KORRALDUS
15.06.2020 nr DM-109228-9
Keskkonnaloa nr KL-508072 väljastamise korraldus
I. ASJAOLUD
OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Lonni, Purku küla, Raikküla vald, 78401 Rapla maakond)
esitas 06.10.2017 Keskkonnaametile Nepste II liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka
kaevandamisloa) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 06.10.2017 kirjana nr 12-
2/17/11458; korrigeeritud taotlus esitatud 18.10.2019 kirjana nr 12-2/19/480).
Taotletav Nepste II liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas Eesti Vabariigile kuuluval
kinnistul Laiksaare metskond 3 (registriosa nr 7308850, katastritunnus 21301:004:0139), mille riigivara valitseja on
Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis kattub osaliselt
Nepste liivamaardla (registrikaart nr 0951) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 1 ja 7 plokkidega, ehituskruusa aktiivse
tarbevaru 2 plokiga ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 3 ja 8 plokkidega.
Taotletava mäeeraldise pindala on 7,07 ha ja selle teenindusmaa pindala on 8,02 ha. Taotletava mäeeraldise piires on
järgmised maavaravarud: ehituskruusa aktiivne tarbevaru on 59 tuh m³, millest kaevandatav varu on 55 tuh m³,
ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 73 tuh m³, millest kaevandatav varu on 68 tuh m³ ja täiteliiva aktiivne tarbevaru on 42
tuh m³, millest kaevandatav varu on 38 tuh m³. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse 12 tuh
m³, maavara kasutatakse teede- ja üldehituses, täitematerjalina.
Geoloogilise uuringu tegija oli Mäebüroo Nord OÜ. Aruande nimetus: Aruanne Nepste uuringuruumis tehtud
geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2016). Geoloogiafondi nr 8814. Varud on kinnitatud Maa-ameti
peadirektori käskkiri nr 1-1/17/652, 03.07.2017.
Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Kaevandajaks on märgitud OÜ SOKKEL HOLDING.
Riigilõiv 500 eurot on tasutud 05.10.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt.
Mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolse lahustüki lõunaservas kulgeb elektriõhuliin 35-110 kV (Kõrgepingeliin)
L3520:(L35020) (VID kood KP3193066; kaitsevööndi laius 25 m liini teljest) – mäeeraldise teenindusmaa kattub liini
kaitsevööndiga, mäeeraldis ei kattu liini kaitsevööndiga. Mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolse lahustüki põhja- ja
idapiiri vahetus läheduses kulgeb 1-20 kV (keskpingeliin) elektriõhuliin ASUJA:KNO (VID kood K219583195;
kaitsevööndi laius 10 m liini teljest) – mäeeraldis ja teenindusmaa ei kattu liini kaitsevööndiga.
Taotletava mäeeraldise põhjapoolsete lahustükkide lääneservast ~1,7 m kaugusele jääb vääriselupaik
(keskkonnaregistri kood VEPE0092), millele on jäetud 26 m puhverala vastavalt keskkonnamõju hindamise aruandele.
Mäeeraldise ja selle teenindusmaa lõunapoolse lahustüki põhjaserv külgneb vahetult Nepste oja (keskkonnaregistri
kood VEE1150900) kalda piiranguvööndiga (50 m) ja projekteeritava Nepste looduskaitsealaga.
Mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolse lahustüki idaosas kulgeb elektriõhuliin 1-20 kV (Keskpingeliin) ASUJA:KNO
(VID kood K219583195; kaitsevööndi laius 10 m liini teljest) – mäeeraldise teenindusmaa kattub liini ja selle
kaitsevööndiga, mäeeraldis ei kattu liini ega kaitsevööndiga. Elektriliinide kaitsevööndites teostatavad mäetööd
piirduvad katendi ja maavara transpordiga ning vastavad tegevused kooskõlastatakse tööde teostamise perioodiks
võrguvaldajaga peale maavara kaevandamise loa saamist.
Mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolsest lahustükist põhja pool on Tõitoja - Häädemeeste riigitee nr 19330, mille
äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletavast mäeeraldisest ~30 m kaugusele. Teenindusmaa ulatub planeeritava
sissesõidu juures äärmise sõiduraja välimisest servast ~6 m kaugusele. Maanteeamet on esitanud nõuded
ristumiskohtade ehitamiseks 12.03.2019 kirjaga nr 15-2/19/8022-2 (lisatud taotluse seletuskirjale), mis olid järgmised:
1. Ristumiskohad projekteerida taotluses märgitud asukohtadesse.
2. Ristumiskohtade ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt
majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“.
3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus.
4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest
(www.mnt.ee).
5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku
teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projektis kirjeldada ristumiskohtade asukohti riigitee suhtes (tee nr,
nimetus, asukoha km).
6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016
määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule
arvestada alljärgnevaga.
6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad
nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“.
6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed
50 m ristumiskohast mõlemas suunas.
6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks.
6.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukorda (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos
vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja.
6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis.
6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse (sh kooskõlastuste) vanus kuni
üks aasta.
7. Projekti koostamisel arvestada järgmiste näitajatega: riigiteede nr 19330 ja 19334 2017. aasta keskmine
liiklussagedus vastavalt 338 ja 66 autot ööpäevas; riigiteel nr 19330 kiiruspiirang 90 km/h ja kruusakattega riigiteel nr
19334 projektkiirus 60 km/h; projekteerimise lähtetase rahuldav. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest II.
8. Ristumiskohad projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle riigiteelt peab olema
2,5-3,0% 18 m ulatuses ning pikkus ja kalle peavad võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist.
9. Riigiteedega samaväärne kate projekteerida vähemalt 18 m ulatuses.
10. Ristumiskohad ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt,
muldkehast ega riigitee aluselt maalt. Vajadusel kavandada ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega.
11. Ristumiskohtadel tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa
„Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7). Nähtavuskolmnurgas
ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa vms likvideerimine (EhS § 72 lg 2).
12. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki
pöördekoridoridega.
13. Lahendada ristumiskohtade liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud
liikluskorraldusvahendid.
14. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada
riigitee kate, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kasvupinnasega.
15. Projekt tuleb kooskõlastada riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatega, kõigi huvitatud isikute ja
ametkondadega (näiteks looduskaitseala).
16. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta.
17. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik.
18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse.
19. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks
[email protected].
20. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja
taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste
ja taotluste esitamise kord”.
Kuna korraldus on keskkonnaloa lahutamatu osa, lisab Keskkonnaamet loale järgmise tingimuse:
Täita Maanteeameti nõudeid, mis on välja toodud korralduse p I (Maanteeameti 12.03.2019 kiri nr 15-2/19/8022-2).
Mäeeraldise teenindusmaa lõunapoolne lahustükk külgneb ida poolt Laiksaare-Massiaru-Teaste riigitee nr 19334
kaitsevööndiga. Mäeeraldise ja teenindusmaa lõunapoolse lahustüki lõunapiir jääb avalikus kasutuses olevast
kohalikust Aruoja tee nr 2130472 äärmise sõiduraja välimisest servast ~2,1 m kaugusele. Häädemeeste Vallavalitsus on
kooskõlastanud selliselt aktiivse tarbevaru kandmise keskkonnaregistrisse ja maavaravaru kaevandamise Aruoja tee
kaitsevööndi piires, tingimusel, et maavara kaevandamisega seotud tegevused ei kahjusta Aruoja kinnistu
juurdepääsuteed ega halvenda tee läbitavust.
Lähimad asulad taotletavale mäeeraldisele on Laiksaare ja Pihke külad, mille keskused asuvad põhjapoolsest
lahustükist otsesihis vastavalt ~1,8 km kaugusel kirdes ja ~3,0 km kaugusel idas ning lõunapoolsest lahustükist ~3,0
km kirdes ja idas.
Maakonnakeskuse, Pärnu linna piir, paikneb otsesihis ~30 km kaugusel loode suunas ning ~18 km kirde poole jääb
Kilingi-Nõmme linn. Põhikaardi andmetel on lähimad hooned mäeeraldise põhjapoolsest lahustükist ~220 m ja ~355 m
kaugusel kirde pool (katastriüksused „Ojaääre“ ja „Tamme“) ning lõunapoolsest lahustükist ~240 m kaugusel kagu,
~445 m kaugusel lääne ja ~530 m kaugusel ida pool (katastriüksused „Kurmi“, „Aruoja“ ja „Metsa“).
2(12)
Taotletava Nepste II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised ja maa-alused
kommunikatsioonid.
Mäeeraldise teenindusmaal ja selle läheduses puuduvad kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad.
Mäeeraldise teenindusmaa põhjapoolse lahustüki läheduses on vääriselupaigad VEP nr. E00922 (Kõdusoomännikud ja
kaasikud), VEP nr. E00923 (Kõdusoo-männikud ja kaasikud) ja VEP nr.E00924 (Kõdusoo-kuusikud ja kuuse
segametsad).
Loodus- või muinsuskaitselisi ega muid piirangualasid varu arvutuse aladel ei ole.
Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise
menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi.
MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa
seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi.
Kaevandamisloa taotlus on avalikustatud 12.12.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega on
teavitatud avalikkust ja antud seega huvitatud isikutele võimalus arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas
13.10.2017 kirjaga nr 12-2/17/11458-3 kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest
loa taotlejat ning asjasse puutuvaid isikuid. Kuni kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni
on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise
käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitata.
KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes
Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes
avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu
puudub piisav avalik huvi.
Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus
ajalehes, kuna kavandatav tegevus on eeldatavalt väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või
keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi.
Keskkonnaamet saatis 12.02.2020 kirjaga nr 12-2/20/37 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse
eelnõu arvamuse saamiseks kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele. Häädemeeste vallavolikogu nõustus
18.03.2020 otsusega nr 128 kaevandamisloa andmisega Nepste II liivakarjääri mäeeraldisel ning tegi ettepaneku, et
kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse
tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil.
Keskkonnaamet lisab Häädemeeste vallavolikogu ettepaneku täiendavatesse tingimustesse järgmises sõnastuses:
Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse
tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil.
Keskkonnaamet küsis e-kirja teel OÜ-lt SOKKEL HOLDING arvamust kohaliku omavalitsuse ettepaneku kohta. OÜ-l
SOKKEL HOLDING vastuväiteid ettepanekule ei olnud (registreeritud 06.04.2020 KOTKAS keskkonnas menetluse nr
M-109106 järjena).
Eelnevast tulenevalt lisab Keskkonnaamet kohaliku omavalitsuse ettepaneku keskkonnaloa täiendavatesse
tingimustesse samas sõnastuses.
Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 06.04.2020 ametlikus
väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades
asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda
vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise võimaluse teates
märgitud tähtaja jooksul. Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud.
KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud
keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste
esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21
sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta
kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või
keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi.
Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus
ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või
3(12)
keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi.
Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada
kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis OÜ
SOKKEL HOLDING 06.04.2020 kirjaga nr DM-109228-3 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise otsuse
ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. OÜ SOKKEL HOLDING vastas 20.04.2020 ning palus
muuta keskkonnaloale kantavaid p 1, p 2, p 3, p 5 kõrvaltingimusi järgmiselt:
1) Ei soovi jätta tõendamise kohustust arendajale ning jätta ära mõõdistamise nõue "samal kuupäeval" ja asendada
"kord kvartalis". Sõnastada p 1 tingimus järgmiselt:
Viis aastat järjest kord kvartalis tuleb mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus:
21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel
veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste,Nepste II või Nepste III tegevuskoha kaevandamise
toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus,
elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui mõõtmistulemuste kohaselt
kaevandamise tõttu veetase alaneb salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse
tagajärjel , peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse (olemasoleva kaevu
süvendamine või uue puurkaevu rajamisega). Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja
kaevude omanikele. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet
nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas
tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral.
Keskkonnaamet sõnastab lause järgmiselt: Kui veetase alaneb salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks
kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele
tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Lisaks teeb
Keskkonnaamet ettepaneku lisada juurde järgmine lause: Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida
veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes.
Lisaks soovis OÜ SOKKEL HOLDING, et mõõdistamise nõue "samal kuupäeval" asendatakse "kord kvartalis".
Keskkonnaamet on seisukohal, et mõõtmised peavad olema samal kuupäeval või vähemalt samalt kuul, seega sõnastab
lause järgmiselt:
Viis aastat järjest kord kvartali lõpus tuleb mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus:
21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel
veetaset.
Eelnevast tulenevalt muudab Keskkonnaamet Nepste II keskkonnaloa kõrvaltingimuse p 1 järgmiselt:
Viis aastat järjest kord kvartali lõpus tuleb mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus:
21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel
veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas.
Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik,
PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise
toimumise aastal kord aastas. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad
suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt
nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu
rajamisega. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. Kui
viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes
halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste
Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja
fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes.
2) Metsaraie soovitus idast läände viia ringi korraldustesse ja soovituslikuks, mitte tingimuseks. Jätta välja
vääriselupaikade ja mäeeradlise piirist puhverala nõue, kuna KMH raames tehtud puhveralade osas kokkulepped
Keskkonnaametiga ja on juba täidetud ja muudetud kaevandamise loa taotlusega koos piiridega selliseks,mis sisaldab
tingimusi puhveralade osas.
Keskkonnaamet jätab välja tingimuse: "Vältimaks tugevate läänekaarest puhuvate tuulte mõju, on vajalik metsa raiega
alustada idaservast ja liikuda raietöödega läänesuunas". Küll aga on KMH aruandes toodud välja alternatiiv
tuulekoormuse vähendamiseks VEP aladele, mille Keskkonnaamet lisab kõrvaltingimusena: Kuhjata või vallitada
pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse
vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega.
Kuigi OÜ SOKKEL HOLDING on taotlust ning mäeeraldise ja teenindusmaa piirid viinud vastavusse KMH aruandega
ja arvestanud VEP puhveraladega, siis Keskkonnaamet peab siiski oluliseks jätta puhverala tingimus sisse, juhul kui
mäeeraldise piire soovitakse tulevikus laiendada.
Eelnevast tulenevalt muudab Keskkonnaamet kõrvaltingimsue p 2 järgmiselt: Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste
4(12)
II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale
jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega.
3) Jätta välja keskkonnaameti poolne nõue Tõitoja-Häädemeeste maantee ristumise koha hoiatusmärkide osas ja viia
antud punktis tingimuseks,et uue väljasõidu tee rajamine-ristumine kooskõlastada Maanteeametiga ja täita sellest
tulenevaid nõuded aluseks loa omajale (täpsustuvad Maanteeamet kooskõlastatud projekti raames).
Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ja muudab sõnastust järgmiselt:
Uue väljasõidu tee rajamine tuleb kooskõlastada Maanteeametiga ja sellest tulenevalt täita Maanteeameti nõudeid, mis
on aluseks loa omajale. Väljaveotee tuleb rajada Nepste II mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kaudu.
4) Jätta välja kõrvalmaanteel tolmu leviku tõkestamiseks kehtestatud nõuded. Tegu on Riigi teega mida haldab
Maanteeamet ja meie ei saa ja ei tohi seal oma ära nägemise järgi toimetada vaid selleks on mnt hankega võidetud
teehooldaja tegevus ja Maanteeameti korraldused.
Keskkonnaamet nõustub, et riigi teele ei saa rakendada täiendavaid nõudeid tolmu leviku tõkestamiseks ning lisaks
jääb Laiksaare – Massiaru – Teaste kõrvalmaanteel teenindusmaast välja, kuid tolmu leviku tõkestamiseks on vajalik
seada järgmine tingimus:
Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃,
kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h.
Kokkuvõtlikult muutis Keskkonnaamet Nepste II liivakarjääri keskkonnaloa tingimusi ja lisab uue sõnastusena
järgmiselt:
1. Viis aastat järjest kord kvartali lõpus tuleb mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus:
21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel
veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas.
Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik,
PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise
toimumise aastal kord aastas. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad
suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt
nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu
rajamisega. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. Kui
viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes
halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste
Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja
fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes.
2. Vääriselupaikade VEP E00922 ja VEP E00924 ning mäeeraldise vahele tuleb jätta 26 m laiune puhverala.
3. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise
tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava
tuulekoormusega.
4. Uue väljasõidu tee rajamine tuleb kooskõlastada Maanteeametiga ja sellest tulenevalt täita Maanteeameti nõudeid,
mis on aluseks loa omajale. Väljaveotee tuleb rajada Nepste II mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kaudu.
5. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃,
kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h.
6. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha madalamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta
ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on
kujuneva veerežiimi tõttu võimalik.
7. Tagada kohalikul Aruoja teel kaevandamisloa kehtivuse ajal ööpäevaringne juurdepääs Kasemetsa ja Aruoja
kinnistutele.
8. Katendivallid tuleb rajada põhjapoolsel lahustükil põhja- ja kirdeserva ning lõunapoolsel lahustükil ida- ja
lääneserva.
9. Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse
tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil.
Keskkonnaamet küsis uuesti OÜlt SOKKEL HOLDING 04.05.2020 dokumendiga nr DM-109228-4 arvamust või
vastuväiteid kaevandamisloa andmise otsuse ja loa eelnõule. OÜ SOKKEL HOLDING tegi 11.05.2020 kirjaga
ettepaneku muuta Nepste II punkti 1 tingimust järgmiselt: Siduda vee mõõdistuste sagedused ja tingimused kokku
kolme kaevandamise loaga ühisele tegevusele Nepste, Nepste II ja Nepste III vastavalt eelmise eelnõu paranduste
ettepanekule Sokkel Holding OÜ poolt. Jätta välja veetaseme mõõdistuse sõnastusest kvartali lõpp ja sätestada kvartal.
Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga siduda vee mõõdistuste sagedused ja tingimused kokku kolme
kaevandamisloaga ühisele tegevusele Nepste, Nepste II ja Nepste III mäeeraldistel. Küll aga Keskkonnaamet ei nõustu
jätta välja veetaseme mõõdistuse sõnastusest kvartali lõpp ja sätestada kvartal. Kuna Nepste II ja Nepste III
liivakarjäärid asetsevad kõrvuti, on Keskkonnaamet seisukohal, et mõlema mäeeraldise puhul tuleb kaevudes mõõta
veetaset sarnaselt ning võrreldavuse mõttes tuleb mõõdistusi teha kas kindlal kuupäeval või võimaluse korral samal
5(12)
kuul. Seega Keskkonnaamet jääb seisukohale, et vee mõõdistused tuleb teostada kord kvartali lõpus. Kokkuvõtlikult
muudab Keskkonnaamet tingimuse p 1 järgmiselt:
Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus:
21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel
veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste, Nepste II või Nepste III liivakarjäärist kaevandamise
toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus,
elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste
kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud
pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu
süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse
tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset
analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise
korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes.
Kuna OÜ SOKKEL HOLDING on kaevandamisloa taotlust vastavalt VEP piiridele korrigeerinud, jätab
Keskkonnaamet tingimuse välja. Ühtlasi märgib Keskkonnaamet, et oluline on, et metsaeraldiste 8 ja 15 (vastavad
VEPid: VEPE00922 ja VEPE00924) ning Nepste II mäeeraldise vahele jätta vähemalt 26 m laiused puhveralad ning
VEPide: VEPL00806, VEPL01601, VEPL00851 ja Nepste III mäeeraldise vahele 30 m laiune puhverala nagu on
esitatud joonisel 4.5 (KMH aruanne p 4.2.1), ehk Nepste II ja Nepste III mäeeraldisi ei ole lubatud laiendada
puhveraladele.
Keskkonnaamet saatis 04.05.2020 dokumendiga nr DM-109228-4 Nepste II liivakarjääri eelnõud Maanteeametile üle
vaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Maanteeamet vastas 05.05.2020 kirjaga nr 15-5/20/21641-2 järgmiselt
(registreeritud KOTKAS 05.05.2020 dokumendina nr DM-109228-5):
Maanteeamet, tutvunud esitatud dokumentidega, ei nõustu Nepste II liivakarjääri maavara kaevandamise loa ja loa
andmise korralduse eelnõudega esitatud kujul.
Juhime tähelepanu järgnevale:
1. Maanteeameti arvamust OÜ Sokkel Holding poolt 18.10.2019.a. esitatud korrigeeritud Nepste II maavara
kaevandamise loa taotlusele küsitud ei ole;
2. Maanteeameti nõuded taotlusele ja loa andmise korraldusele saab esitada Maanteeamet, mitte loa taotleja (korralduse
eelnõu lk 4).
Maanteeamet, nüüdseks tutvunud Nepste II liivakarjääri korrigeeritud maavara kaevandamise loa taotlusega, seab
järgmised tingimused:
- maavara väljaveotee mahasõiduks riigiteele 19330 Tõitoja-Häädemeeste taotleda tingimused Maanteeametilt;
- väljasõiduteeks planeeritud maatükki riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja
maavara ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2 punktile 2 . Riigimaantee
19330 Tõitoja-Häädemeeste tee kaitsevööndi laius on 30 meetrit mõlemal pool sõiduraja välimisest servast vastavalt
EhS § 71 lg 2.
Keskkonnaamet küsis 09.06.2020 e-kirja teel Maanteeametilt täpsustust maavara väljaveotee mahasõiduks riigiteele
19330 Tõitoja-Häädemeeste tingimuste taotlemise kohta, kuna Maanteeamet on varasemalt esitanud nõuded
ristumiskohtade ehitamiseks 12.03.2019 kirjaga nr 15-2/19/8022-2, mis oli lisatud ka kaevandamisloa taotlusele.
Maanteeamet vastas, et kui ristumiskohale on projekteerimise nõuded esitatud, siis need ka kehtivad ja uusi ei ole vaja
(registreeritud KOTKAS 10.06.2020 dokumendina nr DM-109228-8).
Keskkonnaamet nõustub Maanteeametiga ja muudab tingimuse p 3 järgmiselt:
Väljasõiduteeks planeeritud maatükki riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja maavara
ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2 punktile 2.
II. KAALUTLUSED
Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS §
48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja
kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha
kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult.
Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja keskkonnaministri 23.01.2017
määruses nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse
esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa,
geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa
menetlemiseks.
Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara
kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise
uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 3 punkti 1 kohaselt, kui luba
6(12)
antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus.
Kaevandamisloa taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 13.10.2017 nr 9-
3/17/16735; Maa-ameti 23.10.2019 nr 9-3/9/16154).
Maa-amet pööras tähelepanu asjaolule, et peale korrastamist jääks veekogu sügavus alla 2 m. Kuna madalaveelised
veekogud kasvavad aja jooksul kinni, toob taotluses kirjeldatud korrastamislahendus kaasa maa soostumise ja
kasutusest välja langemise. Maa-amet palus korrastamislahenduse põhjendatust ja vajadusel muuta see
nõuetekohaseks.
Tulenevalt KMH tulemustest (KMH aruande p 4.4.3) on Keskkonnaamet seisukohal, et korrastamislahendus on
nõuetekohane, kuna kaasneb karjääride ammendumisel ala veekogude ning rohu- ja metsamaaks korrastamise järgselt
piirkonna maastiku mitmekesistamisest lähtuvalt vähene soodne mõju. Nepste II lõunapoolse lahustüki lähedal
paiknevale endisele kaevandamis alale on moodustunud madal veekogu, mis on põhiosas täis kasvanud pilliroogu. Ala
on hõlmatud rikkaliku vee-elustiku poolt: tekkinud on kalda- ja veetaimestik, elupaigad kaladele, konnadele,
veelindudele jne. Avatud madalaveelise veekogu tekkega tekib juurde erinevaid kasvukohatingimusi: lisaks
veekeskkonnale tekivad juurde ajutiselt üleujutatavad kaldataimestikuga alad, rohttaimestikuga üleminekualad metsaks
jne, siis suure tõenäosusega looksid märgalad piirkonda juurde ka elurikkust ning võiksid seeläbi toetada spetsiifiliste
puhvritena ka olemasolevaid ja projekteeritavaid kaitsealasid.
2.1 Keskkonnamõju hindamine
Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt
hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt
kaasa olulise keskkonnamõju.
Keskkonnaamet algatas kuni 22.03.2014 kehtinud KeHJS redaktsiooni (RT I, 21.12.2011, 15) § 3 punkti 1, § 6 lõike 1
punkti 28 , § 9, § 11 lõigete 2, 3 ja 11 alusel 22.03.2018 kirjaga nr 12-2/18/3204-6 Nepste II liivakarjääri
kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH), kuna kavandatud tegevusega ja koosmõjus
Nepste I ja III karjääridega ei ole välistatud ebasoodne mõju Nepste loodusalale, kavandatav tegevus võib eeldatavalt
põhjustada olulise keskkonnamõju projekteeritavale laane- ja salumetsade looduskaitsealale, metsa vääriselupaikadele,
piirkonna veerežiimile, eesvooludele ning inimeste heaolule, tervisele ja varale. KeHJS § 11 lõike 3 järgi KeHJS § 6
lõikes 1 nimetatud tegevuse korral algatatakse kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamine (edaspidi ka KMH)
selle vajadust põhjendamata. KeHJS § 11 lõike 6 kohaselt, kui kavandatava tegevusega kaasneb eeldatavalt oluline
keskkonnamõju, jätab otsustaja selle KMH algatamata, kui KeHJS § 6 lõikes 3 esitatud kriteeriumidele tugineva
hinnangu tulemusena selgub, et kavandatava tegevuse keskkonnamõju on juba KMH või keskkonnamõju strateegilise
hindamise (edaspidi KSH) käigus asjakohaselt hinnatud ja otsustajal on tegevusloa andmiseks piisavalt teavet.
Keskkonnaametile teadaolevalt ei ole varem kavandatava tegevuse KMH-d ega KSH-d läbi viidud.
Taotletava Nepste II liivakarjääri mäeeraldisel on läbi viidud KMH, kuna Keskkonnaamet oli seisukohal, et
kavandataval tegevusel on eeldatavalt oluline keskkonnamõju, kuna:
1. kavandatava tegevuse mõjualas asub Natura 2000 võrgustikku kuuluv Nepste loodusala ning Nepste I, II ja III
karjääridega kaasneb ebasoodne koosmõju ala kaitse-eesmärgiks olevatele elupaikadele ei ole välistatud.
2. ei ole välistatud Nepste II liivakarjääris kaevandamisest tulenev mõju projekteeritavale laane- ja salumetsade
kaitsealale.
3. puudub teave, kuidas mõjutab nii Nepste II liivakarjääris kaevandamine piirkonna veerežiimi ja põhjavee
kvaliteeti.
4. ei ole teada, kui palju asub ümbruskonnas kaevusid ning milline on Nepstesse planeeritavate karjääride
kumulatiivne mõju salv- ja puurkaevudele.
5. Nepste II liivakarjäärist suunatakse vesi Nepste ojja, mis suubub Rannametsa_1 vooluveekogumisse. Lääne-Eesti
VMK meetmeprogrammi lisa 1 pinnavee meetmeprogrammi kohaselt tuleb Rannametsa_1 vooluveekogumis
piirata saastainete koormust ja piirata ning vältida koormust hüdromorfoloogiale või veerežiimile. Karjäärist
Nepste ojja juhitavate kuivendusvete kogus, eesvoolude läbilaskevõime ning kuivendusvete keemiline koostis ei
ole teada.
6. ei ole teada, milline on Nepste I, II ja III karjääride kumulatiivne mõju Nepste ojale ning Rannametsa jõele.
7. ei ole teada, milline on Nepste II ja Nepste I, II ja III karjääride kumulatiivne mõju metsa vääriselupaikade
veerežiimile, valgustingimustele, mikrokliimale ja tormikindlusele.
KMH aruanne („Nepste liivamaardla Nepste II ja Nepste III liivakarjääride kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju
hindamine“, OÜ Alkranel, 2018-2019) on nõuetele vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 06.08.2019 kirjaga nr 6-
3/19/5721-14
2.2 Kaalutused loa andmisel
Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse ja MaaPS sätteid. Loa andja kohustus on
selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal
7(12)
selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid.
Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused
selgitab välja loa andja.
Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on
käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“.
Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga
nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade
taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Kuivõrd kaevandada soovitav maavara
kuulub riigile, analüüsis Keskkonnaamet taotletava Nepste II liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna
varustuskindlust järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt.
I Analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks.
Taotletav tegevus on vajalik, kui
1. loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke;
2. loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise;
3. loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise;
4. loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames
maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise.
Keskkonnaameti hinnangul Nepste II liivakarjääri kaevandamisloa taotlus ühegi eelnimetatud punkti alla ei lähe, kuna
taotletavalt mäeeraldiselt on ka tulevikus võimalik ilma olulisi lisakulutusi tegemata maavara väljata;
1. tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise laiendamisega sügavuti;
2. mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks
täitmiseks;
3. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks
kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletaval Nepste II liivakarjääri mäeeraldise alal
ei ole varem kaevandamist toimunud, ala paikneb metsamaal.
II Analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus.
Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures selgitati
1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara
kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi;
2. kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav
jääkvaru kokku;
3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas
viimase viie aasta jooksul.
Seisuga 06.03.2018 jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Nepste II liivakarjääri optimaalsesse
teeninduspiirkonda 6 mäeeraldist (Kamali liivakarjäär, Massiaru liivakarjäär, Urissaare II liivakarjäär, Taganõmme
liivakarjäär, Kamali II liivakarjäär ja Kamali III liivakarjäär), millel kaevandatakse ehitusliiva. Ehitusliiva
kaevandatava jääkvaru suurus eelpool nimetatud kuuel mäeeraldisel kokku on ligikaudu 1816 tuh m3. Kui arvestada
tarbimist ka neist karjääridest, mis Maa-ameti geoportaali andmetel jäävad taotletavast Nepste II liivakarjäärist 50 km
raadiusesse, kuid reaalseid veoteid arvestades paiknevad kaugemal, siis viimase viie aasta tarbimismahte arvestades
kaevandatakse piirkonnas ehitusliiva igal aastal ligikaudu 106 tuh m3ning piirkonna varustatus tagatud ligikaudu 17
aastaks. Samas tuleb märkida, et Massiaru liivakarjääri ja Taganõmme liivakarjääri maavara kaevandamise lubade
omanikuks on Riigimetsa Majandamise Keskus ning Kamali liivakarjääri maavara kaevandamise loa omanikuks Saarde
Vallavalitsus. Eelnimetatud karjäärid on avatud eelkõige sihtotstarbelistel kaalutlustel ning nende jääkvaruga (kokku
ligikaudu 937 tuh m3) varustuskindluse analüüsis arvestamine annab Keskkonnaameti hinnangul ebaõige tulemuse.
Seisuga 06.03.2018 jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Nepste II liivakarjääri optimaalsesse
teeninduspiirkonda 6 mäeeraldist (Kamali liivakarjäär, Massiaru liivakarjäär, Lauri liivakarjäär, Taganõmme
liivakarjäär, Seljametsa liivakarjäär ja Võiste liivakarjäär ), millel kaevandatakse täiteliiva. Täiteliiva kaevandatava
jääkvaru suurus eelpool nimetatud kuuel mäeeraldisel kokku on ligikaudu 1318 tuh m3. Kui arvestada tarbimist ka
neist karjääridest, mis Maa-ameti geoportaali andmetel jäävad taotletavast Nepste II liivakarjäärist 50 km raadiusesse,
kuid reaalseid veoteid arvestades paiknevad kaugemal, siis viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandatakse
piirkonnas täiteliiva igal aastal ligikaudu 85 tuh m3ning piirkonna varustatus tagatud ligikaudu 16 aastaks. Samas tuleb
märkida, et Massiaru liivakarjääri ja Taganõmme liivakarjääri maavara kaevandamise lubade omanikuks on Riigimetsa
Majandamise Keskus, Kamali liivakarjääri maavara kaevandamise loa omanikuks Saarde Vallavalitsus ja Lauri
liivakarjääri maavara kaevandamise loa omanikuks Maanteeamet. Eelnimetatud karjäärid on avatud eelkõige
sihtotstarbelistel kaalutlustel ning nende jääkvaruga (kokku ligikaudu 889 tuh m3) varustuskindluse analüüsis
arvestamine annab Keskkonnaameti hinnangul ebaõige tulemuse.
Tehnilise Järelevalve Amet on tellinud Aktsiaseltsilt Teede Tehnokeskus uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike
8(12)
ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“, mille avalikustatud
lõpparuandes(https://www.tja.ee/public/documents/Raudtee/Rail_Baltic/170403_RB_varustuskindlus_ARUANNE.pdf)
on välja toodud Pärnu maakonnas teadaolevate ehitusmaavarade kogused maavara liikide kaupa ning hinnatud nende
varustuskindluse tagatust. Aruande lk-l 100 on välja toodud, et Pärnu maakonnas on juurde vaja maavara, mis
eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei
ületa 8%.
Nepste II liivakarjääri põhjapoolsel lahustükil lokkides 1 ja 2 on loodusliku materjali savi-ja tolmusisaldus 0,3 –4,0 %
(keskmine 1,6 %), looduslikust materjalist (kruus/liiv) väljasõelutud liiva peensusmoodul varieerub 1,3 kuni 2,1
(keskmine 1,5). Plokis 3 on looduslikus materjalis (saviliiv/moreen) savi-ja tolmusisaldus vahemikus 27,7 kuni 42,6%
(keskmine 36,2%); looduslikust materjalist väljasõelutud liiva peensusmoodul varieerub 0,5 kuni 0,8 (keskmine 0,7).
Lõunapoolsel lahustükil plokis 7 on loodusliku materjali (kruus/liiv) savi-ja tolmusisaldus 0,3 –37,3 % (keskmine 1,9
%), looduslikust materjalist väljasõelutud liiva peensusmoodulvarieerub 0,7 –2,6 (keskmine 1,8). Plokis 8 on
looduslikus materjalis (saviliiv/moreen) on savi-ja tolmusisaldus vahemikus 0,3 kuni 39,5% (keskmine 30,0%);
looduslikust materjalist väljasõelutud liiva peensusmoodul varieerub 0,7 kuni 2,2 (keskmine 0,9).
Seega plokkides 1, 2 ja 7 arvelevõetud liiv ja kruus vastab kvaliteedilt Rail Balticu jaoks vajamineva materjali
kvaliteedinõuetele.
Keskkonnaamet palus 08.03.2018 kirjaga nr 12-2/18/3204-2 riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja
Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Nepste II liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele.
Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitas 29.03.2018 kirjaga nr 17-1/18-0148/2743, et riigi huvi on
olemas Nepste II liivakarjääris oleva maavara kaevandamiseks (registreeritud Keskkonnaameti
dokumendihaldussüsteemis 02.04.2018 kirjana nr 12-2/18/3204-7).
Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise
käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla
jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama
andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis
jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase
loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse
kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja
ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt taotluses selgitatule Nepste II liivakarjääris ehituskruusa,
ehitus- ja täiteliiva kaevandamisel jäätmeid jäätmeseaduse § 2 lõike 1 mõistes ei teki ja kaevandamisjäätmekava ei
nõua Keskkonnaameti kinnitamist.
MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui
üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei
ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ SOKKEL HOLDING ei
ole karistusregistrisse kantud (karistusregistri päring seisuga 01.11.2019 ja 15.06.2020).
2.3 Täiendavate tingimuste seadmine
HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid
õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige
1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega,
arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 2 punkti 5 alusel
märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara
ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja
kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks.
Nepste II liivakarjääri taotluse raames on läbi viidud KMH, mille käigus käsitleti detailselt kaevandamise mõju
ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks. Aruanne on
heakskiidetud Keskkonnaameti 06.08.2019 kirjaga nr 6-3/19/5721-14.
Kaevandamise keskkonnamõjude vältimiseks või minimeerimiseks on eelnimetatud aruandes (ptk 5) pakutud välja
järgmised üldised kontrollimeetmed:
1. Ettenägematute riskide maandamiseks tuleb salvkaevudes kaevandamise ajal kvartalis korra (võrreldavuse mõttes
tuleb veetaset mõõta kindlal kuupäeval) veetasemeid mõõta. Maaomanikele lisagarantiide andmiseks on vajalik
seada tingimus, et kui kaevandustegevuse tagajärjel veetase Aruoja, Kasemetsa, Kurmi või Metsa kinnistute
salvkaevudes alaneb üle 60 cm või kaevud jäävad suvekuudel kuivaks, siis tuleb rajada kinnistutele puurkaev;
2. Pehmendamaks valdavalt läänekaartest puhuvate tuulte mõju, avatavatele metsaservadele on soovitatav metsa
raiega alustada idaservadest ja liikuda raietöödega läänesuunas. Sellisel juhul saavad karjäärialade kaguküljel
9(12)
kasvavad metsaosad harjuda veelgi paremini tuule mõjuga ning tugevdada täiendavalt tüvede puitu ja juurestikke.
Kui kaevandustehniliselt pole see võimalik, siis mullaprofiili- ja pinnasekihtide eripärast tulenevalt on puude
tuulemurru oht antud piirkonnas suhteliselt väike ning võib kaevandamise ja raadamistöödega alustada ka läänest
ja liikuda ida suunas. Sel juhul on soovitatav võimalusel kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste
III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate
metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. Oluline on metsaeraldiste 8 ja 15
(vastavad VEPid: VEPE00922 ja VEPE00924) ning Nepste II mäeeraldise vahele jätta vähemalt 26 m laiused
puhveralad.
3. Liiklusohutuse suurendamiseks on vajalik enne ja pärast mäeeraldiste väljaveotee ja Tõitoja – Häädemeeste
maantee ristumiskohta panna üles hoiatusmärgid karjääritee ristumise ja karjääriveokite liikumise kohta;
4. Ettepanek on Nepste II mäeeraldise põhjapoolse lahustüki loodeosa ning Nepste III mäeeraldise lääneosa
korrastada veekoguks ning ülejäänud ala rohu- ja metsamaaks. Soovitatav on korrastamiseks koostada
maastikuarhitektuurne kontseptsioon, millega antakse kaldajoone ja veepeegli lahendus, taimestiku taastamise
lahendus, määratakse vaated maanteelt ning võimalusel antakse ala rekreatiivse kasutamise põhimõtted;
5. Karjääride äärealadele tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha madalamaks sujuvamaks (kalle
1:3...1:4), nõlvad katta ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade
taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik.
KMH aruandes ptk 6 on välja toodud vajalikud keskkonnaseired ja kontrollimeetmed:
Kaevandamistegevuse jõudmisel põhjavee tasemeni ja sealt allapoole, teostada veeseiret kaevudes järgmiselt:
1. veetaset mõõta viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord kvartalis;
2. veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures
tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT,
pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus.
Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele.
Kui mõõtmistulemuste kohaselt kaevandamise tõttu kaevus veetase alaneb üle 60 cm või kaevud jäävad suvekuudel
kuivaks, peab kaevandamisloa omanik tagama kinnistu veega varustatuse (olemasoleva kaevu süvendamine, uue
rajamine).
Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes
halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste
Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral.
Täiendavad tingimused Nepste II mäeeraldisel:
1. Nepste II mäeeraldise põhjapoolselt lahustükilt ja Nepste III mäeeraldiselt väljaveotee Tõitoja – Häädemeeste
maanteele tuleb rajada Nepste II mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kaudu. Lisaks on Nepste III mäeeraldise
väljaveoteena võimalik kasutada Laiksaare – Massiaru – Teaste maanteele viivat väljaveoteed. Nepste II
mäeeraldise põhjapoolsele lahustükile rajatav väljaveotee on maanteepoolses osas otstarbekas kaevandamise
lõppedes säilitada võimaldamaks hilisemat juurdepääsu kaevandusjärgselt tekkivale veekogule kui potentsiaalsele
rekreatsioonialale;
2. Nepste II mäeeraldise lõunapoolselt lahustükilt väljaveol mööda Laiksaare – Massiaru – Teaste kõrvalmaanteed
tuleb tolmu leviku vähendamiseks kasutada tee niisutamist või soolaga töötlemist. Valitud meetme rakendamisel
on oluline regulaarselt jälgida nende efektiivsust ja vajadusel töötlust korrata;
3. Kuna kohalik Aruoja tee teenindab lisaks karjäärile ka kahte hoonestatud kinnistut: Kasemetsa ja Aruoja, siis on
oluline tagada kaevandamise loa kehtivuse ajal Aruoja tee pidev sõidukitega kasutamise võimalus kohalikele
elanikele.
Sellest tulenevalt lisab Keskkonnaamet kaevandamise loale täiendavad tingimused järgmises sõnastuses:
1. Viis aastat järjest kord kvartalis (veetase mõõta samal kuupäeval) tuleb mõõta Kurmi (katastritunnus:
21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja
Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel
mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata
järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus.Kui veetase
alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse
tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega
varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Mõõtmistulemused ja
analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et
kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb
vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või
Keskkonnainspektsioonile laekumise korral.
2. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise
tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava
tuulekoormusega.
3. Enne ja pärast mäeeraldiste väljaveotee ka Tõitoja – Häädemeeste maantee ristumiskohta tuleb üles panna
hoiatusmärgid karjääritee ristumise ja karjääriveokite liikumise kohta. Väljaveotee tuleb rajada Nepste II
mäeeraldise põhjapoolse lahustüki kaudu.
10(12)
4. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha madalamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta
ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus
see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik.
5. Laiksaare – Massiaru – Teaste kõrvalmaanteel tuleb tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks sademetevaesel ajal, kui
ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite
liikumis kiirust 30 km/h.
6. Tagada kohalikul Aruoja teel kaevandamisloa kehtivuse ajal ööpäevaringne juurdepääs Kasemetsa ja Aruoja
kinnistutele.
7. Katendivallid tuleb rajada põhjapoolsel lahustükil põhja- ja kirdeserva ning lõunapoolsel lahustükil ida- ja
lääneserva.
Häädemeeste vallavolikogu nõustus 18.03.2020 otsusega nr 128 kaevandamisloa andmisega Nepste II liivakarjääri
mäeeraldisel ning tegi ettepaneku, et kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada
hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil. Keskkonnaamet
lisab kohaliku omavalitsuse ettepaneku täiendavatesse tingimustesse järgmiselt:
8. Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse
tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil.
Keskkonnaamet küsis OÜ SOKKEL HOLDING 06.04.2020 kirjaga nr DM-109228-3 arvamust või vastuväiteid
kaevandamisloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. OÜ SOKKEL
HOLDING vastas 20.04.2020 ning palus muuta keskkonnaloale kantavaid p 1, p 2, p 3, p 5 kõrvaltingimusi (vt p I).
Keskkonnaamet küsis uuesti OÜlt SOKKEL HOLDING ja Maanteeametilt 04.05.2020 dokumendiga nr DM-109228-4
arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise otsuse ja loa eelnõule. OÜ SOKKEL HOLDING tegi 11.05.2020
kirjaga ettepaneku muuta tingimusi p 1 ja 2 (vt p I). Maanteeamet vastas 05.05.2020 kirjaga nr 15-5/20/21641-2
(registreeritud KOTKAS 05.05.2020 dokumendina nr DM-109228-5) ja lisas omalt poolt tingimused (vt p I).
III. OTSUSTUS
Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4
„Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning
taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja
maavara kaevandamise loa vorm“, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade
põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes HMS
§ 16 lõikele 2, Häädemeeste Vallavolikogu 18.03.2020 otsusele nr 128 ja OÜ SOKKEL HOLDING taotlusele
otsustan:
3.1 Anda OÜ-le SOKKEL HOLDING keskkonnaluba nr KL-508072 Nepste II liivakarjääri mäeeraldisel
kehtivusajaga 15 aastat.
3.2. Antavasse loasse kanda järgnevad täiendavad tingimused:
3.2.1. Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa
(katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus:
21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste, Nepste II või Nepste III
liivakarjäärist kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata
järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase
alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse
tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega
varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest
selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud,
tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või
Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt
nimetatud kinnistute kaevudes.
3.2.2. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise
tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava
tuulekoormusega.
3.2.3. Täita Maanteeameti nõudeid, mis on välja toodud korralduse p I (Maanteeameti 12.03.2019 kiri nr 15-2/19/8022-
2). Väljasõiduteeks planeeritud maatükki riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja
maavara ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2 punktile 2.
3.2.4. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃,
kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h.
3.2.5. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha madalamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta
ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on
kujuneva veerežiimi tõttu võimalik.
3.2.6. Tagada kohalikul Aruoja teel kaevandamisloa kehtivuse ajal ööpäevaringne juurdepääs Kasemetsa ja Aruoja
11(12)
kinnistutele.
3.2.7. Katendivallid tuleb rajada põhjapoolsel lahustükil põhja- ja kirdeserva ning lõunapoolsel lahustükil ida- ja
lääneserva.
3.2.8. Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul
aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil.
3.3 Avalikustada OÜ SOKKEL HOLDING keskkonnaloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud
Teadaanded.
Keskkonnaluba nr KL-508072 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://eteenus.keskkonnaamet.ee.
VAIDLUSTAMISVIIDE
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale
haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud
korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Martin Nurme
juhataja
maapõuebüroo
Lisa: Keskkonnaluba
Agnes Putnik
maapõuespetsialist
12(12)
Keskkonnaluba
Keskkonnaloa registrinumber KL-508072
Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ SOKKEL HOLDING
andmed
Registrikood / Isikukood 12245586
Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Nepste II liivakarjäär
andmed
Tegevuskoha aadress Nepste küla, Häädemeeste vald, Pärnu
maakond
Katastritunnus 21301:004:0139
Territoriaalkood EHAK 5403
Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Maavara kaevandamine;
tegevused
Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet
Registrikood 70008658
Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn
Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 15.06.2020
periood kuupäev
Lõppemise kuupäev 15.06.2035
Eriosa - Maapõu
M1. Maavara kaevandamine
Maardlad
Maardla ja mäeeraldis
Mäeeraldise liik uus mäeeraldis
Registrikaardi nr 951
Maardla nimetus Nepste
Maardla osa nimetus
Maardla põhimaavara liiv
Mäeeraldise nimetus Nepste II liivakarjäär
Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah
Mäeeraldise ruumikuju
Teenindusmaa ruumikuju
Mäeeraldise pindala (ha) 7.07
Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 8.02
Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 43
Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 29
Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede- ja üldehitus, täitematerjal
Minimaalne tootmismaht aastas
Keskmine tootmismaht aastas 12
Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³)
Plokid
2/4
Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu
Kogus Ühik Kuupäev
1 plokk 1203 - ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 63 tuh m³ 02.04.2020
2 plokk 1205 - ehituskruus Kruus, ehituskruus Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 68 tuh m³ 02.04.2020
3 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 43 tuh m³ 02.04.2020
7 plokk 1203 - ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 19 tuh m³ 02.04.2020
8 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 4 tuh m³ 02.04.2020
Tegevusala andmed
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu
Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik
Kruus, ehituskruus 2020 2035 tuh m³ 55 tuh m³
Liiv, täitepinnas 2020 2035 tuh m³ 38 tuh m³
Liiv, ehitusliiv 2020 2035 tuh m³ 68 tuh m³
Mäeeraldise KOV jaotus
Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id
KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon
Kruus, ehituskruus 2020 2035 0214 Häädemeeste vald
Liiv, täitepinnas 2020 2035 0214 Häädemeeste vald
Liiv, ehitusliiv 2020 2035 0214 Häädemeeste vald
Geoloogilised uuringud
Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Nepste uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2016)
Geoloogiafondi number 8814
Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/652
Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 03.07.2017
Kõrvaltingimused
3/4
1. Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus:
21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste, Nepste II või Nepste III
liivakarjäärist kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud
hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks
kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva
kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud
kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või
Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes.
2. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate
metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega.
3. Täita Maanteeameti nõudeid, mis on välja toodud korralduse p I (Maanteeameti 12.03.2019 kiri nr 15-2/19/8022-2). Väljasõiduteeks planeeritud maatükki
riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja maavara ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2
punktile 2.
4. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning
piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h.
5. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha madalamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride
äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik.
6. Tagada kohalikul Aruoja teel kaevandamisloa kehtivuse ajal ööpäevaringne juurdepääs Kasemetsa ja Aruoja kinnistutele.
7. Katendivallid tuleb rajada põhjapoolsel lahustükil põhja- ja kirdeserva ning lõunapoolsel lahustükil ida- ja lääneserva.
8. Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel
mäeeraldise lahustükil.
Kaevandatud maa kasutamise otstarve Tehisveekogu, rohumaa ja metsamaa
4/4
Saatja: Erika Virroja <
[email protected]>
Saadetud: 16.06.2020 12:30
Adressaat: Erika Virroja <
[email protected]>
Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist
Manused: DM-109228-9.pdf.bdoc
From:
[email protected] <
[email protected]>
Sent: Monday, June 15, 2020 4:05 PM
To:
[email protected]
Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist
Tere!
Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109228-9 Keskkonnaloa nr KL-
508072 väljastamise korraldus.
Dokumendiga on võimalik tutvuda
https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=27672
Keskkonnaamet