X=6581450
LEPPEMÄRGID
PLANEERINGUALA PIIR
Y=626500
N OL.OL. KINNISTU PIIR
ARHEOLOOGIAMÄLESTISE (ASULAKOHT) ALA PIIR
Tõnismäe tee 14
27305:002:0820 RIIGIMAANTEE KAITSEVÖÖND
(50m SÕIDURAJA KATENDI SERVAST)
80.57
Tõnismäe tee 10 TÄNAVA KAITSEVÖÖND
27305:002:0340 (1m KINNITU PIIRIST)
H
K
Tõnismäe tee 79.98
27305:002:0065 79.23 Tõnismäe tee 22 OL.OL. HOONE
H 80.82 27305:002:0640
K 79.44
79.38
78.92 PLAN. HOONESTUSALA
79.46
79.88
H OL.OL. KILLUSTIKKATTEGA ALAD
79.30 K
79.24
8 0 .0
78.80 79.30
80.655
80.
81.14
PLAN. KILLUSTIKKATTEGA ALAD
79.71 80.86
7 9 .5
7 8 .9 0
80.52
7 8 .9
81.22
8
Tõnismäe tee 8 OL.OL. BETOONKATTEGA ALAD
27202:001:0289
81.69
80.89 vpa
HALJASALAD
H 81.04
ÕHULIINI KAITSEVÖÖND 2 M
ki vi
78.91 79.56
79.84
E
80.27
terrass
7 9 .0 0
79.82 80.76
8 0 .5
80.28
Kill 81.52 81.05 EHITUSKEELU ALA
0,5
80.77 80.85
79.58
7 9 .0
79.88 terrass
79.22 79.83 80.31
79.63
79.
5
79.59
80.24 KITSENDUSED
0
.0
80
81.13 81.18
Tõnismäe tee 2 1,2 4,0 80.41
80.73
79
9,0
79.60
Kr
.5
27305:002:0072 79.73 80.18
Kill
5,1
79.85
79.74
OL.OL. REOVEE KANAL.TORUSTIK
Kill
2,6 80.09
80.61 81.12
79.67 79.89
80.18 79.84 80.56
79.08 Tõnismäe tee 24 OL.OL. VEETORUSTIK
80.03 27305:002:0071
7 9 .8 3
7 9 .8 9
80.38 OL.OL. MADALPINGEKAABEL
7 9 .5 0
merekonteiner H
K
7 9 .8 1
0,7
80.03 EHITUSÕIGUSE KOONDTABEL OL.OL. ÕHULIIN
H Tõnismäe tee 6 OL.OL. SIDEKANALISATSIOON
K H
27202:001:0288 K 80.29 Nimetus Krunt. 1 PLAN. REOVEE KANAL.TORUSTIK
80.38
80 .5
TEHN. VETE PUHASTI
80 .0
79.73
79.82
79.78 lilled
soojuspump Planeerigu sihtotstarve TT
79.95
Sihtotstarvete suhe % 100 OL.OL. PRÜGIKOGUMISMAHUTI
KRUNT 1
bet
Kill H 80.67
K
Katastri sihtotstarve
7 9 .9 4
Puhasti T
79.86 80.38
80.52
LIKVIDEERITAV HALJASTUS,
Sihtotstarvete suhe % 100 RAJATISED, PIIRDED, TRASSID
H
8 0 .0 3
E
TP
8 0 .0 4 Tõnismäe tee 4
Kill Kill
9
27305:002:0280 Krundi pindala (m²) 1351 JUURDEPÄÄS KRUNDILE
TP .1
8 0 .2 1 80
8 0 .7 9
0
8 0 .5
80
8 0 .4 Maks. hoonealune 750
.0
Rakvere tee L2 80.07 80.45
pindala (m²) OL.OL. PIIRE
27305:002:0064 4,0
1,0
TP
80.79
Maks. hoone 11
X=6581350 kõrgus(m) NÄHTAVUSKOLMNURK
8 0 .3 1
6,0
120m 2
Maks. korruselisus
Y=626400
.5
80
VAJALIK KÜLGNÄHTAVUSE ALA
8 0 .5 6
Hoonete arv krundil 2
80.80
80.93
PLAN. PARKIMISKOHAD
Täisehitus % 56 %
Katusekalle 2- 45° Detailplaneering on koostatud GEM-GEO OÜ geoalusel, töö nr.12312, 03.12.19
Detailplaneering kehtib koos seletuskirjaga
PLANEERINGU SIHTOTSTARVE: Koordinaadid L-EST97, kõrgused BK77
5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee
TT - TOOTMISHOONE MAA 933/0120
27305:002:0990 TÕNISMÄE TEE 6 MAAÜKSUSE DETAILPLANEERING Töö nr.
110 1
m 20m
KATASTRI SIHTOTSTARVE:
Tõnismäe tee 6, Hulja alevik, Kadrina vald
Mõõtkava 1/500
T - TOOTMISMAA Tellija Kadrina Vallavalitsus Joonis
Kuupäev 07/01/2020
Juhataja A. Klaasen DETAILPLANEERINGU
Staad. DP
Arhitekt: R. Kull PÕHIPLAAN
J. Kaasik Leht 1
Tehnik:
OÜ A.V.R. PROJEKT / PIKK 15 RAKVERE 44307 / tel./ faks 32 23035 email
[email protected]
GSPublisherEngine 0.0.100.100
SELETUSKIRI
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUS
Käesolevaga koostatakse detailplaneering Kadrina vallas Hulja alevikus asuvatele
kinnistule asukohaga Tõnismäe tee 6.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Kadrina Vallavalitsuse korraldus“ Hulja
alevik Tõnismäe tee 6 kinnistu detailplaneeringu algatamine” 10. detsember 2019 nr
265.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on kinnistule ehitusõiguse,
hoonestusprintsiipide ja hoonete arhitektuursete tingimuste määramine, tehnovõrkude
asukohtade, haljastuse ja heakorra põhimõtete määramine ning kõigi vajalike
piirangute, servituutide ja kruntide maakasutuse sihtotstarvete määramine. Täpsemalt
on planeeringu koostamise eesmärk toiduainete tööstuse tootmishoone laiendamine.
Kadrina Vallavalitsus otsustas et, kavandatava tegevusega ei kaasne olulist
keskkonnamõju ning keskkonnamõju strateegiline hindamise algatamine ei ole
vajalik.
DETAILPLANEERINGU KOOSTAMISE ALUSEKS OLEVA SEADUSANDLIKE
AKTIDE JA DOKUMENTIDE LOETELU
1. Planeerimisseadus;
2. Ehitusseadustik;
3. Looduskaitseseadus;
4. Keskkonnaseadustiku üldosa seadus;
5. Veeseadus;
6. Eesti energiaseadus;
7. Maaparandusseadus;
8. Maapõueseadus;
9. Eesti projekteerimisnormid ja standardid;
10. Kadrina valla üldplaneering (Kadrina Vallavolikogu 31. jaanuaril 2007.a
määrusega nr 38);
11. Lääne-Viru maakonnaplaneering 2010+, kehtestati 29. mail 2000. a Lääne-Viru
maavanema korraldusega nr. 134;
12. Teemaplaneering “Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused”,
kehtestati Lääne-Viru maavanema 18.06.2006 korraldusega nr. 114.
4
LÄHTEOLUKORD
Kehtivad planeeringud
Kadrina valla üldplaneering kehtestati 31. jaanuaril 2007.a. Kadrina Vallavolikogu
määrusega nr 38. Kadrina valla üldplaneeringu maakasutuse ja planeeringukaardi
(joonis 01) kohaselt on käesoleva detailplaneeringuga käsitletava maa-ala planeeritav
juhtotstarve perspektiivne elamumaa.
Kadrina Vallavolikogu 25.01.2017 otsusega nr 182 Tõnismäe tee 6 ja 8 Hulja alevik
kinnistute detailplaneeringu kehtestamine kehtestati üldplaneeringut muutev
detailplaneering. Detailplaneeringu järgi on Tõnismäe tee 6 maa sihtotstarve
tootmismaa.
Üldplaneeringu kaardi „Lähtetingimused ja kitsendused“ kohaselt asub planeeringuala
muinsuskaitse pindalalisel objektil, milleks on asulakoht.
Katastriüksused. Maakasutuse sihtotstarbed
Planeeringualal paikneb üks katastriüksus:
1. katastriüksus asukohaga Tõnismäe tee 6 (katastritunnus 27202:001:0288). Krundi
pindala on 1351 m², maakasutuse sihtotstarve on 100% tootmismaa.
Planeeringuala piirneb lõuna pool katastriüksusega Tõnismäe tee 24 (katastritunnus
27305:002:0071), katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on üldkasutatav maa.
Lääne pool piirneb planeeringuala katastriüksusega Tõnismäe tee (katastritunnus
27305:002:0065), katastriüksuse maakasutuse sihtotstarve on transpordimaa.
Kaugemal lõuna pool asub riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru tee (katastritunnus
27305:002:0990), mille maakasutuse sihtotstarve on samuti transpordimaa.
Planeeringualast põhja pool asub Tõnismäe tee 8 (katastritunnus 27202:001:0289),
mille maakasutuse sihtotstarve on elamumaa. Ida pool paikneb elamumaa
sihtotstarbega katastriüksus aadressiga Tõnismäe tee 4 (katastritunnus
27305:002:0280).
Ehituslik ja looduslik situatsioon
Planeeringuala asub Hulja alevikus tiheasustusalal. Maa-ala paikneb aleviku idaosas
ning sellest lääne pool asub avalikus kasutuses olev tee. Tõnimäe tee 6 krundil on
tootmishoone, mis on aktiivses kasutuses, ning mida soovitakse laiendada.
Ajalooliselt ongi asulate äärealad olnud seotud tootmisega. Tõnismäe tee 8 ja
Tõnismäe tee 4 kruntidel paiknevad üksikelamud koos kõrvalhoonetega.
Planeeringualal paiknev hoone on heas seisukorras, tegemist on kõrge viilkatusega
5
tootmishoonega, millel on kasutusel katusekorrus. Krunt on osaliselt haljastatud ja
hooldatud.
Lähiümbruse näol on tegemist peamiselt elamutega hoonestatud alaga. Tõnismäe tee
24 katastriüksusel asuvad kohalike elanike aiamaad.
Tõnismäe tee ehk Oja tänava asfaltkatend on heas seisukorras. Tänavamaa laius on
keskmiselt 7,4 meetrit ning katendiga ala laius on kuni 4,0 meetrit. Tegemist on
vähese liiklusintensiivsusega tänavaga, intensiivsus on keskmisest suurem hommiku-
ja õhtutundidel, kui inimesed tööle ja koju sõidavad. Tee ääres on olemas
tänavavalgustus. Planeeringualal asuvale krundile on ehitatud välja üks juurdepääs
Tõnismäe teelt.
Kõnniteed planeeringualal ja selle lähiümbruses puuduvad.
Planeeringuala reljeef on kallakuga lääne poole.
Planeeringulahenduse põhjendus
Planeeringulahenduse koostamisel on lähtutud planeeringu vastavusest kohaliku
omavalitsuse alusdokumentidele ning kinnistuomanike soovidest ja vajadustest.
Ehituslikust seisukohast on tegemist olemasolevale tootmismaale võimalikult hea
logistika ja antud keskkonda sobiva ehitusõiguse lahenduse loomisega. Tootmishoone
laiendamine on vajalik, kuna kavandatud on tootmises olevate lihatoodete sortimendi
laiendamist ning selle tootmiseks ja ladustamiseks täiendavate ruumide rajamist.
Krundi suurus võimaldab tootmispinna laiendamist ja ladustuse ning laialiveo
korraldamist. Kinnistu on varustatud tehnovõrkudega. Tingimuste loomine
tootmispinna laiendamiseks on käesoleva detailplaneeringu peamine eesmärk.
Hulja aleviku näol on ajaloolisest seisukohast lähtudes tegemist pikaaegselt
intensiivses kasutuses olnud piirkonnaga. Planeeringuala ja selle lähiümbrus
paiknevad vanal asulakohal (registrinumber 10231). Kaitstaval maa-alal paiknevad
lähipiirkonna kinnistud ja hooned ning seda läbib riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-
Sõmeru.
ARHITEKTUUR-PLANEERIMISLAHENDUS
Maakasutuse sihtotstarve ja krundijaotus
Kinnistu pindala jääb 1345 m². Maakasutuse sihtotstarve jääb samaks - 100%
tootmishoone maa. Katastri sihtotstarve – 100% tootmismaa.
Krundijaotust ei planeerita.
6
Ehitusõigus
Käesoleva detailplaneeringu koostamise olulisemaid eesmärke on suurendada krundi
hoonestusala. Detailplaneeringu joonisel „Põhiplaan“ on näidatud planeeritav
hoonestusala kollase värviga. Hoone laiendust võib ehitada näidatud hoonestusalale,
samuti on lubatud väiksemad juurdeehitused (varikatused jms) alal, mis ei jää joonisel
näidatud ehituskeelualasse.
Tootmishoone laiendus jääb idapoolse kinnistu piirist vähemalt 4 m kaugusele ning
põhja pool 0,5 m kaugusele piirist. Põhjapoolne elamu kinnistu (Tõnismäe tee 8)
kuulub Tõnismäe tee 6 omanikele. Ehituskeeluala on 4 m piirist ida pool, 0,5 m põhja
pool, 2,6 m piirist lääne pool (tee alast) ja 6 m lõuna pool, Tõnismäe tee 4 piirist.
Krundil võib paikneda 1 hoone. Hoone või olla maksimaalselt kahekorruseline ja kuni
11 meetrit kõrge. Krundi maksimaalne ehitusalune pind on 700m².
Tootmishoone laiendus tuleb projekteerida ja ehitada nii, et vajadusel oleks tagatud
nende kasutajate ja päästemeeskonna tuleohutus ning inimeste ohutu evakueerumine
hoonest. Evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs hoonetesse lahendatakse
ehituslike võtetega (välisuksed, trepikojadd, ühendatud rõdud, korrustevahelised
redelid välisseintel jne).
Tootmishoone krundil on VI kasutusviisiga. Olemasolevas kahekorruselises TP-2
klassi hoones võib korraga olla kuni 50 töötajat ja lihatoodete tootmisprotsess kuulub
1. tuleohuklassi (tuleohuta). Tuletõkkesektsiooni piirpindala on TP-2 klassi
tootmishoonel II tulekaitsetaseme juures on kuni 3000 m². Hoones hakkab viibima
korraga kuni 15 inimest.
Hoone juurdeehitus rajada krundile võimalusel liigendatud pindadega fassaadidega, et
rõhutada hoonete visuaalseid mahtusid tänava poolt vaadates. Katusekalle ja –tüüp
määratakse arhitektuurse projektiga.
Krundil paiknev hoone on L- tähe kujuline viilkatusega kivihoone. Fassaad on kaetud
laudisega, katusekatteks on Broof nõuetele vastav katuseplekk, katusetarindid on
puidust. Hoone on seest viimistletud peamiselt sandwich-paneelidega ja kipsplaat-
pindadega.
Planeeritava hoonelaienduse välisviimistluses on võimalikeks valikuvariantideks
sandvich-paneel (metallprofiil, puit-, metall- või kivist elemendid. Hooned
projekteeritakse optimaalse pindalaga ja lihtsate vormidega.
7
Hoonete välisviimistlus ja selleks kasutatavad materjalid peavad olema kergelt
hooldatavad, praktilised, vastupidavad ning sobima kohaliku miljööga. Kasutatavad
materjalid ning hoonete värvilahendused määratakse kindlaks arhitektuurse
projektiga.
Kitsendusi põhjustavate objektide seadustega määratud kitsendusaladest lähtudes võib
juurdeehitust teostada arvestades tehnovõrkude kaitsevööndeid nii õhuliinidel kui
maa-alustel trassidel.
Ehitamise üldisemad reeglid tiheasustusaladel on määratletud Kadrina valla
üldplaneeringu peatükis 8. Ehitusprojektid koostada Ehitusseaduse (RT 2002, 47,
297) alusel ja kooskõlastada Kadrina Vallavalitsusega.
Insolatsioon ja müra
Insolatsioon ja müra lahendada tootmishoones vastavalt seadusandluses toodud
nõuetele (näiteks Standard EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.“) Juurdeehitus tuleb projekteerida ja ehitada nii, et ruumides ja
naaberkinnistutel tagatakse tagatakse nõutav heliisolatsioon.
MUINSUSKAITSE
Käesoleva detailplaneeringu koostamise eesmärk on tootmishoone laiendusele
ehitusõiguse määramine. Muinsuskaitseseadus reguleerib riigi- ja kohaliku
omavalitsuse organite ning mälestiste omanike ja valdajate õigusi ja kohustusi
kultuurimälestiste (edaspidi mälestis) ja muinsuskaitsealade kaitse korraldamisel,
samuti mälestiste ning muinsuskaitsealade säilimise tagamisel.
MuKS §25 lg1 sätestab, et kinnismälestise ja muinsuskaitseala kaitseks kehtestatakse
kaitsevöönd. Lõikes 2 on loetletud kaitsevööndi ülesanded.
Käsitletav planeeringuala on olnud inimeste poolt pidevas kasutuses. Tegemist on I-II
a.t. asulakohaga (350 x 250 m), registrinumber 10231. Asulakoht asub endises
külatuumikus, uute elamute all. Läbi asulakoha läheb riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-
Sõmeru. Asulakoha lähedalt on leitud kaks pronksist hoburaudsõlge (hoiul Rakvere
muuseumis) ja oletatavalt ka mündiaare, mille kohta teave puudub (T. Jonuks 1996).
Asulakoht võeti kultuurimälestisena arvele 01. septembril 1997. aastal
kultuuriministri määrusega nr 59.
Planeeringualal pole eraldi muinsuskaitse alla võetud ehitisi, mille paiknemise või
väljanägemisega peaks arvestama uute ehitiste projekteerimisel.
8
Muinsuskaitseameti Kooskõlastuste Komisjon otsustas 21.11.2014 protokolliga nr 38,
et planeeritaval alal tuleb juurdeehituse ja uute trasside rajamiseks vajalikel
kaevetöödel tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine. Uuring viiakse läbi tööde
tellija kulul. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia Muinsuskaitseameti vastavat
tegevusluba omav arheoloog või ettevõtja (MuKS §34 lg 4, 36).
Edasiste tegevuste osas mälestise majandamisel, korrashoiul ning remontimisel teevad
otsuseid nende omanikud kooskõlas Muinsuskaitseameti ja kohaliku omavalitsusega.
Kultuurimälestiste kaitsevööndis paiknevate ehitiste ja rajatiste projektid tuleb
kooskõlastada Muinsuskaitseametiga.
LIIKLUSKORRALDUS
Liikluse korraldamise eesmärk planeeringualal on tagada häireteta, sujuv, võimalikult
kiire, ohutu ja keskkonda minimaalselt kahjustav liiklus. Liikluse korraldamine
planeeringualal toimub liikluskorraldusvahenditega vastavalt Ehitusseadustikus
kehtestatud nõuetele. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd on Ehitusseadustiku §71
kohaselt teed ümbritsev maa-ala, mis tagab tee kaitse, teehoiu korraldamise,
liiklusohutuse ning vähendab teelt lähtuvaid keskkonnakahjulikke ja inimestele
ohtlikke mõjusid.
Maanteeamet väljastas 23.05.2016. a “Seisukohad Kadrina vallas Hulja alevikus
Tõnismäe tee 6 ja 8 detailplaneeringu koostamiseks 15-2/16-00032/328. Nimetatud
tehnilised tingimused, Ehitusseadustik, “Tee projekteerimise normid ja nõuded”,
“Maanteede projekteerimisnormid” ja selle lisa „Maanteede projekteerimisnormid“
on detailplaneeringu lahutamatu osa.
Planeeringuala asub osaliselt riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kaitsevööndis.
Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast on 50 meetrit. Hulja alevikus kehtivaid kaitsevöödeid
käsitleb Kadrina valla üldplaneeringu seletuskirja peatükk “Kehtivad planeeringud ja
põhjendused üldplaneeringu muutmiseks“.
Planeeringualast lääne pool asub Oja tänav (registris Tõnismäe tee). Tänava
kaitsevööndi laius on äärmise sõiduraja välimisest servast kuni 10m (Ehitusseadustik
§71 p3). Käesolev detailplaneering teeb ettepaneku jätta tänava teekaitsevööndi
laiuseks 1,0 meetrit, sest tee muldkeha asub katastriüksuste moodustamisel ja
mõõdistamisel tehtud ebatäpsuste tõttu osaliselt Tõnismäe tee 6 kinnistul. Kinnistu
ehituskeeluala Oja tänava (Tõnismäe tee) piirist jääb 2,6 m..
9
Kuna krundil tegemist on väiketootmisega, siis liigeldakse siin sõiduautode ja
kaubikutega. Puudub vajadus veoautode liikluse korraldamiseks.
Juurdepääs krundile on olemas Oja tänavalt.
Parkimine
Detailplaneeringu lahenduse kohaselt toimub parkimine krundil, keelatud on parkida
tänavamaal või võõrastel kinnistutel. Krundil planeeritakse vähemalt 6 parkimiskohta
õuealal. Parkimiskohtade arv detailplaneeringualal kokku vastab EVS 843:2003
standardile “Linnatänavad”.
Nähtavus
Liikluse ohutuse ja sujuvuse tagamiseks peab sõidukijuhil olema sõidutee ja sellega
külgneva ala ulatuses tagatud nõutav külgnähtavus. Nähtavuskolmnurk on kantud
joonisele „Põhiplaan“. Nähtavuskaugus Oja tänavalt põhimaanteele sõites peab olema
projektkiirusel 50km/h ja eesõigusmärgi nr 221 anna teed kasutamisel 110-120 m.
Samuti peab olema riigimaanteel 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru sõitjale tagatud
külgnähtavus 10 m (projektkiiruse 50 km/h rahuldaval tasemel). Külgnähtavus on
sõiduteega külgnev ala, kus liiklusohutuse seisukohalt ei tohi olla nähtavust piiravaid
ja tee juurde mittekuuluvaid takistusi. Külgnähtavusala laiust mõõdetakse sõidutee
äärest ristsuunas väljapoole. Nähtavust piirav takistus on külgnähtavuse alale jääv
takistus, mis ei võimalda vaadeldaval alal teega ristsuunas kiirusel 10 km/h kuni 15
km/h liikuva objekti olemasolu, liiki, liikumissuunda ja -kiirust määrata. Maanteelt
kõrvalteele avanev nähtavuskaugus ristmikul peab olema 10 m.
Liiklejate turvalisust ja liiklusohutuse tagamist korraldab Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeerium liiklusseaduse §3 lg 2 alusel ja Maanteeamet
majandus- ja taristuministri määruse 16.10.2018 nr 55 „Maaanteeameti põhimäärus“
alusel.
Riigimaantee 5 Pärnu-Rakvere-Sõmeru liiklussagedus km 164,89-164,91 oli 3606
autot ööpäevas. Arendaja peab arvestama liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ning
muude võimalike mõjude võimaliku normaliseerimise vajaduse ja kohustusega.
Planeeringu koostamisest huvitatud isik peab vajadusel võtma kasutusele meetmed
“Rahvatervise seaduse” alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002 määruses nr
42 esitatud müra normtaseme tagamiseks. Tee omanik on teavitanud arendajat
tehnilistes tingimustes maanteeliiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta endale
kohustust rakendada leevendusmeetmeid olukorra leevendamiseks või vähendada
10
olemasoleva maantee liiklusest tulenevaid, inimestele ohtlikke mõjusid planeeritaval
alal. Kõik leevendusmeetmetega seotud kulud kannab arendaja.
SERVITUUDID, KAITSEVÖÖNDID, PIIRANGUD
Määratakse kehtivate õigusaktide alusel.
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus.
Alus: Majandus- ja taristuministri määrus nr 73 26.06.2015
1 kuni 35 kV nimipingega õhuliini kaitsevöönd on 10 meetrit.
Kuni 1 kV nimipingega õhuliinide kaitsevöönd on 2 meetrit.
Maakaabelliinide kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida piiravad mõlemal
pool liini 1 m kaugusel äärmistest kaablitest paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Alajaamade ja jaotusseadmete kaitsevööndi ulatus on 2 meetrit piirdeaiast, seinast või
nende puudumisel seadmest.
Õhuliini mastitõmmitsa või –toe kaitsevöönd on 1 m selle projektsioonist maapinnal.
Tee kaitsevöönd
Alus: Ehitusseadustik, Riigikogu seadus 11.02.2015
ÜRO Majandus- ja Sotsiaalnõukogu poolt nimetatud maantee kaitsevööndi laius
mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on kuni 50 meetrit. Ülejäänud
maanteede kaitsevööndi laius mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast on
kuni 30 meetrit.
Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus.
Alus: Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr 76
Torustike kaitsevööndi ulatus torustike telgjoonest mõlemale poole on torustikul,
mille siseläbimõõt on alla 250 mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2
meetrit.
Kitsendused.
Planeeringualal on kavandatud isiklik kasutusõigus võrguettevõtja kasuks, mis annab
neile õiguse hooldada vastavat tehnovõrku.
Vastavalt Asjaõigusseaduse § 225-le isiklik kasutusõigus koormab kinnisasja selliselt,
et isik, kelle kasuks see on seatud, on õigustatud kinnisasja teatud viisil kasutama või
teostama kinnisasja suhtes teatud õigust, mis oma sisult vastab mõnele
reaalservituudile.
Isiklik kasutusõigus seatakse:
11
Kinnistu lõunaosas olemasolevale vee- ja kanalisatsioonitrassile 2 meetri
ulatuses torude telgjoonest.
Maakaabel kinnistu idaosas ja side maakaablid lõunaosas jäävad ehituskeelualasse.
Servituudid.
Servituute ette nähtud ei ole.
HEAKORRASTUS
Haljastuse eesmärk on mitmekesistada ning parandada inimeste töö- ja elukeskkonda.
Lisaks on haljastuse eesmärkideks on müra summutamine, hapniku tootmine jne.
Krundil on olemas välisvalgustus ja kõrghaljastus. Kõrghaljastus ei tohi vähendada
liiklusohutust. Hoone laienduse alla jäävad puud likvideerida. Krunti ilmestavad
lillepeenrad ning ilupõõsad.
Tootmishooned on reeglina lihtsa väliskujuga ehitised. Haljasalade rajamine nende
juurde elavdab ja liigendab krundi väiksemateks mõttelisteks osadeks. Ei ole
soovitatav jätta teede ja hoonete vahele kitsaid haljasribasid, mida on raske hooldada.
Haljastamisel on puude valikul soovitav kasutada heitlehiseid liike, mis muudavad
oma ilmet koos aastaegade vaheldumisega (kevadel õitsevad, suvel-sügisel viljuvad
ning talvel on raagus). Heitlehistel puudel on suurem kasutegur hapniku tootmisel
ning nad on reeglina heitgaasidele ja muudele kahjustustele vastupidavamad.
Põõsarindega saab tekitada rõõmsaid värvilaike, neid saab istutada hekkidena ning
kergelt kujundada.
Katendid
Krundi siseõue (parkimisala) ja juurdesõidutee katendiks võib kasutada asfalti,
freespuru, tänavakivi või killustikku.
Piirded
Planeeringuala krundid on osaliselt piiratud läbipaistva kollast värvi puitaiaga, mis on
heas seisukorras. Uusi piirdeid ei kavandata. Kadrina vallavalitsuse nõusolekul võib
valvefunktsiooniga piirdeaia kõrgus olla kuni 2,0 m. Piirded peavad olema
läbipaistvad. Piirded võib rajada ööseks suletavatena.
Piirete rajamine ei tohi raskendada päästetehnika juurdepääsu kruntidele, takistada
talvel lumekoristustöid või piirata liiklejate nähtavust
12
KESKKONNAKAITSE JA JÄÄTMEKÄITLUS
Detailplaneeringualal pole keskkonnamõjude hindamine vajalik (vt Lisa Kadrina
Vallavalitsuse korraldus 10. detsember 2019 nr 81).
Jäätmeseadus seab kohalikele omavalitsustele kohustuse organiseerida korraldatud
jäätmevedu, kehtestada jäätmeliigid, millele korraldatud jäätmevedu kohaldatakse
ning korraldada jäätmete üleandmine jäätmekäitlejatele. Tulenevalt Jäätmeseaduse §
69 on kõik korraldatud jäätmeveo piirkonnas asuvad jäätmevaldajad, nii äri- ja
eluhoonete omanikud, korteriühistud ja teised ehitiste või korterite omanikud ja
ettevõtjad loetud korraldatud jäätmeveoga liitunuks alates sellest hetkest, kui hanke
võitnud jäätmevedaja alustab piirkonnas jäätmete vedamist, st jõustub tema
korraldatud jäätmeveoluba ning valla ja jäätmevedaja vahel on sõlmitud leping.
Kadrina valla jäätmemajanduse korraldamine on kirjas Kadrina valla jäätmekavas
aastateks 2013–2025. Jäätmekava eesmärgiks on parandada jäätmehooldust Kadrina
valla haldusterritooriumil, tagades keskkonnaohutu, majanduslikult põhjendatud ja
seadusandlust järgiva jäätmekäitluse. Kadrina vallas teostab prügivedu AS Eesti
Keskkonnateenused.
Planeeringuga käsitletava maa-ala jäätmekäitlus on seotud olmejäätmete, pakendite
jms hoidmisega. Krundil on planeeritud koht prügikonteineritele (vt joonis
Põhiplaan).
Prügi tuleb sorteerida kategooriasse: biolagunevad jäätmed (toit, taimede jäänused),
papp ja paber, pakendid jne. Prügikonteinerite tühjendamist ja jäätmete äravedu
teostatakse mehhaniseeritult. Prügiveoauto juurdepääs kruntidele on tagatud
Tõnismäe tee poolt.
TEHNOVÕRGUD
Olemasolev olukord
Krundil on olemas elektrivarustus, vesi ja kanalisatsioon. Krundil paikneb elektri
madalpinge õhuliin ja maakaabel ja lõunosas side maakaablid. Hoone reovesi
suunatakse läbi rasvapüüduri ühiskanalisatsioonivõrku. Veetrass on krundil
ühisveevärgi põhine.
Tehnovõrkudele, mis asuvad või mida planeeritakse erakinnistutel, seatakse
kitsendusalad, et trassivaldajal oleks võimalik neid hooldada ja remontida.
13
Side
Planeeringualal sidekaablite põhised ühendused puuduvad. Kuna sidekanalisatsiooni
väljaehitamine oleks arendajale ebamõistlikult kulukas, siis sidetrasse
planeeringualale ei planeerita. Sidevarustus on tagatud mobiilside baasil.
Olemasolevad sidemaakaablid kinnistu lõunaosas säilitatakse ning nad asuvad
ehituskeelualal.
Elektrivarustus
Krundil on olemas liitumisleping Elektrilevi OÜ-ga. Liitumiskilbi ega elektriõhuliini
ja maakaabli asukohti ei muudeta. Olemasolevad liitumiskilbi asukoht ja elektriliinide
kaitsevöönd on näidatud joonisel. Liitumiskilpidele tuleb tagada Elektrilevi OÜ
töötajate juurdepääs.
Vee- ja kanalisatsioonivarustus
Veevarustus- ja kanalisatsiooniteenuseid osutab Kadrina vallas Kadrina valla
arengukava kohaselt AS Kadrina Soojus.
Krunti läbib lõunaosas ühisveevärgi torustik. Kinnistu liitumispunkt (maakraan) asub
olemasoleva trassi kõrval. Krunt on liitunud ühiskanalisatsioonitrassiga,
liitumispunktiks on vaatluskaev Oja tänaval.
Krundi lõunaosas asub õuealal reovete kogumismahuti, mille kaudu suunatakse veed
isevoolselt ühiskanalisatsiooni. Tehnoloogiliste vete puhastamist (rasvased veed) ei
ole praegu korraldatud. Detailplaneering teeb ettepaneku kogumismahuti
demonteerida ning selle asemel paigaldada tehnoloogiliste vete eelpuhasti
(rasvapüüdur). Puhastist suunatakse veed ühiskanalisatsiooni.
Kanaliseeritavad olmereoveed võib suunata otse ühiskanalisatsiooni, puhastit
läbimata. Koos hoonete laiendamisega laiendab krundi omanik vajadusel krundisisest
reovete kanalisatsioonitorustikku. Reoveetrass on isevoolne. Kanalisatsioonisüsteemi
ühendustorustike ja kinnistutel asuvate kanalisatsioonitorustike minimaalne läbimõõt
peab olema vähemalt De160 mm.
Arendaja ehitab vajadusel välja täiendavad kinnistusisesed vee- ja
kanalisatsioonitorustikud. Lisaks paigaldab puhasti.
Sademevete kanalisatsioon
Sademevee kanalisatsioonitrasse piirkonnas välja ehitatud ei ole, sademeveed
hajutatakse planeeringualal pinnasesse. Sademevett ei tohi juhtida
reoveekanalisatsiooni. Vajadusel peab maaomanik rajama krundi katenditega aladele
sademevete kanalisatsioonitorustikud ja imbsüsteemi. Katendiga aladelt peab vee
14
äravoolu tagama katendile projekteeritav kalle rajatava sademevete
kanalisatsioonitorustikuni või haljasalani.
Soojavarustus
Küttesüsteem on lahendatud lokaalse kütte baasil. Krundil paikneva tootmishoone ja
selle laienduse kütmiseks kasutatakse elektriradiaatoreid ja õhk-õhk või õhk-vesi
soojuspumpasid.
TULEOHUTUS
Normdokumendid
Tuleohutus on lahendatud detailplaneeringus vastavalt järgmistele
normdokumentidele:
- Siseministri määrus nr 17, 30.03.2017 "Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
ja nõuded tuletõrjeveevarustusele"
- EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded
- EVS 812-6:2012 + A1:2013 – Ehitise tuleohutus: Tuletõrje veevarustus
- EVS 812-4:2018 Tööstus- ja laohoonete ning garaažide tuleohutus
Hoonete tuleohutusklass, kasutusviis, korruste arv ja pindala
ehitise tuleohutusklass: krundil TP2 (TP-3 ei ole lubatud)
ehitise kasutusviisi klass: VI (tööstus- ja tootmisehitised, milles reeglina viibivad
ruume tundvad isikud)
max hoone kõrgus krundil: 11,0 m
max ehitistealune pindala krundil: 750 m²
Tuleohutuse tagamise põhimõtted
Tule leviku tõkestamiseks eri kinnistute ühelt hoonelt teisele eraldatakse ehitised
teineteisest tuleohutuskujadega, mis on 8 meetrit.
Planeeringualast asuvad kõik olemasolevad naaberkinnistute hooned kaugemal kui 8
meetrit. Lähim naaberkinnistul paiknev hoone on tootmishoonest 11,0 m kaugusel ida
pool Tõnismäe tee 4 kinnistul paiknev elamu. Tootmishoone laiendus planeeritakse
kaugemale kui 4 meetrit krundi idapiirist ja 2,6 m kaugusele tänava kinnistust, v.a.
põhjapoolne krundi piir (kaugus 0,5 m), kuna nendel kinnistutel on üks omanik.
Hoonete ehitamiseks kasutatavad ehitusmaterjalid peavad vastama
tuleohutusnõuetele.
Evakuatsioon ja päästemeeskonna juurdepääs tootmishoonesse lahendatakse
ehituslike võtetega.
15
Kahekorruselises TP-2 klassi tootmishoones võib korraga olla kuni 50 töötajat ja
sinna võib paigutada esimesse tuleohuklassi kuuluvaid tootmisprotsesse.
Tuletõkkesektsiooni piirpindala on 800 m².
Põlemiskoormus
Krundi tootmishoones on põlemiskoormus alla 300 MJ/m2 (toiduainetööstuse
märgprotsess). Tootmishoones toimub liha töötlemine, suitsutatud toodete
valmistamine ja toodangu müügieelne ladustamine.
Tootmishoones peab olema tagatud tulekaitsetase – II (esmased tulekustutusvahendid
ja automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem).
Väline tulekustutusvesi
Väliskustutusvee normvooluhulk (Qo) peab olema kahekorruselisel 1. tuleohuklassi ja
VI kasutusviisiga hoonel, arvestuslikult 2 tundi kestva tulekahju puhul vähemalt 10
l/s.
Krundil paiknevasse hoonesse tuleb projekteerida ja paigaldada automaatsed
tulekahjusignalisatsioonid.
Kustutusvesi saadakse 258 m kaugusel bussiootepaviljoni juures olevast hüdrandist.
Juurdepääsud kruntidele ning nendel paiknevatele ehitistele tulekustutustehnikaga on
tagatud Tõnismäe teelt, samuti on kustutustöid võimalik teostada vajaduse korral
naaberkruntidelt.
Päästeautode manööverdamiseks saab kasutada kõvakattega alasid - tänava-al,
osaliselt õueala. Hoone paiknemine krundil ja haljastus peavad võimaldama
juurdepääsu hoonele ning tuletõrjetehnika ümberpööramist .
Hoone kõikidele sissepääsudele tagatakse juurdepääs päästevahenditega.
KURITEGEVUSRISKE VÄHENDAVAD NÕUDED JA TINGIMUSED
Kuritegevuse riske elamu- ja tootmisaladel saab vähendada:
naabruskonna füüsilise struktuuri ja sotsiaalse võrgustiku säilitamisega;
sissepääsude turvamisega;
riskialtides tsoonides juurdepääsude piiramisega;
piirete rajamisega ja juurdepääsude piiramisega, väravate rajamise ja ööseks
sulgemisega;
selge liikumisteede ja suunaviitade/siltide süsteemi kujundamisega;
territooriumi jälgitavuse (näiteks videovalve) tagamisega;
hoonetevaheline hea nähtavuse ja valgustatuse väljaehitamisega;
16
konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud ning liikumisteed;
erineva kasutusega alade selgepiiriline ruumiline eristamisega (vajadusel ka
piiretega);
vastupidavate ja kvaliteetsee materjalide (uksed, aknad, lukud, pingid, prügikastid,
märgid) kasutamisega;
üldkasutatavate alade (niita, ladustada prügi ainult selleks ettenähtud kohtadesse)
korrashoiuga.
Koostas: Aivar Klaasen
17
Kadrina Vallavalitsus Teie 27.05.2020 nr 7-1/22-4
[email protected]
Rakvere tee 14 Meie 11.06.2020 nr 15-2/20/25282-2
Kadrina alevik, Kadrina vald, 45201,
Lääne-Viru maakond
Tõnismäe tee 6 kinnistu detailplaneeringu
kooskõlastamine
Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Kadrina vallas Hulja alevikus Tõnismäe tee 6
kinnistu detailplaneeringule (katastritunnus 27202:001:0288, edaspidi planeering).
Planeeringuga soovitakse muuta Kadrina Vallavolikogu 25.01.2017 otsusega nr 182 kehtestatud
Tõnismäe tee 6 ja 8 Hulja alevik kinnistute detailplaneeringut. Antud detailplaneeringu on
Maanteeamet kooskõlastanud 22.09.2016 kirjaga nr 15-2/16-00032/620.
Kadrina Vallavalitsus algatas 10.12.2019 korraldusega nr 265 uue detailplaneeringu asjast
huvitatud isiku soovist suurendada hoonestusala ning hoone kõrgust.Kadrina Vallavalitsus pole
Maanteeametit detailplaneeringu algatamisest teavitanud ega taotlenud Maanteeameti seisukohti
planeeringu koostamiseks.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit
menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lisad:
1. Tõnismäe tee 6 DP seletuskiri
2. Tõnismäe tee 6_Hulja DP
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
2 (2)