dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
OtsusAvalik

Riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine

Maanteeamet · 17. juuni 2020
Viit
15-7/20/202
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Otsus
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-7 Keskkonnamõjude hindamise otsused
Toimik
15-7/2020
Vastutaja
Tiit Vunk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-720202 17.06.2020 Otsus.bdoc10434 KB

Sisu (failidest)

06.09.2018 /// Töö Nr 18003059 Tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478- 37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekt Keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 18003059 Tartu 2018 Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127 Martin Ruul Keskkonnaspetsialist Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 3 SISUKORD SISUKORD ................................................................................................................. 3 1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 11 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 15 5.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 16 5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 17 5.4. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 18 5.5. Müra ........................................................................................................... 18 5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................ 19 5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 20 5.8. Avariiolukorrad ja õnnetusjuhtumid ............................................................... 20 6. JÄRELDUS ........................................................................................................ 21 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 5 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti kooseisu. Projekti eesmärgiks on sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine projekteeritaval teelõigul. Projekteeritav lõik asub Tartu maakonnas, Kambja vallas (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnang on koostatud eskiisprojekti koostamise staadiumis, kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh joonised) seisuga juuli 2018. 6 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 1.1 Projektiga käsitletava tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu asukoht. Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 7 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või k ahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine . 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045 8 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajam ine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Samuti ei kuulu kavandatav tegevus VV määruses täpsustatud tegevuste hulka, mille kohta peaks andma eelhinnangu (tegemist ei ole tee rajamise ega laiendamisega.) Vaatamata sellele on Maanteeamet (kui otsustaja) vastavalt projekti Tehnilisele kirjeldusele näinud ette töö käigus ka KMH eelhinnangu koostamise. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalik e lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonn amõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 9 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Roadplan OÜ poolt Tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinna ngu sisu täpsustatud nõuded“ . 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 10 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Projekti eesmärgiks on sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine , mille saavutamiseks nähakse ette teekatte rekonstrueerimine projekteeritaval tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 lõigul. Projekteeritava lõigu kogupikkus on ca 6,58 km ja need asuvad Kambja valla territooriumil (vt joonis 1.1 peatükis 1). Projekteeritud on 9,0m laiune sõidutee alatest põhimaantee nr 2 ristmikust kuni Vana – Kuusteni. Sõiduraja laiuseks on projekteeritud 3,5 m ning kindlustatud tugipeenra laiuseks 1,0m. Teeregistri järgsed mahasõidud rekonstrueeritakse projekti käigus. Mahasõitudele, mis ristuvad kraavidega, lisatakse truubid. Sademeveed on juhitud olemasolevatesse kraavidesse, mille eesvoo luks on Porijõgi. Olemasolevad kraavid on ette nähtud puhastada vähemalt 100 m ulatuses risti tugimaanteega. Välja tuleb vahetada kõik olemasolevad tugimaanteega ristuvad truubi d. Vajadusel rajatakse uued kraavid (vajadus selgub põhiprojektis). Raadamine on projektiga ette nähtud vabaruumi piires ning puhastatavate kraavide osas. Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju hindamisega. Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 11 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projekteeritav Vana-Kuuste – Reola lõik paikneb Tartu maakonnas, Kambja vallas (vt joonist 1.1 peatükis 1). Põhimaantee 2 ja tugimaantee 61 ristmik ehitati 2015. aasta l, mille käigus paigaldati 4 cm tihedat asfaltbetoonkatet. Tugimaanteele 61 Põlva-Reola lõigule paigaldati tihe asfaltbetoon kate 1980. aastal. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal loendusandmete järgi oli tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 lõigul 3557 sõidukit ööpäevas, neist veoautod ja autobussid moodustasid 2% ja autorongid 5%. Projekteeritava lõigu naabruses on peamiselt põllumajanduslikus kasutuses olevad alad, vähem on metsamaad. Majapidamisi paikneb tee lähistel hajusalt. Km 34,26 juures ületab tugimaantee Porijõge (VEE1044400), mis on registreeritud lõhejõena. Porijões on maanteest vasakul pool, tee vahetus läheduses, registreeritud III kaitsekategooria liigi hink (Cobitis taenia) leiukoht (KLO9123382). Projekteeritava lõigu alguses asub tee lähistel (teele kõige lähemas punktis teest ca 30 m kaugusel) looduskaitse alune Vana-Kuuste mõisa park (KLO1200239). Vana-Kuuste mõisa park jääb ajaloomälestiste Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244) ja Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19. saj (reg nr 7194) ühise kaitsevööndi sisse, mis ulatub tee lähistele (ca 9 m kaugusel tee servast) – vt joonis 4.1. Lõigu km 36,08 – 36,24 asub tee paremal pool, ca 14-15 m kaugusel tee servast, arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 1 3051) – vt joonis 4.2. 12 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 4.1 Ajaloomälestiste Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244) ja Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19. saj (reg nr 7194) ühise kaitsevööndi (helesinine viirutus) paiknemine projekteeritava lõigu (punane punktiirjoon) suhtes. Maa-ameti avalik kaardirakendus 2018 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 13 Joonis 4.2 Arheoloogiamälestise Asulakoht (reg nr 13051) (sinine viirutus) paiknemine projekteeritava lõigu (punane punktiirjoon) suhtes. Maa-ameti avalik kaardirakendus 2018 Projekteeritaval alal asuvad maaparandusl ikud drenaažisüsteemid. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projektiala osaliselt looduslikult keskmiselt kaitstud ja osaliselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Keskkonnaregistri andmetel asub km 34,71 teest vasakul pool, ca 30 m kaugusel tee servast puurkaev (PRK0007487) olmevee saamiseks. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatub tee peale – vt joonis 4.3. Esmasel vaatlusel tundub, et registri andmed on ebatäpsed ning antud asukohas (keset põldu) kaevu siiski ei pai kne. Tõenäoliselt asub kaev ca 67 m lääne suunas hoonete kompleki keskel. Sellisel juhul asuks kaev ca 69 m kaugusel tee servast ning kaevu sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatuks. 14 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Joonis 4.3 Puurkaevu PRK0007487 registri kohane asukoht (punasega) ja sanitaarkaitseala (kollasega) paiknemine tee suhtes. Kaevu tõenäoline tegelik asukoht on märgitud lilla ringiga. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 13.04.2018 Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ 4 kohaselt on projekteeritaval lõigul registreeritud 3 ohtlikku lõiku: Km 33,6 – 34,4 on registreeritud 12 õnnetust metsloomadega, sh 8 õnnetust metskitsedega, 1 õnnetus põdraga ning üks õnnetus metsseaga ; Km 34,6 – 34,7 on registreeritud 4 õnnetust metsloomadega, sh 3 õnnetust metskitsedega; Km 35,8 – 36,3 on registreeritud 7 õnnetust metsloomadega, sh 6 õnnetust metskitsedega ja 1 õnnetus põdraga. 4 http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7e b54 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 15 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte projekti osaks oleval maanteel toimuva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevusteta. Projektiga parandatakse liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski vähendamise ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mil le puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 5 projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Tartu maakonnaplaneering 2030+ 6 kohaselt (eelhinnangus on lähtutud maakonnaplaneeringust, kui kõige uuemast planeeringust, mis käsitleb muuhulgas ka piirkonna rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike temaatikat, kaasajastab nende kasutustingimusi ning korrigeerib struktuuri) asub projekteeritav tugimaantee 61 rohelise võrgustiku alal lõigu algusest kuni km 34,6. Projektiga olemasoleva T61 teetammi oluliselt ei laiendata ega tõsteta ning ei kavandata ka tee tarastamist, mistõttu tee rekonstrueerimine ei suurenda olemasolevat barjääri oluliselt ega too endaga kaasa olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku toimimisele , võrreldes olemasoleva olukorraga. Vastavalt maakonnaplaneeringule asub km 36,1 – 36,9 tugimaanteest nr 61 paremal pool ka väärtuslik maastik. Kuna projektiga nähakse ette o lemasoleva tee rekonstrueerimist, siis ei ole põhjust eeldada olulise mõju ilmnemist väärtuslikule maastikule. 5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju. 6 Kehtestatud riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130 16 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang Projekti tulemusel ei halvendata oluliselt juurdepääsuvõimalusi maaüksustele ning uusi alasid olulisel määral ei hõivata, mistõttu oluline ebas oodne mõju maakasutusele puudub. 5.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Keskkonnaregistri andmetel asub km 34,71 teest vasakul pool, ca 30 m kaugusel tee servast puurkaev (PRK0007487) olmevee saamiseks. Vastavalt registri andmetele ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala tee peale (vt joonis 4.3 peatükis 4). Esmasel vaatlusel tundub, et registri andmed on ebatäpsed ning antud asukohas (keset põldu) kaevu siiski ei paikne. Tõenäoliselt asub kaev ca 67 m lääne suunas hoonete kompleki keskel. Sellisel juhul asuks kaev ca 69 m kaugusel tees servast ning kaevu sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatuks. Projekti käigus tuleks kaevu täpne asukoht ning sanitaarkaitseala paiknemine kindlaks teha, et ei tekiks konflikti puurkaevu sanitaarkaitsealaga. Km 34,26 juures ületab tugimaantee Porijõge (VEE1044400). Vastavalt looduskaitseseadusele on Porijõe piiranguvöönd 100 m ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m ning vastavalt veeseadusele on veekaitsevöönd 10 m. Projektlahenduse koostamisel ja projekti ellu viimisel tuleb järgida nimetatud vöön dites kehtivaid piiranguid. Porijõe silla rekonstrueerimist projektiga ette ei nähta. Küll aga on ette nähtud puhastada olemasolevad kraavid. Välja tuleb vahetada ka kõik olemasolevad tugimaanteega ristuvad truubid. Porijõe läheduses tööde teostamisel tuleb jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne, selleks kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil). Vooluveekogudel truupide vahetamine (ja uute rajamine) tuleks võimalusel aj astada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule. Veekogude sängis tööde teostamiseks on vajalik taotleda vee -erikasutusluba. Sademeveed juhitakse olemasolevatesse või rajatavatesse kraavidesse (uute kraavide täpne vajadus selgub põhiprojektis), eesvooluks on Porijõgi. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge. Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Li iklusummikute ja paljude pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus. Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linn asisestel teedel tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega (tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis - ja ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi). Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 17 Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine p iirmäärasid ei ole ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 7 Eeltulenevast võib järeldada, et projekteeritaval teelõigul on liiklus on piisavalt väike ning seetõttu on saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sade mevees madal ning seda on ohutu suunata teekraavidesse ja nende kaudu Porijõkke. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projekteeritav lõik osaliselt looduslikult keskmiselt kaitstud ja osaliselt suht eliselt kaitstud põhjaveega aladel. Vaatamata sellele on oluline vältida reostuse sattumist pinnasesse või veekeskkonda. Ehitustegevuse ajal on vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel ja vähemalt 50 m kaugusel Porijõest ja kaevudest. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Projektiala läheduses asub mitmeid maaparandusehitisi. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist ning vastavalt maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3 tuleb valminud projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga. 5.3. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE Km 34,26 juures ületab tugimaantee Porijõge (VEE1044400), mis on registreeritud lõhejõena. Porijões on maanteest vasakul pool, tee vahetus läheduses, registreeritud III kaitsekategooria liigi hink (Cobitis taenia) leiukoht (KLO9123382). Porijõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikade nimistusse 8, milles on vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Kavandatava tegevusega ei nähta ette tegevusi (sh ei rekonstrueerita Porijõe silda), mis võiksid põhjustada olulisi muutusi veekogu hüdroloogilises režiimis või looduslikus sängis. Jõe ning hingi leiukoha kvaliteedi säiltamiseks tuleb vältida heljumi ja saasteainete sattumist Porijõkke. Selleks tuleb järgida peatükis 5.2 toodud meetmeid. Projekteeritava lõigu alguses asub tee lähistel (teele kõige lähemas punktis teest ca 30 m kaugusel) Vana-Kuuste mõisa park (KLO1200239). Vastavalt Vabariigi Valitsuse 3. märtsi 2006. a määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse - eeskiri” on parkide kaitse eesmärk ajalooliselt kujun enud planeeringu, dendroloogiliselt, kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning 7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas 8 https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022 18 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja arendamise suunamisega. Teetööde piirkond asub pargi piirist piisavalt kaugel ning ei ole põhjust eeldada olulise negatiivse mõju avaldumist Vana-Kuuste mõisa pargile. 5.4. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE Tugimaantee 61 projekteeritava lõigu alguse läheduses asuvad ajaloomälestis Vana- Kuuste mõisahoone (reg nr 4244) ja Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19. saj (reg nr 7194), mille ühine kaitsevöönd ulatub ca 9 m kaugusel tee servast – vt joonis 4.1 peatükis 4. Lõigu km 36,08 – 36,24 asub tee paremal pool, ca 14-15 m kaugusel tee servast, arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 13051) – vt joonis 4.2 peatükis 4. Muinsuskaitseseaduse § 25 lg kohaselt moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50 meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kuna Asulakoha (reg nr 13051) puhul kaitsevööndi ulatust muudetud ei ole, siis ulatub see projekteeritava maantee peale. Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee rekonstrueerimine) ei ole põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist nimetatud kultuuriväärtustele. Aga vastavalt Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kes vajadusel seab projektile vajalikud tingimused. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. 5.5. MÜRA Projektiga käsitletava maantee ääres paikneb asustus hajusalt, aga mõned majapidamised jäävad teele võrdlemisi lähedale (näit. teele lähim majapidamine kinnistul 28201:001:0197 asub ca 12 m kaugusel olemasolevast teest; kinnistul 28204:004:0062 paikneb elumaja ca 18 m kaugusel teest jne). Käesoleva eelhinnangu käigus teostati modelleerimistarkvaraga SoundPLAN 8.0 esialgsed lihtsustatud müraarvutused, võttes arvesse olemasolevat liiklussagedust projekteeritaval lõigul. Vastavalt arvutuste tulemusele ületatakse hoonete teepoolse külje piirväärtus 65 dB ca 15-20 m kaugusel teest. Seega võib teele lähimate eluhoonete puhul olla maanteemüra piirväärtus ületatud juba praegu, o lenevalt liiklusprognoosist võivad müratasemed tulevikus ka suureneda . Projektist tulenevalt olemasolev müraolukord tee lähistel asuvate majapidamiste juures ei muutu, kuna tee rekonstrueeritakse olemasolevas mahus ja asukohas. Seega käesoleval projektil kirjeldatud müraolukorrale olulist m õju pole. Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 19 Atmosfääriõhu kaitse seadus § 56 sätestab müra normtasemed väl isõhus leviva mürale. Normtasemete arvväärtused mürale kehtestab keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“. Müraallika valdaja (mh maantee omanik) koostab ning esit ab vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadus § 64 -le Terviseametile ja Keskkonnaministeeriumile teadmiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava piirnorme ületavate olukordade kohta. Välisõhu strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava läbivaatamise, vajaduse korral muutmise ning Terviseametile ja Keskkonnaministeeriumile esitamise korraldab strateegilise mürakaardi koostaja (sh Maanteeamet) vähemalt iga viie aasta järel. Maanteeamet lähtub maanteelt tuleneva müra leevendamisel välisõhu strateegilisest mürakaardist 9 , mille eesmärk on anda ülevaate müratasemetest, mida põhjustab maanteeliiklus lõikudel liiklussagedusega üle kolme miljoni sõidukiga aastas (ööpäevane keskmine liiklussagedus 8200 sõidukit). Strateegilise mürakaardi alusel on koostatud välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava 10. Tegevuskavas lähtutakse välisõhu strateegilise mürakaardi selgunud liiklusmüra normtasemeid ületanud olukordadest, mis seatakse prioriteetsuse järjekorda. Tegevuskava käsitleb ühtekokku 238 normatiive ületavat olukorda ning nende leevendamiseks kulub „Riigimaanteede teehoiukavas aastateks 2014 -2020“ määratud vahendeid arvesse võttes üle 10-15 aasta. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine. Teiste, alla kolme miljoniliste teelõikude müraolukordade leevendamisega on Maanteeametil võimalik tegelema hakata alles siis, kui esmatähtsad olukorrad on lahendatud. Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal loendusandmete järgi oli tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 lõigul 3557 sõidukit ööpäevas, mistõttu antud lõik ei kvalifitseeru esmatähtsate lahendamist vajavate olukordade hulka. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehi tustöid teostada päevasel ajal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 5.6. ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega ning tee läheduses asuvate majapidamiste territooriumil piirväärtuse ületamist ette näha ei ole. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärsetele territooriumitele, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 9 https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017 10 https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-tegevuskava- maanteeloikudes-mida 20 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonn amõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. 5.8. AVARIIOLUKORRAD JA ÕNNETUSJUHTUMID Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maantee d ja loomaohtlikkus“ 11 kohaselt on projekteeritaval tugimaantee 61 lõigul registreeritud 3 ohtlikku lõiku: Km 33,6 – 34,4 on registreeritud 12 õnnetust metsloomadega, sh 8 õnnetust metskitsedega, 1 õnnetus põdraga ning üks õnnetus metsseaga. Km 34,6 – 34,7 on registreeritud 4 õnnetust metsloomadega, sh 3 õnnetust metskitsedega. Km 35,8 – 36,3 on registreeritud 7 õnnetust metsloomadega, sh 6 õnnetust metskitsedega ja 1 õnnetus põdraga. Kuna tegemist on mõõduka liikluskoormusega teega, siis ei ole põhjendatud täiendavate kapitaalsete erimeetmete (nt ulukiaiad) rakendamist. Projektiga kavandatavatel tegevustel loomapopulatsioonidele oluline mõju puudub. Küll aga võib, tulenevalt liiklusohutusest, kaaluda loomade kohta hoiatavate liiklusmärkide kasutamist (eelkõige tugimaantee 61 lõigul km 33,6 – 34,4, kus on õnnetusi kõige rohkem juhtunud), et loomaõnnetuste tõenäosust tulevikus vähendada. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaoluk ordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 11 http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6 d4894a6ea1dcf3c736f7e b54 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 21 6. JÄRELDUS Tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav, et projektlahendus arvestab järgmiste asjaoludega ning rakendab all kirjeldatud meetmeid: Keskkonnaregistri andmetel asub km 34,71 teest vasakul pool, ca 30 m kaugusel tee servast puurkaev (PRK0007487) olmevee saamiseks. Vastavalt registri andmetele ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala tee peale (vt joonis 4.3 peatükis 4). Esmasel vaatlusel tundub, et registri andmed on ebatäpsed ning antud asukohas (keset põldu) kaevu siiski ei paikne. Tõenäoliselt asub kaev ca 67 m lääne suunas hoonete kompleki keskel. Sellisel juhul asuks kaev ca 69 m kaugusel tees servast ning kaevu sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatuks. Projekti käigus tuleks kaevu täpne asukoht ning sanitaarkaitseala paikne mine kindlaks teha, et ei tekiks konflikti puurkaevu sanitaarkaitsealaga. Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist ning vastavalt maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3 tuleb valminud projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga. Vastavalt Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kes vajadusel seab projektile vajalikud tingimused. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Kaaluda tuleks loomade kohta hoiatavate liiklusmärkide kasutamist ohtlikel lõikudel (vt ptk 5.8). Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks on vajalik järgida alljärgnevaid põhimõtteid: Veekogude sängis tööde teostamiseks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba. Porijõe läheduses tööde teostamisel tuleb jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne, selleks kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil). Vooluveekogudel truupide vahetamine (ja uute rajamine) tuleks võimalusel ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule. Ehitustegevuse ajal on vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel ja vähemalt 50 m kaugusel Porijõest ja kaevudest. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul 22 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Kortermajade ja kooli läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärsetele territooriumitele, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekki vad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul va stavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. W S 53 N E 14 Teeregistri järgne mahasõit. Rekonstrueeritakse. PK 33 13 7+ 00 Nimi: Vana-Kuuste mõisahoone Reg. nr: 4244 PK Liik: Juhuleid 33 Koha ID: 12813 6+ 00 Kraavi puhastamine. Eesvooluks 11 läbi maaparandussüsteemide PK Nimetus: Kabeli/kirikuase Porijõgi. 33 34 Liik: Kabeli/kirikuase 5+ 13 00 12 Koha ID: 2928 Kraavi puhastamine. Teeregistri järgne mahasõit. Eesvooluks Porijõgi. PK Rekonstrueeritakse. 33 a 4+ 541 ste Olemasolev truup 51 00 Kuu D=1,0m 12 Nimi: Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19. saj. Reg. nr: 7194 Teeregistri järgne mahasõit. 52 PK 33 Rekonstrueeritakse. 3+0 Teeregistri järgne mahasõit. Teeregistri järgne mahasõit. 0 Rekonstrueeritakse. Rekonstrueeritakse. 50 1 Teeregistri järgne mahasõit. Likvideeritakse. 35 Teeregistri järgne mahasõit. Olemasolev truup Olemasolev truup Uus mahasõit kinnistute Naritse ja Metsanurga piirile. 49 36 37 Rekonstrueeritakse. D=1,5m 10 PK 2 D=1,0m Olemasolev truup 11 33 38 Olemasolev truup D=1,0m 2+ 39 D=1,0m 00 1 40 Teeregistri järgne mahasõit. 47 48 10 Rekonstrueeritakse. PK Olemasolev truup 41 33 2 42 PK D=1,0m 1+ 00 3 46 541a 05+ 3 43 9 Kuuste 00 PK PK 44 8 330 306 4 9 +0 541a +00 PK 3 45 0 5 Reola Gaas PK 07+0 6 PK 30 329 8 0 +00 PK 309+ 8+00 7 PK PK 310+00 Teeregistri järgne mahasõit. 328 PK 311+00 Teeregistri järgne mahasõit. Rekonstrueeritakse. 7 PK 312+00 00 6 +00 Rekonstrueeritakse. 3 PK PK 313+00 4 PK 314+ Geo. punkt nr 327 845 PK 315+ +00 PK 3 541a PK 316+ Reola Gaas 00 PK 317+ 5 2 6+00 00 PK 325 PK 318+ 00 PK 324+ PK 319+0 00 PK 323+00 PK 320+00 +00 PK 322+00 PK 321+00 00 00 0 Tellija Töö nimetus Töö nr Teeregistri järgne mahasõit. Tugimaantee 61 Vana-Kuuste - Reola lõigu Rekonstrueeritakse. rekonstrueerimise projekt - Tee nr 61 18042/1 Reg kood: 12432118 Tiigi 78, 50410 Tartu Teelise 4 Tel +372 5567 1983 10916 Tallinn Joonise nimetus Joonise nr [email protected] [email protected] www.roadplan.ee www.mnt.ee Projektijuht Indrek Oden Üldskeem 1 1.3 Projekteerija Priidu Kooskora Staadium Mõõtkava Kuupäev Projekteerija Silver Kuum Põhiprojekt 1:4000 21.10.2019 - - Olemasolev truup Teeregistri järgne mahasõit. Nimi: Uhti II asulakoht W 541a D=1,5m Rekonstrueeritakse. Liik: Asulakoht Kraavi puhastamine. Eesvooluks Porijõgi. S Koha ID: 2868 Olemasolev truup 64 D=1,5m 63 N 20 65 E 62 21 Teeregistri järgne mahasõit. 24 Teeregistri järgne mahasõit. Rekonstrueeritakse. 22 Rekonstrueeritakse. 60 19 23 25 66 61 26 Puurkaevu Nimi: Uhti IV asulakoht sanitaarkaitsevöönd - 50m 22 Liik: Asulakoht Koha ID: 10976 17 541a 27 67 Projekteeritav mahasõit Teeregistri järgne mahasõit. Nimi: Uhti III asulakoht 44 ga 0+ va 37 sole 0+ 34 PK ma 37 28 Rekonstrueeritakse. Liik: Asulakoht 4 - ole +3 ine pii rP K Teeregistri järgne mahasõit. 7 30 viim de 18 Koha ID: 10377 K u t ö ö P kk us Rekonstrueeritakse. 23 Olemasolev truup Olemasolev truup Ko e-e hit PK 353+00 Te 21 PK 352+00 D=1,5m PK 354+ D=1,5m 74 PK 3 59 24 68 PK 3 PK 37 51+0 PK 55+0 00 69 0+ P 20 8 K 2 350 73 0 19 356 0 72 71 +00 PK Kraavi puhastamine. +00 Eesvooluks Porijõgi. Kraavi puhastamine. P 70 33 PK 34 K Geo. punkt nr Eesvooluks Porijõgi. 27 37 9+0 3 Teeregistri järgne mahasõit. 0+ 57+ Teeregistri järgne mahasõit. PK 94200 29 16 00 0 Rekonstrueeritakse. Rekonstrueeritakse. 00 348 Te 25 54 em PK 58 eis tri +00 26 3 Te PK 1a em 54 58+ e ist ri 18 31 347 00 1a Teeregistri järgne mahasõit. P +00 Rekonstrueeritakse. K 30 PK 32 3 PK Teeregistri järgne mahasõit. 59+ 57 Teeregistri järgne mahasõit. 346 Rekonstrueeritakse. 369 00 Rekonstrueeritakse. PK + +00 00 36 Nimi: Asulakoht PK 0+0 PK 368 56 Reg. nr: 13051 3 15 PK 36 45+ PK 367+00 0 17 PK 366+00 00 PK 365+00 PK 362+00 PK 364+00 +00 PK 1+00 PK 363+00 Teeregistri järgne mahasõit. Likvideeritakse. 34 Uus mahasõit kinnistute Jalaka ja Õunapuu piirile. 4+ 00 54 14 Kraavi puhastamine. PK Teeregistri järgne mahasõit. Eesvooluks Porijõgi. 34 Kraavi puhastamine. Rekonstrueeritakse. 3+ Eesvooluks Porijõgi. 00 16 Puurkaevu PK sanitaarkaitsevöönd - 50m Teeregistri järgne mahasõit. 55 34 Rekonstrueeritakse. 2+ 00 Teeregistri järgne mahasõit. PK Rekonstrueeritakse. 34 15 1+ 00 PK 34 0+ 00 PK 33 9+ 00 PK 53 33 8+ Tellija Töö nimetus Töö nr 00 14 Tugimaantee 61 Vana-Kuuste - Reola lõigu rekonstrueerimise projekt - Tee nr 61 18042/1 Reg kood: 12432118 PK Tiigi 78, 50410 Tartu Teelise 4 33 Tel +372 5567 1983 7+ 10916 Tallinn Joonise nimetus Joonise nr 00 [email protected] [email protected] www.roadplan.ee www.mnt.ee Projektijuht Indrek Oden Üldskeem 2 1.4 13 PK Projekteerija Priidu Kooskora leid 33 Liik: Juhu 13 6+ Projekteerija Silver Kuum Staadium Mõõtkava Kuupäev Koha ID: 128 00 Põhiprojekt - - 1:4000 21.10.2019 OTSUS 17.06.2020 nr 15-7/20/202 Riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola lõigu rekonstrueerimiseks. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse. Projekti eesmärgiks on riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola lõigu sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine. Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõike 2 kohaselt otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 1) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud algatamata Maanteeameti 19.10.2018. a otsusega nr 15-7/18/308 projekteerimistingimuste andmise menetluses. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015. a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustan: 1. Jätta algatamata riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 2. Rakendada negatiivse mõju vältimiseks ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid: 2 2.1.Veekogude sängis tööde teostamiseks on vaja taotleda veeluba. 2.2.Porijõe läheduses tööde teostamisel tuleb jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne, selleks kasutada sobivaid töövõtteid (nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil). 2.3.Vooluveekogudel truupide vahetamine (ja uute rajamine) tuleb ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule. 2.4.Ehitustegevuse ajal on vaja tagada, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel ja vähemalt 50 m kaugusel Porijõest ja kaevudest. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. 2.5.Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile. 2.6.Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Kortermajade ja kooli läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärsetele territooriumitele, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 2.7.Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ tulenevate nõuetega. 2.8.Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla keskkonnale ohtlikud. 3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine. 4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Tiit Vunkil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates. Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Villu Lükk juhataja keskkonnatalitus 3 Lisad: Lisa 1. T61 km 30,478-37,059 lõigu KMH eelhinnang_06-09-18 Lisa 2. Vana-Kuuste-Reola Üldskeem 1 Lisa 3. Vana-Kuuste-Reola Üldskeem 2
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel