dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 11. juuni 2020
Viit
15-2/20/25282-2
Registreeritud
11. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Kadrina Vallavalitsus, Kadrina Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Tuuli Tsahkna (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22025282-2 11.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc842 KB

Sisu (failidest)

X=6581450 LEPPEMÄRGID PLANEERINGUALA PIIR Y=626500 N OL.OL. KINNISTU PIIR ARHEOLOOGIAMÄLESTISE (ASULAKOHT) ALA PIIR Tõnismäe tee 14 27305:002:0820 RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖND (50m SÕIDURAJA KATENDI SERVAST) 80.57 Tõnismäe tee 10 TÄNAVA KAITSEVÖÖND 27305:002:0340 (1m KINNITU PIIRIST) H K Tõnismäe tee 79.98 27305:002:0065 79.23 Tõnismäe tee 22 OL.OL. HOONE H 80.82 27305:002:0640 K 79.44 79.38 78.92 PLAN. HOONESTUSALA 79.46 79.88 H OL.OL. KILLUSTIKKATTEGA ALAD 79.30 K 79.24 8 0 .0 78.80 79.30 80.655 80. 81.14 PLAN. KILLUSTIKKATTEGA ALAD 79.71 80.86 7 9 .5 7 8 .9 0 80.52 7 8 .9 81.22 8 Tõnismäe tee 8 OL.OL. BETOONKATTEGA ALAD 27202:001:0289 81.69 80.89 vpa HALJASALAD H 81.04 ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 2 M ki vi 78.91 79.56 79.84 E 80.27 terrass 7 9 .0 0 79.82 80.76 8 0 .5 80.28 Kill 81.52 81.05 EHITUSKEELU ALA 0,5 80.77 80.85 79.58 7 9 .0 79.88 terrass 79.22 79.83 80.31 79.63 79. 5 79.59 80.24 KITSENDUSED 0 .0 80 81.13 81.18 Tõnismäe tee 2 1,2 4,0 80.41 80.73 79 9,0 79.60 Kr .5 27305:002:0072 79.73 80.18 Kill 5,1 79.85 79.74 OL.OL. REOVEE KANAL.TORUSTIK Kill 2,6 80.09 80.61 81.12 79.67 79.89 80.18 79.84 80.56 79.08 Tõnismäe tee 24 OL.OL. VEETORUSTIK 80.03 27305:002:0071 7 9 .8 3 7 9 .8 9 80.38 OL.OL. MADALPINGEKAABEL 7 9 .5 0 merekonteiner H K 7 9 .8 1 0,7 80.03 EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL OL.OL. ÕHULIIN H Tõnismäe tee 6 OL.OL. SIDEKANALISATSIOON K H 27202:001:0288 K 80.29 Nimetus Krunt. 1 PLAN. REOVEE KANAL.TORUSTIK 80.38 80 .5 TEHN. VETE PUHASTI 80 .0 79.73 79.82 79.78 lilled soojuspump Planeerigu sihtotstarve TT 79.95 Sihtotstarvete suhe % 100 OL.OL. PRÜGIKOGUMISMAHUTI KRUNT 1 bet Kill H 80.67 K Katastri sihtotstarve 7 9 .9 4 Puhasti T 79.86 80.38 80.52 LIKVIDEERITAV HALJASTUS, Sihtotstarvete suhe % 100 RAJATISED, PIIRDED, TRASSID H 8 0 .0 3 E TP 8 0 .0 4 Tõnismäe tee 4 Kill Kill 9 27305:002:0280 Krundi pindala (m²) 1351 JUURDEPÄÄS KRUNDILE TP .1 8 0 .2 1 80 8 0 .7 9 0 8 0 .5 80 8 0 .4 Maks. hoonealune 750 .0 Rakvere tee L2 80.07 80.45 pindala (m²) OL.OL. PIIRE 27305:002:0064 4,0 1,0 TP 80.79 Maks. hoone 11 X=6581350 kõrgus(m) NÄHTAVUSKOLMNURK 8 0 .3 1 6,0 120m 2 Maks. korruselisus Y=626400 .5 80 VAJALIK KÜLGNÄHTAVUSE ALA 8 0 .5 6 Hoonete arv krundil 2 80.80 80.93 PLAN. PARKIMISKOHAD Täisehitus % 56 % Katusekalle 2- 45° Detailplaneering on koostatud GEM-GEO OÜ geoalusel, töö nr.12312, 03.12.19 Detailplaneering kehtib koos seletuskirjaga PLANEERINGU SIHTOTSTARVE: Koordinaadid L-EST97, kõrgused BK77 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee TT - TOOTMISHOONE MAA 933/0120 27305:002:0990 TÕNISMÄE TEE 6 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr. 110 1 m 20m KATASTRI SIHTOTSTARVE: Tõnismäe tee 6, Hulja alevik, Kadrina vald Mõõtkava 1/500 T - TOOTMISMAA Tellija Kadrina Vallavalitsus Joonis Kuupäev 07/01/2020 Juhataja A. Klaasen DETAILPLANEERINGU Staad. DP Arhitekt: R. Kull PÕHIPLAAN J. Kaasik Leht 1 Tehnik: OÜ A.V.R. PROJEKT / PIKK 15 RAKVERE 44307 / tel./ faks 32 23035 email [email protected] GSPublisherEngine 0.0.100.100 SELETUSKIRI DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS Käesolevaga koostatakse detailplaneering Kadrina vallas Hulja alevikus asuvatele kinnistule asukohaga Tõnismäe tee 6. Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kadrina Vallavalitsuse korraldus“ Hulja alevik Tõnismäe tee 6 kinnistu detailplaneeringu algatamine” 10. detsember 2019 nr 265. Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistule ehitusõiguse, hoonestusprintsiipide ja hoonete arhitektuursete tingimuste määramine, tehnovõrkude asukohtade, haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine ning kõigi vajalike piirangute, servituutide ja kruntide maakasutuse sihtotstarvete määramine. Täpsemalt on planeeringu koostamise eesmärk toiduainete tööstuse tootmishoone laiendamine. Kadrina Vallavalitsus otsustas et, kavandatava tegevusega ei kaasne olulist keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole vajalik. DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU 1. Planeerimisseadus; 2. Ehitusseadustik; 3. Looduskaitseseadus; 4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus; 5. Veeseadus; 6. Eesti energiaseadus; 7. Maaparandusseadus; 8. Maapõueseadus; 9. Eesti projekteerimisnormid ja standardid; 10. Kadrina valla üldplaneering (Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuaril 2007.a määrusega nr 38); 11. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+, kehtestati 29. mail 2000. a Lääne-Viru maavanema korraldusega nr. 134; 12. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”, kehtestati Lääne-Viru maavanema 18.06.2006 korraldusega nr. 114. 4 LÄHTEOLUKORD Kehtivad planeeringud Kadrina valla üldplaneering kehtestati 31. jaanuaril 2007.a. Kadrina Vallavolikogu määrusega nr 38. Kadrina valla üldplaneeringu maakasutuse ja planeeringukaardi (joonis 01) kohaselt on käesoleva detailplaneeringuga käsitletava maa-ala planeeritav juhtotstarve perspektiivne elamumaa. Kadrina Vallavolikogu 25.01.2017 otsusega nr 182 Tõnismäe tee 6 ja 8 Hulja alevik kinnistute detailplaneeringu kehtestamine kehtestati üldplaneeringut muutev detailplaneering. Detailplaneeringu järgi on Tõnismäe tee 6 maa sihtotstarve tootmismaa. Üldplaneeringu kaardi „Lähtetingimused ja kitsendused“ kohaselt asub planeeringuala muinsuskaitse pindalalisel objektil, milleks on asulakoht. Katastriüksused. Maakasutuse sihtotstarbed Planeeringualal paikneb üks katastriüksus: 1. katastriüksus asukohaga Tõnismäe tee 6 (katastritunnus 27202:001:0288). Krundi pindala on 1351 m², maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa. Planeeringuala piirneb lõuna pool katastriüksusega Tõnismäe tee 24 (katastritunnus 27305:002:0071), katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa. Lääne pool piirneb planeeringuala katastriüksusega Tõnismäe tee (katastritunnus 27305:002:0065), katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa. Kaugemal lõuna pool asub riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (katastritunnus 27305:002:0990), mille maakasutuse sihtotstarve on samuti transpordimaa. Planeeringualast põhja pool asub Tõnismäe tee 8 (katastritunnus 27202:001:0289), mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Ida pool paikneb elamumaa sihtotstarbega katastriüksus aadressiga Tõnismäe tee 4 (katastritunnus 27305:002:0280). Ehituslik ja looduslik situatsioon Planeeringuala asub Hulja alevikus tiheasustusalal. Maa-ala paikneb aleviku idaosas ning sellest lääne pool asub avalikus kasutuses olev tee. Tõnimäe tee 6 krundil on tootmishoone, mis on aktiivses kasutuses, ning mida soovitakse laiendada. Ajalooliselt ongi asulate äärealad olnud seotud tootmisega. Tõnismäe tee 8 ja Tõnismäe tee 4 kruntidel paiknevad üksikelamud koos kõrvalhoonetega. Planeeringualal paiknev hoone on heas seisukorras, tegemist on kõrge viilkatusega 5 tootmishoonega, millel on kasutusel katusekorrus. Krunt on osaliselt haljastatud ja hooldatud. Lähiümbruse näol on tegemist peamiselt elamutega hoonestatud alaga. Tõnismäe tee 24 katastriüksusel asuvad kohalike elanike aiamaad. Tõnismäe tee ehk Oja tänava asfaltkatend on heas seisukorras. Tänavamaa laius on keskmiselt 7,4 meetrit ning katendiga ala laius on kuni 4,0 meetrit. Tegemist on vähese liiklusintensiivsusega tänavaga, intensiivsus on keskmisest suurem hommiku- ja õhtutundidel, kui inimesed tööle ja koju sõidavad. Tee ääres on olemas tänavavalgustus. Planeeringualal asuvale krundile on ehitatud välja üks juurdepääs Tõnismäe teelt. Kõnniteed planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad. Planeeringuala reljeef on kallakuga lääne poole. Planeeringulahenduse põhjendus Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud planeeringu vastavusest kohaliku omavalitsuse alusdokumentidele ning kinnistuomanike soovidest ja vajadustest. Ehituslikust seisukohast on tegemist olemasolevale tootmismaale võimalikult hea logistika ja antud keskkonda sobiva ehitusõiguse lahenduse loomisega. Tootmishoone laiendamine on vajalik, kuna kavandatud on tootmises olevate lihatoodete sortimendi laiendamist ning selle tootmiseks ja ladustamiseks täiendavate ruumide rajamist. Krundi suurus võimaldab tootmispinna laiendamist ja ladustuse ning laialiveo korraldamist. Kinnistu on varustatud tehnovõrkudega. Tingimuste loomine tootmispinna laiendamiseks on käesoleva detailplaneeringu peamine eesmärk. Hulja aleviku näol on ajaloolisest seisukohast lähtudes tegemist pikaaegselt intensiivses kasutuses olnud piirkonnaga. Planeeringuala ja selle lähiümbrus paiknevad vanal asulakohal (registrinumber 10231). Kaitstaval maa-alal paiknevad lähipiirkonna kinnistud ja hooned ning seda läbib riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere- Sõmeru. ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS Maakasutuse sihtotstarve ja krundijaotus Kinnistu pindala jääb 1345 m². Maakasutuse sihtotstarve jääb samaks - 100% tootmishoone maa. Katastri sihtotstarve – 100% tootmismaa. Krundijaotust ei planeerita. 6 Ehitusõigus Käesoleva detailplaneeringu koostamise olulisemaid eesmärke on suurendada krundi hoonestusala. Detailplaneeringu joonisel „Põhiplaan“ on näidatud planeeritav hoonestusala kollase värviga. Hoone laiendust võib ehitada näidatud hoonestusalale, samuti on lubatud väiksemad juurdeehitused (varikatused jms) alal, mis ei jää joonisel näidatud ehituskeelualasse. Tootmishoone laiendus jääb idapoolse kinnistu piirist vähemalt 4 m kaugusele ning põhja pool 0,5 m kaugusele piirist. Põhjapoolne elamu kinnistu (Tõnismäe tee 8) kuulub Tõnismäe tee 6 omanikele. Ehituskeeluala on 4 m piirist ida pool, 0,5 m põhja pool, 2,6 m piirist lääne pool (tee alast) ja 6 m lõuna pool, Tõnismäe tee 4 piirist. Krundil võib paikneda 1 hoone. Hoone või olla maksimaalselt kahekorruseline ja kuni 11 meetrit kõrge. Krundi maksimaalne ehitusalune pind on 700m². Tootmishoone laiendus tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vajadusel oleks tagatud nende kasutajate ja päästemeeskonna tuleohutus ning inimeste ohutu evakueerumine hoonest. Evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonetesse lahendatakse ehituslike võtetega (välisuksed, trepikojadd, ühendatud rõdud, korrustevahelised redelid välisseintel jne). Tootmishoone krundil on VI kasutusviisiga. Olemasolevas kahekorruselises TP-2 klassi hoones võib korraga olla kuni 50 töötajat ja lihatoodete tootmisprotsess kuulub 1. tuleohuklassi (tuleohuta). Tuletõkkesektsiooni piirpindala on TP-2 klassi tootmishoonel II tulekaitsetaseme juures on kuni 3000 m². Hoones hakkab viibima korraga kuni 15 inimest. Hoone juurdeehitus rajada krundile võimalusel liigendatud pindadega fassaadidega, et rõhutada hoonete visuaalseid mahtusid tänava poolt vaadates. Katusekalle ja –tüüp määratakse arhitektuurse projektiga. Krundil paiknev hoone on L- tähe kujuline viilkatusega kivihoone. Fassaad on kaetud laudisega, katusekatteks on Broof nõuetele vastav katuseplekk, katusetarindid on puidust. Hoone on seest viimistletud peamiselt sandwich-paneelidega ja kipsplaat- pindadega. Planeeritava hoonelaienduse välisviimistluses on võimalikeks valikuvariantideks sandvich-paneel (metallprofiil, puit-, metall- või kivist elemendid. Hooned projekteeritakse optimaalse pindalaga ja lihtsate vormidega. 7 Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kohaliku miljööga. Kasutatavad materjalid ning hoonete värvilahendused määratakse kindlaks arhitektuurse projektiga. Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib juurdeehitust teostada arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid nii õhuliinidel kui maa-alustel trassidel. Ehitamise üldisemad reeglid tiheasustusaladel on määratletud Kadrina valla üldplaneeringu peatükis 8. Ehitusprojektid koostada Ehitusseaduse (RT 2002, 47, 297) alusel ja kooskõlastada Kadrina Vallavalitsusega. Insolatsioon ja müra Insolatsioon ja müra lahendada tootmishoones vastavalt seadusandluses toodud nõuetele (näiteks Standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.“) Juurdeehitus tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja naaberkinnistutel tagatakse tagatakse nõutav heliisolatsioon. MUINSUSKAITSE Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmishoone laiendusele ehitusõiguse määramine. Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi- ja kohaliku omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel, samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel. MuKS §25 lg1 sätestab, et kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kehtestatakse kaitsevöönd. Lõikes 2 on loetletud kaitsevööndi ülesanded. Käsitletav planeeringuala on olnud inimeste poolt pidevas kasutuses. Tegemist on I-II a.t. asulakohaga (350 x 250 m), registrinumber 10231. Asulakoht asub endises külatuumikus, uute elamute all. Läbi asulakoha läheb riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere- Sõmeru. Asulakoha lähedalt on leitud kaks pronksist hoburaudsõlge (hoiul Rakvere muuseumis) ja oletatavalt ka mündiaare, mille kohta teave puudub (T. Jonuks 1996). Asulakoht võeti kultuurimälestisena arvele 01. septembril 1997. aastal kultuuriministri määrusega nr 59. Planeeringualal pole eraldi muinsuskaitse alla võetud ehitisi, mille paiknemise või väljanägemisega peaks arvestama uute ehitiste projekteerimisel. 8 Muinsuskaitseameti Kooskõlastuste Komisjon otsustas 21.11.2014 protokolliga nr 38, et planeeritaval alal tuleb juurdeehituse ja uute trasside rajamiseks vajalikel kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Uuring viiakse läbi tööde tellija kulul. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat tegevusluba omav arheoloog või ettevõtja (MuKS §34 lg 4, 36). Edasiste tegevuste osas mälestise majandamisel, korrashoiul ning remontimisel teevad otsuseid nende omanikud kooskõlas Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsusega. Kultuurimälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste ja rajatiste projektid tuleb kooskõlastada Muinsuskaitseametiga. LIIKLUSKORRALDUS Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine planeeringualal toimub liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustikus kehtestatud nõuetele. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71 kohaselt teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise, liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele ohtlikke mõjusid. Maanteeamet väljastas 23.05.2016. a “Seisukohad Kadrina vallas Hulja alevikus Tõnismäe tee 6 ja 8 detailplaneeringu koostamiseks 15-2/16-00032/328. Nimetatud tehnilised tingimused, Ehitusseadustik, “Tee projekteerimise normid ja nõuded”, “Maanteede projekteerimisnormid” ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ on detailplaneeringu lahutamatu osa. Planeeringuala asub osaliselt riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kaitsevööndis. Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit. Hulja alevikus kehtivaid kaitsevöödeid käsitleb Kadrina valla üldplaneeringu seletuskirja peatükk “Kehtivad planeeringud ja põhjendused üldplaneeringu muutmiseks“. Planeeringualast lääne pool asub Oja tänav (registris Tõnismäe tee). Tänava kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10m (Ehitusseadustik §71 p3). Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku jätta tänava teekaitsevööndi laiuseks 1,0 meetrit, sest tee muldkeha asub katastriüksuste moodustamisel ja mõõdistamisel tehtud ebatäpsuste tõttu osaliselt Tõnismäe tee 6 kinnistul. Kinnistu ehituskeeluala Oja tänava (Tõnismäe tee) piirist jääb 2,6 m.. 9 Kuna krundil tegemist on väiketootmisega, siis liigeldakse siin sõiduautode ja kaubikutega. Puudub vajadus veoautode liikluse korraldamiseks. Juurdepääs krundile on olemas Oja tänavalt. Parkimine Detailplaneeringu lahenduse kohaselt toimub parkimine krundil, keelatud on parkida tänavamaal või võõrastel kinnistutel. Krundil planeeritakse vähemalt 6 parkimiskohta õuealal. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2003 standardile “Linnatänavad”. Nähtavus Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus. Nähtavuskolmnurk on kantud joonisele „Põhiplaan“. Nähtavuskaugus Oja tänavalt põhimaanteele sõites peab olema projektkiirusel 50km/h ja eesõigusmärgi nr 221 anna teed kasutamisel 110-120 m. Samuti peab olema riigimaanteel 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru sõitjale tagatud külgnähtavus 10 m (projektkiiruse 50 km/h rahuldaval tasemel). Külgnähtavus on sõiduteega külgnev ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohi olla nähtavust piiravaid ja tee juurde mittekuuluvaid takistusi. Külgnähtavusala laiust mõõdetakse sõidutee äärest ristsuunas väljapoole. Nähtavust piirav takistus on külgnähtavuse alale jääv takistus, mis ei võimalda vaadeldaval alal teega ristsuunas kiirusel 10 km/h kuni 15 km/h liikuva objekti olemasolu, liiki, liikumissuunda ja -kiirust määrata. Maanteelt kõrvalteele avanev nähtavuskaugus ristmikul peab olema 10 m. Liiklejate turvalisust ja liiklusohutuse tagamist korraldab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium liiklusseaduse §3 lg 2 alusel ja Maanteeamet majandus- ja taristuministri määruse 16.10.2018 nr 55 „Maaanteeameti põhimäärus“ alusel. Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru liiklussagedus km 164,89-164,91 oli 3606 autot ööpäevas. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega. Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed “Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr 42 esitatud müra normtaseme tagamiseks. Tee omanik on teavitanud arendajat tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra leevendamiseks või vähendada 10 olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele ohtlikke mõjusid planeeritaval alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja. SERVITUUDID, KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD Määratakse kehtivate õigusaktide alusel. Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus. Alus: Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 26.06.2015 1 kuni 35 kV nimipingega õhuliini kaitsevöönd on 10 meetrit. Kuni 1 kV nimipingega õhuliinide kaitsevöönd on 2 meetrit. Maakaabelliinide kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida piiravad mõlemal pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest. Õhuliini mastitõmmitsa või –toe kaitsevöönd on 1 m selle projektsioonist maapinnal. Tee kaitsevöönd Alus: Ehitusseadustik, Riigikogu seadus 11.02.2015 ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 30 meetrit. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus. Alus: Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr 76 Torustike kaitsevööndi ulatus torustike telgjoonest mõlemale poole on torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2 meetrit. Kitsendused. Planeeringualal on kavandatud isiklik kasutusõigus võrguettevõtja kasuks, mis annab neile õiguse hooldada vastavat tehnovõrku. Vastavalt Asjaõigusseaduse § 225-le isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt, et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele reaalservituudile. Isiklik kasutusõigus seatakse: 11  Kinnistu lõunaosas olemasolevale vee- ja kanalisatsioonitrassile 2 meetri ulatuses torude telgjoonest. Maakaabel kinnistu idaosas ja side maakaablid lõunaosas jäävad ehituskeelualasse. Servituudid. Servituute ette nähtud ei ole. HEAKORRASTUS Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö- ja elukeskkonda. Lisaks on haljastuse eesmärkideks on müra summutamine, hapniku tootmine jne. Krundil on olemas välisvalgustus ja kõrghaljastus. Kõrghaljastus ei tohi vähendada liiklusohutust. Hoone laienduse alla jäävad puud likvideerida. Krunti ilmestavad lillepeenrad ning ilupõõsad. Tootmishooned on reeglina lihtsa väliskujuga ehitised. Haljasalade rajamine nende juurde elavdab ja liigendab krundi väiksemateks mõttelisteks osadeks. Ei ole soovitatav jätta teede ja hoonete vahele kitsaid haljasribasid, mida on raske hooldada. Haljastamisel on puude valikul soovitav kasutada heitlehiseid liike, mis muudavad oma ilmet koos aastaegade vaheldumisega (kevadel õitsevad, suvel-sügisel viljuvad ning talvel on raagus). Heitlehistel puudel on suurem kasutegur hapniku tootmisel ning nad on reeglina heitgaasidele ja muudele kahjustustele vastupidavamad. Põõsarindega saab tekitada rõõmsaid värvilaike, neid saab istutada hekkidena ning kergelt kujundada. Katendid Krundi siseõue (parkimisala) ja juurdesõidutee katendiks võib kasutada asfalti, freespuru, tänavakivi või killustikku. Piirded Planeeringuala krundid on osaliselt piiratud läbipaistva kollast värvi puitaiaga, mis on heas seisukorras. Uusi piirdeid ei kavandata. Kadrina vallavalitsuse nõusolekul võib valvefunktsiooniga piirdeaia kõrgus olla kuni 2,0 m. Piirded peavad olema läbipaistvad. Piirded võib rajada ööseks suletavatena. Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust 12 KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS Detailplaneeringualal pole keskkonnamõjude hindamine vajalik (vt Lisa Kadrina Vallavalitsuse korraldus 10. detsember 2019 nr 81). Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse § 69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii äri- ja eluhoonete omanikud, korteriühistud ja teised ehitiste või korterite omanikud ja ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping. Kadrina valla jäätmemajanduse korraldamine on kirjas Kadrina valla jäätmekavas aastateks 2013–2025. Jäätmekava eesmärgiks on parandada jäätmehooldust Kadrina valla haldusterritooriumil, tagades keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja seadusandlust järgiva jäätmekäitluse. Kadrina vallas teostab prügivedu AS Eesti Keskkonnateenused. Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete, pakendite jms hoidmisega. Krundil on planeeritud koht prügikonteineritele (vt joonis Põhiplaan). Prügi tuleb sorteerida kategooriasse: biolagunevad jäätmed (toit, taimede jäänused), papp ja paber, pakendid jne. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs kruntidele on tagatud Tõnismäe tee poolt. TEHNOVÕRGUD Olemasolev olukord Krundil on olemas elektrivarustus, vesi ja kanalisatsioon. Krundil paikneb elektri madalpinge õhuliin ja maakaabel ja lõunosas side maakaablid. Hoone reovesi suunatakse läbi rasvapüüduri ühiskanalisatsioonivõrku. Veetrass on krundil ühisveevärgi põhine. Tehnovõrkudele, mis asuvad või mida planeeritakse erakinnistutel, seatakse kitsendusalad, et trassivaldajal oleks võimalik neid hooldada ja remontida. 13 Side Planeeringualal sidekaablite põhised ühendused puuduvad. Kuna sidekanalisatsiooni väljaehitamine oleks arendajale ebamõistlikult kulukas, siis sidetrasse planeeringualale ei planeerita. Sidevarustus on tagatud mobiilside baasil. Olemasolevad sidemaakaablid kinnistu lõunaosas säilitatakse ning nad asuvad ehituskeelualal. Elektrivarustus Krundil on olemas liitumisleping Elektrilevi OÜ-ga. Liitumiskilbi ega elektriõhuliini ja maakaabli asukohti ei muudeta. Olemasolevad liitumiskilbi asukoht ja elektriliinide kaitsevöönd on näidatud joonisel. Liitumiskilpidele tuleb tagada Elektrilevi OÜ töötajate juurdepääs. Vee- ja kanalisatsioonivarustus Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Kadrina vallas Kadrina valla arengukava kohaselt AS Kadrina Soojus. Krunti läbib lõunaosas ühisveevärgi torustik. Kinnistu liitumispunkt (maakraan) asub olemasoleva trassi kõrval. Krunt on liitunud ühiskanalisatsioonitrassiga, liitumispunktiks on vaatluskaev Oja tänaval. Krundi lõunaosas asub õuealal reovete kogumismahuti, mille kaudu suunatakse veed isevoolselt ühiskanalisatsiooni. Tehnoloogiliste vete puhastamist (rasvased veed) ei ole praegu korraldatud. Detailplaneering teeb ettepaneku kogumismahuti demonteerida ning selle asemel paigaldada tehnoloogiliste vete eelpuhasti (rasvapüüdur). Puhastist suunatakse veed ühiskanalisatsiooni. Kanaliseeritavad olmereoveed võib suunata otse ühiskanalisatsiooni, puhastit läbimata. Koos hoonete laiendamisega laiendab krundi omanik vajadusel krundisisest reovete kanalisatsioonitorustikku. Reoveetrass on isevoolne. Kanalisatsioonisüsteemi ühendustorustike ja kinnistutel asuvate kanalisatsioonitorustike minimaalne läbimõõt peab olema vähemalt De160 mm. Arendaja ehitab vajadusel välja täiendavad kinnistusisesed vee- ja kanalisatsioonitorustikud. Lisaks paigaldab puhasti. Sademevete kanalisatsioon Sademevee kanalisatsioonitrasse piirkonnas välja ehitatud ei ole, sademeveed hajutatakse planeeringualal pinnasesse. Sademevett ei tohi juhtida reoveekanalisatsiooni. Vajadusel peab maaomanik rajama krundi katenditega aladele sademevete kanalisatsioonitorustikud ja imbsüsteemi. Katendiga aladelt peab vee 14 äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle rajatava sademevete kanalisatsioonitorustikuni või haljasalani. Soojavarustus Küttesüsteem on lahendatud lokaalse kütte baasil. Krundil paikneva tootmishoone ja selle laienduse kütmiseks kasutatakse elektriradiaatoreid ja õhk-õhk või õhk-vesi soojuspumpasid. TULEOHUTUS Normdokumendid Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele normdokumentidele: - Siseministri määrus nr 17, 30.03.2017 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrjeveevarustusele" - EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded - EVS 812-6:2012 + A1:2013 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus - EVS 812-4:2018 Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala ehitise tuleohutusklass: krundil TP2 (TP-3 ei ole lubatud) ehitise kasutusviisi klass: VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad ruume tundvad isikud) max hoone kõrgus krundil: 11,0 m max ehitistealune pindala krundil: 750 m² Tuleohutuse tagamise põhimõtted Tule leviku tõkestamiseks eri kinnistute ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit. Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8 meetrit. Lähim naaberkinnistul paiknev hoone on tootmishoonest 11,0 m kaugusel ida pool Tõnismäe tee 4 kinnistul paiknev elamu. Tootmishoone laiendus planeeritakse kaugemale kui 4 meetrit krundi idapiirist ja 2,6 m kaugusele tänava kinnistust, v.a. põhjapoolne krundi piir (kaugus 0,5 m), kuna nendel kinnistutel on üks omanik. Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama tuleohutusnõuetele. Evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs tootmishoonesse lahendatakse ehituslike võtetega. 15 Kahekorruselises TP-2 klassi tootmishoones võib korraga olla kuni 50 töötajat ja sinna võib paigutada esimesse tuleohuklassi kuuluvaid tootmisprotsesse. Tuletõkkesektsiooni piirpindala on 800 m². Põlemiskoormus Krundi tootmishoones on põlemiskoormus alla 300 MJ/m2 (toiduainetööstuse märgprotsess). Tootmishoones toimub liha töötlemine, suitsutatud toodete valmistamine ja toodangu müügieelne ladustamine. Tootmishoones peab olema tagatud tulekaitsetase – II (esmased tulekustutusvahendid ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem). Väline tulekustutusvesi Väliskustutusvee normvooluhulk (Qo) peab olema kahekorruselisel 1. tuleohuklassi ja VI kasutusviisiga hoonel, arvestuslikult 2 tundi kestva tulekahju puhul vähemalt 10 l/s. Krundil paiknevasse hoonesse tuleb projekteerida ja paigaldada automaatsed tulekahjusignalisatsioonid. Kustutusvesi saadakse 258 m kaugusel bussiootepaviljoni juures olevast hüdrandist. Juurdepääsud kruntidele ning nendel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on tagatud Tõnismäe teelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral naaberkruntidelt. Päästeautode manööverdamiseks saab kasutada kõvakattega alasid - tänava-al, osaliselt õueala. Hoone paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama juurdepääsu hoonele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist . Hoone kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega. KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED Kuritegevuse riske elamu- ja tootmisaladel saab vähendada:  naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;  sissepääsude turvamisega;  riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;  piirete rajamisega ja juurdepääsude piiramisega, väravate rajamise ja ööseks sulgemisega;  selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;  territooriumi jälgitavuse (näiteks videovalve) tagamisega;  hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega; 16  konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;  erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamisega (vajadusel ka piiretega);  vastupidavate ja kvaliteetsee materjalide (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid, märgid) kasutamisega;  üldkasutatavate alade (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse) korrashoiuga. Koostas: Aivar Klaasen 17 Kadrina Vallavalitsus Teie 27.05.2020 nr 7-1/22-4 [email protected] Rakvere tee 14 Meie 11.06.2020 nr 15-2/20/25282-2 Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201, Lääne-Viru maakond Tõnismäe tee 6 kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Kadrina vallas Hulja alevikus Tõnismäe tee 6 kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 27202:001:0288, edaspidi planeering). Planeeringuga soovitakse muuta Kadrina Vallavolikogu 25.01.2017 otsusega nr 182 kehtestatud Tõnismäe tee 6 ja 8 Hulja alevik kinnistute detailplaneeringut. Antud detailplaneeringu on Maanteeamet kooskõlastanud 22.09.2016 kirjaga nr 15-2/16-00032/620. Kadrina Vallavalitsus algatas 10.12.2019 korraldusega nr 265 uue detailplaneeringu asjast huvitatud isiku soovist suurendada hoonestusala ning hoone kõrgust.Kadrina Vallavalitsus pole Maanteeametit detailplaneeringu algatamisest teavitanud ega taotlenud Maanteeameti seisukohti planeeringu koostamiseks. Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS) kooskõlastame planeeringu. Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga. 1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. 2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisad: 1. Tõnismäe tee 6 DP seletuskiri 2. Tõnismäe tee 6_Hulja DP Tuuli Tsahkna 58073001 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel