dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Ehitisregister- Hiiumaa Hiiumaa vald Kalana küla Tormi kinnistu puurkaevu ehitusloa taotlus, menetlus nr 217398

Maanteeamet · 15. juuni 2020
Viit
15-2/20/27212-2
Registreeritud
15. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Hiiumaa Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Gunnar Mägi (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22027212-2 15.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc748 KB

Sisu (failidest)

1 OÜ BALTI PUURKAEV Papiniidu 5, Pärnu 80010, telefon 5042999 Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000043 välja antud 03.06.2016.a. Keskkonnaministeeriumi poolt Projekt nr. 2602 Tellija: Kristjan Lepik Aadress: Kalana küla Hiiumaa vald Hiiumaa Kontakt: 502 3981 Email: toivo@lepik Omanik: Restaureerimiskeskus OÜ registrikood 10590221 Esindaja: Toivo Lepik Aadress: Kaera 6 Tallinn Harjumaa Kontakt: 56 204 301 Email: toivo@lepik Hiiu maakond Hiiumaa vald Kalana küla Tormi maaüksus (39201:001:0 645) PUURKAEVU EHITUSPROJEKT OÜ Balti Puurkaev juhatuse esimees: H.Raid Projekteeris: V.Nõmmsalu Tallinn, 2020.a. 2 SELETUSKIRI Projekteerimise aluseks on Hiiumaa valla Kõrgessaare osavalla valitsuse kiri Kalana küla Tormi maaüksuse puurkaevu asukoha kooskõlastamisest, mille koopia on lisatud projektile. Puurkaevu projekteerimise ja rajamise seadusandlikuks aluseks on järgmised seadusandlikud aktid: 1. Veeseadus (RT I, 21.12.2019, 1), jõustunud 01.01.2020 2. Ehitusseadustik (RT I, 19.03.2019, 99), jõustunud 01.10.2019 3. Keskkonnaministri määrus nr 43 (RT I, 14.07.2015, 1), jõustunud 17.07.2015 „Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või –augu ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või –augu ja salvkaevu andmete esitamise ning puurkaevu või –augu ja salvkaevu lammutamise vormid“ I Üldandmed 1.Tellija: Kristjan Lepik 2. Puurkaevu asukoht: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Tormi maaüksus (kat.üksuse tunnus 39201:001:0 645). 3.Asukoha geograafilised koordinaadid L-EST süsteemis Põhjalaius 58°55′27.84″ Idapikkus 22°3′43.28″ nurgakoordinaadid X = 6533307 Y = 388392 4. Maapinna abs. kõrgus: 9 m (Maa-ameti Geoportaali järgi) 5. Puurkaevu rajamise eesmärk ja vee vajadus: Puurkaev rajatakse ühe majapidamise olmeveega varustamiseks. Vee vajadus hinnanguliselt 3-5 m3/ööp (inimeste arv orienteeruvalt 4) 6. Põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum II Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused. Puurkaevu geoloogiline lõige ja hüdrogeoloogilised tingimused on määratud hüdrogeoloogilise kaardi ja ümbruskonnas varempuuritud kaevude andmete põhjal. Puurkaevu tegelik läbilõige ja konstruktsioon täpsustatakse puurimise käigus. Kui puurkaevu tootlikkus rahuldab vee vajaduse väiksemal sügavusel projekteeritust, katkestatakse puurimine. Kui veeandvus on ebapiisav jätkatakse puurimist sügavamale projekteeritust. Lubjakivi veeandvus on muutlik ja sõltub kivimi lõhelisuse ja kavernoossuse astmest. Maapinnalt esimeks veekihiks on Ordoviitsiumi veekiht, mis on ulatusliku levikuga Siluri-Ordviitsiumi veekompleksi alumiseks osaks. Veekihti katva pinnakatte paksus on 21 m – koosneb kruusast ja liivast (int. 0-3 m, mQIV) ning saviliivmoreenist (int. 3-21 m, gQIII). Puurkaev sügavusega 40 m projekteeritakse Ordoviitsiumi veekihi ülemisse veerikkamasse ossa, mis koosneb Vormsi (O3vr) ja Nabala (O3nb) lademete lubjakivist. Looduslik veetaseme sügavus on eeldatavasti 8 m ning erideebet 0,2 l/sek*m. Sellest lähtudes on pumba tootlikkuse puhul 2 m3/h s. o. 0,56 l/sek (piisav üksiktarbijale) veepinna alanemine 2,8 m. Dünaamiline veetase oleks sügavusel 10,8 m. Ordoviitsiumi veekihi põhjavesi vastab piirkonnas enamike komponentide sisalduse poolest joogivee nõuetele, 3 väljaarvatud raua sisaldus, mis on vahemikus 0,8-1,3 mg/l (joogivee piirnorm 0,2 mg/l). Kui puurkaevu rajamisel ilmneb kõrgendatud raua sisaldus on soovitav vett töödelda rauaeraldusseadmega. Põhjavee liikumissuund veekihis on hüdrogeoloogilise kaardi järgi SWW suunas. Vähese veetarbimisega seoses ja arvestades erideebetit ning vahekaugusi projekteeritav ja varempuuritud kaevud vastastikku üksteist ei mõjuta. Puurkaevu asukoht. Puurkaev planeeritakse tasasele (abs. kõrgus 9-9,5 m) metsamaale. Puurkaevule on tagatud 10 m raadiusega hooldusala. Perspektiivis on kinnistule planeeritud ehitada suvila. III Puurimise tehnoloogia ja puurkaevu konstruktsioon Puurkaevu konstruktsioon ja selle põhjendus Pudedate setete ja lõhelise lubjakivi varisemise vältimiseks ning veekihi kaitsmiseks reostuse eest kindlustatakse puurkaev manteltorudega koos torutaguse tühemiku tsementatsiooniga sügavuseni 22 m. Manteltorude P235TR1 välimine diameeter on 139,7 mm ning seina paksus 5 mm. Edasise puurimise läbimõõt on 118 mm. Need läbimõõdud on optimaalsed tarbijale sobiva pumba paigaldamiseks – soovitav 3 tolline süvaveepump. Tsementatsiooniks kasutatakse Kunda tsemenditehases toodetavat portlandtsementi, mille tugevusklass on 42,5 N, sertifikaat 150-CPD-022/05. Puurimise tehnoloogia Kaev puuritakse keerdlöök-puuragregaadiga „Nordmeyer”. Puurimine toimub kõrgsurve- suruõhu meetodil. Puurimisel tekkiv slamm väljutatakse maapinnale suruõhuga – kasutatakse kompressorit „Atlas Copo 435”. Puurimine toimub puurpeaga JT104(4’’), millele kinnitub puurimise alustamisel manteltorule ettepuurimisel juhtpilootpuur (hõõrits) läbimõõdus 190 mm. Manteltoru alumine ots kinnitatakse vastava lukustusseadmega puurkolonni alumise otsa külge, nii et puurimine ja manteldus toimuvad üheaegselt (manteltoru järgneb puurile). Vajaliku sügavuseni puurimise järel pakitakse hõõrits kokku (eksentrilisuse põhimõttel). Nii on võimalik kogu puurkolonn läbi manteltoru välja tõmmata. Torutagune tsementeeritakse kogu ulatuses, et tagada isolatsioon ülemiste vete sissetungi eest. Tsementatsiooni kiirendamiseks segatakse tsementsegusse külmumiskindlat lahust BETAC . Segu surutakse alt torutagusesse tühemikku kuni segu ilmub maapinnale, mis tõendab torutaguse täitumist. Peale tsementatsiooni kindlustatakse kaevu suudmetagune veel vähemalt 50 cm sügavuseni savilukuga. Edasi puuritakse diameetriga 118 mm sügavuseni 40 m. Puurkaev suletakse peale kõigi vajalike tööde lõppu päisega. IV Puurkaevu katsetamine ja veeproovide võtmine Puurkaevu puhastamiseks peale puurimist pumbatakse kõigepealt kompressoriga vee selginemiseni. Seejärel paigaldatakse puurkaevu süvaveepump , et sellega pumpamisel oleks võimalik mõõta veetaset ja deebetit ning võtta veeproove. Süvaveepumba tootlikkus ületab nõutava 1,3 kordse projekteeritud tootlikkuse. Fikseeritakse veepinna staatiline tase, viimase alanemine pumpamise käigus ning mõõdetakse deebet. Saadud mõõtmistulemuste põhjal arvutatakse erideebet, mille järgi on võimalik ligikaudselt hinnata kivimi filtratsioonikoefitsienti. Pumpamise lõpus võetakse veeproovid organoleptiliste, füüsikalis- keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate määramiseks nagu näeb ette Keskkonnaministri määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1-5.3. Puurkaevu puurimise ja katsetamise ajal peab puurmeister puurimispäevikut. Päeviku, projekti ja veeanalüüside tulemuste põhjal sisestatakse puurkaevu andmed digitaalselt Keskkonnaregistrisse. 4 V Puurkaevu hooldusala Vastavalt Veeseaduse § 148 (2) puurkaevule sanitaarkaitseala ei moodustata, vaid nähakse ette hooldusala raadiusega 10 m, kuna vett võetakse alla 10 m3/ööp. Veeseaduse § 154 (2) järgi on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas: 1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine; 2) karjatamine; 3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette; 4) maaparandussüsteemide rajamine; 5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht; 6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine; 7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete pinnasesse juhtimine; 8) kalmistu rajamine; 9) jäätmete käitlemine; 10) maavara kaevandamine. VI Puurkaevu kasutuselevõtt,veetõsteseadmed Veetõsteseadmena ei ole soovitav kasutada vibropumpa (vesi võib olla väljapumpamisel hägune).Pumbaks sobib 3 tolline süvaveepump, mis ühendatakse külmakindla liitmikuga (adapteriga). Juhtautomaatika paigaldada selleks kohandatud hoonesse. VII Kasutatavate materjalide spesifikatsioon Jrk.nr Materjal Kogus 1. manteltoru, 139,7x5,0 P235TR1 22,3 m 2. Normaaltsement CemI42,5N 330 kg 3. savipulber 50 kg 4. Kiirendi BETAC lahus 0,9 l 5 6 Varempuuritud kaevude asendiplaan 7 8 Hiiumaa Vallavalitsus Teie 08.06.2020 [email protected] Keskväljak 5a Meie 15.06.2020 nr 15-2/20/27212-2 92413 Kärdla, Hiiu maakond Tormi kinnistu puurkaevu rajamise projekti kooskõlastamine Olete ehitisregistri kaudu esitanud kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu Hiiu maakonnas, Hiiumaa vallas, Kalana külas, Tormi kinnistu (39201:001:0645) puurkaevu ehitusprojekti kooskõlastamiseks. Projekteeritud puurkaev rajatakse riigitee nr 12141 Kalana sadama tee km 0,68 lähialale, vasakul, ca 15 m meetri kaugusele tee servast (koordinaadid X=6533307; Y=388392). Kavandatud päevane veetarve on hinnanguliselt 3-5 m3/ööp. Puurkaevu hooldusala raadius on 10 m ja vastavalt Veeseaduse § 28 lg 3 antud juhul sanitaarkaitseala ei moodustata. Rajatava puurkaevu asukoht on riigitee kaitsevööndis, mille ulatus on mõlemal pool äärmise sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70 lg 2, muuhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul. Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks vastavalt Balti Puurkaev OÜ tööle nr 2602 „Puurkaevu ehitusprojekt“ Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Tormi maaüksus. Maanteeamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). Nimetatud asukohas ei ole puurkaevule võimalik moodustada sanitaarkaitseala juhul, kui soovitakse veetarvet suurendada üle 10 m3. Maanteeamet ei soovita puurkaevu rajamist riigitee kaitsevööndisse. Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Tiit Harjak juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: Projekt nr 2602 Gunnar Mägi; 5184315 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel