dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Uus-Ringi tee 15 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine

Maanteeamet · 16. juuni 2020
Viit
15-2/20/23244-4
Registreeritud
16. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Rae Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Hans Keskrand (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22023244-4 16.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc1827 KB

Sisu (failidest)

Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald ASENDIPLAANI JA ARHITEKTUURI SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA 1.1. ÜLDANDMED 1.1.1 Ehitusobjekt ja selle asukoht 1.1.2 Kinnistu andmed 1.1.3 Tellija 1.1.4 Projekteerija 1.2 SISSEJUHATUS 1.2.1 Ehitise lühikirjeldus 1.2.2 Lähteandmed 1.2.3 Normdokumendid 1.2.4 Üldised tingimused ehitustööde ajaks 2. ASENDIPLAAN 2.1 ÜLDANDMED 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus 2.1.2 Alusdokumendid 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1 Paiknemine 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised 2.2.3 Olemasolev reljeef 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised 2.2.7 Krundi pinnase omadused 2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus 2.3.2 Ehitusetapid 2.4 VERTIKAALPLANEERING 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed 2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus 2.4.3 Sademevee käitlemine 2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil 2.5.2 Liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused 2.5.3 Liikluskorraldusvahendid 2.5.4 Parkimine 2.6 TEED JA PLATSID 2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus 2.7.2 Projekteeritud haljastus 2.7.3 Väikeehitised ja vormid 2.7.4 Piirded ja väravad 2.7.5 Välisvalgustus 2.8 JÄÄTMEKÄITLUS 2.8.1 Ehitusaegne jäätmekäitlus 2.8.2 Ekspluatatsiooniaegne jäätmekäitlus Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 1 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 2.9 KESKKONNALOAD 2.10 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED 3. ARHITEKTUUR 3.1 ÜLDANDMED 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus 3.1.2 Hoone tehnilised andmed 3.1.3 Alusdokumendid 3.2 OLEMASOLEV HOONE 3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused 3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon 3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima 3.3.5 Radoon 3.3.6 Hoone ruumid 3.3.7 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused 3.4 HOONE TARINDID JA PINNAKATTED 3.4.1 Vundamendid 3.4.2 Põrandad pinnasel 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandetarindid 3.4.4 Trepid 3.4.5 Vahelaed 3.4.6 Katused, katuslaed 3.4.7 Välisseinad 3.4.8 Varikatused 3.4.9 Siseseinad 3.4.10 Avatäited 3.4.11 Trepipiirded 3.5 Siseviimistlus 4. TULEOHUTUSNÕUDED 4.1 Alusdokumendid 4.2 Hoone kasutusotstarve ja tehnilised andmed 4.3 Tuletõkkesektsioonid ja tuletõkkekonstruktsioonid 4.4 Tuleohutuspaigaldised 4.5 Ventilatsiooni-ja kütteseadmete tuleohutus 4.6 Evakuatsioon 4.7 Eritingimused 4.8 Juurdepääsud 4.9 Päästemeeskonna infopunkt 4.10 Tuletõrje veevarustus Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 2 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 1. ÜLDOSA 1.1. ÜLDANDMED 1.1.1 Ehitusobjekt ja selle asukoht Nimi: AS HKScan laohoone projekt Aadress: Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa Tüüp: Uusehitis 1.1.2 Kinnistu andmed Aadress: Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa Katastritunnus: 65301:001:5446 Sihtotstarve: Ärimaa 60%, tootmismaa 40% Pindala: 27967 m² 1.1.3 Tellija Nimi: Astlanda Ehitus OÜ Aadress: Mäealuse 2/1, Tallinn 12618 Registrikood: 10845129 Kontaktisik: Margus Uuvits Telefon: 516 2732 E-post: [email protected] 1.1.4 Projekteerija Peaprojekteerija Nimi: AS Infragate Eesti Aadress: Mäealuse 2/3, Tallinn 12618 Registrikood: 10845129 Kontaktisik: Liina Mürk Telefon: 5646 6840 E-post: [email protected] Arhitektuur ja asendiplaan Nimi: Arhitektuuribüroo K+K OÜ Aadress: Gonsiori 17-34, Tallinn 10124 Registrikood: 12720053; EEP003045 Kontaktisik: Kalju Kisand Telefon: 520 0178 E-post: [email protected] 1.2 SISSEJUHATUS 1.2.1 Ehitise lühikirjeldus Käesolev projekt käsitleb laohoone ehitamist Tallinna ringtee ja Uus-Ringi tee vahelisele kinnistule. Hoone on osaliselt kahekorruseline, pikkusega 152,2 m, laiusega 78,7 m ja kõrgusega 14,3 m. Põhitegevus toimub esimesel korrusel: kõrgladu ladustamiskõrgusega 10,9 m, ekspedeerimisala, taarakastide käitlemine. Teisel korrusel on kontor ja töötajate olmeruumid. 1.2.2 Lähteandmed Projekteerimise aluseks on: • Tellija lähteülesanne Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 3 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald • Eskiisprojekt: AS HKScan Estonia jahelao ja taarapesutaristu. Arhitektuuribüroo K+K OÜ töö nr 1904 (2020) • Kehtiv detailplaneering: Jüri aleviku Uus-Ringi tee kinnistute detailplaneering. K-Projekt AS töö nr 16003 1.2.3 Normdokumendid EV Ehitusseadustik EV Planeerimisseadus Rae Vallavolikogu määrus nr 80: Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine Rae Vallavolikogu määrus nr 99: Rae valla jäätmehoolduseeskiri EVS 932:2017 Ehitusprojekt Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97: Nõuded ehitusprojektile. Majandus- ja taristuministri 05.06.2015 määrus nr 57: Ehitise tehniliste andmete loetelu ja arvestamise alused. Vabariigi Valitsuse 14.06.2007 määrus nr 176: Töökohale esitatavad töötervishoiu ja tööohutuse nõuded. Sotsiaalministri 04.03.2002. a. määrus nr 42: Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid. Sotsiaalministri 17.05.2002. a. määrus nr 78: Vibratsiooni piirväärtused elamutes ja ühiskasutusega hoonetes ning vibratsiooni mõõtmise meetodid. Ettevõtlus- ja infotehnoloogiaministri 29.05.2018. a. määrus nr 28: Puudega inimeste erivajadustest tulenevad nõuded ehitisele. EPN 14.1 Ruumide ja nende osade mõõtmetele esitatavad üldnõuded. EVS-EN 15251:2007 Sisekeskkonna algandmed hoonete energiatõhususe projekteerimiseks ja hindamiseks, lähtudes siseõhu kvaliteedist, soojuslikust mugavusest, valgustusest ja akustikast. EVS 842:2003 Ehitise heliisolatsiooninõuded. Kaitse müra eest. EVS 843:2016 Linnatänavad Siseministri 30.03.2017 määrus nr 17: Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele. Siseministri 07.01.2013 määrus nr 1: Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemil tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse. Siseministri 30.08.2010 määrus nr 39: Nõuded tulekustutitele ja voolikusüsteemidele, nende valikule, paigaldamisele, tähistamisele ja korrashoiule. EVS 812-2:2014/AC:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 2: Ventilatsioonisüsteemid. EVS 812-3:2018 Ehitiste tuleohutus. Osa 3: Küttesüsteemid. EVS 812-4-2018 Tööstus- ja laohoonete ja garaazide tuleohutus. EVS 812-6:2012/A1:2013 Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje veevarustus. EVS 812-7:2018 Ehitise tuleohutus. Osa 7: Ehitistele esitatava tuleohutusnõuded. EVS 871:2017 Tuletõkke- ja evakuatsiooni avatäited ja sulused. Kasutamine. EVS 919:2013/A1:2014 Suitsutõrje. Projekteerimine, seadmete paigaldus ja korrashoid. EVS-EN 1838:2013 Valgustehnika. Hädavalgustus. EVS-EN 50172:2005 Evakuatsiooni hädavalgustussüsteemid. EVS-EN 62305-1:2011, EVS-EN 62305-3:2011 Piksekaitse. 1.2.4 Üldised tingimused ehitustööde ajaks Ehitustööde käigus tuleb järgida Rae Vallavolikogu 17.04.2012 määruses nr 80 „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 3 „Heakorra nõuded ehitajale ja kaevandajale“ toodut. Ülaltoodud määruse § 6 lg 1 p 6 kohaselt peab objekti hoidma korras ja puhastama juurdepääsuteed hiljemalt kella 20:00-ks. • Arvestada, et ehitustegevusega kaasnev müratase ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tingimusi ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi. • Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 4 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 2 ASENDIPLAAN 2.1 ÜLDANDMED 2.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt käsitleb laohoone ehitamist ja kinnistusiseste platside rajamist Tallinna ringtee ja Uus-Ringi tee vahelisele kinnistule. 2.1.2 Alusdokumendid Lähteandmed vt. seletuski p. 1.2.2. Normdokumendid vt. seletuski p. 1.2.3. Asendiplaani aluseks oleva topo-geodeetiliste uurimistööde aruande on koostanud OÜ Mikrogeodeesia, töö nr HM 1-11-2019 (11.2019). Koordinaadid LEST 97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. 2.2 OLEMASOLEV OLUKORD 2.2.1 Paiknemine Ebakorrapärase kujuga kinnistu paikneb Jüri alevikus, Tallinna ringtee ja Uus-Ringi tee vahelisel alal. 2.2.2 Olemasolevad hooned ja rajatised Kinnistu on palistatud kahes servas kraavidega ja lisaks lõikab Tallinna ringtee poolt kolmnurgana sisse mobiilimasti kinnistu. Kinnistu põhjanurk jääb ka arheoloogiamälestise kaitsealale. 2.2.3 Olemasolev reljeef Maapind kinnistul on tasane, absoluutsete kõrgusmärgite vahemik hoonestusalal 48,55…49,25. 2.2.4 Olemasolev kõrghaljastus Ei ole. 2.2.5 Olemasolevad tänavad, juurdesõiduteed ja kõnniteed Kinnistu lõunaservast, Uus-Ringi teelt on sissesõit kinnistule. Sõidutee ääres, teiselpool kraavi on kõnnitee. 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kinnistu põhjanurk jääb arheoloogiamälestise, asulakoht “Terikualune” reg-nr 18786 alale ja selle 50 m kaitsevööndisse. Asulakoht on riigi kaitse alla olevaks mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 259/260, 1059). Arvestades, et alal võib kultuurkiht olla laiguti säilinud, tuleb ehitamisel ja pinnasetöödel asulakoha või selle kaitsevööndi alal tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised), et häviv kultuurkiht saaks korrektselt dokumenteeritud. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav 50% ulatuses (1500 euro piires). Kinnistu lääneservas paikneb riikliku kaitse all olev geodeetiline märk: kohalik geodeetiline võrk, klass: NPV, 4. klassi polügonomeetria punkt nr: 5240. Geodeetilise märgi katsevöönd on 3 m (ruumiandmete seadus). Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 5 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 2.2.7 Krundi pinnase omadused Geoloogilised uuringud teostas OÜ Geotehnika GIB Inseneribüroo, töö nr 3003 (04.2020). Kinnistu on kaetud mullakihiga, mille all paiknevad saviliivmoreeni- ja lubjakivi kihid. Täpsem kirjeldus vt OÜ 2ik poolt koostatud Tarindiprojekti seletuskiri. 2.3 ASENDIPLAANI LAHENDUS 2.3.1 Hoonete ja rajatiste paigutus 152 m pikkune hoone paikneb krundi pikimas küljes, Uus-Ringi tee ääres, detailplaneeringuga määratud hoonestusala piiril. Hoone liigendatud peafassaad ja laadimisala on hoonest põhjapool vaatega Tallinna ringteele. 2.3.2 Ehitusetapid Tööd teostatakse ühes ehitusetapis. 2.4 VERTIKAALPLANEERING 2.4.1 Vertikaalplaneerimise lahenduse lähteandmed Vertikaalplaneering arvestab olemasolevate kraavide ja Uus-Ringi tee kõrgusmärkidegaga ning sadevee juhtimisega projekteeritud hoonest eemale haljasaladele. Vertikaalplaneeringu joonis vt Infragate Eesti AS koostatud Teede projekt. 2.4.2 Hoone paiknemiskõrgus Projekteeritud hoone ±0,00=50.08 absoluutne kõrgus. Sissepääsud hoonesse paiknevad laadimisalal hoonest põhjas ja peasissepääsu ees läänes 1,2 m allpool. Evakuatsioonipääsude ees lõunafassaadis on maapind 20 cm madalamal. Kütteta kastiladu hoone idapoolses otsas on laadimisalaga samas tasapinnas. 2.4.3 Sademevee käitlemine Projekteeritud hoone katuselt kogutakse sadeveed kokku hoone siseselt ja juhitakse kinnistu idaservas paiknevasse kraavi. Platsildelt kogutakse sadeveed kokku restkaevudega ja juhitakse läbi liiva- õlipüüduri kraavi. Sademevee kanalisatsiooni osa on täpsemalt kajastatud Veevarustuse ja kanalisatsiooni projekti seletuskirjas p. 6. 2.5 KRUNDISISENE LIIKLUSKORRALDUS JA PARKIMINE 2.5.1 Liikluskorraldus ja parkimine krundil Krundile on projekteeritud sissesõit kinnistu lõunanurgast Uus-Ringi teelt. Projekteeritud parkimiskohad kinnistu lääneservas on tähistatud asendiplaanil. Laadimisala jääb hoone põhjaküljele 2.5.2 Liikumis-, nägemis-, ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Hoone peasissepääsu läheduses on 1 tähistatud inva-parkimiskoht. Hoone spetsiifikast tulenevalt eraldi invanõuetega hoone projekteerimisel arvestatud ei ole. 2.5.3 Liikluskorraldusvahendid Liikluskorraldusvahendid vt Teede projekt. 2.5.4 Parkimine Projekteeritud parkimiskohad on tähistatud asendiplaanil. Vajalik sõiduautode parkimiskohtade arv vastavalt EVS 843:2016 tabel 9.1 (vahevöönd, asutused väikese külastajate arvuga): laohoone suletud brutopind 9100:250=36,4. Kinnistul on 37 tähistatud parkimiskohta, s.h. 1 inva-parkimiskoht. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 6 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Projekteeritud parkimiskohad tähistatakse valget värvi joontega, inva-parkimiskohal sinine kattevärv ja liiklusmärk 575d. Vajalik jalgrataste parkimiskohtade arv vastavalt EVS 843:2016 tabel 9.3 (väljaspool kesklinna): töötajaid 66:12=5,5. Vajalik rattaparkla kohtade arv 6 on tagatud. 2.6 TEED JA PLATSID Vt Infragate Eesti AS koostatud Teede projekt. 2.7 HALJASTUS JA HEAKORRASTUS 2.7.1 Olemasolev, säilitatav haljastus Olemasolev kõrghaljastus puudub. 2.7.2 Projekteeritud haljastus Asendiplaanil on näidatud projekteeritud puud: hariliku kuusk Picea abies. Kinnistu perimeetrile, Tallinna ringtee äärde ja osaliselt ka Uus-Ringi tee äärde on planeeritud 47 puud, mis ümbritsevad hoovi ja varjavad tegevust möödasõitjate eest. Istikute kvaliteedinõuded Istikud peavad olema vähemalt 2 m kõrguse sirge tüve ja korrapärase võraga. Istiku minimaalne läbimõõt 1 m kõrguselt peab olema 4 cm. Haljastuse rajamiseks tuleb kasutada kohalikus puukoolis kasvatatud puid, mis on ümberistutamise suhtes vastupidavamad. Kaugemalt toodud taim peab olema talvitunud Eestis vähemalt kaks talve. Istutusmaterjal valitakse võimalikult suuremõõtmeline ja kvaliteetne. Ühte kohta istutatakse ühesuurused istikud. Üldised kvaliteedinõuded haljasribale projekteeritud istikutele: (1) Istiku võra kuju ja võrsete aastane juurdekasv peavad vastama antud liigi, sordi või vormi võratüübile. (2) Tüve ümbermõõt ja tugevus peavad olema vastavuses võra suurusega, et puu saaks kasvada ilma toestuseta. (3) Võra peab moodustama vähemalt 1/2 taime kogukõrgusest. (4) Istikule peab olema puukoolis vähemalt kolm korda tehtud juurehooldust või peab selle juurestik olema kujundatud sobivaks muul viisil. Juurehooldus on puukoolis juurte läbilõikamise ja/või ümberistutamisega istikulekompaktse juurestiku kujundamine. (5) Juurekael peab olema mulla- või substraadipinnaga ühel tasapinnal. (6) Juured peavad juurekaelalt kasvama ühtlaselt eri suundadesse. Istikul ei tohi olla: 1) oksalõikehaavasid, mille läbimõõt on suurem kui 1/3 tüve läbimõõdust; 2) kahvelharusid (tüvel samast kohast väljuvad võrdse kasvuga juhtoksad), v.a sammasjal vormil; 3) tüvest liiga lähestikku (männasetaoliselt) väljuvaid oksi; 4) väikese väljumisnurgaga (< 30°) oksi, v.a sammasjal vormil; 5) tüve ja sellest väljuvate põhiokste vahel sissekasvanud koort, v.a hariliku haava sammasjal vormil; 6) tüve- ja koorevigastusi, kuivanud oksi, külmakahjustusi ega kemikaalidega töötlemisest tekkinud kahjustusi; 7) taimekasvu pärssivaid kahjureid ja haigusi; 8) keerdjuuri. Keerdjuured (kägistusjuured) on juured, mis kasvavad ringjalt ümber puu juurekaela või teiste juurte ning avaldavad neile survet, takistades toitainete liikumist ning nõrgestades puud. Istutustöö läbiviimine Olemasolev tihenenud pinnas tuleb kogu haljasriba ulatuses 1 meetri sügavuselt välja kaevata. Süvendi põhi kobestatakse, puhastatakse ehitusprahist, tihendatakse uuesti ning vajaduse paigaldatakse juuretõkkekangaga kaitstav drenaaž. Süvendist väljakaevatavat pinnast analüüsitakse saasteainete ja kasvuomaduste suhtes. Kui see vastab nõuetele või seda on võimalik kasvumulla lisamisega parandada, kasutatakse pinnas uuesti ära. Lisatav kasvumuld ei tohi sisaldada lagunemata orgaanilist ainet, mille Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 7 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald lagundamiseks kasutavad mullaorganismid ära juurtele vajaliku hapniku. Väljakaevatud, kasvumullaga parandatud pinnas laotatakse süvendisse tagasi. Kui kasvupinnas on vaja välja vahetada, sobib üldotstarbeline kasvupinnas. Üldotstarbelise kasvupinnase huumusesisaldus on keskmine või veidi üle selle; tema veeläbilaskvus- ja veesidumisvõime on optimaalsed. Sellised pinnased ei „upu“ vihmaperioodidel ning kastmist vajavad nad alles pikema põuaperioodi järel. Selliste kasvupinnaste toitainetebilanss on tasakaalus ning tänu pinnases leiduvale orgaanilisele ainele on nende neelamisvõime kõrge, mistõttu toiteelementide väljauhe on minimaalne. Seega on näiteks madalate temperatuuride tõttu taimede poolt ajutiselt kasutamata toitained pinnases kindlalt seotud ning taimedele uuesti kättesaadavad niipea, kui temperatuuri- ja niiskusolud võimaldavad taimedel intensiivsemalt kasvada ja areneda. Üldotstarbeliseks kasvupinnaseks sobib tavaline aia- või põllumuld, kui analüüsid tõendavad tema sobivust selleks. Kui selline kasvupinnas toodetakse aga tööstuslikult, on tema soovitatavateks põhikomponentideks liiv- ja möllpinnased; mineraalosa soovitatav osatähtsus on 50…60 mahuprotsenti. Kasvupinnas ei tohi sisaldada aineid, mis on ohtlikud elusorganismidele, istikule ning keskkonnale. Kasvumuld ei tohi sisaldada mitmeaastaste umbrohtude juuri. Kui kasvumullas puuduvad istikule vajalikud seeneniidistik ja mikroorganismid, tuleb kasvumulda lisada biostimulante. Haljasribale istutamisel tuleb kasvupinnase pind viimistleda laugja künka või vallina ümbritsevast kõrgemaks, et soodustada reostunud lumesulamisvee valgumist juurestikust eemale. Istutustööd võib teha terve aasta v. a ajal, millal kasvupinnas on külmunud. Istutusaugud peavad olema umbes kolm korda suuremad taime juurepallist või poti diameetrist. Küllalt lai istutusauk on vajalik, et taime ümber jääks suurem ala pehmemat pinnast. Nii arenevad noored juured kiiremini ja tungivad paremini kaevatud pinnasesse. Mida tihedam ja kõvem pinnas augu ümber, seda laiem auk tuleks kaevata. Konteineristikud istutatakse pigem veidi sügavamale, et juurepall saaks kergelt mullaga kaetud. Enne istutamist tuleb juurepalli korralikult kasta ning lisaks valada istutusauku vähemalt 50 liitrit vett. Enne istutamist tuleks taimel juurepall alumisest otsast mõõdukalt lahti harutada, et ta juurduks paremini. Istik tuleb asetada püstiasendis istutusaugu keskele tihendatud kasvumullale, et juurekael jääks (pärast hilisemat pinnase vajumist) maapinnaga ühele tasandile või sellest 1−2 cm kõrgemale. Juurepalli traatvõrk ja pakkekangas tuleb pealt ning külgedelt avada, seejuures ei tohi juurepall laguneda. Looduslikust materjalist kanga võib jätta augu põhja. Kunstmaterjalist kangas ja istutusnõu tuleb eemaldada täielikult. Vigastatud juured tuleb tagasi lõigata ning jälgida, et juured ei jääks istutusauku keerdus ega otsad ülespidi. Istutatud puu tuleb toestada kohe pärast istutamist. Ühel istutusalal tuleb kasutada samasuunaliselt paigaldatud ühesuguseid tugesid, sidemeid ning tüve- ja juurekaitsmeid. Puu toestatakse kuni kolme teibaga kohe pärast istutamist. Tugiteivas peab olema kooritud või hööveldatud, tugev ja sirge, suuremate oksakohtadeta ja vähemalt 5 cm läbimõõduga. Istiku toestus peab olema u 1/3 istiku kõrgusest. Tugiteibad lüüakse tugevasti aluspinnasesse väljapoole juurepalli. Samale objektile istutatud puude teibad peavad jääma ühekõrgused. Teibad ei tohi hõõruda istiku oksi ega tüve. Puu sidumiseks tugiteivaste külge tuleb kasutada pehmet ja laia (soovitavalt 2−4 cm laiust) linditaolist sidumismaterjali. Side kinnitatakse 5−10 cm teiba otsast allapoole ja silmust ei tohi teha ümber puutüve. Toestus peab vastu pidama puu juurdumiseni (2−3 aastat). Kastmisvee jaoks tuleb puu ümber moodustada pinnasest madal ringvall, mille läbimõõt peab olema vähemalt 1 m (vähemalt istutusaugu suurune).Kohe pärast istutamist tuleb istikut kasta 50−100 liitrise veekogusega (sõltuvalt istiku suurusest). Kasta tuleb ka vihmaperioodil. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 8 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Istutatava puu ümbrus tasandatakse peale istutustöid ja kaetakse 7 cm paksuse tihendatud leht- või okaspuu koorepurumultši kihiga: fraktsioon 0-15 mm. 10 cm ulatuses tüvest peab jääma multšivabaks. Ülejäänud haljasribale külvatakse muruseeme. Pärast istutustöö lõppu tuleb eemaldada vigastatud ja murdunud oksad. Oksi võib lõigata vaid eriharidusega spetsialist (arborist, aednik). Istutustööd peab kohapeal juhendama ja selle eest vastutama: 1) isik, kes on sooritanud kas aedniku III, arboristi III või maastikuehitaja III taseme kutseeksami; 2) kolmeaastase haljastustöö kogemusega isik, kes on omandanud kutse- või kõrghariduse erialal, mille õppeprogrammis on olnud haljasalade rajamise õpe, või kes on läbinud haljastaja, maastikukujundaja või arboristi täiendõppe. Haljasribale projekteeritud puude hoolduskava Allpool toodud projekteerija poolne hooldusjuhend on soovituslik. Puude hooldamise eesmärgiks on nende elujõulisuse tagamine ning liigile ja sordile omane väljanägemine. Kuivanud või murdunud okste lõikus tuleb teostada kohe, peale nende avastamist. Puudele istutamise ajal paigaldatud toed võib eemaldada alles siis, kui on kindel , et juurepall ei liigu istutusaugus, kuid mitte enne kui kolmandal kasvuaastal. Kuni selle ajani kontrollitakse puude toestust ja vajadusel vahetatakse sidumislinte või tugesid. Puude võra-alune pind hoitakse umbrohu- ja muruvabana ning lehtpuu või okaspuu koorepurumultšiga multšituna. Erilist rõhku pööratakse puude kastmisele. Puid tuleb kasvu- perioodil kasta korrapäraselt, vähemalt üks kord nädalas (põua- perioodil vähemalt kaks korda), arvestades 1 puu kohta 50-100 l vett (olenevalt puu suurusest). Puid väetatakse üks kord aastas, mais või juunis granuleeritud mineraalväetisega või kaks korda kuus (mai- august) vedelväetisega koos kastmisveega. Väetise kogused tuleb määrata vastavalt tootja poolsetele juhistele. Kulunormid tuleb kontrollida enne väetamist. Muru Teedest ja platsidest vabadele aladele rajatakse murukate. Muruväljakute aluspinnas koorida vajalikule kõrgusele ja tihendada. Kasvukihi alune kruusast dreenkiht rajada ühtlase paksusega ja tihendada. Murupinna rajamisel või taastamisel kasutada sõelutud mulda 10 cm paksuse kasvukihina. Pool kasvukihiks kasutatavast mullast peab olema mineraalmuld. Võimalik on kasutada olemasolevat kooritavat kasvupinnast, millest on kivid välja sõelutud ja muld ette valmistatud. Kasutatav muruseeme peab olema eestimaise päritoluga, talvekindel, tallatava muru seeme. Murusegus kasutada aasnurmikat 55% ja punast aruheina 45%. Murusegu peab olema varustatud sertifikaadiga. Seemne külvamistihedus ja samaaegne väetise lisamine vastavalt pakendil esitatud juhistele. 2.7.3 Väikeehitised ja vormid Ei ole. 2.7.4 Piirded ja väravad Laadimisala hoonest põhjas ümbritsetakse piirdeaiaga: tsingitud keevisvõrk piire tsingitud teraspostidel kõrgusega 1,9 m. Tiibväravad on sama kõrgusega sama piirdesüsteemi elemendid. Vt Piirdeaia projekt. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 9 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 2.7.5 Välisvalgustus Krundisiseste platside valgustus teostatakse LED-valgustitega valgustimastidel: kõrgus 10 m, teras koonusmastid, tsingitud. Hoone peasissekäigu varikatuse alapinda paigaldatakse uputatavad LED-valgustid. Valgustite värvustemperatuur 3000K. Välisvalgustuse juhtimine toimub hooneautomaatika abil valgustugevuse anduri ja ajaprogrammiga. Vt tugevvoolupaigaldise seletuskiri p. 2.2 ja Välisvõrkude koondplaan Hoone rentniku logod (tegevuskohatähistus) esifassaadil on lahendatud eraldiseisvate taustvalgustatud tähtedega. Logo projekteerib ja teostab reklaamifirma, see ei kuulu käesoleva projekti koosseisu. 2.8 JÄÄTMEKÄITLUS 2.8.1 Ehitusaegne jäätmekäitlus Ehitustöödel tekkivate jäätmete kogumisel ja käsitlemisel juhinduda valla jäätmehoolduseeskirjast. Seoses hoone ehitamisega keskkonna reostusohtu ei teki. Ehituse käigus tekkivad ehitusjäätmed käidelda ja teisaldada vastavalt kohaliku Keskkonnateenistuse ettekirjutustele ja ladustuskoha kasutuseeskirjadele. Kaevetöödel tekkivad ülemäärased ja mittesobivad pinnasekogused on töövõtja kohustatud vedama selleks ettemääratud kohta. Ehitustööde lõpetamisel esitada ehitusobjekti jäätmeõiend koos jäätmete üleandmist tõendavate dokumentidega (õiendid, kaalulehed, aktid vms.) kohaliku omavalitsuse Keskkonnateenistusele kinnitamiseks. Pinnasereostuse ilmnemisel ettevalmistus-, lammutus- või ehitustööde ajal võtta sellest pinnaseproov ning ülenormatiivse reostuse korral asendada reostunud pinnas puhta täitepinnasega. Juhtunust teavitada koheselt kohaliku omavalitsuse Keskkonnateenistust. Jäätmekava: Ehitustööde käigus tekkivate jäätmete hinnangulised kogused: Jäätmekood Jäätmeliik Ühik Kogus 170504 Pinnas ja kivid m2 10400 170201 Puit t 0,8 170107 Betooni-, tellise-, plaadi- või keraamikatootesegud t 2 170405 Raud ja teras t 0,4 170904 Ehitus- ja lammutussegupraht t 80 150101 Paber ja papp t 0,4 150102 Kile t 0,2 150110 Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid t 0,05 200301 Segaolmejäätmed t 0,5 Märkus: Täpsemad mahud selguvad ehitustööde käigus. Ehitusplatsil jäätmete valikkogumisel kasutatavate konteinerite tüübid: Kõik eritüübilised konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Kõik ehitustöölised peavad olema instrueeritud eritüübiliste ehitusjäätmekonteinerite olemasolust, asukohast ning kasutamise kohustusest. - Teras ja muud metallid - tekib vähesel määral, peab olema sorteeritud ja kogutakse eraldi konteinerisse. - Mineraalsed jäätmed - kivid, krohv, betoon, kips jms peab olema kogutud eraldi. Jäätmete ladustamisel peab olema tagatud tolmuvaba keskkond. - Klaas - tekib vähesel määral - kogutakse eraldi konteinerisse. - Ohtlikke aineid sisaldavad või nendega saastunud pakendid - kogutakse eraldi konteineritesse. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 10 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Konteinerid peavad olema selgelt ja arusaadavalt tähistatud. Jäätmete edasine suunamine: Jäätmed kas taaskasutatakse, teisaldatakse ehitusjäätmete ladustamispaika vastavalt ladustuskoha kasutuseeskirjadele või antakse töötlemiseks üle vastavale jäätmeluba omavale või jäätmeregistris registreeritud jäämtekäitlusettevõttele. Ohtlike jäätmete käitlemiseks peab jäätmekäitlusettevõttel täiendavalt olemas olema ka ohtlike jäätmete käitluslitsents. Käesolevas jäätmekavas sätestamata juhtudel peab lähtuma kehtivatest Eesti Vabariigi seadustest ja määrustest ning Tallinna Linnavalitsuse õigusaktidest. Ehitusjäätmete valdaja on oma tegevuses kohustatud: - Rakendama kõiki tehnoloogilisi ja muid võimalusi ehitusjäätmete liikide kaupa kogumiseks tekkekohal. - Rakendama kõiki võimalusi ehitusjäätmete taaskasutamiseks. Muude taaskasutusvõimaluste puudumisel võib põlevaid jäätmeid kasutada energia tootmisel. Põlevate jäätmete (v.a. puit) kasutamine energia tootmisel tuleb eelnevalt kooskõlastada Keskkonnaametiga. - Võtma tarvitusele abinõud tolmu tekke vältimiseks ehitusjäätmete paigutamisel konteinerisse või laadimisel veokile. - Valmistama ette tasase kõvakattelise aluspinna jäätmekonteinerite paigutamiseks. - Tagama ehitusplatsil eraldi märgistatud konteinerid olmejäätmetele ja ohtlikele jäätmetele. - Teavitama oma töötajaid kehtivast jäätmehoolduse korrast ning käesolevas jäätmekavas ja eeskirjades sätestatust. Heakorra nõuded ehitajale: Ehitaja on kohustatud vältima objektilt jäätmete, ehitusmaterjalide, pori, tolmu ja muu sellise kandumist sõidu- ja kõnniteele või naaberkinnistutele. Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks teede veega kastmise. Autode sõidukohtades kasutada killustikust patja. Ehitusmasina juhil peab olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust. Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake. Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne. 2.8.2 Ekspluatatsiooniaegne jäätmekäitlus Prügikonteinerite asukoht on näidatud asendiplaanil. Jäätmevaldaja peab sorteerima tekkekohas ja liigiti koguma jäätmeid vastavalt valla jäätmehoolduseeskirjale, liitudes korraldatud jäätmeveoga tegevuskohajärgses jäätmeveo piirkonnas. 2.9 KESKKONNALOAD Hoone projekteerimisprotsessis teadaoleva info alusel ei ole vajalik keskkonalubade hankimine, kuid ka kogu hoone pikemaajalise kasutusaja jooksul on vajalik analüüsida keskkonnalubade taotlemise vajadust lähtuvalt alljärgnevast: • Õhusaasteloa kohustus on määratletud keskkonnaministri 14.12.2016 määruses nr 67 „Tegevuse künnisvõimsused ja saasteainete heidete künniskogused, millest alates on käitise tegevuse jaoks nõutav õhusaasteluba“. • Paikse heiteallika käitaja registreerimise osa on reguleeritud keskkonnaministri 19.12.2017 määruses nr 60 „Tegevuse künnisvõimsused, millest alates on vajalik paikse heiteallika käitaja tegevuse registreering, registreeringu taotluse, tõendi ja aastaaruande vorm ning aastaaruande esitamise kord“. • Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 79 lg 6 määrab, et õhusaasteloa kohustusega paikse heiteallika Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 11 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald käitaja peab enne vastava heiteallika ehitusloa taotlemist omama õhusaasteluba. • Veeloa kohustust reguleerib veeseaduse § 187. • Jäätmeloa kohustust reguleerib „Jäätmeseaduse“ § 73. Täpsustavad nõuded on esitatud keskkonnaministri 21.04.2004 määruses nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded“. • Kompleksloa kohustus on määratud „Tööstusheite seaduse“ § 19 lg 3 alusel kehtestatud Vabariigi Valitsuse 06.06.2013 määruses nr 89 „Alltegevusvaldkondade loetelu ning künnisvõimsused, mille korral on käitise tegevuse jaoks nõutav kompleksluba“. 2.10 MAA-ALA TEHNILISED ANDMED Kinnistu aadress: Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald, Harjumaa Katastritunnus: 65301:001:5446 Kinnistu sihtotstarve: Ärimaa 60%, Tootmismaa 40% Kinnistu pindala: 27967 m2 Ehitisealune pind: 8867 m2 Hoone tuleohuklass: TP-1 Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 12 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 3. ARHITEKTUUR 3.1 ÜLDANDMED 3.1.1 Projekteerimistöö piiritlus Käesolev projekt käsitleb laohoone ehitamist ja kinnistusiseste platside rajamist Tallinna ringtee ja Uus-Ringi tee vahelisele kinnistule. 3.1.2 Hoone tehnilised andmed Projekteeritud s.h. maa-alune s.h. 1. korrus s.h. 2. korrus hoone veemahuti Peamine kasutamise 12521 otstarve: Toiduainete laohoone Korruste arv: 2 Absoluutne kõrgus (m): 63,1 Kõrgus (m): 14,3 Sügavus (m): 2,6 Pikkus (m): 152,2 Laius (m): 78,7 Suletud netopind (m2) 8877,9 35,2 8170,6 672,1 Köetav pind (m2) 7400,8 35,2 6693,5 672,1 Mitteelur. pind (m2) 8320,1 8114,2 205,9 s.h. laopind (m2) (8078,1) 8078,1 Üldkasutatav pind (m2) 370,2 56,7 313,5 Tehnopind (m2) 187,6 35,2 152,4 Suletud brutopind (m2) 9100,2 41,3 8329,0 729,9 Ehitisealune pind (m2) 8867 Maht (m3) 83511 Maapealne maht (m3) 83394 Maa-alune maht (m3) 117 Hoone kasutusiga: 50 aastat 3.1.3 Alusdokumendid Lähteandmed vt. seletuski p. 1.2.2.. Normdokumendid vt. seletuski p. 1.2.3. 3.2 OLEMASOLEV HOONE Ei ole. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 13 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 3.3 ARHITEKTUURNE ÜLDLAHENDUS 3.3.1 Hoone paiknemine, planeeringu piirangud 152 m pikkune hoone paikneb krundi pikimas küljes, Uus-Ringi tee ääres, detailplaneeringuga määratud hoonestusala piiril. Hoone liigendatud peafassaad ja laadimisala on hoonest põhjapool vaatega Tallinna ringteele. 3.3.2 Hoone ehitusetapid ja laiendamise võimalused Tööd teostatakse ühes ehitusetapis. Projekteeritud hoonet ei ole võimaliklaiendada Samal kinnistul. Arvestatud on laiendamise võimalusega naaberkinnistule hoonest läänepool. 3.3.3 Hoone arhitektuuri üldkontseptsioon Hoone on osaliselt kahekorruseline, pikkusega 152,2 m, laiusega 78,7 m ja kõrgusega 14,3 m. Põhitegevus toimub esimesel korrusel: kõrgladu ladustamiskõrgusega 10,9 m, ekspedeerimisala, taarakastide käitlemine. Teisel korrusel on kontor ja töötajate olmeruumid. Hoone olemuse ja paigutuse määrab kogu hoone pikkuses paiknev laadimisala ja veoautodele vajalik manööverdamisruuum. Hoone paikneb kinnistu lõunaservas, ainsal küljel, kuhu antud kinnistul saab nii pikka hoonemahtu paigutada. Kuna kontoriosa on üldmahuga võrreldes väike, siis domineerivad pikad tummad seinapinnad. Kinnistule juurdesõidupoolset läänefassaadi ja Tallinna ringteepoolset põhjafassaadi on ilmestatud terasest fassaadikassettidega. Lõunaküljele on projekteeritud päikesepaneelide read. Fassaadide värvilahendus lähtub rentniku korporatiivvärvidest. 3.3.4 Energiatõhusus ja sisekliima Hoone projekteerimisel on lähtutud kriteeriumist, et välispiirded peavad olema pikaajaliselt õhupidavad ja piisavalt soojustatud tagamaks energiatõhususe nõudeid, ruumide soojuslikku mugavust ja hallituse ning kondensaadi vältimist sisepindadel ja tarindites. Välispiirete soojusjuhtivusele esitatavad miinimumnõuded: Välispiire Soojusjuhtivuse miinimumnõue Põrandad pinnasel U ≤ 0,25 W/m2K Välisseinad U ≤ 0,16 W/m2K Katuslagi U ≤ 0,16 W/m2K Aknad U ≤ 1,00 W/m2K Välisuksed U ≤ 1,40 W/m2K Hoone päikesepoolsetel kasutatavate aknaklaaside päikeseenergia säbilaskvus SF ≤ 0,40. Energiaarvutustes kasutatavad külmasildade väärtused: Joon- või punktsoojusläbivus Suurus Välissein - välisnurk Ψj = 0,06 W/mK Välissein - sisenurk Ψj = -0,06 W/mK Katuslagi - välissein Ψj = 0,07 W/mK Põrand pinnasel - välissein Ψj = 0,08 W/mK Akna/ukse seinakinnitus Ψj = 0,02 W/mK Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 14 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Energiaarvutustes kasutatav õhulekkearv: Omadus Suurus Õhulekkearv 2,5 m3/h*m2 Energiaarvutustes kasutatavad hoone pinnad: Pind Suurus Suletud netopind 8877,9 m2 Köetav pind 7400,8 m2 Madala temperatuuriseadega pind 1477,1 m2 Lisaenergiallikana kasutatakse taastuvenergiat- päikesepaneele (PV-paneelid), mille elektri aastatoodang vastavalt tellija infole on 258 000 kWh/a. Hoone arvutuslik energiatõhususarv on 39 kWh/m2a, mis vastab energiatõhususe A-klassile. 3.3.5 Radoon Vastavalt Radoon.ee poolt teostatud radooniuuringule (04.06.2020) paikneb projekteeritud hoone kõrge Rn- riski piirkonnas (50-250 kBq/m3). Siseruumide kaitseks nähakse ette meetmed, mis on vajalikud radooni hoonesse sattumise vältimiseks arvestades standardiga EVS 840:2017 „Juhised radoonikaitse meetmete kasutamiseks uutes ja olemasolevates hoonetes“: hea ehituskvaliteet, tarindite radoonikindlad lahendused, nõuetekohased ventilatsiooni lahendused. Tihendama ja hermetiseerima peab kõik torude ja kaablite läbiviigud põrandast. Kui pinnasest hoonesse tulevad kaablid või torud on paigaldatud hülssidesse, tuleb tihendada nii hülsi kui tarindi liitekoht, kui ka toru/kaabli ja hülsi vahe. 3.3.6 Hoone ruumid Ruumide sisekliima on projekteeritud vastavalt normidele. Tehiskeskkonna mõjud inimeste tervisele ei ole ohtlikud. Projektiga ei kaasne keskkonda saastavat tegevust. Ruumide plaanilahendustes on arvestatud ekspluatatsioonist tulenevaid tehnoloogiaid, ruumidesse paigaldatavate seadmete transporti, mõõte ja teenindustsoone. Uste asupaiga määramisel on arvestatud evakuatsiooniteede suunda, evakueerumise ohutust ja ruumides möbleerimise võimalusi. Kunstlik valgustus on projekteeritud vastavalt normidele. Hoone sisepiiretele esitatavad heliisolatsiooninõuded: Ruumi tüüp Heliisolatsiooni miinimumnõue Õhumüra isolatsiooniindeks Tööruumide vahel, tööruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel R’w ≥ 48 dB Uksed tööruumide ja üldkasutatavate ruumide vahel R’w ≥ 30 dB Taandatud löögimürataseme indeks Tööruumist tööruumi, üldkasutatavast ruumist tööruumi L’n,w ≤ 63 dB Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 15 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Ruumi järelkõlakestusele esitatavad nõuded: Ruumi tüüp Heliisolatsiooni miinimumnõue Tööruum (kabinet, avatud büroo, väike nõupidamisruum, T ≤ 0,8 s sagedusel 250-2000 Hz klienditeeninduse ruumid) Tehnoseadmete müratase Peab vastama määruse “Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” nõuetele.. Siseviimistluses on lubatud kasutada ainult EV Päästeameti, Tervisekaitsetalituse ja teiste asjassepuutuvate organite poolt sertifitseeritud materjale. Viimistlusmaterjalid on kergesti puhastatavad ja vastavad ruumi kasutusotstarbele. 3.3.7 Liikumis-, nägemis- ja kuulmispuudega inimeste liikumisvõimalused Hoone spetsiifikast tulenevalt eraldi invanõuetega hoone projekteerimisel arvestatud ei ole. 3.4 HOONE TARINDID JA PINNAKATTED 3.4.1 Vundamendid Hoone rajatakse monoliitsele madalvundamendile, postide all on üksikvundamendid ja kandeseinte all lintvundamendid. 3.4.2 Põrandad pinnasel Põrandad pinnasel on projekteeritud pinnasele toetuva kiudbetoonist ja/või raudbetoonist plaadina. Põrandad rajatakse killustikalusele ja soojustatakse EPS-plaatidega. U ≤ 0,25 W/m2K. 3.4.3 Vertikaalsed ja horisontaalsed kandetarindid Kandeseinad on betoon-õõnesplokkidest 190 mm, täidetud betooniga, armeeritud. Postid on raudbetoonist monteeritavate postid 400x400 mm. Külma kastilao postid, ukseraamide postid ja karkassi jäikusdiagonaalid on terasest. Vahelaed on raudbetoon õõnespaneelidest. Katusekandjad on terasfermid ja -talad. 3.4.4 Trepid Sisetrepp on monteeritavast betoonist, välistrepid teraskonstruktsioonis, tsingitud. 3.4.5 Vahelaed Vahelagi ehitatakse monteeritavatest raudbetoonpaneelidest. 3.4.6 Katused, katuslaed Katuslae kandjateks on terasfermid. Fermidele toetub kandev profiilplekk. Soojusisolatsioon mineraalvilla- ja EPS-plaatidest, katusekatteks ühekihiline PVC-kate. U ≤ 0,16 W/m2K 3.4.7 Välisseinad Põrandapinnast 1,0 m kõrguseni on monteeritavast raudbetoonist kolmekihilised soklipaneelid. Seinte ülemine osa terasplekk-kattega kergpaneelidest. U ≤ 0,16 W/m2K. 3.4.8 Varikatused Varikatus peasissepääsu ja laadimisuste kohal on projekteeritud teraskonstruktsioonis. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 16 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 3.4.9 Siseseinad Vaheseinad lao ja trepikoja perimeetril on betoon-õõnesplokkidest. Kontoriruumide seinad on kipsplaatidest teraskarkassil. 3.4.10 Avatäited Aknad on PVC-profiilidest, kolmekordse klaaspaketiga. U ≤ 1,0 W/m2K. Klaasseinad on alumiiniumprofiilidest, kolmekordse klaaspaketiga. U ≤ 1,0 W/m2K. Välisuksed on alumiinium- ja teraskonstruktsioonis, klaasitud uksed on kahekordse klaaspaketiga. U ≤ 1,40 W/m2K. Klaasitud siseuksed on alumiinium- või teraskonstruktsioonis, turvaklaasid. Tummad siseuksed on puit- ja teraskonstruktsioonis. Tõstuksed on kergpaneelidest. U ≤ 1,0 W/m2K. 3.4.11 Trepipiirded Teraskonstruktsioonis piirded, käepide Rst. Piirde kõrgus trepiastme esiservast 900 mm, vertikaalpulkade vahe max 110 mm. 3.5 Siseviimistlus Lao- ja tehniliste ruumide põrandateks on pinnakõvendiga betoonplaat. Lao- ja tehniliste ruumide seinte betoonpinnad töödeldakse tolmutõkkega, kergpaneelide pind on tehases viimistletud. Lao- ja tehniliste ruumide lagede betoonpinnad töödeldakse tolmutõkkega, profiilplekk on tsingitud. Kontori ja olmeruumide osas koostatakse eraldi sisekujundusprojekt. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 17 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald 4 TULEOHUTUSNÕUDED 4.1 Alusdokumendid -Siseministri määrus nr 17, 03.12.2018 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele“; -Majandus-ja taristuministri määrus nr 97, 17.07.2015 „Nõuded ehitusprojektile“; Majandus-ja taristuministri määrus nr 115, 04.september 2015 „Ehitise dokumenteerimisele, ehitusdokumentide säilitamisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja üleandmisele esitatavad nõuded ning hooldusjuhendile, selle hoidmisele ja esitamisele esitatavad nõuded“. -EVS 812-4:2018 Tööstus-ja laohoonete ning garaazide tuleohutus; -EVS 812-6:2012 + A2: 2017 Tuletõrje veevarustus; -EVS 812-7:2018 Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded; -EVS 919:2013 Suitsutõrje; -EVS 871: 2017 Tuletõkke-ja evakuatsiooni avatäited ja sulused; -EVS-EN 1838: 2013 Valgustehnika. Hädavalgustus; -EVS-EN 12845: 2015 Automaatsed sprinklersüsteemid; -CEN/TS 54-14: 2018 Automaatne tulekahju-signalisatsioonisüsteem. Planeerimise, projekteerimise, paigaldamise, ülevaatuse, kasutuse ja hoolduse eeskiri. Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ehitatakse välja vastavalt siseministri määrusele 07.01.2017 „Nõuded tulekahjusignalisatsioonisüsteemile ja ehitised, kus tuleb automaatse tulekahjusignalisatsioonisüsteemi tulekahjuteade juhtida Häirekeskusesse“. 4.2 Hoone kasutusotstarve ja tehnilised andmed Kahekorruseline toiduainetööstuse hoonekompleks, kus esimesel korrusel asuvad ekspedeerimine ja ladustamine, taarapesu ning kastiladu ja teisel korrusel majutusruumid, kontor, olmeruumid ja tehnilised ruumid. Teine korrus hõlmab vaid väikese osa, ja valdavalt on hoone ühekorruseline. Kasutusviis: VI – tööstushoone, teisel korrusel väikesel pinnal II ja V kasutusviisi ruumid, lisaks olmeruumid ja tehnilised ruumid. Korruselisus: 2/-1 (2. korrus on osaline; keldrikorrusel paikneb sprinkleri veemahuti ja pumpla). Ehi7stevaheline tuleohutuskuja: Tuleohutuskujad naaberhoonestusega tagatakse vastavalt detailplaneeringule, mille kohaselt on minimaalne tuleohutuskuja 8 meetrit tagatud. Tuleohutusklass: TP1 (tulekindel). Tuleohuklass ja eripõlemiskoormus: 2. tuleohuklass – tuleohtlik, vastavalt eripõlemiskoormusele üle 1200 MJ/m2 ekspedeerimise ja ladustamise alal ja 600-1200 MJ/m2 kastilaos. 1. tuleohuklass – tuleohuta, vastavalt eripõlemiskoormusele alla 300 MJ/m2 taarapesu ruumides, kus toimub kastide märgpesu ja kust kastid koheselt ka lattu edasi liiguvad. Peamised käideldavad põlevmaterjalid ekspedeerimise üksuses on puit, paber, papp, polümeersed materjalid. Teise korruse majutuse ja kontori osas on eripõlemiskoormus kuni 600 MJ/m2. Tulekaitsetase: IV (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem + automaatne tulekustutussüsteem + tuletõrje voolikusüsteem + tulekustutid), mis nähakse ette ekspedeerimise ja ladustamise alale, tulenevalt tuleohutusklassist, korruselisusest ja tuleohuklassist. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 18 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Hoone taarapesu ruumides ja sellega piirnevas kastilaos rakendatakse II-tulekaitsetaset, lähtuvalt 1. tuleohuklassi piirpindalast taarapesu ruumides ja 2. tuleohuklassi piirpindalast kastilaos (automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem ja tulekustutid). Teise korruse majutus- ja olmeplokis nähakse määruse nõuete kohaselt ette ATS, evakuatsiooni valgustus, suitsueemaldus, tulekustutid. Lisaks nähakse ette tuleohutuspaigaldised kogu hoonele. Kandekonstruktsioonid: TP1 tööstushoones, tulenevalt suurimast eripõlemiskoormusest üle 1200 MJ/m2 on kandekonstruktsioonidele nõutav tulepüsivus ekspedeerimise ja ladustamise üksuses R120, taarapesu üksuses R60 ja kastilaos R90. Horisontaalsed kandetarindid ekspedeerimise ja ladustamise alal võib tulenevalt sprinklerist kaitsta R60 tulepüsivusele. Kastilaos on ka horisontaalsete kandetarindite nõutav tulepüsivus R90. 4.3 Tuletõkkesektsioonid ja tuletõkkekonstruktsioonid Tuletõkkesektsioonid moodustatakse piirpindala, kasutusviisi, kasutusotarbe ja põlemiskoormuse järgi ning korruste kaupa. Piirpindala järgi tuletõkkesektsioon moodustatakse ekspedeerimise ja ladustamise hooneosast pindalaga 4899, 7 m2. Vastavalt 2-korruselise TP1 hoone 2. tuleohuklassile ja IV-tulekaitsetasemele on tuletõkkesektsiooni piirpindala 4000 m2, mida ladustamiskõrgusega 9,5 m vähendatakse suhtega 6/h = 2526 m2. Piirpindala võib põhjendatud juhtudel suurendada. Piirpindala ületatakse ja lahenduse põhjenduseks on ettenähtav tulekindel hoone, suhteliselt väike teise korruse pindala (millest muuhulgas tulenevad rangemad nõuded) ja maksimaalne tulekaitsetase, sealjuures ATS kogumahus. Hinnanguliselt tagab lahendus hoone ohutu kasutamise. Piirpindala järgi eraldatakse ekspereerimise ja ladustamise hooneosa taarapesu ruumidest piirpindala tuletõkkekonstruktsiooniga EI120. Avatäited, tulenevalt suurest eripõlemiskoormusest, peavad vastama konstruktsiooni tulepüsivusele EI120. Sprinkleeritud alal võib piirpindala konstruktsioonis kasutada ka E120 tuletõkkekardinat. Piirpindala konstruktsioonis kasutatakse ainult A1-tuletundlikkuse klassile vastavaid ehitusmaterjale. Taarapesu ruumid eripõlemiskoormusega kuni 300 MJ/m2 (märgruumid) moodustavad eraldi tuletõkkesektsiooni ekspedeerimise ja ladustamise hooneosast piirpindala tuletõkkekonstruktsiooni tulepüsivusega EI120 / avatäide EI120 (või E120 tuletõkkekardin) ja kastilaost tulepüsivusega EI90 / avatäited EI45. Põlemiskoormuse järgi moodustatakse eraldi tuletõkkesektsioon kastilaost eripõlemiskoormusega 600-1200 MJ/m2. Kastiladu eraldatakse taarapesu ruumidest konstruktsiooni tulepüsivusega EI90 / avatäited EI45. Korruste kaupa eraldatakse tööstusruumist teine korrus vahelae tulepüsivusega REI120. Teise korruse pindala moodustab kokku 483,4 m2. Kasutusviisi järgi eraldatakse teisel korrusel majutusplokk majutusruumide ja koridoriga tulepüsivusega EI60 / uks EI30 ja majutusruumid omakorda kasutusotstarbe järgi tulepüsivusega EI15 / uks EI15. Kasutusotstarbe järgi moodustab esimesel korrusel eraldi tuletõkkesektsiooni tõstukite laadimisruum ja evakuatsioonitrepikoda läbi kahe korruse koos koridoriga esimesel korrusel tulepüsivusega EI60 / uks EI60. Teisel korrusel majutus-ja olmeplokis ventilatsiooniruum, gaasikatlaruum ja elektrikilbiruum tulepüsivusega EI60 / uks EI30. Taarapesu hooneosas nähakse ette pumbaruum eraldi tuletõkkesektsioonina EI60 / uks EI30 ja teise korruse tasandil tehniline korrus, kus kasutusotstarbe järgi moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni elektrikilbiruum ja ventilatsiooniruum tulepüsivusega EI60 / uks EI30. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 19 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Piirpindala konstruktsiooniga tuletõkkesektsioonide moodustamisel peavad tuletõkkekonstruktsioonide ühenduskohad katuse ja välisseinaga olema rajatud tulemüürile esitatud tule leviku tõkestamise nõuete kohaselt. Tuletõkkekonstruktsioonis kasutatakse ainult sertifitseeritud tuletõkkeust. Tuletõkkeuks, mis on hingedel käiguuks peab vastama minimaalselt nõudele Sa. Tuletõkkeuks, mille kaudu pääseb evakuatsioonitrepikotta peab lisaks tulepüsivusele vastama minimaalselt nõudele S200. Tuletõkkeuks varustatakse nõuetekohase sulguriga, väljaarvatud tehnilise ruumi uks , mis on lukustatud. Sulguriga peab varustama ka majutusruumi, kui osasektsiooni uksed. Kõik läbiviigud tuletõkkekonstruktsioonist peavad olema tihendatud nii, et see ei vähendaks konstruktsiooni tulepüsivust. Tuletõkkesektsioonid on kantud korruste plaanidele. Konstruktsioonide tuletundlikkus Ruumide sisepindade nõutav tuletundlikkus teisest tuleohuklassist lähtuvalt tööstushoones on seintele ja lagedele B-s1,d0, põrandale A2fl-s1. Esimese tuleohuklassi puhul taarapesu ruumides seinad ja lagi D-s2,d2, põrand Dfl-s1. Tehnilises ruumis seinad ja lagi B-s1,d0, põrand Dfl-s1, katlaruumis põrand A2fl-s1. Teise korruse majutus, kontori-ja olmeruumides seinad ja lagi D-s2,d2, põrandale nõudeid ei ole. Välisseina soojustuse ja välispinna nõutav tuletundlikkuse klass on B,d0. Katusekatte klass Broof (t2-t4). Kui torupaigaldise eksponeeritav pind on suurem kui 20%, peab isolatsioon vastama klassile A2l-s1,d0, kui alla 20%, siis vastavalt ruumi ümritsevate pindade nõutavale tuletundlikkusele. Kaablite isolatsiooni nõutav tuletunlikkus on nii tööstuses kui 2-se korruse majutuse ja kontori alal Dca-s2,d2,a2. Evakuatsiooniteel (trepikojas) on nõutav Cca-s1,d1,a2. 4.4 Tuleohutuspaigaldised Hoonekompleksi paigaldatavad tuleohutuspaigaldised: a) Automaatne tulekahjusignalisatsioonisüsteem Hoonesse paigaldatakse automaatne adresseeritud tulekahjusignalisatsioonisüsteem täies mahus ja kogu hoones. ATS paigaldatakse selliselt, et see avastaks kontrollitaval alal algava tulekahju võimalikult varases staadiumis ja annaks sellest teate kaitstava ruumi äranäitamisega ning avastaks süsteemi tööd ohustavad rikked, andes nendest rikketeate. Tuleohu registreerimiseks kasutatakse peamiselt liiniandureid, suitsuandureid ja temperatuuriandureid ning tulekahjuteatenuppe. Temperatuuriandurid on ette nähtud kohtadesse, kus on võimalik suitsuandurite rakendumine eksitavatel asjaoludel. Teatenupud paigutatakse väljumisteedel asuvate evakuatsioonipääsude kõrvale. Tulekahjusignalisatsioonisüsteemi andurid peavad vastama Euroopa standardiseeria EN-54 nõuetele. Süsteem täidab teatud lisafunktsioone, nagu ventilatsioonisüsteemi automaatne väljalülitamine häire korral, tuletõkkeuste sulgemine, mis tavaolukorras on vajalik avatult hoida ja muu vajalik ning nõutav. Tulekahjuteade juhitakse Häirekeskusesse. Süsteemi teostus lahendatakse eraldi projektiga. b) Automaatne tulekustutussüsteem (sprinkler) Ekspededeerimise ja ladustamise alale nähakse ette sprinklersüsteem, tulenevalt tuletõkkesektsiooni piirpindalast. Süsteemi teostus lahendatakse eraldi projektiga vastavalt asjakohasele standardile. Pihustusintensiivsuse ja arvutusliku ala määramisel arvestada vastava ohuklassi nõuetega, olenevalt toote ning selle pakendi põlevusest, ladustamismeetodist ning ladustamiskõrgusest. Ladustamiskõrguseks on 9,5 m. c) Tuletõrje voolikusüsteem Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 20 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Vastavalt standardile on hoone ekspedeerimise ja ladustamise osasse ette nähtud IV-tulekaitsetaseme kohaselt tuletõrje voolikusüsteem B II voolulgaga 2,5 l/sek. Kraanid varustatakse lamevoolikutega, mille läbimõõt on 38 mm. Süsteemi tööaeg on ette nähtud 1 tund. d) Suitsueemaldus Suitsueemaldus tagatakse tööstushoone ekspedeerimise ja ladustamise alal loomuliku suitsueemalduse teel, mille seadmeteks nähakse ette katuslakke paigaldatavad suitsueemaldusluugid, mis avatakse päästemeeskonna infopunktist ja kaitstava ruumi väljapääsu juurest elektriliselt nupust. Vastavalt standardi (EVS 919:2013) määratlusele rakendatakse lahendusviisi 2 ja käivitustaset 2. Suitsuluukide efektiivne pind arvestatakse eripõlemiskoormusest üle 1200 MJ/m2 tuleneva koefitsiendi 2% suitstsooni põrandapinnast järgi, mida võib sprinklerist tulenevalt vähendada 50%, kuid arvestades ka hoone kõrgust üle 10 meetri nähakse ette 1,2% järgi. Taarapesu ruumides tagatakse suitsueemaldus katuslakke paigaldatavate suitsuluukide kaudu – lahendusviis 2, käivitustase 2. Luukide efektiivne pind arvestatakse eripõlemiskoormusest kuni 300 MJ/m2 tuleneva koefitsiendi 0,25% suitsutsooni põrandapinnast järgi. Kastilaos toimub suitsueemaldus katuslakke paigaldatavate suitsuluukide kaudu – lahendusviis 2, käivitustase 2. Luukide efektiivne pind arvestatakse eripõlemiskoormusest 600-1200 MJ/m2 tuleneva koefitsiendi 1% suitsutsooni põrandapinnast järgi. Teisel korrusel tagatakse suitsueemaldus loomuliku suitsueemalduse teel, käsitsi avatavate akende kaudu – lahendusviis 1, käivitustase 1, riietusruumidest laeluukide kaudu lahendusviis 2, käivitustase 2. Suitsueemalduse efektiivne pind arvestatakse eripõlemiskoormusest tuleneva koefitsiendi 0,5% suitsutsooni põrandapinnast järgi. Käsitsi avatava akna pinnast saab suitsueemalduseks arvestada 50%. Sisekoridorist toimub suitsueemaldus samuti majutusruumide käsitsi avatavate akende kaudu. Suitsueemalduse mõjuala on 10 meetrit, mida võib vajadusel suurendada kuni 15 meetrini, lisades koefitsiendile 0,1% iga meetri kohta. Suitsueemaldussüsteemi toimivusaeg on ettenähtud 60 minutit ja kasutada võib suitsueemaldusluke klassist B600. Moodustatakse järgmised suitsutsoonid: -SEL-01 – ekspedeerimise-ja ladustamise hooneosas - 1,2% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-02 – ekspedeerimise- ja ladustamise hooneosas - 1,2% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-03 – taarapesu ruumides – 0,25% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-04 – kastilaos – 1% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-05 – tõstukite laadimisruum - 1% suitsuluuk seinas – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-06 – esimese korruse kontoriruumid – 0,5% käsitsi avatavad aknad - lahendusviis 1, käivitustase 1; -SEL-07 – evakuatsioonitrepikoda – 0,5 m2 ülemises osas mootoriga avatav aken – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-08 – teise korruse majutus, kontor, olmeruumid, tehnilised ruumid – 0,5% käsitsi avatavad aknad - lahendusviis 1, käivitustase 1 ja suitsuluugid riietusruumide laes - 0,5% suitsuluugid katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-09 – tehniline ruum – 0,5% suitsuluuk katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-10 – tehniline ruum – 0,5% suitsuluuk katuslaes – lahendusviis 2, käivitustase 2; -SEL-11 – tehniline korrus – välisuksed – lahendusviis 1, käivitustase 1; Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 21 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald -SEL-12 – sprinkleri pumpla keldris – välisuks – lahendusviis 1, käivitustase 1. Kompensatsiooniõhu juurdevool tööstushoones tagatakse väravate ja välisuste kaudu, teisel korrusel koridori uste ja välistrepi välisukse kaudu ja trepikojas välisukse kaudu. Suitsutsoonid moodustatakse vastavalt suitsutsooni piirpindala, mis loomuliku suitsueemalduse puhul on 2000 m2, arvestades tuletõkkesektsioone. Kuna ekspedeerimise ja ladustamise tuletõkkesektsiooni pindala on 4900 m2, siis moodustatakse sellel alal 2 suitsutsooni. Ühe tsooni pindala ületab piirpindala, kuid selle kompenseerib sprinklersüsteem. Suitsutsoonid eraldatakse suitsutõketega, milleks kasutatakse katuseferme, kattes need näiteks plekiga. Suitsutõkke min kõrgus 20% ruumi kõrgusest. Paigaldise juhtimine toimub päästemeeskonna infopunktist ja juhtimisnupp tuleb paigaldada ka kaitstava ruumi väljapääsu juurde 1,2-1,6 m kõrgusele põrandast ja peab olema tähistatud tekstiga „Suitsutõrje“. Suitsutsoonid on kantud korruseplaanidele. e) Evakuatsioonivalgustus Evakuatsioonivalgustus paigaldatakse vastavalt kasutamise otstarbele: väljapääsutee valgustus, paanikavastane valgustus ja ohtliku tööpiirkonna valgustus toimivusajaga 1 tund. Tagatud peab olema ohutusmärgi valgustus. Väljapääsutee valgustus valgustihedusega 1 lx paigaldatakse evakuatsiooni-ja väljumisteedele väljapääsude ja pääste-ning esmaabivahendite kiireks leidmiseks. Paanikavastane valgustus, valgustihedusega 0,5 lx paigaldatakse avatud aladele, pindalaga üle 60 m2 või kasutajaid üle 10, samuti tualetti-või riietusruumi, mille üldpind on rohkem kui 10 m2. Ohtliku tööpiirkonna valgustus valgustihedusega 15 lx paigaldatakse kõrgendatud riskiga tööpiirkonda, näiteks tehnosüsteemide ruumi. f) Piksekaitse Lähtuvalt 2. tuleohuklassist nähakse ette II-kaitseklassi piksekaitsesüsteem. g) Infopunkti nähakse ette tuleohutussüsteemide infotabloo, kust on võimalik süsteeme juhtida ja monitoorida Tulekustutid paigaldatakse hoonesse arvestusega üks 6 kg pulbrkustuti iga 200 m2, elektriseadmete juurde 5kg CO2 kustuti. Tulekustutitele kohaldatakse tuleohutuspaigaldistele esitatavaid nõudeid. 4.5 Ven7latsiooni-ja küLeseadmete tuleohutus Ventilatsioonisüsteemide tuleohutus teostatakse vastavalt standardi EVS 812-2: 2014. Tuletõkkekonstruktsioonides kasutatavad tuletõkkeklapid peavad omama CE-märgist ning olema paigaldatud vastavalt tootjapoolsetele juhistele. Ventilatsiooni torustik peab olema juurdepääsetav ning omama vajalikul määral puhastusluuke. ATS-i häire korral peavad ventilatsiooniseadmed automaatselt seiskuma. Taaskäivitamine peab toimuma käsitsi. Küttesüsteemid peavad vastama standardi EVS 812-3: 2018 nõuetele. Gaasikütte puhul peab katlasüsteemi tehniline teostus vastama tootjapoolsetele juhistele ja katlaruumile nähakse ette paiskpind kas tootjajuhiste kohaselt või 0,05 m2 kuupmeetri mahu kohta. 4.6 Evakuatsioon Tööstusshoones on üheaegselt viibivate (töötavate) inimeste maksimaalne arv on 70. Teisel korrusel on 10 majutuskohta ja kontoris ja olmeruumides kokku üheaegselt kuni 20 inimest. Tööstushoone ekspedeerimise ja ladustamise osas nähakse ette kokku 7 otsepääsu välja, mis asuvad vastasseintes – 5 pääsu ladustamisalalt ja 2 pääsu ekspedeerimise alalt. Pääsu laius on 1000 mm ja ukse valgusava 850 mm, kõrgus 2000 mm. Ekspedeerimise osas on tegemist avatud pinnaga, laoriiulite vahel tagatakse vahekäigud laiusega 1200 mm. Taarapesu ruumidest tagatakse 2 otsepääsu välja, pääsu laiusega 1000 mm, ukse valgusava 850 mm. Kastilaost, kus alalisi töökohti ei ole, nähakse ette üks otsepääs välja, pääsu laiusega 1000 mm, ukse valgusavaga 850 mm ja teine pääs nähakse ette läbi taarapesu ruumi. Evakuatsioonitee pikkus ei tohi ületada 45 meetrit, mida võib ATS-olemasolul suurendada kuni 50% Lävepaku kõrgus evakuatsiooniteel ei tohi ületada 25 mm. Teine korrus moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni ja eraldi evakuatsiooniala. Kasutusviisi järgi moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni majutus. Evakuatsioon korruselt nähakse ette evakuatsioonitrepikoja kaudu ja välistrepi kaudu. Trepikoja trepikäigu ja pääsu laius on 1200, ukse valgusava 1050 mm, kõrgus 2000 mm ja pääsu laius välistrepile 1000mm ja ukse valgusava 850 mm. Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 22 Töö nr 1904 AS HKScan laohoone projekt Eelprojekt Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Tulenevalt inimeste arvust evakuatsioonialal alla 60 inimese võib teise evakuatsioonitee laius olla 900 mm (trepi laius). Nii välistrepp kui teised otsepääsud kogu hoonest, trepi kaudu (tööstusest), peavad vastama standardi EVS 812-7: 2018 nõuetele. Majutuse sisekoridori laius peab olema vähemalt 1200 mm. Siseuste laius peab olema vähemalt 850 mm. uste avamine koridoris ei tohi takistada liikumist ja avatud ukse puhul majutusruumist väljapoole peab koridoris olema liikumistee vaba ala 1200 mm tagatud või tuleb muuta ukse avamissuunda, mis on lubatud kuni 30 inimese puhul. Evakuatsioonitee pikkus tulenevalt II-kasutusviisist ei tohi ületada 30 meetrit, mida võib ATS-i olemasolul suurendada kuni 50%. Evakuatsioonitrepikoja poole avanev uks ei tohi kitsendada evakuatsiooni liikumisvoolu teed trepikojas. Trepikoja uks peab avanema vähemalt 90 kraadi ja avatud ukse sevast kuni trepiastmeni peab jääma vaba ala 1,2 meetrit. Kõik evakuatsiooni-ja väljumisteed ning –pääsud peavad olema tähistatud vastavate ohutusmärkidega ja valgustatud. Kõik väljumis-ja evakuatsiooniteel asuvad uksed peavad olema varustatud vastava sulusega tulenevalt inimeste arvust. Eeldatavalt ei kogune evakuatsioonipääsu juurde üle 30 inimese, kellest enamus tunneb hästi hoone planeeringut. Sellistel pääsudel on lubatud kasutada sulusena väändenuppu. Kui pääsu juurde koguneb eeldatavalt üle 30 inimese, tuleb evakuatsioonisulusena kasutada evakuatsioonilinki. Evakuatsioonilahendus on kantud korruseplaanidele. 4.7 Eri7ngimused Juhul kui hoonele nähakse ette päikesepaneelide paigaldamine, peab kogu vajalik teave ja dokumentasioon olema koondatud päästemeeskonna infopunkti. Akulaadimise ruumis käsitletakse ruumi ülemist kolmandikku plahvatusohtliku keskkonnana ja sellest tulenevalt nähakse ette elektriseadmete plahvatusohutu teostus ja laadimisprotsessi automaatne seiskumine ventilatsiooniseadme rikke korral. Gaaskatlaruumi elektriseadmed peavad olema ette nähtud plahvatusohutu teostusega. 4.8 Juurdepääsud Päästetehnikale juurdepääs hoonele tagatakse vastavalt detailplaneeringule Uus-Ringi teelt. Territooriumile sissesõidu tingimused vastavad nõuetele ja hoonele juurdepääs päästetehnikaga peab olema tagatud kõigist neljast küljest. Pääs katusele tagatakse hoone igalt küljelt ja katusel madalamalt osalt kõrgemele metallist välisredelite abil arvestusega 1 redel 1000 m2 kohta. 4.9 Päästemeeskonna infopunkt Päästemeeskonna infopunkt nähakse ette trepikoja koridori, mis koos trepikojaga moodustab eraldi tuletõkkesektsiooni ja sealt nähakse ette ka päästemeeskonna sisenemistee. Infopunktist nähakse ette tuleohutussüsteemide infotabloolt juhtida ja monitoorida kõikide tuleohutuspaigaldiste tööd, sealhulgas avada ja sulgeda suitsueemaldusluuke. Infopunkti peab olema koondatud tuleohutuspaigaldiste ja hoone dokumentatsioon. Infopunkti asukoht on näidatud 1. korruse plaanil ja päästemeeskonna sisenemistee tähistatakse hoone seinal vastava ohutusmärgiga 4.10 Tuletõrje veevarustus Vastavalt tuletõrje veevarustuse standardile 812-6: 2012 + A2: 2017 nähakse ette välise tulekustutusvee veevooluhulk 30 l/sek 2-tunni jooksul. Kohalik vee-ettevõte AS Elveso garanteerib tuletõrje veevooluhulga 10 l/ sek tuletõrjehüdrantidest Uus-Ringi tänaval. Kuna hoonesse nähakse ette sprinkler- ja voolikusüsteem, siis kogu tuletõrjevee vooluhulk selgub eriosade projekteerimise käigus ja see tagatakse kinnistule rajatavast tuletõrjevee mahutist, mille maht arvestatakse vastavalt veevooluhulgale. Koostas: Kalju Kisand Arhitektuuribüroo K+K OÜ 2020 23 DETAILPLANEERINGU TINGMÄRGID K-Projekt AS töö nr 16003 DETAILPLANEERINGU JÄRGNE HOONESTUSALA PIIR MAANTEE KAITSEVÖÖNDI PIIR MAANTEE KÜLGNÄHTAVUSE PIIR ARHEOLOOGIAMÄLESTIS, asulakoht “Terikualune” reg-nr 18786 ARHEOLOOGIAMÄLESTISE KAITSEVÖÖNDI PIIR 50 m JUURDEPÄÄSUSERVITUUDI VAJADUSEGA ALA ISIKLIKU KASUTUSÕIGUSE ALA OLEMASOLEVATELE KRAAVIDELE m 4 50 1 nd P9 öö ev 4 its ka P lda st P 11 hu äre P v 6 P nr el e ä P ee P m ute 6 P nt ra P ta sõid aa P im P 9 4 se läh m P ig P ja 24 Ri P te P 1 1 /h piir 11 P 1 1 911 P km se P 29 P 20 vu P l 1 ta P se näh P 1 2 P iiru ülg 4 1 ktk e k 4 oje te 9 pr aan 12 M 21 4 29 3 4 TINGMÄRGID 1 9 14 KINNISTU PIIR 1 4 P2 PROJEKTEERITUD HOONE 4 21 2 PROJEKTEERITUD KÜTMATA HOONEOSA ASFALTPLATSIL 2 1 6 6 6 2 PROJEKTEERITUD VARIKATUSE SERV 1 1 2 PROJEKTEERITUD KILLUSTIKUST SILLUTISRIBA 44 4 6 PROJEKTEERITUD PIIRDEAED h=1,9 m, 277 jm 1 2 2 4 PROJEKTEERITUD TIIBVÄRAV h=1,9 m, b=1,2/7,0/6,7 m 26 4 12 1 PAPIPRESSI / PRÜGIKONTEINERITE ASUKOHT 2 PROJEKTEERITUD RATTAPARKLA P6 26 +1 1 PROJEKTEERITUD SISSEPÄÄS HOONESSE 4 6 4 1 9 6 24 6 6 0,00=50,08 PROJEKTEERITUD KÕRGHALJASTUS, HARILIK KUUSK (Picea abies), 47 tk 49 4 VALGUSTI, MAST h=10 m / SEINAVALGUSTI 49 2 P 4 P 24 P2 9 49 4 49 5 49 4 PÄÄS SPRINKLERI PUMBARUUMI EKSPLIKATSIOON: 1 1 - LAOHOONE 2 49 49 4 2 - KASTILADU (KÜTTETA HOONEOSA) PEASISSEPÄÄS 3 - LAADIMISALA 4 PÄÄSTEMEESKONNA 4 - VEOAUTODE PARKLA, 9 KOHTA 6 SISENEMISTEE 49 5 - SÕIDUAUTODE PARKLA, 37 KOHTA 49 4 6 - RATTAPARKLA 1 1 2 6 49 49 4 2 1 4 221 1 Tellija Projekti staadium Astlanda Ehitus OÜ EP Projekti nimetus Joonise nimetus Mõõtkava AS HKScan laohoone projekt ASENDIPLAAN 1:500 Uus-Ringi tee 15, Jüri alevik, Rae vald Projekteerija Projekti osa Töö nr Joonise nr Muudatus Arhitektuuribüroo K+K OÜ Gonsiori 17-34, Tallinn 10124 AS 1904 4-02 v02 Nimi Kuupäev Kalju Kisand 29.05.2020 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt SELETUSKIRI SISUKORD 1. ÜLDOSA ...................................................................................................................................................... 3 1.1 Üldandmed ................................................................................................................ 3 1.1.1 Ehitise asukoht ......................................................................................................... 3 1.1.2 Ehitise lühikirjeldus .................................................................................................. 3 1.1.3 Tellija .......................................................................................................................... 3 1.1.4 Projekteerija .............................................................................................................. 3 1.2 Alusdokumendid ....................................................................................................... 3 1.2.1 Lähteandmed ............................................................................................................ 3 1.2.2 Ehitusuuringud ......................................................................................................... 4 1.3 Olemasolev olukord ................................................................................................. 4 1.3.1 Ristumised ja liiklus ................................................................................................. 4 1.3.2 Katendi iseloomustus .............................................................................................. 4 1.3.3 Olevad tehnovõrgud ................................................................................................. 4 1.3.4 Normdokumendid ..................................................................................................... 4 2. PROJEKTLAHENDUS ................................................................................................................................. 5 2.1 Projekteeritud teede põhinäitajad ........................................................................... 5 2.1.1 Vertikaalplaneerimine............................................................................................... 5 2.1.2 Ristprofiil ................................................................................................................... 5 2.2 Liikluskorraldus ........................................................................................................ 6 2.2.1 Liiklusmärgid ............................................................................................................ 6 2.2.2 Teekattemärgistus .................................................................................................... 6 2.2.3 Veeviimarid ................................................................................................................ 6 2.2.4 Projekteeritud tehnovõrgud .................................................................................... 6 2.2.5 Rekonstrueeritavad kaevud ja kaped ..................................................................... 6 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised............................................................. 6 2.2.7 Katendikonstruktsioonid ......................................................................................... 7 3. EHITAMINE .................................................................................................................................................. 9 3.1 Üldandmed ................................................................................................................ 9 3.2 Ettevalmistustööd ................................................................................................... 10 3.2.1 Lammutustööd ........................................................................................................ 10 3.2.2 Geodeetiline alusvõrk ja väljamärkimine ............................................................. 10 3.2.3 Liikluskorraldus ehituse ajal ................................................................................. 10 3.3 Tee ehitus ................................................................................................................ 11 3.3.1 Mullatööd ................................................................................................................. 11 3.3.2 Muldkeha ja dreenkiht ............................................................................................ 11 3.3.3 Olemasoleva katendi likvideerimine ..................................................................... 12 Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 1/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt 3.3.4 Aluse ehitus ............................................................................................................ 12 3.3.5 Katendi pealiskihtide ehitus .................................................................................. 12 3.4 Liikluskorraldusvahendid ...................................................................................... 12 3.5 Keskkonnakaitse .................................................................................................... 13 3.6 Muinsuskaitse ......................................................................................................... 13 4. TEEDE KASUTAMISE JA HOOLDUSE JUHEND....................................................................................... 13 JOONISED ............................................................................................................................................................... 14 Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 2/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt 1. ÜLDOSA 1.1 Üldandmed 1.1.1 Ehitise asukoht Harjumaa, Rae vald, Jüri alevik: • Uus-Ringi tee 15 (65301:001:5446) • Uus-Ringi tee L2 (65301:001:4287) 1.1.2 Ehitise lühikirjeldus Antud projekti osas on projekteeritud laohoone jaoks mahasõit, sõiduautode ja veoautode parklad ning kõnniteed. Üks parkla on arvestatud tavaautode parkimiseks, teine veoautode kauba laadimiseks ning kolmas veoautode parkimiseks. Uus-Ringi tee L2 kinnistul on projekteeritud uus mahasõit. 1.1.3 Tellija OÜ Astlanda Ehitus Mäealuse 2/1, Tallinn 12618 [email protected] Tel. +372 51 627 32 Kontaktisik: Margus Uuvits 1.1.4 Projekteerija 1.1.4.1 Projekteerimise peatöövõtja Infragate Eesti AS Mäealuse 2/3, 12618 Tallinn Telefon 6267777 [email protected] MTR EP10545129-0001 1.1.4.2 Projekteerimise projektijuht Infragate Eesti AS Projektijuht Liina Mürk Mobiil +372 56 466 840 [email protected] 1.1.4.3 Teede projekteerija Infragate Eesti AS Roman Sokmann Mobiil +372 50 120 67 [email protected] Vastutav spetsialist: Tea Tõnts 1.2 Alusdokumendid 1.2.1 Lähteandmed 1.2.1.1 Lähteülesanne • Tellija lähteülesanne 1.2.1.2 Tehnovõrkude valdajate tehnilised tingimused • OÜ Elektrilevi tehnilised tingimused nr. 347157 • AS Elveso tehnilise tingimused nr. VK-TT 180 Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 3/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt 1.2.2 Ehitusuuringud • Geodeetilised uuringud teostas OÜ Mikrogeodeesia, töö nr HM 1-11-2019, uuringu teostamise aeg 11.2019. • Geoloogia uuringut teostas OÜ Geotehnika Inseneribüroo G.I.B, töö nr 3003, uuringu teostamise aeg 04.2020. 1.3 Olemasolev olukord 1.3.1 Ristumised ja liiklus Uus-Ringi tee 15 kinnistutele ligipääs on Uus-Ringi tee poolt olemasolevate mahasõitude kaudu. 1.3.2 Katendi iseloomustus Uus-Ringi tee 15 kinnistul on haljasala. 1.3.3 Olevad tehnovõrgud Mõõdetud maa-alal asuvad gaasi-, side-, vee-, sademeveekanalisatsiooni-, reoveekanalisatsiooni-, drenaaži torustikud ning kõrge- ja madalpinge kaablid. 1.3.4 Normdokumendid Projektlahenduse koostamise aluseks on järgmised standardid ja juhendid: Projekti koostamisel on lähtutud järgmistest normdokumentidest: Seadused - EV Ehitusseadustik, RTI 05.03.2015; vastu võetud 11.02.2015 ja tulenevalt kehtestatud nõuded (redaktsioon 01.10.2019). Määrused - Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee projekteerimise normid; vastu võetud 05.08.2015 nr 106 - Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee ehitamise kvaliteedi nõuded; vastu võetud 03.08.2015 nr 101 - Majandus- ja taristuministeeriumi määrus: Tee seisundinõuded; vastu võetud 14.07.2015 nr 92 - Nõuded ajutisele liikluskorraldusele. Vastu võetud 13.07.2018 nr 43 Standardid - EVS 901-1:2009 Tee-ehitus Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid; - EVS 901-2:2016 Tee-ehitus Osa 2: Bituumensideained; - EVS 901-3:2009 Tee-ehitus Osa 3: Asfaltsegud; - EVS-EN 13285:2018 Sidumata segud. Spetsifikatsioon; - EVS-EN 13242:2006+A1:2008. Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatavad sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid; - EVS-EN 13282-1:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 1: Kiirkivistuv hüdrauliline teesideaine. Koostis, spetsifikatsioonid ja vastavuskriteeriumid; - EVS-EN 13282-3:2013 Hüdrauliline teesideaine. Osa 3: Vastavushindamine; - EVS-EN 1340: 2003+AC:2006 Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS-EN 1338: 2003+AC:2006 Betoonist sillutisekivid. Nõuded ja katsemeetodid; - EVS 814:2003 Normaalbetooni külmakindlus, Määratlused, spetsifikatsioonid ja katsemeetodid; Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 4/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt - EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine; - EVS - 614:2008 Teemärgised ja nende kasutamine; - EVS 843:2016 Linnatänavad - Maa RYL 2010 Ehitustööde üldised kvaliteedinõuded. Pinnasetööd ja alustarindid; - Liikluskorraldus nõuded teetöödel (vastu võetud 13.07.2015 nr 90); 2. PROJEKTLAHENDUS Projekteeritava lahenduse eesmärgiks on rajatava hoone ümbruses teha asfaldist sõiduautode ja veoautode parklad, veoautode jaoks laadimisplats, jalakäijatele kõnniteed ja markeeritud kõnnialad ning Uus-Ringi tee 15 kinnistule sillutiskivist kõnnitee. Projekteerimise käigus on projekteeritud uus mahasõit Uus-Ringi tee L2 kinnistul. Olemasolevad mahasõidud ei likvideerita. Sademeveed on suunatud haljasaladele, kraavidesse, projekteeritud restkaevudesse. Kastilao hoone tõstvärava ees on projekteeritud ACO V profiiliga renn-kanal Multiline V150 (185x210mm). Tööd on teostatud vastavalt lähteülesandele, Tellija soovidele ja arhitektuursele plaanile. Projektlahendus on asendiplaaniliselt, vertikaalselt ja liikluskorralduslikult viidud kokku olemasoleva situatsiooniga. Vastavalt EhS § 71 on riigiteele nr 11 määratud kaitsevöönd 50 m mis on lisatud ka asendiplaanile. Riigitee nr 11 kaitsevööndis on teostatud järgmised põhilise teede projekteerimistööd: Jüri tugijaama kinnistu juurde juurdepääsutee ja parkla projekteerimine, kraavide planeerimine ning kraavi ülesõidu kohal truubi projekteerimine. 2.1 Projekteeritud teede põhinäitajad Projekti koostamisel on teostatud järgmised põhilised tööd ja lahendused: - sõiduautode parkla projekteerimine - veoautode laadimisplatsi projekteerimine - veoautode parkla projekteerimine - sillutiskivist kõnnitee projekteerimine - kõnnialade/vöötradade projekteerimine - vertikaalplaneeringu projekteerimine - ristlõigete projekteerimine - kruusakattega juurdepääsutee - tugevdatud murukattega päästemeeskonna juurdepääsutee - kraavi ülesõidu kohal PL DN 500 truubi projekteerimine 2.1.1 Vertikaalplaneerimine Projekteeritud teede pikiprofiilid järgivad olemasoleva tee profiili. Sõiduteede piki- ja põikkalded on 0.5 – 3.5 %. Kergliiklus- ja kõnniteede piki- ja põikkalded on 0.5 – 6 %. 2.1.2 Ristprofiil Laiusparameetrid • Kõnniteede laius 1.5-5.2m. • Sõidutee laius 7-21m. • Parkimiskohad on 90-kraadise nurga all. Laius 2.6-4 m, pikkus 5-17.5 m. • Kruusapeenra (Positsioon nr 6) laius 0.5m (põikkalle 4% väljapoole). Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 5/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt 2.2 Liikluskorraldus Uus-Ringi tee 15 kinnistule mahasõidu rajamisega on projekteeritud uus liiklusmärk nr 221. Sõiduatode parklasse on projekteeritud 1 puudega inimese parkimiskoht, millele on lisatud markeering nr 976 ja liiklusmärk nr 575d. Puudega inimese parkimiskoha ette on projekteeritud madaldatud äärekivi (1 cm). 2.2.1 Liiklusmärgid Liiklusmärgid on projekteeritud vastavalt standardile „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“ EVS 613:2001 ja EVS 613:2001/AI:2008. Projektis kasutatakse liiklusmärke suurusgrupiga 0 (kinnistusisesed) ja 1. Liiklusmärkidel kasutada kilet valguspeegeldavuse klassiga II. Liiklusmärgid peavad olema tsingitud plekist alustel. Liiklusmärkide tagumine külg peab olema kaetud halli värviga. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. Olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu projekteeritud liikluskorraldusega, võetakse maha. 2.2.2 Teekattemärgistus Teekattemärgised on projekteeritud vastavalt standardile EVS 614-2008/A1:2016 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Parkimiskohtade markeeringuks kasutada valget värvi, puudega inimese parkimiskohal sinine kattevärv. 2.2.3 Veeviimarid Projektis veeviimareid ei ole projekteeritud. 2.2.4 Projekteeritud tehnovõrgud Info tehnovõrkude valdajate, paiknemise, lahenduse ja nõuete kohta on leitav eraldi projekti Osadest, sh projekteeritud sajuveekanalisatsioon, mis on leitav samuti eraldi projekti Osas. 2.2.5 Rekonstrueeritavad kaevud ja kaped Kui olemasoleva kaevu või kape konstruktsioon võimaldab teleskoopiliselt kõrgust reguleerida ja koormusklass vastab kasutuskohale uues projektlahenduses siis seadistatakse kaevu kaas projekteeritud maapinna kõrguseks. Ülejäänud projekteeritava asfaltkattega tee alasse jäävad olemasolevad kaevude päised ning maakraanide ja siibrite kaped rekonstrueeritakse, vajadusel asendatakse spindel uue teleskoopilise spindliga. Rekonstrueeritavatele kaevudele paigaldatakse ujuvat tüüpi luugid projekteeritud tee kõrgusele vastavalt vertikaalplaneeringule. Sõidutee all peavad rekonstrueeritavad luugid ja kaped olema koormusklassiga D400, mujal C250. Vee- ja kanalisatsiooni ning sidetrassidega seotud ehitustegevuste kirjeldust vt täpsemalt projekti vastavatest osadest. 2.2.6 Kaitsealused objektid ja kinnismälestised Kinnistu põhjanurk jääb arheoloogiamälestise, asulakoht “Terikualune” reg-nr 18786 alale ja selle 50 m kaitsevööndisse. Asulakoht on riigi kaitse alla olevaks mälestiseks tunnistatud kultuuriministri 27.07.1998 määrusega nr 20 „Kultuurimälestiseks tunnistamine“ (RTL 1998, 259/260, 1059). Arvestades, et alal võib kultuurkiht olla laiguti säilinud, tuleb ehitamisel ja pinnasetöödel asulakoha või selle kaitsevööndi alal tagada arheoloogilise uuringu Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 6/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised), et häviv kultuurkiht saaks korrektselt dokumenteeritud. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46– 47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. Muinsuskaitseameti määratud arheoloogiline uuring on juriidilisele isikule hüvitatav 50% ulatuses (1500 euro piires). 2.2.7 Katendikonstruktsioonid Sõidutee ja platside katendid on ette antud tellija poolt. Sõiduteede asfaltkatend: - AC 16 surf h=5 cm - AC 32 base h=7 cm - Killustik fr. 0/63mm Emin=170 MPa h=25cm - Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=30cm - Olemasolev aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp) Sõiduteede asfaltkatend (laokasti hoones): - AC 16 surf h=7 cm - Killustik fr. 0/63mm Emin=170 MPa h=25cm - Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=30cm - Olemasolev aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp) Kõnnitee asfaltkatend: - AC 8 surf h=5 cm - Ridakillustik fr. 4/32mm Emin=140 MPa h=20cm - Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=25cm - Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp) Kõnnitee sillutiskatend: - Sillutiskivi h=6 cm - Paigalduskiht (tsemendi-liiva segu) h=3 cm - Ridakillustik fr. 4/32mm Emin=140 MPa h=20cm - Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=25cm - Olemasolev aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp) Sõiduteede taastamine: - AC 16 surf h=5 cm - AC 32 base h=7 cm - Killustik fr. 0/63 mm (kiilutud) Emin=170 MPa h=30cm - Olemasolev mineraalne aluspinnas Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 7/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt Kõnniteede taastamine: - AC 8 surf h=5 cm - Ridakillustik fr. 4/32 mm Emin=140 MPa h=30cm - Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp) Kruusakattega juurdepääsutee: - Kruus (positsioon nr 6) h=20 cm - Killustik fr. 0/63mm Emin=170 MPa h=25cm - Dreenkiht kf=1,0 m/ööp Emin =65 MPa hmin=30cm - Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp) Killustikuga tugevdatud muru: - Murukülv h=8 cm - Kasvumulla ja ridakillustiku fr 4/32 segu 50%+50% (sh murukülv) h=20 cm - Olemasolev mineraalne aluspinnas (vajadusel täitepinnas kf=0,5 m/ööp) Katendi materjalide minimaalsed kvaliteedinõuded on võetud Tallinna Linnavalitsuse 18. Septembri 2019 määrusest nr 27 Sillutiskivi, asfalt- ja tsementbetooniga teede ja tänavate tüüpkatendikonstruktsioonide projekteerimisele, rajamisele ja remondile esitatavad nõuded. Kihi paksus, Materjali nõuded cm AC 8 surf 5 C100/0, LA25, AN14, FNaCl4, f2, AbrA40 AC 16 surf 5-7 C100/0, LA25, AN14, FNaCl4, f2, AbrA40 AC 32 base 7 C50/10, LA30, f4, F2, PRDAIR9 Killustikalus 25 GC80/20, C 90/3, paekillustikust LA30, F4, FI20, f4 fraktsiooniga 0/63 ridakillustikalus 20 GC80/20, C 50/10, paekillustikust LA35, F4, FI35, f4 fraktsiooniga 4/32 Märkused: "TEKN" - Tee ehitamise kvaliteedi nõuded" MTM 03.08.2015.a määrus nr 101; Ülejäänud nõuded vastavalt EVS-901 osadele 1 kuni 3. Ehituse ajal kasutada hanke ajal kehtivat MA/MTM poolt kinnitatud versiooni, mis parameetrid vastavad tabelis olevatele liiklussagedustele. 1. Haljastatav maapind tuleb eelnevalt planeerida, vajadusel täita ehitusobjektilt saadava pinnasega, katta kasvumulla kihiga (h=8 cm) ning külvata muruseeme. Kasvumuld peab olema mineraalmuld (pH 6,5...7,0) huumuse sisaldusega min 3%, muld ei tohi sisaldada taimedele kahjulikke jäätmeid, kive, killustikku jms. Muld tihendada nii, et ei tekiks vajumisi ega veelohkusid, ei tohi kasutada külmunud pinnast. Olemasoleva ja Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 8/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt rajatava haljasala piir ühtlustada ja tasandada niitmiskõlbulikuks. 2. Olemasolevate välisvõrkude kaevude luugid, mis jäävad uue asfaltkate alale, tuleb asendada ujuvat tüüpi malmluukidega, mille koormuskindlus peab olema 40t. 3. EHITAMINE Üldised tingimused ehitustööde ajaks: • Ehitustööde käigus tuleb järgida Rae Vallavolikogu 17.04.2012 määruses nr 80 „Rae valla heakorraeeskirja kinnitamine“ peatükis 3 „Heakorra nõuded ehitajale ja kaevandajale“ toodut. Ülaltoodud määruse § 6 lg 1 p 6 kohaselt peab objekti hoidma korras ja puhastama juurdepääsuteed hiljemalt kella 20:00-ks. • Arvestada, et ehitustegevusega kaasnev müratase ei tohi ümbruskonnas ületada keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ lisas 1 toodud tingimusi ja sotsiaalministri 04.03.2002 määruse nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid” toodud tingimusi. • Tagada ehitus- ja kasutusaegsed õhukvaliteedi tasemete väärtused, mis vastavad keskkonnaministri 27.12.2016 määrusele nr 75 „Õhukvaliteedi piir- ja sihtväärtused, õhukvaliteedi muud piirnormid ning õhukvaliteedi hindamispiirid“. • Enne mistahes hoonele kasutusloa väljastamist on vajalik välja ehitada nõuetekohane juurdepääs Jüri tugijaama maaüksusele (katastriüksus 65301:003:0960), mis on eelduseks riigitee nr 11 km 9,638 mahasõidu likvideerimisele. • Arendusega seotud teed tuleb rajada ning kõrvaldada nähtavust piiravad istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise enne projekti alusel mistahes hoone kasutusloa väljastamist. 3.1 Üldandmed Ehitustöödel peab töövõtja jälgima ja täitma kõiki nõudeid, mis on esitatud Vabariigi Valitsuse 8. detsembri 1999.a. määruses nr. 377 “Töötervishoiu ja tööohutuse nõuded ehituses”. Ehitustööde teostaja peab tagama ehitustööde teostamise, ehitusplatsi kontrolli ja töötervishoiu ning tööohutuse nõuded vastavalt eelmainitud määrusele nr. 377. Ehitustööde teostajal peavad olemas olema määruses nõutud dokumendid. Töövõtja peab ehitustööde alustamisest teatama Tööinspektsiooni kohalikule asutusele vähemalt 3 päeva enne töödega alustamist. Ehitustööde ajal ei tohi ehitusel viibida kõrvalisi isikuid ja ehitustööd ei tohi ohustada ehituse mõjupiirkonnas viibijaid. Töövõtja peab tagama, et ehitusfirma ja ehitusega seotud töötajad oleksid kindlustatud. Töötajad peavad olema instrueeritud tööohutusalaselt ja olema varustatud töötamiseks vajalike kaitsevahenditega. Enne ehitustööde algust tuleb looduses kindlustada kõik olemasolevad piirimärgid. Üldiselt tuleb ehitustööde käigus tagada kõikide olemasolevate piirimärkide säilimine. Juhul kui see osutub võimatuks, tuleb sellest teavitada maaomanikku ja pärast tööde lõpetamist taastada kõik tööde käigus hävinud piirimärgid. Piirimärkide kahjustamisel on Töövõtjal kohustus need taastama. Piirinaabreid tuleb teavitada ka kõikidest töödest, mis viiakse läbi nende maal või kui ehitustegevus puudutab otseselt piirinaabri huve. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud teavitama ja vajadusel kohale kutsuma kõikide kommunikatsioonide valdajad. Samuti on töövõtja Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 9/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt kohustatud enne tööde algust teavitama kõiki teisi asjast huvitatud osapooli, keda käesolev projekt puudutab (nt. maaomanikud, tööde teostamisel nendele kuuluval maaüksusel). Töövõtja peab tagama kõigi kooskõlastustes esitatud nõuete ja tingimuste täitmise vastavalt projektlahendusele. Tellija, Töövõtja, projekteerija ja omanikujärelvalve teatavad omal algatusel viivitamatult avastatud vigadest, puudustest ja riskiteguritest projektdokumentatsioonis ning nendest abinõudest, millega saab tööd edendada ja paremate tulemuste saavutamist soodustada. Töövõtja peab teavitama projekteerijat kõigist projektis leitud ebaselgustest ning võimalikest vasturääkivustest enne, kui ta võtab vastu konkreetse teostamise otsuse. Kõik kooskõlastamata omaalgatuslikud projekti muudatused või projektlahenduste eiramised on keelatud. Eelpoolt toodu eiramisel on Töövõtja kohustatud kõik hilisemad projektlahenduste eiramistest tulenevad parandused, vajalikud lisa- või taastustööd teostama oma kuludega. Ehitusperioodil vastutab töövõtja ka keskkonnakaitse (oma ehitustegevuse ja muu sellest tuleneva piires) eest ehitusobjektil ja selle kõrval oleval alal vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele seadustele ja nõuetele ning Tellija poolsetele juhistele. 3.2 Ettevalmistustööd Töövõtja peab kavandama ja paigaldama kaitsepiirded ja muud kaitsekonstruktsioonid, mis on vajalikud tööplatsi piiramiseks ning tööõnnetuste või varaliste kahjude vältimiseks. Enne ehituse algust tuleb paigaldada ehitustsooni jäävatele puude tüvedele puust kaitsekilbid. Ehitustööde tegemisel ette jääv geodeetiline punkt (Klass: Kohalik võrk, NPV, 4 klassi polügonomeetria, Punkt nr:5240) tuleb ehitustööde ajaks kaitsta ja peale ehitustöid üle mõõdistada. Kui tekkib olukord, kus geodeetiline punkt tuleb paigaldada ümber või taastada, siis tuleb vajadusel koostada geodeetilise punkti ümbertõstmis projekt ja kooskõlastada Maa-ametiga. Töövõtja peab arvestama kulutustega, mis on seotud geodeetilise kindelpunktide taastamise või ümberpaigaldamisega. 3.2.1 Lammutustööd Likvideeritavad liiklusmärgid ja nende postid demonteeritakse neid kahjustamata ning veetakse tellija poolt määratud ladustuskohta. 3.2.2 Geodeetiline alusvõrk ja väljamärkimine Mõõdistamine tugineb koordinaatidega L-EST97 süsteemis ja kõrgusega EH2000 süsteemis. Mõõdistusvõrgu lähtepunktideks on: PP10104 X = 6580596.216 Y = 550931.729 H=49.171 PP105 X = 6580805.893 Y = 551136.696 H= 50.574 3.2.3 Liikluskorraldus ehituse ajal Ajutisel liikluskorraldusel juhinduda majandus- ja taristuministri 13.07.2018 nr 43 määrusest „Nõuded ajutisele liikluskorraldusele“. Enne töödega alustamist tuleb vajadusel koostada „Ajutise liikluskorralduse projekt“, mis tuleb kooskõlastada Tellijaga ja kohaliku omavalitsuse ehitusosakonnaga. Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 10/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt 3.3 Tee ehitus 3.3.1 Mullatööd Mulde laienduste laiuses tuleb koorida kasvupinnas. Seejärel tuleb profileerida alus vastavalt pikiprofiilile kattega paralleelseks aluseks ja eemaldada seejuures kogu olemasolev peenar, tihendada muldkeha. Seejärel paigaldada dreenkiht tihendada ning profileerida. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga. Muldesse paigaldatav materjali peab olema orgaanikavaba ja tihendatav. Mulde pealne tuleb planeerida paralleelselt katte projekteeritud vertikaalplaneerimisega. Konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada. Enne mulde ja katendi ehitustöid tuleb teostada ettenähtud kommunikatsioonide kaitsemeetmed. Trasside ristumisekohas (nt sidetrass ja veetoru või sidetrass ja truup) tuleb kaabel nihutada torust ettenähtud kaugusele/sügavusele. Kasvupinnas koorida eraldi ja kasutada samal ehitusel haljastamiseks või üle anda vastavat jäätmeluba omavale isikule. Välistada tuleb kasvupinnase reostamine ja ülemäärane tihendamine. Väljakaevatud pinnase kasutamine väljaspool ehitusobjekti kooskõlastada riigi Keskkonnaametiga. 3.3.2 Muldkeha ja dreenkiht Teel tuleb eemaldada mulde osas materjal projekteeritud konstruktsiooni põhjani. Ehitamisel tuleb jälgida, et olemasolev või rajatud mulle ning alus oleksid tihendatud (tihendustegur minimaalselt 0,98 töökihi ülakihis ja 0,96 töökihi alakihis) ja planeeritud põikkaldega tee teljelt serva poole. Muldkeha töötsoonis (kuni katte pinnast 1,5 m) tuleb kasutada täiteks liiva, mille filtratsioonimoodul peab olema kuni 1,5 m sügavusel katte pinnast 0,2 m/ööp või peenosise sisaldusega <8%. Töökihist allapoole paigaldatava mineraalmaterjali filtratsioonimoodulile ja peenosises sisaldusele nõudeid pole, materjal peab olema tihendatava ja orgaanikasisaldus <5%. Muldkehade ehitamisel tuleb juhinduda „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhises“ [6] ja „Muldkeha remondi projekteerimise juhisest“ [7]. Mulde laienduste alt tuleb koorida kasvupinnas. Mulde pealne tuleb planeerida ja konstruktsiooni alune pind tuleb tihendada. Mulde peale tuleb rajada dreenkiht. Enne kaevetööde alustamist on vajalik trassivaldajate teavitamine Töövõtja poolt ja vajalike kaevelubade hankimine. Kaevetööde läbiviimisel arvestada pinnase kvaliteeti ja kaevikute sügavust, olemasolevaid konstruktsioone ja koormatust ning vee ja transpordi mõjul tekkivaid ohtusid. Töövõtja kindlustab kaeviku määral, mis tagab ohutu tööde korraldamise. Peale teekatte freesimist kaevatakse olemasolevat pinnast kuni etteantud küna põhjani. Olemasolev pinnas profileeritakse ja tihendatakse vastavusse projekteeritud katendi alumise pinnaga. Kaeviku paiknemine ja sügavus fikseeritakse töö ajal tehtavate kontrollmõõdistuste abil enne aluskihi tegemist. Tuleb vältida liigset kaevamist nii laiusesse kui ka sügavusse. Valmiskaevatud kaevikust eemaldatakse lahtised kivid. Töövõtja peab otsima ehituseks sobimatu pinnase ladustamiseks sobiva koha. Enne katendi aluskihi paigaldamist teostatakse olemasolevate kommunikatsio onide ümberehitus. Olemasolevatelt haljasaladelt saadav kasvumuld sõelutakse, viiakse vastavusse haljastamisel kasutatavate nõuetega ja kasutatakse teede äärsete alade haljastamisel (h=8 cm). Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 11/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt 3.3.3 Olemasoleva katendi likvideerimine Olemasolev likvideeritav asfaltkate veetakse Tellijaga kooskõlastatud laoplatsile/ prügilasse. 3.3.4 Aluse ehitus Profileeritud ja tihendatud olemasolevale aluspinnasele rajatakse vastavalt projektlahendusele katendi alumised kihid keskliivast. Killustikukihtide rajamisel tuleb lähtuda „Killustikust katendikihtide ehitamise juhisest 2016- 012“. Dreenkihi ehitamisel kasutatava materjali filtratsioonimoodul peab olema vähemalt 1 m/ööp. Piki- ja põiksuunas profileeritud ja tihendatud aluskihile paigaldatakse vastavalt tüüplõigetes antud fraktsioonidega ja paksustega killustikkihid. 3.3.5 Katendi pealiskihtide ehitus Kõikide asfaldist katendikihtide rajamisel tuleb järgida „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhendit“ 23.12.2015. Kõikide asfaltbetoonsegude seguretsept ja kasutatava asfaltsegu omadused peavad vastama standardile EVS 901-3, arvestades projektis ja „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhises 23.12.2015“ toodud lisanõudeid. Kõik pikivuugid tuleb teostada kuumvuukidena. Mahasõitude ühendamisel põhitee kattega kasutatakse pikivuugi kruntimiseks ülemisel kihil bituumen liimi TOK-PLAST või sellega sarnaste omadustega liimi, mis kantakse pikivuugile spetsiaalse masinaga. Vuugiliimi arvestuslik kulunorm peab vastama tootja poolsetele nõuetele (nt Tok-plasti puhul on 20g/m paigaldatava kihi paksuse ühe sentimeetri kohta). 3.4 Liikluskorraldusvahendid Liiklusmärkidele, postidele ja tarvikutele on nõuded esitatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes. Teekattemärgistuse teostamisel juhinduda EVS 613:2001/A1:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine juhendi nõuetest Teemärgised on ette nähtud teha värviga. Kõik ehituse käigus likvideeritavad olemasolevad liiklusmärgid, märgipostid jne. tuleb demonteerida ja üle anda tee valdajale (Tellijale) ning ladustada tee valdaja (Tellija) poolt ette näidatud kohta nii, et oleks tagatud võimalusel nende edasine kasutamine ka tulevikus. Tee valdaja poolt kasutuskõlbmatuks või mitte vajalikuks tunnistatud elemendid tuleb utiliseerida. Märkide valmistamisel kasutada liiklusmärkide suurusgrupp 0. Ja 1. Liiklusmärkidel kasutada kilet valguspeegeldavuse klassiga II. Liiklusmärgid peavad olema tsingitud plekist alustel, tekstilised märgid alumiinium alustel. Liiklusmärgi alumiiniumalus peab olema vähemalt paksusega 1,85 mm. Liiklusmärkide tagumine külg peab olema kaetud halli värviga. Tekstilistel märkidel kasutada alumiinium aluseid. Liiklusmärkide postid peavad olema kuumtsingitud terastorud, posti läbimõõt 60mm. Ehitaja peab arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. Olemasolevad liiklusmärgid, mis lähevad vastuollu projekteeritud liikluskorraldusega võetakse maha. Liiklusmärgid peavad vastama EVS 613 toodud nõuetele. Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastama standardile EVS-EN 12899 ning vastu pidama samas standardis kirjeldatud järgmistele koormusklassidele ja osavaruteguritele. Märkide paigaldamisel arvestada nende nähtavusega, vajadusel korrigeerida paigalduskoht standardiga EVS 613:2001 antud piires. Töövõtja peab Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 12/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt arvestama posti pikkuse valikul postile paigaldatavate liiklusmärkide arvuga. 3.5 Keskkonnakaitse Ehituse Töövõtja vastutab ehitusperioodil keskkonnakaitse eest ehitusplatsil ja sellega vahetult piirnevail aladel Eesti Vabariigis kehtivaile seadustele ja nõuetele ning Tellija poolt esitatud juhistele vastavalt. Tähelepanu tuleb pöörata ehitustöödel tekkivate jäätmete käitlusele. Jäätmed käideldakse vastavalt kehtivale korrale. Ehitusjäätmete käitlemise eest vastutab jäätmete valdaja. Kaevetöödel kaevandatavad pinnased tuleb utiliseerida vastavalt jäätmekäitlusseadusele. Taaskasutatavateks materjalideks on olemasoleva katte freespuru. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning anda üle ettevõttele, kellel on olemas jäätmeluba ohtlike jäätmete taaskasutamiseks ja kõrvaldamiseks. Kogu ehitusperioodil peab ette nägema tolmutõrjeks teede veega kastmise. Autode sõidukohtades kasutada killustikust patja. Ehitusmasina juhil peab olema kütuse või õlilekete likvideerimise oskus. Vajalik on ehitustehnika regulaarne ülevaatus ja hooldus vähendamaks lekete tekkimise võimalust. Masinaid/ mehhanisme tuleb hooldada korrapäraselt, et vältida juhuslikke lekkeid ja reostusohtu. Õlide, kütuste jm sarnase käitlemisel tuleb vältida nende lekkimist ning valgumist pinnasesse, pinna- ja põhjavette, samuti jääkide kontrollimatut kõrvaldamist. Vajadusel kasutatakse vastavaid vanne või paake. Kui masinal/ mehhanismil avastatakse õli/ kütuse leke, tuleb võtta kasutusele meetmed vältimaks pinnasereostust. Juba reostatud pinnas tuleb eemaldada ja viia saastatud pinnast vastuvõtvale ettevõttele. Seda ei või kasutada objektil täiteks ega segada muu jääkpinnasega. Olenevalt reostuse ulatusest tuleb informeerida Keskkonnaametit. Ehitustööde organiseerimisel arvestada, et raskete veokite liiklemine puude juurtel või ehitusmaterjalide ladustamine puude alla tihendab pinnast ja puude ainevahetus on häiritud. Seepärast ei tohi puude alla võra ulatuses kuhjata mulda, ehitusmaterjali jne. 3.6 Muinsuskaitse Arvestades, et alal võib kultuurkiht olla laiguti säilinud, tuleb ehitamisel ja pinnasetöödel asulakoha või selle kaitsevööndi alal tagada arheoloogilise uuringu läbiviimine (meetod: arheoloogiline jälgimine, vajadusel arheoloogilised kaevamised), et häviv kultuurkiht saaks korrektselt dokumenteeritud. Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid vastava pädevusega isik või ettevõtja (MuKS §-d 46–47, § 68 lg 2 p 3 §-d 69–70). Kaevetöödel tuleb arvestada arheoloogiliste leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestisel, selle kaitsevööndis kui ka väljaspool mälestise ja selle kaitsevööndi ala. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§ 31 lg 1, § 60) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teatama sellest Muinsuskaitseametile. 4. TEEDE KASUTAMISE JA HOOLDUSE JUHEND Teede ehitusjärgne kasutamine ja hooldus toimub Eesti Vabariigis kehtivatele õigusaktidele. Hoolduse puhul tuleb lähtuda järgmistest kehtivatest Majandus- ja Kommunikatsiooniministri määrustest: 1. Tee ehitamise kvaliteedi nõuded (Vastu võetud 03.08.2015 nr 101); 2. Tee seisundinõuded 14.07.2015.a määrus nr. 92, redaktsiooni jõustumine 05.11.2018. Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 13/14 AS Infragate Eesti töö AE5 HKScani laohoone projekt Viimati mainitud õigusaktid on kohustuslikud kõikidele avalike teede omanikele ja hooldajatele ning need tagavad nõutava tee korrashoiu. Käesolevas projektis ei ole kasutatud eri hoolde- ja ekspluatatsiooninõudeid vajavaid lahendusi. JOONISED - AE5_PP_TL-4-01_v02_Asukohaskeem - AE5_PP_TL-4-02_v02_Asendiplaan - AE5_PP_TL-4-03_v02_Vertikaalplaneering - AE5_PP_TL-4-04_v02_TehnoKoond - AE5_PP_TL-6-01_v02_Tuuploiked Seletuskirja koostasid: R.Sokmann, T.Tõnts Tallinn 06.2020 AE5_PP_TL-3-01_v02_Seletuskiri Koostasid ins. R.Sokmann, T.Tõnts leht 14/14 Rae Vallavalitsus Teie 11.06.2020 menetlus nr 214201 [email protected] Aruküla tee 9 Meie 16.06.2020 nr 15-2/20/23244-4 Jüri alevik, Rae vald, 75301, Harju maakond Uus-Ringi tee 15 kinnistu ehitusloa eelnõu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Harju maakonna Rae valla Jüri aleviku Uus- Ringi tee 15 kinnistu (katastritunnus 65301:001:5446) ehitusloa eelnõu (menetlus nr 214201). Kinnistu asub osaliselt riigitee nr 11 Tallinna ringtee km 9,545–9,760 kaitsevööndis. Ehitusluba antakse välja HKScan laohoone ehitamiseks. Ehitusloa aluseks on „AS HKScan laohoone projekt“ (peaprojekteerija Arhitektuuribüroo K+K OÜ, töö nr 1904) koos eriosade (teede ja tehnovõrkude) projektidega. Oleme esitanud parandusettepanekud ehitusloa eelnõule kirjaga nr 15-2/20/23244-2 ning nendega on projektis arvestatud. Lähtudes ehitusseadustiku § 70 lg 3, kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku teekaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvale kaldumiseks. Projekti realiseerimisel tuleb arvestada järgnevate asjaoludega: 1. Vastavalt EhS § 72 lg 2 on tee kaitsevööndi maa kinnisasja omanik kohustatud lubama kõrvaldada nähtavust piirava istandiku, puu, põõsa või liiklusele ohtliku rajatise, mistõttu ehitiste ehitamisel peavad olema tagatud majandus- ja taristuministri 5.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ toodud nõuded külgnähtavuse ja ristumiskoha nähtavuskolmnurga kohta. 2. Maanteeamet ei võta kohustusi projektiga seotud rajatiste väljaehitamiseks. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisad: 1. Asendiplaani ja arhitektuuri seletuskiri [1904_EP_AR-3-01_v02_Seletus.pdf] 2. Asendiplaan [1904_EP_AS-4-02_v02_Asend.pdf] 3. Teedeehituslik asendiplaan [AE5_PP_TL-4-02_v02_Asendiplaan.pdf] Hans Keskrand 59819102 [email protected] 2 (2)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel