Saatja: Liis Ninn <
[email protected]>
Saadetud: 11.06.2020 08:37
Adressaat: Liis Ninn <
[email protected]>
Teema: FW: Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja
spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada seisukoht
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule
Manused: Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva (3).asice
From: Kose Vallavalitsus <
[email protected]>
Sent: Wednesday, June 10, 2020 10:30 AM
To:
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected];
[email protected]
Cc:
[email protected]
Subject: Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja
spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada seisukoht keskkonnamõju
strateegilise hindamise eelhinnangule
Tere,
Edastan Teile Kose Vallavalitsuse kirja „Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut
muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada
seisukoht keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule“.
Lugupidamisega,
Kärol Vaiksaar
Sekretär-asjaajaja
6339 300
KOSE VALLAVALITSUS
Lp koostöö tegija 09.06.2020 nr 7-1.2/829
vastavalt nimekirjale
Võimalus esitada ettepanekuid Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja
spordirajatiste detailplaneeringu lähteseisukohtadele ja võimalus esitada seisukoht
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangule
Austatud koostöö tegija
Planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) § 142 lõike 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu
põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu
koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu
koostamisele ettenähtud nõudeid. PlanS § 6 p 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad
planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles planeeringu
koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja ülesandeid, mida
planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise eeldatava ajakava ning annab
ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest ja planeeringu koostamisse
kaasatavatest isikutest. PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
koostamise korraldaja üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad ettepanekute
saamiseks PlanS § 127 lõigetes 1 ja 2 nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute
esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla lühem kui 30 päeva. PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui isik või
asutus ei ole oma ettepanekuid määratud tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi
üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada.
PlanS § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist
(edaspidi KSH), lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste
seisukohtadest.
Tuginedes eelpool toodule, esitame Teile ettepanekute esitamiseks Kose valla üldplaneeringut
muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringule koostatud lähteseisukohad ja seisukohtade
esitamiseks aktsiaselts KOBRAS poolt koostatud KSH eelhinnangu (töö nr 2019-226). Koos
lähteseisukohtade ja KSH eelhinnanguga esitame ka asjakohase otsuse eelnõu.
___________________________________________________
Hariduse tn 1 Telefon 633 9300 Registrikood 75011547
Kose 75101 GSM 53 739 942 E-post:
[email protected]
HARJUMAA Faks 675 6177 Konto 1120132608
Palume ettepanekud ja seisukohad esitada kirja kättesaamisest arvates 30 päeva jooksul.
Lugupidamisega
/allkirjastatud digitaalselt/
Merle Pussak
vallavanem
Lisad:
1. Detailplaneeringu lähteseisukohad
2. KSH eelhinnang
3. Otsuse eelnõu
Enelin Alter,
[email protected], 6339325
09.06.2020
Lähteseisukohad Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu
koostamiseks ja vormistamiseks
1. Lähteseisukohtade koostamise alus ja koostaja
Planeerimisseadus (edaspidi PlanS) § 6 punkti 12 kohaselt on planeeringu lähteseisukohad
planeerimismenetluses algatamisel või pärast algatamist koostatav dokument, milles
planeeringu koostamise korraldaja kirjeldab planeeringu koostamise vajadust, eesmärki ja
ülesandeid, mida planeeringuga kavatsetakse lahendada, esitab planeeringu koostamise
eeldatava ajakava ning annab ülevaate planeeringu koostamiseks vajalike uuringute tegemisest
ja planeeringu koostamisse kaasatavatest isikutest. Samuti esitab Kose Vallavalitsus
lähteseisukohtades ka muu vajamineva info planeeringu koostamiseks ja vormistamiseks.
Lähteseisukohad koostas Kose Vallavalitsuse arhitekt Enelin Alter.
2. Detailplaneeringu koostaja, eesmärk ja ülesanded, planeeritav ala ja muu vajalik
info
Detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostaja on Kose
Vallavalitsuse 4. septembri 2019 korralduse nr 526 „Eduka pakkuja kinnitamine“ kohaselt
aktsiaselts KOBRAS.
Detailplaneeringu eesmärk on uue lasteaia hoone ja seda teenindava taristu ning spordirajatiste
rajamine planeeritavale maa-alale, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja parkimiskorralduse
lahendamine. Planeeritava ala pindala kokku ca 9,3 ha.
Detailplaneeringu ülesanded on:
planeeringuala kruntideks jaotamine;
krundi hoonestusala määramine;
krundi ehitusõiguse määramine;
detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste toimimiseks vajalike ehitiste,
sealhulgas tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsuteede võimaliku
asukoha määramine;
ehitise ehituslike tingimuste määramine;
ehitise arhitektuuriliste ja kujunduslike tingimuste määramine;
liikluskorralduse põhimõtete määramine;
haljastuse ja heakorrastuse põhimõtete määramine;
kuja määramine;
kuritegevuse riski vähendavate tingimuste määramine;
müra-, vibratsiooni-, saasteriski- ja isolatsioonitingimusi ning muid
keskkonnatingimusi tagavate nõuete seadmine;
servituutide seadmise ja olemasoleva või kavandatava tee avalikult kasutatavaks teeks
määramise vajaduse märkimine.
1/6
09.06.2020
Joonis 1. Planeeritav ala (Allikas: EOMAP).
Joonis 2. Väljavõte kehtivast üldplaneeringust, kuhu on peale märgitud juhtotstarbe nimed.
2/6
09.06.2020
Joonis 3. Katastriüksustele ulatuvad kitsendused (Allikas: Maa-amet).
3. Koostöö ja kaasamine detailplaneeringu koostamisel
Üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele
kohaldatakse üldplaneeringu koostamisele ettenähtud menetlust. Koostööle ja kaasamisele
kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõudeid (PlanS § 142 lg 2). PlanS § 9
kohaselt on planeerimismenetlus avalik ning planeerimisalase tegevuse korraldajal tuleb
avalikkust planeerimismenetlusest arusaadavalt teavitada, menetlusse piisavalt kaasata ning
korraldada planeeringu koostamise käigus planeeringu tutvustamiseks avalikke väljapanekuid
ja avalikke arutelusid. PlanS § 142 lõike 4 alusel on valdkonna eest vastutaval ministril või
tema volitatud ametnikul õigus määrata täiendavalt isikuid ja asutusi, kellega tuleb teha
üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel
koostööd või keda tuleb koostamisse kaasata.
Kooskõlastajad / koostöö tegijad Kaasatavad isikud ja asutused
Maa-amet Osaühing JÄÄKRISTALL (Hariduse tn 2b)
Terviseamet Põhja regionaalosakond OÜ Alexela Tanklad (Ujula tn 10, Ujula tn
12)
Päästeamet Põhja päästekeskus Kose Äripark OÜ (Nigula tn 1, Nigula tn 3,
3/6
09.06.2020
Nigula tn 5, Nigula tn 7)
Maanteeamet Aini Roomet ja Sven Õunpuu (Ujula tn 4)
Elektrilevi OÜ Sven Andresen (Ujula tn 4a)
OÜ KOSE VESI Avo Kompus (Ujula tn 4b)
Telia Eesti AS Ecoterm AS (Ujula tn 6, Ujula tn 8)
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutus Radix Transport OÜ (Hariduse tn 2c,
Hariduse tn 2d)
Keskkonnaamet (ainult KSH eelhinnangu Ralf Vilba (Nerrivälja)
menetluse raames)
Piia Kruusement (Nerri põld)
Tiiu Karner (Vana-Kalsu)
Kose lasteaed PäevaLill
MTÜ FC Kose
Kose Kultuurikeskus
Kose Spordimaja
Mittetulundusühing Kose Koolitus
AS KOSE AGRO (Linnari maa rentnik)
4. Detailplaneeringu koostamise eeldatava ajakava
Planeeringu orienteeruva ajakava koostamise aluseks on planeerimisseadus, keskkonnamõju
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus ning haldusmenetluse seadus.
Üldplaneeringut muutva detailplaneeringu ajakava on koostatud võimalikult parima koostöö
korral erinevate osapooltega. Ajakava on esialgne ja sellesse võib tulla muudatusi, mis
sõltuvad üldplaneeringut muutva detailplaneeringu menetlustoimingute kestvusest ja KSH1
eelhinnangust. Ajakava on väljatöötatud PlanS toodud menetluse põhjal.
Etapp Toimumise eeldatav aeg
Hinnapakkumuse küsimine detailplaneeringu ja KSH 2019 august
eelhinnangu koostamiseks
Eduka pakkuja kinnitamine, lepingu sõlmimine 2019 september
Geodeetilise alusplaani koostamine 2019 september –
oktoober, täiendused
2020 mai
KSH eelhinnangu koostamine (PlanS § 142 lg 6) 2019 november,
täiendused 2020 mai
Lähteseisukohtade koostamine, ettepanekute küsimine isikutelt 2020 mai – juuli
ja asutustelt, laekunud ettepanekute läbivaatamine ja vajadusel
täienduste tegemine (PlanS § 6, § 81)
KSH eelhinnangu kohta asjaomastelt asutustelt seisukoha 2020 juuni – juuli
küsimine, laekunud ettepanekute läbivaatamine (PlanS § 142 lg
6, KeHJS2 § 33 lg 6)
Planeeringu algatamise ja KSH algatamata jätmise otsuse 2020 august
1
KSH – keskkonnamõju strateegiline hindamine
2
KeHJS - keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus
4/6
09.06.2020
tegemine volikogu poolt (PlanS § 77 lg 1)
Lähteseisukohtade avalikustamine valla veebilehel (PlanS § 81 2020 august
lg 6)
Planeeringu eelnõu (eskiisi) koostamine, sh korraldaja poolne 2020 juuni - september
materjalide ülevaatamine (PlanS § 82)
Planeeringu eelnõu (eskiisi) tutvustamine volikogu istungil 2020 oktoober
Planeeringu eelnõu (eskiisi) avaliku väljapaneku korraldamine, 2020 november – 2021
eelnõu avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu jaanuar
korraldamine, eelnõu avaliku väljapaneku ja arutelu tulemuste
arvestamine, materjalide korrigeerimine (PlanS § 82, 83, 84)
Täiendavate koostöötegijate ja kaasatavate küsimine 2020 detsember
riigihalduse ministrilt (PlanS § 142 lg 4)
Eelnõu (eskiisi) esitamine kooskõlastamiseks ja arvamuste 2021 veebruar – märts
andmiseks ja nende alusel materjalide korrigeerimine (PlanS §
85)
Planeeringu vastuvõtmise ja avalikule väljapanekule suunamise 2021 aprill
otsuse tegemine volikogu poolt (PlanS § 86)
Avaliku väljapaneku ja avaliku arutelu korraldamine (PlanS § 2021 mai - juuni
87, 88)
Avalikul väljapanekul ja avalikul arutelul laekunud arvamuste 2021 juuli - august
läbitöötamine, väljapaneku ja arutelu tulemuste arvestamine,
materjalide korrigeerimine (PlanS § 89)
Planeeringu esitamine valdkonna eest vastutavale ministrile 2021 august
heakskiitmiseks (PlanS § 90)
Planeeringu kehtestamise otsuse tegemine volikogu poolt 2021 september
(PlanS § 91)
Muudatuse sisseviimine üldplaneeringusse (PlanS § 142 lg 7, 8) 2021 oktoober
5. Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja muud dokumendid
Planeerimisseadus;
Kose valla üldplaneering (kehtestatud Kose Vallavolikogu 17. novembri 2011 määrusega
nr 83);
Kose valla arengukava 2015-2025;
Kose valla ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029;
Vabariigi Valitsuse 6. oktoobri 2011 määrus nr 131 „Tervisekaitsenõuded koolieelse
lasteasutuse maa-alale, hoonetele, ruumidele, sisustusele, sisekliimale ja korrashoiule“;
Keskkonnaministri 16. detsembri 2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“;
Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering (kehtestatud Kose
Vallavolikogu 24. aprilli 2008 otsusega nr 155).
6. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike uuringute ja analüüside tegemine
5/6
09.06.2020
Detailplaneeringu koostamisel tuleb hinnata asjakohaseid sotsiaalseid, majanduslikke,
kultuurilisi ja looduskeskkonnale avalduvaid mõjusid. Detailplaneeringu koostamise raames
tuleb läbi viia liiklusuuring. Kui detailplaneeringu koostamise käigus selgub, et
detailplaneeringu koostamise raames on vajalik teha täiendavaid uuringuid, analüüse,
ekspertiise, vms, siis tuleb need teha vajaduse tekkimisel.
7. Detailplaneeringu esitamine vastuvõtmiseks ja avalikule väljapanekule suunamiseks,
detailplaneeringu vormistamine, detailplaneeringu kehtestamine
Detailplaneeringu avalikustamine toimub vastavalt planeerimisseaduses sätestatud korrale.
Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele ühes eksemplaris paberkandjal tehnovõrkude
valdajate tingimustega ning digitaalselt riigiasustustega kooskõlastamiseks, vastuvõtmiseks ja
avalikule väljapanekule suunamiseks (doc ja pdf vormingus). Detailplaneering avalikustatakse
vastavalt planeerimisseadusele.
PlanS § 81 lg 6 kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad koos
käesoleva seaduse § 127 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega
avalikustatakse Kose valla veebilehel Planeering koosneb planeerimise tulemusena valminud
seletuskirjas ja joonistest. Planeering vormistada vastavalt riigihalduse ministri 17.10.2019
määrusele nr 50 „Planeeringu vormistamisele ja ülesehitusele esitatavad nõuded“.
Menetlusdokumentide kausta komplekteerib Kose Vallavalitsus.
Detailplaneering esitatakse Kose Vallavalitsusele kehtestamiseks digitaalselt ja paberkandjal.
Detailplaneering kehtestatakse vastavalt planeerimisseadusele. Digitaalselt esitatakse ühes
eksemplaris planeering kahel CD-l või USB mälupulgal. CD plaat / USB mälupulk tuleb köita
kahe identse paberkandja eksemplari koosseisu.
8. Lähteseisukohtade esitamine ettepanekute saamiseks ja lähteseisukohtade muutmine
PlanS § 81 lõike 1 kohaselt esitab Kose Vallavalitsus üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu koostamise lähteseisukohad ettepanekute saamiseks PlanS § 127 lg 1 ja 2
nimetatud isikutele ja asutustele ning määrab ettepanekute esitamiseks tähtaja, mis ei tohi olla
lühem kui 30 päeva. Asutused ja kaasatavad on välja toodud lähteseisukohtade punktis 4.
PlanS § 81 lõike 4 kohaselt kui nimetatud isik või asutus ei ole oma ettepanekuid määratud
tähtaja jooksul esitanud, loetakse, et ta ei soovi üldplaneeringut muutva detailplaneeringu
lähteseisukohtade kohta ettepanekuid esitada. PlanS § 81 lõike 5 kohaselt vaatab Kose
Vallavalitsus esitatud ettepanekud läbi ning teeb nende alusel üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu lähteseisukohtades vajalikud muudatused.
PlanS § 81 lg 6 kohaselt üldplaneeringut muutva detailplaneeringu lähteseisukohad koos
käesoleva seaduse § 127 lg-s 1 ja 2 nimetatud isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega
avalikustatakse Kose valla veebilehel.
6/6
EELNÕU 09.06.2020
Eesti Vabariik
Harju maakond
Kose vald
KOSE VALLAVOLIKOGU OTSUS
Kose xx. xxxxx 2020 nr
Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu
algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Planeerimisseaduse § 125 lg 1 p 1 kohaselt on detailplaneeringu koostamine nõutav alevikes
ehitusloakohustusliku hoone ning § 125 lg 1 p 3 kohaselt olulise avaliku huviga rajatise
püstitamiseks. Detailplaneeringu eesmärk on uue lasteaia hoone ja seda teenindava taristu ning
spordirajatiste rajamine planeeritavale maa-alale, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja
parkimiskorralduse lahendamine.
Planeeritava alana käsitletakse järgmisi maaüksuseid Kose alevikus: Linnari (katastritunnus
33702:001:0598, sihtostarve 100% maatulundusmaa), Nerrila (katastritunnus 33702:001:0316,
sihtotstarve 100% maatulundusmaa), Tankla tee (katastritunnus 33801:001:0497, sihtotstarve
100% transpordimaa), Ujula tn 10a (katastritunnus 33702:003:0196, sihtotstarve 100%
üldkasutatav maa), Hariduse tn 2 (katastritunnus 33801:001:1171, sihtotstarve 100%
ühiskondlike ehitiste maa), Hariduse tn 2b (katastritunnus 33702:003:0490, sihtotstarve 100%
elamumaa) ja Ujula tänav (katastritunnus 33801:001:0268, sihtotstarve 100% transpordimaa),
Kose-Jägala kergtee L12 (katastritunnus 33801:001:0840, sihtotstarve 100% transpordimaa),
12 Kose-Jägala tee (katastritunnus 33701:002:0324, sihtotstarve 100% transpordimaa), Ujula
tn 2 (katastritunnus 33801:001:0430, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa). Planeeritava ala
pindala kokku ca 9,3 ha ning planeeringuala piir on nähtav lähteseisukohtades.
Planeerimisseaduse § 142 lg 1 kohaselt võib detailplaneering põhjendatud vajaduse korral
sisaldada kehtestatud üldplaneeringu põhilahenduste muutmise ettepanekut.
Planeerimisseaduse § 142 lg 1 punkti 1 kohaselt on üldplaneeringuga määratud maakasutuse
juhtotstarbe ulatuslik muutmine läbi detailplaneeringu üldplaneeringu põhilahenduse
muutmine. Kose valla üldplaneeringu seletuskirja peatükis 2.5 on määratud detailplaneeringu
koostamise kohutusega alad ja juhud. Peatükis 2.5 on kirjas, et kui detailplaneering muudab
planeeritaval alal üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses,
menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut muutvana. Kose valla üldplaneeringu
kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonid haljasala, segahoonestusala
(ärimaa/elamumaa) ning äri- ja väikeettevõtlusmaa. Planeeringuga taotletakse aga
ühiskondlike ehitiste maa juhtfunktsiooni, mistõttu tuleb detailplaneeringut menetleda
üldplaneeringut muutvana.
Planeerimisseaduse § 142 lg 2 kohaselt kohaldatakse üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisele üldplaneeringu koostamisele ettenähtud
menetlust. Koostööle ja kaasamisele kohaldatakse detailplaneeringu koostamisele ettenähtud
nõudeid. Planeerimisseaduse § 140 lg 7 kohaselt tuleb detailplaneeringu muutmiseks koostada
EELNÕU 09.06.2020
uus sama planeeringuala hõlmav detailplaneering, lähtudes planeerimisseaduses
detailplaneeringu koostamisele ettenähtud nõuetest. Planeerimisseaduse § 140 lg 8 kohaselt
muutub uue detailplaneeringu kehtestamisega sama planeeringuala kohta varem kehtestatud
detailplaneering kehtetuks. Planeeritaval alal, Tankla tee katastriüksusel, 12 Kose-Jägala tee
(33701:002:0324) poolses osas, kehtib Nigula teeäärse, Nigula tootmise ja Siloaugu kinnistute
detailplaneering, mis on kehtestatud Kose Vallavolikogu 24. aprilli 2008 otsusega nr 155, mis
muutub käesoleva detailplaneeringu kehtestamisel osaliselt kehtetuks.
Planeerimisseaduse § 81 lõike 1 kohaselt esitas Kose Vallavalitsus üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu lähteseisukohad Maa-ametile, Maanteeametile, Terviseametile,
Päästeametile, Rahandusministeeriumile, Elektrilevi OÜ-le, OÜ-le KOSE VESI, Telia Eesti
AS-le, Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele, osaühingule JÄÄKRISTALL, OÜ-le Alexela
Tanklad, Kose Äripark OÜ-le, Aini Roomet`ile, Sven Õunpuu`le, Sven Andresen`ile, Avo
Kompus`ele, Ecoterm AS-le, Radix Transport OÜ-le, Ralf Vilba`le, Piia Kruusement`ile, Tiiu
Karner`ile, AS-le KOSE AGRO, Kose Lasteaed Päevalill juhataja Evelin Sillaste`le, MTÜ FC
KOSE juhatuse liikme Pelle Pohlak`ule, Kose Kultuurikeskuse juhataja Kerli Sild`ile, Kose
Spordimaja juhataja Marden Muuk`ile ning Mittetulundusühingule Kose Koolitus. Eelnõu
täieneb vastavalt tagasisidele.
Planeerimisseaduse § 142 lõike 6 kohaselt tuleb üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda
keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest ning § 33
lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest. Lõpliku otsuse keskkonnamõju
strateegilise hindamise algatamise vajalikkuse osas peab tegema kohalik omavalitsus.
Eelhinnangu on koostanud aktsiaselts KOBRAS (töö nr 2019-226). Kose Vallavalitsus esitas
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koos otsuse eelnõuga Maa-ametile,
Maanteeametile, Keskkonnaametile, Päästeametile, Terviseametile, Rahandusministeeriumile
ja tehnovõrkude valdajatele (kirjad registreeritud dokumendiregistris 10. juuni 2020 nr 7-
1.2/xxx all) seisukohtade andmiseks. Eelnõu täieneb vastavat tagasisidele.
Eelhinnang kuulub keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmise otsuse juurde
vastavalt keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimise süsteemi seaduse § 11 lõikele 4.
Keskkonnatingimustega arvestamine on võimalik planeerimisseaduse § 126 lõike 1 punkti 12
kohaselt detailplaneeringu menetluse käigus.
Detailplaneeringu algataja, vastuvõtja ja kehtestaja on Kose Vallavolikogu (aadress Hariduse
tänav 1, Kose alevik, 75101 Kose) ning koostamise korraldaja Kose Vallavalitsus (aadress
Hariduse tänav 1, Kose alevik, 75101 Kose). Detailplaneeringu koostaja on aktsiaselts
KOBRAS.
Detailplaneeringu algatamine ei too kaasa õigustatud ootust ühelegi osapoolele
detailplaneeringu kehtestamise osas.
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks haldusmenetluse seaduse § 35 lõike 1 punkti 2,
planeerimisseaduse § 142 lõike 1 punkti 1, § 142 lõike 2, § 142 lõike 6, § 128 lõike 1, § 125
lõike 1 punki 1 ja 3, § 125 lõike 2, § 77 lõike 1, keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 34 lõike 2, § 35 lõiked 5, 6 ja 7 ning aktsiaselts
KOBRAS poolt koostatud keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (töö nr 2019-
226),
EELNÕU 09.06.2020
KOSE VALLAVOLIKOGU
O T S U S T A B:
1. Algatada Kose valla üldplaneeringut muutev Kose lasteaia ja spordirajatiste
detailplaneering.
2. Jätta algatamata Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste
detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine.
3. Detailplaneeringu koostamisele asudes võtta aluseks Kose Vallavalitsuse poolt koostatud
lähteseisukohad.
4. Kose Vallavalitsusel teavitada detailplaneeringu algatamisest:
4.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes ja Kose valla veebilehel;
4.2. 30 päeva jooksul ajalehtedes Kose Teataja ja Harju Elu;
4.3. 30 päeva jooksul planeerimisseaduse § 127 lõigetes 1 ja 2 sätestatud koostöö tegijaid ja
kaasatavaid isikuid.
5. Kose Vallavalitsusel teavitada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest:
5.1. 14 päeva jooksul Ametlikes Teadaannetes, ajalehes Harju Elu ja Kose valla veebilehel;
5.2. 14 päeva jooksul asjakohaseid asutusi.
6. Kose Vallavalitsusel avalikustada Kose valla veebilehel üldplaneeringut muutva
detailplaneeringu lähteseisukohad koos isikute ja asutuste esitatud ettepanekutega.
7. Otsusega on võimalik tutvuda Kose valla dokumendiregistris ja tööajal Kose
Vallavalitsuses (aadress Hariduse tänav 1, Kose alevik, 751010 Kose).
8. Otsus jõustub teatavakstegemisest.
9. Detailplaneeringu algatamine ja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata
jätmine on menetlustoiming, millega ei teki kellelegi õigustatud ootust, et Kose
Vallavolikogu detailplaneeringu vastu võtab või kehtestab. Menetlustoimingud on
vaidlustatavad koos haldusaktiga, milleks on kehtestamise või kehtestamata jätmise otsus.
/allkirjastatud digitaalselt/
Uno Silberg
Kose Vallavolikogu esimees
Registrikood 10171636
Riia 35, Tartu 50410
Tel 7300 310
[email protected]
TÖÖ NR 2019-226
Ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6561312
Y 566093
KOSE LASTEAIA JA SPORDIRAJATISTE
DETAILPLANEERINGU
KESKKONNAMÕJU STRATEEGILISE
HINDAMISE EELHINNANG
Objekti aadress: HARJU MAAKOND, KOSE VALD, KOSE ALEVIK
Tellija: KOSE VALLAVALITSUS
Töö täitja: Kobras AS
Juhataja: URMAS URI
Juhtekspert: URMAS URI
Vastutav täitja: NOEELA KULM
Kontrollis: ENE KÕND
2020 TARTU
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Üldinfo
TÖÖ NIMETUS: Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata)
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
OBJEKTI ASUKOHT: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik, osaliselt Linnari (katastritunnus
33702:001:0598), Nerrila (katastritunnus 33702:001:0316), osaliselt
Tankla tee (katastritunnus 33801:001:0497), Ujula tn 10a (katastritunnus
33702:003:0196), osaliselt Hariduse tn 2 (katastritunnus
33801:001:1171), osaliselt Hariduse tn 2b (katastritunnus
33702:003:0490), osaliselt Ujula tänav (katastritunnus 33801:001:0268),
osaliselt 12 Kose-Jägala tee (katastritunnus 33701:002:0324), osaliselt
Kose-Jägala kergtee L12 (katastritunnus 33801:001:0840), osaliselt Ujula
tn 2 (katastritunnus 33801:001:0430).
TÖÖ EESMÄRK: Kose alevikku lasteaia ja spordirajatiste planeerimisega kaasneva
keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu koostamine
selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja
läbiviimise vajalikkus.
TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang
TÖÖ TELLIJA: Kose Vallavalitsus
Registrikood 75011547
Hariduse 1
Kose alevik
75101 Kose vald
Harjumaa
Kontaktisik: Enelin Alter
Tel +372 633 9325
[email protected]
TÖÖ TÄITJA: Kobras AS
Registrikood 10171636
Riia 35, 50410 Tartu
Tel 730 0310
http://www.kobras.ee
Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnaekspert
Tel +372 730 0310
[email protected]
Noeela Kulm – keskkonnaekspert, vastutav täitja
Tel +372 730 0310, +372 569 39300
[email protected]
Kontrollija: Ene Kõnd - tehniline kontrollija
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 2 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Kobras AS litsentsid / tegevusload:
1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents:
KMH0046 Urmas Uri
2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid:
Urmas Uri;
Teele Nigola
3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379.
Hüdrogeoloogilised uuringud.
Hüdrogeoloogiline kaardistamine.
4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k.
5. MTR-i majandustegevusteated:
• Ehitusuuringud EG10171636-0001;
• Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;
• Omanikujärelevalve EO10171636-0001;
• Projekteerimine EP10171636-0001.
6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:
• Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;
• Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;
• Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;
• Maaparanduse ekspertiis MK0010-00.
7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012,
tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja
objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine,
uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas.
8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja
reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18.
9. Kutsetunnistused:
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;
• Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;
• Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 –
Ervin R. Piirsalu;
• Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;
• Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert
Kartau;
• Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;
• Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;
• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;
• Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;
• Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;
• Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik.
Sisukord
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 3 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
1. KSH EELHINDAMISE EESMÄRK JA VAJALIKKUS ......................................................................... 5
2. DETAILPLANEERINGU ISELOOM JA SISU ...................................................................................... 7
2.1. PLANEERINGUALA ASUKOHT ........................................................................................................ 7
2.2. KAVANDATAVA DETAILPLANEERINGU LÜHIKIRJELDUS ..................................................................... 9
2.3. SEOS TEISTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA ....................................................... 11
2.3.1. VASTAVUS KÕRGEMA TASANDI PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA KAVANDATULE ........................... 11
2.3.2. SEOS LÄHIÜMBRUSES OLEVATE DETAILPLANEERINGUTEGA ...................................................... 15
2.4. DETAILPLANEERINGU ASJAKOHASUS JA OLULISUS KESKKONNAKAALUTLUSTE INTEGREERIMISEL
TEISTESSE VALDKONDADESSE ............................................................................................................ 18
2.5. STRATEEGILISE PLANEERIMISDOKUMENDI TÄHTSUS EUROOPA LIIDU KESKKONNAALASTE
ÕIGUSAKTIDE NÕUETE ÜLEVÕTMISEL ................................................................................................... 18
2.6. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA SEOTUD KESKKONNAPROBLEEMID ......................................... 18
3. DETAILPLANEERINGUALA ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT MÕJUTATAVA KESKKONNA
KIRJELDUS .............................................................................................................................................. 18
3.1. ASUKOHT JA MAAKASUTUS .......................................................................................................... 18
3.2. LOODUSKESKKONNA KIRJELDUS .................................................................................................. 19
3.2.1. MAASTIK, GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA .......................................................................... 19
3.2.2. MULLASTIK............................................................................................................................ 21
3.2.3. PINNAVEEKOGUD................................................................................................................... 21
3.2.4. KAITSEALUSED LOODUSOBJEKTID, SH NATURA 2000 ALAD ...................................................... 21
3.2.5. KULTUURIPÄRAND ................................................................................................................. 21
3.2.6. MUUD KITSENDUSED.............................................................................................................. 21
3.2.7. MÜRA, VIBRATSIOON, ÕHUSAASTE .......................................................................................... 22
3.3. RESSURSSIDE (SH LOODUSVARADE NAGU MAA, MULD, PINNAS, MAAVARA, VESI JA LOODUSLIK
MITMEKESISUS) KASUTAMINE .............................................................................................................. 24
3.4. JÄÄTMED NING NENDE KÄITLEMINE ............................................................................................... 25
4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV KESKKONNAMÕJU ........ 26
4.1. MÕJU MAAKASUTUSELE ............................................................................................................... 26
4.2. MÕJU PINNASELE, PINNA- JA PÕHJAVEELE .................................................................................... 26
4.3. SOTSIAALMAJANDUSLIK MÕJU ...................................................................................................... 27
4.4. MUUD MÕJUD ............................................................................................................................. 28
5. OHT INIMESE TERVISELE VÕI KESKKONNALE, SEALHULGAS ÕNNETUSTE ESINEMISE
VÕIMALIKKUS .......................................................................................................................................... 29
6. KESKKONNAMÕJU OLULISUSE HINNANG .................................................................................... 29
7. KOKKUVÕTE JA JÄRELDUSED, SH EBASOODSA MÕJU TÕHUSA ENNETAMISE, VÄLTIMISE
JA LEEVENDAMISE MEETMED .............................................................................................................. 30
8. KASUTATUD MATERJALID ............................................................................................................... 35
LISA 1. DETAILPLANEERINGU ALGATUSEELNE ESKIIS ................................................................... 37
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 4 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
1. KSH EELHINDAMISE EESMÄRK JA VAJALIKKUS
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnangu
koostaja on Kose Vallavalitsuse 4. septembri 2019 korralduse nr 526 „Eduka pakkuja kinnitamine“ kohaselt
Kobras AS. Käesolev keskkonnamõju strateegilise hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on
koostatud 17.09.2019 Kose Vallavalitsuse ja Kobras AS vahel sõlmitud lepingu nr 2-2/27-2019 alusel.
Töö eesmärk on Kose vallas Kose alevikus Linnari ja Nerrila kinnistule lasteaia, selle juurde kuuluva õueala
(ca 5000 m2), õuemaja (ca 40 m2), parkmetsa/õpperaja ja parkla (ca 120 kohta) ning Linnari kinnistule
spordirajatiste (pallimängude väljakute, pallimängude halli (ca 4000 m2), laste mänguväljaku ja välijõusaali)
rajamisega ning Ujula tn 10 kinnistule parkla ja sõiduõppe platsi rajamisega kaasneva keskkonnamõju
eelhinnangu koostamine selgitamaks keskkonnamõju strateegilise hindamise (edaspidi KSH) algatamise ja
KSH läbiviimise vajalikkus. Eelhindamise eesmärk on jõuda selgusele, kas kavandatava tegevusega võib
eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju ja on seega aluseks haldusaktile KSH algatamise
või mittealgatamise kohta. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 21
defineerib mõistet keskkonnamõju kui kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi
elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule,
kultuuripärandile või varale. KeHJS § 22 kohaselt on keskkonnamõju oluline, kui see võib eeldatavalt ületada
mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja
heaolu, kultuuripärandi või vara. Kuna kavandatav detailplaneering muudab kehtivat Kose valla
üldplaneeringut, tuleb lähtudes planeerimisseaduse § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise
ettepanekut sisaldava detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju
strateegilist hindamist, lähtudes keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33
lõigetes 4 ja 5 sätestatud kriteeriumidest (strateegilise planeerimisdokumendi iseloomust ja sisust,
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega kaasnevast keskkonnamõjust ja eeldatavalt mõjutatavast
alast) ning ning § 33 lõike 6 kohaste asjaomaste asutuste seisukohtadest.
Eelhindamine toob vähese keskkonnamõjuga tegevuste korral välja, missuguste keskkonnast lähtuvate
piirangutega tuleb arvestada detailplaneeringu koostamisel ja hilisemate tegevuste elluviimisel.
Eelhindamise tulemusena tuleb:
• KSH algatada, kui detailplaneeringu realiseerimisega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne
keskkonnamõju või eeldatavalt kaasnevat olulist keskkonnamõju ei saa välistada;
• KSH algatamata jätta, kui eeldavalt ei kaasne detailplaneeringu realiseerimisel olulist keskkonnamõju.
Keskkonnameetmeid arvestatakse detailplaneeringu koostamisel, mõjud on leevendatavad või ärahoitavad.
KSH algatamine või algatamata jätmine otsustatakse üldjuhl üheaegselt detailplaneeringu koostamise
algatamisega. Lõpliku otsuse KSH algatamise vajalikkuse osas teeb kohalik omavalitsus.
Eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja KSH algatamise või algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi
vastavalt KeHJS (§ 33 lg 4 ja 5), lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest (sealjuures
planeerimisseadusest, keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed
ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“), samuti keskkonnamõju strateegilise
hindamise käsiraamatust (Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus, S. ja Kalle, H. 2017),
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 5 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
juhendmaterjalist „KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine“ (koostaja: Riin
Kutsar, täiendatud 2018 Keskkonnaministeeriumi poolt) ja heast tavast. KSH eelhindamise läbiviimine ja
teabe kogumine põhineb olemasolevatel ja kättesaadavatel andmetel, st eelhindamise raames ei teostatud
eraldiseisvaid täiendavaid uuringuid.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 6 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
2. Detailplaneeringu iseloom ja sisu
2.1. Planeeringuala asukoht
Planeeringuala paikneb Harju maakonnas Kose vallas Kose alevikus järgmistel katastriüksustel kokku 9,3 ha
suurusel alal (joonis 1 ja joonis 2) (Kose Vallavolikogu otsuse eelnõu Kose valla üldplaneeringut muutva
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu algatamise kohta):
• osaliselt Linnari (katastritunnus 33702:001:0598, sihtostarve 100% maatulundusmaa, planeeringuga
hõlmatav idapoolne osa pindalaga ca 3,7 ha);
• Nerrila (katastritunnus 33702:001:0316, sihtotstarve 100% maatulundusmaa);
• osaliselt Tankla tee (katastritunnus 33801:001:0497, sihtotstarve 100% transpordimaa);
• Ujula tn 10a (katastritunnus 33702:003:0196, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa);
• osaliselt Hariduse tn 2 (katastritunnus 33801:001:1171, 100% ühiskondlike ehitiste maa);
• osaliselt Hariduse tn 2b (katastritunnus 33702:003:0490, 100% elamumaa);
• osaliselt Ujula tänav (katastritunnus 33801:001:0268, 100% transpordimaa);
• osaliselt 12 Kose-Jägala tee (katastritunnus 33701:002:0324, 100% transpordimaa).
• osaliselt Kose-Jägala kergtee L12 (katastritunnus 33801:001:0840, sihtotstarve 100%
transpordimaa),
• Osaliselt Ujula tn 2 (katastritunnus 33801:001:0430, sihtotstarve 100% üldkasutatav maa).
Detailplaneeringuala paiknemine
Joonis 1. Linnari katastriüksuse asukoht Kose vallas Kose alevikus (aluskaart: Maa-ameti maainfo
kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/maps, 11.10.2019).
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 7 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Joonis 2. Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringuala paiknemine (lähteseisukohtade eelnõu
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu koostamiseks ja vormistamiseks, joonis 1).
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 8 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Juurdepääs lasteaia ja
spordirajatisteni on
kavandatud Kose-
Jägala maanteelt uue
rajatava Tankla tee
kaudu
Joonis 3. Vaade alale, kuhu soovitakse rajada uus Kose lasteaed, õueala, parkmets koos õpperajaga,
spordirajatised, sh pallimängude hall ja parkla, samuti juurdepääsutee paiknemine (Foto: Maa-ameti
fotoladu, 24.04.2019).
2.2. Kavandatava detailplaneeringu lühikirjeldus
Algatatava ja koostatava detailplaneeringu eesmärk on tulenevalt planeeringu algatamise otsuse ja
lähteseisukohtade eelnõu järgi uue lasteaia hoone (mis mahutaks kokku 280 last, st 16 rühma), seda
teenindava taristu ning spordirajatiste rajamine, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja parkimiskorralduse
lahendamine. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonid
haljasala, segahoonestusala (ärimaa/elamumaa) ning äri- ja väikeettevõtlusmaa (vt ptk 2.3.1, joonis 4). Kose
valla üldplaneeringus on kirjas, et kui koostatav detailplaneering muudab planeeritaval alal üldplaneeringus
määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut üldplaneeringut
muutvana. Planeeringuga taotletakse ühiskondlike ehitiste maa juhtfunktsiooni, mistõttu on tegemist kehtivat
üldplaneeringut muutva detailplaneeringuga.
Kose Vallavalitsus soovib planeerida uue, kaasaegse ja ruumivajadust arvestava lasteaia hoone koos selle
juurde kuuluva taristuga (sh mänguväljakud, varjualused, platsid, teed jms) osaliselt Linnari katastriüksusele
(katastritunnus 33702:001:0598) ja osaliselt Nerrila katastriüksusele (kü tunnus 33702:001:0316), sealjuures
lasteaia hoone on kavandatud peamiselt Nerrila katastriüksusele (Lisa 1, detailplaneeringu algatuseelne
eskiis).
Algselt oli kavas lasteaia hoone ja spordirajatised koos nende juurde kuuluva taristuga ära mahutada Linnari
katastriüksusele ning Kose Vallavalitsus pöördus selles osas 20.06.2019 Maa-ameti poole taotlusega
riigimaa (Linnari katastriüksuse) jagamiseks ja jagamise tulemusel moodustatava ligikaudu 2 ha suuruse
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 9 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
maaüksuse võõrandamiseks Kose vallale, kuna Kose vallal puudub lasteaia rajamiseks mujal sobiv maa-
ala. Kose Vallavalitsus on taotluses toonud välja, et seoses Kose valla paikse elanikkonna suurenemisega
(eelkõige põhjustatud sisserändest) on tekkinud juba käesoleval ajal lasteaiakohtade puudus. Kuna Kose
vald asub Tallinnale väga lähedal, siis paljud lastega pered on soetanud endale just Kose valda elamise ja
arvestades seda, et enamasti kasvab peredes 1-3 last, ei näe Kose Vallavalitsus kahanevat lasteaia laste
arvu lähema 15 aasta jooksul. Käesoleval ajal töötab olemasolevas Kose Lasteaias 14 rühma: Kose alevikus
9, Habaja alevikus 2 ja Ravila alevikus 3. Kose-Uuemõisa lasteaed-koolis on 4 rühma.
Maa-ametile esitatud taotluses väljendas Kose Vallavalitsus seisukohta, et lasteaiahoone ja vajalik taristu on
vaja ära mahutada riigile kuuluval Linnari katastriüksuse idaosas 2 ha suurusel maa-alal.
Vajaliku maa-ala suuruse määratlemise aluseks oli Kose Vallavalitsuse poolt 2019. aasta kevadel K&M
Projektbüroo OÜ-lt tellitud ruumivajaduse analüüs, mille eesmärgiks oli teada saada, kui suurt maa-ala on
vaja 280-le lapsele lasteaia rajamiseks (16 rühma). Analüüsi tulemusena selgus, et ainuüksi rühmaruumide
paigutamiseks on vaja ca 2400 m² suletud brutopinda ning koos muude pindadega kokku oleks 16-rühmalise
lasteaia suletud brutopind vähemalt 3300 m². Lisaks on 280-le lapsele vaja mänguväljakute ala 2100 m² ning
parkimise ja transpordi korraldamiseks 2000 m². Tuginedes tehtud analüüsile jõudis Kose Vallavalitsus
järeldusele, et uue lasteaia püstitamiseks on vajalik 2 ha suurune maa-ala ning teostatud otsingute ja
analüüsi tulemusena jõuti Linnari maaüksuseni, mis on riigi omandis (valitseja Keskkonnaministeerium ja
volitatud asutus Maa-amet).
Maa-amet on oma 30.08.2019 vastuskirjas Kose Vallavalitsusele andnud teada, et kuna kohaliku lasteaia
ülalpidamine on vallale seadusega pandud ülesanne, siis Maa-amet on seisukohal, et selleks otstarbeks
maa taotlemine on põhjendatud.
Maa-ametile 24.10.2019 edastatud kirjas andis Kose Vallavalitsus teada, et on jõudnud seisukohale, et Ujula
tn 10a (kü 33702:003:0196) katastriüksusele ei ole otstarbekas planeerida kunstmuru jalgpalliväljakut1, kuna
väljaku planeerimisel Ujula tn 10a katastriüksusele ei ole piisavalt ruumi, et tagada toimiv parkimiskorraldus
ümbruskonnas. Kose Vallavalitsus annab teada, et Ujula tn 10a on ainuke katastriüksus piirkonnas, kus
saab parkimist korraldada Kose Spordimaja, Kose Kultuurikeskuse, Kose Muusikakooli, Kose Algkooli, Kose
lasteaed PäevaLill, Kose Gümnaasiumi kergejõustikustaadioni teenindamiseks. Samuti on katastriüksus
hetkel kasutusel suurürituste ajal parklana ning kunstmuru jalgpalliväljaku rajamine antud katastriüksusele
tekitaks tulevikus parkimiskorralduses probleeme (parkimiskohtade puudus). Sellest tulenevalt palus Kose
Vallavalitsus põhimõttelist nõusolekut 4 ha suurusele Linnari kinnisasjast jagatavale osale lasteaia ja
kunstmuru jalgpalliväljaku rajamiseks. Maa-amet edastas 28.11.2019 Kose Vallavalitsusele kirja (nr 6-
3/19/14283-4), milles annab teada, et selleks, et Kose Vallavalitsus saaks täita talle rahvatervise seadusega
pandud ülesandeid, on põhjendatud Linnari kinnisasjast maa-ala võõrandamine jalgpalliväljaku rajamiseks ja
seega nõustub Linnari katastriüksusest 4 ha suuruse ala eraldamisega lasteaia ja jalgpalliväljaku rajamiseks.
Maa-ametil ei ole vastuväiteid Kose Vallavalitsuse taotluse lahendamiseks tingimusel, et Kose vald koostab
ja kehtestab üldplaneeringut muutva detailplaneeringu, mis võimaldaks lasteaia ja jalgpalliväljaku rajamist
Linnari kinnisasjast jagatavale osale. Maa-amet juhib ühtlasi tähelepanu, et Maa-ameti ja AS-i Kose Agro
vahel on 08.07.2013 sõlmitud rendileping nr 135 Linnari kinnisasja kasutamiseks põllumajanduslikul
1 Tol hetkel oli omavalitsusel kavas planeerida üksnes jalgpalliväljak.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 10 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
otstarbel, mis lõppeb korraliselt 01.10.2020 ja et Linnari kinnisasja jagamine on võimalik pärast
detailplaneeringu kehtestamist ja AS ga Kose Agro sõlmitud rendi lepingu lõppemist.
2020. aasta alguses omandas Kose Vallavalitsus Linnari katastriüksusega lõunas piirneva Nerrila
katastriüksuse ning otsustas laiendada planeeringuala Nerrila katastriüksusele eesmärgiga suurendada
vahemaad kavandatavate spordirajatiste ja lasteaia ning selle juurde kuuluva õueala ja parkmetsa/õpperaja
vahel ning see võimaldab kavandada ka spordirajatiste ümber müra- ja tuuletõkkevalli laiemalt ja kõrgemalt
kui esialgu planeeritud. Detailplaneeringu algatamiseelse eskiisjoonise kohaselt kavandatakse lasteaia
hoone osaliselt suuremas osas Nerrila kinnistule (1 korruseline ehitisealuse pindalaga ca 3000 m 2), ulatudes
väiksemas osas ka Linnari kinnistule (2 korruseline ja ehitisealuse pindalaga ca 1500 m2).
Planeeringu algatamiseelsel eskiisjoonisel Nerrila katastriüksusele kavandatud lasteaia juurde kuuluv
parkmets koos õpperajaga (ca 6000 m2 suurusel maa-alal) täidab ühest küljest nii õppefunktsiooni kui ka
kaitseb lasteaia õueala ümbritsevalt lagedalt alalt lähtuva tuule eest (kui puud on juba piisavalt suured). Nii
tuule, sellega edasikantava tolmu kui maanteemüra levimise takistamiseks pallimängude väljaku,
pallimängude hallini, mänguväljakuteni, välisjõusaalini, lasteaia hooneni ja selle juurde kuuluva õuealani ja
parkmetsani on need kavandatud ümbritseda müra- ja tuuletõkkevalliga.
Juurdepääs lasteaiale on kavandatud tugimaanteelt 12 Kose-Jägala km 2,98 uue tänava - Tankla tee (kü
tunnus 33801:001:0497) kaudu (Lisa 1, detailplaneeringu algatuseelne eskiis). Tankla tee äärde on
kavandatud ka jalg- ja jalgrattatee ning tee on kavas esialgu välja ehitada vähemalt selles mahus, et tagada
kavandatavale lasteaiale ja spordirajatisteni juurdepääs. Hiljem, kui Tankla tee pikendatakse Hariduse ja
Vahtra tänavani, on võimalik ka nendelt tänavatelt juurdepääs Tankla teele ja sealt lasteaiani ja
spordirajatisteni. Maanteeamet on oma 08.10.2019 kirjas 15-2/19/42509-2 soovitanud Kose-Jägala
maanteelt km 2,98 lähtuva juurdepääsutee alternatiivina kaaluda ja analüüsida planeeritavale alale
juurdepääsu lahendamist üksnes Kose-Jägala riigiteel asuva ringristmiku ning sellest algava Ujula tänava
kaudu. Maanteeameti hinnangul võimaldab ringristmik olemasoleval kujul planeeringualalt lähtuva lisanduva
liiklussageduse teenindamist. Kose Vallavalitsus soovib alale juurdepääsu siiski Kose-Jägala tugimaantee
km 2,98 uue tänava (Tankla tee) kaudu. Liikluslahendust ja alternatiivseid juurdepääsuteede valikuid
käsitletakse detailplaneeringu koostamise ajal. Liikluslahenduse sh juurdepääsutee valiku aluseks on
liiklusuuring, mis samuti koostatakse planeeringu koostamise ajal.
Lasteaeda ja spordirajatisi, samuti eelpool nimetatud ümbruskonna haridusasutusi ja huvikoole, samuti Kose
Kultuurikeskust ja suurüritusi teenindav parkla on kavandatud rajada Ujula tn 10a katastriüksusele
(33702:003:0196), mis on Kose valla omandis. Ujula tn 10a katastriüksuse kaudu on võimalik lahendada ka
juurdepääs uuele lasteaiale ja spordirajatisteni (kolmest erinevast kohast). Sarnaselt praegusele säilib
võimalus korraldada alal sõiduõpet (ca 1225 m2 suurusel alal). Kavandatava parkla ja Tankla tee
juurdepääsutee vahele on kavandatud roheala (ca 2500 m2) (Lisa 1, detailplaneeringu algatuseelne eskiis).
2.3. Seos teiste strateegiliste planeerimisdokumentidega
2.3.1. Vastavus kõrgema tasandi planeerimisdokumentidega kavandatule
Kose valla üldplaneeringu (2011) seletuskirja peatükis 2.5 on määratud detailplaneeringu koostamise
kohutusega alad ja juhud. Üldplaneeringus on kirjas, et kui detailplaneering muudab planeeritaval alal
üldplaneeringus määratud maakasutuse juhtfunktsiooni üle 30% ulatuses, menetletakse detailplaneeringut
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 11 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
üldplaneeringut muutvana. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse
juhtfunktsioonid segahoonestusala (ärimaa/elamumaa) (kavandatava lasteaia ja spordirajatiste alal) ning
äri- ja väikeettevõtlusmaa (kavandatava parkla alal) (Joonis 4).
Joonis 4. Kose valla üldplaneeringuga (2011) määratletud maakasutuse juhtotstarve
detailplaneeringualal ja lähiümbruses (väljavõte Kose valla üldplaneeringu (2011) põhikaardist).
Detailplaneeringuga taotletakse planeeritaval alal (sellel osal alast, kuhu kavandatakse lasteaed ja
muutva detailplaneeringuga. Planeeringuala jääb ajaloolise maastikumustriga alale (joonisel 4
heleroheliselt viirutatud ala), kuid üldplaneeringu seletuskirjast ei tulene sellest lähtuvalt eritingimusi alal
ehitamiseks.
Kose Vallavolikogu 25. veebruari 2016. a otsusega nr 269 algatati Kose valla üldplaneeringu koostamine ja
keskkonnamõju strateegiline hindamine. Käesoleva eelhinnangu koostamise ajaks on toimunud
üldplaneeringu ja KSH aruande eelnõu avalik väljapanek ja avalikud arutelud ning üldplaneeringu ja KSH
aruande eelnõu esitatud asjassepuutuvatele osapooltele kooskõlastamiseks ja arvamuse avaldamiseks.
Vastavalt üldplaneeringu eelnõule (seisuga aprill 2020) on üheks Kose valla visiooniks kodulähedase
konkurentsivõimelise hariduse pakkumine, mida toetab käesoleva eelhinnangu objektiks olev algatatav
detailplaneering. Uues koostatavas üldplaneeringus soovib kohalik omavalitsus arvestada algatatava
detailplaneeringuga ja määrata alale selline maakasutuse juhtotstarve (ühiskondlike ehitiste maa), mis
võimaldaks tulevikus antud maa-alale lasteaia püstitamist koos asjakohaste maakasutustingimustega.
Üldplaneeringu eelnõu põhijoonise (seisuga aprill 2020) kohaselt on planeeringuala maakasutuse
juhtotstarve Linnari ja Nerrila katastriüksustel lasteaia ja spordirajatiste rajamise võimaldamiseks
ühiskondliku hoone maa-ala (AA). Kose-Jägala tugimaantee ja Tankla tee ristmiku piirkond on ära märgitud
kui oluliselt muudetav teelõik (roosa viirutusega ala) (Joonis 5).
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 12 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Joonis 5. Kose valla üldplaneeringu eelnõu järgne maakasutus ja selle lähiümbruses
detailplaneeringualal (AA – ühiskondliku hoone maa-ala, EK – korter- ja ridaelamu maa-ala, ÄT –
kaubandus- ja teenindushoone ning tootmise- ja logistikahoone maa-ala) (Hendrikson&Ko OÜ, Kose
valla üldplaneeringu eelnõu joonis seisuga aprill 2020).
Harju maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) kohaselt on Kose alevik Harju maakonnas tagamaa
piirkondlikuks keskuseks, kuhu on koondunud suurem hulk kvaliteetteenuseid, samuti töökohad.
Detailplaneeringualaga idas piirnev ala on linnalise asustusega ala (joonis 6), mis on kompaktse asustuse
arenguks sobilik ning mida iseloomsutavad maakasutusfunktsioonide mitmekesisus (elamualad, tootmisalad,
äripiirkonnad, tihedale asustusele omased puhkealad), ühtsed teede- ja tehnovõrgud ning arvukate teenuste
ja töökohtade olemasolu kohapeal. Kose alevik koos Kose-Uuemõisa alevikuga moodustab ühiselt
koostoimiva keskuse. Detailplaneeringualaga põhjas piirneva Kose-Jägala tee äärde, samuti lõunasse
Vahtra tee äärde on kavandatud jalg- ja jalgrattatee (üle võetud teemaplaneeringust “Harjumaa
kergliiklusteed”).
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 13 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Detailplaneeringuala
asukoht
Joonis 6. Detailplaneeringuala paiknemine Harju maakonnaplaneeringu 2030+ joonisel 1 “Asustuse
suunamine” (Harju maakonnaplaneering 2030+, 2018).
Detailplaneeringuala ei jää väärtuslikule põllumajandusmaale ega asu rohevõrgustiku koridoris ega tuumalal.
Väärtuslikud põllumaad jääv planeeringualast põhja poole teisele poole Kose-Jägala maanteed ning lääne
suunas, Liiva külas kohaliku tähtsusega Kose tee ja Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee vahelisele alale
(Joonis 7).
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 14 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Detailplaneeringuala
ligikaudne
paiknemine
Joonis 7. Väärtusliku põllumajandusmaa ja rohelise võrgustiku (tuumalad ja koridorid) paiknemine
detailplaneeringuala suhtes (väljavõte Harju maakonnaplaneeringu joonisest 3 “Ruumilised
väärtused”).
Algatatav detailplaneering ei ole vastuolus Harju maakonnaplaneeringuga 2030+, vaid pigem toetab
maakonnaplaneeringuga määratud keskuste hierarhia toimimist teenuste pakkumise kaudu ja
elukeskkonna väärtuste, sh elanikkonna huvidega seotud püstitatud eesmärkide täitmist.
Kose valla arengukava aastateks 2015-2025 (2014). Haridusvõrgu ümberkorraldamise vajadus Kose
vallas sõltub peamiselt riigi hariduspoliitikast ning laste arvust. Kose valla arengukavas ei ole uue lasteaia
ega spordirajatiste rajamist ette nähtud.
2.3.2. Seos lähiümbruses olevate detailplaneeringutega
Kose lasteaia detailplaneeringuala lähiümbruses on kehtestatud varasematel aastatel mitmeid
detailplaneeringuid: põhjas piirnev ja loodes Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute
detailplaneering (2008), idas teisel pool Ujula tänavat Pikk, Hariduse ja Ujula tänavate vahelise
piirkonna detailplaneering (2002)2, loodes Krei külas Põldoja kinnistu detailplaneering (2011), kirdes
Põllu tänava piirkonna detailplaneering (2000) 3, kagus Hariduse, Kodu ja Pika tänava piirkonna
detailplaneering (1997)4 (Joonis 8).
2 Osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 21.11.2019 otsusega nr 178.
3 Osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr 194.
4 Osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 25.04.2002 otsusega nr 16.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 15 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Kose lasteaia ja
spordirajatiste
detailplaneeringuala
Joonis 8. Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringuala lähiümbruses kehtestatud ja
menetluses olevad detailplaneeringud (aluskaart: Maa-ameti detailplaneeringute kaardirakendus,
https://xgis.maaamet.ee, 11.10.2019).
Detailplaneeringuala piirneb osaliselt põhjas ja kattub väikeses osas Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja
Siloaugu kinnistute detailplaneering kinnistute detailplaneeringualaga (Tankla tee katastriüksusel (kü
tunnus 33801:001:0497) ja Kose-Jägala maanteele jääval alal). Planeeringust huvitatud isik on PT Invest OÜ
(kehtestatud Kose Vallavolikogu 24.04.2008 otsusega nr 155). Detailplaneeringu eesmärgiks oli kinnistute
jagamine tootmismaa kruntideks, kruntide ehitusõiguse määramine, parkimise ja liikluse korraldamine ning
kommunikatsioonide asukohtade määramine. Detailplaneeringus on ette nähtud mitte kõrgemad kui 2
täiskorrusega hooned. Alade vahele on planeeritud haljasala (mõeldud kaitsehaljastuse rajamiseks tootmise
ja üldplaneeringukohase elamuarenduse vahele). Täpsem info perspektiivse tootmistegevuse iseloomu
kohta ei ole käesoleval ajal teada, kuigi hetkel toimub Kose Vallavalitsuse andmeil juba tehnovõrkude
projekteerimine. Detailplaneeringu seletuskirjas on kirjas, et planeeringuga kavandatu elluviimisel on vajalik
jälgida, et keskkonnatingimused ei halveneks. Kose-Jägala maantee äärde kavandati kergliiklustee, mis on
tänaseks välja ehitatud. 2019. aastal on maakatastrisse kantud detailplaneeringualal 10 tootmismaa kinnistut
(maaüksused Nigula tn 1, 3, 5, 7, 9, 9a, 11, 13, 15, 17 tootmishoonete ja laohoonete püstitamiseks) ning 6
transpordimaa kinnistut (tänaseks juba rajatud kergliiklustee alal Nigula tänav L1, Nigula tänav L2 ja Nigula
tänav L3 ning uue tänava rajamiseks 3 kinnistut: Kose-Jägala kergtee L10, Kose-Jägala kergtee L11 ja
Kose-Jägala kergtee L12 kinnistud).
Planeeringualast teisel pool Ujula tänavat Kose Vallavalitsuse 25.04.2002 otsusega nr 16 on kehtestatud
Kose alevikus Pikk, Hariduse ja Ujula tänavate vahelise piirkonna detailplaneering 8,2 ha suurusel alal.
Planeeritav ala paikneb funktsionaalses mõttes Kose aleviku keskuses. Detailplaneeringuga kavandati nii
tootmis-, äri-, elamu- kui sotsiaalmaad. Planeeringuga määrati ehitusõigus ainult nendele kruntidele, kus
tulevikus oli kavandatud ehitada, sest enamik planeeringualast on hoonestatud ja aktiivses kasutuses (sh
asula katlamaja, Kose Gümnaasium, Kose Muusikakool, Kose Spordimaja hooned, asula puurkaev, Kohuke
AS tootmishoonete kompleks). Ehitusõigus määrati staadioni, soojendusraja, võimlemislinnaku, tribüüni,
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 16 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
spordiinventari hoidla, WC ehitamiseks ning ühele elamukrundile juurdeehituse (abihoone) ehitamiseks, mis
on tänaseks kõik ellu viidud. Elamu- ja tootmistsoonide eraldamiseks tehti ettepanek kõrghaljastuse
rajamiseks. Ujula tn ääres on tuulte ja tänavamüra kaitseks 3 meetri kõrgune kaitsevall, mis nähti ette
säilitada ning seoses staadioni ehitamiseks oli kavas valli pikendada (seda ei ole tänaseks tehtud).
Kavandatud oli ka 24-kohalise parkla rajamine kooli territooriumile.
Kaiu EKO Kaubandus OÜ esitas 10. oktoobril 2019 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise avalduse Ujula
tn 5 (katastritunnus 33702:003:0149) kinnistu osas. Detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose
Vallavolikogu 21.11.2019 otsusega nr 178.
Põldoja katastriüksuse detailplaneering on kehtestatud Kose Vallavolikogu 16.06.2011 otsusega nr 99.
Planeeringu eesmärgiks oli 6 elamukrundi, ühe teemaa, ühe puurkaev-pumpla krundi ja ühe
maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksuse moodustamine ning ehitusõiguse seadmine koos muude
detailplaneeringule pandud ülesannetega.
Põllu tänava piirkonna detailplaneeringu eesmärgiks oli uue tööstuspiirkonda teenindava tänava rajamine
ja maaomandi korrastamine (krundijaotuse määramine ja täpsustamine, kruntide sihtostarvete ja
ehitusõiguse määramine). Planeeringu koostamise ajendiks oli Põllu tänava suur rasketranspordi osakaal,
mis häiris sealseid elanikke ja sellest tulenevalt tootmisettevõtetele omaette juurdepääsu rajamine.
Planeeringus keskenduti piirkonna korrastamisele, kuna planeeringualal oli üksjagu maid, mille kasutus oli
ebamäärane. Jõe tänava äärde planeeriti juurde paar uut eramut, planeering andis nendele ehitusõigused.
OÜ Kujundaja esitas 22. veebruaril 2020 detailplaneeringu kehtetuks tunnistamise avalduse Põllu tn 1
(katastritunnus 33702:003:0092) kinnistu osas. Põllu tn 1 kinnistul asub ehitisregistri andmetel üks hoone
(tootmishoone ehitisealuse pindalaga 381 m2) ja üks rajatis (kaugküttetorustikud). Kinnistu omanik soovib
hoonet laiendada kuni 33% esialgu kavandatud mahust, mida kehtiv detailplaneering ei
võimalda. Detailplaneering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 30.04.2020 otsusega nr
194.
Hariduse, Kodu ja Pika tänava piirkonna detailplaneering on kehtestatud Kose Vallavolikogu poolt
27.11.1997 otsusega nr 113. Planeeringuga kavandati nii elamumaid kui ka transpordimaid elamumaadele
juurdepääsu tagamiseks. Planeering on osaliselt kehtetuks tunnistatud Kose Vallavolikogu 25.04.2002
otsusega nr 16.
Kavandatav Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneering ei ole vastuolus planeeringualaga
piirnevate ja lähedal kehtestatud detailplaneeringutega, lasteaia ja spordirajatiste rajamine pigem
toetab kehtestatud detailplaneeringute järgse maakasutuse eesmärgipärast toimimist, kuna uute
lasteaiakohtade loomine ja sporditegevuse soodustamine tõstab elanike heaolu ettenähtud
elamualade eesmärgipärasel kasutamisel.
Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneeringuga kavandatud
tootmisalasid pole tänaseks kasutusele võetud, kuid lasteaia rajamise järgselt peab hilisem
tootmistegevus arvestama lasteaia suhtes vajalike tervisenõuete (müra, õhusaaste ja vibratsioon)
tagamise vajadusega.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 17 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
2.4. Detailplaneeringu asjakohasus ja olulisus keskkonnakaalutluste integreerimisel teistesse
valdkondadesse
Tegemist ei ole strateegilise planeerimisdokumendiga, mis oleks seotud keskkonnakaalutluste
integreerimisega teistesse valdkondadesse.
Detailplaneeringus tuleb määrata ehitusõiguse elluviimiseks muuhulgas ka nõuded keskkonnakaitseliste
tingimuste täitmiseks, sh haljastuse, heakorra, jäätmete käitlemise jm asjakohased põhimõtted, millega oleks
võimalik maksimaalses ulatuses arvestada looduskeskkonna kõrgetasemelist kaitsevajadust silmas pidades.
2.5. Strateegilise planeerimisdokumendi tähtsus Euroopa Liidu keskkonnaalaste õigusaktide
nõuete ülevõtmisel
Detailplaneeringuga kavandatu puhul arvestatav seos puudub.
2.6. Detailplaneeringu elluviimisega seotud keskkonnaprobleemid
Arvestades kavandatava detailplaneeringu iseloomu ja olemasoleva looduskeskkonna vastupanuvõimet, ei
ole detailplaneeringu realiseerimisel ette näha keskkonnaprobleemide tekkimist (seda nii ehitus- kui
kasutusperioodil).
3. Detailplaneeringuala elluviimisega eeldatavalt mõjutatava keskkonna kirjeldus
3.1. Asukoht ja maakasutus
Kavandatav detailplaneeringuala asub Harjumaal Kose vallas Kose alevikus tiheasustatud alaga piirneval
alal. Kose alevik on Kose valla keskuseks ning Kose valla kodulehe andmeil elab alevikus seisuga
01.01.2020 1977 inimest.
Detailplaneeringuala jääb Kose-Jägala tugimaanteest nr 12 lõunasse, hõlmates osaliselt ka Kose-Jägala
tugimaanteed Tankla tee ristmiku piirkonnas, ning maanteest nr 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa ca 1 km
kaugusele ida suunas. Planeeringuala koosseisu jäävad katastriüksused on loetletud peatükis 2.1.
Detailplaneeringuala läänepoolne ala (Tankla tee kinnistust lääne poole jääv osa) on põllumajanduslikus
kasutuses. Linnari ja Nerrila katastriüksusel olevat põllumaad rendib AS Kose Agro. Põhimõtteliselt on kogu
maanteede ja aleviku tiheasustatud ala vahelisse ristumiskolmnurka jääv ala aktiivses põllumajanduslikus
kasutuses ja hoonestamata. Kasvatatakse teravilja, rapsi jm (Joonis 9).
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 18 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Detailplaneeringuala
Joonis 9. Põllumassiivid planeeringuala lääneosas ja ümbruses (Maa-ameti põllumassiivide
kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 31.10.2019).
Tankla tee kinnistust ida poole jääval Ujula tn 10a asub asfaltkattega plats, mida kasutavad parklana Kose
Spordimaja, Kose Kultuurikeskus, Kose Muusikakool, Kose Algkool, Kose lasteaed PäevaLill, Kose
Gümnaasium, samuti kasutatakse seda õppesõidu tegemiseks (külgboksi, erinevate manöövrite tegemiseks,
samuti asub platsil tehiskallak, kus saab imiteerida ja õppida kallakult sõidu alustamist). Plats on tihti
kasutusel erinevate laatade ja ürituste korraldamisel. Platsile on paigaldatud Kose Vallavalitsuse kodulehe
andmeil segapakendi ja paberi/papi konteinerid, kuhu asula elanikud saavad eelnevalt sorteeritud jäätmeid
tuua.
Detailplaneeringuala läheduses asuvad algkool, gümnaasium, muusikakool, noortekeskus, spordimaja
(ujula), spordikool, kultuurikeskus, staadion. Detailplaneeringuala idaosas, Tankla tee katastriüksusel
(katastritunnus 33801:001:0497) on ette nähtud perspektiivne sõidutee koos jalgteega. Planeeringuala
läheduses asuvad kortermajad ja eramud, mitmed ettevõtted (nt Ecoterm OÜ, mis tegeleb komplektsete
automatiseeritud soojussõlmede ja avatavate plaatsoojusvahetite valmistamisega; Mööbel Sinule OÜ
(mööbli tootmine), Kohuke AS (glasuurkohukeste tootmine), OÜ Alexela Tanklas (tankla).
Lähimad elamud asuvad kavandatavast lasteaiast ca 50 m kaugusel Pikk tn 1 ja 2 kinnistutel ning ca 190 m
kaugusel kagus (Hariduse tn 5 kinnistul paiknev kortermaja).
3.2. Looduskeskkonna kirjeldus
3.2.1. Maastik, geoloogia ja hüdrogeoloogia
Maastikuliselt asub planeeringuala Harju lavamaa idaosas. Ala asub põhja-Eesti lainjal moreentasandikul,
mida liigestavad Pirita jõe ürgorg idas ja Paunküla servamoodustite vööndisse kuuluv lauge kruusaseljandik
läänes.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 19 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Maa-ameti geoloogia kaardirakenduse andmeil asub planeeringuala Ülem-Ordoviitsiumi Nabala lademe
Saunja kihistu (O3sn) avamusalal. Pinnakattes levib valdavalt peenliiv ja moreen, mille paksus jääb alla 5
meetri.
Planeeringuala idaosas ning praeguse Kose Kultuurikeskuse, Kose Päevakeskuse ja Kunstikooli alal on
Eesti NSV Riiklik Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituudi "Eesti Maaehitusprojekt" poolt koostatud
Harju rajooni Kose Kutsekooli kompleksi ehitusgeoloogilised uurimistööd (1978). Uurimistöös toodud
andmetel on alal pinnakatteks moreen (jämepurd- ja saviliivmoreen) ja sellel lasuvad fluvio- ja
limnoglatsiaalsed setted. Piiritletud kruusakihi paksus varieerub 0,4-2,8 meetrini. Liivad, saviliivad ja liivsavid
on omavahel keerulistes lasuvussuhetes – kord esinevad need küllaltki pidevate kihtidena, teinekord ainult
läätsedena või suiduvate kihtidena, mis on üksteisega läbi põimunud. Pinnakatte pealmise osa moodustab
veeriseid sisaldav huumusrikas muld (paksus ulatub kuni 0,6 meetrini). Põhjaveeni uurimistööde käigus ei
jõutud, uuritavast alast kagus esinevas kaevus oli vesi 5-6 m sügavusel maapinnast. Liigniiskusperioodidel
võib viirja tekstuuriga pinnase (liivsavi ja saviliiv) peale koguneda ajutiselt ülavett, millega tuleb arvestada
ehitustegevusel (ette näha korralik vihmavee drenaaž).
Esimene aluspõhjaline veekiht (Silur-Ordoviitsium) on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud
õhukese pinnakatte tõttu (Joonis 10). Silur-Ordoviitsiumi veekihi kivimid on lõhelised ja karstunud, see on
seotud lubjakivide ning dolomiitide levikuga.
Detailplaneeringuala
Joonis 10. Esimese aluspõhjalise veekihi (Silur-Ordoviitsium) kaitstus maapinnalt lähtuva reostuse
eest (Maa-ameti kallete ja nitraaditundliku ala kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee, 31.10.2019).
Kose aleviku ühisveevarustuses on kasutusel Silur-Ordoviitsiumi veekihi all lamava Ordoviitsiumi (O) ja
Ordoviitsiumi–Kambriumi (O-Cm) põhjaveekogumi põhjavesi. Vett ammutatakse kahest puurkaevust
(aadressil Kodu tn 1, katastri nr 1862 ja aadressil Kodu tn 2, katastri nr 25755), kusjuures tegelik veevõtt oli
2016. aastal lubatust väiksem (vastavalt 44 571 m3 50 000 m3-st ja 23 391 m3 45 000 m3-st). Suurimad ÜVK
tarbijad Kose alevikus on Kose Vallavalitsus, PERH Kose haigla, Lightfood OÜ (piimatööstus), Standard AS
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 20 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
(puidutööstus) ja korteriühistud (Kose valla ühisveevärgi- ja kanalisatsiooni arendamise kava aastateks
2017-2029). Nimetatud põhjaveekogumite põhjavesi liigub vettandvate kivimite poorides ja ka lõhedes ning
on maapinnalt lähtuva reostuse eest kaitstud. Eesti Põhjaveekomisjoni poolt kinnitatud põhjaveevaru Kose
vallale ordoviitsium-kambriumi veekompleksist on 500 m³/d.
Planeeringualast idas paiknev Pirita jõe mattunud ürgorg on lõikunud aluspõhja Ordoviitsiumi kivimitesse
ning kus pinnakatte paksus on suurem (kuni 40 m), mistõttu ka aluspõhjakivimites leviv põhjavesi on seal
maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kuni suhteliselt kaitstud.
3.2.2. Mullastik
Maa-ameti mullastiku kaardirakenduse andmeil levib planeeringualal Linnari ja Nerrila katastriüksustel
rähkmuld (K) ja koreserikas rähkmuld (Kr), kus haritavale maale on iseloomulikud huumus- ja sellele
järgnevad horisondid rähksed, veeriselised või klibused (karbonaatne materjal) ning gleistunud leetjas muld
(KIg), mis kuulub ajutiselt (nõrgalt) liigniiskete muldade hulka.
3.2.3. Pinnaveekogud
Lähim pinnaveekogu on Kose alevikku läbiv Pirita jõgi (VEE1089200) ning jõel asuv Kose veskijärv
(VEE2033710), millede lähim kaugus planeeringualast linnulennult on ca 400 m. Mõlemad veekogud
kuuluvad Lääne-Eesti vesikonna Harju alamvesikonda. Kose veskijärv on avalikult kasutatav veekogu. Kose
alevikku läbivas lõigus kuulub Pirita jõgi veekogumisse Pirita_2 (Pirita Sae paisust Kuivajõeni). Eesti
pinnaveekogumite seisundi 2017. a ajakohastatud vahehinnangu kohaselt oli 2018. aastal nimetatud
pinnaveekogumi koondseisund kesine, mitteheaks elemendiks kalastiku seisund, mitteheaks näitajaks
kalastiku indeks (JKI) ning mitteheaks põhjuseks paisud.
3.2.4. Kaitsealused loodusobjektid, sh Natura 2000 alad
EELIS ((Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur) andmetel seisuga 20.05.2020
ei asu kavandataval detailplaneeringualal ega vahetus lähiümbruses ühtegi looduskaitsealust objekti, sh
Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala. Lähim looduskaitsealune objekt on ca 630 m kaugusel linnulennult
kirde suunas asuv kaitsealune üksikobjekt Kose allikad (KLO4001080), mis asub Kose alevikus Pirita jõe
kaldal. Krei allikad (KLO4001077) asuvad linnulennult enam kui 1 km kaugusel planeeringualast loodes.
3.2.5. Kultuuripärand
Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse (https://xgis.maaamet.ee) andmeil ei paikne planeeringualal
ega lähiümbruses kultuurimälestisi. Lähimad kultuurimälestised paiknevad veidi vähem kui ca 500 m
kaugusel Pirita jõe ääres Kose kiriku ümbruses (Kose kirik ise ja selle ümbruses asuvad hooned ja rajatised
on ehitis- ja ajaloomälestised). Ajaloomälestis II maailmasõjas hukkunute ühishaud (reg. nr 12) jääb
planeeringualast samuti ca 600 m kaugusele ida-kagu suunas Kose veskijärve ja Pika tänava vahelisele
alale.
3.2.6. Muud kitsendused
Linnari katastriüksuse ning Tankla tee katastriüksuse piiril ning Nerrila katastriüksuse idaosas kulgeb
elektrimaakaabelliin STANDARD:KOS ja elektriõhuliinid 1-20 kV (keskpingeliinid) RAVILA:KOS ja
RISTI:KOS. Tulenevalt majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määruse nr 73 § 10 kohaselt on 1-35 kV
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 21 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
nimipingega liinidel õhukaabli kaitsevööndi ulatus mõlemal pool liini telge 3 meetrit. Kuna Maa-ameti
kitsenduste kaardirakendusest ei selgu maakaabelliini nimipinge suurus, siis ei ole teada ka selle liini
kaitsevööndi ulatus. Maa-ameti kitsenduste kaardirakenduse kohaselt on paralleelselt kõrvuti kulgevate
liinide ühise kaitsevööndi laius kokku 30 m.
Ehitusseadustiku § 70 lg 2 kohaselt on ehitise kaitsevööndis keelatud muuhulgas ohustada ehitist või selle
korrakohast kasutamist, ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist, sealhulgas eemaldada ning kuhjata
pinnast ja takistada ehitisele juurdepääsu. § 70 lg 3 kohaselt võib kaitsevööndis kehtivatest piirangutest
kõrvale kalduda kaitsevööndiga ehitise omaniku nõusolekul, kui see ei vähenda ehitise
ohutust. Ehitusseadustiku § 77 kohaselt on elektripaigaldise kaitsevööndis keelatud muuhulgas ladustada
jäätmeid, materjale ja aineid, teha mis tahes laadimistöid, sõita masinate ja mehhanismidega, mille
üldkõrgus maapinnast koos veosega või ilma selleta on üle 4,5 meetri (õhuliinide kaitsevööndis), töötada
löökmehhanismidega, tasandada pinnast, teha mullatöid sügavamal kui 0,3 meetrit, küntaval maal
sügavamal kui 0,45 meetrit, ning ladustada ja teisaldada raskusi (õhu- ja maakaabelliinide kaitsevööndites).
Planeeringuala põhjapoolses osas Tankla tee kinnistu põhjaosas ulatub planeeringualale keskpingeõhuliin
KUIVAJÕE:KOS ja selle kaitsevöönd (mõlemal pool liini telge 10 m). Tankla tee ja Kose-Jägala ristmiku
piirkonnas kulgeb üle Tankla tee kinnistu sideehitis ELA060.
Planeeringualasse ulatuva Kose-Jägala maantee kaitsevööndi ulatus on alevikus 10 m äärmise sõiduraja
välimisest servast.
Planeeringualal ega lähiümbruses ei asu ühtegi maavara maardlat ega mäeeraldist. Kose-Risti liivamaardla
Kose-Risti kruusakarjäär, samuti Kose-Risti II, III ja IV kruusakarjäär jääb planeeringualast ca 2,6 km
kaugusele lõuna suunas.
Planeeringualal ega selle ümbruses ei paikne ühtegi maaparandussüsteemi.
EELIS-e andmetel seisuga 20.05.2020 paikneb planeeringualaga piirneval alal Hariduse tn 2c
jäätmekäitluskoht (JKK3700340), käitajaks Radix Transport OÜ (tegevuse algus 07.02.2014 ja lõpp
01.04.2024). Radix Transport OÜ kodulehe andmetel tegeleb ettevõte multilift konteinerite tühjendamise ja
rendi ning septikute tühjendamisega Kose vallas. Kohapeal toimub tavajäätmete käitlemine (tavajäätmete
ümberlaadimine ja vaheladu).
Teisel pool Ujula tänavat Ujula tn 5 katastriüksusel (kü tunnus 33702:003:0149) asuvad endise Kose
katlamaja masuudihoidla vundamendid. Masuudihoidla mahutid on tänaseks likvideeritud, kinnistul asub
masuudipumpla hoone, mida käesoleval ajal ei kasutata.
3.2.7. Müra, vibratsioon, õhusaaste
Planeeringualaga piirneval Ujula tn 10 (kü tunnus 33801:001:0914) ja Ujula tn 12 (kü tunnus
33801:001:0915) katastriüksustel tegutseb Alexela Tanklad OÜ (endine Euro Oil AS) Kose-Risti
automaattankla, kuid see ei avalda õhukvaliteedile olulist mõju.
Ujula tn 4, 4a, 4b, 4c, 6 ja 8 sihtotstarbed on 100% tootmismaa. Planeeringualaga piirneval alal aadressil
Ujula tn 4c (33702:003:1310) tootmismaa kinnistul tootmismaa tegutseb Ecoterm AS, mis tegeleb
komplektsete automatiseeritud soojussõlmede ja avatavate plaatsoojusvahetite valmistamisega, kuid
tehnoseadmete kasutamise ja tootmisprotsessi käigus ei kaasne sellist mürataset, mis võiks levida
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 22 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
detailplaneeringualani ja osutuda piiravaks lasteaia rajamisel. Ettevõtte tegevus ei ületa künnist, mis tingiks
õhu-, vee- või jäätmeloa olemasolu. Kose Vallavalitsuse andmeil ei kaasne ettevõtte tegevusega müra-,
vibratsiooni- ega õhusaastega seonduvaid häiringuid.
Perspektiivselt Nigula tänava äärsetelt tootmismaadelt lähtuvat müra- ja vibratsioonitaset ning õhusaastet ei
ole praegusel hetkel võimalik hinnata, kuna puudub informatsioon tootmistegevuse iseloomu osas.
Tulenevalt atmosfääriõhu kaitse seaduse § 64 lõikele 4 punktile 1 tuleb koostada välisõhu strateegiline
mürakaart maanteede puhul, mida kasutab üle kolme miljoni sõiduki aastas. Sama seaduse § 64 lg 1
kohaselt on välisõhu strateegiline mürakaart kaart, mille abil antakse üldhinnang põhimaantee tekitatud
müratasemete kohta ning see on müra vähendamise tegevuskava aluseks. Planeeringualast läände jääva
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee liikluse poolt tekitatud müratasemete leviku kaart on kättesaadav Maa-
ameti mürakaardi kaardirakenduses (https://xgis.maaamet.ee). Müratasemete levikukaart ei ulatu küll
detailplaneeringualast läände jäävale maanteelõigule, lõppedes põhimaantee ja Kose-Jägala tugimaantee
ristumiskohas, ent seda saab mõtteliselt pikendada ka mõnevõrra edasi Tartu suunas ja seega anda
hinnanguid detailplaneeringualani leviva müra kohta. Saab järeldada, et Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
maanteelt lähtuv liiklusmüra detailplaneeringualale kehtivaid normtasemeid (haridusasutuste maa-alal ehk II
kategooria aladel on müra sihtväärtus5 päevasel ajal (7.00-23-00) 55 dB(A) ja öisel ajal (23.00-7.00)
50 dB(A)) ei ületa, kuna maantee jääb kavandatavast lasteaiast ja selle juurde kuuluvas õuealast ja
õpperajast/parkmetsast ca 1 km kaugusele. Maa-ameti mürakaardi kaardirakenduse
(https://xgis.maaamet.ee) andmeil levib aastakeskmise maanteeliikluse poolt põhjustatud müratase, mis kuni
Kose-Jägala maanteega ristumiseni olevas lõigus on 12 469 autot ööpäevas, 55 dB(A) vaba helivälja
tingimustes ca 250 m kaugusele maanteest ning öise liikluse poolt tekitatud müratase 50 dB(A) kuni ca
110 m kaugusele maanteest. See tähendab, et kaugemal on müratasemed veelgi madalamad.
Detailplaneeringualast vahetult läände jääval lõigul ehk pärast Kose-Jägala maanteega ristumist on
liiklussagedus ca 1,5 korda väiksem, seega on antud lõigult leviv müratase kõrvalpaiknevatele aladele
madalam. Mürakaardi kaardirakenduses ei ole eraldi välja toodud päevase liikluse poolt tekitatud
müratasemeid ja müra levikut, kuid ei ole alust eeldada, et päevase liikluse poolt tekitatud müratase ületaks
1 km kaugusel alal päevasele ajale kehtestatud mürataset 55 dB(A). Kui lähtuda üldplaneeringuga ette
nähtud maakasutuse juhtotstarbest kavandatava lasteaia alal, mis on segahoonestusala, siis sellisele alale
kehtivad päevasel ajal tegelikult veel leebemad mürataseme normid - 60 dB(A)6. Sellegipoolest on kavas
rajada spordirajatiste maanteepoolsetele külgedee, samuti lasteaia õueala lõunapoolsele küljele pinnasvall
maanteelt lähtuva müra mõju leevendamiseks.
Planeeringualast põhja poole jääva Kose-Jägala tugimaantee liikluse poolt põhjustatud müratasemete
levikukaarti küll tehtud ei ole, kuna selle liiklussagedus ei ole sedavõrd suur, et ületaks välisõhu strateegilise
mürakaardi koostamise künnist, kuid võrreldes Kose-Jägala maantee liiklussagedust Tallinn-Tartu-Võru-
Luhamaa maantee liiklussagedusega, mis on enne Kose-Jägala maanteega ristumist enam kui 4 korda
5 Atmosfääriõhu kaitse seaduse kohaselt tuleb uute planeeringutega aladel rakendada mürataseme sihtväärtust.
6 Tulenevalt keskkonnaministri 16.12.2016 määrusest nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme
mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ § 5 on uue planeeringuga ala uue planeeringuga (loe üldplaneeringuga)
kavandatav uus müratundlik ala, st et lähtuda tuleb üldplaneeringuga sätestatud maakasutuse juhtotstarbest.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 23 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
väiksem7, saab järeldada, et kavandatava lasteaia territooriumini tugimaantee liikluse poolt põhjustatud
norme ületav müratase ei levi. Müra tekitamisel ja levikul mängib kindlasti rolli ka see, et enne aleviku piiri ca
250 m pikkusel lõigul on kehtestatud kiirusepiirang 70 km/h. Võrdluseks: liiklusmüra modelleerimised
Tallinnas (Alkranel OÜ. 2009-2010; OÜ Alkranel, 2012-2013) on näidanud, et ca 2000 sõidukit ööpäevas
läbiva tänava ääres saavutatakse müra normtase 60 dB(A) juba ca 10 m kaugusel tänavast. Müra levikut
lasteaia territooriumini ja spordirajatisteni vähendab veelgi ümber pallimängude väljakute ja pallimängude
halli planeeritav müra- ja tuuletõkkevall, mis peab kinni ühtlasi ümberkaudsetelt põldudelt kuival aastaajal ja
maaharimistööde käigus ebasoodsate ilmastikuolude korral tuulega edasikantava tolmu.
3.3. Ressursside (sh loodusvarade nagu maa, muld, pinnas, maavara, vesi ja looduslik
mitmekesisus) kasutamine
Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik võtta kasutusele maad Linnari ja Nerrila kinnistutel, mida
kasutatakse tänasel päeval põllumajanduslikuks tegevuseks. Osaliselt haritakse maad ka Tankla tee
katastriüksusel. Lasteaia hoone ja spordirajatiste ning nende juurde kuuluva taristu (sh parkla), samuti
juurdepääsutee väljaehitamise tulemusena hävitatakse ehitustegevuse alla jääv looduslik pinnas, millega
kaasneb mulla eemaldamine ja seega kaob nendel aladel põllumajanduslik potentsiaal. Tööde käigus
eemaldatava ehitustegevuseks mittesobiva pinnase maht sõltub konkreetsest ehitustehnoloogiast
(vundamendi tüübist ja selle parameetritest). Antud aladel ei ole siiski tegemist väärtusliku põllumaaga,
mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks, ühtlasi säilib suuremal osal Linnari kinnistust põllumajanduslik kasutus
(ca 60% praegusest kinnistu pindalast). Nerrila katastriüksusel kaob tulevikus küll kogu katastriüksuse
ulatuses põllumajanduslikul otstarbel maa kasutamise võimalus, ent kinnistu omanikul Kose Vallavalitsusel
ei olegi huvi ega soovi sellel otstarbel maad kasutada. Maa-amet on Linnari katastriüksuse osas andnud
oma nõusoleku praeguse maakasutuse muutmiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist ja AS-ga Kose
Agro sõlmitud rendilepingu lõppemist (01.10.2020).
Lasteaeda ja spordirajatisi teenindav parkla (Ujula tn 10a katastriüksusel) on kavandatud alale, kus
looduslikku keskkonda on juba varasemalt muudetud (looduslik pinnas hävitatud), sellel alal asub praegusel
ajal samuti asfaltkattega kaetud parkla.
Kavandatava tegevuse elluviimiseks kulub ehitusmaterjale ning energiat (kütuseid ehitusseadmetele ja –
masinatele ehitustööde tegemiseks kohapeal ning materjalide transpordiks) ning ehituslikke maavarasid (nii
lasteaiahoone kui spordirajatiste, teede, parkla ja muu taristu rajamiseks). Kasutusperioodil kulub looduslikke
ressursse lasteaiahoone ja spordirajatisi teenindava hoone kütmiseks. Soojavarustuse allikas ei ole
praeguses etapis veel teada, ent suure tõenäosusega liitutakse Kose aleviku kaugküttevõrguga.
Kuigi detailplaneeringu lähteseisukohtade eelnõust see otseselt ei selgu, lahendatakse uue lasteaia ja
spordirajatistega seotud teenindusruumide varustamine joogiveega suure tõenäosusega ühisveevarustuse
baasil, kuna idas piirneval alal asub reoveekogumisala (reg. kood RKA0370050) ning samal alal on ühtlasi
tagatud ka joogiveevarustus ühisveevarustuse baasil. Kose alevikus osutab ühisveevärgi ja –
kanalisatsiooniteenust vee-ettevõte OÜ Kose Vesi.
7 Kose-Jägala tugimaantee aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus oli 2018. aastal km 0,00-3,468 (Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa maanteega ristumisest kuni Kose alevikus Pika tänavaga ristumiseni 2856 autot/ööp ning Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa maantee keskmine ööopäevane liiklussagedus oli 2018. aastal km 32,980-37,113 12 469 autot/ööp
(Maa-ameti maanteemaeti Teeregistri kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee)
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 24 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Uue lasteaia ja spordirajatiste rajamise ja kasutamisega ei mõjutata looduslikku mitmekesisust, kuna ala
piirneb tiheasustusalaga ning ühtlasi on planeeringualal tegemist territooriumiga, kus looduslik ala on juba
varasemalt inimese poolt ümber kujundatud (vastavalt põllumajanduslikuks tegevuseks ja ümbritsevate
hoonete teenindamiseks (asfalteeritud plats)).
3.4. Jäätmed ning nende käitlemine
Ehitustegevuse käigus kaasnevad ehitusjäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt kehtivatele
õigusaktidele ja muudele nõuetele. Jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamisel on kohustuslik lähtuda
jäätmeseadusest, selle alamaktidest ja Kose Vallavalitsuse poolt kehtestatud nõuetest. Ehitusjäätmete
valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti kogumiseks tekkekohas,
korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks üle jäätmeluba omavale isikule
ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Ehitusjäätmete matmine või põletamine
on rangelt keelatud. Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised
rajatised.
Kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti käidelda vastavalt kehtivatele eeskirjadele, tagades
muuhulgas jäätmete liigiti kogumise (olmejäätmed, vanapaber ja papp, pakendijäätmed eraldi) ja vastavat
käitluslitsentsi omavale ettevõttele üleandmise (sõlmida asjakohased jäätmekäitluslepingud).
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 25 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
4. DETAILPLANEERINGU ELLUVIIMISEGA EELDATAVALT KAASNEV
KESKKONNAMÕJU
4.1. Mõju maakasutusele
Lasteaiahoone, õueala, parkmetsa, pallimängude väljakute ja halli, välijõusaali ning nende juurde kuuluva
taristu (sh juurdepääsuteed, parkla) rajamise tulemusena ei ole Linnari ja Nerrila kinnistutel ehitustegevusest
mõjutatud alal enam võimalik maad harida, st sellel alal põllumajanduslik potentsiaal kaob. Antud alal ei ole
siiski tegemist väärtusliku põllumaaga, mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks, ühtlasi säilib suuremal osal
praegusest Linnari kinnistust (üle 60% praegusest kinnistu pindalast) põllumajanduslik kasutus. Maa-amet
on andnud oma nõusoleku praeguse maakasutuse muutmiseks lähtuvalt soovitava eesmärgi olulisusest, mis
on seotud kohalikule omavalitsusele pandud ülesande täitmisega korraldada omavalitsuse omandis olevate
koolieelsete lasteasutuste ülalpidamist. Maa-amet on andnud oma nõusoleku praeguse maakasutuse
muutmiseks pärast detailplaneeringu kehtestamist ja AS-ga Kose Agro sõlmitud rendilepingu lõppemist
(01.10.2020). Nerrila katastriüksusel kaob tulevikus küll kogu katastriüksuse ulatuses põllumajanduslikul
otstarbel maa kasutamise võimalus, ent kinnistu omanik Kose Vallavalitsus ei soovigi sellel otstarbel maad
kasutada. Kose-Jägala maantee ja Tankla tee ristmiku väljaehitamisel senist maakasutust põhimõtteliselt ei
muudeta.
Ligi 230 kohaline parkla on kavandatud rajada maa-alale, mis on ka praegusel ajal kasutusel parklana.
Nõuetekohase ja kõiki vajadusi arvestava toimiva parkla rajamine samas asukohas on igati põhjendatud ja
antud asukohta funktsionaalselt hästi sobiv arvestades ühtlasi ümbritseva ala maakasutuse funktsioone, kus
asub gümnaasium, staadion ja muud õppe- ja kultuuriasutused (parkla jääb ka edaspidi neid teenindama).
Kuumaõhu saare efekti vältimiseks on oluline nii suure parkla kavandamisel vältida suure lageda avaparkla
rajamist ning liigendada see väiksemateks, nt kuni 20-kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid,
põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade
liigendamisel haljastusega tuleb arvestada, et hilisem hoolduse korraldamine oleks lihtne.
Tankla tee katastriüksust kasutatakse praegusel ajal osaliselt maaharimiseks ning osaliselt on tegemist
mitteaktiivses kasutuses oleva puhverribaga põllumajandusliku tegevuse ja linnalise keskkonnaga ala vahel.
Tankla tee katastriüksuse sihtotsarve on 100% transpordimaa ning on moodustatud just tee rajamise
võimaldamiseks. Seega, kui Tankla tee katastriüksusele kavandatakse detailplaneeringuga juurdepääsutee,
siis täidab see eesmärgipärast soovitud maakasutust.
4.2. Mõju pinnasele, pinna- ja põhjaveele
Lasteaiahoone, pallimängude halli ja parkla rajamiseks eemaldatakse pinnase pealmine kiht. Ka
pallimängude väljaku, mänguväljaku ja välijõusaali alalt kooritakse tõenäoliselt kasvupinnas, täidetakse
killustikuga ning paigaldatakse dreenivale alusele sobiv katend. Kasvupinnaseks on alal peamiselt muld,
mida kasutatakse praegusel ajal erinevate põllukultuuride kasvatamiseks. Ehitustööde käigus eemaldatava
ehitustegevuseks mittesobiva pinnase maht sõltub konkreetsest ehitustehnoloogiast (lasteaiahoone ja
pallimängude halli vundamendi tüübist ja selle parameetritest). Ehitiste ja rajatiste vundamentide rajamise
käigus eemaldatakse looduslikku pinnast ja asendatakse see sobiva kandva aluspinnasega. Samuti avaldub
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 26 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
analoogne mõju pinnasele juurdepääsutee rajamisega Tankla kinnistul. Eemaldatava pinnase mahud
selguvad pärast planeeringu koostamist projektide koostamisel.
Eemaldatud kasvupinnast on kavas kasutada valli tekitamiseks ümber spordirajatiste ja pallimängude halli
ning lasteaia õueala ja parkmetsa/õpperaja ümber maanteelt lähtuva müra leviku takistamiseks lasteaia
territooriumini ja kaitseks tuulte ja tuulega edasikantava tolmu eest (ümberringi on tegemist lagedate
põllualadega).
Uue parkla rajamise asukohas on mõju pinnasele juba avaldunud olemasoleva parkla rajamise ajal. Uue
parkla rajamisel mõju pinnasele praktiliselt puudub, kuna kattub olemasoleva parkla alaga. Parkla
liigendamine puude gruppidega aitab taastada osaliselt looduslikule pinnasele omaseid funktsioone.
Lähtudes ala mullastiku omapärast, et tegemist on ajutiselt liigniiskete muldadega, võib lasteaia territooriumi
kuivendussüsteemi rajamisega piirneva maakasutuse kvaliteeti pigem tõsta. Lasteaia ja spordirajatiste
ehitamise ja tegutsemise perioodil oluline mõju pinnasele eeldatavalt puudub, oluline on järgida
asjakohaseid töö- ja keskkonnaohutusnõudeid.
Ehitustegevuse käigus võib esineda teoreetiline oht põhjavee saastamiseks planeeringualal ladustatavate ja
kasutatavate kemikaalidega (ehitusmasinates kasutatavad kütused) ning ehitusjäätmetega, mida suurendab
asjaolu, et maapinnalt lähtuv esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt
kaitstud. Selliseid tegevusi, millega võiks igal juhul kaasneda alal põhjavee kvaliteedi mõjutamine, ei
kavandata. Põhjavee reostumise riski saab maandada, kui peetakse rangelt kinni kemikaalide ja
ehitusjäätmete käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle
alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee kaitseks.
Lasteaia veevarustus on kavandatud ühisveevarustuse baasil. Hetkel puuduvad andmed eeldatavalt
tarbitava ööpäevase veekoguse kohta, ent võib eeldada, et kuna ammutatav senine veevõtt ei ole veel vee
erikasutusloaga sätestatud lubatu piiril, siis lisaveevajadus ei põhjusta Ordoviitsiumi ja Ordoviitsiumi–
Kambriumi (O-Cm) põhjaveekihi tasemel olulist alanemist ega varude vähenemist.
Planeeringuala jääb osaliselt reoveekogumisalale ja võib eeldada, et reoveekäitlus lahendatakse
ühiskanalisatsiooni baasil. Tekkiv reovesi juhitakse Kose aleviku reoveepuhastisse, mille käitamine, sh
nõuded eesvoolu juhitava heitvee kvaliteedi kohta on reguleeritud vee erikasutusloas nr L.VV/328933.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu veeseaduses defineeritud vee kasutamise ja kaitse
eesmärke - saavutada seadusega sätestatud keskkonnaeesmärgid, tagada säästev areng ja vee
võimalikult looduslik seisund ning hoida pinna- ja põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest
võimalikult rikkumatuna.
Detailplaneeringu koostamise käigus lahendatakse ka sademevee juhtimine alalt. Parklasse kogunev
sademevesi ei avalda mõju ümbritsevale pinnasele ja põhjaveele, kui see kokku koguda ning juhtida läbi
õlipüüduri eesvoolu (Pirita jõkke). Oluline on regulaarselt õlipüüdurit ka puhastada.
4.3. Sotsiaalmajanduslik mõju
Uue Kose lasteaia planeerimise vajadus on seotud Kose valla elanikkonna suurenemisega, mis on
põhjustatud peamiselt sisserändest ja juba käesoleval ajal on tekkinud lasteaiakohtade puudus. Kose
Vallavalitsus ei näe lasteaialaste koguarvu kahanemist lähema 15 aasta jooksul. Kose Vallavalitsuse poolt
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 27 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
K&M Projektbüroo OÜ-lt tellitud analüüsis on käsitletud alternatiivse lahendusena ka Pikk tn 30 kinnistul
paikneva hoone laiendamise võimalust (sh ka uue hoone ehitamist olemasolevale kinnistule), kuid selgus, et
kaasaegset 16-rühmalist lasteaeda Pikk tn 30 kinnistule siiski ei mahuta (sh vajalikud mängualad,
majandamisruumid, parkimisalad, jms). Suvel 2019 paigaldati ruumipuuduse tõttu Pikk tn 30 kinnistul
lasteaia õuealale moodulrühm, mis mahutab üle 90 lapse, lisaks on lasteaia järjekorras alates 2020-2022
juba 62 last. Kose valla omandis puuduvad maaüksused, mis tagaksid ruumivajaduse, mistõttu
kavandatakse uut lasteaeda just Linnari katastriüksusele.
Kavandatava uue lasteaia läheduses asuvad kortermajad ja eramud, mistõttu on liiklemine lasteaia ja kodu
vahel kasutajatele mugav ja ohutu. Kehtiva üldplaneeringuga on ümbruskonda planeeritud täiendavalt
elamualasid, mistõttu on soodustatud elamualade laienemine ja seega veelgi kasvav vajadus lasteaia järele.
Kavandatav jalgapalliväljak toetab oluliselt aleviku sporditegevuse edendamist, panustades seega
elanikkonna heaolu tõstmisesse.
Detailplaneeringuga parandatakse alal liiklus- ja parkimiskorraldust. Uus parkla tagab nõuetekohased kõiki
vajadusi arvestavad parkimisvõimalused nii lasteaia ja spordirajatiste teenindamiseks kui ka kogu
lähiümbruskonnale ning vajadusel saab parklat kasutada ka edaspidi erinevate ürituste korraldamiseks.
4.4. Muud mõjud
Kuna detailplaneeringuala ei asu rohevõrgustiku koridoris ega tuumalal, siis mõju rohevõrgustiku toimimisele
puudub. Samuti puudub mõju looduskaitsealustele üksikobjektidele Kose allikad (KLO4001080), Krei allikad
(KLO4001077) ning lähimatele muinsuskaitsealustele objektidele, kuna planeeringu elluviimisest ei lähtu
selliseid mõjusid, mis võiksid kaitstavate objektideni ulatuda. Planeeringu elluviimisega puudub piirülene
mõju.
Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmeil asub planeeringuala normaalse
radooniohutasemega alal (pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisaldus vahemikus 10-50 kBq/m3). Kuigi
planeeringuala ei asu kõrgendatud radooniohutasemega alal, on Terviseamet oma 11.10.2019 kirjas Kose
Vallavalitsusele väljendanud seisukohta, et enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval alal läbi viia
radoonitasemete mõõdistus. Keskkonnaametilt saadud informatsiooni kohaselt ei tohiks nõuda pinnaseõhus
radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast informatsioonist, nõuda vajadusel
radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas perspektiivis osutuda kindlamaks ja
odavamaks viisiks. Vajadus on eelkõige põhjendatud aladel, kus on kõrgendatud radooni sisaldus pinnases
varasemalt tuvastatud (kaardistatud). Keskkonnaamet on välja toonud, et radooni mõõtmist pinnaseõhus ei
reguleeri ükski õigusakt ja seega on mõõtmise pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida hetkel
Eestis keegi ei oma. Akrediteeringu taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist
rahvusvahelistes võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse
kvaliteedist ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (kohalik omavalitsus) ei ole
kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et nõue
muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle saavutamist.
Tuginedes Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmetele, mille kohaselt asub
planeeringuala normaalse radooniohutasemega alal, ei ole käesoleva eelhinnangu koostaja hinnangul vajalik
planeerida radooni leviku tõkestamise meetmeid.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 28 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
5. Oht inimese tervisele või keskkonnale, sealhulgas õnnetuste esinemise
võimalikkus
Detailplaneeringu elluviimisega ei kaasne ohtu inimese tervisele ega keskkonnale. Ehitusaegne töö- ja
liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse
eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele,
nõuetele ning juhistele.
6. Keskkonnamõju olulisuse hinnang
Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust.
Kavandatava tegevuse puhul on suurim potentsiaalne negatiivne (kuid mitte oluline) mõju ehitusstaadiumis.
Ehitusaegset mõju saab minimeerida keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja ehitustavast
kinnipidamisega. Lähimatele elanikele ja piirnevale muule maakasutusele avaldub mõningane häiriv mõju
ehitustööde käigus tekitatava müra ja õhusaaste (tolm, asfalteerimistöödel ebameeldiva lõhna teke) näol.
Kavandatava tegevuse mõjuala on pigem lokaalne, piirdudes planeeringuala ja selle vahetu ümbrusega.
Ehitusaegsed mõjud on väheolulised, sest tööde teostamise aeg on ajutine ning mõjud lakkavad tööde
lõpetamisel.
Lasteaia ja spordirajatiste rajamisel on suhteliselt suur positiivne sotsiaalmajanduslik mõju, kuna uue
lasteaia kasutuselevõtmisel tagatakse lasteaiakohad enam kui 200 lapsele ning pallimängude väljakute,
mänguväljaku ja jõulinnaku (välijõusaali) rajamine edendab kogu aleviku sporditegevust, mitmekesistades
seniseid sportimisvõimalusi. Uue parkla rajamine parandab seniseid parkimisvõimalusi.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 29 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
7. Kokkuvõte ja järeldused, sh ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise ja
leevendamise meetmed
Algatatava ja koostatava detailplaneeringu eesmärk on uue lasteaia hoone ja seda teenindava taristu ning
spordirajatiste rajamine planeeritavale maa-alale, tehnovõrkude lahendamine, liiklus- ja parkimiskorralduse
lahendamine. Kose valla üldplaneeringu kohaselt on planeeritava maa-ala maakasutuse juhtfunktsioonid
haljasala, segahoonestusala (ärimaa/elamumaa) ning äri- ja väikeettevõtlusmaa. Planeeringuga taotletakse
aga ühiskondlike ehitiste maa juhtfunktsiooni, mistõttu on tegemist kehtivat üldplaneeringut muutva
detailplaneeringuga.
Kuna kavandatav detailplaneering muudab kehtivat Kose valla üldplaneeringut, tuleb lähtudes
planeerimisseaduse § 142 lg 6 üldplaneeringu põhilahenduse muutmise ettepanekut sisaldava
detailplaneeringu koostamisel anda eelhinnang ja kaaluda keskkonnamõju strateegilist hindamist, lähtudes
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 33 lõigetes 4 ja 5 sätestatud
kriteeriumidest. Käesoleva töö eesmärk on Kose vallas Kose alevikus Linnari ja Nerrila kinnistule lasteaia,
selle juurde kuuluva õueala (ca 5000 m2), õuemaja (ca 40 m2), parkmetsa/õpperaja ja parkla (ca 120 kohta)
ning Linnari kinnistule spordirajatiste (pallimängude väljakute, pallimängude halli (ca 4000 m2), laste
mänguväljaku ja välijõusaali) rajamisega ning Ujula tn 10 kinnistule parkla ja sõiduõppe platsi rajamisega
kaasneva keskkonnamõju eelhinnangu koostamine selgitamaks keskkonnamõju strateegilise hindamise
(edaspidi KSH) algatamise ja KSH läbiviimise vajalikkus. Eelhindamise eesmärk on jõuda selgusele, kas
kavandatava tegevusega võib eeldatavalt kaasneda oluline ebasoodne keskkonnamõju ja on seega aluseks
haldusaktile KSH algatamise või mittealgatamise kohta. Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang
(edaspidi ka eelhinnang) on koostatud 05.09.2019 Kobras AS ja Kose Vallavalitsuse vahel sõlmitud
töövõtulepingu nr 2-2/27-2019 alusel.
Kavandatava tegevuse elluviimiseks on vajalik võtta kasutusele maad Linnari ja Nerrila kinnistul, mida
kasutatakse tänasel päeval põllumajanduslikuks tegevuseks. Antud alal ei ole siiski tegemist väärtusliku
põllumaaga, mistõttu mõju ei saa lugeda oluliseks, ühtlasi säilib suuremal osal Linnari kinnistust
põllumajanduslik kasutus (ca 60% praegusest kinnistu pindalast) ning Maa-amet on andnud oma nõusoleku
praeguse maakasutuse muutmiseks. Nerrila katastriüksusel kaob tulevikus küll kogu katastriüksuse ulatuses
põllumajanduslikul otstarbel maa kasutamise võimalus, ent kinnistu omanikul Kose Vallavalitsus ei ole huvi
sellel otstarbel maad kasutada. Ujula tn 10a katastriüksusele rajatakse uus parkla olemasoleva parkla
asemele, millega parandatakse seniseid parkimis- ja liiklemisvõimalusi. Nõuetekohase ja kõiki vajadusi
arvestava toimiva parkla rajamine samas asukohas on igati põhjendatud ja antud asukohta funktsionaalselt
hästi sobiv, arvestades ühtlasi ümbritseva ala maakasutuse funktsioone, kus asub gümnaasium, staadion ja
muud õppe- ja kultuuriasutused (parkla jääb ka edaspidi neid teenindama). Parkla alal on arvestatud ka
kergliiklejate liikumisvajadusega (eraldiseisvate kergliiklusteede planeerimine).
Kavandatava tegevuse puhul on suurim potentsiaalne negatiivne (kuid mitte oluline) mõju ehitusstaadiumis.
Ehitustöödel masintranspordiga ei kaasne täiendavat heidet pinnasesse, pinna- ja põhjavette eeldusel, et
kasutatakse tehniliselt korrasolevat masinaparki ning rakendatakse vajalikke keskkonna ohutusnõudeid.
Ehitusaegset mõju saab minimeerida keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja ehitustavast
kinnipidamisega. Lähimatele elanikele ja piirnevale muule maakasutusele avaldub mõningane häiriv mõju
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 30 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
ehitustööde käigus tekitatava müra ja õhusaaste (tolm, asfalteerimistöödel ebameeldiva lõhna teke) näol.
Kavandatava tegevuse mõjuala on pigem lokaalne, piirdudes planeeringuala ja selle vahetu ümbrusega.
Ehitusaegsed mõjud on väheolulised, sest tööde teostamise aeg on ajutine ning mõjud lakkavad tööde
lõpetamisel.
Ehitustööde käigus eemaldatava ehitustegevuseks mittesobiva pinnase maht sõltub konkreetsest
ehitustehnoloogiast (lasteaiahoone ja pallimängude halli vundamendi tüübist ja selle parameetritest). Ehitiste
(ja rajatiste) vundamentide rajamise käigus eemaldatakse looduslikku pinnast ja asendatakse see sobiva
kandva aluspinnasega. Samuti avaldub analoogne mõju pinnasele juurdepääsutee rajamisega Tankla
kinnistul. Eemaldatava pinnase mahud selguvad planeeringu alusel projekti koostamisel. Eemaldatud
kasvupinnast on võimalik taaskasutada kohapeal haljastuses või näiteks lasteaia hoovialal erinevate
positiivsete pinnavormide tekitamisel (lastele liumägi) või tekitada vall maanteelt lähtuva müra leviku
takistamiseks lasteaia territooriumini ja kaitseks tuulte ja tuulega edasikanduva tolmu eest (ümberringi on
tegemist lagedate põllualadega). Valli parameetrid (kõrgus, laius, nõlvus) määratakse edasise
projekteerimise käigus. Tõenäoliselt kohapealsest pinnasest valli moodustamiseks ei piisa, materjali tuleb
kohale vedada mujalt. Selleks sobib puhas inertne mineraalne materjal. Uue parkla rajamise asukohas on
mõju pinnasele juba avaldunud olemasoleva parkla rajamise ajal.
Planeeringuga kavandatav tegevus ei sea ohtu veeseaduses defineeritud vee kasutamise ja kaitse
eesmärke - saavutada seadusega sätestatud keskkonnaeesmärgid, tagada säästev areng ja vee võimalikult
looduslik seisund ning hoida pinna- ja põhjavee kvaliteeti, hulka ja režiimi inimtegevusest võimalikult
rikkumatuna.
Ehitustegevuse käigus võib esineda teoreetiline oht põhjavee saastamiseks planeeringualal ladustatavate ja
kasutatavate kemikaalidega (ehitusmasinates kasutatavad kütused) ning ehitusjäätmetega, mida suurendab
asjaolu, et maapinnalt esimene aluspõhjaline veekiht on maapinnalt lähtuva reostuse eest nõrgalt kaitstud.
Selliseid tegevusi, millega võiks igal juhul kaasneda alal põhjavee kvaliteedi mõjutamine, ei kavandata.
Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too, samuti ei kaasne mõju Natura 2000 võrgustiku
aladele. Kumulatiivne mõju on positiivne, kuna soodustab ümbritsevatel aladel veel seni kasutusse võtmata
elamualade kasutuselevõtmist ja elamuarendusega seotud tegevusi, sest lasteaiakohtade tagamine on
noortele peredele elukoha valikul üks olulisemaid kriteeriume.
Uue Kose lasteaia planeerimise vajadus on seotud Kose valla elanikkonna suurenemisega, mis on
põhjustatud peamiselt sisserändest ja juba käesoleval ajal on tekkinud lasteaiakohtade puudus. Kose
Vallavalitsus ei näe lasteaialaste arvu kahanemist ette lähema 15 aasta jooksul. Kavandatava uue lasteaia
läheduses asuvad kortermajad ja eramud, mistõttu on liiklemine lasteaia ja kodu vahel kasutajatele mugav ja
ohutu. Kehtiva üldplaneeringuga on ümbruskonda planeeritud täiendavalt elamualasid, mistõttu on
soodustatud elamualade laienemine ja seega veelgi kasvav vajadus lasteaia järele. Seega omab lasteaia
rajamine olulist positiivset sotsiaalset mõju.
Kavandatavad pallimängude väljakud, pallimängude hall, laste mänguväljak ja välijõusaal toetavad oluliselt
aleviku sporditegevuse edendamist, panustades seega elanikkonna heaolu tõstmisesse.
Käesoleva eelhinnangu koostaja leiab, et tegemist ei ole eeldatavalt olulise negatiivse
keskkonnamõjuga detailplaneeringuga, mistõttu KSH algatamine ei ole vajalik.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 31 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Ennetamaks ja leevendamaks inimesele ja ümbritsevale keskkonnale avalduvat ebasoodast mõju, tuleb
detailplaneeringu ja sellele järgnevate projektide koostamisel arvestada järgnevaga:
• Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab
töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele.
• Kehtiva Kose valla üldplaneeringu järgi on kavandatud perspektiivsed tootmis- ja ärimaad
kavandatavast detailplaneeringualast lääne (Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maantee) suunas. Põhjas
piirneval alal on kehtestatud Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute
detailplaneering ning välja krunditud tootmismaa sihtotstarbega kinnistud. Lasteaia rajamise järgselt
peab ümbruskonnas hilisem tootmistegevus arvestama lasteaia suhtes vajalike tervisenõuete (müra,
õhusaaste ja vibratsioon) tagamise vajadusega. Kavandatava lasteaia territooriumile (sh õuelalale ja
parkmetsa/õpperajani) leviv müra ei tohi ületada II kategooriale kehtestatud müra normtaset
(tööstusmürale kehtestatud sihtväärtust, mis on päevasel ajal 7.00-23.00 on 50 dB(A)).
Pallimängude väljaku ja halli, laste mänguväljaku ja välijõusaali suhtes müra normtasemed ei kehti.
• Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist,
õhusaaste ja vibratsioonitaseme ülemäärast suurenemist. Öisel ajal (23.00-07.00) mürarikkad töid
teha ei tohi. Ehitustegevusega kaasnevad müratasemed ei tohi planeeritava ala lähedusse jäävatel
elamualadel ületada kella 21.00-07.00 vahel keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 lisas 1
kehtestatud asjakohase mürakategooria tööstusmüra normtaset. Ehitusaegsed vibratsioonitasemed
peavad vastama sotsiaalministri 17.05.2002 määruses nr 78 „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja
ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid“ § 3 toodud piirväärtustele.
• Lasteaiahoones tuleb tagada piisav insolatsioon vastavalt EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“ või EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“ ja EVS 938:2019
„Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“ toodule.
• Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmeil asub planeeringuala normaalse
radooniohutasemega alal (pinnaseõhus otsemõõdetud 222Rn-sisaldus vahemikus 10-50 kBq/m3).
Kuigi planeeringuala ei asu kõrgendatud radooniohutasemega alal, on Terviseamet oma 11.10.2019
kirjas Kose Vallavalitsusele väljendanud seisukohta, et enne hoonete ehitamist tuleb planeeritaval
alal läbi viia radoonitasemete mõõdistus. Keskkonnaametilt saadud informatsiooni kohaselt ei tohiks
nõuda pinnaseõhus radooni mõõtmist, vaid ennetavalt, lähtudes juba olemasolevast
informatsioonist, nõuda vajadusel radoonivastaste meetmete kasutamist, mis võib kokkuvõttes pikas
perspektiivis osutuda kindlamaks ja odavamaks viisiks. Vajadus on eelkõige põhjendatud aladel, kus
on kõrgendatud radooni sisaldus pinnases varasemalt tuvastatud (kaardistatud). Keskkonnaamet on
välja toonud, et radooni mõõtmist pinnaseõhus ei reguleeri ükski õigusakt ja seega on mõõtmise
pädevuse tõestamise ainus viis akrediteering, mida hetkel Eestis keegi ei oma. Akrediteeringu
taotlemine on aasta(te)pikkune protsess, mis eeldab edukat osalemist rahvusvahelistes
võrdluskatsetes. Ilma akrediteeringuta puudub sisuline võimalus mõõtjate tegevuse kvaliteedist
ülevaate saamiseks. Kui mõõtmise nõude kehtestanud organ (kohalik omavalitsus) ei ole
kehtestanud kontrollitavaid nõudeid mõõtjale, on reaalne ja Eesti praktikas juba realiseerunud oht, et
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 32 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
nõue muutub formaalseks ja mitte ainult ei saavuta oma eesmärki, vaid hoopis kahjustab selle
saavutamist. Tuginedes Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlase (2017) andmetele, mille
kohaselt asub planeeringuala normaalse radooniohutasemega alal, ei ole käesoleva eelhinnangu
koostaja hinnangul vajalik planeerida radooni leviku tõkestamise meetmeid.
• Igal juhul tuleb siseruumides tagada radooniohutu keskkond vastavalt EVS 840:2017 „Juhised
radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“ toodule.
• Pallimängude väljakute, mänguväljaku ja välijõusaali valgustuse kavandamisel tuleb lähtuda
muuhulgas korrakaitseseadusest, kus on kirjas, et ajavahemikus kella 22.00-st kuni 6.00-ni,
puhkepäevale eelneval ööl kella 00.00-st kuni 7.00-ni on keelatud tekitada kestvalt või korduvalt teist
isikut oluliselt häirivat müra või valgusefekte. Teisisõnu – pallimängude väljakult, mänguväljakult ja
välijõusaali territooriumilt lähtuv valgus ei tohi häirida ümbruskonna elanikke (pidades silmas
eelkõige uue koostatava Kose valla üldplaneeringuga vahetult lõuna poole kavandatavale korter- ja
ridaelamumaale perspektiivselt rajatavaid elamuid).
• Ehitustegevuse käigus kaasnevad ehitusjäätmed tuleb kokku koguda ja käidelda vastavalt
kehtivatele õigusaktidele ja muudele nõuetele. Jäätmete kogumise ja käitlemise korraldamisel on
kohustuslik lähtuda jäätmeseadusest, selle alamaktidest ja Kose Vallavalitsuse poolt kehtestatud
nõuetest. Ehitusjäätmete valdaja peab rakendama kõiki tehnoloogilisi võimalusi ehitusjäätmete liigiti
kogumiseks tekkekohas, korraldama oma jäätmete taaskasutamise või andma jäätmed käitlemiseks
üle jäätmeluba omavale isikule ning rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks.
Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. Ehitustööde lõpetamisel tuleb
likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised.
• Kasutusperioodil tekkivad jäätmed tuleb samuti käidelda vastavalt kehtivatele eeskirjadele, tagades
muuhulgas jäätmete liigiti kogumise (olmejäätmed, vanapaber ja papp, pakendijäätmed eraldi) ja
vastavat käitluslitsentsi omavale ettevõttele üleandmise (sõlmida asjakohased
jäätmekäitluslepingud).
• Liigniiskusperioodidel võib viirja tekstuuriga pinnase (liivsavi ja saviliiv) peale koguneda ajutisel
ülavett, millega tuleb arvestada ehitustegevusel (ette näha korralik vihmavee drenaaž).
• Põhjavee reostumise riski saab maandada, kui peetakse rangelt kinni kemikaalide ja ehitusjäätmete
käitlemist puudutavatest ohutusnõuetest ja kasutuseeskirjadest, samuti veeseaduses ja selle
alamaktides sätestatud nõuetest põhjavee kaitseks.
• Eemaldatud kasvupinnast on võimalik taaskasutada kohapeal haljastuses või näiteks lasteaia
hoovialal erinevate positiivsete pinnavormide tekitamisel (lastele liumägi) või tekitada vall maanteelt
lähtuva müra leviku takistamiseks lasteaia territooriumini ja kaitseks tuulte ja tuulega edasikanduva
tolmu eest (ümberringi on tegemist lagedate põllualadega). Valli parameetrid (kõrgus, laius, nõlvus)
määratakse edasise projekteerimise käigus. Valli moodustamiseks tuleb kasutada igal juhul puhast
inertset mineraalset materjali.
• Planeeringu koostamisel tuleb arvestada Linnari katastriüksuse ja Tankla tee piiril ning Nerrila
katastriüksusel kulgeva elektrimaakaabelliiniga STANDARD:KOS, elektriõhuliinidega 1-20 kV
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 33 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
(keskpingeliinid) RAVILA:KOS ja RISTI:KOS, samuti Tanla tee ja Kose-Jägala maantee ristmiku
kandis kulgeva sideehitisega ELA060 ning liinidest tulenevate kaitsevöönditega. Kaitsevööndis
tegutsemist reguleerib ehitusseadustik.
• Parklasse kogunev sademevesi ei avalda mõju ümbritsevale pinnasele, pinna- ja põhjaveele, kui see
kokku koguda ning juhtida läbi õlipüüduri eesvoolu (Pirita jõkke). Oluline on regulaarselt õlipüüdurit
ka puhastada.
• Kuumaõhu saare efekti vältimiseks on oluline Ujula tn 10a katastriüksusele nii suure parkla
kavandamisel vältida suure lageda avaparkla rajamist ning liigendada see väiksemateks, nt kuni 20-
kohalisteks üksusteks, kasutades haljasribasid, põõsasrinnet ning kõrghaljastust meeldiva miljöö ja
varju andva keskkonna loomiseks. Parkimisalade liigendamisel haljastusega tuleb arvestada, et
hilisem hoolduse korraldamine oleks lihtne.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 34 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
8. Kasutatud materjalid
Õigusaktid, arengudokumendid
1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 15.06.2016.
2. Ehitusseadustik, vastu võetud 11.02.2015.
3. Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad
nõuded, majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrus nr 73.
4. Hariduse, Kodu ja Pika tänava piirkonna detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu poolt
27.11.1997 otsusega nr 113.
5. Harju maakonnaplaneering 2030+. Kehtestatud Riigihalduse ministri poolt 09.04.2018 käskkirjaga nr
1.1-4/78.
6. Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004.
7. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud 22.02.2005.
8. Korrakaitseseadus, vastu võetud 23.02.2011.
9. Kose valla üldplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu 17.11.2011. a määrusega nr 83.
10. Kose valla üldplaneeringu eelnõu põhijoonis seisuga 30.10.2019. Üldplaneeringu koostamine on
algatatud Vallavolikogu 25.02.2016. a otsusega nr 269. Konsultant Hendrikson&Ko OÜ.
11. „Kose valla ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni arendamise kava aastateks 2017-2029 kinnitamine“,
vastu võetud Kose Vallavolikogu 26.01.2018 määrusega nr 8.
12. Nigula Teeäärse, Nigula Tootmise ja Siloaugu kinnistute detailplaneering. Kehtestatud Kose
Vallavolikogu 24.04.2008 otsusega nr 155.
13. Pikk, Hariduse ja Ujula tänavate vahelise piirkonna detailplaneering. Kehtestatud Kose
Vallavolikogu 25.04.2002 otsusega nr 16.
14. Põldoja katastriüksuse detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu 16.06.2011 otsusega nr
99.
15. Põllu tänava piirkonna detailplaneering. Kehtestatud Kose Vallavolikogu poolt 2000. aastal.
16. Planeerimisseadus, vastu võetud 28.01.2015.
17. Veeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 30.01.2019.
18. „Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise
meetodid“, sotsiaalministri 17.05.2002 määrus nr 78.
19. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“,
keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71.
Muud allikad
1. Eelhindamine. KSH eelhindamise juhend otsustaja tasandil, sh Natura eelhindamine. Kutsar R.,
2015 ning täiendatud Keskkonnaministeeriumi poolt 2018.
2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed seisuga
20.05.2020.
3. Eesti pinnase radooniriski ja looduskiirguse atlas. Eesti Geoloogiakeskus, 2017.
4. EVS 894:2008+A2:2015 „Loomulik valgustus elu- ja bürooruumides“.
5. EVS-EN 17037:2019 „Päevavalgus hoonetes“.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 35 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
6. EVS 938:2019 „Päevavalgus hoonetes. Insolatsiooni arvutamisel kasutatav kuupäev“.
7. EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“.
8. Harju rajooni Kose Kutsekooli kompleksi ehitusgeoloogilised uurimistööd. Eesti NSV Riiklik
Ehituskomitee Riiklik Projekteerimise Instituudi "Eesti Maaehitusprojekt", 1978.
9. Keskkonnamõju strateegilise hindamise käsiraamat. Peterson, K., Kutsar, R., Metspalu, P., Vahtrus,
S. ja Kalle, H. 2017.
10. Kose valla koduleht, https://www.kosevald.ee/.
11. Kose Vallavolikogu otsuse eelnõu Kose valla üldplaneeringut muutva Kose lasteaia ja spordirajatiste
detailplaneeringu algatamise kohta.
12. Kose Vallavalitsuse 20.06.2019 kiri nr 4-1.4/1200 Maa-ametile.
13. Kose Vallavalitsuse 24.10.2019 kiri nr 7-1.2/1647-6 Maa-ametile.
14. Kose Vesi OÜ-le väljastatud vee erikasutusluba nr L.VV/328933.
15. Maa-ameti kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee, 11.10.2019, 31.10.2019.
16. Maa-ameti fotoladu, https://fotoladu.maaamet.ee.
17. Maa-ameti 30.08.2019 kiri nr 7-2/19/10495-2 Kose Vallavalitsusele.
18. Põhja – Tallinna linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegilise hindamise aruanne
(tööversioon). Alkranel OÜ, 2012 - 2014.
19. Radix Transport OÜ kiri 07.10.2019 nr 7-1.2/1646-1 Kose Vallavalitsusele.
20. Tallinna Nõmme linnaosa üldplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine. Alkranel OÜ,
2009 - 2010.
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 36 / 37
Kose lasteaia ja spordirajatiste detailplaneeringu (algatamata) keskonnamõju strateegilise
hindamise EELHINNANG
Lisa 1. Detailplaneeringu algatuseelne eskiis
Kobras AS töö nr 2019-226 Objekti aadress: Harju maakond, Kose vald, Kose alevik 37 / 37
P 13
0
Rohe
ala P 50
P 15
0
P4
P 20 P 20 P 20
P7
P2
0
Lasteaed - ehitisealune
Las
P2
Jalgrataste varjualune
0
teae
d-e
hitis
ealu
P2
0
e n
Majan
dus-