1
OÜ BALTI PUURKAEV
Papiniidu 5, Pärnu 80010, telefon 5042999
Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr KHY000043 välja antud
03.06.2016.a. Keskkonnaministeeriumi poolt
Projekt nr. 2602
Tellija: Kristjan Lepik
Aadress: Kalana küla Hiiumaa vald Hiiumaa
Kontakt: 502 3981
Email: toivo@lepik
Omanik: Restaureerimiskeskus OÜ registrikood 10590221
Esindaja: Toivo Lepik
Aadress: Kaera 6 Tallinn Harjumaa
Kontakt: 56 204 301
Email: toivo@lepik
Hiiu maakond
Hiiumaa vald Kalana küla
Tormi maaüksus (39201:001:0 645)
PUURKAEVU EHITUSPROJEKT
OÜ Balti Puurkaev juhatuse esimees: H.Raid
Projekteeris: V.Nõmmsalu
Tallinn, 2020.a.
2
SELETUSKIRI
Projekteerimise aluseks on Hiiumaa valla Kõrgessaare osavalla valitsuse kiri Kalana küla
Tormi maaüksuse puurkaevu asukoha kooskõlastamisest, mille koopia on lisatud projektile.
Puurkaevu projekteerimise ja rajamise seadusandlikuks aluseks on järgmised
seadusandlikud aktid:
1. Veeseadus (RT I, 21.12.2019, 1), jõustunud 01.01.2020
2. Ehitusseadustik (RT I, 19.03.2019, 99), jõustunud 01.10.2019
3. Keskkonnaministri määrus nr 43 (RT I, 14.07.2015, 1), jõustunud 17.07.2015
„Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või –augu ehitusprojekti ja
konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta,
puurkaevu või augu projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise,
ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning puurkaevu või –augu
asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või
kasutusteatise, puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu
või –augu ja salvkaevu andmete esitamise ning puurkaevu või –augu ja salvkaevu
lammutamise vormid“
I Üldandmed
1.Tellija: Kristjan Lepik
2. Puurkaevu asukoht: Hiiu maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Tormi maaüksus
(kat.üksuse tunnus 39201:001:0 645).
3.Asukoha geograafilised koordinaadid L-EST süsteemis
Põhjalaius 58°55′27.84″ Idapikkus 22°3′43.28″
nurgakoordinaadid X = 6533307 Y = 388392
4. Maapinna abs. kõrgus: 9 m (Maa-ameti Geoportaali järgi)
5. Puurkaevu rajamise eesmärk ja vee vajadus: Puurkaev rajatakse ühe majapidamise
olmeveega varustamiseks. Vee vajadus hinnanguliselt 3-5 m3/ööp (inimeste arv
orienteeruvalt 4)
6. Põhjaveekogum: Siluri-Ordoviitsiumi Hiiumaa põhjaveekogum
II Geoloogiline ehitus ja hüdrogeoloogilised tingimused.
Puurkaevu geoloogiline lõige ja hüdrogeoloogilised tingimused on määratud
hüdrogeoloogilise kaardi ja ümbruskonnas varempuuritud kaevude andmete põhjal.
Puurkaevu tegelik läbilõige ja konstruktsioon täpsustatakse puurimise käigus. Kui puurkaevu
tootlikkus rahuldab vee vajaduse väiksemal sügavusel projekteeritust, katkestatakse
puurimine. Kui veeandvus on ebapiisav jätkatakse puurimist sügavamale projekteeritust.
Lubjakivi veeandvus on muutlik ja sõltub kivimi lõhelisuse ja kavernoossuse astmest.
Maapinnalt esimeks veekihiks on Ordoviitsiumi veekiht, mis on ulatusliku levikuga
Siluri-Ordviitsiumi veekompleksi alumiseks osaks. Veekihti katva pinnakatte paksus on 21 m
– koosneb kruusast ja liivast (int. 0-3 m, mQIV) ning saviliivmoreenist (int. 3-21 m, gQIII).
Puurkaev sügavusega 40 m projekteeritakse Ordoviitsiumi veekihi ülemisse
veerikkamasse ossa, mis koosneb Vormsi (O3vr) ja Nabala (O3nb) lademete lubjakivist.
Looduslik veetaseme sügavus on eeldatavasti 8 m ning erideebet 0,2 l/sek*m. Sellest
lähtudes on pumba tootlikkuse puhul 2 m3/h s. o. 0,56 l/sek (piisav üksiktarbijale) veepinna
alanemine 2,8 m. Dünaamiline veetase oleks sügavusel 10,8 m. Ordoviitsiumi veekihi
põhjavesi vastab piirkonnas enamike komponentide sisalduse poolest joogivee nõuetele,
3
väljaarvatud raua sisaldus, mis on vahemikus 0,8-1,3 mg/l (joogivee piirnorm 0,2 mg/l). Kui
puurkaevu rajamisel ilmneb kõrgendatud raua sisaldus on soovitav vett töödelda
rauaeraldusseadmega.
Põhjavee liikumissuund veekihis on hüdrogeoloogilise kaardi järgi SWW suunas.
Vähese veetarbimisega seoses ja arvestades erideebetit ning vahekaugusi
projekteeritav ja varempuuritud kaevud vastastikku üksteist ei mõjuta.
Puurkaevu asukoht. Puurkaev planeeritakse tasasele (abs. kõrgus 9-9,5 m)
metsamaale. Puurkaevule on tagatud 10 m raadiusega hooldusala. Perspektiivis on kinnistule
planeeritud ehitada suvila.
III Puurimise tehnoloogia ja puurkaevu konstruktsioon
Puurkaevu konstruktsioon ja selle põhjendus
Pudedate setete ja lõhelise lubjakivi varisemise vältimiseks ning veekihi kaitsmiseks reostuse
eest kindlustatakse puurkaev manteltorudega koos torutaguse tühemiku tsementatsiooniga
sügavuseni 22 m. Manteltorude P235TR1 välimine diameeter on 139,7 mm ning seina paksus
5 mm. Edasise puurimise läbimõõt on 118 mm. Need läbimõõdud on optimaalsed tarbijale
sobiva pumba paigaldamiseks – soovitav 3 tolline süvaveepump. Tsementatsiooniks
kasutatakse Kunda tsemenditehases toodetavat portlandtsementi, mille tugevusklass on 42,5
N, sertifikaat 150-CPD-022/05.
Puurimise tehnoloogia
Kaev puuritakse keerdlöök-puuragregaadiga „Nordmeyer”. Puurimine toimub kõrgsurve-
suruõhu meetodil. Puurimisel tekkiv slamm väljutatakse maapinnale suruõhuga – kasutatakse
kompressorit „Atlas Copo 435”. Puurimine toimub puurpeaga JT104(4’’), millele kinnitub
puurimise alustamisel manteltorule ettepuurimisel juhtpilootpuur (hõõrits) läbimõõdus 190
mm. Manteltoru alumine ots kinnitatakse vastava lukustusseadmega puurkolonni alumise otsa
külge, nii et puurimine ja manteldus toimuvad üheaegselt (manteltoru järgneb puurile).
Vajaliku sügavuseni puurimise järel pakitakse hõõrits kokku (eksentrilisuse põhimõttel). Nii
on võimalik kogu puurkolonn läbi manteltoru välja tõmmata. Torutagune tsementeeritakse
kogu ulatuses, et tagada isolatsioon ülemiste vete sissetungi eest. Tsementatsiooni
kiirendamiseks segatakse tsementsegusse külmumiskindlat lahust BETAC . Segu surutakse alt
torutagusesse tühemikku kuni segu ilmub maapinnale, mis tõendab torutaguse täitumist. Peale
tsementatsiooni kindlustatakse kaevu suudmetagune veel vähemalt 50 cm sügavuseni
savilukuga. Edasi puuritakse diameetriga 118 mm sügavuseni 40 m. Puurkaev suletakse peale
kõigi vajalike tööde lõppu päisega.
IV Puurkaevu katsetamine ja veeproovide võtmine
Puurkaevu puhastamiseks peale puurimist pumbatakse kõigepealt kompressoriga vee
selginemiseni. Seejärel paigaldatakse puurkaevu süvaveepump , et sellega pumpamisel oleks
võimalik mõõta veetaset ja deebetit ning võtta veeproove. Süvaveepumba tootlikkus ületab
nõutava 1,3 kordse projekteeritud tootlikkuse. Fikseeritakse veepinna staatiline tase, viimase
alanemine pumpamise käigus ning mõõdetakse deebet. Saadud mõõtmistulemuste põhjal
arvutatakse erideebet, mille järgi on võimalik ligikaudselt hinnata kivimi
filtratsioonikoefitsienti. Pumpamise lõpus võetakse veeproovid organoleptiliste, füüsikalis-
keemiliste ja mikrobioloogiliste näitajate määramiseks nagu näeb ette Keskkonnaministri
määruse nr 43 lisa 4 punktides 5.1-5.3. Puurkaevu puurimise ja katsetamise ajal peab
puurmeister puurimispäevikut. Päeviku, projekti ja veeanalüüside tulemuste põhjal
sisestatakse puurkaevu andmed digitaalselt Keskkonnaregistrisse.
4
V Puurkaevu hooldusala
Vastavalt Veeseaduse § 148 (2) puurkaevule sanitaarkaitseala ei moodustata, vaid nähakse
ette hooldusala raadiusega 10 m, kuna vett võetakse alla 10 m3/ööp.
Veeseaduse § 154 (2) järgi on hooldusalal põhjavee saastumise vältimiseks keelatud
tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas:
1) väetise ja taimekaitsevahendi hoidmine ja kasutamine;
2) karjatamine;
3) ohtlike ainete juhtimine pinnasesse ja põhjavette;
4) maaparandussüsteemide rajamine;
5) sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht;
6) reoveesette kasutamine, sõnniku ja vadaku laotamine ning sõnnikuauna paigutamine;
7) kanalisatsiooni või reovee kogumissüsteemi rajamine ja heitvee või saasteainete
pinnasesse juhtimine;
8) kalmistu rajamine;
9) jäätmete käitlemine;
10) maavara kaevandamine.
VI Puurkaevu kasutuselevõtt,veetõsteseadmed
Veetõsteseadmena ei ole soovitav kasutada vibropumpa (vesi võib olla väljapumpamisel
hägune).Pumbaks sobib 3 tolline süvaveepump, mis ühendatakse külmakindla liitmikuga
(adapteriga). Juhtautomaatika paigaldada selleks kohandatud hoonesse.
VII Kasutatavate materjalide spesifikatsioon
Jrk.nr Materjal Kogus
1. manteltoru, 139,7x5,0 P235TR1 22,3 m
2. Normaaltsement CemI42,5N 330 kg
3. savipulber 50 kg
4. Kiirendi BETAC lahus 0,9 l
5
6
Varempuuritud kaevude asendiplaan
7
8
Hiiumaa Vallavalitsus Teie 08.06.2020
[email protected]
Keskväljak 5a Meie 15.06.2020 nr 15-2/20/27212-2
92413 Kärdla, Hiiu maakond
Tormi kinnistu puurkaevu rajamise projekti
kooskõlastamine
Olete ehitisregistri kaudu esitanud kooskõlastamiseks ehitusloa eelnõu Hiiu maakonnas, Hiiumaa
vallas, Kalana külas, Tormi kinnistu (39201:001:0645) puurkaevu ehitusprojekti
kooskõlastamiseks. Projekteeritud puurkaev rajatakse riigitee nr 12141 Kalana sadama tee km
0,68 lähialale, vasakul, ca 15 m meetri kaugusele tee servast (koordinaadid X=6533307;
Y=388392). Kavandatud päevane veetarve on hinnanguliselt 3-5 m3/ööp. Puurkaevu hooldusala
raadius on 10 m ja vastavalt Veeseaduse § 28 lg 3 antud juhul sanitaarkaitseala ei moodustata.
Rajatava puurkaevu asukoht on riigitee kaitsevööndis, mille ulatus on mõlemal pool äärmise
sõiduraja välimisest servast 30 meetrit. Kaitsevööndis on keelatud tegevused vastavalt EhS § 70
lg 2, muuhulgas on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis
kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul.
Lähtuvalt EhS § 70 lg 3 anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest
kõrvalekaldumiseks vastavalt Balti Puurkaev OÜ tööle nr 2602 „Puurkaevu ehitusprojekt“ Hiiu
maakond, Hiiumaa vald, Kalana küla, Tormi maaüksus.
Maanteeamet ei vastuta riigitee liiklusest põhjustatud võimalike kahjulike mõjude eest puurkaevu
vee kvaliteedile (näiteks liiklusõnnetuse korral). Samuti peab arvestama asjaoludega, et riigiteel
teostatakse tee ehitamist, remontimist ja hooldamist (sh libeduse- ja tolmutõrjet). Nimetatud
asukohas ei ole puurkaevule võimalik moodustada sanitaarkaitseala juhul, kui soovitakse veetarvet
suurendada üle 10 m3.
Maanteeamet ei soovita puurkaevu rajamist riigitee kaitsevööndisse.
Käesolev nõusolek kehtib 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Tiit Harjak
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: Projekt nr 2602
Gunnar Mägi; 5184315
[email protected]
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)