Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
ASENDIPLAANI JA ARHITEKTUURI SELETUSKIRI
SISUKORD
1. ÜLDOSA
1.1. ÜLDANDMED
1.1.1 Ehitusobjekt ja selle asukoht
1.1.2 Kinnistu andmed
1.1.3 Tellija
1.1.4 Projekteerija
1.2 SISSEJUHATUS
1.2.1 Ehitise lühikirjeldus
1.2.2 Lähteandmed
1.2.3 Normdokumendid
1.2.4 Üldised tingimused ehitustööde ajaks
2. ASENDIPLAAN
2.1 ÜLDANDMED
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
2.1.2 Alusdokumendid
2.2 OLEMASOLEV OLUKORD
2.2.1 Paiknemine
2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
2.2.3 Olemasolev reljeef
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised
2.2.7 Krundi pinnase omadused
2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS
2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus
2.3.2 Ehitusetapid
2.4 VERTIKAALPLANEERING
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
2.4.3 Sademevee käitlemine
2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil
2.5.2 Liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused
2.5.3 Liikluskorraldusvahendid
2.5.4 Parkimine
2.6 TEED JA PLATSID
2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
2.7.2 Projekteeritud haljastus
2.7.3 Väikeehitised ja vormid
2.7.4 Piirded ja väravad
2.7.5 Välisvalgustus
2.8 JÄÄTMEKÄITLUS
2.8.1 Ehitusaegne jäätmekäitlus
2.8.2 Ekspluatatsiooniaegne jäätmekäitlus
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 1
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
2.9 KESKKONNALOAD
2.10 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED
3. ARHITEKTUUR
3.1 ÜLDANDMED
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
3.1.2 Hoone tehnilised andmed
3.1.3 Alusdokumendid
3.2 OLEMASOLEV HOONE
3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused
3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon
3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima
3.3.5 Radoon
3.3.6 Hoone ruumid
3.3.7 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused
3.4 HOONE TARINDID JA PINNAKATTED
3.4.1 Vundamendid
3.4.2 Põrandad pinnasel
3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandetarindid
3.4.4 Trepid
3.4.5 Vahelaed
3.4.6 Katused, katuslaed
3.4.7 Välisseinad
3.4.8 Varikatused
3.4.9 Siseseinad
3.4.10 Avatäited
3.4.11 Trepipiirded
3.5 Siseviimistlus
4. TULEOHUTUSNÕUDED
4.1 Alusdokumendid
4.2 Hoone kasutusotstarve ja tehnilised andmed
4.3 Tuletõkkesektsioonid ja tuletõkkekonstruktsioonid
4.4 Tuleohutuspaigaldised
4.5 Ventilatsiooni-ja kütteseadmete tuleohutus
4.6 Evakuatsioon
4.7 Eritingimused
4.8 Juurdepääsud
4.9 Päästemeeskonna infopunkt
4.10 Tuletõrje veevarustus
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 2
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
1. ÜLDOSA
1.1. ÜLDANDMED
1.1.1 Ehitusobjekt ja selle asukoht
Nimi: AS HKScan laohoone projekt
Aadress: Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa
Tüüp: Uusehitis
1.1.2 Kinnistu andmed
Aadress: Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa
Katastritunnus: 65301:001:5446
Sihtotstarve: Ärimaa 60%, tootmismaa 40%
Pindala: 27967 m²
1.1.3 Tellija
Nimi: Astlanda Ehitus OÜ
Aadress: Mäealuse 2/1, Tallinn 12618
Registrikood: 10845129
Kontaktisik: Margus Uuvits
Telefon: 516 2732
E-post:
[email protected]
1.1.4 Projekteerija
Peaprojekteerija
Nimi: AS Infragate Eesti
Aadress: Mäealuse 2/3, Tallinn 12618
Registrikood: 10845129
Kontaktisik: Liina Mürk
Telefon: 5646 6840
E-post:
[email protected]
Arhitektuur ja asendiplaan
Nimi: Arhitektuuribüroo K+K OÜ
Aadress: Gonsiori 17-34, Tallinn 10124
Registrikood: 12720053; EEP003045
Kontaktisik: Kalju Kisand
Telefon: 520 0178
E-post:
[email protected]
1.2 SISSEJUHATUS
1.2.1 Ehitise lühikirjeldus
Käesolev projekt käsitleb laohoone ehitamist Tallinna ringtee ja Uus-Ringi tee vahelisele kinnistule. Hoone on
osaliselt kahekorruseline, pikkusega 152,2 m, laiusega 78,7 m ja kõrgusega 14,3 m. Põhitegevus toimub
esimesel korrusel: kõrgladu ladustamiskõrgusega 10,9 m, ekspedeerimisala, taarakastide käitlemine. Teisel
korrusel on kontor ja töötajate olmeruumid.
1.2.2 Lähteandmed
Projekteerimise aluseks on:
• Tellija lähteülesanne
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 3
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
• Eskiisprojekt: AS HKScan Estonia jahelao ja taarapesutaristu. Arhitektuuribüroo K+K OÜ töö nr
1904 (2020)
• Kehtiv detailplaneering: Jüri aleviku Uus-Ringi tee kinnistute detailplaneering. K-Projekt AS töö nr
16003
1.2.3 Normdokumendid
EV Ehitusseadustik
EV Planeerimisseadus
Rae Vallavolikogu määrus nr 80: Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine
Rae Vallavolikogu määrus nr 99: Rae valla jäätmehoolduseeskiri
EVS 932:2017 Ehitusprojekt
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: Nõuded ehitusprojektile.
Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57: Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused.
Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded.
Sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrus nr 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid.
Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrus nr 78: Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes
ning vibratsiooni mõõtmise meetodid.
Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a. määrus nr 28: Puudega inimeste erivajadustest tulenevad
nõuded ehitisele.
EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded.
EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks,
lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast.
EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest.
EVS 843:2016 Linnatänavad
Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele.
Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1: Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb
automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemil tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse.
Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39: Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule,
paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule.
EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid.
EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid.
EVS 812-4-2018 Tööstus- ja laohoonete ja garaazide tuleohutus.
EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus.
EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded.
EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine.
EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid.
EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus.
EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid.
EVS-EN 62305-1:2011, EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse.
1.2.4 Üldised tingimused ehitustööde ajaks
Ehitustööde käigus tuleb järgida Rae Vallavolikogu 17.04.2012 määruses nr 80 „Rae valla heakorraeeskirja
kinnitamine“ peatükis 3 „Heakorra nõuded ehitajale ja kaevandajale“ toodut. Ülaltoodud määruse § 6 lg 1 p 6
kohaselt peab objekti hoidma korras ja puhastama juurdepääsuteed hiljemalt kella 20:00-ks. • Arvestada, et
ehitustegevusega kaasnev müratase ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1
toodud tingimusi ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes
ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi. • Tagada ehitus- ja
kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr
75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 4
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
2 ASENDIPLAAN
2.1 ÜLDANDMED
2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesolev projekt käsitleb laohoone ehitamist ja kinnistusiseste platside rajamist Tallinna ringtee ja Uus-Ringi
tee vahelisele kinnistule.
2.1.2 Alusdokumendid
Lähteandmed vt. seletuski p. 1.2.2.
Normdokumendid vt. seletuski p. 1.2.3.
Asendiplaani aluseks oleva topo-geodeetiliste uurimistööde aruande on koostanud OÜ Mikrogeodeesia, töö nr
HM 1-11-2019 (11.2019). Koordinaadid LEST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis.
2.2 OLEMASOLEV OLUKORD
2.2.1 Paiknemine
Ebakorrapärase kujuga kinnistu paikneb Jüri alevikus, Tallinna ringtee ja Uus-Ringi tee vahelisel alal.
2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised
Kinnistu on palistatud kahes servas kraavidega ja lisaks lõikab Tallinna ringtee poolt kolmnurgana sisse
mobiilimasti kinnistu. Kinnistu põhjanurk jääb ka arheoloogiamälestise kaitsealale.
2.2.3 Olemasolev reljeef
Maapind kinnistul on tasane, absoluutsete kõrgusmärgite vahemik hoonestusalal 48,55…49,25.
2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus
Ei ole.
2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed
Kinnistu lõunaservast, Uus-Ringi teelt on sissesõit kinnistule. Sõidutee ääres, teiselpool kraavi on kõnnitee.
2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised
Kinnistu põhjanurk jääb arheoloogiamälestise, asulakoht “Terikualune” reg-nr 18786 alale ja selle 50 m
kaitsevööndisse. Asulakoht on riigi kaitse alla olevaks mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 27.07.1998
määrusega nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 259/260, 1059).
Arvestades, et alal võib kultuurkiht olla laiguti säilinud, tuleb ehitamisel ja pinnasetöödel asulakoha või selle
kaitsevööndi alal tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel
arheoloogilised kaevamised), et häviv kultuurkiht saaks korrektselt dokumenteeritud. Arheoloogilisi uuringuid
võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii
mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav 50%
ulatuses (1500 euro piires).
Kinnistu lääneservas paikneb riikliku kaitse all olev geodeetiline märk:
kohalik geodeetiline võrk, klass: NPV, 4. klassi polügonomeetria punkt nr: 5240.
Geodeetilise märgi katsevöönd on 3 m (ruumiandmete seadus).
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 5
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
2.2.7 Krundi pinnase omadused
Geoloogilised uuringud teostas OÜ Geotehnika GIB Inseneribüroo, töö nr 3003 (04.2020). Kinnistu on kaetud
mullakihiga, mille all paiknevad saviliivmoreeni- ja lubjakivi kihid. Täpsem kirjeldus vt OÜ 2ik poolt koostatud
Tarindiprojekti seletuskiri.
2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS
2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus
152 m pikkune hoone paikneb krundi pikimas küljes, Uus-Ringi tee ääres, detailplaneeringuga määratud
hoonestusala piiril. Hoone liigendatud peafassaad ja laadimisala on hoonest põhjapool vaatega Tallinna
ringteele.
2.3.2 Ehitusetapid
Tööd teostatakse ühes ehitusetapis.
2.4 VERTIKAALPLANEERING
2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed
Vertikaalplaneering arvestab olemasolevate kraavide ja Uus-Ringi tee kõrgusmärkidegaga ning sadevee
juhtimisega projekteeritud hoonest eemale haljasaladele. Vertikaalplaneeringu joonis vt Infragate Eesti AS
koostatud Teede projekt.
2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus
Projekteeritud hoone ±0,00=50.08 absoluutne kõrgus. Sissepääsud hoonesse paiknevad laadimisalal hoonest
põhjas ja peasissepääsu ees läänes 1,2 m allpool. Evakuatsioonipääsude ees lõunafassaadis on maapind 20
cm madalamal. Kütteta kastiladu hoone idapoolses otsas on laadimisalaga samas tasapinnas.
2.4.3 Sademevee käitlemine
Projekteeritud hoone katuselt kogutakse sadeveed kokku hoone siseselt ja juhitakse kinnistu idaservas
paiknevasse kraavi. Platsildelt kogutakse sadeveed kokku restkaevudega ja juhitakse läbi liiva- õlipüüduri
kraavi.
Sademevee kanalisatsiooni osa on täpsemalt kajastatud Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti seletuskirjas
p. 6.
2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE
2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil
Krundile on projekteeritud sissesõit kinnistu lõunanurgast Uus-Ringi teelt. Projekteeritud parkimiskohad
kinnistu lääneservas on tähistatud asendiplaanil. Laadimisala jääb hoone põhjaküljele
2.5.2 Liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused
Hoone peasissepääsu läheduses on 1 tähistatud inva-parkimiskoht. Hoone spetsiifikast tulenevalt eraldi
invanõuetega hoone projekteerimisel arvestatud ei ole.
2.5.3 Liikluskorraldusvahendid
Liikluskorraldusvahendid vt Teede projekt.
2.5.4 Parkimine
Projekteeritud parkimiskohad on tähistatud asendiplaanil.
Vajalik sõiduautode parkimiskohtade arv vastavalt EVS 843:2016 tabel 9.1 (vahevöönd, asutused väikese
külastajate arvuga):
laohoone suletud brutopind 9100:250=36,4.
Kinnistul on 37 tähistatud parkimiskohta, s.h. 1 inva-parkimiskoht.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 6
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Projekteeritud parkimiskohad tähistatakse valget värvi joontega, inva-parkimiskohal sinine kattevärv ja
liiklusmärk 575d.
Vajalik jalgrataste parkimiskohtade arv vastavalt EVS 843:2016 tabel 9.3 (väljaspool kesklinna):
töötajaid 66:12=5,5. Vajalik rattaparkla kohtade arv 6 on tagatud.
2.6 TEED JA PLATSID
Vt Infragate Eesti AS koostatud Teede projekt.
2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS
2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus
Olemasolev kõrghaljastus puudub.
2.7.2 Projekteeritud haljastus
Asendiplaanil on näidatud projekteeritud puud: hariliku kuusk Picea abies. Kinnistu perimeetrile, Tallinna
ringtee äärde ja osaliselt ka Uus-Ringi tee äärde on planeeritud 47 puud, mis ümbritsevad hoovi ja varjavad
tegevust möödasõitjate eest.
Istikute kvaliteedinõuded
Istikud peavad olema vähemalt 2 m kõrguse sirge tüve ja korrapärase võraga. Istiku minimaalne läbimõõt 1 m
kõrguselt peab olema 4 cm.
Haljastuse rajamiseks tuleb kasutada kohalikus puukoolis kasvatatud puid, mis on ümberistutamise suhtes
vastupidavamad. Kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. Istutusmaterjal
valitakse võimalikult suuremõõtmeline ja kvaliteetne. Ühte kohta istutatakse ühesuurused istikud.
Üldised kvaliteedinõuded haljasribale projekteeritud istikutele:
(1) Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile.
(2) Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma
toestuseta.
(3) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest.
(4) Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle juurestik olema
kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega
istikulekompaktse juurestiku kujundamine.
(5) Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal.
(6) Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse.
Istikul ei tohi olla:
1) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust;
2) kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad), v.a sammasjal vormil;
3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi;
4) väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil;
5) tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sissekasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil;
6) tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi;
7) taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi;
8) keerdjuuri. Keerdjuured (kägistusjuured) on juured, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste
juurte ning avaldavad neile survet, takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud.
Istutustöö läbiviimine
Olemasolev tihenenud pinnas tuleb kogu haljasriba ulatuses 1 meetri sügavuselt välja kaevata. Süvendi põhi
kobestatakse, puhastatakse ehitusprahist, tihendatakse uuesti ning vajaduse paigaldatakse
juuretõkkekangaga kaitstav drenaaž. Süvendist väljakaevatavat pinnast analüüsitakse saasteainete ja
kasvuomaduste suhtes. Kui see vastab nõuetele või seda on võimalik kasvumulla lisamisega parandada,
kasutatakse pinnas uuesti ära. Lisatav kasvumuld ei tohi sisaldada lagunemata orgaanilist ainet, mille
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 7
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
lagundamiseks kasutavad mullaorganismid ära juurtele vajaliku hapniku. Väljakaevatud, kasvumullaga
parandatud pinnas laotatakse süvendisse tagasi.
Kui kasvupinnas on vaja välja vahetada, sobib üldotstarbeline kasvupinnas. Üldotstarbelise kasvupinnase
huumusesisaldus on keskmine või veidi üle selle; tema veeläbilaskvus- ja veesidumisvõime on optimaalsed.
Sellised pinnased ei „upu“ vihmaperioodidel ning kastmist vajavad nad alles pikema põuaperioodi järel.
Selliste kasvupinnaste toitainetebilanss on tasakaalus ning tänu pinnases leiduvale orgaanilisele ainele on
nende neelamisvõime kõrge, mistõttu toiteelementide väljauhe on minimaalne. Seega on näiteks madalate
temperatuuride tõttu taimede poolt ajutiselt kasutamata toitained pinnases kindlalt seotud ning taimedele
uuesti kättesaadavad niipea, kui temperatuuri- ja niiskusolud võimaldavad taimedel intensiivsemalt kasvada ja
areneda.
Üldotstarbeliseks kasvupinnaseks sobib tavaline aia- või põllumuld, kui analüüsid tõendavad tema sobivust
selleks. Kui selline kasvupinnas toodetakse aga tööstuslikult, on tema soovitatavateks põhikomponentideks
liiv- ja möllpinnased; mineraalosa soovitatav osatähtsus on 50…60 mahuprotsenti.
Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale.
Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud
seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante.
Haljasribale istutamisel tuleb kasvupinnase pind viimistleda laugja künka või vallina ümbritsevast kõrgemaks,
et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale.
Istutustööd võib teha terve aasta v. a ajal, millal kasvupinnas on külmunud.
Istutusaugud peavad olema umbes kolm korda suuremad taime juurepallist või poti diameetrist. Küllalt lai
istutusauk on vajalik, et taime ümber jääks suurem ala pehmemat pinnast. Nii arenevad noored juured
kiiremini ja tungivad paremini kaevatud pinnasesse. Mida tihedam ja kõvem pinnas augu ümber, seda laiem
auk tuleks kaevata. Konteineristikud istutatakse pigem veidi sügavamale, et juurepall saaks kergelt mullaga
kaetud.
Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett.
Enne istutamist tuleks taimel juurepall alumisest otsast mõõdukalt lahti harutada, et ta juurduks paremini. Istik
tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat
pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale.
Juurepalli traatvõrk ja pakkekangas tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall laguneda.
Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada
täielikult.
Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi.
Istutatud puu tuleb toestada kohe pärast istutamist. Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt
paigaldatud ühesuguseid tugesid, sidemeid ning tüve- ja juurekaitsmeid. Puu toestatakse kuni kolme teibaga
kohe pärast istutamist. Tugiteivas peab olema kooritud või hööveldatud, tugev ja sirge, suuremate
oksakohtadeta ja vähemalt 5 cm läbimõõduga. Istiku toestus peab olema u 1/3 istiku kõrgusest. Tugiteibad
lüüakse tugevasti aluspinnasesse väljapoole juurepalli. Samale objektile istutatud puude teibad peavad jääma
ühekõrgused. Teibad ei tohi hõõruda istiku oksi ega tüve.
Puu sidumiseks tugiteivaste külge tuleb kasutada pehmet ja laia (soovitavalt 2−4 cm laiust) linditaolist
sidumismaterjali. Side kinnitatakse 5−10 cm teiba otsast allapoole ja silmust ei tohi teha ümber puutüve.
Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (2−3 aastat).
Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt
1 m (vähemalt istutusaugu suurune).Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega
(sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 8
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Istutatava puu ümbrus tasandatakse peale istutustöid ja kaetakse 7 cm paksuse tihendatud leht- või okaspuu
koorepurumultši kihiga: fraktsioon 0-15 mm. 10 cm ulatuses tüvest peab jääma multšivabaks. Ülejäänud
haljasribale külvatakse muruseeme.
Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega
spetsialist (arborist, aednik).
Istutustööd peab kohapeal juhendama ja selle eest vastutama:
1) isik, kes on sooritanud kas aedniku III, arboristi III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami;
2) kolmeaastase haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille
õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või
arboristi täiendõppe.
Haljasribale projekteeritud puude hoolduskava
Allpool toodud projekteerija poolne hooldusjuhend on soovituslik.
Puude hooldamise eesmärgiks on nende elujõulisuse tagamine ning liigile ja sordile omane väljanägemine.
Kuivanud või murdunud okste lõikus tuleb teostada kohe, peale nende avastamist.
Puudele istutamise ajal paigaldatud toed võib eemaldada alles siis, kui on kindel , et juurepall ei liigu
istutusaugus, kuid mitte enne kui kolmandal kasvuaastal. Kuni selle ajani kontrollitakse puude toestust ja
vajadusel vahetatakse sidumislinte või tugesid.
Puude võra-alune pind hoitakse umbrohu- ja muruvabana ning lehtpuu või okaspuu koorepurumultšiga
multšituna.
Erilist rõhku pööratakse puude kastmisele. Puid tuleb kasvu- perioodil kasta korrapäraselt, vähemalt üks kord
nädalas (põua- perioodil vähemalt kaks korda), arvestades 1 puu kohta 50-100 l vett (olenevalt puu
suurusest).
Puid väetatakse üks kord aastas, mais või juunis granuleeritud mineraalväetisega või kaks korda kuus (mai-
august) vedelväetisega koos kastmisveega. Väetise kogused tuleb määrata vastavalt tootja poolsetele
juhistele. Kulunormid tuleb kontrollida enne väetamist.
Muru
Teedest ja platsidest vabadele aladele rajatakse murukate.
Muruväljakute aluspinnas koorida vajalikule kõrgusele ja tihendada. Kasvukihi alune kruusast dreenkiht rajada
ühtlase paksusega ja tihendada.
Murupinna rajamisel või taastamisel kasutada sõelutud mulda 10 cm paksuse kasvukihina. Pool kasvukihiks
kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld. Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast,
millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud.
Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga, talvekindel, tallatava muru seeme. Murusegus
kasutada aasnurmikat 55% ja punast aruheina 45%. Murusegu peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne
külvamistihedus ja samaaegne väetise lisamine vastavalt pakendil esitatud juhistele.
2.7.3 Väikeehitised ja vormid
Ei ole.
2.7.4 Piirded ja väravad
Laadimisala hoonest põhjas ümbritsetakse piirdeaiaga: tsingitud keevisvõrk piire tsingitud teraspostidel
kõrgusega 1,9 m. Tiibväravad on sama kõrgusega sama piirdesüsteemi elemendid. Vt Piirdeaia projekt.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 9
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
2.7.5 Välisvalgustus
Krundisiseste platside valgustus teostatakse LED-valgustitega valgustimastidel: kõrgus 10 m, teras
koonusmastid, tsingitud. Hoone peasissekäigu varikatuse alapinda paigaldatakse uputatavad LED-valgustid.
Valgustite värvustemperatuur 3000K.
Välisvalgustuse juhtimine toimub hooneautomaatika abil valgustugevuse anduri ja ajaprogrammiga.
Vt tugevvoolupaigaldise seletuskiri p. 2.2 ja Välisvõrkude koondplaan
Hoone rentniku logod (tegevuskohatähistus) esifassaadil on lahendatud eraldiseisvate taustvalgustatud
tähtedega. Logo projekteerib ja teostab reklaamifirma, see ei kuulu käesoleva projekti koosseisu.
2.8 JÄÄTMEKÄITLUS
2.8.1 Ehitusaegne jäätmekäitlus
Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käsitlemisel juhinduda valla jäätmehoolduseeskirjast.
Seoses hoone ehitamisega keskkonna reostusohtu ei teki. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed käidelda ja
teisaldada vastavalt kohaliku Keskkonnateenistuse ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele.
Kaevetöödel tekkivad ülemäärased ja mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud vedama selleks
ettemääratud kohta.
Ehitustööde lõpetamisel esitada ehitusobjekti jäätmeõiend koos jäätmete üleandmist tõendavate
dokumentidega (õiendid, kaalulehed, aktid vms.) kohaliku omavalitsuse Keskkonnateenistusele kinnitamiseks.
Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus-, lammutus- või ehitustööde ajal võtta sellest pinnaseproov ning
ülenormatiivse reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Juhtunust teavitada koheselt
kohaliku omavalitsuse Keskkonnateenistust.
Jäätmekava:
Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnangulised kogused:
Jäätmekood Jäätmeliik Ühik Kogus
170504 Pinnas ja kivid m2 10400
170201 Puit t 0,8
170107 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud t 2
170405 Raud ja teras t 0,4
170904 Ehitus- ja lammutussegupraht t 80
150101 Paber ja papp t 0,4
150102 Kile t 0,2
150110 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid t 0,05
200301 Segaolmejäätmed t 0,5
Märkus: Täpsemad mahud selguvad ehitustööde käigus.
Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid:
Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad
olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust, asukohast ning kasutamise
kohustusest.
- Teras ja muud metallid - tekib vähesel määral, peab olema sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse.
- Mineraalsed jäätmed - kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi. Jäätmete ladustamisel peab
olema tagatud tolmuvaba keskkond.
- Klaas - tekib vähesel määral - kogutakse eraldi konteinerisse.
- Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid - kogutakse eraldi konteineritesse.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 10
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud.
Jäätmete edasine suunamine:
Jäätmed kas taaskasutatakse, teisaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaika vastavalt ladustuskoha
kasutuseeskirjadele või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris
registreeritud jäämtekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt
olemas olema ka ohtlike jäätmete käitluslitsents.
Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest ja
määrustest ning Tallinna Linnavalitsuse õigusaktidest.
Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud:
- Rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohal.
- Rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutusvõimaluste puudumisel
võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (v.a. puit) kasutamine energia tootmisel
tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga.
- Võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel
veokile.
- Valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks.
- Tagama ehitusplatsil eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmetele ja ohtlikele jäätmetele.
- Teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas jäätmekavas ja eeskirjades
sätestatust.
Heakorra nõuded ehitajale:
Ehitaja on kohustatud vältima objektilt jäätmete, ehitusmaterjalide, pori, tolmu ja muu sellise kandumist sõidu-
ja kõnniteele või naaberkinnistutele. Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks teede veega
kastmise. Autode sõidukohtades kasutada killustikust patja. Ehitusmasina juhil peab olema kütuse või õlilekete
likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise
võimalust. Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja reostusohtu.
Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja
põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake.
Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed vältimaks
pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast vastuvõtvale ettevõttele.
Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb
informeerida Keskkonnaametit.
Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide
ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra
ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.
2.8.2 Ekspluatatsiooniaegne jäätmekäitlus
Prügikonteinerite asukoht on näidatud asendiplaanil. Jäätmevaldaja peab sorteerima tekkekohas ja liigiti
koguma jäätmeid vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale, liitudes korraldatud jäätmeveoga
tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas.
2.9 KESKKONNALOAD
Hoone projekteerimisprotsessis teadaoleva info alusel ei ole vajalik keskkonalubade hankimine, kuid ka kogu
hoone pikemaajalise kasutusaja jooksul on vajalik analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt
alljärgnevast: • Õhusaasteloa kohustus on määratletud keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67
„Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks
nõutav õhusaasteluba“. • Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri
19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja
tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise
kord“. • Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 11
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. • Veeloa kohustust
reguleerib veeseaduse § 187. • Jäätmeloa kohustust reguleerib „Jäätmeseaduse“ § 73. Täpsustavad nõuded
on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille
vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise
nõuded“. • Kompleksloa kohustus on määratud „Tööstusheite seaduse“ § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi
Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on
käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“.
2.10 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED
Kinnistu aadress: Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa
Katastritunnus: 65301:001:5446
Kinnistu sihtotstarve: Ärimaa 60%, Tootmismaa 40%
Kinnistu pindala: 27967 m2
Ehitisealune pind: 8867 m2
Hoone tuleohuklass: TP-1
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 12
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
3. ARHITEKTUUR
3.1 ÜLDANDMED
3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus
Käesolev projekt käsitleb laohoone ehitamist ja kinnistusiseste platside rajamist Tallinna ringtee ja Uus-Ringi
tee vahelisele kinnistule.
3.1.2 Hoone tehnilised andmed
Projekteeritud s.h. maa-alune s.h. 1. korrus s.h. 2. korrus
hoone veemahuti
Peamine kasutamise 12521
otstarve: Toiduainete
laohoone
Korruste arv: 2
Absoluutne kõrgus (m): 63,1
Kõrgus (m): 14,3
Sügavus (m): 2,6
Pikkus (m): 152,2
Laius (m): 78,7
Suletud netopind (m2) 8877,9 35,2 8170,6 672,1
Köetav pind (m2) 7400,8 35,2 6693,5 672,1
Mitteelur. pind (m2) 8320,1 8114,2 205,9
s.h. laopind (m2) (8078,1) 8078,1
Üldkasutatav pind (m2) 370,2 56,7 313,5
Tehnopind (m2) 187,6 35,2 152,4
Suletud brutopind (m2) 9100,2 41,3 8329,0 729,9
Ehitisealune pind (m2) 8867
Maht (m3) 83511
Maapealne maht (m3) 83394
Maa-alune maht (m3) 117
Hoone kasutusiga: 50 aastat
3.1.3 Alusdokumendid
Lähteandmed vt. seletuski p. 1.2.2..
Normdokumendid vt. seletuski p. 1.2.3.
3.2 OLEMASOLEV HOONE
Ei ole.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 13
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS
3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud
152 m pikkune hoone paikneb krundi pikimas küljes, Uus-Ringi tee ääres, detailplaneeringuga määratud
hoonestusala piiril. Hoone liigendatud peafassaad ja laadimisala on hoonest põhjapool vaatega Tallinna
ringteele.
3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused
Tööd teostatakse ühes ehitusetapis. Projekteeritud hoonet ei ole võimaliklaiendada Samal kinnistul.
Arvestatud on laiendamise võimalusega naaberkinnistule hoonest läänepool.
3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon
Hoone on osaliselt kahekorruseline, pikkusega 152,2 m, laiusega 78,7 m ja kõrgusega 14,3 m. Põhitegevus
toimub esimesel korrusel: kõrgladu ladustamiskõrgusega 10,9 m, ekspedeerimisala, taarakastide käitlemine.
Teisel korrusel on kontor ja töötajate olmeruumid.
Hoone olemuse ja paigutuse määrab kogu hoone pikkuses paiknev laadimisala ja veoautodele vajalik
manööverdamisruuum. Hoone paikneb kinnistu lõunaservas, ainsal küljel, kuhu antud kinnistul saab nii pikka
hoonemahtu paigutada. Kuna kontoriosa on üldmahuga võrreldes väike, siis domineerivad pikad tummad
seinapinnad. Kinnistule juurdesõidupoolset läänefassaadi ja Tallinna ringteepoolset põhjafassaadi on
ilmestatud terasest fassaadikassettidega. Lõunaküljele on projekteeritud päikesepaneelide read. Fassaadide
värvilahendus lähtub rentniku korporatiivvärvidest.
3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima
Hoone projekteerimisel on lähtutud kriteeriumist, et välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhupidavad ja
piisavalt soojustatud tagamaks energiatõhususe nõudeid, ruumide soojuslikku mugavust ja hallituse ning
kondensaadi vältimist sisepindadel ja tarindites.
Välispiirete soojusjuhtivusele esitatavad miinimumnõuded:
Välispiire Soojusjuhtivuse miinimumnõue
Põrandad pinnasel U ≤ 0,25 W/m2K
Välisseinad U ≤ 0,16 W/m2K
Katuslagi U ≤ 0,16 W/m2K
Aknad U ≤ 1,00 W/m2K
Välisuksed U ≤ 1,40 W/m2K
Hoone päikesepoolsetel kasutatavate aknaklaaside päikeseenergia säbilaskvus SF ≤ 0,40.
Energiaarvutustes kasutatavad külmasildade väärtused:
Joon- või punktsoojusläbivus Suurus
Välissein - välisnurk Ψj = 0,06 W/mK
Välissein - sisenurk Ψj = -0,06 W/mK
Katuslagi - välissein Ψj = 0,07 W/mK
Põrand pinnasel - välissein Ψj = 0,08 W/mK
Akna/ukse seinakinnitus Ψj = 0,02 W/mK
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 14
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Energiaarvutustes kasutatav õhulekkearv:
Omadus Suurus
Õhulekkearv 2,5 m3/h*m2
Energiaarvutustes kasutatavad hoone pinnad:
Pind Suurus
Suletud netopind 8877,9 m2
Köetav pind 7400,8 m2
Madala temperatuuriseadega pind 1477,1 m2
Lisaenergiallikana kasutatakse taastuvenergiat- päikesepaneele (PV-paneelid), mille elektri aastatoodang
vastavalt tellija infole on 258 000 kWh/a.
Hoone arvutuslik energiatõhususarv on 39 kWh/m2a, mis vastab energiatõhususe A-klassile.
3.3.5 Radoon
Vastavalt Radoon.ee poolt teostatud radooniuuringule (04.06.2020) paikneb projekteeritud hoone kõrge Rn-
riski piirkonnas (50-250 kBq/m3). Siseruumide kaitseks nähakse ette meetmed, mis on vajalikud radooni
hoonesse sattumise vältimiseks arvestades standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete
kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused,
nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite
läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb
tihendada nii hülsi kui tarindi liitekoht, kui ka toru/kaabli ja hülsi vahe.
3.3.6 Hoone ruumid
Ruumide sisekliima on projekteeritud vastavalt normidele. Tehiskeskkonna mõjud inimeste tervisele ei ole
ohtlikud. Projektiga ei kaasne keskkonda saastavat tegevust.
Ruumide plaanilahendustes on arvestatud ekspluatatsioonist tulenevaid tehnoloogiaid, ruumidesse
paigaldatavate seadmete transporti, mõõte ja teenindustsoone. Uste asupaiga määramisel on arvestatud
evakuatsiooniteede suunda, evakueerumise ohutust ja ruumides möbleerimise võimalusi.
Kunstlik valgustus on projekteeritud vastavalt normidele.
Hoone sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded:
Ruumi tüüp Heliisolatsiooni miinimumnõue
Õhumüra isolatsiooniindeks
Tööruumide vahel, tööruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel R’w ≥ 48 dB
Uksed tööruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel R’w ≥ 30 dB
Taandatud löögimürataseme indeks
Tööruumist tööruumi, üldkasutatavast ruumist tööruumi L’n,w ≤ 63 dB
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 15
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Ruumi järelkõlakestusele esitatavad nõuded:
Ruumi tüüp Heliisolatsiooni miinimumnõue
Tööruum (kabinet, avatud büroo, väike nõupidamisruum, T ≤ 0,8 s sagedusel 250-2000 Hz
klienditeeninduse ruumid)
Tehnoseadmete müratase Peab vastama määruse “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetele..
Siseviimistluses on lubatud kasutada ainult EV Päästeameti, Tervisekaitsetalituse ja teiste asjassepuutuvate
organite poolt sertifitseeritud materjale. Viimistlusmaterjalid on kergesti puhastatavad ja vastavad ruumi
kasutusotstarbele.
3.3.7 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused
Hoone spetsiifikast tulenevalt eraldi invanõuetega hoone projekteerimisel arvestatud ei ole.
3.4 HOONE TARINDID JA PINNAKATTED
3.4.1 Vundamendid
Hoone rajatakse monoliitsele madalvundamendile, postide all on üksikvundamendid ja kandeseinte all
lintvundamendid.
3.4.2 Põrandad pinnasel
Põrandad pinnasel on projekteeritud pinnasele toetuva kiudbetoonist ja/või raudbetoonist plaadina. Põrandad
rajatakse killustikalusele ja soojustatakse EPS-plaatidega. U ≤ 0,25 W/m2K.
3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandetarindid
Kandeseinad on betoon-õõnesplokkidest 190 mm, täidetud betooniga, armeeritud.
Postid on raudbetoonist monteeritavate postid 400x400 mm.
Külma kastilao postid, ukseraamide postid ja karkassi jäikusdiagonaalid on terasest.
Vahelaed on raudbetoon õõnespaneelidest.
Katusekandjad on terasfermid ja -talad.
3.4.4 Trepid
Sisetrepp on monteeritavast betoonist, välistrepid teraskonstruktsioonis, tsingitud.
3.4.5 Vahelaed
Vahelagi ehitatakse monteeritavatest raudbetoonpaneelidest.
3.4.6 Katused, katuslaed
Katuslae kandjateks on terasfermid. Fermidele toetub kandev profiilplekk. Soojusisolatsioon mineraalvilla- ja
EPS-plaatidest, katusekatteks ühekihiline PVC-kate. U ≤ 0,16 W/m2K
3.4.7 Välisseinad
Põrandapinnast 1,0 m kõrguseni on monteeritavast raudbetoonist kolmekihilised soklipaneelid. Seinte ülemine
osa terasplekk-kattega kergpaneelidest. U ≤ 0,16 W/m2K.
3.4.8 Varikatused
Varikatus peasissepääsu ja laadimisuste kohal on projekteeritud teraskonstruktsioonis.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 16
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
3.4.9 Siseseinad
Vaheseinad lao ja trepikoja perimeetril on betoon-õõnesplokkidest. Kontoriruumide seinad on kipsplaatidest
teraskarkassil.
3.4.10 Avatäited
Aknad on PVC-profiilidest, kolmekordse klaaspaketiga. U ≤ 1,0 W/m2K.
Klaasseinad on alumiiniumprofiilidest, kolmekordse klaaspaketiga. U ≤ 1,0 W/m2K.
Välisuksed on alumiinium- ja teraskonstruktsioonis, klaasitud uksed on kahekordse klaaspaketiga.
U ≤ 1,40 W/m2K.
Klaasitud siseuksed on alumiinium- või teraskonstruktsioonis, turvaklaasid.
Tummad siseuksed on puit- ja teraskonstruktsioonis.
Tõstuksed on kergpaneelidest. U ≤ 1,0 W/m2K.
3.4.11 Trepipiirded
Teraskonstruktsioonis piirded, käepide Rst. Piirde kõrgus trepiastme esiservast 900 mm, vertikaalpulkade
vahe max 110 mm.
3.5 Siseviimistlus
Lao- ja tehniliste ruumide põrandateks on pinnakõvendiga betoonplaat.
Lao- ja tehniliste ruumide seinte betoonpinnad töödeldakse tolmutõkkega, kergpaneelide pind on tehases
viimistletud.
Lao- ja tehniliste ruumide lagede betoonpinnad töödeldakse tolmutõkkega, profiilplekk on tsingitud.
Kontori ja olmeruumide osas koostatakse eraldi sisekujundusprojekt.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 17
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
4 TULEOHUTUSNÕUDED
4.1 Alusdokumendid
-Siseministri määrus nr 17, 03.12.2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele“;
-Majandus-ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“;
Majandus-ja taristuministri määrus nr 115, 04.september 2015 „Ehitise dokumenteerimisele,
ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja
üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“.
-EVS 812-4:2018 Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus;
-EVS 812-6:2012 + A2: 2017 Tuletõrje veevarustus;
-EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded;
-EVS 919:2013 Suitsutõrje;
-EVS 871: 2017 Tuletõkke-ja evakuatsiooni avatäited ja sulused;
-EVS-EN 1838: 2013 Valgustehnika. Hädavalgustus;
-EVS-EN 12845: 2015 Automaatsed sprinklersüsteemid;
-CEN/TS 54-14: 2018 Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Planeerimise, projekteerimise,
paigaldamise, ülevaatuse, kasutuse ja hoolduse eeskiri.
Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ehitatakse välja vastavalt siseministri määrusele 07.01.2017
„Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse
tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“.
4.2 Hoone kasutusotstarve ja tehnilised andmed
Kahekorruseline toiduainetööstuse hoonekompleks, kus esimesel korrusel asuvad ekspedeerimine ja
ladustamine, taarapesu ning kastiladu ja teisel korrusel majutusruumid, kontor, olmeruumid ja tehnilised
ruumid. Teine korrus hõlmab vaid väikese osa, ja valdavalt on hoone ühekorruseline.
Kasutusviis: VI – tööstushoone, teisel korrusel väikesel pinnal II ja V kasutusviisi ruumid, lisaks olmeruumid ja
tehnilised ruumid.
Korruselisus: 2/-1 (2. korrus on osaline; keldrikorrusel paikneb sprinkleri veemahuti ja pumpla).
Ehi7stevaheline tuleohutuskuja: Tuleohutuskujad naaberhoonestusega tagatakse vastavalt
detailplaneeringule, mille kohaselt on minimaalne tuleohutuskuja 8 meetrit tagatud.
Tuleohutusklass: TP1 (tulekindel).
Tuleohuklass ja eripõlemiskoormus: 2. tuleohuklass – tuleohtlik, vastavalt eripõlemiskoormusele üle 1200
MJ/m2 ekspedeerimise ja ladustamise alal ja 600-1200 MJ/m2 kastilaos.
1. tuleohuklass – tuleohuta, vastavalt eripõlemiskoormusele alla 300 MJ/m2 taarapesu ruumides, kus toimub
kastide märgpesu ja kust kastid koheselt ka lattu edasi liiguvad.
Peamised käideldavad põlevmaterjalid ekspedeerimise üksuses on puit, paber, papp, polümeersed materjalid.
Teise korruse majutuse ja kontori osas on eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2.
Tulekaitsetase: IV (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem + automaatne tulekustutussüsteem +
tuletõrje voolikusüsteem + tulekustutid), mis nähakse ette ekspedeerimise ja ladustamise alale, tulenevalt
tuleohutusklassist, korruselisusest ja tuleohuklassist.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 18
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Hoone taarapesu ruumides ja sellega piirnevas kastilaos rakendatakse II-tulekaitsetaset, lähtuvalt 1.
tuleohuklassi piirpindalast taarapesu ruumides ja 2. tuleohuklassi piirpindalast kastilaos (automaatne
tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutid).
Teise korruse majutus- ja olmeplokis nähakse määruse nõuete kohaselt ette ATS, evakuatsiooni valgustus,
suitsueemaldus, tulekustutid. Lisaks nähakse ette tuleohutuspaigaldised kogu hoonele.
Kandekonstruktsioonid: TP1 tööstushoones, tulenevalt suurimast eripõlemiskoormusest üle 1200 MJ/m2 on
kandekonstruktsioonidele nõutav tulepüsivus ekspedeerimise ja ladustamise üksuses R120, taarapesu
üksuses R60 ja kastilaos R90.
Horisontaalsed kandetarindid ekspedeerimise ja ladustamise alal võib tulenevalt sprinklerist kaitsta R60
tulepüsivusele. Kastilaos on ka horisontaalsete kandetarindite nõutav tulepüsivus R90.
4.3 Tuletõkkesektsioonid ja tuletõkkekonstruktsioonid
Tuletõkkesektsioonid moodustatakse piirpindala, kasutusviisi, kasutusotarbe ja põlemiskoormuse järgi ning
korruste kaupa.
Piirpindala järgi tuletõkkesektsioon moodustatakse ekspedeerimise ja ladustamise hooneosast pindalaga
4899, 7 m2. Vastavalt 2-korruselise TP1 hoone 2. tuleohuklassile ja IV-tulekaitsetasemele on
tuletõkkesektsiooni piirpindala 4000 m2, mida ladustamiskõrgusega 9,5 m vähendatakse suhtega 6/h = 2526
m2. Piirpindala võib põhjendatud juhtudel suurendada. Piirpindala ületatakse ja lahenduse põhjenduseks on
ettenähtav tulekindel hoone, suhteliselt väike teise korruse pindala (millest muuhulgas tulenevad rangemad
nõuded) ja maksimaalne tulekaitsetase, sealjuures ATS kogumahus. Hinnanguliselt tagab lahendus hoone
ohutu kasutamise. Piirpindala järgi eraldatakse ekspereerimise ja ladustamise hooneosa taarapesu ruumidest
piirpindala tuletõkkekonstruktsiooniga EI120. Avatäited, tulenevalt suurest eripõlemiskoormusest, peavad
vastama konstruktsiooni tulepüsivusele EI120. Sprinkleeritud alal võib piirpindala konstruktsioonis kasutada ka
E120 tuletõkkekardinat. Piirpindala konstruktsioonis kasutatakse ainult A1-tuletundlikkuse klassile vastavaid
ehitusmaterjale.
Taarapesu ruumid eripõlemiskoormusega kuni 300 MJ/m2 (märgruumid) moodustavad eraldi
tuletõkkesektsiooni ekspedeerimise ja ladustamise hooneosast piirpindala tuletõkkekonstruktsiooni
tulepüsivusega EI120 / avatäide EI120 (või E120 tuletõkkekardin) ja kastilaost tulepüsivusega EI90 / avatäited
EI45.
Põlemiskoormuse järgi moodustatakse eraldi tuletõkkesektsioon kastilaost eripõlemiskoormusega 600-1200
MJ/m2. Kastiladu eraldatakse taarapesu ruumidest konstruktsiooni tulepüsivusega EI90 / avatäited EI45.
Korruste kaupa eraldatakse tööstusruumist teine korrus vahelae tulepüsivusega REI120. Teise korruse pindala
moodustab kokku 483,4 m2.
Kasutusviisi järgi eraldatakse teisel korrusel majutusplokk majutusruumide ja koridoriga tulepüsivusega EI60 /
uks EI30 ja majutusruumid omakorda kasutusotstarbe järgi tulepüsivusega EI15 / uks EI15.
Kasutusotstarbe järgi moodustab esimesel korrusel eraldi tuletõkkesektsiooni tõstukite laadimisruum ja
evakuatsioonitrepikoda läbi kahe korruse koos koridoriga esimesel korrusel tulepüsivusega EI60 / uks EI60.
Teisel korrusel majutus-ja olmeplokis ventilatsiooniruum, gaasikatlaruum ja elektrikilbiruum tulepüsivusega
EI60 / uks EI30.
Taarapesu hooneosas nähakse ette pumbaruum eraldi tuletõkkesektsioonina EI60 / uks EI30 ja teise korruse
tasandil tehniline korrus, kus kasutusotstarbe järgi moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni elektrikilbiruum ja
ventilatsiooniruum tulepüsivusega EI60 / uks EI30.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 19
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Piirpindala konstruktsiooniga tuletõkkesektsioonide moodustamisel peavad tuletõkkekonstruktsioonide
ühenduskohad katuse ja välisseinaga olema rajatud tulemüürile esitatud tule leviku tõkestamise nõuete
kohaselt.
Tuletõkkekonstruktsioonis kasutatakse ainult sertifitseeritud tuletõkkeust. Tuletõkkeuks, mis on hingedel
käiguuks peab vastama minimaalselt nõudele Sa. Tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsioonitrepikotta
peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. Tuletõkkeuks varustatakse nõuetekohase
sulguriga, väljaarvatud tehnilise ruumi uks , mis on lukustatud. Sulguriga peab varustama ka majutusruumi, kui
osasektsiooni uksed.
Kõik läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonist peavad olema tihendatud nii, et see ei vähendaks konstruktsiooni
tulepüsivust.
Tuletõkkesektsioonid on kantud korruste plaanidele.
Konstruktsioonide tuletundlikkus
Ruumide sisepindade nõutav tuletundlikkus teisest tuleohuklassist lähtuvalt tööstushoones on seintele ja
lagedele B-s1,d0, põrandale A2fl-s1.
Esimese tuleohuklassi puhul taarapesu ruumides seinad ja lagi D-s2,d2, põrand Dfl-s1.
Tehnilises ruumis seinad ja lagi B-s1,d0, põrand Dfl-s1, katlaruumis põrand A2fl-s1.
Teise korruse majutus, kontori-ja olmeruumides seinad ja lagi D-s2,d2, põrandale nõudeid ei ole.
Välisseina soojustuse ja välispinna nõutav tuletundlikkuse klass on B,d0.
Katusekatte klass Broof (t2-t4).
Kui torupaigaldise eksponeeritav pind on suurem kui 20%, peab isolatsioon vastama klassile A2l-s1,d0, kui
alla 20%, siis vastavalt ruumi ümritsevate pindade nõutavale tuletundlikkusele.
Kaablite isolatsiooni nõutav tuletunlikkus on nii tööstuses kui 2-se korruse majutuse ja kontori alal
Dca-s2,d2,a2. Evakuatsiooniteel (trepikojas) on nõutav Cca-s1,d1,a2.
4.4 Tuleohutuspaigaldised
Hoonekompleksi paigaldatavad tuleohutuspaigaldised:
a) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem
Hoonesse paigaldatakse automaatne adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteem täies mahus ja kogu
hoones. ATS paigaldatakse selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases
staadiumis ja annaks sellest teate kaitstava ruumi äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad
rikked, andes nendest rikketeate. Tuleohu registreerimiseks kasutatakse peamiselt liiniandureid,
suitsuandureid ja temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Temperatuuriandurid on ette nähtud
kohtadesse, kus on võimalik suitsuandurite rakendumine eksitavatel asjaoludel. Teatenupud paigutatakse
väljumisteedel asuvate evakuatsioonipääsude kõrvale. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid peavad
vastama Euroopa standardiseeria EN-54 nõuetele. Süsteem täidab teatud lisafunktsioone, nagu
ventilatsioonisüsteemi automaatne väljalülitamine häire korral, tuletõkkeuste sulgemine, mis tavaolukorras on
vajalik avatult hoida ja muu vajalik ning nõutav. Tulekahjuteade juhitakse Häirekeskusesse. Süsteemi teostus
lahendatakse eraldi projektiga.
b) Automaatne tulekustutussüsteem (sprinkler)
Ekspededeerimise ja ladustamise alale nähakse ette sprinklersüsteem, tulenevalt tuletõkkesektsiooni
piirpindalast. Süsteemi teostus lahendatakse eraldi projektiga vastavalt asjakohasele standardile.
Pihustusintensiivsuse ja arvutusliku ala määramisel arvestada vastava ohuklassi nõuetega, olenevalt toote
ning selle pakendi põlevusest, ladustamismeetodist ning ladustamiskõrgusest. Ladustamiskõrguseks on 9,5
m.
c) Tuletõrje voolikusüsteem
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 20
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Vastavalt standardile on hoone ekspedeerimise ja ladustamise osasse ette nähtud IV-tulekaitsetaseme
kohaselt tuletõrje voolikusüsteem B II voolulgaga 2,5 l/sek. Kraanid varustatakse lamevoolikutega, mille
läbimõõt on 38 mm. Süsteemi tööaeg on ette nähtud 1 tund.
d) Suitsueemaldus
Suitsueemaldus tagatakse tööstushoone ekspedeerimise ja ladustamise alal loomuliku suitsueemalduse teel,
mille seadmeteks nähakse ette katuslakke paigaldatavad suitsueemaldusluugid, mis avatakse
päästemeeskonna infopunktist ja kaitstava ruumi väljapääsu juurest elektriliselt nupust. Vastavalt standardi
(EVS 919:2013) määratlusele rakendatakse lahendusviisi 2 ja käivitustaset 2. Suitsuluukide efektiivne pind
arvestatakse eripõlemiskoormusest üle 1200 MJ/m2 tuleneva koefitsiendi 2% suitstsooni põrandapinnast järgi,
mida võib sprinklerist tulenevalt vähendada 50%, kuid arvestades ka hoone kõrgust üle 10 meetri nähakse
ette 1,2% järgi.
Taarapesu ruumides tagatakse suitsueemaldus katuslakke paigaldatavate suitsuluukide kaudu – lahendusviis
2, käivitustase 2. Luukide efektiivne pind arvestatakse eripõlemiskoormusest kuni 300 MJ/m2 tuleneva
koefitsiendi 0,25% suitsutsooni põrandapinnast järgi.
Kastilaos toimub suitsueemaldus katuslakke paigaldatavate suitsuluukide kaudu – lahendusviis 2, käivitustase
2. Luukide efektiivne pind arvestatakse eripõlemiskoormusest 600-1200 MJ/m2 tuleneva koefitsiendi 1%
suitsutsooni põrandapinnast järgi.
Teisel korrusel tagatakse suitsueemaldus loomuliku suitsueemalduse teel, käsitsi avatavate akende kaudu –
lahendusviis 1, käivitustase 1, riietusruumidest laeluukide kaudu lahendusviis 2, käivitustase 2.
Suitsueemalduse efektiivne pind arvestatakse eripõlemiskoormusest tuleneva koefitsiendi 0,5% suitsutsooni
põrandapinnast järgi. Käsitsi avatava akna pinnast saab suitsueemalduseks arvestada 50%.
Sisekoridorist toimub suitsueemaldus samuti majutusruumide käsitsi avatavate akende kaudu.
Suitsueemalduse mõjuala on 10 meetrit, mida võib vajadusel suurendada kuni 15 meetrini, lisades
koefitsiendile 0,1% iga meetri kohta.
Suitsueemaldussüsteemi toimivusaeg on ettenähtud 60 minutit ja kasutada võib suitsueemaldusluke klassist
B600.
Moodustatakse järgmised suitsutsoonid:
-SEL-01 – ekspedeerimise-ja ladustamise hooneosas - 1,2% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2,
käivitustase 2;
-SEL-02 – ekspedeerimise- ja ladustamise hooneosas - 1,2% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2,
käivitustase 2;
-SEL-03 – taarapesu ruumides – 0,25% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2;
-SEL-04 – kastilaos – 1% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2;
-SEL-05 – tõstukite laadimisruum - 1% suitsuluuk seinas – lahendusviis 2, käivitustase 2;
-SEL-06 – esimese korruse kontoriruumid – 0,5% käsitsi avatavad aknad - lahendusviis 1, käivitustase 1;
-SEL-07 – evakuatsioonitrepikoda – 0,5 m2 ülemises osas mootoriga avatav aken – lahendusviis 2,
käivitustase 2;
-SEL-08 – teise korruse majutus, kontor, olmeruumid, tehnilised ruumid – 0,5% käsitsi avatavad aknad -
lahendusviis 1, käivitustase 1 ja suitsuluugid riietusruumide laes - 0,5% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis
2, käivitustase 2;
-SEL-09 – tehniline ruum – 0,5% suitsuluuk katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2;
-SEL-10 – tehniline ruum – 0,5% suitsuluuk katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2;
-SEL-11 – tehniline korrus – välisuksed – lahendusviis 1, käivitustase 1;
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 21
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
-SEL-12 – sprinkleri pumpla keldris – välisuks – lahendusviis 1, käivitustase 1.
Kompensatsiooniõhu juurdevool tööstushoones tagatakse väravate ja välisuste kaudu, teisel korrusel koridori
uste ja välistrepi välisukse kaudu ja trepikojas välisukse kaudu.
Suitsutsoonid moodustatakse vastavalt suitsutsooni piirpindala, mis loomuliku suitsueemalduse puhul on 2000
m2, arvestades tuletõkkesektsioone. Kuna ekspedeerimise ja ladustamise tuletõkkesektsiooni pindala on 4900
m2, siis moodustatakse sellel alal 2 suitsutsooni. Ühe tsooni pindala ületab piirpindala, kuid selle
kompenseerib sprinklersüsteem. Suitsutsoonid eraldatakse suitsutõketega, milleks kasutatakse katuseferme,
kattes need näiteks plekiga. Suitsutõkke min kõrgus 20% ruumi kõrgusest.
Paigaldise juhtimine toimub päästemeeskonna infopunktist ja juhtimisnupp tuleb paigaldada ka kaitstava ruumi
väljapääsu juurde 1,2-1,6 m kõrgusele põrandast ja peab olema tähistatud tekstiga „Suitsutõrje“.
Suitsutsoonid on kantud korruseplaanidele.
e) Evakuatsioonivalgustus
Evakuatsioonivalgustus paigaldatakse vastavalt kasutamise otstarbele: väljapääsutee valgustus,
paanikavastane valgustus ja ohtliku tööpiirkonna valgustus toimivusajaga 1 tund. Tagatud peab olema
ohutusmärgi valgustus. Väljapääsutee valgustus valgustihedusega 1 lx paigaldatakse evakuatsiooni-ja
väljumisteedele väljapääsude ja pääste-ning esmaabivahendite kiireks leidmiseks. Paanikavastane valgustus,
valgustihedusega 0,5 lx paigaldatakse avatud aladele, pindalaga üle 60 m2 või kasutajaid üle 10, samuti
tualetti-või riietusruumi, mille üldpind on rohkem kui 10 m2. Ohtliku tööpiirkonna valgustus valgustihedusega 15
lx paigaldatakse kõrgendatud riskiga tööpiirkonda, näiteks tehnosüsteemide ruumi.
f) Piksekaitse
Lähtuvalt 2. tuleohuklassist nähakse ette II-kaitseklassi piksekaitsesüsteem.
g) Infopunkti nähakse ette tuleohutussüsteemide infotabloo, kust on võimalik süsteeme juhtida ja
monitoorida
Tulekustutid paigaldatakse hoonesse arvestusega üks 6 kg pulbrkustuti iga 200 m2, elektriseadmete juurde
5kg CO2 kustuti. Tulekustutitele kohaldatakse tuleohutuspaigaldistele esitatavaid nõudeid.
4.5 Ven7latsiooni-ja küLeseadmete tuleohutus
Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus teostatakse vastavalt standardi EVS 812-2: 2014.
Tuletõkkekonstruktsioonides kasutatavad tuletõkkeklapid peavad omama CE-märgist ning olema paigaldatud
vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Ventilatsiooni torustik peab olema juurdepääsetav ning omama vajalikul
määral puhastusluuke. ATS-i häire korral peavad ventilatsiooniseadmed automaatselt seiskuma.
Taaskäivitamine peab toimuma käsitsi.
Küttesüsteemid peavad vastama standardi EVS 812-3: 2018 nõuetele. Gaasikütte puhul peab katlasüsteemi
tehniline teostus vastama tootjapoolsetele juhistele ja katlaruumile nähakse ette paiskpind kas tootjajuhiste
kohaselt või 0,05 m2 kuupmeetri mahu kohta.
4.6 Evakuatsioon
Tööstusshoones on üheaegselt viibivate (töötavate) inimeste maksimaalne arv on 70. Teisel korrusel on 10
majutuskohta ja kontoris ja olmeruumides kokku üheaegselt kuni 20 inimest.
Tööstushoone ekspedeerimise ja ladustamise osas nähakse ette kokku 7 otsepääsu välja, mis asuvad
vastasseintes – 5 pääsu ladustamisalalt ja 2 pääsu ekspedeerimise alalt. Pääsu laius on 1000 mm ja ukse
valgusava 850 mm, kõrgus 2000 mm. Ekspedeerimise osas on tegemist avatud pinnaga, laoriiulite vahel
tagatakse vahekäigud laiusega 1200 mm. Taarapesu ruumidest tagatakse 2 otsepääsu välja, pääsu laiusega
1000 mm, ukse valgusava 850 mm. Kastilaost, kus alalisi töökohti ei ole, nähakse ette üks otsepääs välja,
pääsu laiusega 1000 mm, ukse valgusavaga 850 mm ja teine pääs nähakse ette läbi taarapesu ruumi.
Evakuatsioonitee pikkus ei tohi ületada 45 meetrit, mida võib ATS-olemasolul suurendada kuni 50%
Lävepaku kõrgus evakuatsiooniteel ei tohi ületada 25 mm.
Teine korrus moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni ja eraldi evakuatsiooniala. Kasutusviisi järgi moodustab
eraldi tuletõkkesektsiooni majutus. Evakuatsioon korruselt nähakse ette evakuatsioonitrepikoja kaudu ja
välistrepi kaudu. Trepikoja trepikäigu ja pääsu laius on 1200, ukse valgusava 1050 mm, kõrgus 2000 mm ja
pääsu laius välistrepile 1000mm ja ukse valgusava 850 mm.
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 22
Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Tulenevalt inimeste arvust evakuatsioonialal alla 60 inimese võib teise evakuatsioonitee laius olla 900 mm
(trepi laius). Nii välistrepp kui teised otsepääsud kogu hoonest, trepi kaudu (tööstusest), peavad vastama
standardi EVS 812-7: 2018 nõuetele. Majutuse sisekoridori laius peab olema vähemalt 1200 mm. Siseuste
laius peab olema vähemalt 850 mm. uste avamine koridoris ei tohi takistada liikumist ja avatud ukse puhul
majutusruumist väljapoole peab koridoris olema liikumistee vaba ala 1200 mm tagatud või tuleb muuta ukse
avamissuunda, mis on lubatud kuni 30 inimese puhul. Evakuatsioonitee pikkus tulenevalt II-kasutusviisist ei
tohi ületada 30 meetrit, mida võib ATS-i olemasolul suurendada kuni 50%.
Evakuatsioonitrepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada evakuatsiooni liikumisvoolu teed trepikojas.
Trepikoja uks peab avanema vähemalt 90 kraadi ja avatud ukse sevast kuni trepiastmeni peab jääma vaba ala
1,2 meetrit.
Kõik evakuatsiooni-ja väljumisteed ning –pääsud peavad olema tähistatud vastavate ohutusmärkidega ja
valgustatud.
Kõik väljumis-ja evakuatsiooniteel asuvad uksed peavad olema varustatud vastava sulusega tulenevalt
inimeste arvust. Eeldatavalt ei kogune evakuatsioonipääsu juurde üle 30 inimese, kellest enamus tunneb hästi
hoone planeeringut. Sellistel pääsudel on lubatud kasutada sulusena väändenuppu. Kui pääsu juurde
koguneb eeldatavalt üle 30 inimese, tuleb evakuatsioonisulusena kasutada evakuatsioonilinki.
Evakuatsioonilahendus on kantud korruseplaanidele.
4.7 Eri7ngimused
Juhul kui hoonele nähakse ette päikesepaneelide paigaldamine, peab kogu vajalik teave ja dokumentasioon
olema koondatud päästemeeskonna infopunkti.
Akulaadimise ruumis käsitletakse ruumi ülemist kolmandikku plahvatusohtliku keskkonnana ja sellest
tulenevalt nähakse ette elektriseadmete plahvatusohutu teostus ja laadimisprotsessi automaatne seiskumine
ventilatsiooniseadme rikke korral.
Gaaskatlaruumi elektriseadmed peavad olema ette nähtud plahvatusohutu teostusega.
4.8 Juurdepääsud
Päästetehnikale juurdepääs hoonele tagatakse vastavalt detailplaneeringule Uus-Ringi teelt. Territooriumile
sissesõidu tingimused vastavad nõuetele ja hoonele juurdepääs päästetehnikaga peab olema tagatud kõigist
neljast küljest.
Pääs katusele tagatakse hoone igalt küljelt ja katusel madalamalt osalt kõrgemele metallist välisredelite abil
arvestusega 1 redel 1000 m2 kohta.
4.9 Päästemeeskonna infopunkt
Päästemeeskonna infopunkt nähakse ette trepikoja koridori, mis koos trepikojaga moodustab eraldi
tuletõkkesektsiooni ja sealt nähakse ette ka päästemeeskonna sisenemistee. Infopunktist nähakse ette
tuleohutussüsteemide infotabloolt juhtida ja monitoorida kõikide tuleohutuspaigaldiste tööd, sealhulgas avada
ja sulgeda suitsueemaldusluuke. Infopunkti peab olema koondatud tuleohutuspaigaldiste ja hoone
dokumentatsioon. Infopunkti asukoht on näidatud 1. korruse plaanil ja päästemeeskonna sisenemistee
tähistatakse hoone seinal vastava ohutusmärgiga
4.10 Tuletõrje veevarustus
Vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile 812-6: 2012 + A2: 2017 nähakse ette välise tulekustutusvee
veevooluhulk 30 l/sek 2-tunni jooksul. Kohalik vee-ettevõte AS Elveso garanteerib tuletõrje veevooluhulga 10 l/
sek tuletõrjehüdrantidest Uus-Ringi tänaval. Kuna hoonesse nähakse ette sprinkler- ja voolikusüsteem, siis
kogu tuletõrjevee vooluhulk selgub eriosade projekteerimise käigus ja see tagatakse kinnistule rajatavast
tuletõrjevee mahutist, mille maht arvestatakse vastavalt veevooluhulgale.
Koostas: Kalju Kisand
Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 23
DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID K-Projekt AS töö nr 16003
DETAILPLANEERINGU JÄRGNE HOONESTUSALA PIIR
MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR
MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR
ARHEOLOOGIAMÄLESTIS, asulakoht “Terikualune” reg-nr 18786
ARHEOLOOGIAMÄLESTISE KAITSEVÖÖNDI PIIR 50 m
JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA
ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA OLEMASOLEVATELE KRAAVIDELE
m
4
50
1
nd
P9
öö
ev
4
its
ka
P
lda st
P
11
hu äre
P
v
6
P
nr
el e ä
P
ee
P
m ute
6
P
nt
ra
P
ta sõid
aa
P
im
P
9
4
se
läh m
P
ig
P
ja 24
Ri
P
te
P 1 1
/h piir
11
P 1 1
911
P
km se
P 29 P
20 vu
P
l 1 ta
P
se näh
P 1
2
P
iiru ülg
4
1
ktk e k
4
oje te
9
pr aan
12
M
21
4
29
3 4
TINGMÄRGID
1
9
14 KINNISTU PIIR
1
4
P2
PROJEKTEERITUD HOONE
4
21
2 PROJEKTEERITUD KÜTMATA HOONEOSA ASFALTPLATSIL
2
1
6
6
6
2 PROJEKTEERITUD VARIKATUSE SERV
1
1
2
PROJEKTEERITUD KILLUSTIKUST SILLUTISRIBA
44
4
6 PROJEKTEERITUD PIIRDEAED h=1,9 m, 277 jm
1
2
2
4
PROJEKTEERITUD TIIBVÄRAV h=1,9 m, b=1,2/7,0/6,7 m
26
4
12
1
PAPIPRESSI / PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT
2
PROJEKTEERITUD RATTAPARKLA
P6
26
+1
1
PROJEKTEERITUD SISSEPÄÄS HOONESSE
4
6
4
1
9 6
24
6
6
0,00=50,08 PROJEKTEERITUD KÕRGHALJASTUS, HARILIK KUUSK (Picea abies), 47 tk
49
4 VALGUSTI, MAST h=10 m / SEINAVALGUSTI
49
2
P 4
P 24
P2
9
49 4
49
5 49 4
PÄÄS SPRINKLERI PUMBARUUMI EKSPLIKATSIOON:
1
1 - LAOHOONE
2
49
49 4
2 - KASTILADU (KÜTTETA HOONEOSA)
PEASISSEPÄÄS 3 - LAADIMISALA
4
PÄÄSTEMEESKONNA 4 - VEOAUTODE PARKLA, 9 KOHTA
6
SISENEMISTEE 49 5 - SÕIDUAUTODE PARKLA, 37 KOHTA
49 4 6 - RATTAPARKLA
1
1
2
6 49
49 4
2
1
4
221
1
Tellija Projekti staadium
Astlanda Ehitus OÜ EP
Projekti nimetus Joonise nimetus Mõõtkava
AS HKScan laohoone projekt ASENDIPLAAN 1:500
Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald
Projekteerija Projekti osa Töö nr Joonise nr Muudatus
Arhitektuuribüroo K+K OÜ
Gonsiori 17-34, Tallinn 10124 AS 1904 4-02 v02
Nimi Kuupäev
Kalju Kisand 29.05.2020
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
SELETUSKIRI
SISUKORD
1. ÜLDOSA ...................................................................................................................................................... 3
1.1 Üldandmed ................................................................................................................ 3
1.1.1 Ehitise asukoht ......................................................................................................... 3
1.1.2 Ehitise lühikirjeldus .................................................................................................. 3
1.1.3 Tellija .......................................................................................................................... 3
1.1.4 Projekteerija .............................................................................................................. 3
1.2 Alusdokumendid ....................................................................................................... 3
1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................................ 3
1.2.2 Ehitusuuringud ......................................................................................................... 4
1.3 Olemasolev olukord ................................................................................................. 4
1.3.1 Ristumised ja liiklus ................................................................................................. 4
1.3.2 Katendi iseloomustus .............................................................................................. 4
1.3.3 Olevad tehnovõrgud ................................................................................................. 4
1.3.4 Normdokumendid ..................................................................................................... 4
2. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................................. 5
2.1 Projekteeritud teede põhinäitajad ........................................................................... 5
2.1.1 Vertikaalplaneerimine............................................................................................... 5
2.1.2 Ristprofiil ................................................................................................................... 5
2.2 Liikluskorraldus ........................................................................................................ 6
2.2.1 Liiklusmärgid ............................................................................................................ 6
2.2.2 Teekattemärgistus .................................................................................................... 6
2.2.3 Veeviimarid ................................................................................................................ 6
2.2.4 Projekteeritud tehnovõrgud .................................................................................... 6
2.2.5 Rekonstrueeritavad kaevud ja kaped ..................................................................... 6
2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised............................................................. 6
2.2.7 Katendikonstruktsioonid ......................................................................................... 7
3. EHITAMINE .................................................................................................................................................. 9
3.1 Üldandmed ................................................................................................................ 9
3.2 Ettevalmistustööd ................................................................................................... 10
3.2.1 Lammutustööd ........................................................................................................ 10
3.2.2 Geodeetiline alusvõrk ja väljamärkimine ............................................................. 10
3.2.3 Liikluskorraldus ehituse ajal ................................................................................. 10
3.3 Tee ehitus ................................................................................................................ 11
3.3.1 Mullatööd ................................................................................................................. 11
3.3.2 Muldkeha ja dreenkiht ............................................................................................ 11
3.3.3 Olemasoleva katendi likvideerimine ..................................................................... 12
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 1/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
3.3.4 Aluse ehitus ............................................................................................................ 12
3.3.5 Katendi pealiskihtide ehitus .................................................................................. 12
3.4 Liikluskorraldusvahendid ...................................................................................... 12
3.5 Keskkonnakaitse .................................................................................................... 13
3.6 Muinsuskaitse ......................................................................................................... 13
4. TEEDE KASUTAMISE JA HOOLDUSE JUHEND....................................................................................... 13
JOONISED ............................................................................................................................................................... 14
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 2/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
1. ÜLDOSA
1.1 Üldandmed
1.1.1 Ehitise asukoht
Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik:
• Uus-Ringi tee 15 (65301:001:5446)
• Uus-Ringi tee L2 (65301:001:4287)
1.1.2 Ehitise lühikirjeldus
Antud projekti osas on projekteeritud laohoone jaoks mahasõit, sõiduautode ja
veoautode parklad ning kõnniteed. Üks parkla on arvestatud tavaautode
parkimiseks, teine veoautode kauba laadimiseks ning kolmas veoautode
parkimiseks. Uus-Ringi tee L2 kinnistul on projekteeritud uus mahasõit.
1.1.3 Tellija
OÜ Astlanda Ehitus
Mäealuse 2/1, Tallinn 12618
[email protected]
Tel. +372 51 627 32
Kontaktisik: Margus Uuvits
1.1.4 Projekteerija
1.1.4.1 Projekteerimise peatöövõtja
Infragate Eesti AS
Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn
Telefon 6267777
[email protected]
MTR EP10545129-0001
1.1.4.2 Projekteerimise projektijuht
Infragate Eesti AS
Projektijuht Liina Mürk
Mobiil +372 56 466 840
[email protected]
1.1.4.3 Teede projekteerija
Infragate Eesti AS
Roman Sokmann
Mobiil +372 50 120 67
[email protected]
Vastutav spetsialist: Tea Tõnts
1.2 Alusdokumendid
1.2.1 Lähteandmed
1.2.1.1 Lähteülesanne
• Tellija lähteülesanne
1.2.1.2 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused
• OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr. 347157
• AS Elveso tehnilise tingimused nr. VK-TT 180
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 3/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
1.2.2 Ehitusuuringud
• Geodeetilised uuringud teostas OÜ Mikrogeodeesia, töö nr HM 1-11-2019,
uuringu teostamise aeg 11.2019.
• Geoloogia uuringut teostas OÜ Geotehnika Inseneribüroo G.I.B, töö nr 3003,
uuringu teostamise aeg 04.2020.
1.3 Olemasolev olukord
1.3.1 Ristumised ja liiklus
Uus-Ringi tee 15 kinnistutele ligipääs on Uus-Ringi tee poolt olemasolevate
mahasõitude kaudu.
1.3.2 Katendi iseloomustus
Uus-Ringi tee 15 kinnistul on haljasala.
1.3.3 Olevad tehnovõrgud
Mõõdetud maa-alal asuvad gaasi-, side-, vee-, sademeveekanalisatsiooni-,
reoveekanalisatsiooni-, drenaaži torustikud ning kõrge- ja madalpinge kaablid.
1.3.4 Normdokumendid
Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid:
Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest:
Seadused
- EV Ehitusseadustik, RTI 05.03.2015; vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt
kehtestatud nõuded (redaktsioon 01.10.2019).
Määrused
- Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee projekteerimise normid;
vastu võetud 05.08.2015 nr 106
- Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee ehitamise kvaliteedi
nõuded; vastu võetud 03.08.2015 nr 101
- Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee seisundinõuded; vastu
võetud 14.07.2015 nr 92
- Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43
Standardid
- EVS 901-1:2009 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid;
- EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained;
- EVS 901-3:2009 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud;
- EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon;
- EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad
sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid;
- EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv
hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja
vastavuskriteeriumid;
- EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3:
Vastavushindamine;
- EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
- EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja
katsemeetodid;
- EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused,
spetsifikatsioonid ja katsemeetodid;
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 4/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
- EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine;
- EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine;
- EVS 843:2016 Linnatänavad
- Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja
alustarindid;
- Liikluskorraldus nõuded teetöödel (vastu võetud 13.07.2015 nr 90);
2. PROJEKTLAHENDUS
Projekteeritava lahenduse eesmärgiks on rajatava hoone ümbruses teha asfaldist
sõiduautode ja veoautode parklad, veoautode jaoks laadimisplats, jalakäijatele
kõnniteed ja markeeritud kõnnialad ning Uus-Ringi tee 15 kinnistule sillutiskivist
kõnnitee.
Projekteerimise käigus on projekteeritud uus mahasõit Uus-Ringi tee L2 kinnistul.
Olemasolevad mahasõidud ei likvideerita. Sademeveed on suunatud haljasaladele,
kraavidesse, projekteeritud restkaevudesse. Kastilao hoone tõstvärava ees on
projekteeritud ACO V profiiliga renn-kanal Multiline V150 (185x210mm).
Tööd on teostatud vastavalt lähteülesandele, Tellija soovidele ja arhitektuursele
plaanile.
Projektlahendus on asendiplaaniliselt, vertikaalselt ja liikluskorralduslikult viidud
kokku olemasoleva situatsiooniga.
Vastavalt EhS § 71 on riigiteele nr 11 määratud kaitsevöönd 50 m mis on lisatud ka
asendiplaanile.
Riigitee nr 11 kaitsevööndis on teostatud järgmised põhilise teede
projekteerimistööd: Jüri tugijaama kinnistu juurde juurdepääsutee ja parkla
projekteerimine, kraavide planeerimine ning kraavi ülesõidu kohal truubi
projekteerimine.
2.1 Projekteeritud teede põhinäitajad
Projekti koostamisel on teostatud järgmised põhilised tööd ja lahendused:
- sõiduautode parkla projekteerimine
- veoautode laadimisplatsi projekteerimine
- veoautode parkla projekteerimine
- sillutiskivist kõnnitee projekteerimine
- kõnnialade/vöötradade projekteerimine
- vertikaalplaneeringu projekteerimine
- ristlõigete projekteerimine
- kruusakattega juurdepääsutee
- tugevdatud murukattega päästemeeskonna juurdepääsutee
- kraavi ülesõidu kohal PL DN 500 truubi projekteerimine
2.1.1 Vertikaalplaneerimine
Projekteeritud teede pikiprofiilid järgivad olemasoleva tee profiili.
Sõiduteede piki- ja põikkalded on 0.5 – 3.5 %.
Kergliiklus- ja kõnniteede piki- ja põikkalded on 0.5 – 6 %.
2.1.2 Ristprofiil
Laiusparameetrid
• Kõnniteede laius 1.5-5.2m.
• Sõidutee laius 7-21m.
• Parkimiskohad on 90-kraadise nurga all. Laius 2.6-4 m, pikkus 5-17.5 m.
• Kruusapeenra (Positsioon nr 6) laius 0.5m (põikkalle 4% väljapoole).
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 5/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
2.2 Liikluskorraldus
Uus-Ringi tee 15 kinnistule mahasõidu rajamisega on projekteeritud uus liiklusmärk
nr 221.
Sõiduatode parklasse on projekteeritud 1 puudega inimese parkimiskoht, millele on
lisatud markeering nr 976 ja liiklusmärk nr 575d. Puudega inimese parkimiskoha
ette on projekteeritud madaldatud äärekivi (1 cm).
2.2.1 Liiklusmärgid
Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile „Liiklusmärgid ja nende
kasutamine“ EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/AI:2008.
Projektis kasutatakse liiklusmärke suurusgrupiga 0 (kinnistusisesed) ja 1.
Liiklusmärkidel kasutada kilet valguspeegeldavuse klassiga II. Liiklusmärgid peavad
olema tsingitud plekist alustel. Liiklusmärkide tagumine külg peab olema kaetud
halli värviga.
Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide
arvuga. Olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu projekteeritud
liikluskorraldusega, võetakse maha.
2.2.2 Teekattemärgistus
Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614-2008/A1:2016
„Teemärgised ja nende kasutamine“.
Parkimiskohtade markeeringuks kasutada valget värvi, puudega inimese
parkimiskohal sinine kattevärv.
2.2.3 Veeviimarid
Projektis veeviimareid ei ole projekteeritud.
2.2.4 Projekteeritud tehnovõrgud
Info tehnovõrkude valdajate, paiknemise, lahenduse ja nõuete kohta on leitav eraldi
projekti Osadest, sh projekteeritud sajuveekanalisatsioon, mis on leitav samuti eraldi
projekti Osas.
2.2.5 Rekonstrueeritavad kaevud ja kaped
Kui olemasoleva kaevu või kape konstruktsioon võimaldab teleskoopiliselt kõrgust
reguleerida ja koormusklass vastab kasutuskohale uues projektlahenduses siis
seadistatakse kaevu kaas projekteeritud maapinna kõrguseks.
Ülejäänud projekteeritava asfaltkattega tee alasse jäävad olemasolevad kaevude
päised ning maakraanide ja siibrite kaped rekonstrueeritakse, vajadusel
asendatakse spindel uue teleskoopilise spindliga.
Rekonstrueeritavatele kaevudele paigaldatakse ujuvat tüüpi luugid projekteeritud
tee kõrgusele vastavalt vertikaalplaneeringule. Sõidutee all peavad
rekonstrueeritavad luugid ja kaped olema koormusklassiga D400, mujal C250.
Vee- ja kanalisatsiooni ning sidetrassidega seotud ehitustegevuste kirjeldust vt
täpsemalt projekti vastavatest osadest.
2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised
Kinnistu põhjanurk jääb arheoloogiamälestise, asulakoht “Terikualune” reg-nr
18786 alale ja selle 50 m kaitsevööndisse. Asulakoht on riigi kaitse alla olevaks
mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20
„Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 259/260, 1059).
Arvestades, et alal võib kultuurkiht olla laiguti säilinud, tuleb ehitamisel ja
pinnasetöödel asulakoha või selle kaitsevööndi alal tagada arheoloogilise uuringu
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 6/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised
kaevamised), et häviv kultuurkiht saaks korrektselt dokumenteeritud. Arheoloogilisi
uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–
47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi
ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool
mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, §
60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest
Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on
juriidilisele isikule hüvitatav 50% ulatuses (1500 euro piires).
2.2.7 Katendikonstruktsioonid
Sõidutee ja platside katendid on ette antud tellija poolt.
Sõiduteede asfaltkatend:
- AC 16 surf h=5 cm
- AC 32 base h=7 cm
- Killustik fr. 0/63mm Emin=170 MPa h=25cm
- Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=30cm
- Olemasolev aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp)
Sõiduteede asfaltkatend (laokasti hoones):
- AC 16 surf h=7 cm
- Killustik fr. 0/63mm Emin=170 MPa h=25cm
- Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=30cm
- Olemasolev aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp)
Kõnnitee asfaltkatend:
- AC 8 surf h=5 cm
- Ridakillustik fr. 4/32mm Emin=140 MPa h=20cm
- Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=25cm
- Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp)
Kõnnitee sillutiskatend:
- Sillutiskivi h=6 cm
- Paigalduskiht (tsemendi-liiva segu) h=3 cm
- Ridakillustik fr. 4/32mm Emin=140 MPa h=20cm
- Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=25cm
- Olemasolev aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp)
Sõiduteede taastamine:
- AC 16 surf h=5 cm
- AC 32 base h=7 cm
- Killustik fr. 0/63 mm (kiilutud) Emin=170 MPa h=30cm
- Olemasolev mineraalne aluspinnas
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 7/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
Kõnniteede taastamine:
- AC 8 surf h=5 cm
- Ridakillustik fr. 4/32 mm Emin=140 MPa h=30cm
- Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp)
Kruusakattega juurdepääsutee:
- Kruus (positsioon nr 6) h=20 cm
- Killustik fr. 0/63mm Emin=170 MPa h=25cm
- Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=30cm
- Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp)
Killustikuga tugevdatud muru:
- Murukülv h=8 cm
- Kasvumulla ja ridakillustiku fr 4/32 segu 50%+50% (sh murukülv) h=20 cm
- Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp)
Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded on võetud Tallinna Linnavalitsuse
18. Septembri 2019 määrusest nr 27 Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede
ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile
esitatavad nõuded.
Kihi
paksus, Materjali nõuded
cm
AC 8 surf 5 C100/0, LA25, AN14,
FNaCl4, f2, AbrA40
AC 16 surf 5-7 C100/0, LA25, AN14,
FNaCl4, f2, AbrA40
AC 32 base 7 C50/10, LA30, f4, F2,
PRDAIR9
Killustikalus 25 GC80/20, C 90/3,
paekillustikust LA30, F4, FI20, f4
fraktsiooniga
0/63
ridakillustikalus 20 GC80/20, C 50/10,
paekillustikust LA35, F4, FI35, f4
fraktsiooniga
4/32
Märkused:
"TEKN" - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" MTM 03.08.2015.a määrus nr
101;
Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3.
Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat MA/MTM poolt kinnitatud
versiooni, mis parameetrid vastavad tabelis olevatele
liiklussagedustele.
1. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita
ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=8 cm) ning
külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0)
huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke
jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi
ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 8/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks.
2. Olemasolevate välisvõrkude kaevude luugid, mis jäävad uue asfaltkate alale,
tuleb asendada ujuvat tüüpi malmluukidega, mille koormuskindlus peab
olema 40t.
3. EHITAMINE
Üldised tingimused ehitustööde ajaks:
• Ehitustööde käigus tuleb järgida Rae Vallavolikogu 17.04.2012 määruses nr
80 „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 3 „Heakorra nõuded
ehitajale ja kaevandajale“ toodut. Ülaltoodud määruse § 6 lg 1 p 6 kohaselt
peab objekti hoidma korras ja puhastama juurdepääsuteed hiljemalt kella
20:00-ks.
• Arvestada, et ehitustegevusega kaasnev müratase ei tohi ümbruskonnas
ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra
normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“
lisas 1 toodud tingimusi ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra
normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi.
• Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis
vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir-
ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi
hindamispiirid“.
• Enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist on vajalik välja ehitada
nõuetekohane juurdepääs Jüri tugijaama maaüksusele (katastriüksus
65301:003:0960), mis on eelduseks riigitee nr 11 km 9,638 mahasõidu
likvideerimisele.
• Arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piiravad
istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise enne projekti alusel
mistahes hoone kasutusloa väljastamist.
3.1 Üldandmed
Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud
Vabariigi Valitsuse
8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded
ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise,
ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt
eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema
määruses nõutud dokumendid.
Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule
asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi
ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse
mõjupiirkonnas viibijaid.
Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid
kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema
varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega.
Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad
piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate
piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada
maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud
piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus need taastama.
Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal
või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve.
Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale
kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 9/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli,
keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele
kuuluval maaüksusel).
Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste
täitmise vastavalt projektlahendusele.
Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel
viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest
projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd
edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada.
Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest
ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse
teostamise otsuse.
Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või
projektlahenduste eiramised on keelatud.
Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad
projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või
taastustööd teostama oma kuludega.
Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja
muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija
poolsetele juhistele.
3.2 Ettevalmistustööd
Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud
kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning
tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks.
Enne ehituse algust tuleb paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele
puust kaitsekilbid.
Ehitustööde tegemisel ette jääv geodeetiline punkt (Klass: Kohalik võrk, NPV,
4 klassi polügonomeetria, Punkt nr:5240) tuleb ehitustööde ajaks kaitsta ja
peale ehitustöid üle mõõdistada.
Kui tekkib olukord, kus geodeetiline punkt tuleb paigaldada ümber või
taastada, siis tuleb vajadusel koostada geodeetilise punkti ümbertõstmis
projekt ja kooskõlastada Maa-ametiga. Töövõtja peab arvestama kulutustega,
mis on seotud geodeetilise kindelpunktide taastamise või
ümberpaigaldamisega.
3.2.1 Lammutustööd
Likvideeritavad liiklusmärgid ja nende postid demonteeritakse neid
kahjustamata ning veetakse tellija poolt määratud ladustuskohta.
3.2.2 Geodeetiline alusvõrk ja väljamärkimine
Mõõdistamine tugineb koordinaatidega L-EST97 süsteemis ja
kõrgusega EH2000 süsteemis.
Mõõdistusvõrgu lähtepunktideks on: PP10104 X = 6580596.216 Y =
550931.729 H=49.171
PP105 X = 6580805.893 Y = 551136.696 H= 50.574
3.2.3 Liikluskorraldus ehituse ajal
Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018
nr 43 määrusest
„Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“.
Enne töödega alustamist tuleb vajadusel koostada „Ajutise liikluskorralduse
projekt“, mis tuleb kooskõlastada Tellijaga ja kohaliku omavalitsuse
ehitusosakonnaga.
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 10/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
3.3 Tee ehitus
3.3.1 Mullatööd
Mulde laienduste laiuses tuleb koorida kasvupinnas.
Seejärel tuleb profileerida alus vastavalt pikiprofiilile kattega paralleelseks
aluseks ja eemaldada seejuures kogu olemasolev peenar, tihendada
muldkeha. Seejärel paigaldada dreenkiht tihendada ning profileerida.
Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle
anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase
reostamine ja ülemäärane tihendamine. Väljakaevatud pinnase kasutamine
väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga.
Muldesse paigaldatav materjali peab olema orgaanikavaba ja tihendatav.
Mulde pealne tuleb planeerida paralleelselt katte projekteeritud
vertikaalplaneerimisega. Konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada.
Enne mulde ja katendi ehitustöid tuleb teostada ettenähtud
kommunikatsioonide kaitsemeetmed. Trasside ristumisekohas (nt sidetrass ja
veetoru või sidetrass ja truup) tuleb kaabel nihutada torust ettenähtud
kaugusele/sügavusele.
Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle
anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase
reostamine ja ülemäärane tihendamine. Väljakaevatud pinnase kasutamine
väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga.
3.3.2 Muldkeha ja dreenkiht
Teel tuleb eemaldada mulde osas materjal projekteeritud konstruktsiooni
põhjani. Ehitamisel tuleb jälgida, et olemasolev või rajatud mulle ning alus
oleksid tihendatud (tihendustegur minimaalselt 0,98 töökihi ülakihis ja 0,96
töökihi alakihis) ja planeeritud põikkaldega tee teljelt serva poole.
Muldkeha töötsoonis (kuni katte pinnast 1,5 m) tuleb kasutada täiteks liiva,
mille filtratsioonimoodul peab olema kuni 1,5 m sügavusel katte pinnast 0,2
m/ööp või peenosise sisaldusega <8%. Töökihist allapoole paigaldatava
mineraalmaterjali filtratsioonimoodulile ja peenosises sisaldusele nõudeid
pole, materjal peab olema tihendatava ja orgaanikasisaldus <5%. Muldkehade
ehitamisel tuleb juhinduda „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise
ja remondi juhises“ [6] ja „Muldkeha remondi projekteerimise juhisest“ [7].
Mulde laienduste alt tuleb koorida kasvupinnas. Mulde pealne tuleb planeerida
ja konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada.
Mulde peale tuleb rajada dreenkiht.
Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja
poolt ja vajalike kaevelubade hankimine.
Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust,
olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul
tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde
korraldamise.
Peale teekatte freesimist kaevatakse olemasolevat pinnast kuni etteantud
küna põhjani. Olemasolev pinnas profileeritakse ja tihendatakse vastavusse
projekteeritud katendi alumise pinnaga. Kaeviku paiknemine ja sügavus
fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi
tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse.
Valmiskaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid.
Töövõtja peab otsima ehituseks sobimatu pinnase ladustamiseks sobiva koha.
Enne katendi aluskihi paigaldamist teostatakse olemasolevate kommunikatsio
onide ümberehitus.
Olemasolevatelt haljasaladelt saadav kasvumuld sõelutakse, viiakse
vastavusse haljastamisel kasutatavate nõuetega ja kasutatakse teede äärsete
alade haljastamisel (h=8 cm).
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 11/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
3.3.3 Olemasoleva katendi likvideerimine
Olemasolev likvideeritav asfaltkate veetakse Tellijaga kooskõlastatud
laoplatsile/ prügilasse.
3.3.4 Aluse ehitus
Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt
projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast. Killustikukihtide
rajamisel tuleb lähtuda „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest 2016-
012“. Dreenkihi ehitamisel kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab
olema vähemalt 1 m/ööp.
Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse
vastavalt tüüplõigetes antud fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid.
3.3.5 Katendi pealiskihtide ehitus
Kõikide asfaldist katendikihtide rajamisel tuleb järgida „Asfaldist katendikihtide
ehitamise juhendit“ 23.12.2015. Kõikide asfaltbetoonsegude seguretsept ja
kasutatava asfaltsegu omadused peavad vastama standardile EVS 901-3,
arvestades projektis ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises 23.12.2015“
toodud lisanõudeid.
Kõik pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Mahasõitude ühendamisel
põhitee kattega kasutatakse pikivuugi kruntimiseks ülemisel kihil bituumen
liimi TOK-PLAST või sellega sarnaste omadustega liimi, mis kantakse
pikivuugile spetsiaalse masinaga. Vuugiliimi arvestuslik kulunorm peab
vastama tootja poolsetele nõuetele (nt Tok-plasti puhul on 20g/m
paigaldatava kihi paksuse ühe sentimeetri kohta).
3.4 Liikluskorraldusvahendid
Liiklusmärkidele, postidele ja tarvikutele on nõuded esitatud Teetööde
tehnilistes kirjeldustes.
Teekattemärgistuse teostamisel juhinduda EVS 613:2001/A1:2008
Liiklusmärgid ja nende kasutamine juhendi nõuetest
Teemärgised on ette nähtud teha värviga. Kõik ehituse käigus likvideeritavad
olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid jne. tuleb demonteerida ja üle anda
tee valdajale (Tellijale) ning ladustada tee valdaja (Tellija) poolt ette näidatud
kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus.
Tee valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mitte vajalikuks tunnistatud
elemendid tuleb utiliseerida.
Märkide valmistamisel kasutada liiklusmärkide suurusgrupp 0. Ja 1.
Liiklusmärkidel kasutada kilet valguspeegeldavuse klassiga II. Liiklusmärgid
peavad olema tsingitud plekist alustel, tekstilised märgid alumiinium alustel.
Liiklusmärgi alumiiniumalus peab olema vähemalt paksusega 1,85 mm.
Liiklusmärkide tagumine külg peab olema kaetud halli värviga. Tekstilistel
märkidel kasutada alumiinium aluseid.
Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud terastorud, posti läbimõõt
60mm. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate
liiklusmärkide arvuga.
Olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu projekteeritud
liikluskorraldusega võetakse maha.
Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid,
liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastama standardile EVS-EN
12899 ning vastu pidama samas standardis kirjeldatud järgmistele
koormusklassidele ja osavaruteguritele.
Märkide paigaldamisel arvestada nende nähtavusega, vajadusel korrigeerida
paigalduskoht standardiga EVS 613:2001 antud piires. Töövõtja peab
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 12/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga.
3.5 Keskkonnakaitse
Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja
sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja
nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt.
Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Jäätmed
käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest
vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb
utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele.
Taaskasutatavateks materjalideks on olemasoleva katte freespuru.
Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle
ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja
kõrvaldamiseks.
Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks teede veega kastmise.
Autode sõidukohtades kasutada killustikust patja. Ehitusmasina juhil peab
olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika
regulaarne ülevaatus ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust.
Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke
lekkeid ja reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida
nende lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti
jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne
või paake.
Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele
meetmed vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada
ja viia saastatud pinnast vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada
objektil täiteks ega segada muu jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest
tuleb informeerida Keskkonnaametit.
Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude
juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja
puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses
kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne.
3.6 Muinsuskaitse
Arvestades, et alal võib kultuurkiht olla laiguti säilinud, tuleb ehitamisel ja
pinnasetöödel asulakoha või selle kaitsevööndi alal tagada arheoloogilise
uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel
arheoloogilised kaevamised), et häviv kultuurkiht saaks korrektselt
dokumenteeritud. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava
pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70).
Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise
kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka
väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest
tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu
leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile.
4. TEEDE KASUTAMISE JA HOOLDUSE JUHEND
Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele
õigusaktidele. Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus-
ja Kommunikatsiooniministri määrustest:
1. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Vastu võetud 03.08.2015 nr 101);
2. Tee seisundinõuded 14.07.2015.a määrus nr. 92, redaktsiooni jõustumine
05.11.2018.
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 13/14
AS Infragate Eesti töö AE5
HKScani laohoone projekt
Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede
omanikele ja hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu.
Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid
vajavaid lahendusi.
JOONISED
- AE5_PP_TL-4-01_v02_Asukohaskeem
- AE5_PP_TL-4-02_v02_Asendiplaan
- AE5_PP_TL-4-03_v02_Vertikaalplaneering
- AE5_PP_TL-4-04_v02_TehnoKoond
- AE5_PP_TL-6-01_v02_Tuuploiked
Seletuskirja koostasid:
R.Sokmann, T.Tõnts
Tallinn 06.2020
AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri
Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 14/14
Rae Vallavalitsus Teie 11.06.2020 menetlus nr 214201
[email protected]
Aruküla tee 9 Meie 16.06.2020 nr 15-2/20/23244-4
Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harju
maakond
Uus-Ringi tee 15 kinnistu ehitusloa eelnõu
kooskõlastamine
Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Jüri aleviku Uus-
Ringi tee 15 kinnistu (katastritunnus 65301:001:5446) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 214201).
Kinnistu asub osaliselt riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 9,545–9,760 kaitsevööndis.
Ehitusluba antakse välja HKScan laohoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „AS HKScan
laohoone projekt“ (peaprojekteerija Arhitektuuribüroo K+K OÜ, töö nr 1904) koos eriosade (teede
ja tehnovõrkude) projektidega.
Oleme esitanud parandusettepanekud ehitusloa eelnõule kirjaga nr 15-2/20/23244-2 ning nendega
on projektis arvestatud.
Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku
teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks.
Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega:
1. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama
kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu
ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse
nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud
nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta.
2. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks
välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. Asendiplaani ja arhitektuuri seletuskiri [1904_EP_AR-3-01_v02_Seletus.pdf]
2. Asendiplaan [1904_EP_AS-4-02_v02_Asend.pdf]
3. Teedeehituslik asendiplaan [AE5_PP_TL-4-02_v02_Asendiplaan.pdf]
Hans Keskrand
59819102
[email protected]
2 (2)