Paide Linnavalitsus Teie 03.06.2020 nr 7-1/20/25-1
[email protected]
Keskväljak 14 Meie 11.06.2020 nr 15-2/20/26984-2
72711, Paide, Järva maakond
Paide linna ja Viraksaare küla vahele riigitee nr
15176 km 0,287-3,118 äärde jalgratta- ja jalgtee
rajamise projekteerimistingimuste eelnõu
kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Järva maakonnas Paide linnas ja Türi vallas
Paid linna ja Viraksaare küla vahel paikneva jalgratta- ja jalgtee (edaspidi JJT) ja valgustuse
projekti koostamise eelnõu. Eelnõule on lisatud Lisa 1 Projekteerimistingimused ja Lisa 2 JJT
asendiskeem. Kavandatav JJT paikneb riigitee nr 15176 Paide-Nahkmetsa (edaspidi riigitee) km
0,287-3,118. JJT on jagatud paiknemise järgi kolmeks lõiguks. Lõik 1 asub Paide linna
territooriumil Prääma tee 20 kuni Mõisa tee 14 kinnistu lõpuni, pikkusega 864 m. Lõik 2 asub Türi
valla territooriumil Prääma tee L1 kinnistust kuni Viraksaarepõllu kinnistuni (k.a), pikkusega 1360
m. Lõik 3 asub Paide linnas Viraksaare külas Väätsa metskond 61 kinnistust Pargi teeni, pikkusega
ligikaudu 580 m. Kogu kavandatav JJT on pikkusega ligikaudu 2800 m ning kavandatud rajada
valgustusega.
Palume arvestada, et JJT on kavandatud kohaliku teena ning ei kuulu riigitee koosseisu, mistõttu
annab JJT ehituseks ehitusloa kohaliku omavalitsuse üksus (KOV) EhS § 39 lg1 ja § 101 lg 1
alusel. Ehitusloa saab anda peale Maanteeameti poolset projekti kooskõlastust ja vajadusel riigitee
aluse maa kasutusõiguse ja/või võõrandamise lepingute sõlmimist.
Juhime tähelepanu, et vastavalt ehitusseadustiku (EhS § 99 lg 2) annab tee, välja arvatud riigitee,
projekteerimistingimused koos liikluskorralduse nõuetega KOV. Arvestades avaliku huvi ja
potentsiaalse maade võõrandamisega KOVile soovitame korraldada JJT projekteerimistingimuste
andmine avatud menetlusena või läbi detailplaneeringu protsessi.
MA huvi on riigitee püsimine ja korrakohane kasutamine. Nendel erandjuhtudel kus on vajadus
JJT ehitada lõiguti riigitee mulde külge, tuleb vähemalt projekti sellele osale koostada ekspertiis
ning ehitamine peab olema kaetud omanikujärelevalve lepinguga.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Alljärgnevalt on skeemina esitatud ülevaade riigiteega külgnevale maa-alale JJT projekteerimisega
kaasnevast protsessist.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 2 ja lg 3, § 71 lg 1 ja § 99 lg 3, Maanteeamet
kooskõlastab Paide linna ja Viraksaare küla vahele riigitee nr 15176 km 0,287-3,118 äärde
jalgratta- ja jalgtee rajamise projekteerimistingimuste eelnõu tingimusel, et eelnõud täiendatakse
alljärgnevate märkustega:
1. JJT ehitamiseks koostada tee ehitusprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt
majandus- ja taristuministri 09.01.2020 määrusele nr 2 „Tee ehitusprojektile esitatavad
nõuded“.
2. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane tee ehitusprojekti koostamise
ja valgustuse projekteerimise pädevus.
3. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja
Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). Tiheasustusalal võib juhinduda Eesti Standardist
EVS 843:2016 “Linnatänavad”.
4. JJT ja selle kooseisu kuuluvad rajatised projekteerida üldjuhul väljaspoole riigiteealust maad
5. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee alusele maale, tuleb projekti koosseisus esitada
kasutusala või võõrandamise plaanid. Plaanidel tuua eraldi välja riigitee aluse maa kasutusse
andmine tehnovõrgu teenindamiseks (teevalgustus, side- ja elektripaigaldised,
sademeveekanalisatsioon vms).
6. Peale projekti kooskõlastust esitada taotlus Maanteeameti teemaa osakonnale
[email protected] riigitee aluse maa kasutamiseks andmiseks või võõrandamiseks.
6.1. Juhul kui on kasutamiseks andmine, siis palume täita taotluse blankett „Riigivara
kasutamiseks andmise taotlus“ (www.mnt.ee/et/ametist/blanketid).
6.2. Juhul kui võõrandamine, siis arvestada, et riigitee aluse maa võõrandamine JJT ehituse
eesmärgil on riigivara valitseja Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi kaudu
Vabariigi Valitsuse pädevuses vastavalt riigivaraseadusele (edaspidi RVS).
7. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:
7.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102
kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede
projekteerimisel“
7.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses.
Mõõdistada ala piki riigiteed ja ristuvad teed, kraavid, vooluveekogud vähemalt 50 m
projekteeritava trassi asukohast mõlemas suunas.
7.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja
kontrollimiseks.
7.4. Alusplaanil tuua välja kavandatava valgustustrassi läheduses olevate puude võra ulatus.
7.5. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukord (vaatlus,
pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
7.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
2 (5)
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
8. Juhul kui JJT projekteeritakse riigitee muldele, tuleb teostada geoloogilised uuringud riigitee
muldkeha kohta vastavalt Majandus- ja taristuministri 24.04.2015 määrusele nr 32
„Ehitusgeoloogilisele uuringule esitatavad nõuded“. Puurimine teostada südamikpuurimisega,
puuri läbimõõt vähemalt 112 mm. Kõik vajalikud puuraugud riigitee muldes puurida vähemalt
50 m tagant läbi kõigi tee konstruktsioonide ning vähemalt 0,5 m mulde alustesse pinnastesse
(looduslikku mulla kihti ja turvast arvestamata so kokku muld + 0,5 m). Uuringute tulemusena
saadud pinnaste iseloomustused nimetuste, plastsus- ja filtratsiooninäitajate ja
niiskuspiirkondadega kanda seletuskirja ja JJT pikiprofiilile.
9. Selgitada välja ning arvestada kehtivate planeeringute ning varem koostatud ja koostamisel
olevate tee- ja valgustusprojektidega.
10. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 3 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projekti seletuskirjas kirjeldada
projekteeritud rajatiste paigutus riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
11. Projektis käsitleda JJT seotud riigitee liikluskorraldus, liiklussagedus ning teised vajalikud
näitajad, mis on avalikult kättesaadavad riiklikus teeregistris.
12. JJT ühendada olemasolevate teedega.
13. JJT eraldada riigiteest eraldusribaga, mis on vajalik teehoiutööde teostamiseks sh lume
kogumiseks, sademevete ärajuhtimiseks ning liiklusest tuleneva ohu vähendamiseks.
Projekteeritava JJT ja riigitee vahelise eraldusriba minimaalne laius peab vastama normide
tabeli 7.5 alusel lähtetasemele rahuldav ja olema vastav antud riigitee lõigus kehtivale
kiiruspiirangule. Üksnes põhjendatult (näiteks olev hoonestus, kaitsealune objekt) ja
Maanteeametiga eelnevalt kooskõlastatult (EhS § 99 lg 3 alusel) võib kasutada lühikestel
lõikudel madalamat projekteerimise taset või äärekivi/piirdega eraldatud lahendit.
14. Arvestada lahenduse koostamisel ja lisada seletuskirja, et äärekiviga ristlõike vms puhul võib
riigitee muldkeha nõlva lahti kaevata maksimaalselt 30 päevaks.
15. Tulenevalt riigitee 2019.a ööpäevasest liiklussagedusest lõigu esimesel km 916 autot/ööp ja
edasi 430 autot/ööp ning arvestades 20 aasta perspektiivse liikluse kasvuga, tuleb JJT kauguse
ja eraldusriba laiuse määramisel arvestada olemasoleva riigitee IV klassi ristlõikele
laiendamise vajadusega.
16. Projekteerida JJT katend, vajadusel riigitee katend laiendustel ja riigitee katete taastamine
(koos materjalidele esitatavate minimaalsete nõuetega).
17. Koostada JJT tüüpristlõiked iseloomulikest kohtadest koos külgneva maanteega (kinnistu
piirid, katted, muldkeha, veeviimarid, valgustus, tehnovõrgud jms). Joonistel määrata
projekteeritud tee-elementide kaugused olemasoleva ja perspektiivse sõidutee välimisest
servast.
18. Koostada JJT ja vajadusel riigitee liikluskorraldus vastavalt projekteeritud lahendusele.
Riigiteele paigaldatavad liiklusmärgid projekteerida vastavalt standardile EVS 613.
Liiklusmärgid peavad olema paigaldatud tsingitud postidel (Tuulerõhk – WL4 (EVS-EN
12899-1 tabel 8, lumekoormus sahkamisest - DSL1-DSL3)). Projektis näidata olemasolevad,
likvideeritavad ja projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
19. Projekteerida sademevete ärajuhtimise lahendus ja esitada vertikaalplaneerimise joonis.
Lahendus peab tagama vete piki- ja põiksuunalise äravoolu projekteeritava ja olevate teede
katetelt, muldkehast ja veeviimaritest. Joonistel näidata olemasolevad ja projekteeritud
veeviimarid. Selgitada välja ja arvestada tööde maa-alal võimalike kevadiste ja sügiseste
suurvetega.
20. Seletuskirjas märkida, et enne ehituse algust tuleb koostada riigitee ehitusaegse
liikluskorralduse projekt ja kooskõlastada Maanteeametiga.
21. Lahendada projekti maastikukujunduse osa, milles määrata puhkekoha, pingi, aia, heki vm
haljastuse asukoht ja rajamise nõuded.
22. JJT Valgustamisel tuleb vältida sõiduteel liiklejate pimestamist vm häirivat ja eksitavat mõju.
Koostatud JJT valgusarvutuses peab olema näidatud sõiduteele langeva heleduse Lm
3 (5)
väärtused. Projekteeritavatest JJT valgustitest ei tohi külgnevale sõiduteele langeda heledust
rohkem kui: Lm=0,04 cd/m2 50-70 km/h alas ja Lm=0,03 cd/m2 90 km/h alas. Kui sõiduteele
lubatavat maksimaalseid heleduse väärtusi ei ole võimalik tagada, siis tuleb lahendada JJT ja
sõidutee valgustamine teevalgustusega või kombineeritult.
23. Enne valgustuspaigaldise üleandmist tellijale, teostada JJT valgustuse ehitaja poolt sõiduteele
langeva valgustuse keskmise heleduse mõõtmised, veendumaks , et sõiduteele ei jõua JJT
valgustitest heledust üle 0,03 või 0,04 cd/m2 kohta ning esitada valgustuse mõõtmise
protokoll, mis vastab standardile EVS-EN 13201-4 :2015.
24. Seletuskirjas esitada valgustusklassi valiku arvutuskäik vastavalt standardile CEN/TR 13201-
1:2014 Teevalgustus. Osa 1: Valgustusklasside valik. Valida konkreetsesse asukohta sobivad
valgustid ja mastide optimaalne paigutus kasutades valgusarvutusprogrammi.
25. Mastid projekteerida liiklejate ohutuse tagamiseks väljapoole teedel nõutud vaba ruumi.
Juhinduda vaba ruumi laiuse määramisel Normide tabelist 2.17 ja EVS 843 joonistest 5.2-5.5
ja ptk 10.6 Tänavavalgustus p 6. Juhul kui kitsastes tingimustes ei ole võimalik tagada teega
külgnevat vaba ruumi, tuleb kavandada täiendavad liiklusohutuse meetmed (liiklusmärgid,
piirded, ohutuse standardile EVS_EN 12767 klassile HE vastavad mastid).
26. Konfliktalade (ristmikud, ülekäigurajad, bussipeatus vms) valgustamisel peab arvestama
projekti koostamisel kõigi liikluses osalejate ohutuse tagamise ja võimalusel liiklusohutuse
parandamisega tuginedes Normide p 8.3 ja tänavatel EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus.
27. Teeületuskoha (-raja) spetsiaalse optikaga valgustuse projekteerimisel näha ette riigitee ja
külgneva ala valgustamine teevalgustusega, et sõidukijuht märkaks õigeaegselt ületuskohale
lähenevat kergliiklejat (EVS 843 ptk 10.6 Tänavavalgustus).
28. Projektis esitada valgustusarvutus koos valgustite valgustehniliste parameetritega ning nende
valgustustehniliste arvutuste tulemustega, mis peavad olema vastavuses kehtiva standardiga.
Valgustusarvutused esitada vähemalt alljärgnevas mahus:
28.1. hinnanguvälja isoliinide ja halliskaala mudelid, kus tingimused oleksid täidetud
vastavalt etteantud valgustusklassile ning näidatud oleks riigitee, eraldusriba, JJT jt
valgustatud alad (vajadusel näidata eraldi);
28.2. planeerimisandmetesse lisada valgustusklass, valgusti võimsus, valgustist väljuv
valgusvoog (lm), valgustipunkti kõrgus, mastide vahe kaugus, konsooli kalle, konsooli
pikkus.
29. Valgustusprojekti asendiplaani joonisele märkida: valgustusklass; valgusti number, võimsus,
masti kõrgus, konsooli pikkus; mastide vahekaugused (m) ja kaugus sõidutee jt teede servast;
toitekaablite iseloomulikud näitajad.
30. Tehnovõrkude projekteerimisel lähtuda valdaja esitatud tehnilistest tingimustest.
31. Kõik tehnovõrgu ristumised riigiteega projekteerida kinnisel meetodil paigaldatuna
kaitsehülssi.
32. Projektis näha ette ehitustöödega rikutud maa-ala (sh riigitee jt teede katendid, teepeenrad,
muldkeha, veeviimarid vm) taastamine või korrastamine.
33. JJT projekteerimine era- või riigi omandis olevatele maaüksustele kooskõlastada
maaomanikega krundijaotuskava/kasutusplaani alusel.
34. Projekt tervikuna kooskõlastada projektiga seotud tehnovõrgu valdajate, maaomanike ja
ametkondadega.
35. Koostada kululoend vastavalt „Teetööde tehnilised kirjeldused“ kehtivale kirjeldusele.
Palume arvestada, et kohaliku omavalitsuse (KOV) tellimisel ehitatud JJT ja valgustus jääb KOV
omandiks ja hooldamisele sõltumata asukohast ja ehitise aluse maa omandivormist. Kavandatava
JJT ja valgustuse projekteerimise, maade omandamise, ehitamise ja omanikujärelevalve
teostamise kulud kannab KOV.
Maanteeamet ei teosta põhiprojektide ekspertiisi ja ei vastuta projekti võimalike puuduste eest.
Seetõttu palume huvitatud isikul tellida tee ehituse põhiprojekti ekspertiis vastavalt majandus- ja
4 (5)
taristuministri 08.06.2015 määrusele nr 62 „Nõuded ehitusprojekti ekspertiisile“ vähemalt osas,
kus JJT on erandkorras lõiguti riigitee muldkeha küljes. Ekspertiis tellida Maanteeameti poolt
heakskiidetud projektlahendusele enne projekti kooskõlastamist/projektile nõusoleku andmist.
Projekt (tekstiline osa - pdf, digitaalsed joonised - nii pdf kui ka dwg või dgn, kooskõlastused –
pdf või ddoc) esitada Maanteeametile EhS § 70 lg 3 alusel nõusoleku saamiseks ja/või EhS § 99
lg 3 alusel kooskõlastamiseks e-posti aadressil
[email protected]
Maanteeamet on valmis võimalusel osalema projektkoosolekul tehniliste lahenduste arutelul.
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat allkirjastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
Kavandatava JJT asendiskeem
Herkki Rõõm
5219446
[email protected]
5 (5)