhinnangu koostaja hinnangul vajalik planeerida radooni leviku tõkestamise meetmeid. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 28 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise võimalikkus Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ohtu inimese tervisele ega keskkonnale. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele. 6. Keskkonnamõju olulisuse hinnang Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust. Kavandatava tegevuse puhul on suurim potentsiaalne negatiivne (kuid mitte oluline) mõju ehitusstaadiumis. Ehitusaegset mõju saab minimeerida keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja ehitustavast kinnipidamisega. Lähimatele elanikele ja piirnevale muule maakasutusele avaldub mõningane häiriv mõju ehitustööde käigus tekitatava müra ja õhusaaste (tolm, asfalteerimistöödel ebameeldiva lõhna teke) näol. Kavandatava tegevuse mõjuala on pigem lokaalne, piirdudes planeeringuala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusaegsed mõjud on väheolulised, sest tööde teostamise aeg on ajutine ning mõjud lakkavad tööde lõpetamisel. Lasteaia ja spordirajatiste rajamisel on suhteliselt suur positiivne sotsiaalmajanduslik mõju, kuna uue lasteaia kasutuselevõtmisel tagatakse lasteaiakohad enam kui 200 lapsele ning pallimängude väljakute, mänguväljaku ja jõulinnaku (välijõusaali) rajamine edendab kogu aleviku sporditegevust, mitmekesistades seniseid sportimisvõimalusi. Uue parkla rajamine parandab seniseid parkimisvõimalusi. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 29 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 7. Kokkuvõte ja järeldused, sh ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise ja leevendamise meetmed Algatatava ja koostatava detailplaneeringu eesmärk on uue lasteaia hoone ja seda teenindava taristu ning spordirajatiste rajamine planeeritavale maa-alale, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja parkimiskorralduse lahendamine. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonid haljasala, segahoonestusala (ärimaa/elamumaa) ning äri- ja väikeettevõtlusmaa. Planeeringuga taotletakse aga ühiskondlike ehitiste maa juhtfunktsiooni, mistõttu on tegemist kehtivat üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga. Kuna kavandatav detailplaneering muudab kehtivat Kose valla üldplaneeringut, tuleb lähtudes planeerimisseaduse § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest. Käesoleva töö eesmärk on Kose vallas Kose alevikus Linnari ja Nerrila kinnistule lasteaia, selle juurde kuuluva õueala (ca 5000 m2), õuemaja (ca 40 m2), parkmetsa/õpperaja ja parkla (ca 120 kohta) ning Linnari kinnistule spordirajatiste (pallimängude väljakute, pallimängude halli (ca 4000 m2), laste mänguväljaku ja välijõusaali) rajamisega ning Ujula tn 10 kinnistule parkla ja sõiduõppe platsi rajamisega kaasneva keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise ja KSH läbiviimise vajalikkus. Eelhindamise eesmärk on jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju ja on seega aluseks haldusaktile KSH algatamise või mittealgatamise kohta. Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud 05.09.2019 Kobras AS ja Kose Vallavalitsuse vahel sõlmitud töövõtulepingu nr 2-2/27-2019 alusel. Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik võtta kasutusele maad Linnari ja Nerrila kinnistul, mida kasutatakse tänasel päeval põllumajanduslikuks tegevuseks. Antud alal ei ole siiski tegemist väärtusliku põllumaaga, mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks, ühtlasi säilib suuremal osal Linnari kinnistust põllumajanduslik kasutus (ca 60% praegusest kinnistu pindalast) ning Maa-amet on andnud oma nõusoleku praeguse maakasutuse muutmiseks. Nerrila katastriüksusel kaob tulevikus küll kogu katastriüksuse ulatuses põllumajanduslikul otstarbel maa kasutamise võimalus, ent kinnistu omanikul Kose Vallavalitsus ei ole huvi sellel otstarbel maad kasutada. Ujula tn 10a katastriüksusele rajatakse uus parkla olemasoleva parkla asemele, millega parandatakse seniseid parkimis- ja liiklemisvõimalusi. Nõuetekohase ja kõiki vajadusi arvestava toimiva parkla rajamine samas asukohas on igati põhjendatud ja antud asukohta funktsionaalselt hästi sobiv, arvestades ühtlasi ümbritseva ala maakasutuse funktsioone, kus asub gümnaasium, staadion ja muud õppe- ja kultuuriasutused (parkla jääb ka edaspidi neid teenindama). Parkla alal on arvestatud ka kergliiklejate liikumisvajadusega (eraldiseisvate kergliiklusteede planeerimine). Kavandatava tegevuse puhul on suurim potentsiaalne negatiivne (kuid mitte oluline) mõju ehitusstaadiumis. Ehitustöödel masintranspordiga ei kaasne täiendavat heidet pinnasesse, pinna- ja põhjavette eeldusel, et kasutatakse tehniliselt korrasolevat masinaparki ning rakendatakse vajalikke keskkonna ohutusnõudeid. Ehitusaegset mõju saab minimeerida keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja ehitustavast kinnipidamisega. Lähimatele elanikele ja piirnevale muule maakasutusele avaldub mõningane häiriv mõju Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 30 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG ehitustööde käigus tekitatava müra ja õhusaaste (tolm, asfalteerimistöödel ebameeldiva lõhna teke) näol. Kavandatava tegevuse mõjuala on pigem lokaalne, piirdudes planeeringuala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusaegsed mõjud on väheolulised, sest tööde teostamise aeg on ajutine ning mõjud lakkavad tööde lõpetamisel. Ehitustööde käigus eemaldatava ehitustegevuseks mittesobiva pinnase maht sõltub konkreetsest ehitustehnoloogiast (lasteaiahoone ja pallimängude halli vundamendi tüübist ja selle parameetritest). Ehitiste (ja rajatiste) vundamentide rajamise käigus eemaldatakse looduslikku pinnast ja asendatakse see sobiva kandva aluspinnasega. Samuti avaldub analoogne mõju pinnasele juurdepääsutee rajamisega Tankla kinnistul. Eemaldatava pinnase mahud selguvad planeeringu alusel projekti koostamisel. Eemaldatud kasvupinnast on võimalik taaskasutada kohapeal haljastuses või näiteks lasteaia hoovialal erinevate positiivsete pinnavormide tekitamisel (lastele liumägi) või tekitada vall maanteelt lähtuva müra leviku takistamiseks lasteaia territooriumini ja kaitseks tuulte ja tuulega edasikanduva tolmu eest (ümberringi on tegemist lagedate põllualadega). Valli parameetrid (kõrgus, laius, nõlvus) määratakse edasise projekteerimise käigus. Tõenäoliselt kohapealsest pinnasest valli moodustamiseks ei piisa, materjali tuleb kohale vedada mujalt. Selleks sobib puhas inertne mineraalne materjal. Uue parkla rajamise asukohas on mõju pinnasele juba avaldunud olemasoleva parkla rajamise ajal. Planeeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu veeseaduses defineeritud vee kasutamise ja kaitse eesmärke - saavutada seadusega sätestatud keskkonnaeesmärgid, tagada säästev areng ja vee võimalikult looduslik seisund ning hoida pinna- ja põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest võimalikult rikkumatuna. Ehitustegevuse käigus võib esineda teoreetiline oht põhjavee saastamiseks planeeringualal ladustatavate ja kasutatavate kemikaalidega (ehitusmasinates kasutatavad kütused) ning ehitusjäätmetega, mida suurendab asjaolu, et maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud. Selliseid tegevusi, millega võiks igal juhul kaasneda alal põhjavee kvaliteedi mõjutamine, ei kavandata. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too, samuti ei kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku aladele. Kumulatiivne mõju on positiivne, kuna soodustab ümbritsevatel aladel veel seni kasutusse võtmata elamualade kasutuselevõtmist ja elamuarendusega seotud tegevusi, sest lasteaiakohtade tagamine on noortele peredele elukoha valikul üks olulisemaid kriteeriume. Uue Kose lasteaia planeerimise vajadus on seotud Kose valla elanikkonna suurenemisega, mis on põhjustatud peamiselt sisserändest ja juba käesoleval ajal on tekkinud lasteaiakohtade puudus. Kose Vallavalitsus ei näe lasteaialaste arvu kahanemist ette lähema 15 aasta jooksul. Kavandatava uue lasteaia läheduses asuvad kortermajad ja eramud, mistõttu on liiklemine lasteaia ja kodu vahel kasutajatele mugav ja ohutu. Kehtiva üldplaneeringuga on ümbruskonda planeeritud täiendavalt elamualasid, mistõttu on soodustatud elamualade laienemine ja seega veelgi kasvav vajadus lasteaia järele. Seega omab lasteaia rajamine olulist positiivset sotsiaalset mõju. Kavandatavad pallimängude väljakud, pallimängude hall, laste mänguväljak ja välijõusaal toetavad oluliselt aleviku sporditegevuse edendamist, panustades seega elanikkonna heaolu tõstmisesse. Käesoleva eelhinnangu koostaja leiab, et tegemist ei ole eeldatavalt olulise negatiivse keskkonnamõjuga detailplaneeringuga, mistõttu KSH algatamine ei ole vajalik. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 31 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Ennetamaks ja leevendamaks inimesele ja ümbritsevale keskkonnale avalduvat ebasoodast mõju, tuleb detailplaneeringu ja sellele järgnevate projektide koostamisel arvestada järgnevaga: • Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele. • Kehtiva Kose valla üldplaneeringu järgi on kavandatud perspektiivsed tootmis- ja ärimaad kavandatavast detailplaneeringualast lääne (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee) suunas. Põhjas piirneval alal on kehtestatud Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering ning välja krunditud tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Lasteaia rajamise järgselt peab ümbruskonnas hilisem tootmistegevus arvestama lasteaia suhtes vajalike tervisenõuete (müra, õhusaaste ja vibratsioon) tagamise vajadusega. Kavandatava lasteaia territooriumile (sh õuelalale ja parkmetsa/õpperajani) leviv müra ei tohi ületada II kategooriale kehtestatud müra normtaset (tööstusmürale kehtestatud sihtväärtust, mis on päevasel ajal 7.00-23.00 on 50 dB(A)). Pallimängude väljaku ja halli, laste mänguväljaku ja välijõusaali suhtes müra normtasemed ei kehti. • Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist, õhusaaste ja vibratsioonitaseme ülemäärast suurenemist. Öisel ajal (23.00-07.00) mürarikkad töid teha ei tohi. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1 kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele. • Lasteaiahoones tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ ja EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ toodule. • Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmeil asub planeeringuala normaalse radooniohutasemega alal (pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisaldus vahemikus 10-50 kBq/m3). Kuigi planeeringuala ei asu kõrgendatud radooniohutasemega alal, on Terviseamet oma 11.10.2019 kirjas Kose Vallavalitsusele väljendanud seisukohta, et enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval alal läbi viia radoonitasemete mõõdistus. Keskkonnaametilt saadud informatsiooni kohaselt ei tohiks nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast informatsioonist, nõuda vajadusel radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks. Vajadus on eelkõige põhjendatud aladel, kus on kõrgendatud radooni sisaldus pinnases varasemalt tuvastatud (kaardistatud). Keskkonnaamet on välja toonud, et radooni mõõtmist pinnaseõhus ei reguleeri ükski õigusakt ja seega on mõõtmise pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida hetkel Eestis keegi ei oma. Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (kohalik omavalitsus) ei ole kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 32 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist. Tuginedes Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmetele, mille kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniohutasemega alal, ei ole käesoleva eelhinnangu koostaja hinnangul vajalik planeerida radooni leviku tõkestamise meetmeid. • Igal juhul tuleb siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule. • Pallimängude väljakute, mänguväljaku ja välijõusaali valgustuse kavandamisel tuleb lähtuda muuhulgas korrakaitseseadusest, kus on kirjas, et ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni, puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Teisisõnu – pallimängude väljakult, mänguväljakult ja välijõusaali territooriumilt lähtuv valgus ei tohi häirida ümbruskonna elanikke (pidades silmas eelkõige uue koostatava Kose valla üldplaneeringuga vahetult lõuna poole kavandatavale korter- ja ridaelamumaale perspektiivselt rajatavaid elamuid). • Ehitustegevuse käigus kaasnevad ehitusjäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtivatele õigusaktidele ja muudele nõuetele. Jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamisel on kohustuslik lähtuda jäätmeseadusest, selle alamaktidest ja Kose Vallavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised. • Kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti käidelda vastavalt kehtivatele eeskirjadele, tagades muuhulgas jäätmete liigiti kogumise (olmejäätmed, vanapaber ja papp, pakendijäätmed eraldi) ja vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele üleandmise (sõlmida asjakohased jäätmekäitluslepingud). • Liigniiskusperioodidel võib viirja tekstuuriga pinnase (liivsavi ja saviliiv) peale koguneda ajutisel ülavett, millega tuleb arvestada ehitustegevusel (ette näha korralik vihmavee drenaaž). • Põhjavee reostumise riski saab maandada, kui peetakse rangelt kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee kaitseks. • Eemaldatud kasvupinnast on võimalik taaskasutada kohapeal haljastuses või näiteks lasteaia hoovialal erinevate positiivsete pinnavormide tekitamisel (lastele liumägi) või tekitada vall maanteelt lähtuva müra leviku takistamiseks lasteaia territooriumini ja kaitseks tuulte ja tuulega edasikanduva tolmu eest (ümberringi on tegemist lagedate põllualadega). Valli parameetrid (kõrgus, laius, nõlvus) määratakse edasise projekteerimise käigus. Valli moodustamiseks tuleb kasutada igal juhul puhast inertset mineraalset materjali. • Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Linnari katastriüksuse ja Tankla tee piiril ning Nerrila katastriüksusel kulgeva elektrimaakaabelliiniga STANDARD:KOS, elektriõhuliinidega 1-20 kV Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 33 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG (keskpingeliinid) RAVILA:KOS ja RISTI:KOS, samuti Tanla tee ja Kose-Jägala maantee ristmiku kandis kulgeva sideehitisega ELA060 ning liinidest tulenevate kaitsevöönditega. Kaitsevööndis tegutsemist reguleerib ehitusseadustik. • Parklasse kogunev sademevesi ei avalda mõju ümbritsevale pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kui see kokku koguda ning juhtida läbi õlipüüduri eesvoolu (Pirita jõkke). Oluline on regulaarselt õlipüüdurit ka puhastada. • Kuumaõhu saare efekti vältimiseks on oluline Ujula tn 10a katastriüksusele nii suure parkla kavandamisel vältida suure lageda avaparkla rajamist ning liigendada see väiksemateks, nt kuni 20- kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega tuleb arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks lihtne. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 34 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 8. Kasutatud materjalid Õigusaktid, arengudokumendid 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 15.06.2016. 2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015. 3. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73. 4. Hariduse, Kodu ja Pika tänava piirkonna detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu poolt 27.11.1997 otsusega nr 113. 5. Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 09.04.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/78. 6. Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004. 7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005. 8. Korrakaitseseadus, vastu võetud 23.02.2011. 9. Kose valla üldplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu 17.11.2011. a määrusega nr 83. 10. Kose valla üldplaneeringu eelnõu põhijoonis seisuga 30.10.2019. Üldplaneeringu koostamine on algatatud Vallavolikogu 25.02.2016. a otsusega nr 269. Konsultant Hendrikson&Ko OÜ. 11. „Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 kinnitamine“, vastu võetud Kose Vallavolikogu 26.01.2018 määrusega nr 8. 12. Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu 24.04.2008 otsusega nr 155. 13. Pikk, Hariduse ja Ujula tänavate vahelise piirkonna detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu 25.04.2002 otsusega nr 16. 14. Põldoja katastriüksuse detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu 16.06.2011 otsusega nr 99. 15. Põllu tänava piirkonna detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu poolt 2000. aastal. 16. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015. 17. Veeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 30.01.2019. 18. „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78. 19. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Muud allikad 1. Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Kutsar R., 2015 ning täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018. 2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed seisuga 20.05.2020. 3. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017. 4. EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“. 5. EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 35 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG 6. EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“. 7. EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“. 8. Harju rajooni Kose Kutsekooli kompleksi ehitusgeoloogilised uurimistööd. Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituudi "Eesti Maaehitusprojekt", 1978. 9. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017. 10. Kose valla koduleht, https://www.kosevald.ee/. 11. Kose Vallavolikogu otsuse eelnõu Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu algatamise kohta. 12. Kose Vallavalitsuse 20.06.2019 kiri nr 4-1.4/1200 Maa-ametile. 13. Kose Vallavalitsuse 24.10.2019 kiri nr 7-1.2/1647-6 Maa-ametile. 14. Kose Vesi OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/328933. 15. Maa-ameti kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee, 11.10.2019, 31.10.2019. 16. Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee. 17. Maa-ameti 30.08.2019 kiri nr 7-2/19/10495-2 Kose Vallavalitsusele. 18. Põhja – Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne (tööversioon). Alkranel OÜ, 2012 - 2014. 19. Radix Transport OÜ kiri 07.10.2019 nr 7-1.2/1646-1 Kose Vallavalitsusele. 20. Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Alkranel OÜ, 2009 - 2010. Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 36 / 37 Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise hindamise EELHINNANG Lisa 1. Detailplaneeringu algatuseelne eskiis Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 37 / 37 P 13 0 Rohe ala P 50 P 15 0 P4 P 20 P 20 P 20 P7 P2 0 Lasteaed - ehitisealune Las P2 Jalgrataste varjualune 0 teae d-e hitis ealu P2 0 e n Majan dus-
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →