OÜ Inseneribüroo STEIGER
Põlva maakond
Kanepi vald
Sulaoja küla
Abissaare II liivakarjääri
kaevandamise projekt
Töö nr 20/2937
Tellija: AS TREV-2 Grupp
Reg. nr. 10047362
Pärnu mnt 463, Tallinn,
Harjumaa 10916
Projekti koostaja: OÜ Inseneribüroo STEIGER
Reg nr. 11206437
Männiku tee 104, Tallinn
Harjumaa 11216
Tallinn 2019
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 2
Kinnitan:
Erki Vaguri ...........................
Juhatuse liige
(Kutsetunnistus nr 127132)
Projekti koostas:
Kristel Veersalu ...........................
Mäeinsener
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 3
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................. 5
1.1 Lähteülesanne ......................................................................................................... 5
1.2 Karjääri asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus ...................................................... 5
2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA ...................................... 7
2.1 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused ................................................... 7
2.2 Maavara peamised kvaliteedinäitajad ..................................................................... 7
3. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED .................................................. 9
4. KAEVANDAMISE MAHT, MASINATE VALIK JA
KAEVANDAMISE TEHNOLOOGILINE PROTSESS .................. 10
4.1 Kaevandamistööde tegemise järjekord ja tehtavate tööde loetelu ........................ 10
4.2 Kaevandamiseks sobilikud masinad ..................................................................... 10
4.3 Ettevalmistustööd ................................................................................................. 10
4.4 Katendi eemaldamine ja ladustamine ................................................................... 11
4.5 Kaevandamine ...................................................................................................... 12
4.5.1 Veepealse ja veealuse maavaravaru väljamine ekskavaatoriga ............ 12
4.5.2. Veealuse varu kaevandamine pinnasepumbaga ja materjali laadimine 13
4.5.3 Mäeeraldise piiridest kinnipidamine kaevandamise perioodil ............. 15
4.5.4 Kaldapääsukeste pesitsemine liivakarjääris .......................................... 15
4.6 Teede ehitamine ja karjääri veoskeem .................................................................. 16
4.7 Mäetööde areng .................................................................................................... 17
5. MASINATE TOOTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVNE MÄETÖÖDE
KORRALDAMINE .............................................................................. 18
5.1 Masinate tootlikkus ............................................................................................... 18
5.2 Kuluefektiivne mäetööde korraldus ...................................................................... 20
6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED .... 22
7. KORRASTAMINE ........................................................................... 24
8. PÕHILISED OHUTUSNÕUDED ................................................... 25
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 4
TEKSTILISAD
1. Maavara kaevandamise luba L.MK/331651
2. Maanteeameti tingimused kaevandamiseks (kiri nr 19-3/11-00231/058)
GRAAFILISED LISAD
1. Mäeeraldise plaan (graafiline lisa 1/17)
2. Geoloogilised läbilõiked (graafiline lisa 2/17)
3. Tehnoloogiline ja veo skeem (graafiline lisa 3/17)
4. Hüdropuistangute põhimõtteline skeem (graafiline lisa 4/17)
5. Buldooseri ee-pass katendi eemaldamisel (graafiline lisa 5/17)
6. Ekskavaatori ee-pass kaevise ja katendi laadimisel (graafiline lisa 6/17)
7. Ekskavaatori ee-pass kaevandamisel ja sõeluri teenindamisel (graafiline lisa 7/17)
8. Ekskavaatori ee-pass kaevandamisel ja purusti teenindamisel (graafiline lisa 8/17)
9. Ekskavaatori ee-pass topeltastanguga kaevandamisel ja sõeluri teenindamisel
(graafiline lisa 9/17)
10. Ekskavaator ee-pass topeltastanguga kaevandamisel ja purusti teenindamisel
(graafiline lisa 10/17)
11. Ekskavaatoriga vee alt kaevandamise ee-pass (graafiline lisa 11/17)
12. Frontaallaaduri ee-pass kalluri teenindamisel (graafiline lisa 12/17)
13. Frontaallaaduri ee-pass purusti/sõeluri teenindamisel (graafiline lisa 13/17)
14. Ekskavaatori ee-pass mäeeraldise piiri lähedal kaevandamisel (graafiline lisa 14/17)
15. Ekskavaatori ee-pass nõlva tasandamisel (graafiline lisa 15/17)
16. Pinnasepumbaga kaevandamise ee-pass (graafiline lisa 16/17)
17. Hüdropuistangu skeem (graafiline lisa 17/17)
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 5
1. SISSEJUHATUS
1.1 Lähteülesanne
Aktsiaselts TREV-2 Grupp (Pärnu mnt 463, 10916 Tallinn registrikood 10047362) tellis
OÜ-lt Inseneribüroo STEIGER (Männiku tee 104, 11216 Tallinn, registrikood
11206437) Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekti.
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekti kohustus tuleneb kaevandamisloa
omanikule maapõueseaduse § 75. Antud projekt on koostatud vastavalt Majandus- ja
taristuministri 19.04.2017 määrusele nr 23 „Kaevandamisprojektile esitatavad
täpsustatud nõuded“.
Projekti koostamise aluseks on:
- Maavara kaevandamise luba L.MK/331651 (tekstilisa 1);
- Abissaare II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus (OÜ J.Viru
Markšeideribüroo).
Projekti eesmärk on tagada maavara optimaalne ja ohutu väljamine, sotsiaal- ja
looduskeskkonna minimaalne mõjutamine, samuti maavara kaevandamiseks
tehniliselt ja majanduslikult põhjendatud kaevandamisviisi kasutamine.
1.2 Karjääri asukoht ja selle lähiümbruse kirjeldus
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldis (vt graafiline lisa 1/17 ja 2/17) pindalaga 24,78 ha ja
teenindusmaa pindalaga 33,82 ha asub Põlva maakonnas Kanepi vallas Sulaoja külas
Eesti Vabariigile kuuluvatel kinnistutel, mille volitatud asutus on Maa-amet. Mäeeraldis
koosneb kahest eraldiseisvast lahustükist, mida eraldab riigimaantee nr 18176 Piigaste-
Sulaoja. Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolne lahustükk asub kinnistul
Karjääri (katastritunnus 28401:001:0305) ning osaliselt kinnistutel Pedaku
(katastritunnus 85603:001:0566) ja 18176 Piigaste-Sulaoja tee (85603:001:0690).
Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne lahustükk asub kinnistul Suure-
Karjääri (katastritunnus 28401:001:0300) ning osaliselt kinnistul 18176 Piigaste-Sulaoja
tee (85603:001:0690).
Mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolne lahustükk piirneb põhjast Erastvere
metskond 297 kinnistuga (katastritunnus 85601:002:0255) ja Erastvere metskond 87
kinnistuga (katastritunnus 28401:001:0303), kagust Pedaku kinnistuga (katastritunnus
85603:001:0566), lõunast 18176 Piigaste-Sulaoja tee kinnistuga (katastritunnus
85603:001:0690). Läänest piirneb mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolne
lahustükk 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0687)
ja Erastvere metskond 337 kinnistuga (katastritunnus 28401:001:0304).
Mäeeraldise ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne lahustükk piirneb põhjast 18176
Piigaste-Sulaoja tee kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0690), idast ja lõunast
Erastvere metskond 90 kinnistuga (katastritunnus 28401:001:0299). Läänest piirneb
mäeeraldis ja mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne lahustükk Erastvere metskond 296
kinnistuga (katastritunnus 85601:002:02549) ja 2 Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa tee
kinnistuga (katastritunnus 85603:001:0687).
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 6
Mäeeraldisest vahetult läände jääb Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 ning
kahte mäeeraldise lahustükki eraldab Piigaste-Sulaoja riigimaantee nr 18176. Osaliselt on
kattumine Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa riigimaantee nr 2 ja Piigaste-Sulaoja
riigimaantee nr 18176 teekaitsevöönditega, mis on vastavalt 50 m ja 30 m mõlemale
poole äärmise sõiduraja välimisest servast. Maanteeamet on andnud 09.06.11. a
kooskõlastuse nr 19-3/11-00231/058 (vt tekstilisa 2) maavara kaevandamiseks
teekaitsevööndis tingimusel, et kaevandamine on keelatud lähemal kui 20 m Piigaste-
Sulaoja riigimaantee nr 18176 ja lähemal kui 30 m Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa
riigimaantee nr 2 karjääri poolsest sõiduraja teljest. Samuti tuleb Abissaare II
kaevandamise projekt kooskõlastada Maanteeametiga ning projekti koostamisel
arvestada asjaõigusseaduse § 146 nõudeid. Mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolse
lahustüki lääneosa kattub Telia Eesti AS-le kuuluvad kasutusest kõrvaldatud
sideehitisega (VID 136043052).
Lähimad hooned paiknevad Abissaare II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolsest
lahustükist vahetult kagus Pedaku kinnistul (katastritunnus 85603:001:0566). Järgmised
lähimad elamud asuvad ~450 m kaugusel idas ja ~250 m kaugusel läänes, teisel pool
Tallinn-Tartu-Võru-Luhamaa maanteed.
Mäeeraldisel ja mäeeraldise teenindusmaal ei asu loodus- ja muinsuskaitselisi objekte,
kommunikatsioone, hooneid ega muid kitsendusi põhjustavaid objekte.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 7
2. GEOLOOGIA JA HÜDROGEOLOOGIA
Abissaare II liivakarjääri maa-ala geoloogiline kirjeldus on toodud järgmises aruandes:
- Aruanne Põlvamaa Abissaare liivamaardla Abissaare I ja II uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 01.03.07) (OÜ J. Viru Markšeideribüroo,
2007, V. Jürgenson, EGF 7844).
2.1 Geoloogilised ja hüdrogeoloogilised tingimused
Abissaare liivamaardla asub Otepää kõrgustiku idaosas, kus reljeef on hästi liigestatud ja
maapinna kõrgused varieeruvad vahemikus 119–132 abs m. Maardla geoloogiline ehitus
on nii pindalaliselt kui ka vertikaalses lõikes väga muutlik. 2006. aastal geoloogilise
uuringu läbiviimisel selgus, et kruusa, liiva ja täitepinnase asukohad vahelduvad
läbilõikes pidevalt ja seaduspärasuseta (vt graafiline lisa 1/17 ja 2/17). Tabelis 2.1 on
toodud uuritud ala üldistatud keskmine geoloogiline läbilõige. Kasuliku kihi paksus jääb
vahemikku 3,3 – 14,8 m (keskmine 10,6 m), katendi paksus on 0,0 – 2,0 m (keskmine
0,45 m).
Tabel 2.1 Abissaare maardla tüüpläbilõige
Kihi paksus, m Geol Kasulik
Kivimi nimetus
Min Max Kesk Indeks kiht
Kasvukiht 0,0 0,4 0,3
Ülipeeneteraline liiv (paksusega
0,0 1,0 0,1 lgIIIjr₃
<1,0 m katend)
Ehituskruus, looduslik 0,0 11,7 2,8 fIIIjr₃ +
Ehitusliiv 0,0 12,8 5,8 fIIIjr₃ +
Ülipeeneteraline liiv, saviliiv,
0,0 9,0 1,9 lgIIIjr₃ +
savine liiv (täitepinnas)
Saviliiv, liivsavi, aleuriit (lamam) 0,0 6,0 0,6 lgIIIjr₃
Moreen (lamam) 0,0 3,5 0,2 gIIIjr₃
2006. a teostatud geoloogilise uuringu käigus tehti veetasemete mõõtmisi puuraukudes,
uuringualal asuvas tiigis ja Abissaare liivkarjääris. Vesi esines kõrgusvahemikus
113,74 – 120,52 abs m. Arvestades ka varasemate tööde käigus mõõdetud veetasemeid,
on uuringuaruandes (Jürgenson, 2007) taotletava mäeeraldise põhjapoolse ala
keskmiseks veetasemeks arvutatud 118,57 abs m. Kuna põhjapoolne ala on eraldatud
lõunapoolsest teetervikuga, mida ei kaevandata, on lõunapoolse ala keskmine veetase
põhjapoolse ala keskmisest veetasemest erinev. Lõunapoolse ala keskmiseks
veetasemeks on arvutatud 117,37 abs m. Taotletavast mäeeraldisest 130 m kaugusel
lõunas asuvas Abissaare liivakarjääris on fikseeritud kaevandamisega moodustunud
tehisveekogu veetasemeks 117,67 abs m.
2.2 Maavara peamised kvaliteedinäitajad
Looduslikus ehituskruusas on kruusafraktsiooni sisaldus 35,3–90,7% (keskmine 53,6%),
sh fraktsiooni >70 mm keskmiselt 0,6%. Liivafraktsiooni sisaldus koos savi- ja
tolmuosakestega varieerub 9,3–64,7% (keskmine 46,4%). Savi- ja tolmuosakeste sisaldus
on 0,4–7,2% (keskmine 2,4%). Looduslikust kruusast väljasõelutud liiv sisaldab savi- ja
tolmuosakesi 1,0–19,6% (keskmine 7,3%), peensusmoodul varieerub 0,9–3,3 (keskmine
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 8
2,4). Looduslikust kruusast välja sõelutud kruusaosiste mark purunevuse järgi silindris on
12–16, külmakindluse mark riiultrumlis – J-II ja külmakindluse mark F25. Välja sõelutud
kruus on kõrge kvaliteediga ja sobib kasutamiseks nii teedeehitusel kui ka
üldehitustöödel.
Looduslikus ehitusliivas varieerub kruusasisaldus 0,1–34,4% (keskmine 20,6%), savi - ja
tolmuosakesi on liivas 0,7–10,7% (keskmine 4,8%). Liiva peensusmoodul varieerub 1,4
3,3 (keskmine 2,2). Liiv on keskmiseteraline, võrdlemisi vähese savi- ja
tolmusisaldusega. Filtratsioonikoefitsient jääb vahemikku 1–2 m/ööp.
Täiteliiv on valdavalt esindatud ülipeeneteralise liivaga, mille peensusmoodul on alla 1,3
ja vähesel määral savise liivaga, savise ja orgaanikarikka kruusaga või saviliivaga, kui
viimane lasub kasuliku kihi vahel või selle peal. Savi- ja tolmuosakeste sisaldus on 0,8
12,8% (keskmine 7,8%). Liiva peensusmoodul varieerub 0,1–1,8 (keskmine 0,6). Seda
materjali saab kasutada teede muldkehade ehitamisel.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 9
3. MÄENDUSLIKUD TINGIMUSED
Mäetehnilised tingimused kaevandamiseks on Abissaare II liivakarjääris rahuldavad.
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kasuliku kihi keskmine
paksus on ~11 m ning katendi keskmine paksus ~0,5 m. Mäeeraldise lõunapoolse
lahustüki kasuliku kihi keskmine paksus on ~10 m ja katendi keskmine paksus ~0,5 m.
Kaevandamise muudab keerulisemaks mäeeraldise liigestatud reljeef, millest tulenevalt
on pinnaseveetasemest kõrgemal oleva maavaravaru kihi paksus kohati kuni 11,5 m,
sellest tulenevalt tuleb kasutada osaliselt kuni kolme astanguga kaevandamist. Samuti
muudab kaevandamise keerulisemaks asjaolu, et põhjapoolsel alal lasub 2/3 ja
lõunapoolsel alal 1/3 varust allpool keskmist veetaset (vt graafiline lisa 2/17).
Katendi maht põhjapoolsel lahustükil on 36 tuh m³ ja lõunapoolsel lahustükil 82 tuh m³.
Mäeeraldise mõlemale lahustükile on hea juurdepääs Piigaste-Sulaoja riigiteelt nr 18176.
Mäeeraldisel puuduvad loodus- ja muinsuskaitsealad.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 10
4. KAEVANDAMISE MAHT, MASINATE VALIK JA
KAEVANDAMISE TEHNOLOOGILINE PROTSESS
AS-le TREV-2 Grupp on antud Abissaare II liivakarjääri maavara kaevandamise luba
(L.MK/331651) kehtib kuni 30.08.2033. a. Seisuga 31.03.2020. a on Abissaare II
liivakarjääri kaevandatavad varud järgmised:
- ehituskruus 698 tuh m³, sh allpool põhjaveetaset 373 tuh m³;
- ehitusliiv 1079 tuh m³, sh allpool põhjaveetaset 322 tuh m³;
- täiteliiv 469 tuh m³, sh allpool põhjaveetaset 168 tuh m³.
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise loas on määratud keskmine kaevandamise maht
150 tuh m³.
Mäeeraldise piires kaevandatava maavara kasutusvaldkond on teedeehitus ja remont.
4.1 Kaevandamistööde tegemise järjekord ja tehtavate tööde loetelu
Abissaare II liivakarjääris on kaevandamistööde loetelu ja tööde tegemise järjekord
järgmine:
1. Ettevalmistustööd (metsa raadamine, piiride tähistamine, katendi eemaldamine,
infotahvli ja liiklusmärkide paigaldamine);
2. Maavara väljamine (kaevandamine, materjali laadimine);
3. Toodangu vedu ja/või ladustamine;
4. Karjääri korrastamine korrastamisprojekti alusel.
4.2 Kaevandamiseks sobilikud masinad
Abissaare II liivakarjääris tuleb maavara kaevandamiseks kasutada vähemalt järgmistele
parameetritele vastavaid masinaid:
− buldooser (hõlma mahtuvusega 2,7 - 3,5 m³; katendi eemaldamine);
− roomikekskavaator (massiga >20 t, kopa maht vastavalt masina spetsifikatsioonidele;
katendi eemaldamine, kaevandamine, laadimine);
− kallurid, kandevõimega 15-28 t (katendi/toodangu sisevedu);
− pinnasepump-süvendaja (kaevandamine, ammutussügavus > 8 m);
− frontaallaadur (massiga >15 t, kopa maht 3,5 – 5 m³; purustus- ja sorteerimissõlme
teenindamine, laadimine);
− mobiilne purustus- ja sorteerimissõlm, tootlikkus 100-250 t/h (töötlemine).
Kaevandamisel kasutatakse ainult ekskavaatoreid koostöös mobiilse purusti ja sõeluriga.
Frontaallaadurit kasutatakse purusti ja sõeluri teenindamiseks, ladude moodustamiseks
ning kaevise laadimiseks.
Kasutatavad masinad töötavad diisel- või elektrienergial. Masinad on varustatud
omavaheliseks suhtluseks raadiosideseadmete või mobiiltelefonidega.
4.3 Ettevalmistustööd
Abissaare II liivakarjääris on osaliselt kaevandamise ettevalmistustöid tehtud.
Mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil on osaliselt raadatud mets, juuritud kännud ning
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 11
alustatud teenindustee rajamist. Edasise kaevandamise käigus raadatakse mets ülejäänud
mäeeraldiselt, mis ei ole kaevandamise ettevalmistusega veel hõlmatud. Peale metsa
raadamist ja kändude juurimist tuleb eemaldada katend, mis ladustatakse mäeeraldise
teenindusmaal vallides.
Kogu karjääri ekspluateerimise jooksul tuleb jälgida, et tähistatud oleks kõik karjääri
piirid, mäeeraldise sissepääsudele oleks paigaldatud tõkked, hoiatavad sildid ning kiiruse
piirangu märk. Kaevandamisloa omaja on kohustatud tähistama jälgitavalt mäeeraldise ja
mäeeraldise teenindusmaa piiri.
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldise nii põhjapoolse kui lõunapoolse lahustüki
sissesõidule tuleb paigaldada tõkkepuu, sissesõidu keelumärk, informatsiooni tahvel
(kaevandamise loa number, omanik, vastutava spetsialist ja kontaktandmed). Kogu
karjääri ekspluatatsiooni jooksul tuleb jälgida tähiste olemasolu (vt graafiline lisa 3/17).
Arvestades karjäärist toimuva väljaveo intensiivsust, siis liiklusmärkide paigaldamine
mäeeraldise sisestele teedele pole vajalik. Karjääri sissesõidule tuleb paigaldada märk
„Suurim kiirus 20“. Liikluskorralduse peab lahendama mäetööde juht vahetult enne
toodangu välja vedamist suuliselt autojuhtidega. Intensiivsel laadimise perioodil tagab
mäetööde juht vajadusel täiendavate ajutiste liiklusmärkide paigaldamise ja järgimise (vt
graafiline lisa 3/17).
4.4 Katendi eemaldamine ja ladustamine
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisel on eemaldatava katendi maht põhjapoolsel
lahustükil 36 tuh m³ (sh kasvukiht 26 tuh m³) ja lõunapoolsel lahustükil 82 tuh m³
(sh kasvukiht 42 tuh m³).
Katendi koorimiseks ja tarnsportimiseks on optimaalne kasutada buldooserit,
ekskavaatorit ja kallureid. Mäeeraldise teenindusmaa vahetus läheduses (~100 m
mäeeraldise piirist), saab kasutada buldooserit katendi teisaldamiseks teenindusmaale (vt
graafiline lisa 3/17 skeem I, graafiline lisa 5/17) ning ekskavaatorit vallide rajamiseks.
Piirkondades, kus buldooseri kasutamine ei ole otstarbekas, võib kasutada ekskavaatorit
katendi eemaldamiseks ja kallureid katendi transpordiks mäeeraldise teenindusmaale (vt
graafiline lisa 3/17 skeem I, graafiline lisa 6/17).
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldiselt kooritud katend tuleb ladustada mäeeraldise
teenindusmaal (vt graafiline lisa 3/17 ). Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki katendi maht
on 36 tuh m³, millest 18 200 m³ tuleb ladustada vallis mäeeraldise põhjapoolse lahustüki
põhja-, lääne- ja lõunapiiril ning ülejäänud katend, mahus 17 800 m³, mäeeraldise
põhjapoolse lahustüki teenindusmaa idaosas. Mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil on
katendi maht 82 tuh m³, millest 71 700 m³ tuleb ladustada mäeeraldise teenindusmaa ida-
ja läänepiiril vallides. Ülejäänud katend, mahus 10 300 m³ tuleb ladustada mäeeraldise
põhjapoolse lahustüki teenindusmaa idaosas. Kuna katend tuleb kasutada pärast
mäeeraldise ammendamist korrastamisel, lihtsustab mäeeraldise piiril ladustatud katend
kaevandamise lõppedes korrastamistöid, sest seda ei pea hakkama kaugemalt
transportima.
Katend tuleb ladustada kuni 3 m kõrgustes vallides, mille nõlvus on 1 : 2 (26º). Katend
tuleb eemaldada selliselt, et katendimaterjali ümberteisaldamise arv on minimaalne.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 12
Vastavalt Maanteeameti täiendavatele tingimustele peab riigitee ja karjääri vahele rajama
ohutusvalli (vt tekstilisa 2). Katendivallide rajamisega mäeeraldise teenindusmaale on
antud tingimus täidetud. Samuti on katendivall rajatud Pedaku kinnistu (katastritunnus
85603:001:0566) piirile, et vähendada müra levikut elamuni.
Vastavalt vajadusele võib mäeeraldise põhjapoolse lahustüki teenindusmaa idaosas
ladustada katendit mahus kuni 70 tuh m³ (puistangu kõrgus on 3 m, nõlvusega 1 : 2).
Sellisel juhul peab arvestama, et vastavalt Maanteeameti tingimustele, peab rajama
katendist ohutusvalli riigimaantee ja kaevandatava ala vahele.
Kasuliku kihi paljandamisel peab arvestama ee-passides (vt graafiline lisa 5/17 ja 6/17)
märgitud ohutuskauguseid ja -nõudeid.
Säilitamaks kasvukihi (mulla) bioloogilist aktiivsust ei tohi puitsanguid tihendada.
Katendit tuleb kasutada karjääri korrastamisel, juhul kui korrastamise projekt ei ütle
teisiti.
Katendi huumuserikast osa ei tohi kasutada korrastamisel veekogu täitmiseks.
Katend, mida ei realiseerita ala korrastamisel, võib turustada, taotledes selleks
Keskkonnaametist katendi võõrandamise loa maapõueseaduse § 99 alusel.
4.5 Kaevandamine
Abissaare II liivakarjääris on kasuliku kihi keskmine paksus põhjapoolsel lahustükil
~11,10 m ja lõunapoolsel lahustükil ~9,90 m ning mäeeraldise põhjapoolsel alal lasub
2/3 ja lõunapoolsel alal 1/3 maavaravarust allpool keskmist pinnaseveetaset. Varu peab
väljama kuni kolme astanguga ning pinnaseveetaset kaevandamisel ei alandata.
Vastavalt Maanteeameti 09.06.11 kirjas nr 19-3/11-00231/058 tingimusele, lubab
Maanteeamet kaevandada maavara mitte lähemal kui 20 m (kaevandatava ala
ülemine piir) riigimaantee nr 18176 Piigaste-Sulaoja (85603:001:0690) ja mitte
lähemal kui 30 m (kaevandatava ala ülemine piir) riigimaantee nr 2 Tallinn-Tartu-
Võru-Luhamaa (85603:001:0687) karjääripoolse sõiduraja teljest.
4.5.1 Veepealse ja veealuse maavaravaru väljamine ekskavaatoriga
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldis on väga muutliku reljeefiga. Pinnaseveetasemest
kõrgemal asuva kasuliku kihi paksus on kuni ~11,5 m, millest tulenevalt peab kasuliku
kihi väljama mitmes järgus. Pinnaseeveetasemest kõrgemal asuva maavaravaru
väljamiseks tuleb kasutada ekskavaatorit. Veealuse maavaravaru väljamiseks tuleb
kasutada nii ekskavaatorit kui pinnasepump-süvendajat. Materjali väljaveoks tuleb
kasutada autotransporti.
Kohtades, kus maavara kihi paksus on kuni 4,0 m, tuleb maavara väljamiseks kasutada
ühe astanguga kaevandamist ekskavaatoriga. Piirkondades, kus kasuliku kihi paksus on
suurem kui 4 m, tuleb kasutada topelt astanguga kaevandamist või kaevandamist mitmes
järgus, kasutades siis ühekordsete astangutega kaevandamist või ühekordse astanguga ja
topelt astanguga kaevandamist. Topelt astanguga kaevandamisel seisab ekskavaator kuni
3,0 m kõrguse astangu peal ammutades materjali kordamööda enda alt ning kõrvalt.
Ülemise astangu kõrgus võib sellisel juhul olla kuni 4,5 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 13
Ekskavaatoriga kasuliku kihi kaevandamisel peab lähtuma graafilisel lisal 3/17 toodud
skeemidest II, III ja arvestama ee-passides (vt graafiline lisa 7/17-11/17, 14/17-15/17)
märgitud ohutuskauguseid ja -nõudeid. Ekskavaatoriga kaevandades tuleb eelistada
skeemi, kus ekskavaator asub astangu peal ja laaditav seade asub karjääri põhjas.
Sellise meetodi korral on ekskavaatorijuhi nähtavus tööde tegemisel kõige parem.
Kaevandades töötab ekskavaator paralleelselt kas transpordivahendi või
sõeluri/purustiga. Veepealse materjali kaevandamisel, seisab ekskavaator astangu peal
ning laeb kaevandatud materjali astangust otse transpordivahendile, mis seisab karjääri
süvendis (vt graafiline lisa 3/17 skeem II ja III). Pinnaseveetasemest kõrgemal asuva
varu kaevandamisel, peab astangu põhi jääma maksimaalsest veetasemest ~0,5 m
kõrgemale, et oleks tagatud masinate liiklemise võimalikkus ja ohutus.
Pinnaseveetasemest madalama maavaravaru kaevandamisel peab ekskavaator seisma
veealuse astangu lael. Ekskavaator ammutab vee alt materjali ning tõstab valli nõrguma
(vt graafiline lisa 3/17 skeem III, graafiline lisa 11/17), misjärel teisaldab frontaallaadur
või ekskavaator vajadusel valli sobivale kaugusele teest. Vallitatud materjalist valgub
vesi välja 2-3 päeva, sellele järgneb materjali laadimine kallurile ning väljavedu
karjäärist (vt graafiline lisa 3/17 skeem III).
Vastavalt vajadusel toimub maavara töötlemine, mis tehakse graafiline lisa 3/17 skeem II
ja III järgi – liiva sõelumine ja kruusa sõelumine ja/või purustamine. Pinnaseveetasemest
kõrgemal asuva liiva kaevandamisel seisab ekskavaator astangu lael ning laeb
liiva/kruusa sõelurisse. Sõelutud materjal laetakse frontaallaaduriga transpordivahendile
või lattu. Peale materjali sõelumist võib selle laadida frontaallaaduriga
transpordivahendile või lattu. Kruusa sõelumisele võib järgneda ka materjali
purustamine. Sellisel juhul kasutatakse frontaallaadurit sõelutud materjali laadimiseks
purustisse. Peale purustamist laetakse materjal frontaallaaduriga transpordivahendile või
lattu.
Veealuse varu kaevandamisel ekskavaatoriga ja/või pinnasepump-süvendajaga, jäetakse
materjal enne töötlemist kuivale astangule nõrguma (vt graafiline lisa 11/17 ja 16/17).
Nõrgunud materjali töötlemine toimub eelnevalt kirjeldatud skeemi põhjal.
Kõikidel mäetööde etappidel tuleb lähtuda ee passides (vt graafiline lisa 7/17-16/17)
toodud ohutusnõuetest.
4.5.2. Veealuse varu kaevandamine pinnasepumbaga ja materjali laadimine
Abissaare II liivakarjääris on võimalik veealust varu kaevandada ka pinnasepump-
süvendajaga, millega kaevandamisel veetaset ei alandata.
Enne pumpamisega alustamist on vaja ette valmistada hüdropuistangu alus.
Hüdropuistangu alus paigutatakse Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisele (vt graafiline
lisa 4/17). Kaevandaja on soovinud rajada hüdropuistangud mahus 40 tuh m³. Arvestades
eelnevat, on soovitav rajada kaks hüdropuistangut mõõtemetega ~30 x 56 m, puistangu
kõrgusega 12 m. Sellisel parameetrite puhul on ühe puistangu maht ~20 tuh m³ ning kahe
hüdropuistangu puhul kokku 40 tuh m³. Sõltuvalt kasutatavast pumbast ning arvestades
palju on vaba ruumi hüdropuistangute rajamiseks, võib hüdropuistangu parameetreid
suurendada, nende täpsed mõõtmed on mõistlik määrata kaevandamistööde käigus.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 14
Hüdropuistangute ettevalmistamisel, tuleb alus laaduriga tasandada selliselt, et hilisemal
materjali laadimisel ei satuks toodangusse kvaliteedinõuetele mittevastavat materjali.
Puistangu materjali kvaliteedinõuete piirmäärad kehtestab mäetööde juht enne
pumpamise alustamist. Juhul, kui pumpamiseks ettenähtud alalt ei ole võimalik nõutud
kvaliteediga materjali saada, tuleb sellest teavitada mäetööde juhti. Puistangu
kvaliteedinõuetele mittevastava materjali pumpamine puistangusse on keelatud.
Hüdropuistangu moodustamisel tuleb laaduriga või ekskavaatoriga ettevalmistatava aluse
kõikidesse servadesse tekitada 1,5 m kõrgused vallid, mis peavad olema samast
materjalist, mida kaardile ladustatakse. Valli laius pealt peab olema vähemalt 1,5 m.
Enne pumpamise alustamist peab olema puistangu tasapind fikseeritud
markšeidermõõdistamisega, et oleks jälgitav puistangusse pumbatava maavara kogus.
Hüdropuistangut tuleb kasvatada kõrgusesse, rajades iga kord kui valli jääkkõrgus on
0,5 m, puistangu laele uued 1,5 m kõrgused vallid. Pulbitorustiku ots tuleb paigutada
liivakaardi väljalaskekraavi vastaskülge (vt graafiline lisa 16/17 – 17/17). Puistangult
juhitakse vesi mööda kraavitust tagasi veekogusse. Puistangu vallide kasvatamiseks tuleb
seisata pinnasepump ning enne frontaallaaduriga või ekskavaatoriga tööle asumist
kontrollida pinna kandvust.
Hüdropuistangute moodustamist tuleb alustada esimesest puistangust ning liigutakse
teisele puistangule. Tegevust tuleb korrata rotatsiooni korras, kuna see võimaldab
korraga nii maavara väljamist ja puistangu kuivamist kui ka kaevise laadimist veokitele
erinevatel puistangutel.
Pumpamisel hüdropuistangusse tuleb juhinduda järgnevast:
- Igakordsel pumpamise alustamisel tuleb pumbata kaardile puhast vett, senikaua
kuni on tagatud puistangu veega küllastatus.
- Kaevandamise käigus tuleb hoida veetase väljavoolul kuni 0,1 m kõrgusel,
vastavalt vajadusele pumbata kvaliteedi tagamiseks peale puhast vett. Vee
kõrgust reguleerida puidust laudade lisamisega või eemaldamisega.
- Pumpamise lõpetamisel puhastada puistang pumbates selle peale 15 minuti
jooksul puhast vett.
Pulbitorustik tuleb paigutada osaliselt või täielikult vette ujuvpontoonidele.
Pulbitorustiku otsa tuleb kaevise paremaks kätte saamiseks paigutada kobesti, mis
kobestab enne pumpamist maavara ja tagab pumba ühtlasema tootlikkuse tihedamalt
ladestunud materjali korral.
Pärast massiivi ~1 nädalast kuivamist (oleneb konkreetse materjali
filtratsiooniomadustest) võib alustada materjali laadimist kalluritele. Materjali
laadimiseks hüdropuistangust autodele tuleb kasutada ekskavaatorit. Ekskavaatoriga
laadimine peab toimuma ühe astanguga. Veepealsel laadimisel seisab ekskavaator
hüdropuistangul ja auto tee peal.
Kui puistangu laadimiseks tekib vajadus kasutada frontaallaadurit (graafiline lisa 12/17)
on sellest tulenevalt puistangu arvutuslik ohutu kõrgus maapinnast väiksem kui laaduri
maksimaalne ammutuskõrgus +0,7 m (olenevalt laadimismasinast ~5 - 7 m). Kõrgemate
puistangute (kuni 8 m) laadimise ohutuse eest vastutab karjääri vastutav spetsialist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 15
Ohutuse tagamiseks peavad ekskavaatori roomikud seisma risti tööeega, mis välistab
võimaliku varingu korral ekskavaatori rullumise astangult alla. Varingu korral on oht, et
ekskavaator vajub kabiiniga astangu all seisva kalluri peale, mis seab ennekõike ohtu
ekskavaatori operaatori. Seetõttu tuleb viimase vältimiseks rangelt järgida ee passis
arvutatud võimaliku varisemise ala piire, mis muutuvad vastavalt ee kõrgusega.
Juhul, kui tekib vajadus materjali töötlemiseks, tehakse see peatükis 4.5.2 kirjeldatud
skeemi põhjal. Enne töötlemist peab materjal hüdropuistangus nõrguma ~1 nädal
(sõltuvalt materjali filtratsiooniomadustest).
4.5.3 Mäeeraldise piiridest kinnipidamine kaevandamise perioodil
Kaevandamisel mäeeraldise piiril tuleb järgida ja tagada, et materjali ei väljata
mäeeraldise piiridest väljast poolt ega kaevandamisega ei mõjutata maapinna stabiilsust
lubatud piiridest väljas pool. Selleks tuleb jätta nõlvatervikud, et vältida maapinna
varisemist väljaspool karjääri piire. Nõlvatervikud tuleb jätta kaldega veepeal nõlvusega
1 : 2 (~26°) ja vee all nõlvusega 1 : 3 (~18°). Nõlvatervikud tuleb kujundada
kaevandamise käigus.
Kohtades, kus karjääri töötav tööesi on mäeeraldise piirile lähemal kui 50 m, tuleb
mäeeraldise piiripunktide vaheline ala täiendavalt tähistada, nii et mäeeraldise piir
oleks selgelt nähtav ning üheselt mõistetav. Piiri tähistusel peab kasutatavate
tähistuspostide värvus olema eristatav looduslikust foonist (neoontoonid, punane,
sinine). Karjääri töötsoonile või astangule lähemal kui 50 m asuval piiril peab olema
vastavalt ka hoiatav tähistus. Piiri tähistuste soovituslik vahekaugus on maksimaalselt
20 m (graafiline lisa 14/17).
Veealuse varu kaevandamisel pinnasepump-süvendajaga on seade varustatud
positsioneerimismooduliga, mis võimaldab kontrollida põhjasüvendusprotsessi ning
mäeeraldise piiridest kinnipidamist. Pinnasepump-süvendaja kasutab põhjamudelit,
millelt on näha millised lõigud tuleb välja kaevata ja millised on projektsügavusel,
samuti jälgida reaalajas tööprotsessi. Külgprojektsioonis on reaalajas näha, millisel
sügavusel ja millises asendis põhja suhtes frees asetseb.
4.5.4 Kaldapääsukeste pesitsemine liivakarjääris
Senine praktika on näidanud, et töös olevaid liiva- ja kruusakarjääre on valinud endale
elupaikadeks kaldapääsukesed. Tavaliselt eelistab kaldapääsuke pesitsemiseks aktiivselt
kaevandatavat karjääriosa, kus leidub värskeid ja järske, 90-kraadiseid nõlvu. Sellise
pesapaigavalikuga püüavad linnud vältida parasiite ja röövloomi. Kui leidub sobivaid
tingimusi, võivad linnud samas paigas pesitseda järjepidevalt aastaid või ka
aastakümneid. Aktiivne kaevandamine aga seab ohtu pääsukeste pesad. Lindude
pesitsemist karjääris tuleb vältida juhul, kui kõik nõlvad, puistangud ja
pinnasekuhjad on eeloleval pesitsushooajal (1. mai – 30. august) kaevandamiseks
või tootmiseks vajalikud ja kasutuses. Seega tuleb aktiivse pesitsuse ajal igal õhtul
tasandada karjääri kõik vertikaalsed nõlvad sh katendipuistangud ja erinevad
astangud maksimaalselt kaldenurgani 30 kraadi, et linnud neisse pesitsema ei
tuleks. Sõltuvalt pinnase struktuurist, kivide või juurte rohkusest kraabitakse urg
valmis 2-15 päevaga, kuid soodsa pinnase korral võib pesa valmis saada ka üle öö
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 16
(graafiline lisa 15/17). Kui nõlva ei ole võimalik tasandada, siis võib proovida selle katta
näiteks geotekstiili või muu sarnase materjaliga, millest linnud läbi ei pääse.
Kaldapääsukestele on sobilikud järgnevad tingimused, nende tekkimist tuleb
kaevandamise perioodil vältida:
- Järsk 90 kraadine värskelt „lõigatud“ liiva-, mulla- või kokku pressitud sõelmete
nõlv, mis on avatud lõunakaartesse ja püsib stabiilsena, kuid on pesakoobaste
uuristamiseks siiski piisavalt pehme;
- Nõlva kõrgus peaks olema vähemalt 2,5 meetrit. Vahetult veekoguga külgnev
nõlv võib olla madalam, kuid pesitsusperioodil tuleb tagada, et vesi ei ulatuks
pesakoobasteni;
- Nõlva laius minimaalselt 3 meetrit, ideaalis 50 – 100 meetrit;
- Võimalusel tuleks kujundada nõlva ülemine kolmandik pisut eenduvana, kuna
sellisel juhul on röövloomadel altpoolt nõlvale keerulisem ligi pääseda;
- Nõlvaesine peab olema lage ja avatud – ilma rohttaimede, puude ja põõsasteta;
- Nõlva all ja ees ei tohi olla varisenud materjali, mida mööda röövloomad pesi
rüüstama pääsevad;
- Kui nõlv paikneb karjääri servas, tuleks jätta selle laele soovitavalt kasvama
taimed, kuna paljandunud nõlvalae kraabivad rebased üsna hõlpsasti lahti ja
rüüstavad pesad ära, aga taimejuurte vahelt kaevamine on keerulisem;
- Nõlva lael ei tohiks aga olla rippuvaid ronitaimi, mis kasvades pesaavad ära
katavad ja lindude ligipääsu takistavad.
4.6 Teede ehitamine ja karjääri veoskeem
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldiselt toimub väljasõit Piigaste-Sulaoja riigimaanteele
nr 18176. Mäeeraldise põhjapoolse lahustüki väljasõit tuleb rajada lahustüki edelaosasse
ja lõunapoolse lahustüki väljasõit lahustüki loodeosasse. Karjääri põhiline sisetee kulgeb
mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil kirde-edela suunaliselt ja lõunapoolsel lahustükil
põhja-lõuna suunaliselt. Abissaare II liivakarjääri siseteed laiendatakse vastavalt
mäetööde arengule (vt graafiline lisa 3/17). Veotee tähis on paigaldatud Abissaare II
liivakarjääri veotee algusesse.
Väikse liiklustiheduse tõttu saab kasutada olemasolevat liiklusskeemi kahesuunalisena.
Mäeeraldisele sisenevad koormata transpordivahendid peavad andma teed koormaga
transpordivahenditele. Koormata veok liigub töös oleva kaeve-ee lähedusse. Veok
laaditakse ekskavaatoriga või frontaallaaduriga. Pärast koorma laadimist väljub
koormaga veok karjäärist sama teed pidid. Antud liikluskorraldust peab mäetööde juht
selgitama transpordivahendite juhtidele enne tööde alustamist.
Maavara väljaveol tuleb rajada olemasolevale teele kallurite ümberkeeramiseks laiendid,
et tagada karjääri sujuv teenindamine. Laiendid rajatakse vastavalt kaevandamistööde
asukohale ja nende täpne asukoht selgub vastavalt tööee ja/või ladude paiknemisele.
Ümberkeeramise koha raadius peab olema 10 - 15 m ja teekatendi laius vähemalt 4 m
(vt graafiline lisa 3/17).
Juhul kui loodusliku tingimused ei ole piisavad masinatega sellel sõitmiseks, tuleb rajada
karjäärisisesed teed katendi kõrgusega 0,2 m ja laiusega 4 m.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 17
Liikluskorraldus karjääris tuleb lahendada suunaviitadega või instruktaažiga
transpordivahendi juhtidele.
Liiklus- ja ohutusmärkide paigutus on toodud kaevandamise veoskeemil (vt graafiline
lisa 3/17). Vastavalt vajadusele võib karjääris liiklusmärke ümber paigutada, juurde
lisada ning veoskeemi muuta.
Masinate tankimise, hooldus- ja remonttöödega on seotud ohtlike jäätmete teke.
Hooldus- ja remonttöid ei tohi ilma äärmise vajaduseta karjääris teha kuna ohtlike
jäätmete sattumine karjääri põhjale võib põhjustada pinnase saastumise. Juhul kui
karjääris on vaja teostada masinate remonti, tuleb selleks ette valmistada plats
(vedelikukindluse tagav alus) koos kütuse ja määrdeainete kogumiseks vajalike
vahenditega. Platsil tekkivad ohtlikud jäätmed tuleb käidelda vastavalt Jäätmeseaduses
(RT I, 21.12.2019,6) sätestatud nõuetele.
4.7 Mäetööde areng
Abissaare II liivakarjääris kaevandatakse maavara vastavalt nõudlusele. Kaevandamist
tuleb alustada mäeeraldise lõunapoolsel lahustükil. Esimeses järgus kaevandatakse
veepealne maavaravaru ning mäetöödega liigutakse põhjast lõunasse. Kuna Abissaare II
liivakarjääris on materjal muutlik ja maavara kaevandatakse vastavalt nõudlusele, võib
mäetööde liikumise suund kaevandamise käigus muutuda. Veepealne varu tuleb väljata
mitmes järgus. Peale pinnaseveetasemest kõrgemal asuva kasuliku kihi väljamist
alustatakse veealuse maavaravaru kaevandamisega ning mäetööde liikumise suund on
lõunast põhja.
Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil tuleb alustada kaevandamist pärast mäeeraldise
lõunapoolse lahustüki ammendamist või vastavalt materjali nõudlusele, paralleelselt
lõunapoolse lahustüki kaevandamisega. Põhjapoolse lahustüki kaevandamisel tuleb
liikuda veepealse varu kaevandamisel lõunast põhja ning veealuse varu kaevandamisel
põhjast lõunasse.
Karjääri korrastamine tuleb teha paralleelselt kaevandamisega. Kaevandamise käigus
tuleb kujundada veepealsed nõlvad nõlvusega 1 : 2 ja veealused nõlvad nõlvusega 1 : 3.
Kaevandamise lõppedes kasutatakse mäeeraldise teenindusmaal ladustatud katendit
korrastamisel. Katendit kasutatakse mäeeraldise lõunapoolse lahustüki täitmiseks, et
rajada sinna metsamaa. Täitmisest üle jääv katend laotatakse nõlvadele.
Kui maavara kaevandamise loa kehtivusaja lõpuks ei ole suudetud maavara kogu
ulatuses väljata, tuleb maavara kaevandamise luba pikendada või taotleda alale uus luba.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 18
5. MASINATE TOOTLIKKUS JA KULUEFEKTIIVNE MÄETÖÖDE
KORRALDAMINE
5.1 Masinate tootlikkus
Masinate tootlikkus on arvutatud erinevate tööefektiivsuste juures ühes tunnis ja ühes
tööpäevas (8 tundi). Arvestades, et aastane vajalik kaevandamise maht karjääris sõltub
nõudlusest ja see on hooajati muutlik, on tootlikkuse arvutuse tulemused universaalsed.
Arvutustes on arvestatud töö efektiivsusteguritega, manööverdamisajaga ja tööorgani
täiteteguritega.
Buldooseri tootlikkus kasuliku kihi paljandamisel ja planeerimistöödel
Buldooseri tootlikkus on arvutatud 8 tunni pikkuse vahetuse kohta kasutades
tööefektiivsustegurit 0,83 ehk 50 minutit tööd tunnis.
Joonis 5.1 Buldooseri tootlikkus 8 tunni pikkuse vahetuses erineva transporditee korral
Ekskavaatori tootlikkus maavara kaevandamisel ja laadimisel
Ekskavaatori tootlikkus on arvutatud erinevate kopamahtude korral. Ekskavaatori
peamine tööülesanne on katendi teisaldamine ning materjali kaevandamine. Tootlikkused
on arvutatud kasutades tööefektiivsustegurit 0,75 ehk 45 minutit tööd tunnis ning kopa
täiteteguriga 0,9.
Tabel 5.1 Ekskavaatori tootlikkus erinevate kopa mahtude korral
Kopa maht, m3 Tootlikkus tunnis, m3/h Tootlikkus vahetuses, m3/8 h
0,7 95 1134
0,9 122 1458
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 19
Kopa maht, m3 Tootlikkus tunnis, m3/h Tootlikkus vahetuses, m3/8 h
1,0 135 1620
1,2 162 1944
1,5 203 2430
1,9 257 3078
Sõeluri/purusti kasutamisel sõltub ekskavaatori töö efektiivsus sõeluri/purusti jõudlusest
ning on tõenäoline, et sõeluri/purusti laadimisel ekskavaatori töö efektiivsus langeb.
Pinnasepump-süvendaja tootlikkus maavara kaevandamisel ja laadimisel
Kaevandamisel kasutatakse pinnasepumpa, mille tootlikkus on 420 m³ pulpi tunnis.
Pinnasepumba tootlikkus maavara järgi on 60 – 100 m³/h, seega on pumbatavas pulbis
pinnase ja vee suhe 1 : 4,2 – 1 : 7
Ühes vahetuses (8 tundi) suudab pinnasepump väljata ~480 - 800 m³ materjali.
Frontaallaaduri tootlikkus maavara laadimisel ja transpordil
Frontaallaadurit kasutatakse vajadusel ekskavaatori töö toetamiseks hüdropuistangute
aluste moodustamisel, materjali laadimisel kalluritele ja tööstuskompleksi teenindamisel.
AS TREV-2 Grupp kasutab Abissaare II liivakarjääris frontaallaadureid kopamahtudega
3,5 – 5 m³.
Laaduri tootlikkuse leidmisel kaevise laadimisel tuleb arvestada töö efektiivsust, ühe
töötsükliga teisaldatavat mahtu, töötsükli kestust, mis sõltub manööverdamisskeemist ja
laadimistingimustest (keskmiste tingimuste puhul ristlaadimisel 0,55 min ning V-
kujulisel laadimisel 0,50 min). Laaduri töö tootlikkus on arvestatud kasutades töö
efektiivsustegurit 0,75 ehk 45 minutit tööd tunnis ning kopa täiteteguriga 0,95.
Tabel 5.2 Laaduri tootlikkus materjali laadimisel erinevate kopamahtude puhul ja
erinevate manööverdamisskeemide kasutamisel
Kopa maht, Tootlikkus tunnis, m³/h Tootlikkus vahetuses, m³/8h
m³ V-laadimine Ristilaadimine V-laadimine Ristilaadimine
3,5 299 272 2 394 2 176
3,7 316 288 2 531 2 301
4,1 351 319 2 804 2 549
4,5 385 350 3 078 2 798
5,0 428 389 3 420 3 109
Abissaare II liivakarjääris võib kasutada laadurit ka materjali transportimisel, et
optimeerida ekskavaatori tööd kallurite laadimisel. Frontaallaaduri tootlikkus on
arvutatud erinevate kopa mahtude ja materjali transpordi kauguste korral töö
efektiivsusteguri 0,75 ehk 45 minutit tunnis ning kopa täiteteguriga 0,95.
Tabel 5.3 Frontaallaaduri tootlikkus tunnis maavara transportimisel
Transpordi- Tootlikkus erineva kopa mahu korral, m3/h
kaugus, m 3,5 m³ 3,7 m³ 4,1 m³ 4,5 m³ 5,0 m³
50 130 138 152 167 186
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 20
Transpordi- Tootlikkus erineva kopa mahu korral, m3/h
kaugus, m 3,5 m³ 3,7 m³ 4,1 m³ 4,5 m³ 5,0 m³
60 119 126 139 153 170
70 109 115 128 140 156
80 101 107 118 130 144
90 94 99 110 121 134
100 88 93 103 113 126
110 83 87 97 106 118
120 78 82 91 100 111
130 74 78 86 95 105
140 70 74 82 90 100
150 67 70 78 86 95
Tabel 5.4 Frontaallaaduri tootlikkus vahetuses maavara transportimisel
Transpordi- Tootlikkus erineva kopa mahu korral, m3/8h
kaugus, m 3,5 m³ 3,7 m³ 4,1 m³ 4,5 m³ 5,0 m³
50 1 041 1 100 1 219 1 338 1 487
60 950 1 004 1 113 1 221 1 357
70 874 924 1 024 1 123 1 248
80 809 855 947 1 040 1 155
90 753 796 882 968 1 075
100 704 744 825 905 1 006
110 661 699 775 850 945
120 623 659 730 802 891
130 590 623 691 758 842
140 559 591 655 719 799
150 532 562 623 684 760
Mobiilse purustus- ja sorteerimissõlme tootlikkus
Purusti ja sõeluri tootlikkust eraldi ei arvutata. Kuna purusti ei ole karjääris kasutusel
pidevalt tuleb selle toomisel karjääri tagada purusti maksimaalne võimsus, st purusti töös
ei tohi esineda seisakuid. Eesti geoloogilistes tingimustes kasutatakse kruusa
purustamisel valdavalt mobiilseid rootorpurusteid. Mobiilsete rootorpurustite (~40 t,
300 kW) tootlikkus jääb killustiku tootmisel korral vahemikku 100 - 120 t/h. Karjäärides
enim kasutatava sõeluri tegelik tootlikkus ~160 t ehk ~90 m³ maavara tunnis.
Kuna sõelur/purusti ei ole karjääris kasutusel pidevalt tuleb toomisel karjääris tagada
masinate maksimaalne võimsus, st nende töös ei tohi esineda seisakuid.
5.2 Kuluefektiivne mäetööde korraldus
Mäetööde optimeerimine on olulisim protsess karjääri ekspluateerimisel. Optimeerimine
on efektiivseim suurte kaevandamise mahtude juures. Samas pikaajalise karjääri
haldamise perioodi jooksul on võimalik ka väikeste kaevandamise mahtude korral,
optimaalse tööde korraldusega, saavutada suurem majanduslik tulu.
Abissaare II liivakarjääri tingimustes saab mäetöid optimeerida valides üksteisega
sobivate parameetritega masinad, ehk vältida töötsüklis masinate tööseisakuid,
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 21
prognoosida pikemaks perioodiks toodangu nõudlus ja toota toodangut lattu, planeerida
mäetöid nõnda, et välditakse ebamõistlikult materjali mitmekordset ümberpaigutamist ja
teha tehnoloogiline karjääri korrastamine maksimaalses võimalikus ulatuses maavara
väljamise faasis – kujundada pinnaseveetasemest kõrgemal olevad nõlvad ala
ammendumisel nõlvusel 1 : 2 ja pinnaseveetasemest allpool 1 : 3.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 22
6. KESKKONNAKAITSEKS RAKENDATAVAD MEETMED
Abissaare II liivakarjääri mäeeraldisel ei asu looduskaitsealaseid ega muinsuskaitsega
seotud objekte.
Abissaare II liivakarjääris veealuse varu kaevandamisel veetaset ei muudeta, kogu
kaevandatav varu väljatakse pinnasepump-süvendajaga. Mingil määral võib pinnasevee
eemaldamist täheldada ammutamisprotsessil. Kuna liiva kaevandatakse vee alt, sisaldab
väljatav kaevis paratamatult vett. See vesi aga imbub ladustatuna liivakaardil mõne
päevaga pinnasesse tagasi. Seega on kavandatava tegevuse mõju pinnasevee tasemele
minimaalne. Vahetult kaevandamiskohas muutub vesi häguseks kõige peenematest
tolmu- ja saviosakeste fraktsioonidest. Need peenosad pärinevad sellest samast
kaevandatavast materjalist. Häguse vee levik ehk settimine veekogu põhja tagasi toimub
hinnanguliselt kuni ~50 meetrise raadiusega alas. See tegevus ei lisa reostust veekogusse
kuna toimub samast keskkonnast pärit oleva materjali tagasisettimine.
Kõige tõenäolisem pinnase kvaliteeti mõjutav avarii on diiselkütuse või õli leke
masinatest, mis kaevandamistööde käigus võib juhtuda. Reostuse vältimiseks tuleb
rangelt jälgida, et kaevandamis- ja laadimiskohtades ei satuks diiselkütust ega määrdeõli
karjääri põhja. Seadmete tankimine ja hooldus peab toimuma väljaspool karjääri või
selleks spetsiaalselt ettevalmistatud platsil, mis on varustatud õlitõrje vahenditega.
Õnnetuse kohas tuleb reostunud pinnas kiiresti eemaldada ja anda üle vastavat litsentsi
omavale jäätmekäitlusasutusele.
Üheks peamiseks mõjuteguriks liivakarjääride ekspluateerimisel on tolm ja müra.
Peamiselt satub tolm õhku kallurite liikumisel transporditeedel. Vähesel määral satub
tolm õhku kaevandamistöödel, kaevise laadimisel kalluritele ja materjali töötlemisel.
Tolmu eraldumise intensiivsus neil protsessidel sõltub kaevise niiskusest ja
peenfraktsiooni sisaldusest. Tolmu eraldumine on suurem kuiva ilmaga, vihmase või
niiske ilmaga see praktiliselt puudub. Kuivõrd kaevandatav materjal sisaldab alati
teataval määral looduslikku niiskust, siis kaevise laadimisel eralduv tolm on tühine.
Vastavalt Abissaare II liivakarjääri kaevandamise loa (L.MK/331651) täiendavatele
tingimustele, tuleb tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks sademetevaesel ajal, kui
ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5ºC, niisutada purustatavat tooret,
karjäärisiseseid teid ja platse.
Müra tekitavad karjääris töötavad kaevandamismasinad (ekskavaator, frontaallaadur,
buldooser, kallurauto). Transpordimasinatel on müratase normeeritud. Eestis kehtivate
müra normitasemete järgi on 150 kW ja suuremate mootoritega ning täismassiga 12 t ja
raskemate veokite müratase 84-90 dB piirides. Samasugust müra põhjustavad ka
ekskavaator, frontaallaadur ja buldooser. Kaevandamise loa valdaja peab järgima
keskkonnaministri 16.12.2016 määrusega nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ kehtestatud müra
normtasemeid. Mäetöödega tekkiva ja elamualadele leviva müra piirtase ei tohi ületada
päevasel ajal (7.00-23.00) 60 dB ja öisel ajal (23.00-7.00) 45 dB. Karjääri teenindava
transpordi liiklusmüra piirtase ei tohi elamupiirkondades päeval ületada 60 dB ja öösel
55 dB. Lähim elamumaa asub mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~40 meetri kaugusel
kagus (katastritunnus 85603:001:0566). Katendi eemaldamisel ja ladustamisel tuleb
rajada müratõkkevall mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kagupiirile, Pedaku kinnistu
suunal, mis aitab leevendada müra levikut. Purustus-sorteerimissõlm on kaevandamise
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 23
alguses soovitatav paigutada müratundliku objekti suhtes puistangute taha ja edaspidi
karjääri alumistele astangutele. Müra normtasemete ületamisel peab arendaja koheselt
rakendama leevendusmeetmeid, mis kooskõlastatakse eelnevalt nimetatud kinnistu
omaniku või elanikega.
Kaevandamisega jäätmeid ei tekitata. Kogu kasulik kiht kaevandatakse ning
kaubastatakse. Eemaldatud kattekiht ladustatakse mäeeraldisel ja mäeeraldise
teenindusmaal 3 - 5 m kõrgustesse puistangutesse. Tegemist on täielikult loodusliku
materjaliga, mis ei kujuta keskkonnaohtu – õhku või vette eralduvate saasteainete teke ja
levik välistatud, sest tegemist on saastumata materjaliga.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 24
7. KORRASTAMINE
Abissaare II liivakarjääri maavara kaevandamise loa L.MK/331651 kohaselt tuleb
kaevandamistegevuse lõppedes kogu karjääriala korrastada metsamaaks ja veekoguks.
Karjääri korrastamine tuleb teha paralleelselt kaevandamisega. Karjääri ammendamisel
tekib tasandamist vajav karjääri nõlv mäeeraldise piirile. Kujuneva nõlva kõrgus on
põhjapoolsel lahustükil kuni ~12 meetrit ja lõunapoolsel lahustükil kuni ~13 m.
Korrastamisel tuleb karjääri küljed kujundada nii, et oleks tagatud maa ohutu ja
otstarbekas taaskasutamine ning maastiku üldilme oleks esteetiliselt vastuvõetav.
Kaevandamise käigus tuleb varingute, lihete ja erosiooni vältimiseks karjääri veepealne
nõlv tasandada nõlvusele 1 : 2 (25°) ja veealune nõlv nõlvusega 1 : 3 (18º).
Mäeeraldise põhjapoolsel lahustükil on korrastamise järgne stabiliseerunud veetase abs
kõrgusel 118,57 m ja lõunapoolsel ala 117,37 m. Põhjapoolsel alal on lamami kõrgus
107,67-115,42, millest tulenevalt kujundatakse sinna kogu ulatuses veekogu.
Lõunapoolsel alal jäävad lamami kõrgused vahemikku 108,67-125,47 abs m.
Lõunapoolse lahustüki lõunaosas jääb kaevandamise järgne veekogu sügavus < 2 m ja
põhjaosas > 2 m. Abissaare II liivakarjääri kaevandamise loa taotluses on pakutud välja
lõunapoolse lahustüki madalaveelise ala pindalaga ~2,5 ha täitmine katendiga kuni abs
kõrguseni 118,07 m ning alale metsamaa rajamine. Alternatiivse variandina tuleb kaaluda
ka madalaveelise osa säilitamist kas täielikult või mingisuguses väiksemas osas ning
kujundada see ala veetaimestiku arenemiseks ja veelindude pesitsusalaks. Veekogu
täitmisel ei tohi kasutada katendi huumuserikast osa. Katendi huumuserikas osa
tuleb ülejäänud katendist eraldada. Täitmisest üle jääv katend tasandatakse veekogude
nõlvadele ~15 cm paksuse kihina. Mäeeraldisel ladustatud katendi maht on 118 tuh m³,
sh mulla maht 68 tuh m³, millest piisab Abissaare II liivakarjääri korrastamiseks.
Vajadusel võib korrastamisest üle jääva kattepinnase võõrandada.
Bioloogiliseks korrastamiseks kasutatakse metsastataval ala männiistikuid (soovitatav
istutamise tihedus 2500 tk/ha) ja veekogu nõlvadele külvatakse heinaseemned.
Kaevandatud maa korrastamine tuleb teha vastavalt karjääri korrastamise projektile, kus
määratakse ala korrastamiseks vajalikud tööd ja nende mahud. Korrastamistingimused
esitab kaevandamisloa omajale Keskkonnaamet. Korrastamise tingimused ja projekt
tuleb koostada vastavalt keskkonnaministri 07.04.2017 määruses nr 12 „Uuritud ning
kaevandatud maa korrastamise täpsustatud nõuded ja kord, kaevandatud maa
korrastamise projekti sisu kohta esitatavad nõuded, kaevandatud maa ning selle
korrastamise kohta aruande esitamise kord ja aruande vorm ning maa korrastamise akti
sisu ja vorm“ kehtestatule. Projektikohase korrastamisega tuleb alustada esimesel
võimalusel ning tuleb lõpule viia enne kaevandamise loa lõppemist.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 25
8. PÕHILISED OHUTUSNÕUDED
Ettevõtja on kohustatud tagama tootmisalal töötavate inimeste ohutud töötingimused ja
töövahendid. Tööde inimestele ja keskkonnale ohutu tegemine tagab antud projektiga
ettenähtud tööde järjekorra jälgimine. Keelatud on töötada tehniliselt mitte korras või
keskkonda üle normatiivi saastaval masinal, seadmel või veokil.
Ohutusnõuded karjääri töötamisel on kehtestatud Maapõueseaduses (RT I,
21.12.2019,11), määruses Maavarade kaevandamisele esitatavad töötervishoiu ja
tööohutuse nõuded (RT I, 17.10.2019, 5), Töötervishoiu ja tööohutuse seaduses (RT I,
13.03.2019, 117), Seadme ohutuse seaduses (RT I, 13.03.2019, 153) ja Tuleohutuse
seaduses (RT I, 12.12.2018, 71) sätestatule.
Lisaks peavad kõik isikud, kes täidavad AS TREV-2 Grupp karjäärides töökohustusi
ja/või kellel on lubatud viibida karjääris tööde tegemisel ja töötsoonisalal, juhinduma
järgnevatest ettevõtte sise-eeskirjadest:
− Maavarade kaevandamine ja rikastamine.
− Töösisekorraeeskirjad karjäärides ja tootmisplatsidel.
− Töösisekorraeeskirjad objektil.
− Sisekorraeeskirjad karjäärides ja tootmisplatsidel külalised.
Vastavalt dokumendile „Sisekorraeeskirjad karjäärides ja tootmisplatsidel külalised“
peavad kõik isikud, kes täidavad töökohustusi ja kellel on lubatud viibida Karjääris
(näiteks Keskkonnainspektsiooni, Keskkonnaameti või Tarbijakaitse ja tehnilise
järelevalve amet esindajad), kandma ohutusvesti, turvajalanõusid ja kaitsekiivrit ning
lisaks töö iseloomust tulenevaid tööriideid ja teisi isikukaitsevahendeid. Karjääris tohib
mobiiltelefoni kasutada ainult ohutus kauguses tööoperatsioonide teostamise alast
(töötsoonist).
Peamised ohutusnõuded pealmaakaevandamisele on järgmised:
− Kaevandamisel ja kaeveõõne teisese kasutamise korral tuleb tagada inimese, vara ja
keskkonna ohutus.
− Kaevandamise ja kaeveõõne teisese kasutamise kohal tuleb rakendada meetmed:
− tulekahju, plahvatuse ning tervisele ohtliku keskkonna tekkimise ja leviku
vältimiseks, avastamiseks ning tõkestamiseks;
− piisavate hoiatus- ja teiste kommunikatsioonisüsteemide olemasoluks, et tagada
abistamis-, evakuatsiooni- ja päästeoperatsioonide viivitamatut alustamist ja
nende tõrgeteta teostamist;
− ohutsoonide tähistamiseks ning piiramiseks;
− maapinna vajumise ja varisemise ärahoidmiseks või juhtimiseks.
Töötervishoiu ja tööohutuse peamised nõuded näevad ette, et:
− Kui laadimisel on võimalik kivide kukkumise või paiskumise oht, tuleb
laadimisseadme kasutajat ja veokijuhti selle eest kaitsta, varustades töötamiskoha
kaitsekatuse või turvakabiiniga;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 26
− Liikuva laadimisseadme kopp peab olema sõidu ajal fikseeritud;
− Veokil peab olema vähemalt kaks pidurisüsteemi. Mõlemad peavad suutma seadme
peatada. Allamäge tohib sõita ainult mootoripidurdusega;
− Eriti ettevaatlikud peavad olema masinate juhid tööl elektriõhuliinide kaitsetsoonis,
kus tööd võib teha vaid liinide valdaja nõusolekul;
− Liikumisteed, kaasa arvatud trepid, püsiredelid, laadimisestakaadid ja kaldteed,
peavad olema sellise suurusega ning paiknema selliselt, et oleks tagatud jalakäijate ja
sõidukite ohutu liiklemine ning nende läheduses töötavate töötajate ohutus.
Laadimisestakaadid ja kaldteed peavad vastama laaditavate veoste mõõtmetele;
− Kui liikumisteel liiguvad sõidukid, tuleb jalakäijatele tagada ohutu liikumisruum;
− Kohtades, kus pole võimalik ohutust tagada, tuleb töötamine ja liikumine keelata.
Sellised kohad on:
− astangualused varinguohtlikud alad;
− kukkumisohtlikud kohad kõrge astangu peal;
− kohad, kus pole võimalik ohutust tagada.
− Ohualad peavad võimaluse korral olema suletud, piiretega varustatud või kaetud nii,
et see välistaks alale sisenemise.
Astangu kõrgus ei tohi olla suurem, kui on ette nähtud seadmete ja ee passis.
Laadurseadmega (ekskavaator) laadimisel autole tuleb kasutada järgmisi helisignaale:
ÜKS LÜHIKE - hoiatav signaal, jää seisma, stopp;
KAKS LÜHIKEST - transpordivahend võib sõita laadimisele, töö algus;
ÜKS PIKK - laadurseade lõpetas laadimise, võib ära sõita, töö lõpp.
Autosse võib laadida küljelt või tagant, kopa viimine üle auto kabiini on keelatud.
Auto kabiin peab olema kaetud turvakatusega, tagamaks laadimise ajal autojuhi ohutus.
Turvakatuse puudumisel peab autojuht laadimise ajaks väljuma kabiinist ning viibima
väljaspool ekskavaatori ohutsooni.
Auto töötamisel karjääris on keelatud auto liikumine ülestõstetud veokastiga ning jätta
autot tõusudele ja langustele, välja arvatud rikke korral. Sellisel juhul peab juht võtma
tarvitusele auto iseeneselikku liikumist välistavad abinõud.
Auto tagurpidisõidul peab juht pidevalt helisignaali andma.
Seadmete hooldust tuleb üldjuhul teha päeval, loomuliku valguse ajal.
Kui kaevise ladudest eraldub intensiivselt tolmu, tuleb nende pinnad katta tolmu siduvate
ainetega.
Esmaabi
− Igal liikurmehhanismil peab olema nõuetele vastav esmaabipakend;
− Esmaabivahendid peavad olema kättesaadavad kõigile töötajatele;
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 27
− Esmaabi andmiseks õnnetusjuhtumi korral peab töökohal olema kergesti
ligipääsetavas ja selgesti märgistatud kohas esmaabikapp (-kapid) koos piisava hulga
sidumisvahendite ja muu vajalikuga;
− Esmaabikapi sisu tuleb kontrollida vähemalt üks kord kuus, vajadusel
esmaabivahendeid uuendatakse või täiendatakse;
− Esmaabiväljaõppe saanud töötajate arv ettevõttes, esmaabikappide hulk ning muude
esmaabivahendite hulk sõltub ettevõtte struktuurist, töötajate arvust ning
töötingimustest;
Enam võimalikud riskid liiva- ja kruusa kaevandamisel karjääris:
− mehhanismid sõidavad varisemisohtlikule alale ja kutsuvad esile varingu;
− kallurautod sõidavad ülestõstetud veokastiga;
− ei peeta kinni vajalikest mehhanismide vahekaugustest töötamisel;
− autojuhid ei anna eesõigust peateel sõitjatele.
Eelpool mainitud riskide ärahoidmiseks (minimiseerimiseks) on vajalik:
− riskianalüüsi läbiviimine;
− meditsiinilise tervisekontrolli läbiviimine;
− tööohutusalase instrueerimise läbiviimine;
− tegutsemisreeglite kehtestamine tulekahju või tööõnnetuse korral;
− esmaabivahendite olemasolu ja korrashoid, esmaabiandjate koolitus;
− isikukaitsevahendite kasutamine;
− tööõnnetuste kutsehaiguste uurimine ja analüüsimine;
− töökeskkonnaalase informatsiooni edastamise korra kehtestamine;
Samuti on vajalik töötajate kõrge töökultuur ja tööde teostamise pidev järelevalve
juhtkonna poolt.
Tööohutuse üldnõuded hüdrokaevandamisel
− Hüdrotranspordi torustik tuleb paigaldada võimalikult sirgjooneliselt ja
käänukohtades ankurdada. Torustiku trass tuleb rajada vähemkäidavas piirkonnas.
− Tööpiirkond peab olema tähistatud hoiatavate märkidega, mis on asetatud
vahekaugusega 40-50 m.
− Kõikidel pontooni avadel peavad olema tihedalt suletavad luugid. Avatud luukidega
või katmata avadega pontooni korral on ujuva pinnasepumbaga töötamine keelatud.
− Hüdropuistangu pind peab olema sellise kaldega, mis tagab sademevee äravoolu.
− Hüdropuistangu võimalikus varisemisalas võib teha ainult avariiohtliku olukorra
ennetamise ja likvideerimisega seotud töid.
− Kui hüdropuistangul avastatakse lihke tundemärke, tuleb kuni vastavate
ohutusabinõude rakendamiseni töö katkestada.
− Hüdropuistangu külje alumise serva või tugiseina kaugus autoteest ei tohi olla
väiksem kui 2,5 m.
− Pinnasepumba ja hüdropuistangul töötava seadme juhi vahel peab olema raadio- või
telefoniside.
OÜ Inseneribüroo STEIGER
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekt 28
− Pinnasepumba tööpiirkonnas on suplemine keelatud.
− Ala, kust toimub hüdropuistangule pesemine peab olema öisel ajal valgustatud.
− Hüdropuistangu värskeltuhutud liivaalale minek on keelatud. Mehhanismide viimisel
uhutud liivaalale tuleb eelnevalt kontrollida pinnase tihenemist.
− Väljauhte kaevu suue tuleb kaitsta kaitsepiirdega.
− Pinnasepumba juures peab olema korraga vees vähemalt üks aerudega paat, mis on
varustatud päästevahenditega.
− Pinnasepump peab olema varustatud tulekaitse- ja päästevahenditega.
− Kobesti remontimine töötamise ajal ja paatide paigutamine kobestaja noole alla on
keelatud.
− Kui kaevise ladudest eraldub intensiivselt tolmu, tuleb nende pinnad katta tolmu
siduvate ainetega.
Tuleohutuse tagamine
Tuleohutuse tagamiseks tuleb järgida tuleohutuse seadusest tulenevaid üldiseid nõudeid.
− Töötaja peab rakendama tulekahju tekkimist vältivaid meetmeid ning hoiduma
tegevusest, mis võib põhjustada tulekahju;
− Teavitama isikute elu ja tervist ähvardavast ohust ettevõtte või asutuse juhti ning
Päästeametit;
− Rakendama tulekahju leviku takistamiseks ja tulekahju kustutamiseks esmaseid
meetmeid;
− Tulekahju avastamisel teatama sellest viivitamatult hädaabinumbril 112;
− Töötajale tuleb tutvustada tuleohutusnõudeid lähtuvalt tema töö iseloomust ja –
kohast;
− Töötajatele tuleb tagada tuleohutuspaigaldiste ja päästevahendite kättesaadavus ja
kasutamisoskus;
L 127,34
120,58
5'
124,12 128,24
126,96
I
127,61
122,06
PA-792
124,94 128,02
Erastvere metskond 297 120,17
122,68 L 122,20
123,87
85601:002:0255
119,67 108,17
122,01 1,0 (6,0) 126,82
122,24 122,51
123,06
4' mänd 40 122,18
L
11,0
kuusk 20 121,74 4 125,31
120,03
PA-791 3 122,67
PA-36 124,13
120,01
120,01
3' 122,92 123,12 121,17 0,3
L (3,0) 120,00
123,43 L 120,03
113,92 107,67 13,2
0,2 (7,5) L 122,99 Erastvere metskond 87
121,34
PA-33 8,8 122,31 28401:001:0303 L
122
8 120,12 120,08
122,47
122,82
122,83 122,74 10 120,29
121,94 120,03
123,65
123
122,67
Mäeotsa
110,47 0,3 (3,0) Karjääri 121,36
Plokk 1 aRL120,06
85603:001:0607
122,84 123,22 28401:001:0305 122,63
N
125,06 L
11,7 122,32
122,69
120,26
121,96 122,39 119,99 123,57
2
125,06 122,46 122,68 120,03
7
122,56
04 33
121,33
122,70 122,49
125,51 0 9 L
03 d
124,49
3
121,96
11 0
1: on
12
122,08 1 120,19 124,10
00 sk 122,26 111 122,52
121,66 L
125,93 122,67 120,08
124,05
PA-35
1: et
123,41 L 123,75
123,72 122,81
124 PA-2-06 120,05
40 m
0,3 (4,0) kuusk 15 124,38
122,67 121,47 24.10.2006
121,78
28 ere
123,67 121,27
PA-39 123,04 L
L
mänd 15 112,17 10,2
v
2 123,43 120,02
st
123,55
11
125,26
125,08
122,61 121,57
122,54 0,4 (4,0) 110,04 123,65
ra
122,50
123,85 122,85
7'
E
122,93
126,55
123,42
112,57 8,6 L
122,73 L
121,38 0,6 (4,0) 120,02
121
122,99 123,39
12
122,00 L
PA-1-06
127,28
126,87 123,91
Plokk 7 aT 121,57 12,4119,89 122,34
5
120,32
119,88 L L
126,82 124,56
2
122,96
Plokk 8 aT 122,96
5 121,97
2 12
126,24 120,59 122,22 II'
1
122,37
Kaardileht nr 5423
T2
124,15 3 kuusk 5
a1
121,67 112,02
127,16 123,17
r
121,13 2 122,43
t
123,72
PA-41
,
u
122,62
0,3 (6,3)
86
1
Plokk 6 aT 121,06
3
125,22
126,07
0,4 (4,0) 0,4 (3,0)
2
PA-45
1
121,23
120,99 123,55
122,81 120,96
12
L 14,5 123,35 123,63
L
I
I 122,92
14,6
127,80 14,6 122,17 121,83
127,32 125,31 126,91 107,81 122,10
12 PA-34 123,73
122,66
123,77
121,38
124,69 123,27 121,41
106,83 122,56
121,94 126,98 120,52
4 127,54
125,67 1,0 (5,5) 3 121,83
0,3 (3,0)
12
122
12 121,79 123,16 123,62 L
128,34
111,67 13,0 123,28 121,16
,
122,16
7 122,67
11,7125,51 124,58
26
121,08 kuusk 20 122,39 122,78 122,46
Mäe
122,14 128,17 123,88
122,69
PA-40 kuusk 15 122,64
126,61 127,05 5 mänd 35
kask 10
85603:001:0634 L
127,48
12 PA-50 122,67
121,14 123,87 123,38
125,67
127,24 126,65
122,17 124,14 125,17 L
111,87 Plokk 7 aT
6
12
125,36 123,44
0,4 (4,0)
6
123,31 122,86 123,15 123,28
122,34 124,69
12
L 113,17 0,4 (2,0) 122,69
122,15
124,69
126,68 11 Plokk 8 aT 14,6
3
125,63
3 123,50
127,20 121,05 123,26
12
126,57
122,11 8,6 122,23 PA-43
2' Plokk 6 aT
122,
122,72
0,6 (8,5)
126,31 125,97
123,78
123,67
121,95
6 121,69
123,56 122,60 123,30
123,33
68
L
122
126,71 125,26 123,41
12
125,48
12 125,72 9,4 126,98
123 107,60 1
,
126,53 124,44 123,55
73
121,34
3 122,93
4 1
122
126,76 126,12 22 Mäeeraldise piir, piiripunkt ja piiripunkti number
120,82
PA-195 1 126,27 125,02
122,11 122,08
,
121,43
81
122,17 121,40
125,42 121,78
nd
2T
126,86 L 122,63
10'
kü
Erastvere metskond 88
122
126,27 125,10
115,42 125,90 126,90 123,67 L
1'
al
85603:001:0589 122,36
,
123,32 L
95
125
123,81
Plokk 1 aR
l
124,62
Mäeeraldise teenindusmaa piir, piiripunkt ja piiripunkti number
i
122,90 125,80
nn- 603:
126,30 124,55 127,30 120,32
125
125,03 126,23 122,51 121,07
121,35
9'
Tar
PA-100
85
124,56
8 125,11
123,40
124
124,30
7 0,3 (2,6)
122,18 120,69
120,95 123,64
t
124,05 125,23
123,97
u-
PA-37 123,66
11,7 8' Ploki piir (aT - aktiivne tarbevaru, aR - aktiivne reservvaru,
Võr 687
111,97 122,04
PA-44 0,4 (2,8)
001
1' 17' 124,97 PA-194 0,2 (8,0) pT - passiivne tarbevaru)
12
L
u3-
123,51 126,33 122,11
0,3 (6,0) 123,34
124,67 121,05
121,67
:
,
11,8 10,6
0
L71
114,47
L 125,28 122,63 123,39
uha
124,00 10,2 112,67 125,36
12' 11' 110,67 Suure-Karjääri
Katastriüksuse nimi, piir ja tunnus
123
KK
124,71
124,11
14'124,18 28401:001:0300
m
123,76 124,08
123,35 L 124,59
aa
Erastvere metskond nr 89 124,81
KK
123,87
Pedaku
I I' Geoloogilise läbilõike joon
t
85603:001:0590 1 125,68
ee
123,73 24, vmp
123,95 04
85603:001:0566
PE
12
124
123,79
18'
4 19' 20'
123,92 120 Maapinna samakõrgusjoon, m
,
124,06
02
21' 13'
1 124,26
122
2
122
4,
08
11
122,74 5 Lamami samakõrgusjoon, m
124,57
123,60
126,35
PA-12-06 L
12
4,
06
126,07 10 119,10
122,95 L
22' 23' 24.10.2006 Veetaseme abs. kõrgus, mõõdistamise kuupäev
121
111,27 121,64
9
12
123,55 127,18 PA-18 119,10
24'
3
L 24.10.2006
124,99
121,80 119,07
2
11
18
0,5 (6,3) Teekaitsevöönd
12
121,02
114,80 0,4 (2,2)
123,32
17 85
3
14,3 L
4
6 60
PA-793 L
1,0 (6,0) 6,6
12
1
P
11 121,97
12
2
i
120
i
ga :00
123,62 12,0 119,94
125
st 1:
3
124
111,62
e- 06
123,51
112
Puuraugu nr
2
111
S
120,75
PA-175
125
12
ul 90
0,2(8,0) Katendi paksus, m (Veetase maapinnast, m)
ao
36' Suudme abs kõrgus, m
121
126,38
,84
121,16 122,11
j
125,54 11,8 Kasuliku kihi paksus, m
a
125,69
114,38
113
te
Lamami abs kõrgus, m
11
PA-3-06
e
11
12
0,3 (0,9)
5
4
124,88 120,69
5
119,47 25'
3
12
120,02 10,5
mänd
127,71
108,67
4
126,21 30
12
kuusk 121,18
0,20
119,67
126,41
PA-199*
11 26'
123
120,22 PA-19 0,4 (-)
126
PA-11-06 127,84 0,4 (1,8) 120,42
,
8,1
82
Alla-Varetjärve 126,66 126,66
122,18
127,75 112,02
123,52
122,28 7,8 111,92
120
85603:001:0618 4
1
2 PA-4-06 L
I
II 114,98 PA-198
121,22 0,7 (2,0)
3
21
2,0 (4,0) 120,62
1
12
125,14
115,22 L
5,3
5,3 0,3 (3,2) 114,62 122 Mäeeraldise piiripunktide Mäeeraldise teenindusmaa
15 7
5,7
119,55
koordinaadid piiripunktide koordinaadid
112
125 6 11
2 124,79
127,45 12 122,54 4 2
11 1 L
6 123,76
126,37
12
127,75 0,4 (3,0) 1 1
127,82
128,32
12 L 122,68 PA-28 Nr X Y Nr X Y
PA-20 7,1 1.0 (8.0) 121,42 1 6 444 482,67 661 310,63 1' 6 444 402,79 661 303,08
126,97 0,4 (0,9)
126,77 125,35 9.5 113,42
12
L
126,29 124 PA-199 7,6 2 6 444 682,07 661 435,69 2' 6 444 474,29 661 281,45
115
117,85
0
I
II
' 3 6 444 712,11 661 478,54 3' 6 444 710,40 661 433,91
116
120,05
121,59 L
35' 12
6 109,55
119,50
4 6 444 754,06 661 613,65 4' 6 444 734,03 661 462,65
kuusk
25 23
120
125 kask
0,10
1 114 5 6 444 585,90 661 694,12 5' 6 444 778,29 661 624,23
117
128,89 123,95 mänd
113
129
126,86
127,52
6 6 444 475,54 661 618,95 6' 6 444 605,35 661 706,99
Plokk 2 aT
128 116
127,17
115
34'
,06
12 L 121,13
118
7 7 6 444 412,89 661 581,30 7' 6 444 599,45 661 839,82
Plokk 9 aT 17
2 2 1 8 6 444 414,14 661 384,64 8' 6 444 436,30 661 843,11
Plokk 10 aT
13 126 1 25 L
A
9 1
12 0 126,96
Suure-Karjääri
24 118
9' 6 444 450,21 661 763,63
0,5 (-) 1
123,17
28401:001:0300
129,67
33' 11,5 131,57
31 119 Pindala 8,45 ha 10' 6 444 475,54 661 618,95
31 1 4
PA-172 1
11' 6 444 412,89 661 581,30
129,96 128.72
1
130,67 2
130
0 12 Nr X Y 12' 6 444 406,32 661 577,35
127,78 6
PA-173
,
118,67 0,2 (-)
121
9
19 30,
130,02 132,21 132,62 130,18
12
130
9 6 444 321,07 661 342,21 13' 6 444 367,96 661 556,01
1
mänd 129,97
129,10 4,3
,
15 127
06
kuusk
04
0,08
125,47
126,79 10 6 444 336,54 661 538,84 14' 6 444 389,26 661 490,23
kask 130,23
2T
125,36
11 6 444 231,58 661 693,72 15' 6 444 392,76 661 468,46
1
PA-174 0,2 (-)
al
21
129,66
12 6 443 749,12 661 815,51 16' 6 444 396,27 661 423,26
li
5,8+ 123,12
nn- 603:
130,13
128,91 PA-175
129,27
PA-10-06 130,42 130 0,2 (8,0) 13 6 443 804,94 661 521,69 17' 6 444 399,59 661 369,76
Tar
85
0,5 (-) 122,91 126,38
130,34 11,8
t
L 14 6 443 817,80 661 519,49
u-
11,5 127,55 114,38
123
127,25
118,34
Võr 687
1
8
001
12 15 6 444 176,37 661 384,55 Pindala 13,46 ha
2
129,35
2
u-
32' 128,35
:
Er
0
Luh
129,12
132,23
ast 01:
L
129
PA-176
am
130,33 128,99
Pindala 16,33 ha Nr X Y
856
ver 002:
131
aa
128,77 18' 6 444 389,62 661 306,90
em
3
t
3
1
115,27
ee
13
1,0 (10,0)
et
130,66 2 PA-179 0,2 (-) 19' 6 444 384,36 661 422,70
119
132,33
sko 4
L 132,92 8,8 12,5
025
20' 6 444 381,14 661 466,08
nd
126,25 126,31
123,92 130,04
11
129,89
21' 6 444 377,55 661 486,88
296
131,89
L 131,34
9
Männiku
85603:001:0071
133,46 22' 6 444 356,04 661 554,64
131
131
133,37
130,59 23' 6 444 329,15 661 631,01
122
127
,35
131,07
24' 6 444 316,24 661 646,07
12
1 25' 6 444 257,08 661 690,88
125
L
133,57 12 132,32
0
129
132,44
kuusk
20 26' 6 444 225,53 661 722,43
13
124
31' 14 L
0,07
0
2 130,65 27' 6 443 743,75 661 843,80
131,54 13
PA-178 0 129,84
116
131,52 13 28' 6 443 749,12 661 815,51
12
131,64
131,18 130,76
13 128,91 9 PA-5-06
29' 6 443 804,94 661 521,69
130,36 0,2 (14,1)
117
131,56 116,91 8 1 127,08
12L 2
7 11,1 30' 6 443 811,76 661 485,78
124,17 8 PA-177 119,06
30' 0,2 (-) 11 31' 6 443 831,68 661 479,84
131
128,23
127,92
,
29' 12,8 0,2 (12,0)
97
123,54 115,92 128,99 32' 6 443 964,46 661 464,30
131
130,71
11,8 28
5
121,47 1 33' 6 444 052,80 661 410,43
12
126
115
12
6
12 34' 6 444 066,41 661 402,17
132,
L
114
130,94
PA-22 124,54 120,99
35' 6 444 093,80 661 391,88
08 131,
131,88 132,14 3
27'
132
1
Plokk 17 aT 128,01 1,0 (7,0) 12
0
36' 6 444 292,98 661 335,33
12
132,09
3
,
1
12
94
kuusk 20 6 117,01
L 10,0
28'
2
Plokk 0,07 18 aT
1
130,08 125,21
12
Plokk 14 pT
7
Pindala 20,36 ha
PlokkL 19 aT 128 Erastvere metskond 90
28401:001:0299
I
Plokk 15 pT
'
132,15 129 128,85 130,54
131,86
Plokk 16 pT
Märkused: Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
1. Koordinaadid L-Est 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Abissaare II liivakarjäär Mäeeraldise plaan
2. Lähtekoordinaadid ja kõrgus: Trimble VRS Now baasjaamade võrk. Kanepi vald, Põlva maakond
3. Asendiplaan: Maa-ameti X-GIS kaardirakendus.
4. Plaani koostamisel on kasutatud: Loa omanik
AS TREV-2 Grupp Graafiline lisa 1/17
- Maa-ameti väljastatud katastriüksuste piiriandmeid (seisuga 27.03.2020); 0 40 80 m
Pärnu mnt 463, Tallinn 10916
- Maa-ameti kitsendusi seisuga 01.12.2019;
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
- Abissaare II liivakarjääri maavara kaevandamise loa taotlus (OÜ J. Viru Markšeideribüroo,
töö nr 17156). Koostas Kristel Veersalu
OÜ Inseneribüroo STEIGER Kuupäev 02.04.2020
/Allkirjastatud digitaalselt/
5. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020).
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Kinnitas Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Töö nr 20/2937
Veepeas
lev aue
r k skavaao
trg
ia
Kae
tndt
iöödetehnoo
logl
in
ieskeem kaevandamisejatööte
lmisetehnoloogl
in
ieskeem
SKEEM I SKEEM II
Kaevandatud ala
Ladu
Mäeeraldise 4.
teenindusmaa
N L = < 50 m
1.
l
val
L < 150 m
endi
Katendipuistang
Kat
Kõrgus 3 m
Nõlvus 1 : 2
L = ~100 m
Maht 13 300 m³
3.
2.
1.
l
val
endi
Ladu
Kat
Katendipuistang
Kõrgus 3 m
Nõlvus 1 : 2
Maht 28 100 m³
SKEEM I
i
ukhipaa
j
lnda n
miebud
loosei
rg a
aj
Põhitee k
i
1.Kasul
kahesuunaline puistangu moodustamine
Katendipuistang 2. Paljandatud ala
k
i
2.Kasul i
ukhipaa
j
lnda n
mieekk
savaao
trg
i a
aj 5.
Kõrgus 3 m
pinnase laadimine kallurautole
Nõlvus 1 : 2
Maht 4900 m³ ndir
tanspot
rmi
i n a
ek u
l
lrauo
tga
e
3.Kat
nn
i a
gldusa
t n
miemäeea
rlds
i e
etenn
idusmaal 3.
Mäetööde liikumise
SKEEM II
Ladu
suund
Katenditööde liikumise suund
ABISSAARE II LIIVAKARJÄÄR
Kaevandamise luba: L.MK/331651 aväa
j
l n
mieüh õ
ev mi
i mea
t sa
tnguga
Vastutav spetsialist, kontakttelefon:
Pi
i
g as
1.Maavar
t
e- ekk
savaao
trg
i al
aj aadmi
i n õ
es eu
lrs
ise
Su
Kaevandaja: AS TREV-2 Grupp l
ao Teeer
l aa
jtavaümbes
rõidu
Tal
j
at p
(uu
rku
rus o
atomi
t e
s p
l uu
rss
i
tse)
een
Pärnu mnt 463, Tallinn r1
l
minimaas
ledparameei
td
r
i
81
nn-
76
Tel 677 6500
2.Sõel
utudmae
tra
ji
la
ladmi
i nepuu
rss
i
tse
Tar
tu-
sa
ttudmae
tra
ji
la
ladmi
i nepus
ia
tnguse
s
u
3.Pur
Võr
Katendipuistang nõv
lus1:2,kõg
ru a
sv t
savat
lkasua
ttavae
l
L=4m
u-
Põhitee Kõrgus 3 m masn
iaev
l õir
tanspod
ria
v hende
l
i
Luh
kahesuunaline Nõlvus 1 : 2
am
Maht 56 300 m³
4.Sõelutud materjali laadimine
aa
transpordivahendile või lattu
t
ee
umae
tra
ji
lr
tanspod
ria
v hende
l
i
0-15m
k
i
5.Loodusl
nr2
R=1 laadimine
Veeau
lsevaruekskavaao
trg
i akaevanda s
mie
at
j ööl
te s
mieteh noo
log l
in
ieskeem n
Pinasepumbagakaevanda s
mietehnoo
logl
in
ieskeem
SKEEM III SKEEM IV
Mäetööde liikumise
suund
SKEEM III SKEEM IV
Maavaav
r äa
j
l n
mieüheasa
tngug e
av eat
l 1.Maavara väljapumpamine
pn
inasepumbagann
i u
gk v
iae
l
1.ekskavaat
org
i v
a(aa
jduselpk
ikpoom L < 150 m 2. astangule nõrguma jätmine
ekk
savaao
trg
iaj
) u
ak v
iaea
l sa
tngue
l
L = < 50 m
Nõrgunud materjali kallurile
nõrguma jätmine 2.laadimine 2.
Ladu
Nõrgunud materjali sõelurisse L = < 50 m 1.
Katendipuistang 2.
või purustisse laadimine
Kõrgus 3 m
Nõlvus 1 : 2 3.Sõel
utudmae
tra
ji
lpuu
rss
i
ts a
eladmi
i ne
Maht 15 400 m³
al
4.Purustatud materjali lattu
erj
n
(õv
lus1:2,kõg
ru a
sv t
savat
lkasua
ttavae
l
guv m at
masn
iae
l)võir
tanspod
ria
v hendel
l
i aadmi
i ne
tudmae
tra
ji
lr
tanspod
ria
v hende
l
i 5.
u
5.Sõel
või lattu laadimine
Nõr
Hüdropuistang Nõrgunud materjal
umae
tra
ji
lr
tanspod
ria
v hende
l
i
k
i
6.Loodusl
Mäeeraldise piir laadimine 3.
Mäeeraldise teenindusmaa piir
Ladu
Karjääri põhi veotee
1.
Masinate liikumise suund
al
Mäetööde liikumise suund
erj
(veepealse varu kaevandamine)
gunud m at
Mäetööde liikumise suund L = < 50 m
(veealuse varu kaevandamine)
Tõkkepuu
Nõr
4.
Alad, kus maavara kaevandamine
on keelatud
6.
Ladu
Märkused:
1. Täpsed tööde ohutusnõuded on toodud ee-passides. Objekti nimetus ja aadress Joonise sisu
2. Karjääri veoskeem on põhimõtteline.
Abissaare II liivakarjäär Tehnoloogiline ja veo skeem
3. Vastavalt Maanteameti tingimustele, on maavara kaevandamine keelatud lähemal kui
Kanepi vald, Põlva maakond
20 m riigimaantee 18176 Piigaste Sulaoja ja lähemal kui 30 m riigimaantee nr 2 Tallinn-
Tartu-Võru-Luhamaa karjääripoolse sõiduraja teljest.
0 40 80 m
3. Kasutatud tarkvara: Bentley PowerCivil for Baltics V8i (litsents: 70000661800020). Loa omanik Graafiline lisa 3/17
AS TREV-2 Grupp
Pärnu mnt 463, Tallinn 10916
[email protected] Mõõtkava 1 : 2000
OÜ Inseneribüroo STEIGER Koostas Kristel Veersalu
Kuupäev 02.04.2020
/Allkirjastatud digitaalselt/
Männiku tee 104, 11216 Tallinn
Kinnitas Erki Vaguri
+372 668 1011,
[email protected] /Allkirjastatud digitaalselt/
Töö nr 20/2937
Kristel Veersalu
OÜ Inseneribüroo STEIGER Teie 27.04.2020
[email protected]
Männiku tee 104 Meie 11.06.2020 nr 15-2/20/21216-2
11216, Tallinn
Abissaare II liivakarjääri kaevandamise
projektile nõusoleku andmisest keeldumine
Olete esitanud Maanteeametile nõusoleku saamiseks Põlva maakonnas Kanepi vallas Sulaoja
külas Karjääri (katastritunnus 28401:001:0305), Pedaku (katastritunnus 85603:001:0566) ja
Suure-Karjääri (katastritunnus 28401:001:0300) kinnistutele kavandatud Abissaare II liivakarjääri
kaevandamise projekti.
Karjääri ja Suure-Karjääri kinnistud asuvad riigitee nr 2 Tallinn – Tartu – Võru - Luhamaa km
215,0-215,71 kaitsevööndis; Karjääri, Suure-Karjääri ning Pedaku kinnistud asuvad riigitee nr
18176 Piigaste – Sulaoja km 4,95-5,7 kaitsevööndis.
„Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projekti“ on koostanud OÜ Inseneribüroo STEIGER,
töö nr 20/2937.
Oleme 09.06.2011 kirjaga nr 19-3/11-00231/058 esitanud tingimused kaevandamiseks kinnistutel
katastritunnustega 85603:001:0588 ja 85603:001:0008.
Arvestades, et kaevandamiseks väljastatud tingimuste välja andmisest on möödunud
märkimisväärne aeg, mille jooksul on muutunud nii kaevandamise jaoks reserveeritud
katastriüksuste piirid ja tunnused, asjasse puutuvad õigusaktid kui ka Maanteeameti
halduspraktika, ei saa me anda nõusolekut riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale
kaldumiseks vastavalt „Abissaare II liivakarjääri kaevandamise projektile“.
Palume täiendada ja korrigeerida projekti järgmistes punktides:
1. Mitte kavandada katendipuistangute või mis tahes materjalide ladustamist riigitee nr 2
teekatte servale lähemale kui 10 m ja riigitee nr 18176 teekatte servale lähemale kui 4 m.
2. Katendipuistangute või mis tahes materjalide ladustamine ei ole lubatud riigitee nr 2 ning
karjäärist riigiteele nr 18176 väljuvate mahasõitude vahelistele aladele.
3. Joonistele kanda (ja seletuskirjas kirjeldada) riigiteede ristumiskohtade
nähtavuskolmnurgad (riigiteelt nr 18176 riigiteele nr 2 ning mahasõitudel karjäärist
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
riigiteele nr 18176) ja riigiteede külgnähtavus ning vaba ruumi nõue vastavalt majandus-
ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ punkt 5.2.7, tabelid 2.14, 2.17 ja 5.2 lähtetasemel
rahuldav.
Nähtavuskolmnurkade kujutamiseks võib kasutada Maa-ameti väljavõtet (kombineerituna
geoalusega).
Nähtavuskolmnurkade alas ei ole lubatud katendipuistangute või mis tahes materjalide
ladustamine.
4. Projekti koosseisus (seletuskirjas ja joonistel) kirjeldada ja näidata joonistel projektala
sademevete ärajuhtimise lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele
maaüksusele. Katendipuistangute ladustamisel tagada sadevee liikumine piki riigiteedega
piirnevat ala.
5. Lisada projekti seletuskirjale lause: „Tööde teostamisel ei tohi tekkida liiklustakistusi
piirnevatel riigimaanteedel ja vältida tuleb pinnase (muda, liiv, vms) kandumist
kõrvalmaanteele“.
Palume esitada täiendatud ning korrigeeritud projekti nõusoleku saamiseks
[email protected]
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Projekt (Abissaare II liivakarjäär)
2. Graafiline lisa 1-17
3. Graafiline lisa 3-17
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
2 (2)