ETTEKIRJUTUS 12.06.2020 nr 18-14/20-0405/439-4
(Aktsiaselts SEBE)
RESOLUTSIOON
Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2007 määruse nr 1370/2007 sissejuhatuse punkti (1),
artikkel 2 punkti e, korrakaitseseaduse § 28 lõike 1, ühistranspordiseaduse § 16, § 19 lõike 1
punkti 3 ja lõike 2, § 20 lõike 1, § 82, asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 5 lõike 1, § 7,
§ 10, Mittetulundusühingu Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus (registrikood 80213342) ja
Aktsiaseltsi SEBE (registrikood 10077848) vahel 18.12.2018 sõlmitud „Harju maakonna põhja
suuna avaliku teenindamise lepingu“ nr 2-8/18026 ning menetlustoimingu protokollide
nr MTP20-2201RP-1, nr MTP20-0804RP-1, nr MTP20-0705RP-1 alusel
teeb Maanteeamet Aktsiaseltsile SEBE (registrinumber 10077848, asukoht Tartu maakond,
Kambja vald, Räni alevik, Kassisilma tn 24, 61708,
[email protected]) kohustusliku ettekirjutuse:
1. Võtta tarvitusele meetmed avalikul maakonnaliinil nr 100 sõiduplaani järgimise tagamiseks
ning esitada tarvitusele võetud abinõude kohta Maanteeametile teave hiljemalt 20.08.2020.
Teave peab sisaldama dokumente, millega on töökorraldust reguleeritud ning töökorralduse
analüüsi, millest selgub, kuidas vedaja ettekirjutuses toodud kohustust täitma hakkab. Analüüs
peab sisaldama vedaja otseseid ja kaudseid tegevusi, st kvaliteedi tagamise mehhanisme,
millega parandatakse veoteenuse toimimist ning ajakava muudatuste sisseviimiseks.
2. Tagada kinnitatud sõiduplaanist kinnipidamine Harju maakonna avalikul liinil nr 100
Tallinn–Laagna–Maardu, Maardu–Laagna–Tallinn.
3. Kohustada Aktsiaseltsi SEBE täitma käesoleva ettekirjutuse resolutsiooni punktis 2 toodud
kohustust ettekirjutuse kättesaamisest kuni 20.08.2022.
SUNNIRAHA HOIATUS
Hoiatada Aktsiaseltsi SEBE, et tema suhtes võidakse kohaldada käesoleva ettekirjutuse punktide
1, 2 ja 3 kohustuste täitmata jätmise eest sunniraha kuni 6400 eurot.
Sunniraha võib määrata korduvalt kuni ettekirjutuse täitmiseni. Kui sunniraha ei tasuta,
edastatakse nõue kohtutäiturile täitemenetluse alustamiseks. Täitemenetluse läbiviimisel
lisanduvad sunnirahale kohtutäituri tasu ja muud täitekulud.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Ettekirjutuse peale on 30 päeva jooksul võimalik esitada vaie Maanteeametisse haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras või kaebus Tallinna Halduskohtusse halduskohtumenetluse seadustikus
sätestatud korras.
ASJAOLUD
1. 22.01.2020 teenindati Aktsiaseltsi SEBE (edaspidi vedaja) ühissõidukiga liini nr 100,
liikumisteega Maardu–Laagna–Tallinn. Järelevalveametnik ootas ühissõidukit Paesilla peatuses
riiklikus ühistranspordiregistris avalikustatud sõiduplaani kohase väljumisajaga kell 20.24.
Ühissõiduk Paesilla peatuses ei peatunud.
Rikkumine fikseeriti menetlustoimingu protokolliga nr MTP20-2201RP-1.
27.01.2020 edastas Maanteeamet järelepärimise nr 18-14/20-0078/60-225 koos menetlustoimingu
protokolliga nr MTP20-2201RP-1 vedajale ja teadmiseks Mittetulundusühingule Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus (edaspidi ÜTK). Järelepärimises palus Maanteeamet esitada vedajal oma
arvamuse ja vastuväited ning saata põhjendatud seisukoht ja seda toetavad tõendid. Kirjas märgiti,
et kui Maanteeametile ei ole vastuskirja saadetud ja arvamust või vastuväiteid esitatud, siis
eeldatakse et protokollis fikseeritud asjaolude kohta vastuväited puuduvad.
03.02.2020 kirjaga nr 06 vastas vedaja: „Kuna linna sisenedes on maakonnaliinide (sh liin
nr 100) peatused pigem väljumise-, kui bussi sisenemise peatused, siis sõitjal on kohustus ennast
peatuses nähtavaks teha ja sõidusoovist märku anda, kas tee ääre poole liikudes, luues juhiga
silmside või käega märku andes (vt. Teenuse tellija seletused : Lisa2). Lisaks liinile 100 läbivad
nimetatud peatust ka liinid 67, 68, 106 ja 150 mistõttu peatuses olnud teised sõitjad ei pruukinud
soovidagi kasutada liini 100. Seega Paesilla bussipeatusest võis liini 100 möödasõit aset leida
vaid kahel asjaolul:
• reisija ei andnud arusaadavalt oma soovist bussiteenust kasutada märku (st ei ilmuta
mingisugust huvi läheneva bussi vastu). Nimetatud tegevus ei tulene ka menetlustoimingu
protokolli kirjeldustest.
• bussijuht hajameelsusest unustas peatuse. Bussijuhi sõnul on tal raske nimetatud olukorda
meenutada, samas Paesilla peatusele eelnevas Kotka kaupluse peatuses on buss peatunud, seega
eeldame, et juhi käitumine peatuse lähenedes oli teadlik.
Täiendavalt märgime, et 22.01.2020 kl 20:24 Paekaare bussipeatuses olnud inimestelt pole
laekunud meile ühtegi kaebust bussi mittepeatumise kohta, seega on alust arvata, et nad ei
soovinud kastutada maakonnaliin nr 100 teenust. Oleme arvamusel, et bussijuht toimis liinil
vastavalt saadud juhistele ning peatusest möödasõit oli tingitud asjaolust, et peatuses seisjad oma
tegevusega/tegevusetusega andsid juhile arusaamise, et pealetulijaid ei ole.“
Vedaja lisas vastusele ÜTK büroojuhi 10.01.2010 kirja: „Sõitjal on kohustus ennast peatuses
nähtavaks teha ja oma sõidusoovi avaldada kas tee ääre poole liikudes, luues silmside juhiga või
andes märku käega.
Juhil on kohustus peatuda kõikides peatustes linnaterritooriumil, mis on sõiduplaanis ning
maakonnas kõikides marsruudile jäävates peatustes, juhul kui seal on sõitja kes soovib teenust
kasutada ja annab sellest arusaadavalt märku. Ilmtingimata ei ole kohustust juhil peatuda, kui
peatuses ei ole inimest või inimene peatuses ei ilmuta mingisugust huvi bussi saabumise vastu.
2
Tihti on olnud probleemiks lapsed, kes väidavad et juht ei peatunud kuid tegelikult tegelesid
nutiseadmega ja ei pannud bussi tähele, ega jõudnud oma sõidusoovist märku anda. Sellepärast
soovitame lastele meelde tuletada, et peatuses oote ajal on vaja olla tähelepanelik.
Loodame, et edaspidi sarnaseid olukordi ei esine. Kirjeldatud juhtumi kohta ootame SEBE
esindajate kommentaare.“
2. 08.04.2020 teenindati ühissõidukiga liini nr 100, liikumisteega Tallinn–Laagna–Maardu.
Järelevalveametnikud ootasid ühissõidukit Kroodi peatuses riiklikus ühistranspordiregistris
avalikustatud sõiduplaani kohase väljumisajaga kell 12:45. Ühissõiduk läbis Kroodi peatuse kell
12:40, seega ennetati sõidugraafikut viis minutit. Ühissõiduk oleks pidanud väljuma kell 12:43
alles kolm peatust varem asuvast Üleoru peatusest. AS Ridango aruandekeskkonna andmetest
nähtub, et ühissõiduk jätkas järgnevatest peatustest väljumisel sõidugraafiku ennetamist. Kroodi
peatusele järgnevates peatustest ühissõiduk väljus kuus minutit varem, A. Laikmaa peatusest 29
minutit varem, kaheksa peatuse läbimist aruandekeskkonnas ei ole fikseeritud.
Rikkumine fikseeriti menetlustoimingu protokolliga nr MTP20-0804RP-1.
09.04.2020 edastas Maanteeamet järelepärimise nr 18-14/20-0405/439-2 koos menetlustoimingu
protokolliga nr MTP20-0804RP-1 vedajale ja teadmiseks ÜTK-le. Järelepärimises palus
Maanteeamet esitada vedajal oma arvamuse ja vastuväited ning saata põhjendatud seisukoht ja
seda toetavad tõendid.
20.04.2020 kirjaga nr 23 vastas vedaja: „Uurides rikkumise asjaolusid, näeme et liinil 100
väljumisega kell 12:20 algpeatusest Laikmaa, on väljumine toimunud sõiduplaani kohaselt. Alates
Pirita jõe peatusest on aga buss sõitnud sõiduplaanist ette, jõudes Pirita jõe peatusesse 3 minutit
varem. Ettesõit sõiduplaanist on kahjuks jätkunud ja nii on ka järgmised peatused läbitud varem.
Oleme teadlikud, et peatuste läbimine peab toimuma õigeaegselt. Bussijuhil on läbi Ridango
süsteemi võimalik sõiduplaanis püsimist jälgida, seega on bussijuht oma tööd tehes käitunud
vastutustundmatult ja unustanud asjaolu, et buss on liinil reisijate viimiseks erinevatesse
sihtkohtadesse, mitte pelgalt marsruudi läbimiseks.
Sarnase olukorra vältimiseks tulevikus, instrueerime uuesti bussijuhti ning selgitame miks on
peatustest varem väljumine keelatud. Täiendava instrueerimise viime läbi ka
liikluskorraldajatele, et juhtida nende tähelepanu asjaolule, et märgates selliseid ettesõite, peaks
kiiresti võtma ühendust konkreetse juhiga ning seeläbi olukorra normaliseerima.“
3. 07.05.2020 teenindati ühissõidukiga liini nr 100, liikumisteel Tallinn–Laagna–Maardu.
Järelevalveametnikud ootasid ühissõidukit Kroodi peatuses riiklikus ühistranspordiregistris
avalikustatud sõiduplaani kohase väljumisajaga kell 9:14. Ühissõiduk läbis Kroodi peatuse kell
9:12, seega ennetati sõidugraafikut kaks minutit. Ühissõiduk oleks pidanud väljuma kell 9:12 alles
kolm peatust varem asuvast Üleoru peatusest. AS Ridango aruandekeskkonna andmetest nähtub,
et ühissõiduk jätkas järgnevatest peatustest väljumisel sõidugraafiku ennetamist kuni viis minutit.
Rikkumine fikseeriti menetlustoimingu protokolliga nr MTP20-0705RP-1.
08.05.2020 Maanteeamet edastas järelepärimise nr 18-14/20-0488/577-2 koos menetlustoimingu
protokolliga nr MTP20-0705RP-1 vedajale ja teadmiseks ÜTK-le. Järelepärimises palus
Maanteeamet esitada vedajal oma arvamuse ja vastuväited ning saata põhjendatud seisukoht ja
seda toetavad tõendid.
14.05.2020 vastas vedaja: „Uurides rikkumise asjaolusid, näeme et liinil 100 väljumisega
7.05.2020 kell 8:50 algpeatusest Laikmaa, on väljumine toimunud sõiduplaani kohaselt. Alates
Pirita jõe peatusest on aga buss sõitnud sõiduplaanist ette, jõudes Pirita jõe peatusesse 1 minutit
3
varem. Ettesõit sõiduplaanist on kahjuks jätkunud ja nii on ka järgmised peatused läbitud varem.
Oleme teadlikud, et peatuste läbimine peab toimuma õigeaegselt. Bussijuhil on läbi Ridango
süsteemi võimalik sõiduplaanis püsimist jälgida, seega on bussijuht oma tööd tehes käitunud
vastutustundmatult ja unustanud asjaolu, et buss on liinil reisijate viimiseks erinevatesse
sihtkohtadesse, mitte pelgalt marsruudi läbimiseks.
Sarnase olukorra vältimiseks tulevikus, instrueerime uuesti bussijuhti ning selgitame miks on
peatustest varem väljumine keelatud. Täiendava instrueerimise viime läbi ka
liikluskorraldajatele, et juhtida nende tähelepanu asjaolule, et märgates selliseid ettesõite, peaks
kiiresti võtma ühendust konkreetse juhiga ning seeläbi olukorra normaliseerima.“
Seega vedaja oma vastuskirjades tunnistab, et liini nr 100 teenindamisel ei ole ühissõidukijuhid
kinni pidanud kinnitatud sõiduplaanist, esitab omapoolseid põhjendusi ja annab teada, et
ühissõidukijuhtidele on nende kohustusi meelde tuletatud.
ÕIGUSLIKUD PÕHJENDUSED
ÜTK ja vedaja vahel 18.12.2018 sõlmiti „Harju maakonna põhja suuna avaliku teenindamise
leping“ nr 2-8/18026 (edaspidi ATL).
28.12.2017 sõlmisid Maanteeamet ja Mittetulundusühingu Harjumaa Ühistranspordikeskus (alates
29.01.2018 Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus) halduslepingu nr 17-
00119/192 Harju, Lääne, Rapla ja Lääne-Viru maakonnas ühistranspordi korraldamise
haldusülesannete üleandmiseks.
Ühistranspordiseaduse (edaspidi ÜTS) § 18 kohaselt on avaliku teenindamise kohustus pädeva
asutuse kindlaks määratud nõue tagada üldist huvi pakkuv avalik sõitjateveo teenus, mida vedaja
oma majanduslikest huvidest lähtuvalt ilma hüvituseta ei osutaks või ei osutaks samas mahus või
samadel tingimustel.
ÜTS § 19 lõike 1 punkti 3 ja lõike 2 kohaselt on pädevaks asutuseks avaliku teenindamise lepingu
alusel teostataval liiniveol Maanteeamet või piirkondlik ühistranspordikeskus.
ÜTS § 52 lõige 1 alusel on vedaja kohustatud korraldama liiniloale märgitud vedu liiniloa andja
kinnitatud sõiduplaani ja teiste liiniloa taotlemisel esitatud veotingimuste kohaselt, tagades sõitjate
ohutuse. Vedaja võib mitte järgida sõiduplaani, kui see on raskete teeolude, teeremondi või muude
vedajast sõltumatute asjaolude tõttu vajalik sõitjate või liiklejate ohutuse või pagasi säilivuse
tagamiseks.
ATL punkti 3.1. kohaselt vedaja osutab lepingu objektiks olevatel bussiliinidel kvaliteetset ja
järjepidevat veoteenust lepingu punktis 1.1 nimetatud lepingu dokumentides sätestatud tingimuste
kohaselt vastavalt tellija kehtestatud ja kinnitatud sõiduplaanile ja tellija määratud töömahtudele.
ATL punkti 3.8. Vedaja kohustub tagama: alapunkti 3.8.1.kohaselt kogu lepingu kehtivuse ajal
täidab vedaja kõik lepingu täitmisega seotud kohustused hankedokumentidega, seal hulgas HD
lisa 1 lisas 4 ja lisas 5, ette nähtud nõudeid järgides, samuti järgib ja täidab vedaja kõiki muid
õigusaktides sätestatud nõudeid ja kohustusi. Alapunkti 3.10.9. kohaselt sõidukijuht toimetab
sõitjad sujuva ja ohutu sõiduga sihtkohta sõiduplaanis ettenähtud ajal, ning tagab veoteenuse
kvaliteedi.
4
ÜTS § 80 lõike 4 kohaselt on riikliku järelevalve teostajaks Maanteeamet maakonna- ja
kaugliiniloa ning rahvusvahelise liiniloa nõuete täitmise üle, tema sõlmitud avaliku teenindamise
lepingu ja halduslepingu täitmise üle ning maakonna-, kaug-, valla- ja linnaliiniveol sõlmitud
avaliku teenindamise lepingu nõuete täitmise üle, kui avaliku teenindamise kohustuse eest
makstakse sihtotstarbelist toetust riigieelarvest.
ÜTS § 82 lõike 1 kohaselt on riikliku järelevalve teostajal õigus teha oma pädevuse piires
täitmiseks kohustuslik ettekirjutus ühistranspordiseaduses, ÜTS alusel kehtestatud õigusaktides,
Euroopa Liidu määrustes ja välislepingutes sätestatud nõuete rikkumise lõpetamiseks või
kohustuste täitmiseks.
ÜTS § 82 lõike 2 kohaselt võib riikliku järelevalve teostaja rakendada ÜTS § 82 lõikes 1 nimetatud
ettekirjutuse täitmata jätmise korral sunniraha asendustäitmise ja sunniraha seaduses sätestatud
korras. Kohustuste täitmisele sundimiseks on sunniraha ülemmäär füüsilisele isikule 1300 eurot ja
juriidilisele isikule 6400 eurot. Üht kohustust täitma sundimiseks rakendatav sunniraha ei või
füüsilise isiku puhul ületada 6400 euro ja juriidilise isiku puhul 32 000 eurot.
Asendustäitmise ja sunniraha seaduse § 5 lõike 1 kohaselt on sunnivahendi adressaat füüsiline isik
või eraõiguslik või avalik-õiguslik juriidiline isik, keda on ettekirjutusega kohustatud nõutavat
tegu tegema või keelatud teost hoiduma.
Korrakaitseseaduse § 2 lõike 3 kohaselt, kui korrakaitse eest vastutavat isikut ei ole või kui tema
tegevus ei ole piisav või muul põhjusel eesmärgipärane, on korrakaitse pädeva korrakaitseorgani
ülesanne. Korrakaitseseaduse § 28 lõike 1 kohaselt on ohu või korrarikkumise korral pädeval
korrakaitseorganil õigus panna avaliku korra eest vastutavale isikule ettekirjutusega ohu tõrjumise
või korrarikkumise kõrvaldamise kohustus ning hoiatada teda korrakaitseseaduse § 28 lõikes 2 või
3 nimetatud haldussunnivahendite kohaldamise eest, kui isik ei täida kohustust hoiatuses määratud
tähtaja jooksul.
Haldusmenetluse seaduse § 40 lõike 2 kohaselt on haldusorgan kohustatud andma
menetlusosalisele võimaluse arvamuse ja vastuväite esitamiseks, kui tegemist on sellise
toiminguga, mis võib kahjustada tema õigusi. Maanteeamet saatis vedajale informatsiooni
rikkumiste kohta ja küsis arvamust.
Riikliku järelevalve käigus on toimingud fikseeritud mobiilsidega ja NTP-serveriga (Network
Time Protocol ehk võrguaja protokoll) sünkroonitud mobiilside seadmega vastavalt mõõteseaduse
§ 5 lõike 1 nõuetele.
Maanteeameti kui ühistranspordi korraldaja kohustus (ÜTS § 16 lõige 1, § 80 lõige 1) on avalikes
huvides nõuda ühistranspordi korraldamisel õigusaktide nõuetest kinnipidamist.
Vastavalt Euroopa Parlamendi ja nõukogu 23.10.2007 määruse nr 1370/2007 sissejuhatuse
punktile 1 on reisijateveoteenuse osutamine olulise avaliku huviga teenus, reisijatele peab olema
avalik teenus tagatud kindlaksmääratud ajal ja kohas.
SELGITUS
Vedaja esmane ülesanne on tagada avaliku ülesande täitmisel sõitjatele kinnitatud sõiduplaani
kohase veoteenuse osutamine vastavalt ÜTS § 52 lõikele 1.
5
Sõiduplaani kohase teenindamise eiramisel võidakse reisida soovijatelt võtta võimalus kasutada
avalikku teenust. Sõiduplaanis olev ajagraafik on selleks kinnitatud, et kõigil oleks ühesugune
informatsioon ühissõiduki peatumisest väljumise aja kohta. Euroopa Liidu aktid,
ühistranspordiseadus ega ühistranspordikeskuse ja vedaja vaheline avaliku teenindamise leping ei
pane kohustusi reisijale peatuses viibata või muul viisil märku anda oma sõitmise soovist. Kui
peatuses ootab inimesi, siis ühissõidukijuht peab peatuses peatuma ja veenduma, kas on sõita
soovijaid tema poolt teenindatavale liinile. Vastavalt olukorrale võib veendumiseks olla vajalik
ainult hetkeline peatumine.
Vedajat on teavitatud rikkumisest, antud aega probleemiga tegelemiseks ja rikkumise
lõpetamiseks. Järelkontrolli andmetest nähtub, et endiselt ei teenindata kõiki peatusi sõiduplaani
alusel ettenähtud kellaajal. Ühissõidukijuhid peavad teenindama reisijaid sõiduplaanis ettenähtud
kellaaegadel, st väljuma peatusest selleks ettenähtud ajal ja teenindama kõiki sõiduplaanis
ettenähtud peatusi. Peatusest väljumise aja kontrollimine on ühissõidukijuhi kohustus, sel hetkel
ühissõiduk ei sõida, vaid seisab peatuses ja kellaaja kontrollimine on võimalik.
See, et menetlustoiminguga fikseeritud juhtude kohta ei esitatud vedajale kaebust, ei ole
vabandavaks asjaoluks, et sõitjateveo nõudeid võib eirata ja osutada ebakvaliteetset teenust.
Korduv sõitjateveo nõuete rikkumine ei viita üksikjuhule, vaid jätkuvale tegevusele sõitjate veol.
Maanteeamet juhib tähelepanu, et vedajal on sõlmitud avaliku teenuse osutamise leping, millega,
lähtudes ÜTS-st, lepiti kokku veoteenuse kvaliteedi tagamise põhimõtted, vedaja kohustused ja
õigused. Riik maksab vedajale sõitjateveo teenuse osutamise eest kompensatsiooni ja nõuab koos
ühistranspordikeskusega teenuse nõuetekohast osutamist.
Vedaja on ettevõttena kantud äriregistrisse juba 1996. aastal. Tegemist on pikaajalise kogemuse ja
oskustega sõitjateveo korraldajaga. Kui vedaja poolt kasutusele võetud meetmed ei ole andnud
nõutavat tulemust reisijateveo nõuetekohaseks muutmisel, siis on vajalik rakendada tõhusamaid
meetmeid, näiteks muuta töökorraldust, nõuda veokorraldajalt ja dispetšerilt konkreetsete liinide
teenindamise kontrollimist, viia läbi selgitustööd, välja töötada ettevõttesisene karistamise või
rahalise mõjutamise süsteem vms.
Maanteeametil on avalikes huvides kohustus edasiste rikkumiste ärahoidmiseks ja reisijatele
kvaliteetse teenuse võimaldamiseks võtta tarvitusele täiendava abinõuna ettekirjutuse tegemine, et
tagada ühistransporditeenuse osutamine seadusele ja avaliku teenindamise lepingule vastavalt.
(allkirjastatud digitaalselt)
Ahto Pahk
ühistranspordiosakonna
ühistranspordi järelevalve talituse juhataja
6