KIILI VALLAVALITSUS
KORRALDUS
Kiili 9. juuni 2020 nr 187
Projekteerimistingimuste määramine ehitusprojekti koostamiseks
Sausti tee 37, Sausti küla
Korraldus antakse ehitusseadustiku § 26 lg 2 p 1, planeerimisseaduse § 125 lg 5 p 1 ja p 2 ja Kiili
Vallavolikogu 16.05.2013 otsuse nr 26 “Kiili valla üldplaneeringu kehtestamine” alusel,
arvestades 26.03.2020 esitatud taotlust nr 1911002/12610.
26.03.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/12610,
millega soovitakse projekteerimistingimusi Sausti tee 37 (katastritunnus 30501:001:0129) krundile
elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata. 01.04.2020 seisuga
ehitisregistri andmetel põhjal krundil hooned puuduvad.
Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus on esitatud käesoleva korralduse
lisas nr 1.
Kokkuvõttes ei esine Kiili Vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid
projekteerimistingimuste andmata jätmise.
1. Väljastada projekteerimistingimused ehitusprojekti koostamiseks asukohaga Kiili vald, Sausti
küla, Sausti tee 37, katastritunnus 30501:001:0129.
2. Edaspidisel krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.
3. Käesoleva korralduse peale on õigus esitada halduskohtule kaebus halduskohtumenetluse
seadustikus sätestatud korras 30 päeva jooksul korralduse teatavakstegemisest arvates.
4. Korraldus jõustub teatavakstegemisest.
/allkirjastatud digitaalselt/
Aimur Liiva /allkirjastatud digitaalselt/
Vallavanem Tarko Tuisk
Vallasekretär
Lisad: 1. Seletuskiri 09.06.2020 korralduse nr 187 juurde
2. Projekteerimistingimused
3. Maanteeameti 15.04.2020 kiri nr 15-2/2016281-2
Projekteerimistingimused nr 2011802/02468 (eelnõu)
Kuupäev 01.04.2020
Projekteerimistingimuste andja Kiili Vallavalitsus 75020983
Harju maakond, Kiili vald, Kiili alev, Nabala tee 2a
Telefon 679 0260 , e-post
[email protected]
EDUARD VENTMAN vallaarhitekt
Ehitise ja ehitamise andmed
Ehitise ja ehitamise andmed on toodud 4 lisas
Seotud dokumendi andmed
Liik Projekteerimistingimuste taotlus
Number 1911002/12610
Kuupäev 26.03.2020
Projekteerimistingimuste sisu ja põhjendused
1/7 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02468 (eelnõu), 01.04.2020
Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused:
1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 500m2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa).
2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoone). Projekteeritavate
ehitiste kasutamise otstarve – 11101 üksikelamu ja 12744 elamu, kooli vms abihoone.
3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone).
4. Suurim kõrgus maapinnast – 9 m (üksikelamu), 4,5 m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus
– min. 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega.
5. Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv.
6. Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja
planeerimispõhimõtteid ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate
ehitistega. Abihoone ja nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb
eelistada naturaalseid materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole
lubatud looduslikke materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt
plast- ning metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused.
Näidata hoonestuse kaugus krundi piiridest.
7. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas.
Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka olla
võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut
ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.
8. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4
meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul
kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud) nende
katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule leviku
piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega.
9. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede
planeerimisel lähtuda Eesti standardist.
Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust.
Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht.
Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra
kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline
avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste väljastamisega
endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud juurdepääsu tagamisega
kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult kasutatava teeni või selle tee
hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja omaniku ainukohustused.
10. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil.
11. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni neli kuni 20m2 suuruse
ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m2
ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m ja tee kaitsevööndisse.
Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist
(põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava hoone
juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja
looduskeskkonna eripära arvestavalt.
12. Hoonete projekteerimisel arvestada kitsendustega:
1. Maaparandushoiuala (4109450020120001);
2. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (11157);
3. Sideehitise kaitsevöönd (52649286);
4. Tee avalik kasutus (11157);
5. Maardla (M240).
Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded:
13. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas
salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine
kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.
2/7 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02468 (eelnõu), 01.04.2020
14. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist.
15. Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada
sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja
vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.
16. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja
jäätmekäitlus.
17. Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.
Maa-ameti nõuded:
18.
Põllumajandusameti nõuded:
19.
Maanteeameti nõuded:
20.
Nõuded projektide koostamiseks:
21. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste
tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu
punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.
22. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest
õigusaktidest, standarditest (EVS) ja normidest (EPN).
23. Ehitusprojekti koosseisu lisada:
1. projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel;
2. võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke, siis
lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad;
3. fotod olemasolevast olukorrast;
4. energiamärgis.
Nõuded projektide esitamisele:
24. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline
alusplaan Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi (GeoVeeb) kaudu.
25. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa
taotluse ja ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu
kooskõlastamiseks asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega
või arvamuse avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või
ehitamine puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti
koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.
Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku §
38 lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks
olevale ehitusprojektile.
Märkus
Kiili Vallavalitsuse xx.xx.2020 korraldus nr xx
Esitatavad dokumendid
Dokumendi Faili nimi Liik Number Kuupäev Väljaandja Märkus
nimetus
Projekteerimistin
gimuste_taotlus
_Nr_1911002/12 Projekteerimistin
610_Koondvaad gimuste taotlus 1911002/12610
e.pdf 26.03.2020
3/7 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02468 (eelnõu), 01.04.2020
LISA 1
EHITISE JA EHITAMISE ANDMED
Ehitise andmed
Ehitise nimetus Abihoone
Ehitise liik hoone
Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine
Ehitise asukoht
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
30501:001:0129 Harju maakond, Kiili vald, Sausti küla, Sausti tee 37
4/7 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02468 (eelnõu), 01.04.2020
LISA 2
EHITISE JA EHITAMISE ANDMED
Ehitise andmed
Ehitise nimetus Abihoone
Ehitise liik hoone
Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine
Ehitise asukoht
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
30501:001:0129 Harju maakond, Kiili vald, Sausti küla, Sausti tee 37
5/7 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02468 (eelnõu), 01.04.2020
LISA 3
EHITISE JA EHITAMISE ANDMED
Ehitise andmed
Ehitise nimetus Abihoone
Ehitise liik hoone
Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine
Ehitise asukoht
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
30501:001:0129 Harju maakond, Kiili vald, Sausti küla, Sausti tee 37
6/7 Allkiri ____________________
Projekteerimistingimused nr 2011802/02468 (eelnõu), 01.04.2020
LISA 4
EHITISE JA EHITAMISE ANDMED
Ehitise andmed
Ehitise nimetus Elamu
Ehitise liik hoone
Ehitustegevus Ehitise püstitamine või rajamine
Ehitise asukoht
Katastritunnus Katastriüksuse koha-aadress
30501:001:0129 Harju maakond, Kiili vald, Sausti küla, Sausti tee 37
7/7 Allkiri ____________________
Kiili Vallavalitsus Teie 01.04.2020
[email protected]
Nabala tee 2a Meie 15.04.2020 nr 15-2/20/16281-2
Kiili alev, Kiili vald, 75401, Harju
maakond
Kiili vallas Sausti külas Sausti tee 37 kinnistul
elamu ja abihoonete projekteerimistingimuste
eelnõu kooskõlastamine märkustega
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks projekteerimistingimuste eelnõu nr
2011802/02468 Harju maakonnas Kiili vallas Sausti külas Sausti tee 37 kinnistule
(katastritunnusega 30501:001:0129; elamumaa) elamu ja abihoonete püstitamiseks. Kinnistu
paikneb osaliselt riigitee 11157 Sausti – Kiili km 3,21-3,37 kaitsevööndis, kinnistul juurdepääs
puudub.
Lähtudes ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 70 lg 2 p 2 ja lg 3, § 71 lg 1 ja § 99 lg 3, Maanteeamet
kooskõlastab projekteerimistingimuste eelnõu nr 2011802/02468 tingimusel, et eelnõud
täiendatakse alljärgnevate märkustega.
1. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
2. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
3. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Elamu
kavandada väljapoole riigitee kaitsevööndit.
4. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
5. Sauste tee 37 kinnistule (katastrisse kantud 24.03.2020) juurdepääsu lahendamine on soovitav
ette näha riigitee 11157 olemasolevalt mahasõidult km 3,164, mis enne kinnistu (endise
lähiaadressiga Sausti tee 37 katastriüksus) jagamist teenindas kogu kinnistut.
Maanteeamet on nõus kaaluma riigiteelt täiendava mahasõidu rajamist Sausti tee 37 kinnistu
juurdepääsu tagamiseks orienteeruvalt asukohta 3,20 lisas 1 toodud tingimustel ja eeldusel, et
mahasõidu kaugus olemasolevast ristumiskohast on 150m vt täiendavad nõuded EhS § 99 lg 3
alusel kirja lisas tooduna. Mahasõit kinnistule tuleb tagada enne hoonetele ehitusloa andmist.
6. Arvestada Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringuga, millega on kavandatud riigitee
11157 äärde kergliiklustee. Asukoha välja selgitamiseks palume teha koostööd kohaliku
omavalituse üksusega. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel tagada majandus- ja taristuministri
05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) tabeli 7.5 alusel jalgratta- ja jalgtee ning riigitee
vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldav ja kehtiva kiiruspiiranguga.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
7. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
8. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb projekti
koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete tagamiseks.
Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad
leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat
teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada
leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga
käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud
kannab arendaja.
9. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele mitte
kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need kavandada
kinnisel meetodil.
10. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
11. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida..
12. Projekt kooskõlastada Maanteeametiga
[email protected] või ehitusloa menetluses läbi EHR-
i.
Lähtudes EhS § 31 lõikest 5 palume Maanteeametit informeerida juhul kui
projekteerimistingimuste väljaandja jätab ülaltoodud märkused arvestamata.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisa 1 Nõuded riigitee ristumiskoha rajamiseks
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 99 lg 3 määrab Maanteeamet kinnistu
ühendamiseks riigiteega 11157 (edaspidi ristumiskoht) järgmised nõuded:
13. Ristumiskoht näha ette riigiteele 11157 km 3,2 (olemasolevast ristumiskohast 150m
kaugusele).
14. Ristumiskoha rajamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi Projekt) põhiprojekti staadiumis
vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile
esitatavad nõuded“.
15. Projekti koostajal (ettevõtja või isik) peab olema EhS § 22, 23, 24 kohane pädevus.
16. Projekti koostamisel ja ehitustööde tegemisel juhinduda EhS ja selle rakendusaktidest sh
majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid), standarditest ja Maanteeameti
juhenditest (vt www.mnt.ee “Juhendid ja juhised“).
2 (4)
17. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevöönd vastavalt EhS § 71 lg 2 ning
riikliku teeregistri kohased teede numbrid ja nimetused. Projektis kirjeldada ristumiskoha
asukoht riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km).
18. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja
taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja
teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga:
19. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud
nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.
20. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse sh
kooskõlastuste vanus kuni üks aasta.
21. Plaanilahenduse koostamisel lähtuda Maanteeameti mahasõidu tüüpjoonisest (tüüp I)
arvestades liiklussageduse ja liikluskoosseisuga. Kontrollida ristumiskoha pöörderaadiused
lähtuvalt liikluskoosseisust (so kõige ebasoodsamast sõiduki pöördekoridorist,
pöördekoridorid kanda joonisele).
22. Ristumiskoht projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle
riigiteelt peab olema 0,5-3,0% vähemalt 8 m ulatuses.
23. Projekteerida riigiteega samaväärne tolmuvaba kate (freespurukate + 2-kordne pindamine)
vähemalt 10 m ulatuses riigitee katte servast. Soovitame kasutada juhendit: „Katendite
näidislahendused väikese liiklussagedusega
teedele“ http://www.mnt.ee/public/juhendid/Naidiskatendid_vaikese_liiklussagedusega_teed
ele_01_04_11.pdf.
24. Projekteerida ristumiskohas sademevete ärajuhtimine teede katetelt, muldkehast ja
riigiteealuselt maalt. Projekteeritud vertikaallahendus tuleb viia kokku riigitee oleva
vertikaallahendusega. Põhjendatud vajadusel paigaldada ristumiskohale truup koos truubiotste
kindlustamisega ning vajadusel näha ette kraavide puhastamine ja kaevamine.
25. Esitada mahasõidutee ristlõige iseloomulikust kohast.
26. Ristumiskohal tagada Normide kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7) ja külgnähtavus
(tabel 2.14). Nähtavuskolmnurgas ja külgnähtavusalas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid
takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa, heki, aia vm rajatise likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
27. Lahendada ristumiskoha liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad,
projekteeritud liikluskorraldusvahendid.
28. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine.
Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee katted, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada
purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kindlustada kasvupinnasega.
29. Projekt esitada kooskõlastamiseks/arvamuse avaldamiseks riigitee alusel maal paiknevate
tehnovõrkude valdajatele, kõigile puudutatud isikutele ja ametkondadele (näiteks
looduskaitseala, muinsuskaitse piirangud, maaparandusehitised), kelle poolt esitatud piirangud
võivad mõjutada ristumiskoha asukohta.
30. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.
31. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise kulud kannab huvitatud isik.
32. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee
omaniku omandusse.
33. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks
[email protected].
Käesolevad nõuded on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast.
Tähtaja möödumisel tuleb taotleda uued nõuded.
Lisa 2: Ristumiskoha asukohaskeem Maa-ameti kaardi väljavõttel
3 (4)
Krista Einama
58627026
[email protected]
4 (4)
Lisa 1
Kiili Vallavalitsuse
09.06.2020 korraldusele nr 187
Seletuskiri
Ehitamisega hõlmatava kinnisasja andmed, sh katastritunnus ja koha-aadress
Sausti küla, Sausti tee 37, katastritunnusega 30501:001:0129, 100% elamumaa sihtotstarbega,
2,21ha. Tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt 11157 Sausti-Kiili teelt läbi Sausti tee 39 kinnistu
(30501:001:0130).
Olukord katastriüksusel ja alusdokumendid
01.04.2020 seisuga ehitisregistri andmetel põhjal krundil hooned puuduvad.
16.05.2013 kehtestas Kiili Vallavolikogu otsusega nr 26 Kiili valla üldplaneeringu.
Taotluse andmed
26.03.2020 esitati Kiili Vallavalitsusele projekteerimistingimuste taotlus nr 1911002/12610,
millega soovitakse projekteerimistingimusi Sausti tee 37 (katastritunnus 30501:001:0129)
krundile elamu ja abihoonete püstitamiseks ilma detailplaneeringut koostamata.
Projekteerimistingimuste andmise võimalikkus ja põhjendatus
Planeerimisseadus (PlanS) sätestab detailplaneeringu koostamise kohustuse § 125 lõikes 1 ja
lõikes 2. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud võimalus, et teatud tingimuste olemasolul võib
nimetatud paragrahvi lõikes 1 ja 2 toodud üldplaneeringu kohase detailplaneeringu koostamise
kohustuse nõudest loobuda, andes välja projekteerimistingimused. Erandit saab kasutada vaid
juhul, kui ehitustegevus on kooskõlas üldplaneeringuga. PlanS § 125 lõikes 5 on toodud erand,
millistel tingimustel võib kohaliku omavalituse üksus üldplaneeringukohase detailplaneeringu
koostamise nõudest loobuda. See on kohaliku omavalitsuse kaalutlusotsus.
PlanS § 125 lõike 5 alusel võib kohaliku omavalituse üksus lubada püstitada või laiendada
projekteerimistingimuste alusel olemasoleva hoonestuse vahele jäävale kinnisasjale ühe hoone ja
seda teenindavad rajatised, kui:
• ehitis sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda, arvestades
sealhulgas piirkonna hoonestuslaadi;
• üldplaneeringus on määratud vastava ala üldised kasutus- ja ehitustingimused, sealhulgas
projekteerimistingimuste andmise aluseks olevad tingimused, ning ehitise püstitamine või
laiendamine ei ole vastuolus ka üldplaneeringus määratud muude tingimustega.
Erinevalt planeeringust on projekteerimistingimustega ehitusõiguse määratlemisel piiriks
üldplaneeringus sätestatud ehituslikud tingimused ja projekteerimistingimuste taotlusega
hõlmatud ala ümbruskonnas väljakujunenud keskkonnatingimused. Nii saab
projekteerimistingimusi kasutada eelkõige nn ühe kinnisasja planeeringute asemel aladel, kus on
kõik ehitusõiguse määramiseks olulised tingimused juba varem välja kujunenud.
Antud juhul on tegemist olemasoleva kinnisasjaga, millel on juba elamumaa sihtotstarve.
Arvestades eeltoodut (hoonestatud olemasolev 100% elamumaa sihtotstarbega krunt, suurusega
2,21ha, tasuta ligipääs avalikult kasutatavalt 11157 Sausti-Kiili teelt läbi Sausti tee 39 kinnistu)
1/3
saab väita, et krundile üksikelamu ja abihoonete püstitamine ei ole vastuolus üldplaneeringus
määratud esitatud tingimustega.
Vastavalt Kiili valla üldplaneeringule detailplaneeringut ei nõuta juhul kui (lk 18):
• ühele üle 20 000 m² maatükile stabiilse asundusega piirkonnas kavandatakse mitte enam
kui ühe elamu ehitamist.
• elamule lisaks rajatakse stabiilse asundusega piirkonnas samale maatükile mitte enam kui
kolm abihoonet või
• kavandatava tegevuse tulemusel ei teki kompaktse hoonestuse ja intensiivse
maakasutusega ala.
Kuigi antud juhul on tegemist krundiga, mis asub detailplaneeringu kohustusega alas ei täida ta
üldplaneeringus esitatud detailplaneeringu kohustusega kompaktse hoonestuse ja intensiivse
maakasutusega ala nõudeid (lk 19):
• Kompaktse hoonestusega, tänavate ja ühiste tehnovõrkudega aleviku- või külaosa;
• Suvila või aiandusühistu maa-ala;
• Ühepereelamute aiamajade või suvilate grupp, mis koosneb enam kui kolmest nimetatud
hoonest, millede omavaheline kaugus on alla 100 m (rohelise võrgustiku aladel 200 m);
• Eraldiseisev rida- või sektsioonelamu(te) ala koos selle teenindamiseks vajaliku maaga
• Eraldiseisev üle 1000 m2 ehitusalase kogupinnaga tootmishoone(te) või laohoone(te) ala
koos selle teenindamiseks vajaliku maaga;
• Kämpingu või motelli maa-ala;
• Puhkeküla või puhkebaasi maa-ala;
• Spordikompleksi või supelranna maa-ala;
• Väljaspool asulat asuva mõisa süda koos selle juurde kuuluva pargi maa-alaga;
• Väljaspool asulat paikneva lennuvälja, autoteenindusjaama või bensiinijaama ala koos
nende teenindamiseks vajaliku maaga.
Arvestades eeltoodut saab väita, et olemasolevat kinnisasja (olemasolev 100% elamumaa
sihtotstarbega krunt, suurusega 2,21ha) saab vaadata, kui stabiilse asundusega aladel
(hajaasustus) asuvat maa-ala ning vastavalt sellele rakendada stabiilse asundusega aladele
esitatud nõuded:
• stabiilse asundusega aladel (hajaasustus) on uute hoonete ja olemasolevatele
juurdeehituste projekteerimine lubatud vallavalitsuse poolt väljastatud
projekteerimistingimuste alusel.
• stabiilse asundusega aladel minimaalseks krundi suuruseks elamu püstitamiseks on 20000
m2 või 1 üksikelamu krunt 2 ha kohta, kusjuures piirdega võib piirata elamut ümbritseva
õueala kuni ca 2000 m2.
• stabiilse asundusega aladel moodustatud elamumaa sihtotstarbega katastriüksusele võib
püstitada ühe üksikelamu ja kuni kolm abihoonet.
Haldusmenetluse seaduse § 5 lõike 2 kohaselt kohustub kohalik omavalitsuse üksus
haldusmenetluse viima läbi eesmärgipäraselt ja efektiivselt, samuti võimalikult lihtsalt ja kiirelt,
vältides üleliigseid kulutusi ja ebameeldivusi isikutele.
Käesoleval juhul on projekteerimistingimuste kaudu ehitusõiguse andmine isiku suhtes kõige
efektiivsem, lihtsam ja kiirem viis eesmärgi saavutamiseks, mis ei riiva avalikku huvi ja on
kooskõlas kehtiva õigusega.
2/3
Üksikelamu ja selle juurde kuuluvate abihoonete ehitamisega ei kavandata tegevusi, mis
kuuluvad keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (KeHJS) § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu. Sammuti ei kuulu kavandatav tegevus
KeHJS § 6 lõikes 2 ja Vabariigi Valitsuse 29. august 2005 määruse nr 224
„Tegevusvaldkondadele, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse
eelhinnang, täpsustatud loetelu” nimetatud tegevuste hulka.
Seega puudub Kiili Vallavalitsusel kohustus eelhinnangu läbiviimiseks.
01.04.2020 vaatas antud ettepaneku läbi Kiili valla projektikomisjon ning on seisukohal, et uute
hoonete püstitamine ei ole planeerimisseaduse ja Kiili valla üldplaneeringuga vastuolus, kuna
hoonestus sobitub mahuliselt ja otstarbelt piirkonna väljakujunenud keskkonda. Edaspidisel
krundi jagamisel tuleb koostada detailplaneering.
Projekteerimistingimuste andmine avatud menetlusena
Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Avatud menetlusel
lähtuti haldusmenetluse seaduse 3. peatükist.
Puutumust isikute õigustega selgitas vallavalitsus avatud menetluse käigus. Ettepanekuid ja
vastuväiteid sai esitada kirja või e-kirja teel
[email protected] 18.05.2020 kuni 31.05.2020.
Projekteerimistingimuste eelnõuga sai tutvuda Kiili Vallavalitsuses (Nabala tee 2a, Kiili alev) ja
Kiili valla veebilehel (www.kiilivald.ee). Teade avalikust väljapanekust saadeti puudutatud
isikutele (29.04.2020 kiri nr 8-11/579) ning avaldati 28.04.2020 Kiili valla kodulehel ja
30.04.2020 maakonnalehes Harju Elu. Avaliku väljapaneku ajal ei esitatud eelnõu kohta
arvamusi ega ettepanekuid.
Kokkuvõttes ei esine vallavalitsuse hinnangul põhjuseid, mis tingiksid detailplaneeringu
olemasolul projekteerimistingimuste andmata jätmise.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 03.06.2020
3/3
Lisa 2
Kiili Vallavalitsuse 09.06.2020
korraldusele nr 187
PROJEKTEERIMISTINGIMUSED – SAUSTI TEE 37, SAUSTI KÜLA
Sausti küla, Sausti tee 37, katastritunnusega 30501:001:0129, 100% elamumaa sihtotstarbega,
2,21ha. Juurdepääs krundile on 11157 Sausti-Kiili teelt läbi Sausti tee 39 kinnistu
(30501:001:0130).
01.04.2020 seisuga ehitisregistri andmetel põhjal krundil hooned puuduvad.
Taotluse eesmärk – elamu ja abihoonete püstitamine
Ehitusõigus ja arhitektuursed-ehituslikud tingimused:
1. Suurim ehitisealune pind krundil kokku – 500m 2 (ehitistealuse pinna moodustavad kõik
krundil olevate ehitusloa kohustuslike hoonete, ehitusloa kohustust mitteomavate ehitiste
ehitisealuste pindade summa).
2. Suurim hoonete arv krundil kokku – 4 (1 üksikelamu ja 3 abihoone). Projekteeritavate
ehitiste kasutamise otstarve – 11101 üksikelamu ja 12744 elamu, kooli vms abihoone.
3. Suurim korruselisus – 2 (üksikelamu), 1 (abihoone).
4. Suurim kõrgus maapinnast – 9 m (üksikelamu), 4,5 m (abihoone). Hoonete ± 0.00 kõrgus –
min. 0,30 m maapinnast. Siduda abs. kõrgusega.
5. Katus – kaldkatus, katusekatte materjal: katusekaldele vastav ja arhitektuurselt sobiv.
6. Projekteeritavad hooned peavad järgima piirkonna hoonestuslaadi ja planeerimispõhimõtteid
ning moodustama harmoonilise ansambli naabruses paiknevate ehitistega. Abihoone ja
nende välisviimistlus peavad sobima üksikelamuga. Hoonetel tuleb eelistada naturaalseid
materjale (puit, kivi, betoon, metall, katusekivi). Välisviimistluses ei ole lubatud looduslikke
materjale imiteerivate kunstmaterjalide (näiteks: plastik välisvoodrilaud) jmt plast- ning
metallfassaadikattesüsteemide kasutamine. Esitada hoonete värvilahendused. Näidata
hoonestuse kaugus krundi piiridest.
7. Piirded projekteerida naabruses olemasolevate piirdeaedade lahendustega kooskõlas.
Teedepoolsed kuni 1,40m (läbipaistev puitaed), kruntide vaheline kuni 1,60m (võib ka olla
võrkaed). Mitte rajada massiivpiirdeaeda (müüri, planku). Piirdega võib piirata elamut
ümbritseva õueala kuni ca 2000m2. Esitada piirdeaia eskiislahendus.
8. Projekteerimisel lähtuda siseministri 30. märtsi 2017 määrusest nr 17 „Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele”. Katastriüksuse piirile lähemale kui 4
meetrit võib hooneid projekteerida naaberkinnisasja omanike omavahelisel kirjalikul
kokkuleppel, kus peab olema fikseeritud, et naaberkinnisasja omanik(ud) on teadlik(ud)
nende katastriüksusele seatavast tuleohutuskujast tulenevast kitsendus(t)est ja/või tuleb tule
leviku piiramine naaberehitistele tagada ehituslike või muude abinõudega.
9. Liikluskorraldus ja juurdepääs: lahendada vastavalt projekteerimisnormidele. Teede
planeerimisel lähtuda Eesti standardist.
Projekteerimistingimuste alusel ei teki juurdepääsu tagavat asjaõigust.
Projekteerimistingimustes näidatakse vaid avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht.
Katastriüksuse omanikul on õigus saada juurdepääs avalikule teele kokkuleppel üle võõra
kinnisasja vastavalt asjaõigusseaduse § 156 lõikes 1 sätestatule või esitades vastavasisuline
avaldus Harju Maakohtule. Kiili Vallavalitsus ei võta projekteerimistingimuste
väljastamisega endale mistahes varalisi või mittevaralisi kohustusi, mis on seotud
juurdepääsu tagamisega kinnisasjale või juurdepääsutee väljaehitamisega avalikult
kasutatava teeni või selle tee hooldamisega seoses. Kõik sellised kohustused on kinnisasja
omaniku ainukohustused.
10. Parkimine lahendada krundisiseselt. Näidata parkimiskohad asendiplaanil.
11. Ilma detailplaneeringuta või ehitusloata võib krundile rajada kuni neli kuni 20m2 suuruse
ehitisealuse pinnaga väikehoonet (nt tööriistakuuri saun, garaaž, varjualune vms). Alla 20m 2
ehitised on keelatud paigutada krundi piirile lahemale kui 4m ja tee kaitsevööndisse.
Väikehoone ehitamisel ja materjalide valikul lähtuda põhihoone arhitektuursest stiilist
(põhihoone puudumisel tuleb arvestada piirkonna arhitektuurse stiiliga). Projekteeritava
hoone juurde kuuluvad väikevormid tuleb lahendada hoonetega stiililt harmoneeruvalt ja
looduskeskkonna eripära arvestavalt.
12. Hoonete projekteerimisel arvestada kitsendustega:
1. Maaparandushoiuala (4109450020120001);
2. Avalikult kasutatava tee kaitsevöönd (11157);
3. Sideehitise kaitsevöönd (52649286);
4. Tee avalik kasutus (11157);
5. Maardla (M240).
Keskkonnaalased ja tehnovarustuse nõuded:
13. Veevarustus ja kanalisatsioon (sh sademe- ja liigvesi): veevarustus lahendada kas
salvkaevuga või puurkaevuga. Puurkaevu jaoks taotleda ehitusluba. Reovee juhtimine
kogumismahutisse (min mahtuvusega 10m3) või reoveepuhasti.
14. Välise tuletõrje veevarustuse tagamisel ehitistele lähtuda Eesti Standardist.
15. Vertikaalplaneerimine, sadeveed ja drenaaž: lahendada katastriüksuse piires. Välistada
sademevee valgumine naaberkruntidele. Projekti koosseisus esitada haljastuse ja
vertikaalplaneerimise põhimõtteline lahendus kas asendiplaanil või eraldi joonisel.
16. Heakord ja jäätmed: lahendada ehitus- ja olmejäätmekonteineri(te) asukoht ja jäätmekäitlus.
17. Haljastus: säilitada olemasolev kõrghaljastus.
Põllumajandusameti nõuded:
18. Ehitusprojekti asendiplaanile kanda olemasolev maaparandussüsteemi drenaaž. Drenaaži
plaani saab taotleda e-posti teel
[email protected].
19. Tagada naaberkinnisasjal paikneva maaparandussüsteemi toimimine tulenevalt
maaparandusseaduse § 47.
20. Tulenevalt maaparandusseaduse § 50 lg 1 esitada ehitusprojekt Põllumajandusametile
kooskõlastamiseks.
Maanteeameti nõuded:
21. Projekti asendiplaanile kanda ja seletuskirjas tuua välja EhS § 71 kohane teekaitsevöönd.
22. Kanda joonistele ehitiste (hoone, piire, parkla, vms) kaugus riigitee äärmise sõiduraja
välimisest servast.
23. Riigitee kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest
piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti nõusolekul vastavalt EhS § 70 lg 3. Elamu
kavandada väljapoole riigitee kaitsevööndit.
24. Projektis kasutada riikliku teeregistri (http://teeregister.riik.ee) põhiseid teede numbreid ja
nimetusi.
25. Sauste tee 37 kinnistule (katastrisse kantud 24.03.2020) juurdepääsu lahendamine on
soovitav ette näha riigitee 11157 olemasolevalt mahasõidult km 3,164, mis enne kinnistu
(endise lähiaadressiga Sausti tee 37 katastriüksus) jagamist teenindas kogu kinnistut.
Maanteeamet on nõus kaaluma riigiteelt täiendava mahasõidu rajamist Sausti tee 37 kinnistu
juurdepääsu tagamiseks orienteeruvalt asukohta 3,20 lisas 1 toodud tingimustel ja eeldusel,
et mahasõidu kaugus olemasolevast ristumiskohast on 150m vt täiendavad nõuded EhS § 99
lg 3 alusel kirja lisas tooduna. Mahasõit kinnistule tuleb tagada enne hoonetele ehitusloa
andmist.
26. Arvestada Harjumaa kergliiklusteede teemaplaneeringuga, millega on kavandatud riigitee
11157 äärde kergliiklustee. Asukoha välja selgitamiseks palume teha koostööd kohaliku
omavalituse üksusega. Jalgratta- ja jalgtee projekteerimisel tagada majandus- ja
taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede
projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) tabeli 7.5 alusel jalgratta- ja jalgtee ning riigitee
vahelise eraldusriba minimaalne laius lähtetaseme rahuldav ja kehtiva kiiruspiiranguga.
27. Parkimine lahendada kinnistusiseselt ning riigiteel parkimist, sh manööverdamist, mitte ette
näha. Parkimiskohtade vajadus arvutada vastavalt EVS 843 Linnatänavad.
28. Lähtuvalt asjaolust, et projektiga hõlmatav ala ulatub riigitee kaitsevööndisse, tuleb projekti
koostamisel arvestada olemasolevast ja perspektiivsest liiklusest põhjustatud häiringutega
(müra, vibratsioon, õhusaaste). Riigitee liiklusest põhjustatud häiringute ulatust tuleb
projekti koostamisel hinnata ning vajadusel võtta tarvitusele meetmed häiringute, sealhulgas
keskkonnaministri 16.12.2016. a. määruse nr 71 lisas 1 toodud müra normtasemete
tagamiseks. Projekti seletuskirjas kirjeldada ning vajadusel näidata joonistel kavandatavad
leevendusmeetmed ning lisada selgitus, et tee omanik (Maanteeamet) on projekti koostajat
teavitanud liiklusest põhjustatud häiringutest ning ei võta kohustusi rakendada
leevendusmeetmeid riigitee liiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks projektiga
käsitletaval alal. Projekti seletuskirjas märkida, et kõik leevendusmeetmetega seotud kulud
kannab arendaja.
29. Projekti joonistel näidata projekteeritaval alal paiknevad olemasolevad ja kavandatavad
tehnovõrgud ja muu taristu. Tehnovõrke, sh kaitsevööndeid, riigitee alusele maaüksusele
mitte kavandada. Juhul kui kavandatakse riigiteega ristuvaid tehnovõrke, tuleb need
kavandada kinnisel meetodil.
30. Projekti koosseisus kirjeldada ja näidata joonistel projektala sademevete ärajuhtimise
lahendused. Seejuures ei tohi sademevett juhtida riigitee alusele maaüksusele, sh riigitee
koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse.
31. Projekti aluseks olev geodeetiline alusplaan peab olema mõõdistatud piisavas ulatuses, mis
võimaldab projekti koostada ja kontrollida..
32. Projekt kooskõlastada Maanteeametiga
[email protected] või ehitusloa menetluses läbi
EHR-i.
Võttes aluseks ehitusseadustiku § 99 lg 3 määrab Maanteeamet lisaks veel kinnistu ühendamiseks
riigiteega 11157 nõuded, mis on esitatud 15.04.2020 kirjas nr 15-2/2016281-2. Nimetatud nõuded
on projekti lahutamatu osa, mis kehtivad 2 aastat väljastamise kuupäevast. Tähtaja möödumisel
tuleb taotleda uued nõuded.
Nõuded projektide koostamiseks:
33. Asendiplaan esitada mõõtkavas 1:500 või 1:1000 koos maapealsete ja maa-aluste
tehnovõrkude, maakasutuse piiride, kõikide krundi kitsenduste, geodeetilise põhivõrgu
punktide ja haljastusega kuni kahe aasta vanusel topo-geodeetilisel alusplaanil.
34. Ehitusprojekti koostamisel tuleb lähtuda kõikidest Eesti Vabariigis kehtivatest õigusaktidest,
standarditest (EVS) ja normidest (EPN).
35. Ehitusprojekti koosseisu lisada:
1. projekti lisada projekteerija poolt allkirjastatud kooskõlastuste koondtabel;
2. võrguvaldajate tehnilised tingimused. Kui projektiga ei nähta ette uusi tehnovõrke, siis
lisada projekti olemasolevate teenuslepingute koopiad;
3. fotod olemasolevast olukorrast;
4. energiamärgis.
Nõuded projektide esitamisele:
36. Enne projekti esitamist, kooskõlastada Kiili Vallavalitsusega maa-ala geodeetiline alusplaan
Kiili Vallavalitsuse digitaalse mõõdistusfailide arhiivi (GeoVeeb) kaudu.
37. Nõutavad kooskõlastused\arvamused: ehitusseadustikust tulenevalt on ehitusloa taotluse ja
ehitusteatise menetluste puhul ameti ülesanne edastada haldusakti eelnõu kooskõlastamiseks
asutusele, kelle seadusest tulenev pädevus on seotud taotluse esemega või arvamuse
avaldamiseks asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib taotletav ehitis või ehitamine
puudutada. Sujuvama menetluse huvides tuleb teatud juhtudel (nt. ehitusprojekti
koostamisel) teha vajalike asutustega koostööd.
Projekteerimistingimused ei anna õigust ehitamise alustamiseks. Vastavalt ehitusseadustiku § 38
lõikele 1 annab ehitusluba õiguse ehitada ehitist, mis vastab ehitusloa andmise aluseks olevale
ehitusprojektile.
Koostas: Eduard Ventman, vallaarhitekt, 14.04.2020