dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 16. juuni 2020
Viit
15-2/20/27862-2
Registreeritud
16. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet
Saabumis/saatmisviis
EHR
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-2 Riigiteedega seotud planeeringute ja kaitsevööndis paiknevate ehitistega seotud projektide kooskõlastamise dokumendid
Toimik
15-2/2020
Vastutaja
Anna Palusalu (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu teenuste osakond)

Failid

  • 📎15-22027862-2 16.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc4428 KB

Sisu (failidest)

ÜLEK ÄIK ÜLEK ÄIK Kra ~2 avi pu 70m ha kun stam i Pü ine ham ja ä äe äre r ees aad voo am lun ine i ko gup ikk use s 445 1 RA UD tn TE E E TE UD tn RA 435 5 5 14 1 3 12 11 10 9 8 7 5 6 2 3 4 0 10 20 30 40 50 1 40 M 1 : 500 5 Inna Romandi 25.05.2020 Muudetud teeületuskoha torupiirete vahekaugust 4 Elian Laks 11.03.2020 Raudteefoori ja sõidutee katendi vahel peab olema tagatud min 0,5m. 3 Hurmet Heinmaa 23.01.2020 Jaamaküla tee jalgtee muudatus 2 Inna Romandi 16.10.2019 Muudetud Olustvere raudteejaama bussipeatuse asukohta Muudatus Tegija Kuupäev Sisu Tagada foori ja asfaltkatte serva vaheline gabariit 0,5-2,0 m. Projekt Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 - 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine N Joonise nimetus Asendiplaan ja liikluskorraldus PK 48+50 - PK 52+50 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Maanteeamet Laki põik 2 Teelise 4 12915 Tallinn 10916 Tallinn Eesti Eesti Tel +372 664 5808 Tel +372 611 9300 [email protected] [email protected] Projektijuht Andres Brakmann Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Hurmet Heinmaa PP 1:500 2018-0028 Insener Inna Romandi Kuupäev Joonise nr 13.01.2019 100R0211 PIKIPROFIILI LEEskiisEMÄRGID: 0 40 80 120 160 200 M 1 : 2 000 0 4 8 12 16 20 M 1 : 2 00 0 1 2 3 4 5 M 1 : 50 1 Inna Romandi 16.10.2019 Muudetud parempoolse kraavi pikiprofiili lõigus PK 39+25 - PK 45+85 Muudatus Tegija Kuupäev Sisu Projekt Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 - 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Riigitee nr 24116 pikiprofiil PK 29+00 - PK 39+75 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Maanteeamet Laki põik 2 Teelise 4 12915 Tallinn 10916 Tallinn Eesti Eesti Tel +372 664 5808 Tel +372 611 9300 [email protected] [email protected] Insener Andres Brakmann Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Inna Romandi PP 1:2 000 2018-0028 Projekteerija Hurmet Heinmaa Kuupäev 1:200 Joonise nr 01.03.2019 100R0303 PIKIPROFIILI LEEskiisEMÄRGID: 0 40 80 120 160 200 M 1 : 2 000 0 4 8 12 16 20 M 1 : 2 00 0 1 2 3 4 5 M 1 : 50 2 Inna Romandi 25.05.2020 Raudteeülesõidu juures lisatud 0% pikikaldega 2 m pikkused alad. 1 Inna Romandi 16.10.2019 Muudetud parempoolse kraavi pikiprofiili lõigus PK 39+25 - PK 45+85 Muudatus Tegija Kuupäev Sisu Projekt Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 - 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine Joonise nimetus Riigitee nr 24116 pikiprofiil PK 39+50 - PK 50+25 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Maanteeamet Laki põik 2 Teelise 4 12915 Tallinn 10916 Tallinn Eesti Eesti Tel +372 664 5808 Tel +372 611 9300 [email protected] [email protected] Projektijuht Andres Brakmann Staadium Mõõtkava Projekti nr Insener Inna Romandi PP 1:2 000 2018-0028 Projekteerija Hurmet Heinmaa Kuupäev 1:200 Joonise nr 01.03.2019 100R0304 Kra ~2 avi pu 70m ha kun stam i Pü ine ham ja ä äe äre r ees aad voo am lun ine i kog up ikk use s 14 1 3 12 11 10 9 8 7 5 6 2 3 4 1 0 10 20 30 40 50 M 1 : 500 3 Inna Romandi 25.05.2020 Muudetud vertikaalplaneerimine raudteeülesõidu juures 3 Hurmet Heinmaa 23.01.2020 Jaamaküla tee muudatus 2 Inna Romandi 16.10.2019 Muudetud Olustvere raudteejaama bussipeatuse asukohta Muudatus Tegija Kuupäev Sisu Projekt Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 - 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine N Joonise nimetus Verikaalplaneerimine PK 48+50 - PK 52+50 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Maanteeamet Laki põik 2 Teelise 4 12915 Tallinn 10916 Tallinn Eesti Eesti Tel +372 664 5808 Tel +372 611 9300 [email protected] [email protected] Projektijuht Andres Brakmann Staadium Mõõtkava Projekti nr Projekteerija Hurmet Heinmaa PP 1:500 2018-0028 Insener Inna Romandi Kuupäev Joonise nr 01.03.2019 100R0511 ÜLEKÄIK 1 Inna Romandi 25.05.2020 Muudetud raudtee ülesõidu juures olevat pikikallet, lisatud tähispostid ristlõikele. Muudatus Tegija Kuupäev Sisu Projekt Riigitee nr 24116 Suure-Jaani - Olustvere km 0,820 - 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Joonise nimetus Raudtee samatasandiline ülesõit ja ülekäigukoht Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Tellija Maanteeamet 2018_0028_100R0702_RDT_recover.dwg Laki põik 2 Teelise 4 12915 Tallinn 10916 Tallinn Eesti Eesti Tel +372 664 5808 Tel +372 611 9300 [email protected] [email protected] Projektijuht Andres Brakmann Staadium Mõõtkava Projekti nr Insener Inna Romandi PP 1:100 2018_0028 Projekteerija Hurmet Heinmaa Kuupäev Joonise nr 01.03.2019 100R0702 Töö number: 2018-0028 Objekti aadress: Viljandi maakond Tellija Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn Registrikood 70001490 Projekteerija Skepast&Puhkim OÜ Laki põik 2, 12915 Tallinn Telefon: +372 664 5808; e-post: [email protected] Registrikood: 11255795; MTR registreeringu number: EEP003344 Ehitusprojekti staadium: Põhiprojekt Kuupäev 11.03.2020 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Muinsuskaitsealused objektid: Asulakohad (reg nr 13252); Olustvere mõisa rehi 1 (reg nr 14588); Olustvere mõisa rehi 2 (reg nr 14589); Olustvere mõisa alleed 19-20 saj (reg nr 14566); Olustvere mõisa piirdemüür väravapostidega (reg nr 14565); Olustvere mõisa park 19-20 saj (reg nr 14564). Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Versioon 2 Kuupäev 11.03.2020 Koostanud: Rauno Rüütel Kontrollinud: Inna Romandi Projekti nr 2018-0028 SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 tel +372 664 5808 e-mail [email protected] www.skpk.ee 1 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Sisukord 1. Üldosa .......................................................................................................................... 4 1.1. Olemasolev olukord....................................................................................................... 4 1.1.1. Teelõigu iseloomustus ................................................................................................ 4 1.1.2. Teelõigu liiklusskeem .................................................................................................. 5 1.1.3. Liiklusõnnetused ........................................................................................................ 6 1.1.4. Olemasolevad veeviimarid ........................................................................................... 7 1.1.5. Maaparandusobjektid ................................................................................................. 8 1.1.6. Olemasolevad tehnovõrgud ......................................................................................... 9 1.1.7. Keskkonnaobjektid ..................................................................................................... 9 1.1.8. Muinsuskaitse ............................................................................................................ 9 1.2. Lähtealused ................................................................................................................ 11 1.2.1. Projekteerimise nõuded ............................................................................................. 12 1.2.2. Tehnilised tingimused ................................................................................................ 12 1.2.3. Normid, standardid ja käskkirjad................................................................................. 12 1.3. Planeeringud ja maaomand ........................................................................................... 13 1.3.1. Suure-Jaani valla üldplaneering .................................................................................. 13 1.3.2. Suure-Jaani valla tööstuspargi detailplaneering ............................................................. 14 1.4. Uuringud .................................................................................................................... 15 1.4.1. Topo-geodeetilised uuringud....................................................................................... 15 1.4.2. Geoloogilised uuringud .............................................................................................. 15 1.4.3. Liiklus- ja koormussagedused ..................................................................................... 15 2. Projektlahendus ......................................................................................................... 17 2.1. Üldandmed ................................................................................................................. 17 2.2. Asendiplaan ................................................................................................................ 17 2.3. Künnised .................................................................................................................... 17 2.4. Aed ............................................................................................................................ 18 2.5. Ristmikud ................................................................................................................... 18 2.6. Bussipeatused ............................................................................................................. 19 2.7. Ristprofiil .................................................................................................................... 20 2.8. Pikiprofiil ja vertikaalplaneerimine .................................................................................. 20 2.9. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid ............................................................................... 21 2.9.1. Liiklusmärgid ............................................................................................................ 21 2.9.2. Teekattemärgistus .................................................................................................... 22 2.9.3. Tähispostid............................................................................................................... 23 2.10. Raudteeülesõit ........................................................................................................... 23 2.11. Ohutuse parandamine ................................................................................................ 24 2.12. Muldkeha .................................................................................................................. 24 2.13. Katendikonstruktsioon ................................................................................................ 25 2.14. Katendikihtide materjalidele esitatavad nõuded ............................................................. 26 2.15. Äärekivid ja kivisillutised ............................................................................................. 27 2.16. Veeviimarid ............................................................................................................... 28 2.17. Tehnovõrgud ............................................................................................................. 30 3. Ehitustööde teostamine .............................................................................................. 31 3.1. Üldosa ........................................................................................................................ 31 3.2. Ettevalmistustööd ........................................................................................................ 31 3.3. Mullatööd .................................................................................................................... 32 2 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 3.4. Katendi ehitus ............................................................................................................. 34 4. Tee hooldusjuhend ..................................................................................................... 36 5. Kooskõlastuste koondtabel ........................................................................................ 37 6. Kasutatud kirjandus ja viidatud allikad ...................................................................... 41 Lisad Lisa 1. Tehnilise projekti koostamise nõuded Lisa 2. Tehnilised tingimused Lisa 3. Koosolekute protokollid Lisa 4. Projekti kooskõlastused Lisa 5. Katendiarvutus Lisa 6. Koondmahud Lisa 7. Aruanded Köited Köide 1. Teeprojekt (seletuskiri, lisad, joonised) Köide 2. Elekter, side, välisvalgustus Köide 3. Vesi ja kanalisatsioon 3 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 1. Üldosa Riigitee nr 24116 Suure-Jaani–Olustvere km 0,820–6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt on koostatud SKEPAST&PUHKIM OÜ (edaspidi konsultant) poolt Maanteeameti (edaspidi tellija) tellimusel. Põhiprojekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse taseme tõstmine, sõidumugavuse parandamine ning majanduslikult tasuvate lahenduste leidmine teekatte ümberehituseks. 1.1. Olemasolev olukord 1.1.1. Teelõigu iseloomustus Projekteeritav teelõik asub Põhja-Sakala vallas Viljandi maakonnas (vt Joonis 1-1). Projektala algab Suure-Jaani linnas ning lõppeb Olustvere alevikus. Lõigu pikkuseks on 5,27 km. Joonis 1-1. Trassiskeem ja bussipeatuste asukohad Teelõik külgneb valdavalt metsa- või põllumaaga, kuid läbib ka tiheasustusalasid: Kõidama küla, Kärevere küla ja Olustvere küla. Olustvere külas (km 4,5–5,12) paiknevad olemasolevad hooned, aiad, elektripostid ja puud teele väga lähedale, kohati lähemal kui meetri kaugusel katte servast. Teelõigu viimane kilomeeter paikneb puude allee vahel. Foto 1-1. Kõidama BP Foto 1-2. Puude allee vahel kulgev teelõik 4 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Sõidutee ristub km 4,85 Lelle-Viljandi raudteega (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS). Tegemist on samatasandilise foorreguleeritava raudteeülesõiduga, mis on viimati rekonstrueeritud 2012. aastal. Teelõik on valdavalt kurviline, plaanikõverate raadiused jäävad vahemikku 100 kuni 4 000 m. Foto 1-3. Teelõigu km 4,4 piirkond Foto 1-4. Kärevere küla Foto 1-5. Ristumine Lelle-Viljandi Foto 1-6. Raudtee ülesõit raudteega Pikiprofiil on künklik, pikikalded jäävad vahemikku 0,1 kuni 4,0%. Olemasoleva muldkeha laius on varieeruv ning jääb vahemikku 6 kuni 9,1 m. Katte laius jääb vahemikku 4 kuni 8 m ning tugipeenrad on laiusega 0,5 kuni 1,3 m. Sõidutee laius jääb vahemikku 4 kuni 6 m. Muldkeha on madal ning on valdavalt kõrgusega kuni 1,0 m. Olemasolevaks katteks on 1968. aastal teel segamisega ehitatud mustkate MSE20 va km 4,826- 4,885 raudteeülesõidukoht, kus on 2012. aastal ehitatud tihedast asfaltbetoonist AC12 surf kate killustikalusel. Teed on korduvalt pinnatud, viimane pindamine on teostatud 2010. aastal. Teekatte seisukord on mitterahuldav, kate on ebatasane ja esineb palju põikpragusid. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus (AKÖL) 2017. aastal oli km 0,820-0,916 asuval lõigul 1 149 a/ööp, millest raskeliikluse osakaal oli 3%. Km 0,916-3,728 asuval lõigul oli AKÖL 906 a/ööp, millest raskeliikluse osakaal oli 9%. Km 3,728-6,090 asuval lõigul oli AKÖL 454 a/ööp, millest raskeliikluse osakaal 3%. 1.1.2. Teelõigu liiklusskeem Valdavalt kehtib teelõigul asulaväline kiirusrežiim 90 km/h. Kõidama ja Olustvere külade piires on kehtestatud asulasisene kiirusrežiimi 50 km/h. Suure-Jaani-Olustvere teelõigul olevad ristumised riigi- või kohalike teedega on toodud Tabel 1. Lisaks on Teeregistri [10] andmetel antud lõigul 72 mahasõitu külgnevale maakasutusele. 5 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Tabel 1. Ristmike loetelu Asukoht Ristuv tee AKÖL Ristmiku pool km nr Nimetus 2016 0,918 57 Mudiste – Suure-Jaani - Vändra mõlemad 932 1,612 7590022 Kõidama - Lõhavere vasak 1,771 7590104 Metsa Kõidama külas vasak 2,427 7591028 Putku tee parem 2,868 24117 Lembitu linnuse tee vasak 44 3,728 24119 Jaska tee parem 93 4,838 7590024 Reegoldi – Olustvere tee vasak 4,915 24118 Olustvere jaama tee parem 28 Projekteeritava kõrvalmaantee nr 24116 ristumine riigiteega nr 57 on liiklusohtlik, kuna tegemist on neljakülgse ristmikuga, kus ristuvad kaks sirget teelõiku ning ristmikku on võimalik otse suunas suurel kiirusel läbida. Ülejäänud ristumised riigi- või kohalike teedega on kolmekülgsed. Ristumine riigiteega nr 57 on kanaliseeritud, ülejäänud ristmikud on kanaliseerimata. Kohalikud teed on kruus- või ka asfaltkattega. Ristmikel ja mahasõitudel on olemas asfaltkattega üleminekud. Sõidutee on markeeritud, kuid markeering on kulunud. Tähispostid teelõigul puuduvad. Valdavalt kulgeb sõiduteega paralleelselt olemasolev kergliiklustee. Kergliiklustee puudub Olustvere küla läbival lõigul ning jalakäijad ja jalgratturid kasutavad liiklemiseks sõiduteed. Bussipeatusi on teelõigul neli (vt Joonis 1-1): • Kõidama: PK 16+45; PK 17+10; • Putku: PK 30+45; PK 31+20; • Olustvere raudteejaam: PK 47+75; PK 47+85; • Olustvere: PK 60+15. Bussitaskud ja ooteplatvormid on olemas Kõidama ja Olustvere peatustes, Putku ja Olustvere raudteejaama peatustes need puuduvad. 1.1.3. Liiklusõnnetused Teeregistri [10] ja Eesti Liikluskindlustuse Fondi andmetel on riigiteel nr 24116 Suure-Jaani- Olustvere lõigul km 0,820-6,090 viimase viie aasta jooksul (2014-2018) toimunud kolm liiklusõnnetust, milles sai vigastada kaks inimest (vt Tabel 2). Teelõigul puudub konkreetne liiklusõnnetuste koondumiskoht ning kindlat mustrit välja ei joonistu. Tabel 2. Liiklusõnnetused Jrk Asukoht Kuupäev ja Vigastatute/hukku- nr Õnnetuse tüüp km kellaaeg nute arv 1 0,820 24.01.2018, 16:05 Kokkupõrge ristmikul Kannatanuteta 2 3,460 15.12.2017, 11:30 Teelt väljasõit Vigastatuid - 1 21.02.2016, 19:00 Kokkupõrge teevälise 3 5,187 Vigastatuid - 1 takistusega 6 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 1.1.4. Olemasolevad veeviimarid Kraavid Valdavalt on külgkraav olemas sõidutee ja kergliiklustee vahel (sõiduteest vasakul pool piketaaži suunas vt Foto 1-7). Sõiduteest paremal pool esineb külgkraav lõiguti. Kuna kraavid on valdavalt madalad või puuduvad sootuks, siis muldkeha nõuetekohane niiskusrežiim pole üldjuhul tagatud. Viimane tingib tee kandevõime vähenemise ning teekatte lagunemise. Foto 1-7. Kraav sõidutee ja kergliiklustee Foto 1-8. Ristuv kraav PK 14+50 vahel Olemasolevate külgkraavide eesvooludeks on järgmised ristuvad kraavid: • PK 14+50 ristuv maaparanduskraav OLUSTVERE (TTP 295); • PK 17+39 ristuv kraav; • PK 25+44 ristuv maaparanduskraav OLUSTVERE; • PK 33+03 Lõhavere oja; • PK 42+36 KÄREVERE maaparanduskraavini viiv sõiduteest vasakul asuv kraav; • PK 48+55 Lelle-Viljandi raudtee külgkraav; • PK 60+72 riigitee nr 24112 külgkraav. Ristuvad maaparanduskraavid ei ole vahetult kraavi nõlvadel kasvavate puude tõttu hooldustehnikale ligipääsetavad. Foto 1-9. Ristuv kraav PK 17+39 Foto 1-11. Ristuv kraav PK 25+44 Foto 1-10. Ristuv kraav PK 33+03 7 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Truubid Põhimaanteega ristub kuus truupi, mis on rajatud ajavahemikus 1911-2005 (vt Tabel 3). Tabel 3. Kõrvalmaanteega 24116 ristuvad truubid Asukoht Läbimõõt Materjal Seisukord Päised Kohapealsel vaatlusel ¾ PK 14+50 d=1,0 m Raudbetoon vett täis, võimalik et ka 2xbetoon vee all ummistust PK 17+39 d=0,5 m Raudbetoon ½ läbimõõdust umbes 2xbetoon 1 munakivi, PK 25+44 d=0,6 m Plastik Sissevool 40% umbes 1 puuduv Kuni 1/3 läbimõõdust PK 33+03 d=? Raudbetoon 2x betoon umbes kuni 1/3 läbimõõdust PK 37+65 d=0,5 m Plastik puuduvad umbes kuni 1/3 läbimõõdust PK 60+72 d=0,4 m Plastik 2xmunakivi umbes 1.1.5. Maaparandusobjektid Projektala vahetusse lähedusse jäävad mitmed toimivad maaparandussüsteemid (vt Joonis 1-2): 1. LÕHAVERE - maaparandussüsteemi kood 6113400050020; 2. OLUSTVERE (TTP 295) - maaparandussüsteemi kood 6113400050020; 3. KÄREVERE - maaparandussüsteemi kood 6113400050090; 4. KÄREVERE - maaparandussüsteemi kood 6113400050050; 5. KÄREVERE - maaparandussüsteemi kood 6113400050080; 6. KÄREVERE - maaparandussüsteemi kood 6113400050070; 7. PÜHAMÄE - maaparandussüsteemi kood 6113400050060; 8. PÜHAMÄE - maaparandussüsteemi kood 6113360010030. Joonis 1-2. Olemasolevad maaparandusobjektid 8 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Ristuvad maaparanduskraavid on järgmised: 1. OLUSTVERE (TTP 295) - maaparandussüsteemi kood 6113400050020 (vt Foto 1-8); 2. OLUSTVERE - maaparandussüsteemi kood 6113400050050 (Foto 1-11). 1.1.6. Olemasolevad tehnovõrgud Olemasolevate tehnovõrkude asukoht on toodud asendiplaani joonistel. Põhiteega ristumised on täiendavalt toodud maantee pikiprofiili joonistel. Side Projekteeritava tee piirkonda jäävad Telia Eesti AS-le kuuluvad vasksoontega sidekaablid ning ELASA-le kuuluvad multitorud. Elekter Projektiga lahendatavas piirkonnas paiknevad Elektrilevi OÜ-le kuuluvad keskpinge- ning madalpinge elektrimaakaablid ja õhuliinid. Olemasolevad elektriliinid jäävad osaliselt ette Suure- Jaani-Olustvere lõigu rekonstrueerimisele. Käesolevas projektis on antud tehniline lahendus madalpinge elektriliinide ümberehitamiseks ja täiendavaks kaitsmiseks ristumisel käesoleva projektiga. Side- ja elektrilahendus on täpsemalt käsitletud Köites 2. 1.1.7. Keskkonnaobjektid Projekteeritava tee vahetus läheduses ei asu ühtegi keskkonnakaitselist kohta. Objekti lõpus paiknev Olustvere mõisapark jääb projektalast välja. Olustvere mõisa allee kohta koostas OÜ Grün-E aastal 2017 puittaimestiku hindamise [16]. Likvideerimisele lähevad vaid puud, mis on nende poolt märgitud likvideeritavaks (vt joonis 100R0200_AP-100R0211…214, likvideeritavad puud 1-11) või mis jäävad otseselt tee peale. Puu nr 12 (dendrohinnangus märgitud väheväärtusliku puuna) paikneb keset olemasolevat mahasõitu ning likvideeritakse nõuetekohase mahasõidu rajamiseks. Puu nr 13 (dendrohinnangus märgitud olulise puuna) paikneb keset olemasolevat sõiduteed ning likvideeritakse. 1.1.8. Muinsuskaitse Kultuurimälestiste riiklikus registris on kõigi Olustvere mõisa piirkonnas asuvate kultuurimälestiste kaitsevööndite kohta öeldud järgmist: „Vastavalt MuKS § 25 on kaitsevööndiks 50 m laiune maa- ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kuni Olustvere mõisa ühise kaitsevööndi kehtestamiseni“. Seega asub projekt osaliselt kultuurimälestiste kaitsevööndis. Tee-ehituse piirkonda jäävad muinsuskaitsealused objektid on toodud Tabel 4. Tabel 4. Muinsuskaitsealused objektid Mälestise nimi Mälestise liik Asukoht Asulakohad, reg-nr 13252 Arheoloogiamälestis PK 35+11 – PK 35+52 Olustvere mõisa rehi 2, reg-nr 14589 Ehitismälestis PK 58+07 9 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Mälestise nimi Mälestise liik Asukoht Olustvere mõisa rehi 1, reg-nr 14588 Ehitismälestis PK 58+49 Olustvere mõisa piirdemüür Ehitismälestis Objekti lõpp väravapostidega, reg-nr 14565 Olustvere mõisa park 19.-20. saj, reg Ehitismälestis Objekti lõpp nr 14564 Olustvere mõisa alleed 19-20 saj, reg Ehitismälestis PK 49+00 – PK 60+76 nr 14566 Samuti on kaitse all kogu Olustvere park ja seda ümbritsevad alleed. Antud projekti raames kuulub sinna hulka PK 49+00 kuni objekti lõpuni paiknev teelõik. Antud allee kaitsevöönd on 50 m lai. Kui teetööd toimuvad arheoloogiamälestisel või selle kaitsevööndis, on kohustuslik läbi viia arheoloogilised uuringud (meetod: jälgimine, vajadusel kaevamine). Uuringutega seotud kulud katab tööde tellija (MuKS § 35 lg 7, § 40 lg 5). Arheoloogilisi uuringuid võib läbi viia vaid Muinsuskaitseameti vastava tegevusloaga ettevõtja (MuKS § 34 lg 4, § 36). Teetööde käigus ei tohi kahjustada Olustvere mõisa ehitiste müüre ja tuleb olla veendunud, et tee rekonstrueerimisel planeeritakse kalded hoonetest ning rajatistest eemale. Tee-ehitusel ei tohi kahjustada Olustvere mõisa pargi ja allee säilitatavaid puid, sh juuri. Olustvere mõisa allee kohta koostas OÜ Grün-E aastal 2017 puittaimestiku hindamise [16]. Likvideerimisele lähevad vaid puud, mis on nende poolt märgitud likvideeritavaks (vt joonis 100R0200_AP- 100R0211…214, likvideeritavad puud 1-11) või mis jäävad otseselt tee peale. Puu nr 12 paikneb keset olemasolevat mahasõitu ning likvideeritakse nõuetekohase mahasõidu rajamiseks. Puu nr 13 paikneb keset olemasolevat sõiduteed ning likvideeritakse. Enne pinnasetööde algust peab tööde teostaja taotlema Muinsuskaitseametist tööde alustamiseks loa (MuKS § 24). Tööde luba väljastatakse pärast loa väljastamist arheoloogile. Arvestades piirkonna arheoloogiapärandi rohkust, tuleb pinnasetöödel arvestada kultuuriväärtusega leidude ja arheoloogilise kultuurkihi ilmsikstuleku võimalusega nii mälestiste kaitsevööndis kui ka väljaspool. Muinsuskaitseseadusest tulenevalt (§§ 30-33, 443) on leidja kohustatud tööd katkestama, jätma leiu leiukohta ning teavitama sellest Muinsuskaitseametit. 10 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 1.2. Lähtealused Projekti põhiandmed vastavalt konsultandi ja tellija vahelisele lepingule on esitatud tabelis 1. Tabel 5. Projekti andmed Lepingu nimi Riigitee nr 24116 Suure-Jaani–Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine Hanketeate viitenumber 195634 Konsultatsioonilepingu nr 1-9/18/0731-1 Tellija Maanteeamet Teelise 4 10916 Tallinn Registrikood 70001490 Konsultant SKEPAST&PUHKIM OÜ Laki põik 2 12915 Tallinn Registrikood 11255795 Lepingu algus 10.04.2018 Lepingu lõpp 07.09.2018 Lepingu kestvus 150 päeva 11 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 1.2.1. Projekteerimise nõuded Tellija on väljastanud konsultandile põhiprojekti koostamise nõuded (vt Lisa 1. ), kus on määratud projekti eesmärk, tehnilised nõuded lahendustele ning vajalikud uuringud ja analüüsid, mis tuleb projekti koosseisus teostada. Vastavalt nimetatud nõuetele on projekteeritava maantee põhilised näitajad järgmised: • projekteerimise lähtetase rahuldav; • ristlõige 0,5+0,5+3,0+3,0+0,5+0,5; • jalg- ja jalgrattateede ristlõige 2,5 m; põhjendatud juhtudel kitsam; • projektkiirus väljaspool asulat 90 km/h; • projektkiirus asulas 50 km/h; • katendi tüüp püsikatend; • sõiduraja laius 3,0 m; • katte laius 7 m; • muldkeha laius 8 m. Projekteerimise nõudeid on täpsustatud töökoosolekute käigus. Töökoosolekud ning nendel käsitletud teemad on toodud tabelis 2, seletuskirja Lisa 3 sisaldab koosolekute protokolle. Tabel 6. Töökoosolekud Koosolek Toimumise aeg ja koht Käsitletud teemad Avakoosolek 18.04.2018, Viljandi Lepingulised küsimused, teelahendused, Maanteeamet muud teemad. 1.2.2. Tehnilised tingimused Projektile on väljastatud järgmised tehnilised tingimused: • Maanteeameti riigitee nr 24116 Suure-Jaani–Olustvere km 0,820 – 6,080; rekonstrueerimise põhiprojekti koostamise nõuded; • Keskkonnaameti seisukoht, kiri nr 6-2/18/168082; • Muinsuskaitseameti nõusolek keskkonnamõjude algatamata jätmise osas ja nõuded projekteerimisele , kiri nr 15-4/17-00657/010; • Telia tehnilised tingimused nr 30684875; • Elektrilevi tehnilised tingimused nr 314679; • ELA SA tehnilised tingimused nr TT560VL; • Elering tehnilised tingimused nr 12-9/2018/261; • Edelaraudtee Infrastruktuuri AS tehnilised tingimused nr EDI-2018-V-100. 1.2.3. Normid, standardid ja käskkirjad Uuringute teostamisel on lähtutud: • MKM 27.08.2007 määrus 70 Ehitusgeodeetiliste uurimistööde tegemise kord ja Maanteeameti peadirektori 13.05.2008 käskkiri nr 102 Täiendavad nõuded topo- geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel; • Geotehniliste pinnaseuuringute juhend. Kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0002, 05.01.2016; • Teealase geoloogilise uuringu juhend (eelprojekt) www.mnt.ee –Juhendid ja juhised/Projekteerimisjuhendid. 12 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Tee, liikluse ja katendi projekteerimisel on lähtutud: • Ehitusseadustik (RT I, 05.03.2015, 1); • Teede projekteerimise normid (RT I, 07.08.2015,14). Kehtestatud ehitusseadustiku §99; lõike 4 alusel MKM 10.08.2015 määrusega nr 106; • Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded (RTL I, 03.07.2015, 29). Kehtestatud ehitus- seadustiku §13 lõike 3 alusel MKM 02.07.2015 määrusega nr 82; • Maaparandussüsteemi projekteerimisnormid (RTL 2005, 27, 377); • Liiklusmärgid ja nende kasutamine EVS 613:2001/A1:2008; • Teemärgised ja nende kasutamine EVS 614:2008; • Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid EVS-EN 1340:2003 +AC:2006; • Tee-ehitus. Osa 1: Asfaltsegude täitematerjalid EVS 901-1:2009; • Tee-ehitus. Osa 2: Bituumensideained EVS 901-2:2016; • Tee-ehitus. Osa 3: Asfaldisegud EVS 901-3:2009; • Ehitustöödel ja tee-ehituses kasutatava sidumata ja hüdrauliliselt seotud täitematerjalid EVS-EN 13242:2006+A1:2008; • Liiklusmärkide ja teemärgiste tähendused ning nõuded fooridele; • Riigiteede liikluskorralduse juhis. Nõuded liikluse korraldamisele, liikluskorraldusvahenditele ja nende kasutamisele. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga 09.04.2018 nr 1-2/18/098; • Freespuru kasutamine. Kinnitatud Maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 270, 16.09.2010; • Elastsete teekatete projekteerimise juhend MA 2017-003; • Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis. Kinnitatud maanteeameti peadirektori käskkirjaga nr 0001 05.01.2016; • Liiklusloenduse metoodika koormussageduse määramiseks (2009-7); • Sõidukite koormussageduste siirdetegurite määramise juhend (2001-1/L); • Liikluse baasprognoos Eesti riigimaanteedele aastani 2040 (2007-23/L); • Teetööde tehniliste kirjelduste süsteem: o https://www.mnt.ee/et/ametist/juhendid/teetoode-tehnilised-kirjeldused. Ehitamisel lähtuda täiendavalt kehtivatest asjakohastest normdokumentidest ning hankedokumentidega kohustuslikuks muudetud juhenditest ja juhistest. 1.3. Planeeringud ja maaomand 1.3.1. Suure-Jaani valla üldplaneering Põhja-Sakala vald on algatanud valla territooriumi ruumilise arengu põhimõtete ja suundumuste määratlemiseks ja arenguga kaasneda võivate mõjude hindamiseks üldplaneeringu ja keskkonnamõju strateegilise hindamise koostamise. Valla üldplaneeringu kehtestamiseni kehtivad ühinenud omavalitsusüksuste üldplaneeringud. 13 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Projekteeritav teelõik asub endise Suure-Jaani valla territooriumil, mille üldplaneering on kehtestatud valla volikogu esimehe poolt 24. aprill 2008 nr 215. Joonis 1-3. Väljavõte Suure-Jaani üldplaneeringust. Teelõik läbib maakonnaplaneeringuga määratletud kohalikku väärtusliku maastikuga ala (Kõidama küla ja Lelle-Viljandi raudtee vaheline lõik). 1.3.2. Suure-Jaani valla tööstuspargi detailplaneering Suure-Jaani tööstuspargi detailplaneering on kehtestatud Suure-Jaani vallavolikogu poolt 23. veebruar 2017 nr 131. Planeeringualale on kavandatud juurdepääs riigiteelt nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere. 14 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 1.4. Uuringud 1.4.1. Topo-geodeetilised uuringud Topo-geodeetiliste uuringute eesmärgiks oli luua digitaalne 3D alus teede, ristmike ja rajatiste projekteerimiseks, topo-geodeetiline alusplaan projekti koostamiseks ja jooniste vormistamiseks ning täpsustada infot maa-aluste tehnovõrkude kohta. Mõõdistustöid teostati august 2017. Kokku mõõdistati 26 ha suurune maa-ala täpsusega M 1:500. Kõrgused on antud Balti 1977.a. süsteemis. Plaaniline ja kõrguslik sidumine tugineb polügonomeetriapunktidel PP220 ja PP Putku99. Plaaniline sidumine tugineb reaalaja GPS- mõõdistus süsteemi lähtebaasi punktidel, kus kasutati Geosoft OÜ avalikku baasjaamade võrku. Piiriandmed on tellitud Riigi Maa-ametist digitaalselt ja lisatud geoalusele seisuga juuli 2017a. Mõõdistustööd teostas Reaalprojekt OÜ, töö nr G17107. 1.4.2. Geoloogilised uuringud Ehitusgeoloogilised uurimistööd viis läbi REIB OÜ ja need on esitatud eraldi aruandena, töö nr GE- 2475. Antud projektis kasutati geoloogilisteks uuringuteks lisaks puuraukudele ka maaradarit. Välitöö toimus ajavahemikul 21.05 kuni 22.05.2018. Kokku tehti 61 puurauku maksimaalse sügavusega kuni 5 m. Uuringu teostamiseks kasutati puuragregaate GM 65 ja GM 100. Teealuse ja muldkeha kihid kirjeldati puursüdamikus visuaalselt. Iga 200 m tagant võeti pinnaseproov ning iga 300 m tagant filtratsiooni määramiseks. Kokku tehti laboris 42 erinevat analüüsi. Maaradari tööd teostati 25.04.2018 agregaadiga Zond-12e. Uuringud teostati sagedusel 300 MHz kummagi sõiduraja keskel, kokku 10,54 km ulatuses. Mõõtmiste koordineerimiseks mõõdeti vahetult enne radaritöid maantee servadesse RTK (Real Time Kinematic) süsteemi abil iga 200 m tagant märgid. Mõõtmiste asukohta kontrolliti täiendavalt radariga ühendatud mõõteratta ja GPS- seadme abil. Tulemused Uurimispiirkond asub geomorfoloogiliselt lainjal moreentasandikul. Aluspõhjakivimeist avanevad uuritud ala keskdevoni narva lademe liivakivid, mida antud uuringute raames ei puuritud. Täpsemad andmed aluspõhja lasumussügavuse kohta antud alal puuduvad. Maapind on uuringualal lainjas, kõrgusmärgid jäävad teel 75,1 ja 86,75 m vahele. Kogu maantee on asfaltkattega, mille all asub keskliiva kiht. Nende kihtide all leidub nii peen-, kesk- kui ka jämeliiva. Niiskuspaikkonnaks määrati II paikkond. Pinnase kihtide täpsem kirjeldus on toodud ehitusgeoloogia aruandes [2]. 1.4.3. Liiklus- ja koormussagedused Eskiisprojekti staadiumis viis Reaalprojekt OÜ läbi liiklusuuringu ning teostas ka liiklusprognoosi. Liiklusprognoosi koostamisel on eeldatud, et teelõik rekonstrueeritakse 2019. aastal ning esimeseks täispikaks kasutusaastaks on aasta 2020. Seega on prognoos koostatud aastaks 2039. Prognoosi koostamisel on lähtutud kahest metoodikast: • vastavuses kehtiva teede projekteerimise normiga [6]. Lihtsustatult tähendab metoodika, et liiklussageduse prognoosimisel järgnevaks 20 aastaks võetakse liiklussageduse muutuse protsendiks eelneva 10 aasta kasvu või kahanemise protsent; • TTÜ Baasprognoos [3]. Liiklusprognoosi tulemuste põhjal jääb tee nr 24116 perspektiivne liiklussagedus IV klassi maantee liiklussageduse vahemikku (500 kuni 3 000 a/ööp) ja raskeliikluse osakaal <10%. 15 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Koormussageduse leidmisel on lähtutud baasprognoosi prognoosist. Kandevõime leidmisel taandati 2039 aasta liiklussagedus 15. aasta peale. Perspektiivsel aastal (2039) kujuneb lõigul 1 (km 0,820 kuni 0,915) koormussageduseks 225 normtelge enamkoormatud sõidurajal ja sellele vastavaks vajalikuks kandevõimeks on Evaj=216 MPa. Lõigul 2 (km 0,915 kuni 3,723) vastavalt 403 normtelge ja Evaj=230 MPa. Lõigul 3 (km 3,723 kuni 6,078) 77 normtelge ja Evaj=191 MPa. Tabel 7. Perspektiivsed liiklus- ja koormussagedused AKÖL 2039 Koormussagedus Evaj, MPa Lõik 1 km 0,820 – 0,915 1 393 225 216 Lõik 2 km 0,915 – 3,723 1 043 403 230 Lõik 3 km 3,723 – 6,078 556 77 191 16 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 2. Projektlahendus 2.1. Üldandmed Vastavalt lähteülesandele on põhimaantee projektkiiruseks 90 km/h ja projekteerimise lähtetasemeks rahuldav. Kitsendatud tingimustes või ulatuslike ümberehitustööde vältimiseks on kasutatud projekteerimise lähtetaset erandlik. Projekteerimise käigus selgus, et tänase 90 km/h lubatud sõidukiirusega teelõigud ei vasta Tee projekteerimise normides toodud parameetritele ning ilma suuremahuliste ümberehitustöödeta pole võimalik teelõiku normides toodud parameetritele vastavaks teha. Eelnevast tulenevalt on Kõidama ja Olustvere külade vahelise lõigu projekteerimisel lähtutud projektkiirusest 70 km/h. Plaanilahenduse projekteerimisel on lähtutud lähteülesandest, teemaa-alast ning antud teelõigule eelnevalt Reaalprojekt OÜ poolt koostatud riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere lõigu km 0,820– 6,090 rekonstrueerimise eelprojektist. Lisaks on arvestatud objekti algusesse kavandatava Suure- Jaani tööstuspargi planeeringu ja sinna viiva planeeritava mahasõiduga. Kuigi prognoositud liiklussagedusest lähtudes tuleks teede projekteerimise normide kohaselt projekteerida IV klassi maantee parameetritele vastav tee, siis tulenevalt olemasolevast keskkonnast ning kitsendusest (vahetult sõidutee servas paiknev hoonestus ja väärtuslikud puud) pole see võimalik. Eelnevast tulenevalt on maantee ristlõike parameetrid projekteeritud V klassi maantee parameetritele vastavatena. 2.2. Asendiplaan Valdavalt on projekteeritud kaherajaline V klassi maantee parameetritele vastav sõidutee katte laiusega 7,0 m ning sõiduraja laiusega 3,0 m. Puude alleed läbiv teelõigu viimane kilomeeter on piirangust tulenevalt (puid ei ole lubatud maha võtta) projekteeritud katte laiusega 4,0 m. Vastutuleva sõiduki läbilaskmiseks on projekteeritud viis peatumistaskut vahekaugustega ca 80 kuni 160 m. Tasku täislaiusega osa pikkus on 15 m ning kogu sõidutee laius tasku ulatuses on 5,55 m. Projekteeritav maantee on kavandatud olemasoleva tee asukohta. Projektlahendusega on võimalikult palju ära kasutatud olemasoleva tee muldkeha. Tee teljena on kasutatud Reaalprojekt OÜ poolt koostatud eelprojektis [1] kavandatud tee telge. Valdavalt vastavad projekteeritud plaanikõverad aluseks võetud projektkiiruste juures vähemalt projekteerimise lähtetasemele rahuldav. Vältimaks ulatuslikke õgvendusi, on lõikudes PK 13+15-13+49 ja PK 16+76-17+12 plaanikõverad projekteeritud projektkiiruse 50 km/h juures lähtetasemele erandlik vastavatena. Uus sõiduteest 4 cm kõrguse äärekiviga eraldatud 2,5 m laiune kergliiklustee lõik on projekteeritud sõiduteest vasakule poole lõigus PK 42+65 kuni PK 48+07. Sealt edasi kuni PK 51+10 oleva mahasõiduni on projekteeritud kergliiklustee eraldatud sõiduteest eraldusribaga va PK 49+36 kuni PK 49+55, kus on kergliiklustee eraldatud äärekiviga. Mahasõidust edasi kuni Olustvere bussipeatuseni jätkub olemasolev sõiduteest eraldusribaga eraldatud kergliiklustee. Tulenevalt Olustvere bussipeatuse uuest lahendusest, on peatuse juuresolev olemasolev kergliiklustee lõik ümber projekteeritud. PK 49+10 – PK 49+32 asuva hoone ette projekteeritud 15 m pikkune ja 2,85 m laiune parkimisriba. 2.3. Künnised Projekteeritavale teelõigule on ette nähtud kahe künnise rajamine. Esimene neist on kavandatud Kõidama külas PK 16+76. Künnis on projekteeritud kõrgusega 10 cm ja kogupikkusega 14 m, 17 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri millest 2+2 m on kaldosad. Künnis rajatakse kahe bussipeatuse vahelisele lõigule ning lisaks liikluse rahustamise funktsioonile paikneb selle peal ka ülekäigurada. Teine künnis asub Olustvere küla Suure-Jaani poolsel sissesõidul ning eesmärgiks on liiklejate kiiruse alandamine asulasse sissesõidul. 10 cm kõrge ja 29 m pikk künnis asub PK 42+50. Selle kaldosade pikkused on 2,5 m ja 2,0 m. Mõlemad künnised on ette nähtud rajada Maanteeameti tüüpjoonise järgi (vt joonis nr 1 Trapetsikujulise_kunnise_tuupjoonis). 2.4. Aed Olemasolev võrkaed jääb projektlahendusele ette järgmistes asukohtades: • PK 16+86 – 16+99; • PK 34+64 – 34+91; • PK 41+25 – 41+34; • PK 49+55 – 49+60: • PK 45+11 – 45+58. Olemasolev puitaed jääb projektlahendusele ette asukohas PK 45+58 – 45+87. Olemasolevad aiad tuleb antud vahemikes eemaldada. Lõigul PK 16+91 – 17+26 hetkel puitaeda pole, kuid seal on aiapostid, mis tuleb võõrandatavalt alalt ehituse käigus likvideerida. Uus aed on ette nähtud järgmistesse asukohtadesse (vt asendiplaani joonised): • PK 16+88 – 16+91 (võrkaed); • PK 16+91 – 17+26 (puitlippaed); • PK 41+25 – 41+34 (võrkaed); • PK 45+11 – 45+58 (võrkaed); • PK 45+58 – 45+87 (puitlippaed). 2.5. Ristmikud Metsamajandi ristmik (ristumine riigiteega nr 57) Olemasolev neljakülgne ristumine riigiteega nr 57 on projektlahendusega asendatud üherajalise ringristmikuga. Ringristmik vähendab tuntavalt suurel kiirusel toimuvate liiklusõnnetuste esinemise tõenäosust: ristmiku läbimiseks tuleb sõidukiirust vähendada, välistatud on suurel kiirusel otse ristmiku läbimine, välistatud on konfliktid vasakpöörde sooritajatega. Ringristmiku projekteerimisel on lähtutud 16,5 m pikkuse autorongi pöördekoridori laiusest. Projekteeritud ringristmiku jaotusringi läbimõõt on 30,0 m, sõiduosa laius on 7,0 m, millest klombitud graniidist kiviga sõidutee kitsenduse laius on 1,5 m. Kitsendus on asfaltkattega osast eraldatud 4 cm kõrguse lapiti paigaldatud graniidist äärekiviga ning on sõidutee osaga sama põikkaldega. Jaotusringi äärekivi on ette nähtud betoonist, kõrgus katte pinnast 15 cm. Olemasolev ristmik on pöörderadadega neljakülgne ristmik ning on sellest tulenevalt väga lai. Projekteeritud ringristmiku harud on enne ristmikuala algust laiusega 8 m. Ristuva riigitee nr 57 olemasoleva katte laius on samas asukohas ca 13-14 m. Kuna uuest ristmikulahendusest tulenevalt pole pöörderadu enam vaja, tuleb projektlahendus viia sujuvalt kokku olemasoleva sõiduteega kuni olemasolevate pöörderadade alguseni. Selleks tuleb üleliigne asfaltkate freesida, muldkeha nõlvad planeerida ning katta kasvupinnase ja murukülviga. Kokkuviimise ulatused tuleb uuendada markeering ning paigaldada uued tähispostid. Olemasoleva sõiduteega kokkuviimise projekt tuleb koostada töövõtjal. Takistamaks liikluskeskkonna vääriti mõistmist ringristmiku piirkonnas, on otsesuunalise nähtavuse tõkestamiseks jaotusringile projekteeritud kõrgendatud vall. Valli rajamiseks saab ära kasutada objektilt saadavat pinnast. 18 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Vältimaks ringristmiku tugipeenarde tühjaks sõitmist, on nendele projekteeritud klombitud graniidist täringukivisillutis. Tugevdatud peenrad on ette nähtud ehitada sõiduteega samasse tasapinnas ning sama põikkaldega (vt joonis 100R0406). Ringristmiku harudele on projekteeritud 8 cm kõrguse graniitäärekiviga piiratud liiklussaared. Ringristmiku juurde on jalakäijate tarvis kavandatud vajalikud ühendused ning ristmiku harudele on projekteeritud teeületuskohad. Teeületuskohtade juures tuleb liiklussaare äärekivi paigaldada sõiduteega samasse tasapinda (üleminek teostada kahe kivi ulatuses). Nägemispuudega inimeste tarvis on teeületuskohtadele projekteeritud reljeefsed ületuskohta tähistavad (mummukivi)plaadid. Ringristmikule on projekteeritud valgustus (vt Köide 2). Olemasoleva ristmiku lai muldkeha on ette nähtud kaevata ja planeerida kitsamaks vastavalt uuele projektlahendusele. Jaska ristmik (ristumine kõrvalmaanteega nr 24119) Ristmiku kõrvalharule on projekteeritud eraldav füüsiline liiklussaar. Asfaltkattega liiklussaar on piiritletud 8 cm kõrguse graniidist äärekiviga. Kõrvalmaantee 24116-24119 suunalisele parempöördele on projekteeritud klombitud tardkivisillutisest tugevdatud peenar. Ristmiku parameetrite määramisel on arvestatud 16,5 m pikkuse autorongi pöördekoridori laiusest. Ristmiku lahendus on võrreldes olemasolevaga muudetud selliselt, et teede ristumisnurk oleks võimalikult täisnurkne ning liiklejail oleks selge arusaam eesõiguse osas. Olustvere ristmik (ristumine kõrvalmaanteega nr 24112) Võrreldes olemasoleva olukorraga on projektlahendusega ristmiku asfaltkattega ala muudetud kitsamaks. Varasemalt vahetult 24112-24116 suuna parempöörde alguses olev bussipeatus on viidud ristmikust mõnevõrra kõrvale ning on ristmiku alast eraldatud haljasribaga. Kõrvalmaantee 24116 harul olev murukattega liiklussaar on asendatud suuremate mõõtmetega eraldava füüsilise liiklussaarega. Liiklussaar on piiritletud 8 cm kõrguse graniitäärekiviga. Üle liiklussaare on projekteeritud teeületuskoht, mille ulatuses peab äärekivi kõrgus olema 0 cm sõidutee asfaltkatte pinnast (üleminek teostada kahe kivi ulatuses). Liiklussaar on asfaltkattega, ülekäigu ulatuses on ette nähtud betoonkivist sillutis. Varasemal saarel olev puu on ette nähtud likvideerida. Mahasõidud Projektlahendusega on kõikidele mahasõitudele ja ristmikele ette nähtud asfaltkate. Mahasõitude geomeetria määramisel on valdavalt lähtutud Tüüp-1 mahasõitude mõõtmetest (vt mahasõidu tüüpjoonis). Sõidutee servale väga lähedal paiknevatele kinnistutele viivate mahasõitude puhul pole kinni peetud mahasõidu 8 m pikkusest nõudest. Pikemad kui 8 m on mahasõidud projekteeritud kergliiklusteega ristumistel või laugema pikikalde tagamiseks. Mahasõitude asfaltbetoonkate on ette nähtud viia sujuvalt kokku olemasoleva mahasõidu asfaltbetoonkattega või mustkattega. Projekteeritud mahasõitude asfaltbetoonkate tuleb viia kokku olemasoleva kruuskattega või pinnasega, kasutades optimaalse terakoostisega segu. Suure-Jaani vorstitööstuse juurde viiva tee mahasõidule PK 19+69 on projekteeritud markeeritud liiklussaar. 2.6. Bussipeatused Projektlahendusega on üldjuhul säilitatud bussipeatuste senised asukohad. Kõidama peatus Olustvere suunal on ette nähtud laiendada ning nihutada praegusest asukohast 30 m võrra Olustvere poole. Peatus on projekteeritud avatud taskuga laiusega 3 m. 19 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Putku peatused jäävad olemasoleva asukoha juurde. Peatustele on projekteeritud 3 m laiused taskud ja ooteplatvormid. Olustvere raudteejaama peatused on projekteeritud nähtavusnõuete tagamiseks 150 m Suure- Jaani poole sirgele teelõigule. Ruumipuuduse tõttu pole peatustele taskuid projekteeritud ning bussid peatuvad sõiduteel. Olustvere peatus on projektlahendusega viidud ristmikualast kõrvale ning on sellest eraldatud haljasribaga. Kavandatud on praegusega võrreldes suuremate mõõtmetega peatus, et oleks tagatud bussidele ümberpööramise võimalus. Peatusesse on projekteeritud ooteplatvorm. Projekteeritud on uus kergliiklustee ühenduse lõik. Peatuse juurde on kavandatud parkimisala kolme sõiduauto jaoks. Ühe parkimiskoha laius on ette nähtud 2,6 m. Uue kergliiklustee ühenduse ja peatuse juurde on projekteeritud valgustus. 2.7. Ristprofiil Kuna liikluskeskkond teelõigu ulatuses muutub ning külgnevad takistused seavad omad piirangud tee ristlõike lahendusele, siis on teelõigu ulatuses kasutatud erinevaid lahendusi järgmiselt. Tee PK 08+20–PK 42+41 Projekteeritud on V klassi maantee nõuetele vastav 7,0 m laiuse asfaltkattega tee. Sõiduraja laius on 3,0 m ja kindlustatud teepeenra laius 0,5 m. Kindlustamata tugipeenra laius on 0,5 m. Asfaltkatte põikkalle on 2,5% ning tugipeenra oma 4,0%. Tee PK 42+41–PK 51+20 Kuni PK 48+07 paikneb sõidutee vasakus ääres 2,5 m laiune kergliiklustee ning sellega koos on sõidutee asfaltkatte kogu laius 6,75 m. Sõidurajad on 3,0 m laiad, kergliiklusteepoolne kindlustatud peenar 0,25 m lai. Sõiduteel on ühepoolne põikkalle 2,5%, kergliiklusteel on sõiduteega vastupidises suunas põikkalle 2%. PK 48+07–PK 51+20 asetseb kergliiklustee sõiduteest mõned meetrid eemal, kuid põikkalded on ette nähtud samad. Antud lõigus on ka sõidutee taas 7,0 m laiuse kattega. Tee PK 51+20–PK 60+80 Sõidutee paikneb puudealleel, mille tõttu on asfaltkatte laiuseks 4,0 m. Iga 80-180 meetri tagant on tee ääres 1,5 m laiad ja ~20 m pikad taskud, kus saab vastutulevad sõidukid mõõda lasta. Sõidutee on ühepoolse 2,5% põikkaldega ja tugipeenar 4,0%. 2.8. Pikiprofiil ja vertikaalplaneerimine Pikiprofiili projekteerimisel on lähtutud olemasoleva tee pikiprofiilist, kõrval asuva maapinna kõrgustest, geoloogiliste uuringute tulemustest ning projekteeritud uuest katendikonstruktsioonist. Pikiprofiil jälgib üldiselt olemasoleva tee profiili, kuid mitmes lõigus on uus kate toodud veidi kõrgemale, et maapind ei oleks teest kõrgemal ja vesi saaks katendilt ja peenralt ära voolata. Vertikaalkõverate raadiuste valikul on arvestatud projektkiirusele 70 km/h vastavate nõuetega, (põhjendus vt ptk 2.1). Projekteeritud pikikalded jäävad vahemikku 0,1% kuni 4,0%. Mõned plaanikõverad on projekteeritud viraažikaldega. Viraažikalletena on ette nähtud nii 2,5% kui ka 4,0%. Viraažide ulatus on toodud vertikaalplaneerimise joonistel. Mahasõitude kõrguslik lahendus on toodud vertikaalplaneerimise joonistel. Mahasõitude pikikalded on olemas projekti koosseisus digitaalselt (vt Köide 1, kaust 1_DWG). 20 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 2.9. Liikluskorraldus- ja ohutusvahendid 2.9.1. Liiklusmärgid Kavandatud liikluskorraldusvahendite paiknemine on esitatud asendiplaani joonistel 100R0201– 100R214. Viitade tööjoonised on esitatud joonistel 100R901-100R0910. Enne tekstiliste liiklusmärkide tellimist, tootmist ja paigaldamist, tuleb töövõtjal liiklusmärkide tööjoonised kooskõlastada tellijaga. Paigaldatavad liiklusmärgid peavad vastama standardile EVS 613 „Liiklusmärgid ja nende kasutamine“. Asulavälisele teelõigule on projekteeritud II suurusgrupi liiklusmärgid, asulates I suurusgrupi omad. Tugimaanteel 57 on viitade tähekõrgus 150 mm, kõrvalteel 24116 on tähekõrguseks 125 mm. Mahtude määramiseks koostatud viitade tööjoonised on esitatud joonistel 100R901-100R0910. Liiklusmärgid tuleb valmistada alumiiniumalustele ning märkide valmistamisel kasutada II klassi valgustpeegeldavat kile. Märgid paigaldada tsingitud metallpostidele. Vajadusel tuleb kasutada pikemaid märgiposte, et tagada märkidele vajalik kõrgus. Liiklusmärkide materjalinõuded Kõik liiklusmärgid, liiklusmärkide postid ja kinnitustarvikud peavad vastu pidama EVS-EN 12899-1 kirjeldatud koormustele: • tuulerõhu klass vähemalt WL4 (EVS-EN 12899-1 tabel 8); • dünaamiline lumekoormusklass vähemalt DSL3 (EVS-EN 12899-1 tabel 9); • punktkoormus PL2 (EVS-EN 12899-1 tabel 10); • osavarutegur PAF2 (EVS-EN 12899-1 tabel 6) kuni 2 m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel, PAF1 kaugemale kui 2 m kaugusele sõidutee äärest paigaldatavatel märkidel; • ajutine paindesiire TDB4 (EVS-EN 12899-1 tabel 11); • ajutine väändesiire TDT4 (EVS-EN 12899-1 tabel 12). Vundamentide ehitamisel peab kasutama EVS-EN 206-1 nõuetele vastavat betooni C35/45XF4KK4. Kasutatava liiklusmärgikile kohta tuleb esitada vastavussertifikaadid. Liiklusmärkide postid ja tarvikud Liiklusmärgi postina tohib kasutada kuumtsingitud terastoru. Kõik postid peavad olema kuum- galvaniseeritud terastorud, mille mõõtmed tagavad liikluskorraldusvahendi püsimise EN 12899 kirjeldatud koormuste korral. Kõik avatud ülemise otsaga postid tuleb varustada vastupidavast materjalist kattega, mis takistab vee sissepääsu posti. Kate ei ole vajalik, kui post paigaldatakse vundamendiga, mis tagab vee juhtimise pinnasesse. Liiklusmärkide postide külge kinnitamiseks kasutatavad mutrid, poldid, seibid, klambrid ja needid peavad olema liiklusmärgi materjaliga sobivast materjalist, et vältida liiklusmärgi kahjustumist või seisukorra halvenemist elektrolüüsi või erineva soojuspaisumise tagajärjel. Kinnitusvahendid peavad tagama liiklusmärgi kohtkindla püsimise toe küljes. Ühe posti küljes olevad liiklusmärgid peavad olema joondatud vertikaalselt ja/või horisontaalselt. Portaalide ja konsoolide paigaldamisel tuleb lähtuda vastava tootja koostatud ettekirjutustest ja nõudmistest. Portaalid ja konsoolid peavad olema kuumgalvaniseeritud. Vundament peab vastu võtma EN 12899-1 kirjeldatud koormused. Liiklusmärgi konstruktsiooni võib paigaldada betoonvundamendile, kui vundament on saavutanud 80% tugevusest. Liiklusmärkide paigaldamine Liiklusmärkide paigaldamise asukohad tuleb töövõtjal täpsustada enne paigaldamist objektil Maanteeameti liikluskorralduse osakonna esindajaga. Projekteeritud liikluskorraldusega 21 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri vastuolevad liiklusmärgid ja nende kinnitusdetailid tuleb demonteerida ja nõuetele vastavuse korral anda üle omanikule, nõuetele mittevastavad demonteeritavad märgid tuleb utiliseerida. Projekteeritud liiklusmärgid tuleb paigaldada vastavalt standardile „EVS 613:2001/AI:2008 Liiklusmärgid ja nende kasutamine”. Liiklusmärkide ja viitade paigalduskaugus katte servast peab olema vähemalt 2 m, paigalduskõrgus peab olema kooskõlas standardis EVS 613:2001 Liiklusmärgid ja nende kasutamine tooduga. Kilomeetritähistel, märk 651, on paigalduskõrguseks (märgi allserva kõrgus teekattest) ette nähtud 1,5 m, märkidel 681-683 1,0 m, bussipeatuse märgil, märk 541, 2,2 m, ohutussaarel oleval märgil 421 ülekäigukoha olemasolul 1,8 m ja ülekäigu puudumisel 1,1 m. Suuremõõtmelistel juhatusmärkidel väljaspool nähtavuskolmnurka on paigalduskõrgusteks 1,5 m. Ringristmiku saartel on märgid 687 ette nähtud kleebitavatena. Saartel olevate 421 märkide alaserva kõrgus 1,8 m. PK 43+18 paikneva märgi 156 post paigaldada kergliiklustee äärde nõlvale, kuid märk tuua konsoolsena sõiduteele lähemale kergliiklustee kohale. Liiklusmärkide postide paigaldamisel tuleb arvestada tehnovõrkude asukohtadega ja kaitsevööndiga. Postide paigaldamisel tehnovõrkude kaitsevööndis tuleb ohutuse tagamiseks teostada kaevetöid käsitsi. 2.9.2. Teekattemärgistus Teekattemärgistuse projekteerimisel on lähtutud Maanteeameti juhendist „Riigiteede liikluskorralduse juhis“. Projekteeritud teekattemärgistus paigaldada vastavalt standardile „EVS 614:2008/A1:2016 „Teemärgised ja nende kasutamine“. Tugimaantee nr 57 peale on ette nähtud täristid ca 100 m enne ringteed. Täristeid paigaldada 3 komplekti suuna kohta. Sõidutee märgistus on kogu mahus ette nähtud teostada valuplastikust. Valuplastikust tehtavatel märgisel 911 teha vee läbipääsuks 4-7 cm pikkused katkestused sammuga 10 kuni 20 meetrit. Teekattemärgistus 993 märkida äärekividele värviga. Valuplastiku märgiste pinnal ja sees peab kasutama klaaskuule sellises koguses, et oleks tagatud „Riigiteede liikluskorralduse juhis“ tabeli II-2.3a kohased peegeldusnõuded. Klaaskuulide sisaldus ei tohi olla väiksem kui 20% materjali mahust. Märgistuse paigaldaja peab nõudmisel esitama märgistusmaterjali tootjapoolse vastavussertifikaadi, kus peab olema vähemalt ära toodud klaaskuulide sisalduse hulk protsentides ja EVS-EN 1436 kohane valgustpeegeldavuse klass RL (nõutav peegeldusnõue ≥150 med*lx-1m-2). Teekattemärgistuse peegelduse mõõtmisi peab teostama märgistusmaterjali paigaldaja vastavalt standardile EN-EVS 1436, mitte varem kui kaks nädalat pärast märgistustööde lõpetamist ja peab tellijale esitama enne tööde vastuvõtmist õiendi märgiste peegeldusvõime mõõtmise kohta. Valuplastiku peegeldusnäitajad peavad olema säilinud vähemalt kahe aasta jooksul ja värviga teostatud teekatemärgistusel peab olema tagatud esitatud peegeldusnõue vähemalt 2 nädalat peale paigaldamist. Märgistusmaterjal peab olema võimeline taluma liiklust hiljemalt 15 minutit pärast pealekandmist. Märgistusmaterjal kuulub garantiikorras taastamisele juhul, kui materjali peegeldusvõime on alla lubatava või materjal on garantiiperioodil teekattelt lahti tulnud, kuna märgistus on teostatud ebakvaliteetselt. Ebakvaliteetselt teostatud märgistuse all mõistetakse: a) Tehnoloogilise vea tõttu pole märgistusjoon standardile vastav; b) Teekate pole märgistustööde ajal olnud märgistustöödeks sobiv; c) Märgistustööde teostamist on tellitud ajale, kui on õhutemperatuur olnud märgistusmaterjali tootja poolt esitatust madalam; d) Märgistustööde teostamist on tellitud teedele, kus asfalteerimisest on möödas vähem kui kaks nädalat. Garantiitööna taastamise alla ei kuulu märgistus, mis on teekattelt eemaldunud: a) Mehaanilistel põhjustel. Näiteks lumesaha, freesi vms mehaanilise organi abil kattelt eemaldatud märgistus; 22 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri b) Loomuliku kulumise tõttu. Näiteks märgistus, mis on intensiivse kulumise all ning kust sõidukid ratastega pidevalt üle sõidavad. 2.9.3. Tähispostid Valge helkuriga tähispostid on projekteeritud riigitee 24116 lõigule PK 10+15 kuni PK 14+00 ning riigiteele nr 57 projektala ulatuses. Kollase helkuriga tähispostid on projekteeritud ristuvate truupide asukoha tähistamiseks ning Viljandi-Lelle raudteeülesõidukoha juurde. Tähispostid tuleb paigaldada 0,5 m kaugusele sõidutee katte servast mulde servale. Põrkepiirde korral paigaldada tähispostid põrkepiirde külge. Tähispostid paigaldada mõlemal pool sõiduteed kohakuti ning ankurdada. Tähispostile paigaldatud helkuri keskpunkti kõrgus sõidutee väliserva (st servajoone) pinnast peab olema 0,9 m. Tähispostide materjal ja püsivusnõuded Paigaldatavad tähispostid peavad omama vastavustunnistust vastavalt EVS-EN 12899-3 ja sellel peavad olema kirjeldatud järgmised toimivuse omadused: dünaamilise löögi taluvus vastavalt EVS-EN 12899-3 p 7.4.1.1 – 7.4.1.4 kirjeldatud katsetele; a) toimivus sõiduki põhjustatud löögi korral; b) visuaalne toimivus (postid); c) visuaalne toimivus (helkurid); d) vastupidavus; e) ohtlikud ained. Vähimad toimivusklassid riigimaanteedele paigaldatavatel D1 tüüpi helkuritega tähispostidel on järgnevad: a) valguspeegeldustegur RA – helkur tüüp R1, klass RA2 (nagu määratletud EVS-EN 12899-1 tabelis 4); b) suurim ajutine siire – WL1 (EVS-EN 12899-3 tabel 7); c) dünaamiline löögikindlus – DH1 (EVS-EN 12899-3 tabel 8). Tähispost peab olema liiklejale võimalikult ohutu ja valmistatud ilmastikukindlast materjalist. Tähispostil peab olema ankurdus mis välistab posti pööramise ja pinnasest välja tõmbamise jõuga 0,4 kN. Viie aasta jooksul pärast paigaldamist ei tohi tähisposti materjal ilmastikumõjude toimel muutuda hapraks ja tumedaks ning peab taluma EVS-EN 12899-3 p 7.4.1.1 – 7.4.1.4 kirjeldatud dünaamilise löögikindluse katset. 2.10. Raudteeülesõit PK 48+55 paikneb Olustvere raudteeülesõit. Tegu on kolmanda kategooria ülesõiduga, varustatud automaatse foorsignalisatsiooniga. Monteeritav raudbetoonkate on paigaldatud 2012 aastal, laiusega 7,9 m. Projekteeritav asfaltkatend kitseneb ülesõidu eel 7,0 m pealt 6,5 m peale ning ülesõidu betoonkate vahetamisele ei lähe. Suure-Jaani poolsel suunal paiknev raudteefoori puhul tuleb tagada, et ta paikneks sõidutee katendist 0,5-2,0 m kaugusel. Raudtee ülekäigukoht Projekteeritud kergliiklustee ületuskoht on raudteega 90-kraadise nurga all. Vastavalt raudtee tehnokasutuseeskirjale [15] on kergliiklusteele ette nähtud tõkked, mis takistavad jalgratturitel ja 23 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri jalakäijatel otsesuunas raudteele liikumist. Tõkked on paigutatud nii, et tõkke otsa ja kõnnitee ääre vahele jääb 1,0 m vaba ruumi liiklemiseks. Tõkiste ning liiklusmärk „Ülekäik“ paigaldamisel järgida tehnokasutuseeskirja Lisa 4 Joonis 4’s sätestatut. Kergliiklustee ülekäigule paigaldada monteeritavast raudbetoonist kate. Asfaltkatte ja relsi vahele paigaldada 3,0 x 0,8 m betoonplaat, relsside vahele 3,0 x 1,39 m plaat. 2.11. Ohutuse parandamine Ohutuse parandamiseks projekteeritaval teelõigul on kavandatud järgmised tööd: • Riigiteede 24116 ja 57 neljaharulise ristmiku on asendamine ringristmikuga; • ristmike ja mahasõitude ristumisnurga korrigeerimine; • liiklussaarte rajamine; • bussipeatuste nihutamine; • täiendavate kergliiklustee lõikude ja teeületuskohtade rajamine; • kiiruspiirangute ja möödasõidukeeldude kehtestamine; • liiklusmärkide ja teekatte markeeringu uuendamine; • tähispostide paigaldamine ringristmiku piirkonda ja ristuvate truupide tähistamiseks; • täiendava teevalgustuse rajamine. 2.12. Muldkeha Kuna olemasoleva tee muldkeha on aastate jooksul tihenenud ning saavutanud piisava tugevuse, siis ei ole projektlahendusega ette nähtud selle kogu mahus väljavahetamist. Eemaldamisele kuuluvad üldjuhul vaid olemasoleva muldkeha kihid, mis on vajalikud projekteeritud tee pikiprofiili järgi projektse katendikonstruktsiooni rajamiseks. Ulatuslikumad pinnasetööd on ette nähtud lõikudes, kus ehitusgeoloogiliste uuringute kohaselt jääb mullakiht olemasoleva tee muldkeha ülemise meetri sisse. Kõik mullakihid, mis jäävad uuest katte pinnast kuni meetri sügavusele, tuleb eemaldada ning asendada peatükis 3.3 kirjeldatud tingimustele vastava täitematerjaliga. Muldkeha ehitamisel (laiendamisel või pinnase asendamisel) tuleb töökihis (katte pinnast 1,5 m) kasutada karjäärist toodud liiva, mille filtratsioonimoodul peab vastama EVS 901-20:2013 nõuetele (minimaalne filtratsioonimoodul standardse Proctor teimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures on kuni 1,0 m sügavusel katte pinnast 0,5 m/ööp ja 1,0–1,5 m sügavusel katte pinnast 0,2 m/ööp). Töökihist allapoole paigaldatava mineraalmaterjali filtratsioonimoodulile nõudeid pole, kuid kasutatav pinnase voolavuspiir Rootsi koonuse meetodil peab olema WLR<25. Nõlvus Projekteeritud muldkeha ja kraavide välisnõlvuseks on valdavalt ette nähtud 1:2. Kitsastes oludes on kraavide välisnõlvuseks kuni 1:1,5. Sõidutee ja kergliiklustee vahel oleva kraavi nõlvused on lõiguti muutuvad, et oleks tagatud nõlva ühtlane pind ning selle mugavam hooldamine. Nõlvade planeerimis- ja kindlustustööd Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m². Erosiooni ärahoidmiseks tuleb asendiplaani joonistel toodud asukohtades katta nõlvad erosioonitõkkematiga (kookoskiudmatiga). Muruseemne kogus erosioonitõkkematiga lõikudes peab olema 30 g/m². Joonistel toodud rekultiveeritavad alad on ette nähtud planeerida ning katta kasvupinnase ja murukülviga. Aladel, kus asendiplaani joonistel pole haljasala näidatud, on ehitustööde mahtu 24 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri täiendavalt arvestatud mulde nõlvast või kraavi välimisest nõlvast kuni 2,0 m laiuse riba planeerimine ning kasvumulla ja murukülviga katmine. 2.13. Katendikonstruktsioon Katendilahenduse kohta on koostatud eraldi katendiarvutuste aruanne [9]. Käesolevas peatükis on esitatud kokkuvõte olulisematest andmetest. Vastavalt katendivariantide võrdlusele sai valituks kompleksstabiliseeritud (KS) alusega lahendus. Kompleksstabiliseeritud aluse rajamiseks vajaliku freesipuru saab olemasoleva katte freesimisel. Katendi projekteerimisel jagati teelõik esmalt liiklussageduse põhjal kaheks lõiguks: lõik kuni Jaska ristmikuni (tee nr 24119) PK 37+50 piirkonnas ja sealt edasi. Seejärel jagati kumbki lõik omakorda aluspinnase alusel kaheks. B klassi kuuluva aluspinnasega lõigud on kavandatud õhema konstruktsiooniga kui A ja C klassi omad. Viimaste puhul määras paksuse külmakerke varu. Kavandatud katendikonstruktsioonid on toodud Tabel 8 ja erinevate konstruktsioonide paigutus piki teelõiku on toodud Tabel 9. Sõidutee killustikukihi alla on terve teelõigu ulatuses ette nähtud paigaldada eraldav geotekstiil (NGS kl II). Tabel 8. Katendikonstruktsioonide kokkuvõte Kihi nimetus Konstr K1a, cm Konstr K1b, cm Konstr K2a, cm Konstr K2b, cm AC 16 surf 3+1 3+1 4+1 4+1 1x pindamine - - 1 1 AC 20 base 5 5 - - KS 32 14 14 14 14 Killustik 13 13 12 15 Tm_105 Kf>0,5 20 - - 23 Tabel 9. Katendikonstruktsioonid projekteeritaval teel Osalõik Algus PK Lõpp PK Pikkus, Katendi tüüp km 1 07+83 07+88 0,005 Kokkuviimise kiil 2 07+88 28+50 2,06 K1a 3 28+50 31+50 0,30 K1b 4 31+50 36+50 0,50 K1a 5 36+50 38+00 0,15 K1b 6 38+00 42+00 0,40 K2a 7 42+00 60+80 1,88 K2b Muud teed ja mahasõidud Ristumisel riigiteega nr 57 on ristmiku harul ette nähtud kasutada projekteeritava kõrvalmaanteega sama katendikonstruktsiooni K1a. Antud konstruktsiooni on ette nähtud kasutada ka Jaska ristmiku ümberehitusel PK 37+50 alas. Olustvere bussipeatusesse ja PK 19+69 mahasõidule (raskeliikluse tõttu) on ette nähtud kahekihiline asfaltkate (katendi tüüp 3): 25 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri • AC 16 surf 6 cm; • AC 32 base 7cm; • killustikust alus 28 cm (fraktsioon 32/64); • Tm_105 (või parem) 30 cm (Kf>0,5 m/ööp). Kergliiklusteele on projekteeritud tüüpkonstruktsioon (katendi tüüp 4): • AC 8 surf 5 cm; • killustikust alus 15 cm (fraktsioon 4/32); • Tm_105 (või parem) 20 cm (Kf>0,5 m/ööp). Ristumistel teiste teedega on ette nähtud tüüpkonstruktsioon (katendi tüüp 5): • AC 16 surf 6 cm; • killustikust alus 25 cm (kiilumismeetodil põhifraktsioon 16/32); • Tm_105 (või parem) 20 cm (Kf>0,5 m/ööp). Mahasõitudele on projekteeritud ühekihilise asfaltkattega konstruktsioon (katendi tüüp 6): • AC 16 surf 6 cm; • killustikust alus 20 cm (kiilumismeetodil põhifraktsioon 16/32; • Tm_105 (või parem) 20 cm (Kf >0,5 m/ööp). Kuna mahasõidud on väga väikese liiklusega, siis ei ole antud projekti raames peetud vajalikuks kasutada projekteerimisnormis esitatud fraktsiooni 32/64. PK 42+70 kuni PK 48+08 asuval teeäärsel kergliiklusteel ning sellega ristuvatel mahasõitudel on ehitustehnoloogilistel põhjustel ette nähtud kergliiklusteega sama konstruktsioon (katendi tüüp 4). Liiklussaartele on projekteeritud ühekihiline asfaltkate (katendi tüüp 4). Teeületuskohtadele on projekteeritud betoonkivisillutis (vt ptk 2.15. ). Mahasõitude kruusast kokkuviimised teostada sidumata segust nr 6 kihi. Tugipeenrad Sõidutee tugipeenrad tuleb rajada sidumata segust nr 6 (vastavalt Tee ehitamise kvaliteedi nõuded Lisa 10). Sõidutee tugipeenrad on ette nähtud paksusega 12 cm või 16 cm (vt tüüplõiked) ning mahasõitudel 6 cm. Kergliiklustee tugipeenrad on ette nähtud katta 5 cm paksuse kasvupinnase kihi ja murukülviga. 2.14. Katendikihtide materjalidele esitatavad nõuded Asfaltkate Asfaltkatte kihtides kasutatavate materjalide nõuded tuleb valida vastavalt Asfaldist katendikihtide ehitamise juhisele [5] (Tabel 1): • Riigitee 24116 ja ristuvate teede materjalinõuete osas arvestada, et AKÖL 20 on 900- 1 500 a/ööp ja raskeliikluse osakaal <10%; • Mahasõitude, kergliiklusteede ja bussiooteplatvormide asfaltkatte ehitamisel lähtuda AKÖL 20 <900 a/ööp ja raskeliiklus < 5% nõuetest; Kuna talihooldel kasutatakse kloriide, tuleb ülakihi asfaltsegus kasutada tardkivist täitematerjali. 26 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Märkused: 1. Kasutatava asfaltsegu omadused ja sõelkõver peavad rahuldama EVS 901-3 toodud vastava segulehe tingimusi. 2. Asfaltsegudes kasutatav filler peab rahuldama EVS 901-1 peatüki 5 nõudeid. 3. Täitematerjalide ja filleri minimaalsed katsesagedused ja katsemeetodid on määratud EVS 901-1 tabelis 12. 4. Iga asfaldikihi puhul arvestada hinna sees vajadusel ka aluspinna ja vuukide kruntimisega. Üldjuhul rajada vuugid kuumvuukidena. 5. Asfaltbetoonkatte pealmise kihi pikivuugid teostada kuumvuukidena. Vuukide töötlemine teostada vastavalt juhendile „Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis“. Kompleksstabiliseeritud alus Töövõtja peab koostama kompleksstabiliseeritud aluse KS32 ehitamiseks seguretsepti projekti, mille kooskõlastab Maanteeametiga. Kompleksstabiliseeritud alus KS32 ehitada vastavalt juhisele „Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis“ [14]. Kompleksstabiliseritud kihi ehitamisel juurde lisatavate täitematerjalide nõuded tuleb valida Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhisest [14] (Tabel 2), arvestades et AKÖL 20 < 1 500 a/ööp. Killustikalus Riigitee 24116 ja ristuvate teede killustik peab vastama Killustikust katendikihtide ehitamise juhisele [7], arvestades nõuet AKÖL 20 on 500-3 000. Mahasõitude, kergliiklusteede ja bussiooteplatvormide killustikaluste ehitamisel lähtuda AKÖL 20 <500 nõuetest. Muldkeha Liivalused ja muldkeha (täitepinnas) materjali nõuded tuleb valida vastavalt juhisele „Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhis“. Mulde laienduste all kasutatava täitepinnase tolmusisaldus peab olema väiksem kui 15% ja see ei tohi olla külmakerkeline pinnas (võimaldamaks ära kasutada objektilt saadavat kohalikku pinnast). 2.15. Äärekivid ja kivisillutised Projekteeritud äärekivide ja sillutiskivide tüübid on toodud asendiplaani joonistel ning töömahtude aruandes. Asendiplaani joonistel on toodud ka paigaldatavate äärekivide kõrgused. Äärekivid Projekteeritud sõidutee betoonäärekivi (150x290 mm), peab olema valmistatud tardkivimi baasil (klass 3) (vastavalt EVS-EN 1340:2003+AC:2006 „Betoonist äärekivid. Nõuded ja katsemeetodid” Tabel 2.2 nõuetele). Betoonist äärekivid on projekteeritud järgnevalt: • 4 cm - sõidutee asfaltkatte ja kergliiklustee vahel; • 10 cm - bussipeatuste platvormi sõiduteepoolne serv läbiva kergliiklustee korral; • 15 cm – ringristmiku jaotusring; Tardkivimist äärekivid on projekteeritud järgnevalt: • 10 cm - bussipeatuste platvormi sõiduteepoolne serv; • 8 cm – ohutussaared; • 4 cm - asfaltkatte ja tardkivisillutise vahel ringristmiku kitsendusel; • 0 cm - asfaltkatte ja tardkivisillutise vahel ristmiku tugevdatud peenrad, teeületuskohad. 27 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Raadiuste korral kasutada raadiusega toodetud äärekive. Kivide lõikamine ei ole lubatud. Ülesõidetavate klombitud graniitkivist kattega alade piiritlemiseks on ette nähtud kasutada tardkivimist äärekive. Äärekividega lõikude alguses ja lõpus tuleb äärekivid viia projekteeritud kõrguselt 0 cm kõrgusele – 4 cm kõrguse äärekivi korral ühe kivi ulatuses, kõrgema äärekivi korral kahe kivi ulatuses. Projektis on arvestatud, et kõik äärekivid paigaldatakse betoonalusel. Äärekivid tuleb paigaldada 10 cm paksusele kuivbetoonile margiga C16/20. Betoonkihi alla ehitada killustikust tihendatud alus. Äärekivid tuleb toestada mõlemalt poolt kivi betooniga. Liiklussaartel on lubatud kasutada ka kleebitavaid äärekive. Kivisillutised Metsamajandi ringristmiku sõiduraja kitsendusele ja tugevdatud teepeenrale on ette nähtud klompkivisillutis betoonalusel (vt Joonis 100R0406). Sillutise ümber on ette nähtud kasutada tardkivimist äärekivi, mille paigalduskõrgus katte servast on 0 cm. Klombitud tardkivimist täringukivid (14x14x14 cm) on ette nähtud sängitada 10 cm paksusele betoonalusele, mille alla on ette nähtud 20 cm paksune killustikalus (põhifraktsioon 32/63). Täringukivide vuukidele on ette nähtud vuugitäide ROMPOX või analoog. Liiklussaarte teeületuskohtadele on projekteeritud punasest betoonkivist sillutis (h=6 cm). Betoonkivid on ette nähtud sängitada 3 cm paksusele paigaldussegust kihile (tsemendiga segatud liiv 1:7, paigaldussegu vajub tihendamisel 2-3 cm killustikaluse sisse, mistõttu lisandub konstruktsioonile tegelikku paksust ca 1 cm). Aluseks on ette nähtud 15 cm paksune killustikalus (põhifraktsioon 4/32). Liiklussaare betoonkivisillutis ja asfaltkate on ette nähtud eraldada betoonist äärekiviga (kõrgus katte pinnast 0 cm). 2.16. Veeviimarid Pinnaseveetase ja olemasolev niiskusrežiim Uuringupiirkond asub lainjal moreentasandikul, kõrgusmärgid jäävad teel 75,1 ja 86,75 m vahele. Uuringupunktides uuringute ajal valdavalt vett ei ilmunud. Üksikutes puuraukudes, kus veetase uuringute ajal ilmus, jäi see maapinnast 0,8…1,1 m sügavusele. Uuringute käigus mõõdetud veetasemed asuvad madalamal ala keskmisest tasemest, sest uuringutele eelnes pikk sademetevaene periood. Kevadise ja sügisese vee maksimumseisu ajal võib pinnaseveetase ulatuda mõõdetust kuni 0,7 m võrra kõrgemale. Niiskuspaikkonnaks määrati uuringupiirkonnal II paikkond. Kraavid Maantee muldkeha parema niiskusrežiimi ning seeläbi katendi pikemaealisuse tagamiseks on projektiga kavandatud täiendavaid külgkraave. Külgkraave ei ole ette nähtud asukohtadesse, kuhu nende rajamine külgnevate takistuste (hooned, puud, aiad jms) ning eesvoolu puudumise tõttu ei ole võimalik. Külgkraavi jaoks vajaliku ruumi puudumisel, kuid eesvoolu olemasolu korral on projekteeritud drenaaž (PK 43+15 – PK 45+85). 28 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Teelõigult PK 43+15 kuni PK 45+85 tuleva pinnavee ärajuhtimiseks on vajalik rajada uus eesvool ning puhastada olemasolev maaparanduskraav. Projektiga on ette nähtud uue ristuva kraavi kaevamine PK 44+94 asukohta Vana-Kuusiku kinnistu serva (KÜ: 54501:002:1091) ca 175 m ulatuses. Kraavi rajamiseks on kinnistul vajalik teostada ka raadamistöid ca 15 m laiuse koridori ulatuses. Olemasoleval maaparanduskraavil tuleb hooldustöid teostada mahus, mis tagavad lisavee vastuvõtmise ja maaparandussüsteemi toimimise. Projekteeritud külgkraavide pikikalded jäävad vahemiku 0,1 kuni 5,0 %. Kraavide põhja laiuseks on ette nähtud 0,4 m. Külgkraavide sügavus jääb vahemikku 0,5 kuni 2,3 m. Järsu pikikaldega kraavid on erosiooni ärahoidmiseks ette nähtud kindlustada. Kraavid pikikaldega 3%≤i<5 % tuleb kindlustada 15 cm paksuse killustiku kihiga Joonis 2-1. Rajatav eesvool fr 32/64 NordGeoSpec II profiili geotekstiilil (edaspidi NGS II). Kindlustatavate kraavide lõigud on toodud asendiplaani joonistel ning töömahtude aruandes Lisa 7 Tabel 3. Kraavide kindlustamise tüüpjoonised on toodud joonisel 100R0408. Kuna olemasolevad külgkraavid on valdavalt madalad, siis on projektlahenduses kõik külgkraavid esitatud uute kaevatavate kraavidena ning olemasolevate külgkraavide puhastamist ette nähtud ei ole. Puhastamine on ette nähtud vaid eesvooludeks olevatele ristuvatele kraavidele. Truubid Kavandatud truupide asukohad ja parameetrid on toodud asendiplaani joonistel, pikiprofiilidel ning truupide aruandes Lisa 7 Tabel 7. Projekteeritud truupide läbimõõdud on valitud lähtuvalt olemasolevate truupide läbimõõdust ning projekteerimise normides pikkusele seatud nõuetest. Projekti käigus tuleb asendada kõik põhiteealused truubid ning väga suur osa mahasõitude alustest truupidest. Paigaldatavate plasttruupide rõngasjäikus peab olema SN8. Kõik olemasolevate truupide betoonpäised tuleb lammutada. Seoses kraavide profiilide muutumisega muutuvad olemasolevad truubid kõrguslikust seisukohast kasutuks. Truupide täpsemad andmed on välja toodud aruandes Lisa 7 Tabel 7. Kõik truupide sisse- ja väljavoolud on ette nähtud kindlustada. Asulasisestel truupidel kasutada kindlustamiseks munakive betoonalusel vastavalt tüüpjoonisel 100R0701 toodule. Asulavälistel truubiotstel kasutada pinnase ja killustiku (fr 16/32) seguga täidetud geokärge (geokärje h=10 cm, seina paksus 1,5 mm, PE, perforeeritud, võrgusilma suurus 20x20 cm). Väljavoolude juures on ette nähtud ka kraavide põhja ja nõlvade kindlustamine killustikuga vastavalt tüüpjoonisele. Veeseaduse §8 lg 2 p 6, 7 ja 9 kohaselt on truupide rajamiseks vajalik vee erikasutusluba. Loa menetlus võib kesta kuni 3 kuud, millega tuleb tööde kavandamisel arvestada. Vältimaks hõljumi edasikandumist on tööd soovitav planeerida madalvee perioodil. Põllumajandusdrenaaži otste kindlustamine Projekti mahtudesse on arvestatud kõikide nõlvaga ristuvate olemasoleva drenaaži suudmete kindlustamine. Kuna drenaaži kõrgused pole teada, ei pruugi olla vajadust nende kindlustamiseks. Otste kindlustamise vajadus tuleb otsustada objektil koos inseneriga. 29 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Kuivendusdreeni juhusliku vigastamise korral asendada vigastatud torud kaeve ulatuses savitorudega või vähemalt sama läbimõõdu plasttorudega. Kui antud lahendus ei ole võimalik, tuleb dreen sulgeda otsakorgiga. 2.17. Tehnovõrgud Projekteeritavad tehnovõrgud on käsitletud eraldi Köide 2 ja Köide 3. 30 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 3. Ehitustööde teostamine 3.1. Üldosa Töövõtja peab tööde tegemisel juhinduma projektlahendusest ja teetööde tehniliste kirjelduste 18.02.2019 versioonist, mis on elektrooniliselt kättesaadav järgmiselt aadressilt: https://www.mnt.ee/sites/default/files/content- editors/Failid/Juhendid/ehitus/teet_de_tehniline_kirjeldus_kk.pdf ning alljärgnevatest projektipõhistest tehnilistest tingimustest. Valgustuse, side- ja elektriliinide ehitamisel lähtuda käesoleva projekti köites 2 toodust. Vee- ja drenaažitorustike ehitamisel lähtuda käesoleva projekti köites 3 toodust. Kõik tööd peab töövõtja teostama vastavuses heade ehitustavadega ning tegema seda viisil, mis ei kahjusta ümbritsevat sotsiaal- ja looduskeskkonda. Kasutada võib ainult materjale ja tooteid, mille vastavus on tõestatud Teetööde tehnilistes kirjeldustes kirjeldatud protseduuridega. Katsemeetodid ja katsetamise tihedus on määratud Teetööde tehnilistes kirjeldustes. Ehitustehnoloogia ja kvaliteet peab vastama Teetööde tehnilistele kirjeldustele ja asjakohastele normidele ning juhenditele, mis on jõus ehitusperioodil. Töövõtja peab iga üksiku Teetööde tehniliste kirjelduste spetsifikatsiooni kohase töö teostamisel arvestama kõikide tööoperatsioonide ja kulutustega, mis on kirjeldatud vastavas spetsifikatsioonis. Enne kaevetööde algust tehnovõrkude läheduses peab töövõtja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Töövõtja peab koostama ehitusaegse liikluskorralduse skeemi ning kooskõlastama selle Maanteeametiga. Tööde tsoon tuleb tähistada töövõtja poolt vastavalt juhendile Liikluskorralduse nõuded teetöödel (RT I, 15.07.2015, 5) toodule. Ehitustööde ajal tuleb tagada jalakäijate ja liiklusvahendite pidev juurdepääs teeäärsetele maavaldustele. Töövõtja peab arvestama kulutustega ajutiste ümbersõiduteede ehituseks, korrashoiuks ja nende liikluskorraldusvahenditega tähistamiseks. Liikluse sulgemine ei ole lubatud. 3.2. Ettevalmistustööd Töid uuel teemaa-alal võib alustada peale selle alla jäävate katastriüksuste või nende osade võõrandamist Eesti Vabariigi omandisse volitatud asutuse – Maanteeameti poolt. Tööde alustamiseks enne eelpoolnimetatud toimingute lõpetamist on töövõtjal vajalik saada maaomaniku kirjalik luba. Kõik erakinnistutel teostavad ehitustööd tuleb enne ehitustööde algust maaomanikega kooskõlastada. Kooskõlastuse puudumisel ei ole lubatud ehitustöid erakinnistul teostada. Enne ehitustööde algust on töövõtja kohustatud leidma endale sobivad ajutised laoplatsid ning vajadusel sõlmima nende kasutamiseks vajalikud kokkulepped. Vajadusel tuleb ajutiste laoplatside asukohad täpsustada ja/või kooskõlastada täiendavalt tellija või kohaliku omavalitsusega. Riiklike polügonomeetriapunktide ümbertõstmine PK 40+10 jääb kaevetööde tsooni polügonomeetriapunkt Putku99: • Tihendusvõrk • X= 6490269,482 Y= 589342,656 H= 86,541. Antud punkt tuleb ümber tõsta. Vajadusel tuleb paigaldada katteluuk. Polügonomeetriapunkt tuleb üleloodida, kinnitada ning koostada vajalik tehniline dokumentatsioon. 31 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Kõik riiklike polügonomeetriapunktidega seotud tööd kuuluvad Maa-ameti haldusalasse ning nende poolt vastuvõtmisele. Iga vastava töö valmimisel tuleb sellest Maa-ametit teavitada. Kõik tööd tuleb teostada vastavalt Riigi Maa-ameti peadirektori käskkirjadega kinnitatud nõuetele ja juhenditele. Töövõtjal tuleb ette näha vastava projekti (teostus dokumentatsiooni) ja töö tellimine kooskõlastatult Maa-ametiga. Tööd saab teostada vastavalt tegevuslitsentsi omav geodeesiafirma, kes peab peale tööde teostamist, selle üleandmiseks koostama ka vajaliku tehnilise dokumentatsiooni. Puude langetamine Mahavõetavad üksikpuud ja hekid ning raadatavad alad on näidatud asendiplaani joonistel 100R0201 kuni 100R0214, mahud on esitatud projekti Lisa 7, Tabel 1 ning koondmahud Lisa 6. Raiejäätmed tuleb hakkida, kännud juurida ja vedada ehitusplatsilt ära või freesida. Kännuaugud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Puitmaterjal tuleb töödelda omanikule vastuvõetaval viisil ja ladustada omaniku poolt näidatavale mahalaadimiskohale. Enne puude langetamist tuleb töövõtjal hankida asjakohased load Puude ja võsa eemaldamisel tekkivad augud tuleb täita ja maa-ala planeerida ümbritseva maapinna kõrguseni. Liikluskorraldusvahendite teisaldamine Olemasolevad liikluskorraldusvahendid (liiklusmärgid, viidad, tähispostid, raamid, konsoolid jne) tuleb demonteerida neid kahjustamata omaniku järelevalvega kooskõlastatud järjekorras ja anda üle tellijale tema poolt kooskõlastatud asukohas. 3.3. Mullatööd Mullamahtude jaotus pikettide kaupa on esitatud mullatööde mahtude aruandes Lisa 7 Tabel 4. Muldkeha ehitustööd tuleb teostada vastavalt Teetööde tehnilises kirjelduses ptk 3 toodule ning kooskõlas Muldkeha ja dreenkihi projekteerimise, ehitamise ja remondi juhisega, mis on kinnitatud Maanteeameti peadirektori poolt 05.01.2016 käskkirjaga nr 0001. Juhul kui projekteerimise ja ehituse vahelisel perioodil leiavad nimetatud dokumentides aset muutused või need asendatakse uute asjakohaste dokumentidega, tuleb lähtuda sel hetkel kehtivatest dokumentidest. Kaablite kaevikute kaevamise ning tagasitäite mahud pole arvatud mullatööde koosseisu. Need sisalduvad kaablite paigaldustöödes. Muldkeha väljakaevatav pinnas on arvestatud kui ehituseks mitte sobiv. Enne kaevetööde algust peab ehitaja välja kutsuma tehnovõrkude valdaja ja saama nendelt kirjalikud juhendid ja load tööde tegemiseks vastava kaabli või torustiku kaitsevööndis. Et töid saaks teostada kuivades oludes, peab Töövõtja kõik kaevikud ja kaevekohad hoidma veevabad. Vajadusel peab rajama ajutised äravoolud või voolusängid vete juhtimiseks töövõtja poolt rajatud veekogumiskohtadesse. Uute kraavide kaevamist tuleb alustada eesvoolu poolt, liikudes kraavide ülesvoolu pidi edasi. Kasvupinnase eemaldamine ja sobimatu pinnase kaevamine Projekteeritava sõidutee mulde laienduste alla ning uue kergliiklustee mulde alla jääv kasvupinnas tuleb eemaldada kogu paksuses. Geoloogiliste uuringute käigus on teega külgnevatel aladel orgaanilise ainega segunenud pinnase kihi paksuseks määratud 10–40 cm. Keskmiseks kasvupinnase kihi paksuseks on arvestatud 30 cm. Vältimaks ülearuse kasvupinnase koorimist, tuleb ehitusobjektil maha märkida ehitatava sõidutee mulde või kraavi välisserva ulatus. Kuna olemasolevad teepeenrad on rohtu kasvanud, siis on kasvupinnase koorimise mahtude määramisel arvestatud taaskasutatava kasvupinnase mahud alates 1,0 m asfaltkatte servast. 32 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Olemasoleva muldkeha materjal tuleb üldjuhul välja kaevata mahus, mis on vajalik projektse tee profiili järgi projektse katendikonstruktsiooni rajamiseks. Kuni meetri sügavusele kate pinnast jäävad mullakihid tuleb sõidutee alt eemaldada kogu paksuses ning asendada karjäärist toodud materjaliga. Valdavalt on ehitusobjektil kaevatav pinnas arvestatud ehituseks sobimatuks. Ehituseks sobiva materjali hulka on arvestatud vaid ringristmiku jaotusringile kavandatud valli rajamiseks kasutatavat pinnase kogust, mis saadakse objektilt. Kõlblik kasvumuld ja mätastus tuleb ladustada teemaa-alal ja kasutada hiljem nõlvade ja kraavide kindlustamisel ning teemaa haljastamisel. Haljastustöödeks kõlbmatut kasvumulda saab võimalusel kasutada rekultiveeritavate alade ja haljasalade täiteks. Ülejäävat kõlbmatut pinnast peab töövõtja utiliseerima vastavalt jäätmeseaduses [12] ja maapõueseaduses [13] toodule. Süvendite (sh kooritud kasvupinnase põhi) ja mullete pealispind ning nõlvad tuleb planeerida vastavalt projektis ette antud kalletele. Kuna projekteeritava tee katend on laiem olemasolevast, tuleb erilist tähelepanu pöörata peenarde tihendamisele (tihendusteguri ja kandevõime mõõtmised), mis peaks tagama piisavalt ühtlase aluse ja vähendama pikipragude teket. Muldkeha ehitamine Lõikudes, kus muldkeha ülemise meetri sisse jääb mullakiht, tuleb see eemaldada kogu mahus ning asendada juurdeveetava täitepinnasega. Muldkeha ehitamisel on ülakihis kuni 1,0 m sügavusel katte pinnast ette nähtud kasutada karjäärist toodud materjali, mille minimaalne filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures on vähemalt 0,5 m/ööp. Sügavamates kihtides 1,0-1,5 m teekatte pinnast peab materjali filtratsioonimoodul standardse Proctorteimiga saavutatava maksimaalse tihenduse juures olema vähemalt 0,2 m/ööp. Asendatava pinnasega lõigud on toodud mullatööde aruandes Tabelis 4. Kergliiklustee peab ülemises 1,0 m paksuses kihis olema külmakindel materjal. Laienduste alla on lubatud olemasoleva mulde laiali planeerimine juhul kui oleva mulde pinnase tolmusisaldus (<0,063 mm) on väiksem kui 15% ning tegemist ei ole külmakerkelise pinnasega. Juurdeveetava pinnase paigaldamisel muldkeha laienduste alla tuleb paigaldatav materjal tihendada mitte üle 30 cm paksuste kihtidena, tagades seejuures normikohase niiskusrežiimi (kuiva ilma korral täiendavalt niisutades). Muldkeha pealispind nii sõidu- kui kergliiklusteedel tuleb planeerida ja tihendada Tabel 10 esitatud tihendusteguriteni. Tabel 10. Muldkeha pinnaste vähimad tihendustegurid Kt Muldkeha kiht Kihi sügavus h Tihendusteguri Kt väärtused teekatte pinnast, m Asfaltkate Kruuskate Ülakiht H<Hk+0,4 1 0,98 (aktiivtsoon) Hk+0,4≤h<1,5 0,98 0,95 Kraavide kaevamine ja puhastamine Enne kraavide puhastamist peab töövõtja välja selgitama kõik võimalikud kraaviga ristuvad tehnovõrgud. Kaevamisel tuleb arvestada nii olemasolevate kui projektsete kaablitega ja teiste maa-aluste kommunikatsioonidega. Kraavide puhastamine tuleb teostada ülesvoolu. Puhastatavad kraavid on näidatud asendiplaani joonistel 100R0201 kuni 100R0214. Puhastamise maht on esitatud koondmahtude tabelis Lisa 6. Uute kraavide kaevamise mahud on toodud Lisa 7 Tabel 4. Kuna eesvooluks olevad olemasolevad ristuvad kraavid pole kõikjal tehnikale ligipääsetavad, tuleb eelnevalt teostada raadamistööd asendiplaani joonistel toodud ulatuses. 33 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Kraavide rajamisel ning olemasolevate kraavide puhastamisel tuleb tarvitusele võtta meetmed vältimaks sette kandumist eesvooluks olevatesse veekogudesse. Sette kandumise tõkestamiseks tuleb kraavides kasutada erosioonitõkkematti või geotekstiili, millest moodustatakse ekraan risti voolu suunaga. Erosioonitõkkemati puhul tuleb ekraan moodustada vähemalt kahest kihist. Ekraani taha kogunenud setted tuleb eemaldada. Ekraani paigaldamisel peab olema tagatud sette edasikandumise tõkestamine. Uute kraavide kaevamise käigus väljakaevatavat materjali võib võimalusel planeerida tee külgkraavide taha või mõnel juhul ka veidi eemal asuva vana kraavi täitmiseks. Planeeritav pinnas ei tohi seejuures katta kasvumulda ega takistada külgnevatelt aladelt pinnavete äravoolu kraavi. Pinnase planeerimine kolmandate isikute kinnistutele peab olema kirjalikult kooskõlastatud kinnistu omaniku/valdajaga. Kindlustatavate kraavide korral tuleb kraavide rajamisel arvestada kindlustusmaterjali kihi paksusega ning kraav tuleb rajada projektsest selle võrra sügavamale. Geotekstiili paigaldamisel tuleb järgida tootjapoolseid paigaldusjuhiseid. Järgnevalt on toodud geotekstiili paigaldamisel üldiselt kehtivad soovitused ja põhimõtted. Kraavikindlustuse alla paigaldatav NGS II geotekstiil tuleb paigaldada vee voolamise suunas ülekattega min 1,0 m. Pinnalt, kuhu geotekstiil paigaldatakse, tuleb eemaldada teravad või suured kivid ja muud esemed, mis võivad põhjustada geotekstiili purunemist. Geotekstiil tuleb paigaldada sirgelt (ilma voltideta) ning koheselt peale paigaldamist fikseerida killustiku või kivikindlustusega. Nõlvade planeerimis- ja kindlustustööd Peale mullatööde lõpetamist tuleb ehitatud mulde (süvendi) ning kraavide välisnõlvad planeerida ning tihendada. Seda on soovitatav teha juba enne kattekihtide paigaldamist, et külvatud muruseeme jõuaks juurduda ning tekiks murukamar, mis vähendaks paduvihmadest tingitud nõlvade erosiooni tõenäosust. Asendiplaani joonistel ning töömahtude aruandes toodud asukohtades tuleb peale kasvupinnase paigaldamist ja murukülvi teostamist (30 g/m²) katta nõlvad erosioonitõkkematiga (kookoskiudmatiga). Paigaldatavad erosioonitõkkematid tuleb lõigata 10-20% nõlva pikkusest pikemad. Esmalt tuleb kinnitada matt nõlva ülemisse äärde ankurduskraavi (ankurduskraavi tagasitäite pinnas tuleb tihendada) ning seejärel rullida see ülevalt allapoole. Paralleelsete mattide küljed peavad olema kinnitatud ca 10-20 cm ülekattega. Juhul kui ülevalt alla peab kasutama mitut matti, on vajalik ülekate 20-30 cm (laastkatuse stiilis), pikemad tükid peavad jääma nõlva ülemisse külge. Ülekate peab olema pärituult, arvestades põhilisi tuulesuundi (määratavad objektil kohapeal). Ülekatte koht peab olema hästi kinnitatud. Erosioonitõkkematid tuleb kinnitada puuvaiadega (ristlõikes min 2x2 cm, pikkus min 30 cm) selliselt, et kogu mati pind toetuks pinnasele. Kinnitamist tuleb alustada nõlva jalamilt liikudes ülespoole. Maapinna ja rekultiveeritavate alade planeerimisel ei tohi tekkida alasid, kust pinnavesi ära ei voola. Projektis on arvestatud, et kõik nõlvad tuleb katta 5-7 cm paksuse kasvumulla kihiga ning külvata muruseeme 10-20 g/m². Planeerimisega seonduvad mahud on toodud projekti lisas 7 tabel 2. 3.4. Katendi ehitus Katendi konstruktsioonid, kihtide paksused ning mahtude jaotus pikettide kaupa on esitatud katendi mahtude aruandes Lisa 7 Tabel 5. Kuna tegemist on olemasoleva tee rekonstrueerimisega, siis on projektlahendusega püütud maksimaalselt ära kasutada olemasoleva tee muldkeha. Olemasolev bituumensideainet sisaldav kiht tuleb freesida kogu ulatuses. Ehitaja peab arvestama objektil ülejääva freesipuru äraveoga. 34 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri Katendikonstruktsioonid Sõltuvalt konstruktsiooni tüübist tuleb Tm_105 kihi peale paigaldada paekivikillustikust fr 16/32 kiht, mille peale kompleksstabiliseeritud kiht KS32. Kompleksstabiliseeritud kihi ehitamisel tuleb lähtuda stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhisest [14]. Töövõtjal tuleb koostada stabiliseerimisprojekt, mida tuleb vajadusel täpsustada ehitustööde käigus. Kompleksstabiliseeritud kiht on projekteeritud kummaltki poolt 20 cm võrra asfaltkattest laiemana. Äärekivid, sillutised ja liiklussaared Projekteeritud äärekivide ja sillutiskivide tüübid on toodud asendiplaani joonistel (100R0201 kuni 100R0227) ning töömahtude aruandes lisa 7, tabel 5. Enne asfaltkatte kihtide paigaldamist tuleb selleks ettenähtud kohtadesse paigaldada vastavat tüüpi äärekivid. Paigaldusviis peab tagama äärekivide püsivuse, selleks peab olema rajatud betoonalus (C15/20) kogu pikkuses, nn pätsikeste kasutamine pole lubatud. Betoonkivi sõiduteepoolne külg peab 1/3 äärekivi kõrgusest olema kaetud betoonseguga, tagumine pool 2/3 äärekivi kõrgusest. Kivisillutiste aluste ehitamise maht sisaldub kivisillutiste ehitamise mahus. Truubid Truupide asukohad on näidatud projekti asendiplaani joonisel ning mahud toodud lisa 7, tabel 7. Paigaldatavate plasttruupide rõngasjäikus peab olema SN8. Kõik olemasolevate truupide betoonpäised tuleb lammutada ning asendada truubiotsa kindlustusega. Truupide alused tuleb välja ehitada vastavalt tüüpjoonistele. Ehitatavate truupide otsad tuleb kindlustada kas betoonalusel kivisillutisega NGS II profiili geotekstiilil (asulas) või killustikuga täidetud perforeeritud geokärjega (asulavälistel lõikudel). Geokärje paigaldamisel tuleb see kinnitada male korras pinnase külge ankurvarrastega vahekaugustega min 1,0 m. Truupide sisse- ja väljavooludel kujundatakse torude otsad muldkeha nõlva järgi vastavalt truubi tüüpjoonistele. Töö koosseisu kuulub ka kaeviku tagasitäide materjaliga, mille omadused vastavad mulde pinnastele esitatavatele nõuetele, ning katendi (aluste) taastamine aladel, mis pole kaetud projekteeritud katendi (aluste) mahtudega. Samuti aluste ehitust ja selleks vajalikke materjale (sh geotekstiilid), sisse- ja väljavoolude ning mulde nõlvade kindlustamist ja selleks vajalikke materjale. 35 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri 4. Tee hooldusjuhend Järgnevalt on kirjeldatud käesoleva projektiga tekkivad täiendavad kohustused või erisused tee hoolduses võrreldes olemasoleva olukorraga: • Neljakülgne riigiteede 24116 ja 57 ristumine on asendatud üherajalise ringristmikuga; • lisandub kergliiklustee; • lisanduvad bussipeatuste jalgteeühendused; • lisanduvad bussitaskud ja ooteplatvormid; • sõidutee teekattemärgistus teostatakse kuumvaluplastikuga; • lisandub drenaaž; • lisandub sademeveetorustik ja restkaevud; • olemasolevad betoonist truubid asendatakse plastist truupidega; • lisandub jalakäijate samatasandiline ristumiskoht raudteega; • lisandub olulisel määral külgkraave. 36 / 41 5. Kooskõlastuste koondtabel Kooskõlastuse Asutus Kooskõlastaja Kuupäev Märkused Originaali asukoht nr Suure-Jaani vald Kalevi Kaur - 04.03.2019 - Köide 1. Lisa 4. Telia Eesti AS Remo Toodo 31607421 25.01.2019 Järelevalve teenuste tellimiseks ja tegutsemisloa Köide 1. Lisa 4. Saamiseks siderajatiste kaitsevööndis tegutsemiseks, palume esitada taotlus Ehitajate portaali kaudu. Dokumendid tuleb esitada hiljemalt 5 tööpäeva enne planeeritud tegevuste algust ja soovitud väljakutse aega. Enne kaevamistööde alustamist looduses kindlaks määrata olemasolevate siderajatiste täpne asukoht. Enne Telia Eesti AS sideehitise Ümberpaigutamist ja/või ümberehitamist peab Ümberehitamisest huvitatud isiksõlmima Telia Eesti AS-ga ümberpaigutamise ja/või Ümberehitamise lepingu. Lepingu sõlmimiseks Võtta ühendust [email protected] Elektrilevi OÜ Enn Truuts 2698800748 22.01.2019 * Kutsuda kohale Elektrilevi OÜ esindaja. Selleks esitada Köide 1. Lisa 4. iseteeninduses taotlus 10 tööpäeva enne tööde algust objektil https://www.elektrilevi.ee/et/partnerile/tegevuste- kooskolastamise-vorm . Info põhja piirkonnas telefonil 46 54 600 ja lõuna piirkonnas telefonil 46 54 500 * Töökohal peab olema Elektrilevi OÜ poolt kooskõlastatud projekt. * Kaablite täpne asukoht ja sügavus määrata surfimise teel, võimalusel Elektrilevi OÜ esindaja juuresolekul. * Ristumisel ja rööpkulgemisel pidada kinni normidekohastest vahekaugustest. * Kaabli kaitsevööndis kaevata käsitsi. Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri * Kooskõlastus kehtib üks aasta. * Õhuliini kaitsevööndis tegutsemiseks taotleda kaitsevööndis töötamise luba. * Õhuliinide all üle 4,5m kõrguste mehhanismidega töötamine on Elektrilevi loata keelatud. * Kaablid paigaldada normidekohasele sügavusele planeeritavast maapinnast. * Olemasolevad kaablid kaitsta. * Võrgu ümberehitamiseks kliendi soovil sõlmida Elektrilevi OÜ-ga lisateenuse leping projekteerimiseks ja tööde teostamiseks. * Pidada kinni vahekaugustest maakaabli või õhuliinini vastavalt normidele. * Kui nõutud tingimusi pole võimalik saavutada tuleb Elektrilevi OÜ esindajaga kokku leppida kohapeal kaablite ümberpaigutamine ning selleks vajalike tööde mahud. * Tingimused lisatud projektile. Allkirjastatud digitaalselt. ELA SA Annika Matson KK1698VL 11.03.2019 *ELA SA multitoru ümberpaigaldamise ja kaitsmise Köide 1. Lisa 4. lõplik vajadus hinnata kohapeal koostöös ELA SA järelevalve töötajaga. *Tööde teostamine Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse (ELA SA) sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult ELA SA volitatud esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalvajaga. *Hiljemalt 3 tööpäeva enne kaevetööde alustamist eelnimetatud kaitsevööndis tuleb vormistada kirjalik tegutsemisluba. *Infot tegutsemisloa saamiseks tööde teostamiseks ELA SA sidevõrgu liinirajatise kaitsevööndis saab. *AS Connecto Eesti kodulehelt www.connecto.ee või telefonil 5336 4150. *Enne tööde alustamist tuleb tööde teostajal lasta täpsustada mikrotorustiku paigaldussügavus ning tähistada siderajatise täpne asukoht looduses! *Töökohal peab olema ELA SA järelevalve spetsialisti poolt kooskõlastatud ehitusprojekt. 38 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri *Kooskõlastus lugeda ehitusprojekti lahutamatuks osaks. *ELA SA siderajatise kaitsevööndis tegutsemisel lähtuda 30.07.2018 väljastatud. *Elektroonilise side alased tehnilistest tingimustest nr TT560VL. Täiendav info telefonil 5336 4150. Käesolev kooskõlastus koostati 11.03.2019. Jaamaküla tee 43 Kaarel Omel - 27.02.2019 [email protected], Tel 5044875 Köide 1. Lisa 4. 54501:001:0001 Põllumajandusamet Heili Leppik 14.2-1/2299 25.01.2019 *Järgida põhiprojektis tingimusi ning tagada Köide 1. Lisa 4. maaparandusehitiste toimimine. *Ehitusprojekti sisseviidavad muudatused, mis mõjutavad maaparandusehitisi, tuleb Põllumajandusametiga uuesti kooskõlastada. Keskkonnaamet Ena Poltimäe 6-2/18/20301-4 25.01.2019 - Köide 1. Lisa 4. Muinsuskaitseamet Anne Kivi 34402 25.01.2019 - Köide 1. Lisa 4. Tarbijakaitse ja Kati Tamtik 8-6/18-3408- 10.01.2019 * Projekti koostamisel juhinduda teede- ja Köide 1. Lisa 4. Tehnilise 005 siseministri 09.09.1999. a määrusest nr 39 Järelevalve Amet „Raudtee tehnokasutuseeskirja kinnitamine“ ja selle lisadest. * Raudteerajatise projekt peab olema koostatud või kontrollitud pädeva isiku poolt, kes vastab ehitusseadustiku §-des 23,24 ja 25 sätestatud tingimustele. * Vastavalt ehitusseadustiku § 89 ja § 90 väljastab raudteerajatisetele ehitus- ja kasutusloa Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet. Taotlus esitatakse elektrooniliselt ehitisregistri kaudu. Edelaraudtee Eve Meres EDI-2019-V-15 29.01.2019 * Projekti järgsed tööd raudtee kaitsevööndis (kuni Köide 1. Lisa 4. Infrastruktuuri AS 30 rööbasteest) ja raudteemaa ulatuses kooskõlastatakse täiendavalt Edelaraudtee Infrastruktuuri ASga ja tehakse vastava kirjaliku nõusoleku alusel selles määratud tingimustel * Maanteevaldaja täpsustab ülekäigukoha rajamise üksikasjad enne ülekäigukoha rajamist täiendavalt 39 / 41 Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt Seletuskiri raudteevaldajaga (Edelaraudtee Infrastruktuuri AS) ning ülekäigukoht ehitatakse välja vastavalt maanteevaldaja ja raudteevaldaja vahelistele kokkulepetele. Suure-Jaani Haldus Aivar Veeperv - 10.01.2019 - Köide 1. Lisa 4. Elering Raimo Klemmer 12-9/2019/121 27.03.2019 1. Riigitee nr 24116 Suure-Jaani – Olustvere Köide 1. Lisa 4. projekteeritava teelõiguga ristub Elering ASle kuuluv 110kV kõrgepinge õhuliin L134A Paide – Suure-Jaani visangus M202– M203, mille kaitsevööndi ulatus on 25m liini teljest mõlemale poole. 2. Tee ehitamisel arvestada, et peab olema tagatud 7,0 meetrine gabariit tee pinna ja 110 kV õhuliini alumise juhtme vahel juhtme temperatuuril +60°C 3. Kaevetöödel mitte vigastada 110 kV õhuliini maste ega maanduskontuure. 4. Enne tööde algust kõrgepinge õhuliinide kaitsevööndis, vormistada kõrgepinge õhuliini kaitsevööndis töötamise luba e-maili [email protected] vahendusel. 40 / 41 6. Kasutatud kirjandus ja viidatud allikad 1. Maantee 24116 Suure-Jaani – Olustvere km 0,82 – 6,09 rekonstrueerimise eskiisprojekt. OÜ Reaalprojekt, Viljandi 2017. 2. Ehitusgeoloogilise uurimistöö aruande, riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820- 6,090, REIB OÜ töö nr GE-2475. Tallinn juuni 2018. 3. Teede instituut. Liikluse baasprognoos eesti riigimaanteedele aastaks 2040 lõpparuanne. Tallinn 2007. 4. Elastsete katendite projekteerimise juhend 2017-003, Maanteeamet. 5. Asfaldist katendikihtide ehitamise juhis, Maanteeamet 2015. 6. Projekteerimisnormid, https://www.riigiteataja.ee/aktilisa/1070/8201/5014/MKM_m106_lisa.pdf 7. Killustikust katendikihtide ehitamise juhend, Maanteeamet 2016. 8. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis, Maanteeamet 2016. 9. Riigitee 24116 Suure-Jaani – Olustvere km 0,820 – 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekt, Katendiaruanne, Skepast&Puhkim OÜ 2018. 10. Teeregister teeregister.riik.ee. 11. Riigiteede teekattemärgistuse valiku, paigaldamise, kontrollimise ja eemaldamise juhend 2016-3, Maanteeamet. 12. Jäätmeseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/749804. 13. Maapõueseadus. https://www.riigiteataja.ee/akt/112072014076. 14. Maanteeamet. Stabiliseeritud katendikihtide ehitamise juhis. Tallinn 2016. 15. Raudtee tehnokasutuseeskiri. https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015006. 16. Viljandi maakonnas, Olustveres, riigimaantee nr 24116 lõigul 4,87-6,075 km e Olustvere mõisa allee osaline maa-ala puittaimestiku hindamine. OÜ GRÜN-E, Tallinn 2017. Tarbijakaitse ja Tehnilise Järelevalve Amet Teie 11.06.2020 Ehr menetlus nr 217936 [email protected] Meie 16.06.2020 nr 15-2/20/27862-2 Olustvere alevikus Lelle-Türi-Viljandi raudtee- ülekäigukoha ehitusloa eelnõu kooskõlastamine Olete esitanud Maanteeametile kooskõlastamiseks Viljandi maakonnas Põhja-Sakala vallas Olustvere alevikus Lelle-Türi-Viljandi 57,16-57,69 km kinnistu (katastritunnus 54501:002:0079) ehitusloa eelnõu nr 2012271/18060. Ehitusluba antakse välja Olustvere raudteeülekäigukoha ehituseks ning aluseks on Maanteeameti tellitud Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2018-0028 „Riigitee nr 24116 Suure-Jaani-Olustvere km 0,820 - 6,090 rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“. Projekti on täiendavalt 27.05.2020 allkirjastanud raudteeinsener (tase 7) Tatjana Sõssojeva. Võttes aluseks ehitusseadustiku EhS § 70 lg 3 kooskõlastame ehitusloa eelnõu ja anname nõusoleku riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest kõrvalekaldumiseks vastavalt Skepast&Puhkim OÜ koostatud tööle nr 2018-0028. Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui ehitusluba ei ole selleks ajaks välja antud, siis palume meid kaasata uuesti ehitusloa või projekteerimistingimuste menetlusse. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Marek Lind juhtivspetsialist taristu teenuste osakond Lisa: raudteeinseneri allkirjastatud Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2018-0028 Anna Palusalu 58507716 [email protected] Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →