Töö number: 2019-0012
Otsustaja Alutaguse Vallavalitus
Huvitatud isik/Arendaja AS Eesti Energia
Konsultant Skepast&Puhkim OÜ
Laki põik 2, 12915 Tallinn
Telefon: +372 664 5808; e-post:
[email protected]
Registrikood: 11255795
Kuupäev 21.04.2020
Alutaguse valla Estonia pump-
hüdroelektrijaama detailplaneering
FOTO: Maa-amet 2018-05-09
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Algatamine 23.08.2018 otsusega nr.96
Eelnõu avalik väljapanek 17.02 – 17.03.2020
Eelnõu avalik arutelu Avaliku väljapaneku tulemuste avalik arutelu toimub peale eriolukorra
lõppu kui avalike kogunemiste korraldamine on lubatud.
Vastuvõtmine
Avalik väljapanek
Avalik arutelu
Kehtestamine
2 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
SISUKORD
Sissejuhatus ..................................................................................................................... 5
1. Planeeringu lähteinfo ................................................................................................... 6
1.1. Eesmärk ...................................................................................................................... 6
1.2. Planeeringu koostamise alused ....................................................................................... 6
1.3. Planeeringus kasutatavad mõisted ja lühendid .................................................................. 7
2. Olemasolev olukord ...................................................................................................... 8
2.1. Kontaktvöönd ............................................................................................................... 8
2.2. Olemasolev olukord....................................................................................................... 8
2.3. Kehtivad kitsendused .................................................................................................... 9
3. Planeeringulahendus .................................................................................................. 10
3.1. Kavandatavad tegevused ja PHEJ üldine tehnoloogiline kirjeldus ........................................ 10
3.2. Kruntide moodustamine ................................................................................................ 12
3.3. Hoonete ja rajatiste ehitusõigus..................................................................................... 12
3.4. Üldplaneeringu muutmise ettepanek .............................................................................. 14
3.5. Ranna- ja kalda ehituskeeluvöönd.................................................................................. 15
3.6. Keskkonnatingimused................................................................................................... 15
3.6.1. Ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks .......................................................... 16
3.6.2. Ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks ................................................................. 19
3.6.3. Ettepanekud edasiseks tegevuseks .............................................................................. 20
3.7. Liiklus ja parkimiskorraldus ........................................................................................... 23
3.8. Tehnovõrgud ja -rajatised ............................................................................................. 23
3.9. Tuleohutuse tagamine .................................................................................................. 24
3.10. Servituutide seadmise vajadus .................................................................................... 24
3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused .................................................... 24
4. Planeeringu elluviimine .............................................................................................. 25
JOONISED
1. Asukohaskeem
2. Tugijoonis M 1:1000
3. Põhijoonis M 1:1000
4. Tehnovõrgud M 1:1000
5. Illustratsioon
MENETLUSDOKUMENDID
KOOSKÕLASTUSED JA ARVAMUSED
LISAD
3 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
KOOSTAJAD
Detailplaneering koostati koostöös Alutaguse Vallavalitsuse, Eesti Energia AS ja Skepast&Puhkim OÜ
esindajatega:
Alutaguse Vallavalitsus
Tauno Võhmar vallavanem
Liina Talistu geoinfospetsialist
Martin Miller keskkonnaspetsialist
Eesti Energia AS
Kaspar Peebo projektijuht
Hedi Konrad keskkonnaspetsialist
Mart Järvet maakorraldaja
Skepast&Puhkim OÜ:
Anni Konsap projektijuht
Piret Kirs planeerija
Kadri Vaher planeerija
Hendrik Puhkim konsultant
Eike Riis KSH juhtekspert
Kati Kraavi GIS spetsialist
4 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Sissejuhatus
Eesti Energia AS kavandab Alutaguse valda Estonia kaevanduse territooriumile rajada pump-
hüdroelektrijaama (Estonia PHEJ ehk PHEJ). Kavandatav elektrijaam koosneb maapealsest
veereservuaarist ning maa-alusest reservuaarist ning neid ühendatavatest rajatistest.
Pump-hüdroelektrijaama tööpõhimõte seisneb maapealse ja maa-aluse reservuaari kõrguste vahe
energeetilises ärakasutamises: klassikalise skeemi järgi pumbatakse vesi madala elektrihinna juures
või elektrisüsteemi tootmisvõimsuste ülejääkide korral alumisest reservuaarist ülemisse
(elektrienergiat tarbitakse) ning kõrge elektrihinna juures või tootmisvõimsuste puudujäägi korral
süsteemis lastakse vesi omakorda ülemisest reservuaarist alumisse (toodetakse elektrit). Nii töötab
pump-hüdroelektrijaam sisuliselt akuna, mis võimaldab tasakaalustada tootmist elektrisüsteemis.
Estonia PHEJ detailplaneering (DP) ja keskkonnamõju strateegiline hindamine (KSH) algatati
Alutaguse Vallavolikogu 23.08.2018 otsusega nr 96. Planeeringu koostamise esimeses etapis
koostati planeeringu lähteseisukohad (LS) ja KSH väljatöötamise kavatsus (KSH VTK). 1 LS ja KSH
VTK eesmärk oli sätestada ülesandepüstitus detailplaneeringu koostamiseks (eesmärkide ja
põhimõtete sõnastamine, lahendatavate ülesannete määratlemine) ning anda alus planeeringu
mõjude hindamise läbiviimiseks (olemasoleva olukorra kirjeldus, KSH läbiviimisel hinnatavate
mõjude kirjeldus jms). LS ja KSH VTK on Estonia PHEJ DP koostamise ja KSH läbiviimise aluseks.
1
LS ja KSH VTK on kättesaadav planeeringu koostamise korraldaja Alutaguse valla kodulehel aadressil:
http://www.alutagusevald.ee/documents/12278831/24079779/2019_0012_EstoniaPHEJ_DP_LS_VTK__201906
11.pdf/71e2e429-685a-49d1-9607-9e7422dc3bad?version=1.0
5 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
1. Planeeringu lähteinfo
1.1. Eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on leida kõige optimaalsemad tingimused PHEJ rajamiseks
elektritootmise ja Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamise eesmärgil, kasutades ära suurtööstuse ja
kaevandamise tagajärjel tekkinud tehiskeskkonda - Estonia kaevanduse tööstusterritooriumi osaliselt
aheraine-puistanguga kaetud ala (vt Joonis 1) ning maa-aluseid kaeveõõnsusi. Maapealse alustarindi
ehitusmaterjalina kavandatakse kasutada teiste võimalike ehitusmaterjalide asemel põlevkivi
kaevandamise käigus tekkivat aherainet (kaevandusjäätmete taaskasutus). Lisaks planeeritavale
PHEJ-le annab võimaluse taastuvenergia osakaalu suurendamiseks ka PHEJ maapealse alustarindi
lõunanõlva kavandamine selliselt, et sinna on võimalik rajada päikesepark.
Detailplaneeringuga määratakse PHEJ rajamiseks vajaliku krundi piir ja selle kasutamise
sihtotstarve, krundi ehitusõigus, planeeritava rajatise toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas
tehnovõrkude ja -rajatiste ning avalikule teele juurdepääsutee võimalik asukoht ja tuvastatakse
servituutide seadmise vajadus.
Estonia PHEJ koosneb maapealsest ning maa-alusest osast ja neid ühendavatest rajatistest. PHEJ
koguvõimsus on kuni 50 MW, sh reservuaaride (nii maapealse kui ka maa-aluse reservuaari) kasulik
maht kuni 500 000 m3.
Detailplaneering muudab osaliselt kehtivat Mäetaguse valla üldplaneeringut 2, mille kohaselt on
planeeringualal üleriigilise tähtsusega Estonia põlevkivimaardla ning ei ole arvestatud elektrijaama
rajamise võimalusega.
Detailplaneeringu koostamisel tuleb arvestada koostamisel oleva Alutaguse valla üldplaneeringuga 3,
milles on omakorda arvestatud võimalusega pump-hüdroelektrijaama kavandamiseks Estonia
kaevanduse alale ning viidatud koostatavale detailplaneeringule ja mõjude hindamise läbiviimisele.
1.2. Planeeringu koostamise alused
Detailplaneeringu algatamise ja koostamise alus:
• Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu ja selle keskkonnamõjude
strateegilise hindamise algatamine, Alutaguse Vallavolikogu otsus nr 96 (23.08.2018).
• Alutaguse valla Estonia pumphüdroelektrijaama detailplaneeringu LS ja KSH VTK
(avalikustatud Alutaguse valla kodulehel 18.06.2019).
Varem koostatud arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid:
• Üleriigiline planeering „Eesti 2030+“;
• Ida-Viru maakonnaplaneering 2030+ (kehtestatud 28.12.2016 Ida-Viru maavanema
korraldusega nr 1-1/2016/278; täiendatud 08.02.2017 korraldusega nr 1-1/2017/25);
Planeeringu teostamisel koostatud uuringud4:
2
Planeeringuala asub endise Mäetaguse valla territooriumil. Kuni Alutaguse valla uue üldplaneeringu
kehtestamiseni kehtib alal 26.04.2014 Mäetaguse Vallavolikogu määrusega nr 15 kehtestatud Mäetaguse valla
üldplaneering, mis on kättesaadav http://www.alutagusevald.ee/alutaguse-valla-uldplaneering
3
Alutaguse valla üldplaneering on eskiislahenduse koostamise ajal jaanuaris 2020 kooskõlastamisel.
4
Teostatavaid uuringuid täiendatakse vajadusel ametkondadest laekuva tagasiside ning eskiislahenduse
avalikustamise tulemusel.
6 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
• Topo-geodeetilised mõõdistustööd, Geodeesia 24 OÜ, töö nr 3036-19, august 2019.a.
• Esialgne riskianalüüs, valminud sept 2019
• Visuaalse mõju uuring, valminud sept 2019
• Mürauuring, valminud oktoobris 2019
1.3. Planeeringus kasutatavad mõisted ja lühendid
DP detailplaneering
EhS ehitusseadustik
KMH keskkonnamõju hindamine
KSH keskkonnamõju strateegiline hindamine
PHEJ pump-hüdroelektrijaam
PlanS planeerimisseadus
7 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
2. Olemasolev olukord
joonis 2 - Tugijoonis
2.1. Kontaktvöönd
Käsitletav planeeringuala asub Alutaguse vallas, Väike-Pungerja külas Estonia kaevanduse
territooriumil olemasolevast aherainepuistangust põhjas. Seega on Estonia PHEJ planeeringuala
puhul tegemist olemasoleva tööstusmaastikuga, kus asub olemasolev aherainepuistang kõrgusega
maksimaalselt 60 meetrit.
Planeeringuala ja selle lähiümbrus on hajaasustatud. Lähimad külad on Uhe, Atsalama, Ohakvere ja
Ongassaare. Suurem asula – Mäetaguse alevik, jääb alast loodesse, linnulennult ca 4 km kaugusele.
Lähim elamu (Simumäe katastriüksus) paikneb planeeritavast alast edela suunas, linnulennult ca
1,2 km kaugusel.
Kehtivate katastriandmete järgi on planeeringuala ümbritsevad alad valdavalt eraomandis ning
mõnel juhul ka riigi omandis olevad maatulundusmaad, mille kõlvikulise koosseisu moodustab
valdavas osas metsamaa.
Planeeringualast ca 1,3 km edelas paikneval Aheraine kinnistul on 2010. aastal kehtestatud Aheraine
katastriüksuse detailplaneering, mille eesmärgiks oli motoringraja kavandamine läbi tehismägede
rajamise.
2.2. Olemasolev olukord
DP-ga planeeritav ala hõlmab Väike-Pungerja külas asuvat Estonia kaevanduse maa-ala.
Planeeringuala suuruseks on ligikaudu 65 ha. Planeeringuala haarab Estonia tööstusala põhjapoolse
osa, kuhu on kasvama hakanud noor mets. Kolmest küljest on planeeringuala ümbritsetud metsaga
ning ühelt poolt – lõunast - piirneb põlevkivi rikastamisjääkide ladestamisel tekkinud
aherainepuistanguga. Puistangu maksimaalseks kõrguseks on 60 meetrit.
Kavandatav PHEJ asub Estonia kaevanduse alal, kus on altkaevandamine toimunud.
Juurdepääs alale toimub läbi Estonia töötusala kinnistu. Kinnistu ise piirneb riigimaantee
kõrvalmaanteega nr 13110 Pungerja–Estonia Kaevandus, mis ristub Jõhvi–Tartu–Valga
põhimaanteega. Riigitee kaitsevööndid planeeringualale ei ulatu.
Planeeringuala (vt Joonis 1) suurusega ca 65 ha moodustavad järgmised maaüksused:
• Puistangu (49802:002:0396, jäätmehoidlamaa 100%), pindala 9,46 ha;
• Estonia tööstusala (49802:002:0450, tootmismaa 75% ja jäätmehoidlamaa 25%), osaliselt
planeeringualal ca 55,5 ha.
8 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Joonis 1. Planeeringuala paiknemine
Lähtudes keskkonnaregistri andmetest ja Maa-ameti kitsenduste kaardirakendusest läbib
planeeringuala edelanurka Rannapungerja jõgi. Kuigi jõgi on koos kitsendustega kantud Maa-ameti
kaardile, siis reaalselt jõge (jõe sängi) selles asukohas enam ei ole. Põhja poolt on vee juurdevool
oluliselt vähenenud (vool on ainult suurvee ajal), mistõttu on jõe säng kinni kasvanud. Sellest
tulenevalt pole antud veesängi vee ärajuhtimiseks võimalik kasutada. Rannapungerja jõgi algab
praktiliselt Estonia kaevanduse pumplast nr 6, mis jääb planeeringualast välja (Pumpla asukoht vt
Põhijoonis).
2.3. Kehtivad kitsendused
Kehtivad kitsendused on kantud Tugijoonisele.
Looduskaitselised objektid
Rannapungerja jõgi (VEE1058700) - Ranna- ja kalda piiranguvöönd (100m) vastavalt
looduskaitseseadus § 34-37, 41, ehituskeeluvöönd (50m) LK seadus § 34-36, 38, 40 ning
planeerimisseadus § 75, 91, 126.
Vastavalt EELIS andmebaasi ei paikne planeeringualal kaitsealused taimeliike ning ala ei hõlma
kaitstavaid alasid, sh Natura 2000 võrgustiku alasid.
Geodeetilised märgid 63570 (nr 2180) planeeritava ala läänepiiril ning 63650 (nr 405) planeeringuala
idapiiril.
Olemasolevad tehnovõrgud
Planeeringuala läbib piki idapoolset piiri olemasolev elektriõhuliin 35-100kV. Vastavalt 25.06.2015
määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ on kaitsevööndi laius:
• Elektripaigaldise õhuliinil 35kV kuni 110kV nimipingega liinide korral 25m mõlemal pool liini
telge;
9 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
3. Planeeringulahendus
Detailplaneering määrab PHEJ maapealse osa ehitusõiguse, hoonestustingimused ja
rajamise võimalused ning põhimõttelised asukohad.
Planeeringuga lahendatakse muuhulgas juurdepääsud, tehnovõrkudega varustatus, ning seatakse
keskkonnatingimused planeeringuga kavandatu elluviimiseks.
Detailplaneeringuga kavandatakse kuni 50 MW võimsusega PHEJ rajamist Estonia kaevanduse
aladele.
KSH käigus antakse hinnang kavandatava PHEJ rajatavate objektide kohta ning lähtudes
olemasolevast teabest ka maa alla rajatavate objektide (veereservuaar, šahtid ja muud rajatised) ja
PHEJ ehitus- ja töötamisaegsete keskkonnamõjude kohta.
3.1. Kavandatavad tegevused ja PHEJ üldine tehnoloogiline kirjeldus
PHEJ on oma olemuselt paindlik elektritootmise üksus, mille töörežiime on võimalik väga lühikese
perioodi jooksul kergesti muuta ja vahetada – elektrienergia tarbimine muuta elektrienergia
tootmiseks. Pump-hüdroelektrijaama tööpõhimõte seisneb maapealse ja maa-aluse reservuaari
kõrguste vahe energeetilises ärakasutamises: madala elektrihinna juures või elektrisüsteemi
tootmisvõimsuste ülejääkide korral pumbatakse vesi alumisest reservuaarist ülemisse
(elektrienergiat tarbitakse) ning kõrge elektrihinna juures või tootmisvõimsuste puudujäägi korral
süsteemis lastakse vesi omakorda ülemisest reservuaarist alumisse (toodetakse elektrit). Nii töötab
pump-hüdroelektrijaam sisuliselt akuna, mis võimaldab tasakaalustada tootmist ja pingekõikumisi
elektrisüsteemis, panustades sellega ka energeetilisse julgeolekusse.
Estonia PHEJ koosneb järgnevatest osadest:
• maapealne ja maa-alune veereservuaar, mille mõlema kasulik mahtuvus on kuni 500 000
m3 ;
• maapealne alustarind ülemisele veereservuaarile suhtelise kõrgusega kuni 100 m;
• maa-alune turbiinisaal, kus paikneb pump-turbiin (või kaks pump-turbiini, sõltuvalt
tehnilisest lahendusest) koguvõimsusega kuni 50 MW;
• maapealne tõstehoone;
• šaht, mis ühendab maapealset tõstehoonet turbiinisaaliga;
• veetoru, mis ühendab maa-alust ja maapealset veereservuaari;
• pumphüdroelektrijaama alajaam;
• elektri ülekandesüsteem Alutaguse 110 kV alajaamani.
PHEJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem vt Joonis 2.
10 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Joonis 2. Estonia PHEJ põhimõtteline tehnoloogiline skeem (eskiisprojekti põhjal)
Estonia PHEJ projekteeritakse arvestusega, et PHEJ eluiga on kuni 100 aastat (korraliste hoolduste
läbiviimise korral).
PHEJ toimimiseks vajalik veekogus on (sõltuvalt maapealse veereservuaari mahust) 350 000 kuni
500 000 m3. Veekogus ja reservuaaride maht sõltuvad omakorda maapealse alustarindi kõrgusest
ehk reservuaaride omavahelise kõrguse vahest – mida suuremad on kõrguste vahed, seda väiksem
on vajalik veekogus sama energia tootmiseks. Detailplaneeringuga kavandatakse maksimaalne
võimalik ehitusõigus.
Energiatootmiseks kasutatav vesi kogutakse Estonia kaevandusest (vee kogust ja veevõtu asukohta
täpsustatakse ehitustehniliste lahenduste väljatöötamise käigus), filtreeritakse ja pumbatakse
maapealsesse reservuaari. Vesi ringleb looduskeskkonnast eraldatud nö kinnises süsteemis. Eraldi
süsteemi veevõtuks maa peale ei rajata - reservuaaride täitmine toimub pumplast nr 6 ning edaspidi
kaevanduse üleujutamise järgselt toimub veevõtt täitunud kaevanduskäikudest.
PHEJ veesüsteemi lisandub igal aastal teatud kogus sademevett, mistõttu on vajalik selle võrra
süsteemist vett välja juhtida. Kaevanduse töötamise ajal on ühe alternatiivlahendusena sademetest
kogunev liigne vesi või suuremahuliseks hoolduseks vajalik ärajuhitav vesi planeeritud juhtida
vastava vajaduse tekkimisel nii kaevandusse kui ka Rannapungerja jõkke. Detailplaneeringu
põhijoonisel on märgitud võimalik ala ülevoolu rajamiseks. Ülevoolu täpsem asukoht selgub
ehitusprojekti koostamise käigus. KSH aruande kohaselt on vee ärajuhtimine Rannapungerja jõkke
problemaatiline, kuna jõgi algab reaalselt Estonia kaevanduse pumplast nr 6. Planeeringuala nurgas
näidatud jõesäng on kinni kasvanud ning valdaval osal aastast kuiv. Kuiv jõesäng kasvab üsna kiiresti
täis ning ei ole reaalne, et enne igakordselt vee ärajuhtimist hakatakse Rannapungerja jõe voolusängi
puhastama. Vee juhtimine kinnikasvanud jõesängi võib aga põhjustada piirkonnas üleujutusi, kuivõrd
vee äravool on olulisel määral takistatud. Täpne lahendus antakse tehnoloogilise projekti koostamise
käigus. Mõjude hindamise käigus on hinnatud vastavaid keskkonnamõjusid ja riske.5
PHEJ kasutusperioodil ei eraldu pinnasesse, vette või õhku saasteaineid ega teki olulises mahus
jäätmeid. Vähesel määral tekib töötajate olmeprügi ja jäätmeid pumpade jt seadmete korralisest
hooldusest.
5
Veereservuaari sadavate sademete ning pinnalt aurumise vahest tekkiv ülevool on alternatiivide lõikes
kirjeldatud detailplaneeringu KSH aruande peatükis 6.6.
11 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Teostatud võimaliku ehitusaegse müratasemete modelleerimise tulemusena selgus, et lähimatel
elamualadel ei esine keskkonnaministri määruses nr 716 toodud päevase (60 dB) ega öise
(45 dB) müra piirtaseme ületamist ühegi alustarindi kõrguse ega materjali vedamise alternatiivi
korral. Lähimad elamualad - Väike-Pungerja külas (Raiestiku ja Veskimäe kinnistud) ja Uhe külas
(Kõdari, Kõrtsi ja Seedri kinnistud) - jäävad nii päevasel kui ka öisel ajal <40 dB müratsooni
(tegelikud müratasemed lähimate eluhoonete juures jäävad isegi alla 20 dB)7.
3.2. Kruntide moodustamine
Planeeritav ala koosneb kahest katastriüksusest, millest ühte planeeritakse osaliselt.
Detailplaneeringuga tehakse ettepanek olemasolevast Estonia tööstusala katastriüksustest eraldada
maa-ala ja liita see olemasoleva Puistangu katastriüksusega. Andmed kruntide moodustamiseks on
toodud Põhijoonisel ja Tabel 1
Tabel 1. Andmed kruntide moodustamiseks.
Pos Krundi Krundi Krundi Krundi Ajutise Moodustatakse Liideta- Katastri-
nr aadressi plan. plan. plan. krundi kinnistutest vate üksuste
ettepanek suurus sihtots- sihtots- pos nr. lahuta- senine
(m2) tarve (DP tarve tavate siht-
liigi (KÜ liigi osade otstarve*
järgi)* järgi)** suurus *
(m2)
1 Estonia 651 054 OE 100% T100% 1a Puistangu 94583 J 100%
Pump- 49802:002:0396
hüdroelektri-
1b Estonia 556 471 T 75%/
jaam
tööstusala J 25%
49802:002:0450
* OE – elektrienergia tootmise ja jaotamise ehitise maa.
**T – tootmismaa, J – jäätmehoidla maa.
Krunditud maa bilanss (kokku m²):
• tootmismaa: 651 054 m² (100%).
3.3. Hoonete ja rajatiste ehitusõigus
Lähtuvalt Kaitseministeeriumi esitatud seisukohtadest (kiri 16.03.2020 nr 12-4/20/439) on
detailplaneeringu koostamise ajal riigikaitseliste objektide töövõime tagamise vajadusest lähtuvalt
alustarindi võimalik kõrgus kuni 45 meetrit. Detailplaneeringu lahenduses on siiski arvestatud nelja
alternatiivse kõrgusega – 45m, 65m, 85m või 100m – milledest kõrgema kui 45m alustarindi
realiseerumine on võimalik üksnes juhul, kui riigikaitseliste objektide töövõime tagamiseks
rakendatakse kompensatsioonimeetmeid. Alustarindi realiseeritav kõrgus selgitatakse välja
järgnevate loamenetluste ja projekteerimise käigus ning tihedas koostöös Kaitseministeeriumiga.
Detailplaneeringu lahenduses on välja toodud võimalikud neli alternatiivset lahendust8, millede puhul
võimalikud kõrgused rajatavale alustarindile maapinnal oleks vastavalt kas 45m, 65m, 85m või
6
Keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“. RT I, 21.12.2016, 27.
7
Hinnang mürale on toodud Kajaja Acoustics OÜ ja Skepast&Puhkim OÜ poolt koostatud aruandes „Alutaguse
valla Estonia pumphüdroelektrijaama ehitusaegse müra hinnang“
8
Kõigi alternatiivide kirjeldused on toodu KSH aruande ptk-is 5.4. „Käsitletavad alternatiivid ja stsenaariumid“.
12 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
100m. Veereservuaaride kasulik maht vastavalt 500 000m³, 450 000 m³, 400 000m³ ja 350 000m³.
Tegelik veekogus võib olla 10-15% suurem ning see täpsustub hilisema projekteerimise käigus.
Alternatiivsed lahendused põhinevad asjaolul, et ülemise veereservuaari maapealse alustarindi
suhteline kõrgus, selle rajamiseks vajalik aheraine kogus, veereservuaaride kasulik maht ja
alustarindi püstitamise aeg on omavahel seotud ning ühe näitaja muutumisel muutuvad ka teised
näitajad.
Hoonestusala käsitletaval alal on määratud maksimaalse võimalikuna. Lubatud maksimaalne
ehitusõigus hoonetele ja rajatistele on 520 843 m², täisehitus 80%.
Detailplaneeringu lahendusega on maapealse alustarindi lõunasuunaline külg lahendatud laugema
kaldega, mis annab võimaluse katta antud külg päikesepaneelidega. Võimalik päikesepark on
täienduseks taastuvenergia osakaalu suurendamisel ning võimaldab alustarindi maksimaalset
kasutamist. Päikesepargi võimsus sõltub eelkõige sellest, kui kõrge rajatakse PHEJ maapealne
alustarind (st kui palju on ruumi päikesepaneelide paigaldamise jaoks), samuti päikesepaneelide
tüübist. Antud tegevusega ei kaasne olulist maavarade kasutamist, tootmisaegset jäätmeteket ega
energiakulu. Päikeseelektrijaam peab vastama õigusaktidega kehtestatud elektromagnetilise
ühilduvuse nõuetele ja asjakohastele standarditele. Päikesepargi projekt tuleb kooskõlastada
Kaitseministeeriumiga.
Lubatud on maa-alused ehitised. Ehitisi võib rajada lähtudes kahest alternatiivist. Ühe
alternatiivina on võimalik maa-aluse reservuaari rajamine olemasolevatest kaevanduskäikudest
allpool st. kuni 100 m sügavusel maapinnast (kaevanduse põranda tasapinnast kuni 40 m
sügavamal). Sel juhul paikneks maa-alune reservuaar planeeringualal rajatava alustarindi all. Teise
alternatiivina on võimalik maa-aluse reservuaari rajamine olemasolevatesse kaevanduskäikudesse.
Selle alternatiivi puhul jääks maa-aluse reservuaari asukoht planeeringualast väljapoole,
põhjapoolsetele naaberkinnistutele, kus käesolevalt paikneb metsamaa (olemasolevatesse
kaevanduskäikudesse). Reservuaari võimalik asukoht olemasolevatele katastriüksustele (maa peal)
kitsendusi kaasa ei too ning ala kasutamise otstarve ei muutu. Maa-aluse veereservuaari rajamine
olemasolevatesse kaevanduskäikudesse omakorda toestab oma konstruktsioonidega olemasolevat
maapinda, muutes ala vastupidavamaks.
Mõlema võimaliku alternatiivi korral on rajatava maa-aluse reservuaari mahuparameetrid samad.
Maa-aluse reservuaari maksimaalse mahu 500 000m3 korral on veereservuaari maksimaalseks
pindalaks arvestatud kuni 10 ha. Maa-aluse reservuaari täpne asukoht ja ulatus selgitatakse välja
projekteerimise etapis pärast ehitusgeoloogilisi ja geotehnilisi uuringuid.
Lubatud ehitise kasutamise otstarbed on9: Hüdroelektrijaama rajatis (23021), maakaabelliin
(22143), elektri maakaabelliin (22243), 6-35 kV alajaam ja jaotusseade (22246), 110 kV ja kõrgema
pingega trafoalajaam (22145), muu elektrienergia ülekandeliiniga seotud rajatis (22149), muu
kohalik elektrijaotusvõrgu või sideliini rajatis (22249), muu erihoone (12749). Kohalikul
omavalitsusel on õigus lubada täiendavalt loetelus nimetamata kasutamise otstarbeid, kui need
sobivad piirkonda.
Kruntide ehitusõigus on toodud tabelis 2.
Kavandatavad maapealsed hooned ja rajatised peavad jääma määratud hoonestusala piiridesse.
Tabel 2. Ehitusõigus.
Pos Krundi Krundi Max Max Max kõrgus Max Tule-
nr aadressi plan. ehitise- korruse- maa- ehitiste püsivusklass
ettepanek suurus alune lisus pinnast (m) arv
(m2) pind (m2) krundil
1 Estonia Pump- 651 054 520 843 2 45-100* 4+4** TP1
hüdroelektri-
jaam
9
Majandus ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51 „Ehitise kasutamise otstarvete loetelu. Lisa“
13 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
*üle 45m kõrguse alustarindi rajamine on võimalik juhul kui on rakendatud riigikaitselised meetmed
**hoone+rajatis
3.4. Üldplaneeringu muutmise ettepanek
24. oktoobril 2017. aastal moodustus Alajõe valla, Iisaku valla, Illuka valla, Mäetaguse valla ja
Tudulinna valla ühinemise teel uus omavalitsusüksus - Alutaguse vald. Planeeringu all kehtib hetkel
Mäetaguse valla üldplaneering, mis on kehtestatud 26.06.2014 määrusega nr 15. Algatatud ja
koostamisel on ka uus Alutaguse valla üldplaneering.
Mäetaguse valla üldplaneeringu kohaselt on planeeringualal üleriigilise tähtsusega Estonia
põlevkivimaardla ning elektrijaama rajamise võimalusega ei ole arvestatud. Üldplaneeringus on
arvestatud võimalusega, et aherainemäed kujunevad maastikus olulisteks maamärkideks ja
vaatekohtadeks.
Koostatava Alutaguse valla territooriumi hõlmav üldplaneering arvestab võimalusega pump-
hüdroelektrijaama kavandamiseks Estonia kaevanduse alale ning on viidatud koostatavale
detailplaneeringule ja mõjude hindamise läbiviimisele.
Kuni Alutaguse valla üldplaneeringu kehtestamiseni tuleb arvestada ka kehtiva Mäetaguse valla
üldplaneeringuga, mistõttu menetletakse käesolevat detailplaneeringut kui üldplaneeringut muutvat
detailplaneeringut10.
Kehtiva üldplaneeringu teksti ja joonise muutmiseks detailplaneering eraldi ettepanekut ei tee, kuna
koostatavas üldplaneeringus on juba ettepanekuga arvestatud (vt Joonis 3).
10
Lähtuvalt PlanS § 142 lõigetest 2 ja 3 kohaldatakse üldplaneeringut muutvale detailplaneeringule
üldplaneeringu menetlusnõudeid, v.a. koostööle ja kaasamisele.
14 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Joonis 3. Väljavõte kehtivast ja koostatavast üldplaneeringust.11
3.5. Ranna- ja kalda ehituskeeluvöönd
Planeeringuala piirneb läänest Rannapungerja jõega, mistõttu jääb osa alast kalda piirangu- ja
ehituskeelu kaitsevööndisse. Ehituskeeluvöönd alale on 50m ning Looduskaitseseaduse (LKS)
kohaselt on üle 25 km2 suuruse valgalaga jõel piiranguvöönd 100 m. LKS-i § 38 lg 2 sätestab, et
rannal ja järve või jõe kaldal metsamaal metsaseaduse § 3 lõike 2 tähenduses ulatub
ehituskeeluvöönd ranna või kalda piiranguvööndi piirini. Kuna planeeringualal jäävad
piiranguvööndisse valdavalt lagendikud, rakendub ehituskeeld vaid metsaga kaetud alale, mitte
lagendikele või muu kõlvikuna tähistatud alale. Määratud hoonestusala ehituskeeluvööndisse ei
ulatu.
Planeeringuga kavandatakse ehituskeeluvööndisse võimalikku ülevoolu rajamist. LKS § 38 lg 5
kohaselt ei laiene ehituskeeld kehtestatud detailplaneeringuga kavandatud pinnavee veehaarde
ehitisele, tehnovõrgule ja -rajatisele.
3.6. Keskkonnatingimused
Detailplaneeringu KSH aruande eelnõus12 on hinnatud võimalikke mõjusid keskkonnale, mis võivad
kaasneda käesoleva detailplaneeringu elluviimisega, ning tehakse ettepanekud leevendusmeetmete
rakendamiseks (KSH aruande ptk 8), et vältida olulise negatiivse keskkonnamõju tekkimist. Kõik
meetmed, soovitused ja ettepanekud määratakse lähtudes käesoleva detailplaneeringuga
kavandatust. PHEJ maa-aluse kompleksi ja jaama tehnoloogiast tulenevat keskkonnamõju oli
võimalik hinnata sellise täpsusega, nagu olemasolevad andmed võimaldasid. Käesolevas staadiumis
ei ole vajaliku põhjalikkusega läbi töötatud ja kindlaks määratud mitmed kavandatavad tegevused,
mis on vajalikud ehitusloa ja vee erikasutusloa väljastamise kohta otsuse tegemiseks. Eriti puudutab
see PHEJ maa-aluse osa projektlahendust, ehitustehnoloogiat ning käitamisrežiimi. Seetõttu antakse
käesolevas detailplaneeringus ja selle KSH aruandes soovitused ja ettepanekud edasiseks
tegevuseks, sh keskkonnamõju hindamise läbiviimiseks projekti koostamise käigus.
11
Väljavõte Kobras AS poolt koostatava Alutaguse valla üldplaneeringu avalikustatud eskiislahenduse kaardilt
seisuga 31.01.2019 fail Maakasutus_1.4_Mäetaguse piirkond.pdf
12
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine
(KSH) aruande eelnõu. Skepast&Puhkim OÜ töö nr 2019-0012
15 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
3.6.1. Ettepanekud leevendusmeetmete rakendamiseks
KSH käigus välja töötatud leevendusmeetmeid tuleb arvesse võtta PHEJ ehitusprojekti koostamisel
ning vajadusel neid täiendada ja täpsustada projekteerimise etapis, kui on täpsemalt teada PHEJ
ehituslik ja tehnoloogiline lahendus, eriti selle maa-alune osa, ning ehitustööde läbiviimise
tehnoloogia ja käitamisaegne töörežiim.
Meetmed põhjavee kaitseks
• Põhjaveekihtide segunemise välistamise ja reostamise ohu vähendamise jaoks tuleb käitise
ehituse ja kasutuse ajal kasutada tehnilisi lahendusi, mis tagavad põhjavee
kihtide/veepidemete mittesegunemise.
• Kui PHEJ maa-alune veereservuaar rajatakse kaevanduse põrandast sügavamale, peab
ehitamise läbi viima nii, et negatiivselt ei mõjutataks C1ts-O1pk kihis olevat põhjaveekihti,
millest toituvad piirkonna ühisveevärgi puurkaevud.
• Kaevanduse põrandast sügavama maa-aluse veereservuaari ehituse ajal tuleb viia
miinimumini vee väljapumpamine, sest antud juhul on tegemist põhjaveega, mitte
kaevandusveega ning põhjavett kui ressurssi tuleb kasutada säästlikult. Tegevuse
kavandamisel tuleb rakendada rajatavasse süvendisse vee sissevoolu vähendavaid
meetmeid.
• Juhul, kui ehitamise ajal on vaja põhjavett välja pumbata, tuleb ehitustööde tehnoloogia
kavandada sel viisil, et veekõrvalduse aeg on viidud miinimumini. See tähendab, et
ehitusetapp, mille tõttu on vaja vett välja pumbata, tuleb teostada võimalikult kiiresti.
• Põhjavee juurdevool läbindustesse tuleb hoida kontrolli all. Ordoviitsiumi-Kambriumi
veekihtide (s.o kihid, millest toituvad piirkonna ühisveevärgi puurkaevud) põhjavee
sissevoolu maht šahti või tunneli läbindamisel ei tohi kokku ületada 500 m3/ööpäevas13.
Silmas tuleb pidada tunneli kuivuse astme määrasid ja mitte projekteerida ehitust lekkiva
vee sissevooluga.
• Maa-alune kompleks tuleb projekteerida ja ehitada nii, et erinevaid maa-aluseid osasid saab
üksteisest veekindlalt eraldada. Võimalik peab olema eraldada šahte ja veehoidlat ülejäänud
komplektist. Veetõkete lahendused ja ehitustööde järjekord tuleb lahendada ehitusprojektis
selliselt, et tõkkeid oleks võimalik kasutada nii ehituse ajal kui ka käitamise perioodil.
• Projekteerimise käigus tuleb koostada tegevuskava käitumiseks põhjavee ehitusaegse ja
kasutusaegse avariilise sissevoolu korral.
• Tagada ehitusmasinate ja -seadmete tehniline korrasolek ja regulaarne hooldus, et vältida
kütuste ja õlide sattumist maapinnale ja rajatavatesse šahtidesse.
Meetmed pinnavee kaitseks
Ehitusaegsed meetmed
• Kuna ehitamise käigus PHEJ maa-aluse reservuaari süvendist väljapumbatav vesi on suure
heljumisisaldusega, siis on vajalik selle eelnev puhastamine. Otstarbekas on kaaluda
olemasolevaid võimalusi, milleks on Estonia kaevanduse settebasseinid: maa-alune
settebassein ja maapealne settebassein nr 2. Vastav tehniline lahendus tuleb anda
projekteerimise etapis.
Käitamisaegsed meetmed
• PHEJ süsteemi esmane täitmine kaevandusveega on võimalusel soovitav teha enne Estonia
kaevanduse sulgemist, kui sulfaatide sisaldus jm kaevandusvee keemilised näitajad on
13
Sellist kogust loetakse Eestis oluliseks põhjaveevaru mõjutavaks veevõtuhulgaks.
16 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
suhteliselt madalad ning sel juhul saaksid reservuaarid täidetud suhteliselt hea kvaliteediga
veega. PHEJ järgmise suurhoolduse ajaks peaks kaevanduskäikudesse kogunenud vee
kvaliteet olema eeldatavalt stabiliseerunud (muutunud looduslähedaseks) ja puudub vajadus
kasutada kaevanduse sulgemise järgsel perioodil halvenenud kvaliteediga põhjavett.
• Eelistatud on PHEJ süsteemist väljapumbatava vee ja sademevee ülevoolu suunamine tagasi
kaevandusse, et mitte tekitada täiendavat koormust Rannapungerja jõele.
Meetmed linnustiku ja loomastiku kaitseks
Ehitusaegsed meetmed
• Linnustiku kaitseks vältida PHEJ maapealse alustarindi rajamiseks vajalike raadamistööde
läbiviimist (metsa, põõsastiku ja võsa raiet) 15. aprillist kuni juuli lõpuni. See võimaldab
vältida pesitsevate lindude kurnade (munade ja poegade) ning noorlindude hukkumist.
Tulenevalt looduskaitseseaduse14 (LKS) § 55 lõike 61 punktist 2 on keelatud looduslikult
esinevate lindude tahtlik häirimine, eriti pesitsemise ja poegade üleskasvatamise ajal.
• Meetmega tuleb arvestada ehitustööde organiseerimisel ja ehituse algusperioodil (nn
ehitusplatsi ettevalmistamisel).
Kasutusaegsed meetmed
• Projektlahendusega tuleb tagada inimeste ja loomade ohutus. Juhul, kui PHEJ maa-ala
tervikuna ei tarastata, siis tuleb ehitusprojektis näha ette meetmed (näiteks piisavalt kõrge
piirdeaed maapealse veereservuaari ümber vms), et vältida loomade (ja ka inimeste)
sattumist maapealsesse veereservuaari.
Meetmed pinnase kaitseks
Ehitusaegsed meetmed
• Kasvupinnas (muld) tuleb ladustada eraldi ning kasutada haljastustöödel kas kohapeal või
mujal ümbruskonnas. Ülejäänud eemaldatavat pinnast võib sobivuse korral kasutada kas
täiteks või muuks vajalikuks otstarbeks, sest tegemist on loodusressursiga.
• Juhul, kui kaevetööde käigus siiski satutakse võimalikule seni teadmata reostuskoldele, tuleb
teha vastavad pinnasereostuse analüüsid ning pinnast käidelda edasi vastavalt analüüsi
tulemustele, st kas puhta või reostunud pinnasena. Reostunud pinnas tuleb käitlemiseks
anda vastavat ohtlike jäätmete käitluslitsentsi ja jäätmeluba omavale
jäätmekäitlusettevõttele.
• Juhul, kui puudub kaevise võõrandamise luba ja pinnas viiakse ehituse käigus kinnistult välja,
tuleb vastavalt jäätmeseaduse § 1 lõike 11 punktile 2 käsitleda ka saastumata pinnast
jäätmetena.
Meetmed müra mõju vähendamiseks
Ehitusaegselt müra normtasemete ületamist ei toimu, kuid arvestades PHEJ pikka ehitusperioodi, on
siiski soovitatav eelistada kallurveole konveiertransporti, et üldine keskkonnamüra tase oleks
väiksem.
PHEJ kasutusajal mürarikkaid tegevusi ei toimu, seega sel perioodil ei ole müra leevendusmeetmete
rakendamine vajalik.
14
eRT: https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019021?leiaKehtiv
17 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Meetmed seoses vibratsiooniga
Vibratsiooniga seotud meetmed on ehitusaegsed. PHEJ kasutusega vibrasioonihäiringuid ei toimu.
• Vältida Estonia kaevanduse igapäevatööd häirivat vibratsiooni.
• Tagada, et ehitustöödega kaasnev vibratsioon ei tekitaks ümbritsetavatel aladel
langatusohtu.
• Vältida vibratsioonihäiringuid elanikele ja kahjustusi nende varale.
Meetmed välisõhu kaitseks
Ehitusaegsed meetmed
• Tolmu kontsentratsiooni kontrolli all hoidmiseks jätkata erinevate Estonia
kaevanduskompleksi leevendusmeetmete kasutamist (käideldava materjali niisutamine,
tolmukollektorid, piirangute kehtestamine puistematerjali maksimaalsele kukkumiskõrgusele
laadimistööde ajal), et eralduva tolmu kogus oleks minimaalne ega avaldaks negatiivset
mõju ümbritsevale keskkonnale ning inimeste (töötajate) tervisele.
• Aheraine transportimiseks eelistada kaetud lintkonveierit autotranspordile.
• Vähendamaks autovedudega kaasneva tolmu levikut PHEJ maapealse alustarindi
rajamistööde käigus, rakendada kasutatavatel teedel tolmutõrje meetmena teede kastmist
kuivade ilmastikutingimuste korral.
• Rakendatavad meetmed peavad tagama, et välisõhu kvaliteedi piirväärtuseid PHEJ
kavandatava krundi piiril ei ületata.15
Meetmed jäätmekäitluse kavandamiseks
Kasutusaegsed meetmed
• Veereservuaaride põhja kogunenud sette saab vajadusel hooldustööde käigus eemaldada.
Sette eemaldamise vajadust ja tehnoloogiat analüüsitakse täpsemalt ja antakse lahendused
projekteerimise käigus. Setet saab kasutada kaevandatud alade korrastamisel, prügilate
sulgemisel, tööstusterritooriumi korrastustöödel, maastiku kujundamisel jne.
Riskianalüüsist tulenevad meetmed (vt lisaks KSH aruande ptk. 7)
• Koostada konkreetne projekt allmaarajatise seinte betoneerimiseks. Ehitustööde ajal seinte
seisukorra fikseerimine, vajadusel puuduste likvideerimine ning ehitustoimingute
muutmine/täiendamine.
• Koostada lõhkamistööde projekt.
• Alternatiivse elektrienergia tagamine allmaarajatise täieliku üleujutuse korral.
• Käitise personal peab olema pädev (koolitatud).
• Ehitustööde ajal õhus sisalduva põlevgaasi või -tolmu pidev mõõdistamine.
• Elektripaigaldiste regulaarne kontroll.
15
Atmosfääriõhu kaitse seaduse § 106 lg 2: Saasteaine lubatud heitkogus määratakse selliselt, et paiksest
heiteallikast või kõikidest käitise ühel tootmisterritooriumil paiknevatest heiteallikatest kokku välisõhku väljutatud
saasteaine kogus ei põhjustaks saasteaine kohta käesoleva seaduse § 47 lõigete 1 ja 2 alusel kehtestatud
õhukvaliteedi piir- või sihtväärtuse ületamist väljaspool käitise tootmisterritooriumi.
18 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
• Maapealse reservuaari konstruktsioonide seisukorra regulaarne hindamine ja vajadusel
parandamine.
• Maapealse alustarindi stabiilsuse tagamiseks tuleb täiendavalt analüüsida, kuidas aluspinna
tihendamiseks likvideerida maapealse alustarindi alla jäävad tervikud ning millise metoodikaga
seda teha (nt lõhkamisplaan), et välistada kaevanduse töö tagamiseks vajalike tervikute
purunemine.
• Koostatava projektlahenduse põhjal tuleb anda tegevuskava (tehniliste meetmete kirjeldus)
kavandatava tegevuse katkestamise või lõpetamise puhuks..
3.6.2. Ettepanekud seiremeetmete rakendamiseks
Seire sagedus ja analüüsitavad näitajad määratakse seirekavaga, mis on otstarbekas
koostada kahes etapis:
1) ehitusaegne seirekava – koostada projekteerimise (ehitusloa taotlemise)etapis;
2) käitamisaegne seirekava – koostada enne PHEJ käikuandmist (kasutusloa taotlemise etapis).
Seirekava kooskõlastada Keskkonnaameti ja kohaliku omavalitsusega.
Põhjavee seiremeetmed
Koostada tuleb O-C veekihi ühisveevärgi puurkaevude seire kava Estonia kaevanduse ammendamise
ja pumpjaama rajamise perioodiks ning alustada varakult regulaarse seirega (PHEJ seisukohast on
seire vajalik, kui maa-alune reservuaar otsustatakse rajada kaevanduse põrandast sügavamale). Kui
asjakohased andmed on kogutud, võib kaaluda põhjavee mudeli koostamist PHEJ võimalike mõjude
täpsemaks hindamiseks piirkonna veevarustusele.16
Keskkonnaametile on ettepanek kohustada endise Mäetaguse valla alal asuvate O-C puurkaevude
vee-erikasutusloa omanikke kohandama osa puurkaeve põhjavee taseme seireks (näiteks
paigaldama veemõõdutoru) ning alustama veetasemete regulaarset mõõtmist vastavalt
seirekavale17.
PHEJ kasutusperioodil täiendava regulaarse põhjaveeseire vajadust ette näha ei ole. PHEJ
kasutusperioodil võib põhjavee seire vajadus tekkida üksnes PHEJ suurema õnnetuse korral, mis
põhjavett võib mõjutada. Sel juhul tuleb seirekava paika panna lähtudes konkreetsest sündmusest
ja konkreetsetest eesmärkidest, hinnates vajadust nii põhjavee taseme kui ka kvaliteedi seireks.
Pinnavee seiremeetmed
• Enne Estonia kaevanduse sulgemist ja sellele järgneval 10 aastal on asjakohane seirata samu
keemilisi ühendeid, mis on praegu nõutud seirata Estonia kaevandusest ärajuhitavas vees.
• Kuna pole täpselt teada, mis protsessid ja reaktsioonid PHEJ süsteemis ringlevas vees
toimuma hakkavad, siis on regulaarne seire vajalik vähemalt ühe hooldustsükli jooksul
(süsteemi täitmisest kuni suuremahuliste hooldustöödeni). Seiretingimused on otstarbekas
määrata keskkonnaloas.
16
Piirkonna põhjaveevarude arvestuslik aeg lõpeb 2020. aasta lõpul. Põhjaveevarude hindamine ja veevarustuse
olukorra täpsustamine Estonia kaevanduse mõjupiirkonnas on vajalik PHEJ rajamisest sõltumata.
17
Vastavad kohustused vt. p. 4 Planeeringu elluviimine.
19 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
• Juhul, kui PHEJ veemahututes kavandatakse kasutada veetöötlusvahendeid (näiteks biotsiide
vetikate tõrjumiseks), siis tuleb teostada ka sellekohast seiret. Seiratavad näitajad ja
proovivõtu sagedus määratakse keskkonnaloas, kui on teada, mis aine(te)ga on tegemist.
3.6.3. Ettepanekud edasiseks tegevuseks
Ehitusgeoloogilised, hüdrogeoloogilised jm uuringud
• Enne ehitusprojekti koostamist tuleb läbi viia piirkonna põhjalikud ehitusgeoloogilised,
geotehnilised ja hüdrogeoloogilised uuringud. Uuringuala paiknemine ning uuringupunktide
tihedus ja sügavus tuleb täpsustada projekteerijaga, soovitavalt lähtudes tehnoloogilisest
projektist (vt allpool alapunkt Projekteerimis- ja ehitustööd).
• Täpselt on vaja kindlaks teha olemasolevate kaevandite mõõtmed, et projekteerijal oleks
võimalik nendega maa-aluse veereservuaari projekteerimisel arvestada.
• Et täpselt teada, millise tugevuse ja kandevõimega on maa-alune ehituskeskkond (sh
kaevanduse käigud ja tervikud), on vaja läbi viia vastavad pinnaste ja kivimite uuringud ning
katsed.
• Geoloogilised uurimistööd peavad andma vajaliku sisendi (ehituskeskkonnas olevate kihtide
omaduste kirjelduse) lõhketöö projekti koostamiseks.
• Kui PHEJ maa-alune reservuaar rajatakse kaevanduse põrandast sügavamale, siis tuleb
projekteerimise staadiumis, kui on täpsemalt teada tegevuspiirkonna hüdrogeoloogilised
andmed ja PHEJ maa-aluse osa ehitamise tehnoloogia, prognoosida vajadusel põhjaveetaseme
muutused ehitamise ajal hüdrogeoloogilise modelleerimise teel (teostada põhjavee alanduslehtri
ulatuse modelleerimine).
• Projekteerimise staadiumis täpsustada PHEJ süsteemi vahetusvee juhtimise vajadust (sagedust)
ja tingimusi suletud kaevanduse põhjaveekogumisse, samuti süsteemis ringleva vee võimalikke
hüdrokeemilisi muutusi.
• Et tagada PHEJ seadmete töökindlus, tuleb PHEJ elementide projekteerimise käigus
(kasutatavate materjalide valikul) arvestada kaevandusvee keemilise koostisega ja selle
muutumisega pärast kaevanduse sulgemist.
• Projekteerimise etapis teostatava mõju hindamise käigus tuleb täpsemalt analüüsida PHEJ
süsteemis ringleva vee peamisi hüdrokeemilisi muutusi ja nendega kaasnevaid võimalikke
tagajärgi.
• Täpsustada tuleb kaevanduse ruumi rajatava PHEJ maa-aluse reservuaari seinte katmise
vajadus ja kasutatavad materjalid, et reservuaaride seinad jääksid piisavalt tugevad ja
vettpidavad ega reageeriks PHEJ süsteemis ringlevas vees sisalduvate ühenditega.
• Analüüside tegemiseks ja katsete läbiviimiseks kasutada ainult akrediteeritud laborite teenuseid.
• Saamaks usaldusväärset ülevaadet alanduslehtri levikust, tuleb kaardistada Estonia
kaevandusel ja selle ümbruses (eelkõige endise Mäetaguse valla alal) asuvate O-C ühisveevärgi
kaevude veetase. NB! Vajalik on kaevude suudmete kõrguste kontrollmõõdistamine koostöös
kohaliku omavalitsusega, samuti ettevõtte vaatluskaevude kõrguste kontrollmõõdistamine.
Riikliku seirevõrgu aktiivsed kaevud peaksid olema inventariseerimise käigus mõõdistatud(?).
Sealhulgas tuleb selgitada, millistes kaevudes on võimalik regulaarselt veetaset mõõta. (Sellise
võimaluse nõue ÜVK puurkaevudele kehtib 2015. aastast.) 18 Veeettevõtetest tuleb koguda
18
Keskkonnaministri määrus 09.07.2015 nr 43. Nõuded salvkaevu konstruktsiooni, puurkaevu või -augu
ehitusprojekti ja konstruktsiooni ning lammutamise ja ümberehitamise ehitusprojekti kohta, puurkaevu või -augu
20 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
andmed pumpade asetussügavuse kohta. (Kehtivad veeload nõuavad seni kaevu veetaseme
mõõtmist ainult pumba vahetamise ajal või kord veeloa kehtivuse perioodil).
• Juhul, kui PHEJ liigvesi on siiski kavas suunata Rannapungerja jõkke, tuleb eelnevalt analüüsida
liigvees olevaid saastenäitajate määrasid ning nende mõju vee-elustikule. Mõju hindamisel
arvestada koosmõju kaevandusest väljapumbatava vee näitajatega. Projekteerimisel tuleb
vajadusel leida lahendus vee puhastamisele ning võimalikule ohule jõe ajutiste üleujutuste ja
alanemiste mõjule vee-elustikule.
Projekteerimis- ja ehitustööd
• PHEJ projekteerimis- ja ehitustööde korraldamisel tuleb arvestada, et hea tulemuse
saavutamiseks tuleb võrdset tähelepanu pöörata projekteerimisele, kasutatavate materjalide
omadustele, hangete korraldamisele, tööde läbiviija kogemustele ja järelevalvele.
• Enne ehitusprojekti koostamist on soovitav koostada PHEJ tehnoloogiline projekt, mille eesmärk
on anda plaaniline ja ruumiline (kõrguslik) lahendus tehnoloogiliste seadmete ja tootmisliinide
paigutusele, vertikaal- ja horisontaaltranspordile, materjalide ja aheraine ladustamisele ning
ümberlaadimise korraldusele ja muule taolisele koos muude tehnoloogiliste erinõuete ja
piirangutega 19 .
• Projekteerimise käigus tuleb anda hinnang kaevanduses olevate tervikute püsivusele ja
kaevanduse laeparameetritele, samuti lahendus, kuidas rajatakse PHEJ maapealne alustarind
ning samal ajal tagatakse kaevanduse töö. PHEJ ehitusliku lahenduse väljatöötamisel ning
ehitustööde kavandamisel ja läbiviimisel tuleb kaevanduses tagada kaevandustööde jätkumine
tavapärasel viisil.
• Ehitusprojektis (eelprojektis) tuleb kavandatavad maa-alused rajatised täpselt siduda
geoloogiliste kihtide, veekihtide ja veepidemetega. Ära tuleb näidata Ordoviitsiumi Lasnamäe-
Kunda ja Ordoviitsiumi-Kambriumi veekihtide surve alandamise ja nende vahelise veepideme
terviklikkuse tagamise meetmed, tööde läbiviimiseks vajalik aeg ning veekihtide eeldatavad
veetasemed reservuaaride rajamise ajal.
• Põhjavee juurdevool maa-aluse veereservuaari ehitamise käigus tuleb hoida kontrolli all.
Sealjuures peaks O-C veekihist vee ärajuhtimine (reservuaari rajamisel) ja veekasutus Estonia
veehaardest jääma kokku aastakeskmisena alla 500 m3/ööpäevas. Mitte planeerida ehitust
lekkiva vee sissevooluga.
• Põhjaveekihtide segunemise välistamiseks ja reostusohu vähendamiseks tuleb projektlahenduse
ja ehitusmetoodikate valikul tagada, et veekihid/veepidemed jääksid ehituse käigus üksteisest
nõuetekohaselt isoleerituks.
• Maa-aluse veereservuaari parima projektlahenduse saamiseks on oluline projekteerida see
vastavalt kaevanduse alal esinevatele konkreetsetele ehitusgeoloogilistele, geotehnilistele ja
hüdrogeoloogilistele tingimustele.
• Et vältida PHEJ süsteemis ringleva vee saastumist ülemises reservuaaris veepinnale sattunud
puulehtedega ja muude suuremate osakestega, tuleb ülemisest reservuaarist väljuv
allavoolutoru varustada vastava ava suurusega restiga (täpsustada projekteerimise käigus).
projekteerimise, rajamise, kasutusele võtmise, ümberehitamise, lammutamise ja konserveerimise korra ning
puurkaevu või -augu asukoha kooskõlastamise, ehitusloa ja kasutusloa taotluste, ehitus- või kasutusteatise,
puurimispäeviku, salvkaevu ehitus- või kasutusteatise, puurkaevu või -augu ja salvkaevu andmete
keskkonnaregistrisse kandmiseks esitamise ning puurkaevu või augu ja salvkaevu lammutamise teatise vormid.
§ 9 (2).
19
Majandus- ja taristuministri 17.07.2015 määrus nr 97 Nõuded ehitusprojektile; eRT:
https://www.riigiteataja.ee/akt/118072015007
21 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
• PHEJ tehnoloogilise projekti koostamise käigus tuleb analüüsida, kas süsteemis on vaja
rakendada spetsiaalseid meetodeid aja jooksul lisanduva orgaanika eemaldamiseks.
• Projekteerimise etapis koostatava lõhketöö projekti ja riskianalüüsi käigus tuleb arvesse võtta
kasutatava lõhkeaine tüüpi, omadusi ja käitlemise nõudeid, tekitatava plahvatuse iseloomu,
ohutuid distantse nii töötajate kui ka kõrvaliste isikute jaoks, lõhatavate pinnaste ja kivimite
omadusi jms. Lõhketöö projekti koostamisel tuleb lähtuda lõhkematerjaliseadusest 20 ja
lõhketöö projektile esitatavatest nõuetest . Lõhketöö projektist peab välja tulema PHEJ ohuala
21
suurus, mille ulatuses tuleb kinnisasja omanikke teavitada.
• Arvestades PHEJ pikka ehitusperioodi (sõltuvalt alternatiivist on ainuüksi maapealse alustarindi
ehitamise aeg eeldatavalt 9–12 aastat) ei ole otstarbekas ehitusperioodi alguses üheselt
kindlaks määrata PHEJ käitamiseks kasutatavaid seadmeid ja tehnilisi lahendusi.
Alternatiivenergeetika lahenduste areng maailmas toimub käesoleval ajal väga kiiresti ning
jaama sisseseade paigaldamise ajaks võib olla välja töötatud ja kasutusel oluliselt efektiivsemaid
ja väiksema keskkonnamõjuga lahendusi. Seetõttu tuleks kaaluda ehitusloa väljaandmist kahes
etapis: 1) maa-aluse ja maapealse veereservuaari ning šahtide rajamiseks; 2) jaama sisseseade
paigaldamiseks.
Hooldustööd ja avariiolukorras tegutsemise kava
• PHEJ süsteemi esmane täitmine kaevandusveega teha enne kaevanduse sulgemist, et
reservuaaridesse saaks suhteliselt heade vee seisundi kvaliteedinäitajatega kaevandusvesi. Suure
heljumisisalduse vältimiseks võtta vesi kaevanduse piirkonnast, kus ei toimu aktiivset
kaevandamistegevust, või kasutada selleks kaevanduse settebasseini puhastuse läbinud vett. PHEJ
järgmise suurhoolduse ajaks on kaevanduskäikudesse kogunenud vee kvaliteet eeldatavalt
stabiliseerunud (muutunud looduslähedaseks). See on oluline, sest ka edaspidi tuleb vahetusvesi
reservuaaridesse suletud kaevandusest (kas selleks spetsiaalselt rajatud pumpla kaudu või
ülevoolukaevudest) ja selle veekvaliteet on otseselt mõjutatud kaevandusvee (suletud kaevanduse
põhjaveekogumi vee) kvaliteedist.
• PHEJ käitamise perioodil on vaja teostada kogu kompleksi regulaarset hooldust. Tagamaks
hoolduse läbiviimist piisavalt kõrgel tasemel, tuleb korraldada vastavate erialaekspertide regulaarsed
kontrollkäigud. Selleks tuleb koostada kogu kompleksi rajatiste ja seadmete hooldustööde kava, mis
sisaldab loetelu tegevustest, mida nende inspekteerimiste ajal täpselt teha tuleb. Muuhulgas tuleb
hooldustööde käigus vajadusel korraldada maapealse ja maa-aluse veereservuaari puhastamine
setetest ning pindade töötlemine vastavalt vajadusele.
• Projekteerimise etapis tuleb muuhulgas hinnata riske, mis võivad põhjustada pragude
tekkimist veetihedaks muudetud maa-aluste süvendite või käikude seintesse ning seeläbi põhjavee
(suletud kaevanduse vee) sissevoolu suurenemist. Neid aspekte tuleb arvestada PHEJ hooldustööde
kava koostamisel.
• Juhul kui toimub suur vee sissevool maa-alusesse reservuaari, tuleb kaaluda järgnevate
meetmete kasutamist:
- sissevoolava vee väljapumpamine;
- kambrite sulgemine ajutiste veekindlate tõketega ;
- kambrite sulgemine statsionaarsete veekindlate tõketega.
• Avariiolukorras tegutsemise kava peab sisaldama ka meetmeid elanikele puhta joogivee
tagamiseks olukorras, kui piirkonna puurkaevud saavad avarii tagajärjel mõjutatud.
20
Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/130122011019
21
Elektrooniline Riigi Teataja – https://www.riigiteataja.ee/akt/12962191
22 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
• Kuna põhjavett puudutavad avariid võivad, sõltuvalt selle ulatusest, kaasa tuua negatiivset
keskkonnamõju, siis tuleb seda teemat täpsemalt käsitleda PHEJ maa-aluse osa projekteerimise
etapis läbiviidava keskkonnamõju hindamise käigus.
• Avariiolukorras tegutsemise kavaga on oluline rakendada tehnilisi lahendusi, mis tagavad
anoksilise olukorra tekkimise vältimise maa-aluses veehoidlas (vee võimalikult kiire
tagasipumpamine maapealsesse reservuaari või otse Rannapungerja jõkke). Kui selline olukord on
tekkinud, siis tuleb rakendada leevendusmeetmena väljapumbatava anoksilise vee aereerimist,
vajadusel seda aeglasemalt välja pumbates.
• Koostatava projektlahenduse põhjal tuleb anda tegevuskava (tehniliste meetmete kirjeldus)
kavandatava tegevuse katkestamise või lõpetamise puhuks. Nimetatud tegevuskava tuleb koostada
ja esitada otsustajale enne ehitusloa väljastamist.
Teavitustöö
• Jätkata Estonia PHEJ ehitamise ja käitamisega kavandatava tegevuse ja põhimõtete
tutvustamist kohalikule omavalitsusele ja piirkonna elanikele ka projekteerimise perioodil.
3.7. Liiklus ja parkimiskorraldus
Liikluskorralduse planeerimisel on arvestatud EVS 843:2016 „Linnatänavad“ normidega ning
Majandus ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maantee
projekteerimisnormid“ .
Juurdepääs planeeringualale on ette nähtud 13110 Väike-Pungerja-„Estonia“ kaevandus teelt läbi
Estonia tööstusala kinnistu.
Maapealse veereservuaari teenindamise juurdepääsuna ehitusaegselt ja ekspluatatsioonis
veereservuaari teenindamiseks on planeeringulahenduses ette nähtud veotee ning teenindustee piki
moodustatud pos nr 1 idapoolset krundi piiri, mille sõidutee laius on 7,0 meetrit lubatud sõidukiirusel
30 km/h (võimaldab läbipääsu kahesuunaliselt ka veoautodele). Alustarindil kulgeva teenindustee
pööretel arvestatud 16,5 m pikkuse raskeveoki pöörderaadiusega kiirusel 15 km/h.
Eeldatav liikluskoormus piirkonna teedel kasvab vähesel määral ja seda eelkõige just PHEJ
ehitusperioodil. Liikluskoormuse kasv ei ole aga sedavõrd mahukas, et nõuaks riigitee ristmiku
ümberehitust. Maapealse alustarindi rajamiseks, mis on kõige suurem kavandatav ehitusmaht,
kasutatakse valdavalt kaevandusest väljatavat aherainet ja vedu toimub mööda tööstusalal olevaid
siseteid. Ka PHEJ kasutusperioodil on jaamaga seotud liiklus väike, toimudes peamiselt objekti
hoolduse tarbeks.
Maanteeamet on väljastanud oma seisukoha ja ettepanekud 25.09.2018 kirjaga nr 15-2/18/41443-
2, millega on antud töös arvestatud:
• Maanteeamet ei võta endale kohustusi arendustegevusega seotud rajatiste väljaehitamiseks,
nt vajadusel riigitee ristmiku (ümber)ehitus.
Tulenevalt planeeringuga kavandatava tegevuse eesmärgist puudub vajadus rajada parkimiskohti.
3.8. Tehnovõrgud ja -rajatised
Planeeringualale jääb olemasolev elektriõhuliin 35-100kV.
Detailplaneeringuga antakse tehnovõrkude põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude täpne asukoht
määratakse ehitusprojekti koostamise käigus. Tehnovõrkude projekteerimisel tuleb arvestada kõigi
kavandatavate tegevuste jaoks trassikoridoride vajadusega.
Sademeveekanalisatsioon
23 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
Kuna alale suuri kõvakattega pindu ei planeerita, puudub vajadus vee kogumiseks ja juhtimiseks.
Võimaliku päikesepargi päikesepaneelid asetsevad tugipostidel/vaiadel, mille all on tagatud
sademevee imbumine pinnasesse.
3.9. Tuleohutuse tagamine
Tuleohutuse tagamiseks planeeringualal tuleb projekteerimisel lähtuda kehtivatest õigusaktidest.
Näha ette kohtkustutusseadmed PHEJ tehnosüsteemidele. Vajalik lahendus antakse projektiga,
lähtudes seadmete ja ruumilahenduse spetsiifikast. Lisaks on vajalik tagada automaatse
tulekahjusignalisatsiooni süsteem.
3.10. Servituutide seadmise vajadus
Detailplaneeringuga on tehtud ettepanekud servituutide seadmiseks. Servituudi vajadusega alad on
vaja seada tehnovõrkude paigaldamise, kasutamise ja hooldamise ning juurdepääsude tagamiseks.
Servituudi seadmise vajadus kaasneb veehaarde teenindamise juurdepääsuna planeeritud veoteel
ning teenindusteel piki moodustatud pos nr 1 idapoolset krundi piiri.
Servituudi seadmise vajadusega alad täpsustuvad tehnovõrkude asukohtade selgumisel
ehitusprojekti staadiumis.
3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Turvalisuse tagamise meetmete määramisel on lähtutud Eesti Vabariigi standardist EVS 809-1:2002
„Kuritegevuse ennetamine linnaplaneerimine ja arhitektuur. Osa 1: Linnaplaneerimine“.
Planeeritava ala turvalisuse tagamise meetmed:
• krundile on lubatud rajada piirdeaedu.
• projekteerimisel lahendada kinnistu valgustus vastavalt turvalisuse ja ohutuse nõuetele;
• kasutada vastupidavaid ja kvaliteetseid materjale (prügikastid, tõkkepuud, märgid,
valgustid);
• tagada ala turvalisus ka peale tööaja lõppu kasutades kaasaegset ja toimivat valvesüsteemi;
• hoida planeeritav ala korras
24 / 25
Alutaguse valla Estonia pump-hüdroelektrijaama detailplaneering
4. Planeeringu elluviimine
Kehtestatud detailplaneering on aluseks ehitusprojekti koostamisele.
Planeeringualale koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud vastavalt Eesti Vabariigis
kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale projekteerimistavale.
Planeeringu elluviimisega ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada,
et püstitatav hoone ja rajatised ei kahjustaks naaberkinnistute kasutamise võimalusi nii ehitamise
kui ka kasutamise käigus.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud hüvitab kinnistu igakordne omanik, kelle poolt
kahju põhjustanud tegevus lähtus.
PHEJ rajamiseks ja rajamisega kaasnevate/rajamisest tulenevate uuringute ja seire läbiviimise ja
rahastamise kohustus on arendajal22.
22
Arendaja kohustub rahastama vee-erikasutusloaga seotud täiendavate seirete vajaduse. Vt ka p.3.6.2 Põhjavee
seiremeetmed.
25 / 25
Alutaguse Vallavalitsus Teie 15.05.2020 nr 7-6/245-1
[email protected]
Tartu mnt 56 Meie 16.06.2020 nr 15-2/20/6384-5
Iisaku alevik, Alutaguse vald, 41101,
Ida-Viru maakond
Estonia pumphüdroelektrijaama (PHEJ)
detailplaneeringu ja KSH eelnõu
kooskõlastamine
Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Estonia pumphüdroelektrijaama (PHEJ)
detailplaneeringule (edaspidi planeering).
Planeeringuala hõlmab Ida-Viru maakonna Alutaguse valla Väike-Pungerja küla Puistangu
(katastritunnus 49802:002:0396) ja osaliselt Estonia tööstusala (katastritunnus 49802:002:0450)
kinnistuid; planeeringuala ei asu riigitee kaitsevööndis. Planeeringuga soovitakse luua eeldused
PHEJ rajamiseks elektritootmise ja Eesti elektrisüsteemi tasakaalustamise eesmärgil.
Maanteeamet on väljastanud oma arvamuse planeeringu koostamise kohta 25.09.2018 kirjaga nr
15-2/18/41443-2.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeametit menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad:
1. PHEJ_Seletuskiri_2020_27.04_puhas
2. 2019_0017_3_ pohijoonis
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Tuuli Tsahkna
58073001
[email protected]
2 (2)