dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitusloa ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude kooskõlastamiseks esitamine

Maanteeamet · 15. juuni 2020
Viit
15-1/20-0021/28160-1
Registreeritud
15. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet, Põllumajandusamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/20-0021
Vastutaja
Ave Kallo (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-120-002128160-1 15.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc6455 KB

Sisu (failidest)

Registrikood 10171636 Riia 35, Tartu 50410 Tel 7300 310 [email protected] TÖÖ NR 2019- 2019-266 Alguspunkti asukoha ligikaudsed koordinaadid (L-Est’97) X 6473850 Y 606167 RIIGITEE NR 92 TARTU ‒ VILJANDI ‒ KILINGI- KILINGI-NÕMME KM 58,770- 58,770-60,280 JALGRATTA- JALGRATTA- JA JALGTEE RAJAMISEGA KAASNEVA KESKKONNAMÕJU HINDAMISE EELHINNANG Objekti aadress: VILJANDI MAAKOND, VILJANDI VALD, TÄNASSILMA JA MÄHMA KÜLA Tellija: ESPRII OÜ Töö täitja: Kobras AS Juhataja: URMAS URI Juhtekspert: URMAS URI Vastutav täitja: NOEELA KULM Kontrollis: ENE KÕND Märts 2020 TARTU Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Üldinfo TÖÖ NIMETUS: Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnang OBJEKTI ASUKOHT: Viljandi maakond, Viljandi vald, Tänassilma ja Mähma küla TÖÖ EESMÄRK: Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamise põhiprojektiga kavandatava tegevusega kaasneva keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamise ja koostamise vajalikkus. Projekti eesmärk on riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamine, mille alusel on võimalik teostada kõnealuse maanteelõiguga piirneval alal jalg- ja jalgrattatee rajamine. Eesmärk on kergliiklejate turvalisuse tõstmine. TÖÖ LIIK: Keskkonnamõju hindamise eelhinnang TÖÖ TELLIJA: Esprii OÜ Registrikood 12566284 Kaisla tn 3 13516 Tallinn Kontaktisik: Germo Ilvesmets Tel 557 7980 [email protected] TÖÖ TÄITJA: Kobras AS Registrikood 10171636 Riia 35, 50410 Tartu Tel +372 730 0310 www.kobras.ee Eksperdid: Urmas Uri – keskkonnaekspert Tel +372 730 0310 [email protected] Noeela Kulm – keskkonnaekspert, vastutav täitja Tel +372 730 0316, +372 569 39300 [email protected] Kontrollija: Ene Kõnd [email protected] Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 2 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Kobras AS litsentsid / tegevusload: 1. Keskkonnamõju hindamise tegevuslitsents: KMH0046 Urmas Uri 2. Keskkonnamõju strateegilise hindamise juhteksperdid: Urmas Uri; Teele Nigola 3. Hüdrogeoloogiliste tööde tegevusluba nr 379. Hüdrogeoloogilised uuringud. Hüdrogeoloogiline kaardistamine. 4. Maakorraldustööd. Tegevuslitsents 15 MA-k. 5. MTR-i majandustegevusteated:  Ehitusuuringud EG10171636-0001;  Ehitusprojekti ekspertiis EK10171636-0002;  Omanikujärelevalve EO10171636-0001;  Projekteerimine EP10171636-0001. 6. Maaparandusalal Tegutsevate Ettevõtjate Registri (MATER) registreeringud:  Maaparandussüsteemi omanikujärelevalve MO0010-00;  Maaparandussüsteemi projekteerimine MP0010-00;  Maaparanduse uurimistöö MU0010-00;  Maaparanduse ekspertiis MK0010-00. 7. Muinsuskaitseameti tegevusluba E 377/2008. Vastutav spetsialist Teele Nigola (VS 606/2012, tähtajatu). Ehitismälestiste, ajaloomälestiste, tööstusmälestiste ja UNESCO maailmapärandi nimekirja objektil konserveerimise ja restaureerimise projektide ning muinsuskaitse eritingimuste koostamine, uuringud ja muinsuskaitseline järelevalve (s.h muinsuskaitsealadel) maastikuarhitektuuri valdkonnas. 8. Veeuuringut teostava proovivõtja atesteerimistunnistus (reoveesettest, pinnaveest, põhjaveest, heit- ja reoveest proovivõtmine) Noeela Kulm - Nr 1536/18, Tanel Mäger – Nr 1535/18. 9. Kutsetunnistused:  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 095665 – Urmas Uri;  Diplomeeritud mäeinsener, tase 7, kutsetunnistus nr 116662 – Tanel Mäger;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 106122 – Erki Kõnd;  Volitatud hüdrotehnikainsener, tase 8, kutsetunnistus nr 131647 – Oleg Sosnovski;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr 120446 – Martin Võru;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000481 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E000482 – Ervin R. Piirsalu;  Diplomeeritud hüdrotehnikainsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004017 – Kert Kartau;  Diplomeeritud veevarustuse- ja kanalisatsiooniinsener, tase 7, kutsetunnistus nr E004029 – Kert Kartau;  Volitatud maastikuarhitekt, tase 7, kutsetunnistus nr 142815 – Teele Nigola;  Ruumilise keskkonna planeerija, tase 7, kutsetunnistus 109264 – Teele Nigola;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083232 – Ivo Maasik;  Geodeet V (EKR tase: 7), kutsetunnistus nr 083233 – Marek Maaring;  Maakorraldaja, tase 6, kutsetunnistus nr 141508 – Ivo Maasik;  Markšeider, tase 6, kutsetunnistus nr 135966 – Ivo Maasik. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 3 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Sisukord 1. KMH eelhindamise eesmärk ja vajalikkus ........................................................................................ 5 2. Kavandatav tegevus ........................................................................................................................... 6 2.1. Projektala kirjeldus ................................................................................................................... 6 2.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht .................................................................................. 7 2.2.1. Projektlahenduse kirjeldus .................................................................................................. 7 2.2.2. Ehitustööde täpsem kirjeldus .............................................................................................. 11 2.3. Kavandatud tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimidokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega ........................................................................................ 11 2.4. Loodusvarade (looduslike ressursside), sh energia kasutamine ............................................. 15 3. Projektala ja lähiümbruse kirjeldus .................................................................................................. 15 3.1. Maakasutus .............................................................................................................................. 15 3.2. Loodusvarad ............................................................................................................................. 17 3.3. Keskkonna vastupanuvõime .................................................................................................... 18 3.3.1. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond ....................... 18 3.3.2. Pinnavormid, maastik, metsad............................................................................................ 19 3.3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad .................................................... 20 3.3.4. Alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada ............. 20 3.3.5. Tiheasutusega alad ............................................................................................................ 20 3.3.6. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad ....................................................................... 20 4. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) .............................................................................................................. 20 4.1. Jäätmed ning nende käitlemine................................................................................................ 22 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus ................. 22 5.1. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht ................................................. 23 6. Inimese tervis ja heaolu ..................................................................................................................... 23 7. Keskkonnamõju olulisuse hinnang .................................................................................................. 23 8. Kokkuvõte ja järeldused .................................................................................................................... 25 9. Kasutatud materjalid .......................................................................................................................... 30 Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 4 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG 1. KMH eelhindamise eesmärk ja vajalikkus Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud 07.11.2019 Esprii OÜ poolt e-maili teel esitatud tellimuse alusel. Töö eesmärk on põhimaantee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamise põhiprojektiga kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise eelhinnangu koostamine selgitamaks välja keskkonnamõju hindamise algatamise ja keskkonnamõju hindamise läbiviimise vajalikkus projektiga kavandatud tegevustele. Projekti (töö nr 191101) koostajaks on Esprii OÜ. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 3 sätestab, et keskkonnamõju hinnatakse kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. KeHJS § 6 loetleb olulise keskkonnamõjuga tegevused, mille hulka käesolev kavandatav tegevus ei kuulu. KeHJS § 6 lg 2 sätestab, et kui kavandatav tegevus ei kuulu olulise keskkonnamõjuga tegevuste hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas seaduses toodud (§ 6 lg 2 p 1-22) valdkondade tegevusel (punkti 10 kohaselt infrastruktuuri ehitamine või kasutamine) on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud tegevusvaldkondade täpsustatud loetelu on kehtestatud Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu”. Määruse § 13 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda tee rajamisel või laiendamisel, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul. Keskkonnamõju eelhindamine, mille käigus selgitatakse välja keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise vajalikkus, viiakse läbi vastavalt KeHJS, lähtudes seejuures Eesti Vabariigis kehtivast seadusandlusest. Eelhinnangu sisu koostatakse vastavalt keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale (Maanteeamet) vajalikku informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist olulis(t)e keskkonnamõju(de)ga või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tulenevalt KeHJS § 11 lg 22 peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 5 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG 2. Kavandatav tegevus 2.1. Projektala kirjeldus Projektis käsitletav teelõik jääb Viljandi maakonna Viljandi valla Tänassilma ja Mähma küla territooriumile. Projektala idapoolne osa jääb Tänassilma küla ja läänepoolne osa Mähma küla territooriumile. Mähma külas piirneb maantee lõunas Tõnuküla külaga. Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee jätkab Tänassilma külas 2005. aastal rajatud kergliiklusteed, mis lõppeb Tänassilma kaupluse ja Kalmetu bussipeatuse juures. Olemasolev asfaltbetoonkattega 2,5 m laiune kergliiklustee paikneb Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee kilomeetrite vahemikus 56,401 kuni 58,771, jäädes kilomeetritel 56,401 kuni 57,685 vasakule poole teed (lõuna suunas) ning kilomeetritel 57,685 kuni 58,771 paremale poole teed (põhja suunas). Eelhinnangu objektiks oleva 1,523 km pikkuse projekteeritava jalg- ja jalgrattatee lõik saab alguse põhimaantee nr 92 58,77. kilomeetril Tänassilma külas, Kalmetu bussipeatuse ja Kaunismäe kaupluse juurest kohas, kus lõppeb olemasolev Tänassilma küla läbiv jalg- ja jalgrattatee. Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee lõppeb Mähma külas, vahetult enne ristumist kohaliku Kooritsa teega (joonis 1, lõik märgitud sinisega). Joonis 1. Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee äärde kavandatava jalg- ja jalgrattatee lõigu asukoha skeem (Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770 – 60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamise tehnilise kirjelduse Lisa 1). Projektala lõppeb kohaliku Kooritsa teega ristumisega. Kooritsa tee kaudu toimub juurdepääs Vaarika teele ja selle piirkonna eluhoonetele (peamiselt suvilad) (joonis 1). Projekteeritav jalg ja jalgrattatee kulgeb paralleelselt riigiteega nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme, jäädes sellest 11-13 meetri kaugusele. Arvestades olemasolevate katastriüksute piire, on jalg- ja jalgrattatee lõigu Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 6 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG alguses (PK 0+00 kuni PK 1+00) maanteele lähemale projekteeritud ning on maanteest eraldatud ca 2,5 m laiuse haljasribaga. Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee teekatendiks projektalaga piirnevas lõigus on tihe asfaltbetoon, kusjuures 2019. aastal paigaldati km 57,679-58,806 uus kiht olemasolevale kattele ning km 58,806-61,967 rajati 2012. aastal uus kate kompleksstabiliseeritud alusega. Sõidukiirus lõigu alguses km 57,783 kuni 58,873 on 70 km/h, km 58,873 kuni 58,884 on kiiruspiirang paremal pool 70 km/h ja vasakul pool 90 km/h. Ülejäänud lõigul on kiirus maanteel 90 km/h. Projektiga haaratud lõigule jääb 6 bussipeatust – Kalmetu, Mähma ja Tõnuküla (kokku 6 peatust, sest kõik kolm asuvad mõlemal pool teed). Km 59,884 asub tee all 2012. aastal rajatud 25 m pikkune plasttruup. Aasta keskmine liiklussagedus 2018. a loenduse andmetel on 3949 a/ööp, millest sõidu- ja pakiautod moodustavad 95%, veoautod ja autobussid 2% ning autorongid 3%. Antud lõigul asub 13 mahasõiduteed, neist 11 erateed (6 elukohta sissesõiduteed, 3 põllu- ja metsamajandusmaade teenindamisega seotud teed ja 2 muud teed) ja 2 kohalikku teed (piiramata otstarbega Mähma tee ja Avaku-Ruudiaru tee). Kõnealusel maanteelõigul ei asu ühtegi ristmikku ega kergliiklejatele rajatud teed. Tee hooldajaks on Eesti Keskkonnateenused OÜ. Projektala kaugus Viljandi linnast mööda Tallinn ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maanteed on ca 11 km. 2.2. Kavandatava tegevuse iseloom ja maht 2.2.1. Projektlahenduse kirjeldus Vastavalt Maanteeameti poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamiseks on põhiprojekti eesmärk riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770 – 60,280 kergliiklejate turvalisuse tõstmine, projekteerides tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Põhiprojekt koostatakse vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määruses nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“ toodud põhiprojekti koostamise nõuetele. Trassilahendus on kokku lepitud Maanteeametiga, kohaliku omavalitsuse esindajatega ning maaomanikega, arvestades seejuures maaomanike soovide, krundipiiride ja tehnovõrkudega. Käesolev eelhinnang on koostatud Tellija (Esprii OÜ) poolt esitatud põhiprojekti lahendusele faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohased mõjusid. Tellija poolt on esitatud lahendus, kus on ära näidatud jalg- ja jalgrattatee täpne asukoht, teekatendite tüübid, mahasõiduteed piirnevatele katastriüksusele, vajaliku maaeralduse piir, projekteeritud haljastus, raadamise ala (sh likvideeritavad üksikpuud), kraavid, aiad, torupiire, truubid, säilitatavad ja ehituse ajal kaitstavad puud ning liiklusmärgid. Projekteerimise lähteülesanne näeb ette projekteerida tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. Projekteerimise lähtetase on rahuldav, jalgtee ristlõike laius on 2,5 m, peenra laius 0,25 m, katte tüübiks on asfaltbetoon (tüüp I ja tüüp II (turbal)). 1,523 km pikkune projekteeritav jalg- ja jalgrattatee on jätkuks Tänassilma küla läbivale jalg- ja jalgratta teele. Rajatav jalg- ja jalgrattatee jääb varasemalt välja mõõdetud (eraldatud) kaheteistkümnele (12) riigitee 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme tee transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustelele, mis asuvad Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 7 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG olemasoleva maantee parempoolsel (põhjapoolsel) küljel. Nimetatud katastriüksused on moodustatud 2012. aastal jalg- ja jalgrattatee rajamise võimaldamiseks maantee kõrvale. Jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste põhjapoolsele küljele ning on sõiduteest eraldatud 11 – 13 m laiuse haljastatud eraldusribaga. Arvestades katastriüksuste piire on projektala alguses (PK 0+00 kuni PK 1+00) erilahendusena kergliiklustee maanteele lähemale projekteeritud, olles viimasest eraldatud ca 2,5 m laiuse haljasribaga. Sellel lõigul on jalg- ja jalgrattatee rajamiseks vaja võõrandada maad Veski katastriüksusest (kü tunnus 89201:007:0167) (joonis 2). Maaeralduse piir ulatub praktiliselt kinnistul asuva hooneni, mistõttu on katastriüksusele ette nähtud rajada puidust piirdeaeg kõrgusega 2 m. Samal katastriüksusel tuleb likvideerida ka mahasõidutee muldkeha ümbritseva maapinna kõrguseni. Juurdepääs Veski katastriüksusele on projekteeritud Veski ja Ressaare (kü tunnus 89201:007:0342) katastriüksuste vahelt olevalt reformimata riigimaalt (joonis 2). PK 0+54 asuval mahasõidul rekonstrueeritakse kate ja tehakse autodele ümberpööramise koht (joonis 2). Joonis 2. Väljavõte projektjoonisest Veski katastriüksust puudutavast kohast, kus on vaja teha maaeraldus jalg- ja jalgrattatee rajamiseks (sinise katkendjoonega on märgitud vajaliku maaeralduse piir) (Esprii OÜ, 2020). Jalg- ja jalgrattatee projekteerimisel on projekteeritud ka kaks mahasõiduteed piirnevatele katastriüksustele (Kalda, kü tunnus 89201:007:0336, PK 2+68 ja Suur-Riuma, kü tunnus 89201:007:0328, PK 3+47), mis asuvad nende praegustes asukohtades (joonis 3). Nendes kohtades on ette nähtud olemasoleva asfaltkatte pikendamine, et vältida auto ratastega sodi vedamist kergliiklusteele. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 8 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Joonis 3. Projekteeritud jalg- ja jalgrattatee Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee ääres lõigus km 58,770-60,280 (Esprii OÜ, 2020). Projektiga on ette nähtud likvideerida mahasõit PK 9+37 Tihase katastriüksusele (kü tunnus 89201:007:0319). Kinnistule säilib juurdepääs Mähma teelt (kü tunnus 89901:001:0095). 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme tee katastriüksusel (kü tunnus 89201:007:0348) (PK 11+50 kuni 12+00) tõstetakse osaliselt ümber alal olev kraav ja rajatakse truup jalg- ja jalgrattatee alt (joonis 4). Joonis 4. Väljavõte projektjoonisest PK 11+50 kuni 12+25, kus olemasolev kraav projekteeritakse osaliselt ümber, sealjuures ristumisel projekteeritava jalg- ja jalgrattateega on vajalik truubi rajamine (Esprii OÜ, 2020). Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 9 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Tagamaks inimeste pääsemise teisel pool maanteed paiknevatesse bussipeatustesse on PK 6+06, PK 9+04 ja PK 12+75 kohal (juures) projekteeritud kergliiklusteelt juurdepääsud maanteele (joonis 5-7). Joonised 5-7. Projekteeritud jalg- ja jalgrattateelt juurdepääsud Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maanteele PK 6+06, PK 9+04 ja PK 12+75 (Esprii OÜ, 2020). PK 8+02 ja PK 13+73 juures on bussipeatused ühendatud kergliiklusteega (joonised 8-9). Joonised 8-9. Projekteeritud jalg- ja jalgrattateelt juurdepääsud Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maanteel PK 8+02 ja PK 13+73 asuvate bussipeatusteni (Esprii OÜ, 2020). Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme ja Mähma tee ristmikul on projektiga ette nähtud reguleerimata ülekäigukoht. PK 12+50 asukoha juures on kohalikel inimestel välja kujunenud liikumisrada Mähma külla. Tagamaks ohutuma juurdepääsu kergliiklusteele on sinna projekteeritud 2 m laiune betoonist trepp. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 10 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG 2.2.2. Ehitustööde täpsem kirjeldus Uue jalgtee alt eemaldatakse kasvupinnas. 2019. aastal Esprii OÜ poolt läbi viidud geoloogilise uuringu andmeil moodustab kasvupinnase peamiselt saviliiv (keskmine paksus 30 cm), kohati ka turvas (65-120 cm) ja savi (20-25 cm). Kogu projektalal eemaldatakse kasvupinnas kogu ulatuses, v.a PK 10+25 kuni 13+00, kus pinnaseks on turvas. Seal eemaldatakse turvas mahus, mis on vajalik konstruktsiooni ehitamiseks. Kõlbulik kasvupinnas taaskasutatakse haljastustöödel (planeeritakse kaeviku serva või mujale). Jalg- ja jalgrattatee kõrgusliku lahenduse projekteerimisel on arvestatud olemasoleva maapinna ja ristuvate teede ning mahasõitude katete kõrgustega. Vertikaalplaneeringuga on ette nähtud rajada jalg- ja jalgrattatee terves ulatuses ühepoolse 2% languga. Kergliiklustee servades on 25 cm laiused peenrad, mis on projekteeritud 4% languga jalgteest eemale. Juurdepääsud kergliiklusteele on projekteeritud < 6% pikilanguga. Tulenevalt kõrguslikust olukorrast ja Maanteeameti soovist on juurdepääs põhimaanteele PK 9+04 projekteeritud 10,2% pikilanguga. Projektlahendusega on ette nähtud kolme uue plasttruubi paigaldamine (PK 11+95 pikkusega 6 m, PK 12+75 pikkusega 36 m ja PK 13+74 pikkusega 8 m). PK 12+00 kuni 14+00 on maantee ja jalg- ja jalgrattatee vahele kavandatud uus kuivenduskraav. Jalg- ja jalgrattatee rajamiseks on PK 8+00 kuni 12+50 ette nähtud raadamine kokku ca 4200 m2 suurusel alal. Suurema osa sellest moodustab väheväärtuslik võsa. Projektiga on ette nähtud haljastada tasapinnalised alad klass III murukülviga. Kõik ehituse käigus rikutud haljasalad on ette nähtud taastada. Projekti seletuskirjas on antud ka juhised tee hooldustööde tegemiseks. 2.3. Kavandatud tegevuse seos teiste strateegiliste planeerimidokumentidega ning lähipiirkonna praeguste ja planeeritavate tegevustega Kavandatav tegevus ei ole vastuolus piirkonda puudutavate erinevate kõrgematasandiliste strateegiliste planeerimisdokumentidega ega lähipiirkonna praeguste ja kavandatavate tegevustega. Lähipiirkonnas ei ole teada planeeritavaid arendusi või tegevusi, mis oleksid vastuolus kavandatava tegevusega. Maanteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamisega muudetakse kergliiklejate liiklemine sujuvamaks ja ohutumaks. 5. novembril 2013 moodustus Viljandi vald, mis on Paistu valla, Pärsti valla, Saarepeedi valla ja Viiratsi valla õigusjärglane. Kolga-Jaani valla ja Tarvastu valla liitumisel Viljandi vallaga moodustus 25.10.2017 praegune haldusüksus nimega Viljandi vald. Käesoleval hetkel on koostamisel uue Viljandi valla üldplaneeringu koostamine (algatatud 25.04.2018) ning kuni uue üldplaneeringu kehtestamiseni jäävad kehtima varasemad ühinenud valdade üldplaneeringud. Projektalal kehtib endise Viiratsi valla üldplaneering (2007). Üldplaneeringu kohaselt on antud maanteelõik määratud ilusaks teelõiguks (joonis 10) ning selle kõrvale ei ole üldplaneeringuga ette nähtud jalg- ja jalgrattateed. Maanteega põhjas piirnev ala on reserveeritud puhkealaks hoonete ehitamise õigusega (P2) (joonis 10). Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 11 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Joonis 10. Väljavõte Viiratsi valla üldplaneeringu kaardist. Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee ei mõjuta maanteelõigu toimimist ilusa teelõiguna ega reserveeritud puhkealale hoonete rajamist. Viljandi valla arengukava aastateks 2019 – 2025 (2018) kohaselt on valla üheks visiooniks inimestele ajastule vastava ettevõtlus- ja elukeskkonna tagamiseks tehnilise ja sotsiaalse taristu tagamine ning eesmärgiks turvalise ja ohutu liiklemise tagamine vajalike liikluskorralduse meetmete rakendamise kaudu. Kergliiklusteid rajatakse eesmärgiga suurendada turvalisust liikluses. Seega toetab projekteeritav jalg- ja jalgrattatee arengukavas püstitatud eesmärki suurendada turvalisust liikluses. Viljandi maakonnaplaneeringu 2030+ (2018) järgi jäävad Tänassilma ja Mähma küla Viljandi linna lähivööndisse. Linna lähivööndi alade arendamise üheks põhimõtteks on arendada uut ja täiendada olemasolevat jalg- ja jalgrattateede võrgustikku ohutuks liiklemiseks, mis oleks alternatiiviks auto- ja ühistranspordi kasutamisele. Kergliiklus lihtsustab ka ligipääse ühistranspordi peatustele, mis toetab ühistranspordi korraldust. Kergliiklusteed on otstarbekas ühendada võrgustikuks koos jalgratta- ning matkamarsruutidega ning vaatamisväärsustega, mis omakorda soodustab turismi arengut. Kergliiklusteed on maakonnaaplaneeringus jalg- ja jalgrattateed, mis on rajatud jalakäijate või jalgratturite liikumiseks, olenemata liikumise otstarbest. Kergliiklustee paikneb põhiliselt maanteega paralleelselt, maanteest eraldiseisval muldel, teatud juhtudel ka maanteega ühel muldel, viimasel juhul autoliiklusest eraldatud turvaelementidega. Vajadusel võib kergliiklustee teatud kohtades ja tingimustel kulgeda ka Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 12 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG maanteest eemal maastiku reljeefi järgides. Maakonnaplaneeringu täpsusastmest tulenevalt määratakse planeeringuga kergliiklusteede võrgustiku paiknemine ning olulisemate suundade vajadus. Teede konkreetsed asukohad - kummal pool maanteed kergliiklustee paikneb, millisel kaugusel maanteest, tee laius ning muud täpsustused ja parameetrid lahendatakse üldplaneeringute-, detailplaneeringute- ning ehitusprojektidega. Maakonnaplaneeringuga on projektalaga hõlmatud lõigul ette nähtud kergliiklustee väljaehitamine I ehitusjärjekorras (joonis 11). I ehitusjärjekord tähendab, et eelisjärjekorras arendatakse välja teenust pakkuvate keskuste ja turvalisuse tagamisega seotud kergliiklusvõrgustik (eelkõige ühendusteed koolidega). Antud lõigul on kergliiklustee rajamist põhjendatud sellega, et vajalik on tagada maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, parem teenuste kättesaadavus elanikele ja liiklusohutus. Siit kulgeb rahvusvaheline Tour de LatEst ja piirkondlik EuroVelo jalgrattamarsruut. Projektala asukoht (väljavõte Viljandimaa maakonnaplaneeringust “Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud”) Joonis 11. Projektala paiknemine Viljandi linna lähivööndis, Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee äärde esimeses ehitusjärjekorras planeeritav kergliiklustee ning maakondlik jalgrattamarsruut, väljavõte Viljandimaa maakonnaplaneeringu joonisest nr 1 “Asustusstruktuur ja tehnilised võrgustikud”. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised põhimõtted kergliiklusteede rajamiseks. Eelhinnangu objektiks oleva projektiga haakuvad järgmised põhimõtted, mida projekteerimisel on ka arvestatud:  esmajärjekorras lähtutakse kohalike elanike igapäevasest liikumisvajadusest;  erinevate kasutajagruppidega arvestamine (nt koolilapsed, vaba aja veetjad, sportijad, matkajad jne);  ühistranspordiga arvestava kergliikluse võrgustiku kavandamine (kergliiklusteed ühendatakse bussipeatuste ja raudteejaamadega);  atraktiivsete piirkondade (loodusalad, linnade lähiümbruse puhkealad, vaatamisväärsused, meeldiv miljöö) ärakasutamine marsruutide määramisel ja võrgustiku kujundamisel. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 13 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Ühtlasi on kõnealuse maanteelõigu äärde (maanteelõigule) planeeritud maakondlik Viljandi-Emajõe-Jõesuu jalgrattamarsruut. Jalgrattamarsruudid kavandatakse olemasolevatele teedele ja radadele, vastavalt vajadusele eraldiseisval muldel paiknevale kergliiklusteele või maanteele. Maakonnaplaneeringuga on Tänassilma küla määratud lähikeskuseks (joonis 11). Lähikeskuse teenuste jätkusuutlikkust tagav piirkonna elanike arv on kokkulepitud kriteeriumide alusel alates 500 elanikust. Keskus aitab parandada teenuste kättesaadavust suurematest keskustest eemal paiknevates piirkondades. Lähikeskustes tuleb tagada kohalikud lihtteenused, mida kasutatakse sagedaselt igapäevaelus. Mähma tee, Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee ja Tänassilma jõe vaheline ala ning maanteest lõuna poole jääv Tänassilma ja Vanavälja küla jäävad II klassi (kohaliku tähtsusega) väärtusliku maastiku alale (Tänassilma org Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel) (joonis 12). Ala hõlmab Tänassilma jõe orgu ning seda ääristavaid külasid – Kuudeküla, Tusti, Surva, Tänassilma, Vanavälja ja Kiviküla, mis asuvad Sakala kõrgustiku idaserval. Maantee ääres, Tänassilmas, on vaade jõekäärule avatud, kuna jõeäärsed põllud on kasutuses. Piki Tänassilma jõe lõunakallast kulgeb Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee maantee, millelt avanevad vaated jõeorule, ümbritsevatele põldudele ja küladele. Maantee ja külade läheduses on põldudemuster võrdlemisi hästi säilinud ning maad kasutuses. Joonis 12. Projektala paiknemine väärtuslikul maastikul (väljavõte Viljandi maakonnaplaneeringu joonisest nr 2 “Ruumilised väärtused”). Kogu piirkond on kõrge kohaliku väärtusega, ala tervikuna (hooldatuna) on ilus läbisõidumaastik, toimib ka Viljandi väravana. Küllalt hästi säilinud põldude ja asustusmuster. Ala piiridesse jääv põllumaa/kultuurrohumaa peaks jääma põllumajanduslikku kasutusse. Maakonnaplaneeringuga on toodud tingimus, et vältida tuleks põldudele ehitamist ja metsa istutamist ning säilitada vaateid orule. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 14 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas selliseid tegevusi, mis võiksid takistada, häirida või muud moodi mõjutada maantee äärde jalg- ja jalgrattatee rajamist. Projektiala lähipiirkonna teised tegevused on seotud maakasutusega, millest on antud ülevaade peatükis 3.1. 2.4. Loodusvarade (looduslike ressursside), sh energia kasutamine Uue jalg- ja jalgrattatee rajamiseks tuleb kasutada karjääri(de)st pärit ehituslikke looduslikke maavarasid - paekivist või muust kivist valmistatud killustikku, kruusa, väljakaevatud turbaalal täitematerjali (materjali valib ehitaja ja kooskõlastab Maanteeamet). Samuti kulub kütuseid ehitustöid teostavatele seadmetele ja masinatele (ekskavaatorid, buldooserid, laadurid, kopad, veoautod, teerullid, kallurid). Ehitusmaterjale tuuakse ehitaja poolt väljavalitud karjääridest, millede keskkonnamõju on hinnatud juba maavara kaevandamise eelselt. Rajatava jalgtee pikkus on kõigest 1,523 km, mistõttu ei ole vajadus ressursside järele märkimisväärne. Täpsed ressursside liigid ja mahud ei ole eelhinnangu koostamisel teada. Dreenkihi ja väljakaevatud turbaga alal täitematerjali valib ehitaja ja see kooskõlastatakse Maanteeametiga. Materjalide tüübid ja nende kvaliteedinõuded peavad vastama projekti seletuskirjas loetletud normidele. Jalg- ja jalgrattatee kasutusperioodil kulub energiat kütuse näol tee hooldamiseks (talvel tee lahtilükkamine lumest ja vajadusel libedusetõrje, suvel teeservade ja võsa niitmine). Kavandatav tegevus ei ole energiamahukas. Loodusvarasid nagu maa, muld, pinnas ei kasutata sellisel moel ja koguses, et see põhjustaks olulist keskkonnamõju. 3. Projektala ja lähiümbruse kirjeldus 3.1. Maakasutus Projekteeritav teelõik läbib Tänassilma küla, kus seisuga 01.01.2020 elab Viljandi valla kodulehe andmeil 145 elanikku, ning Mähma küla, kus elab 127 elanikku. Jalg- ja jalgrattatee projekteeritakse transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele, mis on just selleks otstarbeks ette nähtud. Osaliselt laienevad alale piirneva ala haritavad maad (Mähma teest Tänassilma keskuse poole jääv ala). Ülejäänud kavandatava jalg- ja jalgrattatee alla jääv maa-ala on mitteaktiivses kasutuses (kaetud võsaga). Projekteeritava jalg- ja jalgrattatee algus asub hoonestatud Veski katastriüksusel (100% maatulundusmaa), tegemist on eramaaga. Projekteeritava teelõigu läheduses asuvad Tänassilma külas Kaunismäe kauplus, kaks kortermaja ja eramud, mis on ümbritsetud peamiselt põllumajanduslikus kasutuses oleva haritava maaga (Joonis 13). Osaliselt on tegemist väärtuslike põllumajandusmaadega (40-49 hindepunkti). Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 15 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Joonis 13. Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee äärde ja lähedusse jäävad põllumassiivid (PRIA veebikaart, https://kls.pria.ee/kaart/, 13.11.2019). Maakonnaplaneeringus on toodud, et väärtuslikel põllumaadel tuleb tagada põllumajandusmaa sihtotstarbeline kasutamine. Viiratsi valla üldplaneeringus ei ole väärtuslikke põllumaid kaardile märgitud, kuid seletuskirjas on öeldud, et väärtuslike põllumaadena tuleb käsitleda kõrge boniteediga põllumaid, mille puhul tuleb jälgida, et need jääksid põllumajanduslikku kasutusse ja et neid ei metsastataks. Maanteest lõuna poole jäävad põllud kuuluvad maaparandussüsteemide koosseisu (Joonis 14). Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 16 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Joonis 14. Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee äärde ja lähedusse jäävad maaparandusehitised (Maa-ameti maaparandussüsteemide kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/xgis2/page/app/maaparandus, 13.11.2019). Kavandatava jalg- ja jalgrattateega ristub maaparandussüsteemi MÄRJAMAA-KARU-KÄRMA eesvool, mis suubub Tänassilma jõkke. Kuna eesvoolu valgala suurus on alla 10 km2, siis puudub kraavil looduskaitseseadusest tulenev ehituskeelu- ja piiranguvöönd ning kehtib üksnes veeseaduse § 118 lg 2 p 3 tulenev veekaitsevöönd laiusega 1 meeter kraavi süvendi servast. Veidi kaugemal põhja suunas asub Tänassilma jõgi, mille kaldad on kaetud valdavalt metsaga. Mähma külas asub Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maantee ja Tänassilma jõe vahel kompaktse asustusega piirkond, kus on peamiselt suvilad ja nende juurde kuuluvad aiamaad. Külas asub 5 üksteisest eristatavat suvilate gruppi. Üks suvilategruppp jääb maanteest ca 200 meetri kaugusele ning sellele toimub juurdepääs Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme maanteelt Kooritsa tee kaudu. Ülejäänud neljale suvilate grupile on juurdepääs tugimaanteelt tagatud Mähma tee kaudu. 3.2. Loodusvarad Loodusvarad on looduskeskkonna osa, mida inimühiskond olemasoluks vajab ja tootmises kasutab (kaevandamisväärsed kivimid, mineraalid, vedelikud, gaasid, orgaanilised ained) ja kõik see, mida ei ole loonud inimene, kuid mida kasutatakse majandustegevuses. Keskkonnavastutuse seaduse järgi loetakse loodusvaraks elupaiku, liike, kaitstavaid alasid, vett ja pinnast. Uus teelõik ei läbi keskkonnaregistris arvel olevaid maardlaid, samuti ei jää lähialale ühtegi maardlat, mida kavandatav tegevus võiks mõjutada. Lähim maardla asub projektalast ca 2,7 km kaugusel kagus (Vanavälja turbamaardla). Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 17 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Maa-ameti pinnakatte kaardirakenduse andmeil levib pinnakattes moreen. 2019. aastal Esprii OÜ poolt läbi viidud geoloogilise uuringu andmeil moodustab kasvupinnase peamiselt saviliiv (keskmine paksus 30 cm), kohati ka turvas (65-120 cm) ja savi (20-25 cm). Vastavalt põhjavee kaitstuse kaardile (1:400 000) on projektalal maapinnalt esimene aluspõhjaline põhjaveekiht maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud (keskmine reostusohtlikkus) (Joonis 15). Joonis 15. Esimese aluspõhjalise põhjaveekihi kaitstus (Maa-ameti põhjavee kaitstuse kaardi kaardirakendus, https://xgis.maaamet.ee/). EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuuri (edaspidi EELIS) andmetel asub projektalale lähim puurkaev (keskkonnaregistri kood PRK0051748) Ressaare katastriüksusel (kü tunnus 89201:007:0342). Puurkaev asub ca 14 m kaugusel olemasolevast maanteest ning jääb vahetult rajatava jalgtee äärde. 62 m sügavune puurkaev on rajatud 2013. aastal ning ammutab olmevee Kesk-Alam- Devoni põhjaveekogumist Ida-Eesti vesikonnas (põhjaveekogum nr 22). EELISe andmetel on puurkaevu ümber moodustatud hooldusala raadiusega 10 m, kuna puurkaevu veetarve on alla 10 m3 ööpäevas (Veeseadus § 154 lg 3). Hooldusala on puurkaevu ümbritsev maa-ala, mille eesmärk on vältida põhjavee saastumist. Veeseaduse § 154 lg 5 on loetletud tegevused, mis on puurkaevu hooldusalas keelatud, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht. Selle hulka kuuluvad eelkõige kogumiskaevud, käimlad, prügikastid, väetise- ja sõnnikuhoidlad, õlimahutid, kanaliseerimata saunad jne. 3.3. Keskkonna vastupanuvõime 3.3.1. Märgalad, jõeäärsed alad, jõesuudmed, rannad ja kaldad, merekeskkond Kooritsa ja Mähma tee vahel, tugimaaanteest ca 200 m kaugusel asub märgala (nimetu). Tänassilma jõe lähim kaugus projektalast on ca 220 m. Neid kavandatav tegevus ei mõjuta, kuna veerežiimi ei muudeta. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 18 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG 3.3.2. Pinnavormid, maastik, metsad Projektala paikneb maastikuliselt Sakala kõrgustiku idaservas. Sakala kõrgustik on vahelduva maastikuga, lainjad tasandikud vahelduvad sügavate ürgorgudega. Tänassilma-Viljandi-Raudna org on Viljandi maakonnas asuv Sakala kõrgustiku suurim ürgorg, mis eraldab kõrgustiku põhjaosa muust alast (Arold, 2005). Jalg- ja jalgrattatee ei mõjuta Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel kohaliku tähtsusega Tänassilma oru väärtusliku maastiku olemust ja eripära. Vaade jõeorule, ümbritsevatele põldudele ja küladele säilib. Piirnevate põllumaade/kultuurrohumaade kasutamist jalgtee rajamine ei piira. Projektala ja lähipiirkonna reljeef on tasane, maapinna kõrgus on ühtlase languga Märjamaa-Karu-Kärma maaparandusehitise eesvoolu suunas. Maapinna kõrgus kavandtava jalg- ja jalgrattatee asukohas varieerub ca 7 meetri ulatuses. Maa-ameti pinnakatte kaardirakenduse andmeil levib pinnakattes moreen. 2019. aastal Esprii OÜ poolt läbi viidud geoloogilise uuringu andmeil moodustab kasvupinnase peamiselt saviliiv (keskmine paksus 30 cm), kohati ka turvas (65-120 cm) ja savi (20-25 cm). Pinnakatte paksus kavandatava jalg- ja jalgrattateele lähimate puurkaevude (keskkonnaregistri kood PRK0051748, PRK0004626, PRK0050324) läbilõigete kirjelduse andmete alusel ulatub kuni 14 meetrini (savikas kruus, saviliiv kruusa ja munakatega, liivsavimoreen veeriste ja munakatega). Tänassilma jõe orus ulatub pinnakatte paksus 45 meetrini (savikas kruus munakatega, veeriseline liivsavi, turvas, saviliiv) (keskkonnaregistri kood PRK0009553, PRK0005167). Projektala asub Devoni Aruküla lademe (D2ar) avamusalal. Kavandatav jalgtee läbib Kooritsa ja Mähma tee vahelisel lõigul Tihase katastriüksusega (kü tunnus 89201:007:0319) piirneval alal ca 250 m pikkuses lõigus eraomandisse kuuluvat metsamaa kõlvikut. Maanteepoolsel alal on tegemist enamjaolt väheväärtusliku võsaga (foto 1). Foto 1. Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maantee ääres paiknev metsamaa kõlvik (maantee 60. kilomeetril) (Google Maps kaardirakendus, https://www.google.com/maps. Foto tegemise aeg: juuli 2019). Puude osakaal kõlvikus suureneb maanteest eemal (Metsaregistri andmeil peamiselt ca 40 aastased hallid lepad). EELIS andmeil seisuga 13.03.2020 ei jää projekteeritava teelõigu äärde ega lähiümbrusse ühtegi vääriselupaika. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 19 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG 3.3.3. Kaitstavad loodusobjektid, Natura 2000 võrgustiku alad Vastavalt looduskaitseseaduse § 4 lõikele 1 on kaitstavateks loodusobjektideks kaitsealad, hoiualad, kaitsealused liigid, kivistised ja mineraalid, püsielupaigad, kaitstavad looduse üksikobjektid ja kohaliku omavalitsuse tasandil kaitstavad loodusobjektid. Projektalal ega selle lähiümbruses ei ole EELISe andmebaasi andmetele tuginedes seisuga 13.03.2020 ühtegi kaitstavat ala, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, kaitsealuse taime-, looma- ega seenliigi elupaika ega liike. Lähim looduskaitsealune objekt asub teisel pool Tänassilma jõge ca 2,5 km kaugusel (Mursi pärnad (8)). Kavandataval tegevusel puudub seetõttu mõju looduskaitsealustele aladele, sh Natura 2000 võrgustiku aladele. 3.3.4. Alade, kus õigusaktidega kehtestatud nõudeid on ületatud või võidakse ületada Projektalal ega selle läheduses ei asu teadaolevalt ühtegi ala, kus oleks õigusaktidega kehtestatud nõudeid ületatud (nt jääkreostusobjekti). Välisõhus leviva müra normtasemed on sätestatud keskkonnaministri 16.12.2016 määruses nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Madala liiklussageduse tõttu Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme maanteel jääb liiklusmüra suure tõenäosusega maanteega piirnevatel müratundlikel aladel seadusandlusega kehtestatud normide piiresse. 3.3.5. Tiheasutusega alad Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee ei läbi tiheasustusala. Lähim kompaktse asustusega ala asub projekteeritavast teest ca 200 m kaugusel (Vaarika tee äärsed ja selle piirkonna eluhooned (peamiselt suvilad)). 3.3.6. Kultuuri- või arheoloogilise väärtusega alad Maa-ameti kultuurimälestiste kaardirakenduse andmetel (seisuga 13.03.2020) ei asu projektalal ega selle lähiümbruses ühtegi kultuurimälestist. Lähim kultuurimälestis paikneb ca 1,2 km kaugusel ida suunas tugimaantee läheduses (arheoloogiamälestis Asulakoht, registri nr 13369). Samuti ei paikne projektalal ega selle läheduses ühtegi muud arheoloogilise väärtusega ala. Maantee lähedal asub kaolm pärandkultuuri objekti – Kalmetu tuulik (reg. nr 892:TUV:002), Kalmetu veski (reg nr 892:VEV:002) ja Savihoone (reg. nr 892:SAM:001). Rajatav jalgtee nende säilimist ja seisundit ei mõjuta. 4. Tegevusega kaasnevad tegurid (heide vette, pinnasesse ja õhku ning müra, vibratsioon, valgus, soojus, kiirgus ja lõhn) Kavandatava tegevusega kaasnevad tegurid on seotud peamiselt ehitusperioodiga. Jalg- ja jalgrattatee rajamiseks kasutatakse seadmeid ja masinaid (ekskavaatorid, buldooserid, laadurid, kopad, veoautod, teerullid, kallurid), mis kasutavad kütuseid ning mille põletamisel paisatakse õhku heitgaase. Tegemist on marginaalsete kogustega, sest kasutatav masinapark ei ole suur. Asfaltsegus sideainena kasutatavast bituumenist (naftabituumen, bituumenemulsioon jt) lenduvad maantee asfalteerimisel välisõhku nii alifaatsed kui ka aromaatsed süsivesinikud, emulsiooni puhul ka lakibensiini ja HCl aurud. Tee pindamise käigus tekkivad lenduvate süsivesinike emissioonid on väikesed ning ei ole keskkonna seisukohalt olulised. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 20 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Eeltoodud järeldus kehtib ka masinate poolt tekitatava müra kohta. Tegemist on ajutise tegevusega, müra teke ja levimine lähimate elamuteni (mis asuvad Tänassilma külas maantee ääres) möödub pärast jalg- ja jalgrattatee valmimist. Seejärel jääb tekitatava müra allikaks maanteeliiklus. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist. Ehitustööde käigus ei heideta pinnasesse ega veekeskkonda saasteaineid, kui peetakse kinni vajalikest keskkonnanõuetest ja kasutatakse tehniliselt korras olevat masinaparki. Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda). Jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole seotud soojuse ja kiirguse tekitamisega. Kavandatava tegevuse ehitusperioodil võib kaasneda ehitustööde tsooni valgustamine (vajadusel pimedal ajal tööde teostamiseks). Projektiga ei ole ette nähtud tee äärde valgustite paigaldamist. Mõningasel määral tekitatakse vibratsiooni, mis on seotud teemuldes kasutatava killustikaluse tihendamisega. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline, möödub peale tööde tegemist ja on seega ka ebaoluline. Jalg- ja jalgrattatee ei kuulu ehitise hulka, mille kasutamine võiks põhjustada põhjavee reostumise ohtu. Ehitustööd ei kujuta otsest ohtu pinnasele ja põhjaveele, kuna eeldatakse, et tööde teostamiseks kasutatakse tehniliselt korrasolevat masinaparki, millest ei leki kütust ega teisi kemikaale ning ühtlasi järgitakse ohutuseeskirju. Esimene aluspõhjaline põhjaveekiht on projektalal maapinnalt lähtuva reostuse eest keskmiselt kaitstud üsna paksu pinnakatte ja pinnakatet ning esimest aluspõhjalist veekihti eraldava Narva regionaalse veepideme (D2nr) tõttu. Sellest tulenevalt on ka ehitustööde käigus aset leidvate lekete esinemisel põhjavee reostumise oht väike. Samas on kaitseta kvaternaarisetetes leviv põhjavesi, mida kasutavad ümbruskonna elanikud joogiveeks (kasutavad salvkaevusid). Seetõttu peavad ehitustööd olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinnasesse, pinna- ja põhjavette. Pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada kvaternaarisetetes leviva põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega. Ressaare katastriüksusel paikneva puurkaevu vahetus ümbruses veekeskkonnale ohtlike ainete jõudmise leviku teekond põhjavette on kiirem (lihtsustatud), kuna kaevu konstruktsiooni elementidega on Narva regionaalne veepide (D2nr) läbi lõigatud. Kuna jalgtee rajamiseks eraldatud katastriüksus asub puurkaevule väga lähedal, piirneb otseselt maanteega ning ei ole võimalik antud asukohas jalgteed väljaspoole puurkaevu hooldusala projekteerida, on puurkaevu hooldusalas ehitustööde läbiviimisel vajalik erilist tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgmisele, et ei kaasneks kütuste, asflabituumeni, õlide või muude ohtlike ainete/kemikaalide mahavalgumist ja voolamist pinnasesse, millega võiks kaasneda risk selle jõudmiseks põhjavette. Projektalale jääb maaparandussüsteemi eesvool, mille reostumise vältimiseks on ehitustööde käigus oluline kinni pidada veekaitselistest nõuetest, mis puudutavad eelkõige truubi paigaldamist veekogusse, samuti kütuste kasutamist ja asfalteerimistöid. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 21 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Jalg- ja jalgrattatee mulde rajamisega ei muudeta ümbritsevate alade pinnases niiskustingimusi ega veerežiimi. Projektala lõpuosas rajatavad kraavid tagavad valgvee kokkukogumise. Projektiga on ette nähtud rajatava jalgtee alla truubi rajamine, millega tagatakse takistusteta maaparandussüsteemi eesvooluks olevas kraavis vee kokku kogumine ja juhtimine Tänassilma jõkke. Osaliselt eesvoolu ümbertõstmine ei mõjuta (halvenda) vee ärajuhtimise tingimusi. Ehitusaegsed laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ning masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele ning kaevudele lähemal kui 10 m. Jalg- ja jalgrattatee muldkeha rajamisel muudetakse selle asukohas pinnase struktuuri ja omadusi, kuid arvestades tööde mastaapsust, ei kaasne sellega olulist negatiivset mõju. Seda enam, et uus tee rajatakse maantee äärde, kuhu ulatuvad suuresti maanteelt lähtuvad kahjulikud mõjutused (lumetõrjesool, tahked osakesed (rehvipuru, tolm, tahked osakesed heitgaasidest)). 4.1. Jäätmed ning nende käitlemine Kavandatava tegevuse elluviimisel tekib kasvupinnase väljakaevamisel ehituseks sobimatut pinnast ja raadamistöödel raiejäätmeid. Projektiga on ette nähtud kasvualuse rajamiseks eelnevalt kooritud kasvupinnase kasutamist, millest on kivid välja sõelutud ja see vastab kasvualusele esitatud nõuetele. Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida. Uue mulde rajamise alt eemaldatav kasvupinnas taaskasutatakse haljastamisel mullatööde käigus maksimaalses ulatuses, millega on võimalik vähendada jäätmeteket. Ehitustöödel tuleb silmas pidada järgnevat: ● kogu ehituspraht ja muud tekkivad jäätmed tuleb kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud; ● kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega; ● ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või üles kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada. Ehitustööde käigus võib tekkida ka olmejäätmeid ning ehitusmasinate tööga (kasutamisega) seonduvaid jäätmeid (vanaõli). Tekkivad jäätmed tuleb liigiti kokku koguda ja anda üle jäätmekäitlusettevõttele. 5. Tegevusega kaasnevate avariiolukordade esinemise võimalikkus, sh heite suurus Ehitusaegsel perioodil ei ole ette näha avariiolukordade esinemist, kuna jalg- ja jalgrattatee ning sellega kaasnevate tööde läbiviimisel ei häirita ega takistata kuidagimoodi liiklust tugimaanteel. Paari uue mahasõidutee rekonstrueerimine (olemasoleva asfalttee pikendamine) on ajutine ning häiringust on ehitusperioodil potentsiaalselt mõjutatud üksnes nende mahasõitude reaalsed kasutajad. Truupide paigaldamisega ei häirita samuti liiklust. Avariiolukordade tekkimise tõenäosus on väga madal. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 22 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Sellest hoolimata on ehitustöövõtja kohustatud järgima erinevatel tööetappidel väljatöötatud ohutuseeskirju ning välistama riske vastavate kavade (eelkõige keskkonnajuhtimiskava) ja märgistega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele. Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Jalg- ja jalgrattatee kasutusperioodil on avariiolukordade (peamiselt liiklusõnnetuste toimumise) risk võrreldes praegusega väiksem, sest kergliiklejad ei kasuta erinevate sihtpunktide vahel liiklemiseks enam maanteepeenart. Sõiduteest eraldatud jalg- ja jalgrattatee rajamise tagajärjel suureneb nii kergliiklejate kui ka maanteel mootorsõidukitega liiklejate ohutus. 5.1. Tegevuse seisukohast asjakohaste suurõnnetuste või katastroofide oht, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide oht Jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole seotud hädaolukorra seaduse, jäätmeseaduse ega kemikaaliseaduse mõistes suurõnnetuste või katastroofide ohuga, sh kliimamuutustest põhjustatud suurõnnetuste või katastroofide ohuga. Need kliimamuutuste tagajärjed, mis võiksid mõjutada kavandatud tegevust ehitus- või kasutusperioodil, ei ulatu antud piirkonda. 6. Inimese tervis ja heaolu Jalakäijate ja jalgratturite autoliiklusest eraldamine parandab maanteelõigul liiklejate, samuti kergliiklejate liiklusohutust. Tõuseb liiklusohutus ja -mugavus, millest võidavad nii kohalikud inimesed kui ka läbisõidul olevad inimesed. Jalg- ja jalgrattatee rajamine soodustab lähiliikumisi tegema jalgsi või jalgrattaga. Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei takistaks ega mõjutaks oluliselt nende tavapärast elukorraldust. Töödega kaasneb müra ja vibratsioon (allikaks eelkõige ehitusmasinad), kuid tegemist on lühiajalise mõjuga, mis ei levi ehitusalast väga kaugele ja mis möödub peale tööde teostamist. Kasutada tuleb tehniliselt korras olevaid masinaid, mis vähendavad müra tekkimist. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna ning ehitusmasinatest tekib heitgaase, kuid needki mõjud on lühiajalised ja mööduvad tööde lõppedes. 7. Keskkonnamõju olulisuse hinnang Planeeritavate tegevuste keskkonnamõjud võivad avalduda pigem ehitusstaadiumis, mil mõju suuruse ja ulatuse määrab kehtestatud keskkonnaabinõudest, ohutusreeglitest ja heast ehitustavast kinnipidamine ehitustööde käigus. Ehitusaegsed mõjud maanteega piirneva ala elanikele avalduvad peamiselt häiriva müra ja mõningase õhusaaste näol, mis on seotud jalg- ja jalgrattatee ehtustöödega kui ka ehitusmaterjale vedavate autode liiklemisega. Ehitustööde mõjuala on lokaalne ja seotud teemaa-ala ja selle vahetu ümbrusega. Ehitusaegsed mõjud on pigem väheolulised, sest suuremahulist ehitustegevust ei kavandata ja tööde teostamise aeg on ajutine ning möödub pärast tööde teostamist. Kuna kavandatava tegevuse eesmärk on liiklusohutuse taseme tõstmine, siis on kasutusaegsed mõjud inimese tervisele ning heaolule kindlasti positiivsed. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 23 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Kavandatava tegevusega olemasolevat ja strateegiliste planeerimisdokumentidega teadaolevat planeeritavat maakasutust ei muuda ega mõjutata, kuna jalg- ja jalgrattatee rajatakse maantee kõrvale selleks otstarbeks välja mõõdetud ja eraldatud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele. Osaliselt kasutatakse transpordimaa sihtotstarbega maaüksuseid küll põllumaadena, ent tõenäoliselt oli selles osas kokkulepe, et see toimub kuni tee rajamiseni. Maaeraldus on vaja teha üksnes rajatava lõigu alguses Veski (kü tunnus 89201:007:0167) katastriüksusest (ca 200 m2), mille osas on tehtud kokkulepe maaomanikuga. Maaeraldus ei ole sedavõrd mastaapne, et mõjutaks oluliselt praeguse maakasutuse jätkamist. Veski kinnistul paiknevale hoonele rajatakse jalgtee väga lähedale. Eelhinnangu tegijale teadaolevalt käesoleval ajal hoonet elamiseks ajal ei kasutata, kuid see ei välista sellel otstarbel hoone kasutamist tulevikus. Seetõttu on kavandatud jalgtee ja hoone vahele 2 m kõrgune aed, mis ühtaegu leevendab maanteelt lähtuvaid mõjutusi (visuaalne mõju ja liiklusmüra). Uue jalg- ja jalgrattatee rajamiseks kasutatakse loodusvarasid (kruus, killustik, liiv, muld jt). Täpsed asukohad, kust tee ehitamiseks vajalikke maavarasid vedama hakatakse, selguvad pärast ehitushanke läbiviimist. Üldjuhul hangitakse materjal riiklikest maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eelnevalt hinnatud. Kuna uue jalg- ja jalgrattatee lõigu rajamise pikkus on ainult 1,523 km, siis ei ole see kokkuvõttes kuigivõrd ressursimahukas ning ei sea ohtu maavaravarude varustuskindlust. Mõju kohalike elanike heaolule ja tervisele on positiivne tänu sõiduteest eraldiseisva jalg- ja jalgrattatee rajamisega, mis võimaldab liikuda auto asemel ohutult jalgsi või jalgrattaga. Kavandatud tegevusel puudub potentsiaalne piiriülene mõju ning mõju Natura 2000 võrgustiku alale. Samuti ei ole seoses kavandatud tegevustega ja muu ümbritseva ala planeeringute elluviimisega ette näha negatiivse kumulatiivse mõju ilmnemist. Arvestades jalg- ja jalgrattatee projektiga ette nähtud tööde iseloomu, ulatust ja suurust ning sellest lähtuvalt tööde mõjuala suurust ja ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust ja pöörduvust, kavandatava tegevuse koosmõjusid muude asjakohaste toimuvate või mõjualas planeeritavate tegevustega ning ebasoodsa mõju tõhusa ennetamise, vältimise, vähendamise ja leevendamise võimalusi ei ole kavandataval tegevusel keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 31 lõikes 2 kirjeldatu põhjal otsest või kaudset mõju, mistõttu ei ole keskkonnamõju hindamise algatamine vajalik. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 24 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG 8. Kokkuvõte ja järeldused Käesolev keskkonnamõju hindamise eelhinnang (edaspidi ka eelhinnang) on koostatud 07.11.2019 Esprii OÜ poolt e-maili teel esitatud tellimuse alusel. Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. aasta määrusega nr 224 “Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 p 8 kohaselt tuleb KMH vajalikkuse eelhinnang anda tee rajamisel. See puudutab ka jalg- ja jalgrattateed. Eelhinnangu eesmärk on hinnata, kas põhimaantee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel võib avalduda eeldatavalt oluline negatiivne mõju looduskeskkonnale ja/või inimese tervisele ja heaolule ning varale ning kas oleks seega vajalik algatada ja läbi viia avalikkuse osalusel vastavalt kehtestatud menetlusprotseduurile keskkonnamõju hindamine või mitte. Käesoleva eelhinnangu eesmärk on anda otsustajale (Maanteeamet) vajalikku informatsiooni, kas eeldatavalt on tegemist olulis(t)e keskkonnamõju(de)ga või mitte ja seega on aluseks haldusakti koostamisel keskkonnamõju hindamise algatamise või mittealgatamise kohta. Tulenevalt KeHJS § 11 lg 22 peab otsustaja enne keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. KMH eelhinnang on koostatud Tellija poolt esitatud põhiprojekti lahendusele (joonised seisuga 09.03.2020 ja seletuskiri seisuga 13.03.2020). Käesolev eelhinnang on koostatud Tellija (Esprii OÜ) poolt esitatud põhiprojekti lahendusele faasis, mis võimaldab hinnata kõiki projektiga kaasnevaid asjakohased mõjusid. Tellija poolt on esitatud lahendus, kus on ära näidatud jalg- ja jalgrattatee täpne asukoht, teekatendite tüübid, mahasõiduteed piirnevatele katastriüksusele, vajaliku maaeralduse piir, projekteeritud haljastus, raadamise ala (sh likvideeritavad üksikpuud), kraavid, aiad, torupiire, truubid, säilitatavad ja ehituse ajal kaitstavad puud ning liiklusmärgid. Projektis käsitletav teelõik jääb Viljandi maakonna Viljandi valla Tänassilma ja Mähma küla territooriumile. Eelhinnangu objektiks oleva 1,523 km pikkuse projekteeritava jalg- ja jalgrattatee lõik saab alguse põhimaantee nr 92 58,77. kilomeetril Tänassilma külas, Kalmetu bussipeatuse ja Kaunismäe kaupluse juurest kohas, kus lõppeb olemasolev Tänassilma küla läbiv jalg- ja jalgrattatee. Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee lõppeb Mähma külas, vahetult enne ristumist kohaliku Kooritsa teega. Projekteeritav jalg ja jalgrattatee kulgeb paralleelselt riigiteega nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme, jäädes sellest 11-13 meetri kaugusele. Arvestades olemasolevate katastriüksute piire, on jalg- ja jalgrattatee lõigu alguses (PK 0+00 kuni PK 1+00) maanteele lähemale projekteeritud ning on maanteest eraldatud ca 2,5 m laiuse haljasribaga. Vastavalt Maanteeameti poolt koostatud tehnilisele kirjeldusele riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamiseks on põhiprojekti eesmärk riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770 – 60,280 kergliiklejate turvalisuse tõstmine, projekteerides tehniliselt optimaalsed ja finantsiliselt mõistlikud lahendused. 1,523 km pikkune projekteeritav jalg- ja jalgrattatee on jätkuks Tänassilma küla läbivale jalg- ja jalgratta teele. Rajatav jalg- ja jalgrattatee jääb varasemalt välja mõõdetud (eraldatud) kaheteistkümnele (12) 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme tee transpordimaa sihtotstarbega katastriüksustele, mis asuvad Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 25 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG olemasoleva maantee parempoolsel (põhjapoolsel) küljel. Nimetatud katastriüksused on moodustatud 2012. aastal jalg- ja jalgrattatee rajamise võimaldamiseks maantee kõrvale. Jalg- ja jalgrattatee on projekteeritud transpordimaa sihtotstarbega katastriüksuste põhjapoolsele küljele ning on sõiduteest eraldatud 11 – 13 m laiuse haljastatud eraldusribaga. Arvestades katastriüksuste piire on projektala alguses (PK 0+00 kuni PK 1+00) erilahendusena kergliiklustee maanteele lähemale projekteeritud, olles viimasest eraldatud ca 2,5 m laiuse haljasribaga. Sellel lõigul on jalg- ja jalgrattatee rajamiseks vaja võõrandada maad Veski katastriüksusest (kü tunnus 89201:007:0167). Maaeralduse piir ulatub praktiliselt kinnistul asuva hooneni, mistõttu on katastriüksusele ette nähtud rajada puidust piirdeaeg kõrgusega 2 m. Juurdepääs Veski katastriüksusele on projekteeritud Veski ja Ressaare (kü tunnus 89201:007:0342) katastriüksuste vahelt olevalt reformimata riigimaalt. Jalg- ja jalgrattatee rajamisega tagatakse maanteelt senised juurdepääsud piirnevatele kinnistutele. PK 11+50 kuni 12+00 juures tõstetakse osaliselt ümber alal olev kraav ja rajatakse truup jalg- ja jalgrattatee alt. Tagamaks inimeste pääsemise teisel pool maanteed paiknevatesse bussipeatustesse on PK 6+06, PK 9+04 ja PK 12+75 projekteeritud kergliiklusteelt juurdepääsud maanteele, PK 8+02 ja PK 13+73 kohal on bussipeatused ühendatud kergliiklusteega. Riigitee nr 92 Tartu – Viljandi – Kilingi-Nõmme ja Mähma tee ristmikul on projektiga ette nähtud reguleerimata ülekäigukoht. Kavandatav tegevus ei ole otseselt vastuolus Viiratsi valla üldplaneeringuga, kuna ei mõjuta maanteelõigu toimimist ilusa teelõiguna ega reserveeritud puhkealale hoonete rajamist. Projekteeritav jalg- ja jalgrattatee suurendab Viljandi valla arengukavas püstitatud eesmärki suurendada turvalisust liikluses. Viljandi maakonnaplaneeringuga 2030+ on projektalaga hõlmatud lõigul ette nähtud kergliiklustee väljaehitamine I ehitusjärjekorras. Antud lõigul on kergliiklustee rajamist põhjendatud sellega, et vajalik on tagada maakondliku keskuse ühendamine tagamaaga, parem teenuste kättesaadavus elanikele ja liiklusohutus. Maakonnaplaneeringus on toodud üldised põhimõtted kergliiklusteede rajamiseks, mida põhiprojektis on arvestatud. Projektialal ei ole teadaolevalt toimumas selliseid tegevusi, mis võiksid takistada, häirida või muud moodi mõjutada maantee äärde jalg- ja jalgrattatee rajamist, samuti puudub vastupidine mõju. Jalg- ja jalgrattatee ei mõjuta Kuudeküla ja Tänassilma küla vahel kohaliku tähtsusega Tänassilma oru väärtusliku maastiku olemust ja eripära. Vaade jõeorule, ümbritsevatele põldudele ja küladele säilib. Piirnevate põllumaade/kultuurrohumaade kasutamist jalgtee rajamine ei piira. Projektalal ega lähiümbruses ei ole EELISe andmebaasi andmetel ühtegi kaitstavat ala, sh Natura 2000 võrgustikku kuuluvat ala, kaitsealuse taime-, looma- ega seenliigi elupaika ega liike, samuti ei asu alal ega lähiümbruses ühtegi kultuuriväärtuslikku objekti ega ala. Ehitusetapil avaldavad mõju praegusest suurem müratase ning asfalteerimisel lõhna teke ja levik. Need on ajutise iseloomuga ning kaovad pärast jalg- ja jalgrattatee valmimist. Seejärel jääb tekitatava müra allikaks maanteeliiklus. Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 26 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG Ehitustööde käigus ei heideta pinnasesse ega veekeskkonda saasteaineid, kui peetakse kinni vajalikest keskkonnanõuetest ja kasutatakse tehniliselt korras olevat masinaparki. Jalg- ja jalgrattatee rajamine ei ole seotud soojuse ja kiirguse tekitamisega. Mõningasel määral tekitatakse vibratsiooni, mis on seotud teemuldes kasutatava killustikaluse tihendamisega. Mõju on ajutine ja ei levi ehitusobjektist kuigi palju kaugemale. Asfalteerimistööd põhjustavad teatavas ulatuses ebameeldivat lõhna, kuid see mõju on lühiajaline, möödub peale tööde tegemist ja on seega ka ebaoluline. Jalg- ja jalgrattatee ei kuulu ehitise hulka, mille kasutamine võiks põhjustada põhjavee reostumise ohtu. Ehitustööd ei kujuta otsest ohtu pinnasele ja põhjaveele, kuna eeldatakse, et tööde teostamiseks kasutatakse tehniliselt korrasolevat masinaparki, millest ei leki kütust ega teisi kemikaale ning ühtlasi järgitakse ohutuseeskirju. Ehitustööde käigus aset leidvate lekete esinemisel on põhjavee reostumise oht väike. Samas on kaitseta kvaternaarisetetes leviv põhjavesi, mida kasutavad ümbruskonna elanikud joogiveeks (kasutavad salvkaevusid). Seetõttu peavad ehitustööd olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinnasesse, pinna- ja põhjavette. Pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada kvaternaarisetetes leviva põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega. Ressaare katastriüksusel paikneva puurkaevu vahetus ümbruses veekeskkonnale ohtlike ainete jõudmise leviku teekond põhjavette on kiirem. Puurkaevu hooldusalas ehitustööde läbiviimisel on vajalik erilist tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgmisele, et ei kaasneks kütuste, asflabituumeni, õlide või muude ohtlike ainete/kemikaalide mahavalgumist ja voolamist pinnasesse, millega võiks kaasneda risk selle jõudmiseks põhjavette. Projektalale jääb maaparandussüsteemi eesvool, mille reostumise vältimiseks on ehitustööde käigus oluline kinni pidada veekaitselistest nõuetest, mis puudutavad eelkõige truubi paigaldamist veekogusse, samuti kütuste kasutamist, samuti asfalteerimistöid. Jalg- ja jalgrattatee mulde rajamisega ei muudeta ümbritsevate alade pinnases niiskustingimusi ega veerežiimi. Projektala lõpuosas rajatavad kraavid tagavad valgvee kokkukogumise. Projektiga on ette nähtud rajatava jalgtee alla truubi rajamine, millega tagatakse takistusteta maaparandussüsteemi eesvooluks olevas kraavis vee kokku kogumine ja juhtimine Tänassilma jõkke. Osaliselt eesvoolu ümbertõstmine ei mõjuta (halvenda) vee ärajuhtimise tingimusi. Keskkonnamõju eelhinnangus käsitletud aspektide kirjeldamisel on arvesse võetud võimaliku mõju suurust, ruumilist ulatust, kestust, sagedust ja pöörduvust, toimet, kumulatiivsust ning mõjude ilmnemise tõenäosust. Piiriülest mõju projektiga kavandatav tegevust kaasa ei too, samuti ei kaasne mõju looduslikule mitmekesisusele ega Natura 2000 võrgustiku aladele. Kavandatava tegevusega ei kaasne olulist negatiivset keskkonnamõju projekti ala ja lähiümbruse keskkonnale ega inimese tervisele ja heaolule, kui järgitakse kõiki keskkonnakaitse nõudeid, ohutusnõudeid ja järgnevalt esitatud soovitusi. Tehnilise infrastruktuuri kaasajastamine loob aluse kohalikule arengule, inimeste heaolule ja liiklusohutuse ja sõidumugavuse tõstmisele. Maanteeliiklusest eraldatud jalg- ja Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 27 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG jalgrattatee rajamine tõstab liiklusohutust ja -mugavust, millest võidavad eelkõige kohalikud inimesed kui ka maanteel liiklejad. Soovitused, mida tuleks rakendada põhiprojektiga kavandatavate tegevuste elluviimisel negatiivse keskkonnamõju ärahoidmiseks või leevendamiseks, ning kohustused, mida tuleb järgida, on alljärgnevad:  Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele.  Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade esinemise võimalusi ning ohtu inimese tervisele ja heaolule. Samuti peab ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus tagama avariiolukordade ohu vältimise.  Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinnasesse, pinna- ja põhjavette. Pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega.  Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.  Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).  Kuna jalgtee rajamiseks eraldatud katastriüksus asub Ressaare katastriüksusel asuvale puurkaevule väga lähedal, katastriüksus piirneb otseselt maanteega ning ei ole võimalik antud asukohas jalgteed väljaspoole puurkaevu hooldusala projekteerida, on puurkaevu hooldusalas ehitustööde läbiviimisel vajalik erilist tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgimisele, et ei kaasneks kütuste, asflabituumeni, õlide või muude ohtlike ainete/kemikaalide mahavalgumist ja voolamist pinnasesse, millega võiks kaasneda risk selle jõudmiseks põhjavette ja põhjavee reostumine.  Ehitusaegsed laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ning masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele ning kaevudele lähemal kui 10 m.  Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei takistaks ega mõjutaks oluliselt nende tavapärast elukorraldust.  Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist, õhusaaste ja vibratsioonitaseme ülemäärast suurenemist.  Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga kokkuleppele muul moel käidelda. Uue mulde rajamise ja olemasoleva laienduse alt eemaldatav kasvumuld tuleb võimalusel kasutada haljastamistöödel. Kogu ehituspraht ja muud jäätmed tuleb kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 28 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG  Märjamaa-Karu-Kärma maaparandussüsteemi eesvoolu osaline ümbertõstmine ja uue truubi paigaldamine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Ehitustööd tuleb läbi viia selliselt, et oleks välditud ehitusmaterjalide, samuti jäätmete, kasutatavate kütuste ja muude kemikaalide sattumine kraavivette. Nõuetest kinnipidamine on oluline ka kraavi kaldaalal.  Kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega.  Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.  Kõik ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada.  Vältida tuleb võõrliikide kasutamist teepervede haljastamisel. Arvestades käesoleva eelhinnangu peatükkides 2 – 6 esitatut leiab käesoleva eelhinnangu koostaja, et riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojektiga kavandatud tegevusele ei ole vajalik algatada keskkonnamõju hindamist, sest kavandatav tegevus ei too eeldatavalt kaasa olulist keskkonnamõju ning kavandatava tegevusega ei kaasne eraldi ega koos muude tegevustega eeldatavalt olulist ebasoodsat mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse-eesmärkidele. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 29 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Riigitee nr 92 Tartu ‒ Viljandi ‒ Kilingi-Nõmme km 58,770-60,280 jalgratta- ja jalgtee rajamisega kaasneva keskkonnamõju hindamise EELHINNANG 9. Kasutatud materjalid Õigusaktid, eeskirjad ja kavad 1. Atmosfääriõhu kaitse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 15.06.2016. 2. „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“, keskkonnaministri 16.08.2017 määrus nr 31. 3. Eesti territooriumi haldusjaotuse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.1995. 4. Viljandi maakonnaplaneering 2030+, kehtestatud riigihalduse ministri 06.04.2018 käskkirjaga nr 1.1- 4/75. 5. Hädaolukorra seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 08.02.2017. 6. Jäätmeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 28.01.2004. 7. Kemikaaliseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 29.10.2015. 8. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 22.02.2005. 9. Keskkonnavastutuse seadus, vastu võetud Riigikogu poolt 14.11.2007. 10. Looduskaitseseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 21.04.2004. 11. Viiratsi valla üldplaneering, kehtestatud Viiratsi Vallavolikogu 30.03.2007 määrusega nr 5. 12. Viljandi valla arengukava aastateks 2019 – 2025. Vastu võetud Viljandi Vallavolikogu 26.09.2018 määrusega nr 41. 13. „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu“, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005 määrus nr 224. 14. Veeseadus, vastu võetud Riigikogu poolt 30.01.2019. 15. „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid”, keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71. Muud allikad 1. Eesti Maastikud. Arold, I., 2005. 2. EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem - Keskkonnaregister): Keskkonnaagentuur, andmed seisuga 13.03.2020. 3. Maa-ameti kaardirakendused, http://xgis.maaamet.ee. 2019, 2020. 4. Riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojekt. OÜ Esprii, töö nr 191101. Seletuskiri ja joonised (asendiplaan ja liikluskorraldus, nr 3.1-3.4) seisuga 09.03.2020. 5. Riiklik Teeregister, https://teeregister.riik.ee. Kobras AS töö nr 2019-266 Objekti aadress: Viljandi maakond, Viljandi vald, 30 / 30 Tänassilma ja Mähma küla Keskkonnaamet Põllumajandusamet 15.06.2020 nr 15-1/20-0021/28160-1 Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi- Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõude kooskõlastamiseks esitamine Maanteeamet algatas ehitusloa menetluse riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77- 60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojekt“ (töö nr 191101). Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee ehitus riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,770–60,280 Tänassilma-Mähma lõigul, et tõsta kergliiklejate liiklusohutuse taset. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/15qWcB0gJoiT01b. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu koos keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse eelnõuga. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 25.06.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Ave Kallo poole (tel +372 55944304, e-post [email protected]). Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Ave Kallo projektijuht projekteerimise talitus Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lisa. Tee ehitusloa korraldus ja KMH algatamata jätmine (eelnõu)_92 KLT (eelnõu) 55944304 [email protected] 2 (2) EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas pp.kk.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 92 Tartu–Viljandi– Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77- 60,28 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjadel (katastritunnused 89201:007:0137; 89201:007:0323; 89201:007:0343; 89201:007:0339; 89201:007:0337; 89201:007:0329; 89201:007:0305; 89201:007:0327; 89201:007:0320; 89201:007:0348; 89201:007:0360; 89201:007:0353) Viljandi maakonnas Viljandi vallas Tänassilma ja Mähma külas. Maanteeameti 30.04.2020. a korraldusega nr 1-3/20/071 on antud projekteerimistingimused riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,770–60,280 jalgratta- ja jalgtee põhiprojekti koostamiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt OÜ Esprii tööle nr 191101 „Riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi-Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojekt“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 01.10.2020. a nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/15qWcB0gJoiT01b. Projekti eesmärk on jalgratta- ja jalgtee ehitus riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,770–60,280 Tänassilma-Mähma lõigul, et tõsta kergliiklejate liiklusohutuse taset. 2. MENETLUSE KÄIK Maanteeamet otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse vastavalt EhS § 42 lõikele 2. Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lg 2 punkti 10 alusel, kui kavandatav tegevus ei kuulu seaduse § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas infrastruktuuri ehitamisel või kasutamisel on oluline keskkonnamõju. KeHJS § 6 lg 2 punkti 10 täpsustab Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määrus nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkt 8. Projektiga on kavandatud uue jalgratta- ja jalgtee ehitus. 2 KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 3) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. KeHJS § 23 lõigete 1 ja 2 ning § 11 lõike 22 alusel küsis Maanteeamet keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise kohta seisukoha asjaomastelt asutustelt: 1. Keskkonnaamet; 2. Põllumajandusamet. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 38 lõike 1, § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ §14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8 ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad korralduse andmise osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata põhimaantee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse korraldusega esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisaks 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti Lääne regiooni teehoiu osakond. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 3 6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Mart Michelis juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Riigitee nr 92 Tartu‒Viljandi‒Kilingi-Nõmme km 58,77‒60,28 jalgratta- ja jalgtee tee ehitusluba Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel (lisatakse korraldusele) Lisa 3. KMH_eelhinnang_Tartu-Viljandi-Kilingi-Nõmme_jalgtee EELNÕU Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee ehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☒ avalikult kasutatav tee ☒ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☐ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number ………………………. Tee ehitusloa andmise kuupäev ……………………….. Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused  Ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus peab tagama avariiolukordade vältimise. Ehitusperioodil vastutab töövõtja keskkonnakaitse eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele, määrustele, nõuetele ning juhistele.  Kavandatav tegevus peab olema korraldatud selliselt, et välistada hilisemaid avariiolukordade esinemise võimalusi ning ohtu inimese tervisele ja heaolule. Samuti peab ehitusaegne töö- ja liikluskorraldus tagama avariiolukordade ohu vältimise.  Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumise oht pinnasesse, pinna- ja põhjavette. Pinnasesse sattunud kütus ja kemikaalid võivad kergesti reostada põhjavee ja selle looduslik isepuhastamine võib olenevalt vette sattunud ainetest ja kogustest võtta väga kaua aega.  Ehitusperioodil on soovitatav õlide või muude kemikaalide käitlemiseks, sh tankimiseks, ette näha kindel ala, mis ei oleks puurkaevude, salvkaevude ega veekogude lähedal.  Prognoositud suurte sademete korral ei tohiks asfaldiga katmistöid teostada, sest sademetega esineb oht sideainena kasutatava bituumen(emulsiooni) sattumiseks maanteega piirnevatele aladele (bituumen ei jõua kõvastuda).  Kuna jalgtee rajamiseks eraldatud katastriüksus asub Ressaare katastriüksusel asuvale puurkaevule väga lähedal, katastriüksus piirneb otseselt maanteega ning ei ole võimalik antud asukohas jalgteed väljaspoole puurkaevu hooldusala projekteerida, on puurkaevu hooldusalas 2 ehitustööde läbiviimisel vajalik erilist tähelepanu pöörata veekaitseliste nõuete järgimisele, et ei kaasneks kütuste, asfaltbituumeni, õlide või muude ohtlike ainete/kemikaalide mahavalgumist ja voolamist pinnasesse, millega võiks kaasneda risk selle jõudmiseks põhjavette ja põhjavee reostumine.  Ehitusaegsed laod, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad ei tohi olla rajatud lähemale kui 50 meetrit kaevudest ning masinate hooldustöid ja tankimist ei tohi teha ebatasasel pinnal ja veekogudele ning kaevudele lähemal kui 10 m.  Ehitustööd peavad olema korraldatud selliselt, et see ei põhjustaks inimeste tervisele ohtu ning ei takistaks ega mõjutaks oluliselt nende tavapärast elukorraldust.  Tööde tegemisel tuleb kasutada tehniliselt korras olevaid masinad, mis vähendavad müra tekkimist, õhusaaste ja vibratsioonitaseme ülemäärast suurenemist.  Raiejäätmed (langetatud puud, kännud, võsa, oksad) tuleb likvideerida või maaomanikuga kokkuleppele muul moel käidelda. Uue mulde rajamise ja olemasoleva laienduse alt eemaldatav kasvumuld tuleb võimalusel kasutada haljastamistöödel. Kogu ehituspraht ja muud jäätmed tuleb kokku korjata ja käidelda vastavalt kehtivatele nõuetele (üle anda käitlemiseks vastavat õigust omavatele ettevõtetele). Ehitusjäätmete matmine või põletamine on rangelt keelatud.  Märjamaa-Karu-Kärma maaparandussüsteemi eesvoolu osaline ümbertõstmine ja uue truubi paigaldamine tuleb kooskõlastada Põllumajandusametiga. Ehitustööd tuleb läbi viia selliselt, et oleks välditud ehitusmaterjalide, samuti jäätmete, kasutatavate kütuste ja muude kemikaalide sattumine kraavivette. Nõuetest kinnipidamine on oluline ka kraavi kaldaalal.  Kasutuskõlblike materjalide ladustamised tuleb kooskõlastada Maanteeameti ja maaomanikega.  Ehitustööde lõpetamisel tuleb likvideerida (lammutada või ülesse kaevata) kõik ajutised rajatised, lammutustöödel tekkivad jäätmed tuleb objektilt teisaldada.  Kõik ehitustööde käigus rikutud haljasalad tuleb taastada.  Vältida tuleb võõrliikide kasutamist teepervede haljastamisel. 1. Andmed tee kohta Riigitee nr 92 Tartu–Viljandi–Kilingi-Nõmme km 58,77-60,28 jalgratta- ja jalgtee 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi OÜ Esprii 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 12566284 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Kaisla 3 Tallinn 13516 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon +372 502 6788 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 92 Tartu - Viljandi - Kilingi- Nõmme km 58,77 - 60,28 jalgratta - ja jalgtee põhiprojekt 2.7 Tee ehitusprojekti number 191101 (allkirjastatud digitaalselt)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel