06.09.2018 /// Töö Nr 18003059
Tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-
37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu
eskiisprojekt
Keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 18003059 Tartu 2018
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, KMH litsents KMH0127
Martin Ruul
Keskkonnaspetsialist
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 3
SISUKORD
SISUKORD ................................................................................................................. 3
1. SISSEJUHATUS .................................................................................................. 5
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID .......................................................... 7
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 10
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ......................................... 11
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15
5.1. Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................... 15
5.2. Mõju põhja- ja pinnaveele ............................................................................ 16
5.3. Mõju kaitstavatele loodusobjektidele ............................................................ 17
5.4. Mõju kultuuriväärtustele ............................................................................... 18
5.5. Müra ........................................................................................................... 18
5.6. Õhukvaliteet ................................................................................................ 19
5.7. Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ........................ 20
5.8. Avariiolukorrad ja õnnetusjuhtumid ............................................................... 20
6. JÄRELDUS ........................................................................................................ 21
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 5
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon tugimaantee 61 Põlva-Reola km
30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti kooseisu.
Projekti eesmärgiks on sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine
projekteeritaval teelõigul.
Projekteeritav lõik asub Tartu maakonnas, Kambja vallas (vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodsat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH)
algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat
aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Eelhinnang on koostatud eskiisprojekti koostamise staadiumis, kavandatava tegevuse
kirjeldamisel on aluseks võetud projekteerija poolt edastatud projekti materjalid
(sh joonised) seisuga juuli 2018.
6 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
Joonis 1.1 Projektiga käsitletava tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva
Vana-Kuuste - Reola lõigu asukoht.
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 7
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et
sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või k ahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga teeks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka,
peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine .
1 https://www.riigiteataja.ee/akt/104072017045
8 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille korral
tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2.
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade,
ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja
jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajam ine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Samuti ei kuulu
kavandatav tegevus VV määruses täpsustatud tegevuste hulka, mille kohta peaks andma
eelhinnangu (tegemist ei ole tee rajamise ega laiendamisega.)
Vaatamata sellele on Maanteeamet (kui otsustaja) vastavalt projekti Tehnilisele
kirjeldusele näinud ette töö käigus ka KMH eelhinnangu koostamise.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalik e
lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonn amõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud
nõuetest;
2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 9
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamisel peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes
21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab
otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Roadplan OÜ poolt Tugimaantee 61 Põlva-Reola km
30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti koosseisus ning seda on
otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise
vajalikkuse hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinna ngu sisu täpsustatud nõuded“ .
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
10 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Projekti eesmärgiks on sõidumugavuse ja liiklusohutuse taseme tõstmine , mille
saavutamiseks nähakse ette teekatte rekonstrueerimine projekteeritaval tugimaantee 61
Põlva-Reola km 30,478-37,059 lõigul.
Projekteeritava lõigu kogupikkus on ca 6,58 km ja need asuvad Kambja valla territooriumil
(vt joonis 1.1 peatükis 1).
Projekteeritud on 9,0m laiune sõidutee alatest põhimaantee nr 2 ristmikust kuni Vana –
Kuusteni. Sõiduraja laiuseks on projekteeritud 3,5 m ning kindlustatud tugipeenra
laiuseks 1,0m. Teeregistri järgsed mahasõidud rekonstrueeritakse projekti käigus.
Mahasõitudele, mis ristuvad kraavidega, lisatakse truubid.
Sademeveed on juhitud olemasolevatesse kraavidesse, mille eesvoo luks on Porijõgi.
Olemasolevad kraavid on ette nähtud puhastada vähemalt 100 m ulatuses risti
tugimaanteega. Välja tuleb vahetada kõik olemasolevad tugimaanteega ristuvad truubi d.
Vajadusel rajatakse uued kraavid (vajadus selgub põhiprojektis).
Raadamine on projektiga ette nähtud vabaruumi piires ning puhastatavate kraavide osas.
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, millede avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade
kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid.
Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid.
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette.
Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade
aladele.
Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole.
Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel.
Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile kirjeldatud detailsemalt peatükis 5, koos mõju
hindamisega.
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 11
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projekteeritav Vana-Kuuste – Reola lõik paikneb Tartu maakonnas, Kambja vallas
(vt joonist 1.1 peatükis 1).
Põhimaantee 2 ja tugimaantee 61 ristmik ehitati 2015. aasta l, mille käigus paigaldati 4 cm
tihedat asfaltbetoonkatet.
Tugimaanteele 61 Põlva-Reola lõigule paigaldati tihe asfaltbetoon kate 1980. aastal.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal loendusandmete järgi oli
tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 lõigul 3557 sõidukit ööpäevas, neist
veoautod ja autobussid moodustasid 2% ja autorongid 5%.
Projekteeritava lõigu naabruses on peamiselt põllumajanduslikus kasutuses olevad alad,
vähem on metsamaad. Majapidamisi paikneb tee lähistel hajusalt.
Km 34,26 juures ületab tugimaantee Porijõge (VEE1044400), mis on registreeritud
lõhejõena. Porijões on maanteest vasakul pool, tee vahetus läheduses, registreeritud
III kaitsekategooria liigi hink (Cobitis taenia) leiukoht (KLO9123382).
Projekteeritava lõigu alguses asub tee lähistel (teele kõige lähemas punktis teest ca 30 m
kaugusel) looduskaitse alune Vana-Kuuste mõisa park (KLO1200239).
Vana-Kuuste mõisa park jääb ajaloomälestiste Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244) ja
Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19. saj (reg nr 7194) ühise kaitsevööndi sisse, mis ulatub
tee lähistele (ca 9 m kaugusel tee servast) – vt joonis 4.1.
Lõigu km 36,08 – 36,24 asub tee paremal pool, ca 14-15 m kaugusel tee servast,
arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 1 3051) – vt joonis 4.2.
12 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
Joonis 4.1 Ajaloomälestiste Vana-Kuuste mõisahoone (reg nr 4244) ja Vana-Kuuste valla
kohtumaja, 19. saj (reg nr 7194) ühise kaitsevööndi (helesinine viirutus) paiknemine
projekteeritava lõigu (punane punktiirjoon) suhtes. Maa-ameti avalik kaardirakendus 2018
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 13
Joonis 4.2 Arheoloogiamälestise Asulakoht (reg nr 13051) (sinine viirutus) paiknemine
projekteeritava lõigu (punane punktiirjoon) suhtes. Maa-ameti avalik kaardirakendus 2018
Projekteeritaval alal asuvad maaparandusl ikud drenaažisüsteemid.
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb
projektiala osaliselt looduslikult keskmiselt kaitstud ja osaliselt suhteliselt kaitstud
põhjaveega alal.
Keskkonnaregistri andmetel asub km 34,71 teest vasakul pool, ca 30 m kaugusel tee
servast puurkaev (PRK0007487) olmevee saamiseks. Puurkaevu sanitaarkaitseala ulatub
tee peale – vt joonis 4.3. Esmasel vaatlusel tundub, et registri andmed on ebatäpsed ning
antud asukohas (keset põldu) kaevu siiski ei pai kne. Tõenäoliselt asub kaev ca 67 m
lääne suunas hoonete kompleki keskel. Sellisel juhul asuks kaev ca 69 m kaugusel tee
servast ning kaevu sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatuks.
14 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
Joonis 4.3 Puurkaevu PRK0007487 registri kohane asukoht (punasega) ja
sanitaarkaitseala (kollasega) paiknemine tee suhtes. Kaevu tõenäoline tegelik asukoht
on märgitud lilla ringiga. Keskkonnaregistri andmebaas seisuga 13.04.2018
Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ 4 kohaselt on
projekteeritaval lõigul registreeritud 3 ohtlikku lõiku:
Km 33,6 – 34,4 on registreeritud 12 õnnetust metsloomadega, sh 8 õnnetust
metskitsedega, 1 õnnetus põdraga ning üks õnnetus metsseaga ;
Km 34,6 – 34,7 on registreeritud 4 õnnetust metsloomadega, sh 3 õnnetust
metskitsedega;
Km 35,8 – 36,3 on registreeritud 7 õnnetust metsloomadega, sh 6 õnnetust
metskitsedega ja 1 õnnetus põdraga.
4
http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6d4894a6ea1dcf3c736f7e
b54
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 15
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS,
HINNANG MÕJU OLULISUSELE
Tuleb välja tuua, et käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava
tegevuse (tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola
lõigu eskiisprojekt) võimalikku keskkonnamõju, mitte projekti osaks oleval maanteel
toimuva liikluse mõju. Kuna on tegemist juba olemasoleva teega, toimuks liiklus antud
alal ka ilma projektiga kavandatava tegevusteta. Projektiga parandatakse
liiklemistingimusi ja liiklusohutust ning seetõttu on projektil läbi õnnetuse riski
vähendamise ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mil le puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kestust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju 5 projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1. KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE
STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU
MAAKASUTUSELE
Tartu maakonnaplaneering 2030+ 6 kohaselt (eelhinnangus on lähtutud
maakonnaplaneeringust, kui kõige uuemast planeeringust, mis käsitleb muuhulgas ka
piirkonna rohelise võrgustiku ja väärtuslike maastike temaatikat, kaasajastab nende
kasutustingimusi ning korrigeerib struktuuri) asub projekteeritav tugimaantee 61 rohelise
võrgustiku alal lõigu algusest kuni km 34,6.
Projektiga olemasoleva T61 teetammi oluliselt ei laiendata ega tõsteta ning ei kavandata
ka tee tarastamist, mistõttu tee rekonstrueerimine ei suurenda olemasolevat barjääri
oluliselt ega too endaga kaasa olulist ebasoodsat mõju rohevõrgustiku toimimisele ,
võrreldes olemasoleva olukorraga.
Vastavalt maakonnaplaneeringule asub km 36,1 – 36,9 tugimaanteest nr 61 paremal pool
ka väärtuslik maastik. Kuna projektiga nähakse ette o lemasoleva tee rekonstrueerimist,
siis ei ole põhjust eeldada olulise mõju ilmnemist väärtuslikule maastikule.
5 Vastavalt KeHJS mõistetakse siinkohal riigipiiri ülest mõju.
6 Kehtestatud riigihalduse ministri 16.07.2018 käskkirjaga nr 1.1-4/130
16 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
Projekti tulemusel ei halvendata oluliselt juurdepääsuvõimalusi maaüksustele ning uusi
alasid olulisel määral ei hõivata, mistõttu oluline ebas oodne mõju maakasutusele puudub.
5.2. MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Keskkonnaregistri andmetel asub km 34,71 teest vasakul pool, ca 30 m kaugusel tee
servast puurkaev (PRK0007487) olmevee saamiseks. Vastavalt registri andmetele ulatub
puurkaevu sanitaarkaitseala tee peale (vt joonis 4.3 peatükis 4). Esmasel vaatlusel
tundub, et registri andmed on ebatäpsed ning antud asukohas (keset põldu) kaevu siiski
ei paikne. Tõenäoliselt asub kaev ca 67 m lääne suunas hoonete kompleki keskel. Sellisel
juhul asuks kaev ca 69 m kaugusel tees servast ning kaevu sanitaarkaitseala teetööde
alale ei ulatuks. Projekti käigus tuleks kaevu täpne asukoht ning sanitaarkaitseala
paiknemine kindlaks teha, et ei tekiks konflikti puurkaevu sanitaarkaitsealaga.
Km 34,26 juures ületab tugimaantee Porijõge (VEE1044400). Vastavalt
looduskaitseseadusele on Porijõe piiranguvöönd 100 m ja kalda ehituskeeluvöönd 50 m
ning vastavalt veeseadusele on veekaitsevöönd 10 m. Projektlahenduse koostamisel ja
projekti ellu viimisel tuleb järgida nimetatud vöön dites kehtivaid piiranguid.
Porijõe silla rekonstrueerimist projektiga ette ei nähta. Küll aga on ette nähtud puhastada
olemasolevad kraavid. Välja tuleb vahetada ka kõik olemasolevad tugimaanteega
ristuvad truubid.
Porijõe läheduses tööde teostamisel tuleb jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning
ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne, selleks kasutada sobivaid töövõtteid
(nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil).
Vooluveekogudel truupide vahetamine (ja uute rajamine) tuleks võimalusel aj astada
suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik heljumi
sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekogule ja
vee-elustikule.
Veekogude sängis tööde teostamiseks on vajalik taotleda vee -erikasutusluba.
Sademeveed juhitakse olemasolevatesse või rajatavatesse kraavidesse (uute kraavide
täpne vajadus selgub põhiprojektis), eesvooluks on Porijõgi.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab suures koguses heljumit ning vähem
naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd,
Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus
sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest.
Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on väike.
Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse
mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste külge.
Sademevee täpne koostis sõltub peamiselt liiklussagedusest. Li iklusummikute ja paljude
pidurdustega alalt tekib sademevette rohkem saasteaineid kui ühtlasel liiklusel.
Sademevee saasteainete sisaldust mõjutab sademetele eelnenud kuivaperioodi pikkus.
Mida suurem see on olnud, seda enam võib saasteaineid esineda. Linn asisestel teedel
tekkiva sademevee saasteainete sisaldus on otseselt seotud linna heakorra tasemega
(tänavate puhastamisega). Enim suureneb saasteainete sisaldus sademevees
kevadtalvisel perioodil lumesulamisvees naastrehvide ja jääsulatamisvahendite
kasutamise tõttu. Sademevee saasteainete sisaldust mõjutavad ka kogumis - ja
ärajuhtimislahendused (dreenid, rohupinnad). Maanteede puhul avaldab mõju ka
väljapoolt teemaad tulev sademevesi (eriti lumesulavesi).
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 17
Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimistöid liiklussõlmedes tekkiva sademevee
võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga
aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest määratakse Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, heljuvaine ja raskmetallide Pb, Ni,
As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Praeguseks võib väita, et maantee äärest analüüsitud
sademevee lubatud raskmetallide ja naftasaaduste ning hõljuvaine p iirmäärasid ei ole
ületatud, pigem jäävad näitajad kordades allapoole lubatust. Arvestades uurimistöödes
toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine)
alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas. 7
Eeltulenevast võib järeldada, et projekteeritaval teelõigul on liiklus on piisavalt väike ning
seetõttu on saasteainete ja heljumi sisaldus teedelt pärinevas sade mevees madal ning
seda on ohutu suunata teekraavidesse ja nende kaudu Porijõkke.
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb
projekteeritav lõik osaliselt looduslikult keskmiselt kaitstud ja osaliselt suht eliselt kaitstud
põhjaveega aladel. Vaatamata sellele on oluline vältida reostuse sattumist pinnasesse
või veekeskkonda. Ehitustegevuse ajal on vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine
ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel ja vähemalt 50 m kaugusel
Porijõest ja kaevudest. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Projektiala läheduses asub mitmeid maaparandusehitisi. Projektiga ei tohi mõjutada
maaparandusehitiste toimimist ning vastavalt maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3
tuleb valminud projekt kooskõlastada Põllumajandusametiga.
5.3. MÕJU KAITSTAVATELE LOODUSOBJEKTIDELE
Km 34,26 juures ületab tugimaantee Porijõge (VEE1044400), mis on registreeritud
lõhejõena. Porijões on maanteest vasakul pool, tee vahetus läheduses, registreeritud
III kaitsekategooria liigi hink (Cobitis taenia) leiukoht (KLO9123382).
Porijõgi kuulub lõhe, jõeforelli, meriforelli ja harjuse kudemis - ja elupaikade nimistusse 8,
milles on vastavalt Looduskaitseseaduse § 51 lõikele 1 keelatud uute paisude rajamine
ja olemasolevate paisude rekonstrueerimine ulatuses, mis tõstab veetaset, ning veekogu
loodusliku sängi ja hüdroloogilise režiimi muutmine. Kavandatava tegevusega ei nähta
ette tegevusi (sh ei rekonstrueerita Porijõe silda), mis võiksid põhjustada olulisi muutusi
veekogu hüdroloogilises režiimis või looduslikus sängis. Jõe ning hingi leiukoha kvaliteedi
säiltamiseks tuleb vältida heljumi ja saasteainete sattumist Porijõkke. Selleks tuleb
järgida peatükis 5.2 toodud meetmeid.
Projekteeritava lõigu alguses asub tee lähistel (teele kõige lähemas punktis teest ca 30 m
kaugusel) Vana-Kuuste mõisa park (KLO1200239). Vastavalt Vabariigi Valitsuse
3. märtsi 2006. a määrusele nr 64 „Kaitsealuste parkide, arboreetumite ja puistute kaitse -
eeskiri” on parkide kaitse eesmärk ajalooliselt kujun enud planeeringu, dendroloogiliselt,
kultuurilooliselt, ökoloogiliselt, esteetiliselt ja puhkemajanduslikult väärtusliku puistu ning
7 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
8
https://www.riigiteataja.ee/akt/109072016022
18 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
pargi- ja aiakunsti hinnaliste kujunduselementide säilitamine koos edasise kasutamise ja
arendamise suunamisega.
Teetööde piirkond asub pargi piirist piisavalt kaugel ning ei ole põhjust eeldada olulise
negatiivse mõju avaldumist Vana-Kuuste mõisa pargile.
5.4. MÕJU KULTUURIVÄÄRTUSTELE
Tugimaantee 61 projekteeritava lõigu alguse läheduses asuvad ajaloomälestis Vana-
Kuuste mõisahoone (reg nr 4244) ja Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19. saj (reg nr 7194),
mille ühine kaitsevöönd ulatub ca 9 m kaugusel tee servast – vt joonis 4.1 peatükis 4.
Lõigu km 36,08 – 36,24 asub tee paremal pool, ca 14-15 m kaugusel tee servast,
arheoloogiamälestis Asulakoht (reg nr 13051) – vt joonis 4.2 peatükis 4.
Muinsuskaitseseaduse § 25 lg kohaselt moodustab kinnismälestise kaitsevööndi 50
meetri laiune maa-ala mälestise väliskontuurist või piirist arvates, kui mälestiseks
tunnistamise õigusaktis ei ole ette nähtud teisiti. Kuna Asulakoha (reg nr 13051) puhul
kaitsevööndi ulatust muudetud ei ole, siis ulatub see projekteeritava maantee peale.
Arvestades kavandatava tegevuse iseloomu (olemasoleva tee rekonstrueerimine) ei ole
põhjust eeldada olulise ebasoodsa mõju avaldumist nimetatud kultuuriväärtustele. Aga
vastavalt Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti kirjaliku
loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja trasside
rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest tulenevalt on vajalik
projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kes vajadusel seab projektile vajalikud
tingimused.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline kultuurkiht,
sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1)
alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul ning sellest viivitamatult teatada
Muinsuskaitseametile ja kohalikule omavalitsusele.
5.5. MÜRA
Projektiga käsitletava maantee ääres paikneb asustus hajusalt, aga mõned
majapidamised jäävad teele võrdlemisi lähedale (näit. teele lähim majapidamine kinnistul
28201:001:0197 asub ca 12 m kaugusel olemasolevast teest; kinnistul 28204:004:0062
paikneb elumaja ca 18 m kaugusel teest jne).
Käesoleva eelhinnangu käigus teostati modelleerimistarkvaraga SoundPLAN 8.0
esialgsed lihtsustatud müraarvutused, võttes arvesse olemasolevat liiklussagedust
projekteeritaval lõigul. Vastavalt arvutuste tulemusele ületatakse hoonete teepoolse külje
piirväärtus 65 dB ca 15-20 m kaugusel teest. Seega võib teele lähimate eluhoonete puhul
olla maanteemüra piirväärtus ületatud juba praegu, o lenevalt liiklusprognoosist võivad
müratasemed tulevikus ka suureneda .
Projektist tulenevalt olemasolev müraolukord tee lähistel asuvate majapidamiste juures
ei muutu, kuna tee rekonstrueeritakse olemasolevas mahus ja asukohas. Seega
käesoleval projektil kirjeldatud müraolukorrale olulist m õju pole.
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 19
Atmosfääriõhu kaitse seadus § 56 sätestab müra normtasemed väl isõhus leviva mürale.
Normtasemete arvväärtused mürale kehtestab keskkonnaministri 16.12.2016 määrus nr
71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja
hindamise meetodid“. Müraallika valdaja (mh maantee omanik) koostab ning esit ab
vastavalt atmosfääriõhu kaitse seadus § 64 -le Terviseametile ja
Keskkonnaministeeriumile teadmiseks välisõhu strateegilise mürakaardi ja välisõhus
leviva müra vähendamise tegevuskava piirnorme ületavate olukordade kohta. Välisõhu
strateegilise mürakaardi ja selle alusel koostatud müra vähendamise tegevuskava
läbivaatamise, vajaduse korral muutmise ning Terviseametile ja
Keskkonnaministeeriumile esitamise korraldab strateegilise mürakaardi koostaja (sh
Maanteeamet) vähemalt iga viie aasta järel.
Maanteeamet lähtub maanteelt tuleneva müra leevendamisel välisõhu strateegilisest
mürakaardist 9 , mille eesmärk on anda ülevaate müratasemetest, mida põhjustab
maanteeliiklus lõikudel liiklussagedusega üle kolme miljoni sõidukiga aastas (ööpäevane
keskmine liiklussagedus 8200 sõidukit). Strateegilise mürakaardi alusel on koostatud
välisõhus leviva müra vähendamise tegevuskava 10. Tegevuskavas lähtutakse välisõhu
strateegilise mürakaardi selgunud liiklusmüra normtasemeid ületanud olukordadest, mis
seatakse prioriteetsuse järjekorda.
Tegevuskava käsitleb ühtekokku 238 normatiive ületavat olukorda ning nende
leevendamiseks kulub „Riigimaanteede teehoiukavas aastateks 2014 -2020“ määratud
vahendeid arvesse võttes üle 10-15 aasta. Vastavalt sellele toimub nende realiseerimine.
Teiste, alla kolme miljoniliste teelõikude müraolukordade leevendamisega on
Maanteeametil võimalik tegelema hakata alles siis, kui esmatähtsad olukorrad on
lahendatud.
Aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus 2017. aastal loendusandmete järgi oli
tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 lõigul 3557 sõidukit ööpäevas, mistõttu
antud lõik ei kvalifitseeru esmatähtsate lahendamist vajavate olukordade hulka.
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehi tustöid teostada päevasel
ajal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
5.6. ÕHUKVALITEET
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -
alaga ning selle vahetu ümbrusega ning tee läheduses asuvate majapidamiste
territooriumil piirväärtuse ületamist ette näha ei ole.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida
õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut
teeäärsetele territooriumitele, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte
kasutada kemikaalide lahuseid).
9 https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/mura/strateegiline-murakaart-2017
10 https://www.mnt.ee/et/tee/mura-ja-valisohk/valisohus-leviva-mura-vahendamise-tegevuskava-
maanteeloikudes-mida
20 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
5.7. JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE
KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult teadud kogus jäätmeid. Keskkonn amõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale
korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest
jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi omavatele
ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud.
5.8. AVARIIOLUKORRAD JA ÕNNETUSJUHTUMID
Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maantee d ja loomaohtlikkus“ 11 kohaselt on
projekteeritaval tugimaantee 61 lõigul registreeritud 3 ohtlikku lõiku:
Km 33,6 – 34,4 on registreeritud 12 õnnetust metsloomadega, sh 8 õnnetust
metskitsedega, 1 õnnetus põdraga ning üks õnnetus metsseaga.
Km 34,6 – 34,7 on registreeritud 4 õnnetust metsloomadega, sh 3 õnnetust
metskitsedega.
Km 35,8 – 36,3 on registreeritud 7 õnnetust metsloomadega, sh 6 õnnetust
metskitsedega ja 1 õnnetus põdraga.
Kuna tegemist on mõõduka liikluskoormusega teega, siis ei ole põhjendatud täiendavate
kapitaalsete erimeetmete (nt ulukiaiad) rakendamist. Projektiga kavandatavatel
tegevustel loomapopulatsioonidele oluline mõju puudub.
Küll aga võib, tulenevalt liiklusohutusest, kaaluda loomade kohta hoiatavate
liiklusmärkide kasutamist (eelkõige tugimaantee 61 lõigul km 33,6 – 34,4, kus on
õnnetusi kõige rohkem juhtunud), et loomaõnnetuste tõenäosust tulevikus
vähendada.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaoluk ordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema.
Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad olla
keskkonnale ohtlikud.
11
http://maanteeamet.maps.arcgis.com/apps/webappviewer/index.html?id=d0209cb6 d4894a6ea1dcf3c736f7e
b54
Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang 21
6. JÄRELDUS
Tugimaantee 61 Põlva-Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu
eskiisprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust
eeldada olulise ebasoodsa keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju
hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise ebasoodsa keskkonnamõju vältimine tuleb tagada
sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav, et projektlahendus arvestab järgmiste
asjaoludega ning rakendab all kirjeldatud meetmeid:
Keskkonnaregistri andmetel asub km 34,71 teest vasakul pool, ca 30 m kaugusel
tee servast puurkaev (PRK0007487) olmevee saamiseks. Vastavalt registri
andmetele ulatub puurkaevu sanitaarkaitseala tee peale (vt joonis 4.3 peatükis 4).
Esmasel vaatlusel tundub, et registri andmed on ebatäpsed ning antud asukohas
(keset põldu) kaevu siiski ei paikne. Tõenäoliselt asub kaev ca 67 m lääne suunas
hoonete kompleki keskel. Sellisel juhul asuks kaev ca 69 m kaugusel tees servast
ning kaevu sanitaarkaitseala teetööde alale ei ulatuks. Projekti käigus tuleks kaevu
täpne asukoht ning sanitaarkaitseala paikne mine kindlaks teha, et ei tekiks konflikti
puurkaevu sanitaarkaitsealaga.
Projektiga ei tohi mõjutada maaparandusehitiste toimimist ning vastavalt
maaparandusseaduse §47 lõikele 1 ja 3 tuleb valminud projekt kooskõlastada
Põllumajandusametiga.
Vastavalt Muinsuskaitseseaduse (MuKS) § 25 lg 7 p 1 on Muinsuskaitseameti
kirjaliku loata kinnismälestise kaitsevööndis keelatud ehitamine, teede, kraavide ja
trasside rajamine, muud mulla- ja kaevetööd ning maaparandustööd. Sellest
tulenevalt on vajalik projekt kooskõlastada Muinsuskaitseametiga, kes vajadusel
seab projektile vajalikud tingimused.
Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Kaaluda tuleks loomade kohta hoiatavate liiklusmärkide kasutamist ohtlikel
lõikudel (vt ptk 5.8).
Ehitusaegsete mõjude leevendamiseks on vajalik järgida alljärgnevaid põhimõtteid:
Veekogude sängis tööde teostamiseks on vajalik taotleda vee-erikasutusluba.
Porijõe läheduses tööde teostamisel tuleb jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi
ning ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne, selleks kasutada sobivaid töövõtteid
(nt ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil).
Vooluveekogudel truupide vahetamine (ja uute rajamine) tuleks võimalusel
ajastada suvisele madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja
võimalik heljumi sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat
keskkonnamõju veekogule ja vee-elustikule.
Ehitustegevuse ajal on vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel ja vähemalt 50 m kaugusel
Porijõest ja kaevudest. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel.
Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 44 3 (1) alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul
22 Tugimaantee 61 Põlva -Reola km 30,47 8 -37,059 asuva Vana-Kuuste - Reola lõigu eskiisprojekti keskkonna mõ jude eelhinnang
kujul ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile ja kohalikule
omavalitsusele.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Kortermajade ja kooli läheduses tuleb vältida ehitusaegse
tolmu levikut teeäärsetele territooriumitele, vajadusel tuleb tolmavaid materjale
niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minimeerida ja
võimalusel jäätmeid taaskasutada. Kui võimalik, näha põhiprojektis ette
ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi
omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekki vad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on
keelatud.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul va stavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis
võivad olla keskkonnale ohtlikud.
W
S
53
N
E
14
Teeregistri järgne mahasõit.
Rekonstrueeritakse.
PK
33
13
7+
00
Nimi: Vana-Kuuste mõisahoone
Reg. nr: 4244 PK
Liik: Juhuleid 33
Koha ID: 12813 6+
00
Kraavi puhastamine. Eesvooluks
11
läbi maaparandussüsteemide PK
Nimetus: Kabeli/kirikuase Porijõgi. 33
34 Liik: Kabeli/kirikuase 5+
13
00
12
Koha ID: 2928
Kraavi puhastamine.
Teeregistri järgne mahasõit.
Eesvooluks Porijõgi. PK Rekonstrueeritakse.
33
a
4+
541
ste
Olemasolev truup 51 00
Kuu
D=1,0m 12
Nimi: Vana-Kuuste valla kohtumaja, 19. saj.
Reg. nr: 7194 Teeregistri järgne mahasõit.
52 PK
33 Rekonstrueeritakse.
3+0
Teeregistri järgne mahasõit. Teeregistri järgne mahasõit. 0
Rekonstrueeritakse. Rekonstrueeritakse. 50
1
Teeregistri järgne mahasõit. Likvideeritakse.
35 Teeregistri järgne mahasõit. Olemasolev truup Olemasolev truup Uus mahasõit kinnistute Naritse ja Metsanurga piirile. 49
36 37
Rekonstrueeritakse. D=1,5m 10
PK
2 D=1,0m Olemasolev truup
11
33
38 Olemasolev truup D=1,0m
2+
39 D=1,0m
00
1
40 Teeregistri järgne mahasõit.
47 48 10
Rekonstrueeritakse.
PK
Olemasolev truup
41
33
2 42
PK
D=1,0m
1+
00
3
46
541a
05+
3 43 9
Kuuste
00
PK
PK
44 8
330
306
4 9
+0
541a
+00
PK 3
45
0
5
Reola Gaas
PK
07+0
6
PK 30
329
8
0
+00
PK 309+
8+00
7
PK
PK 310+00
Teeregistri järgne mahasõit.
328
PK 311+00
Teeregistri järgne mahasõit. Rekonstrueeritakse.
7
PK 312+00
00
6
+00
Rekonstrueeritakse.
3
PK
PK 313+00
4
PK 314+
Geo. punkt nr
327
845
PK 315+
+00
PK 3
541a
PK 316+
Reola Gaas
00
PK 317+
5
2
6+00
00
PK 325
PK 318+
00
PK 324+
PK 319+0
00
PK 323+00
PK 320+00
+00
PK 322+00
PK 321+00
00
00
0
Tellija Töö nimetus Töö nr
Teeregistri järgne mahasõit.
Tugimaantee 61 Vana-Kuuste - Reola lõigu
Rekonstrueeritakse.
rekonstrueerimise projekt - Tee nr 61
18042/1
Reg kood: 12432118
Tiigi 78, 50410 Tartu Teelise 4
Tel +372 5567 1983 10916 Tallinn
Joonise nimetus Joonise nr
[email protected] [email protected]
www.roadplan.ee www.mnt.ee
Projektijuht Indrek Oden Üldskeem 1 1.3
Projekteerija Priidu Kooskora
Staadium Mõõtkava Kuupäev
Projekteerija Silver Kuum
Põhiprojekt 1:4000 21.10.2019
- -
Olemasolev truup Teeregistri järgne mahasõit. Nimi: Uhti II asulakoht
W
541a
D=1,5m Rekonstrueeritakse. Liik: Asulakoht Kraavi puhastamine.
Eesvooluks Porijõgi.
S
Koha ID: 2868
Olemasolev truup
64
D=1,5m
63
N
20 65
E
62
21
Teeregistri järgne mahasõit. 24 Teeregistri järgne mahasõit.
Rekonstrueeritakse. 22 Rekonstrueeritakse.
60 19 23 25 66
61
26
Puurkaevu Nimi: Uhti IV asulakoht
sanitaarkaitsevöönd - 50m 22 Liik: Asulakoht
Koha ID: 10976
17
541a
27 67 Projekteeritav mahasõit Teeregistri järgne mahasõit. Nimi: Uhti III asulakoht 44 ga
0+ va
37 sole 0+
34
PK ma 37
28 Rekonstrueeritakse. Liik: Asulakoht 4 - ole
+3 ine pii
rP
K
Teeregistri järgne mahasõit. 7
30 viim de
18 Koha ID: 10377
K u t ö ö
P kk us
Rekonstrueeritakse. 23 Olemasolev truup Olemasolev truup
Ko
e-e
hit
PK 353+00
Te
21
PK 352+00
D=1,5m
PK 354+
D=1,5m
74
PK 3
59 24 68
PK 3
PK
37
51+0
PK
55+0
00
69 0+
P
20 8
K
2
350
73
0
19
356
0
72
71
+00
PK
Kraavi puhastamine.
+00
Eesvooluks Porijõgi. Kraavi puhastamine.
P
70 33 PK
34
K
Geo. punkt nr Eesvooluks Porijõgi.
27 37
9+0
3
Teeregistri järgne mahasõit. 0+
57+
Teeregistri järgne mahasõit.
PK
94200 29
16 00
0
Rekonstrueeritakse. Rekonstrueeritakse.
00
348
Te
25
54
em
PK
58
eis
tri
+00
26
3
Te
PK
1a
em
54
58+
e
ist
ri
18 31
347
00
1a
Teeregistri järgne mahasõit.
P
+00
Rekonstrueeritakse.
K
30
PK
32
3
PK
Teeregistri järgne mahasõit.
59+
57
Teeregistri järgne mahasõit.
346
Rekonstrueeritakse.
369
00
Rekonstrueeritakse.
PK
+
+00
00
36
Nimi: Asulakoht
PK
0+0
PK 368
56 Reg. nr: 13051
3
15
PK 36
45+
PK 367+00
0
17
PK 366+00
00
PK 365+00
PK 362+00
PK 364+00
+00
PK
1+00
PK 363+00
Teeregistri järgne mahasõit. Likvideeritakse.
34
Uus mahasõit kinnistute Jalaka ja Õunapuu piirile.
4+
00
54
14 Kraavi puhastamine.
PK
Teeregistri järgne mahasõit. Eesvooluks Porijõgi.
34
Kraavi puhastamine.
Rekonstrueeritakse.
3+
Eesvooluks Porijõgi.
00
16 Puurkaevu
PK
sanitaarkaitsevöönd - 50m
Teeregistri järgne mahasõit.
55
34
Rekonstrueeritakse.
2+
00
Teeregistri järgne mahasõit.
PK
Rekonstrueeritakse.
34
15
1+
00
PK
34
0+
00
PK
33
9+
00
PK
53
33
8+ Tellija Töö nimetus Töö nr
00
14
Tugimaantee 61 Vana-Kuuste - Reola lõigu
rekonstrueerimise projekt - Tee nr 61
18042/1
Reg kood: 12432118
PK Tiigi 78, 50410 Tartu Teelise 4
33 Tel +372 5567 1983
7+ 10916 Tallinn
Joonise nimetus Joonise nr
00
[email protected] [email protected]
www.roadplan.ee www.mnt.ee
Projektijuht Indrek Oden Üldskeem 2 1.4
13
PK Projekteerija Priidu Kooskora
leid 33
Liik: Juhu 13 6+ Projekteerija Silver Kuum Staadium Mõõtkava Kuupäev
Koha ID: 128 00 Põhiprojekt
- -
1:4000 21.10.2019
OTSUS
17.06.2020 nr 15-7/20/202
Riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva
Vana-Kuuste–Reola lõigu rekonstrueerimise
põhiprojektiga kavandatavate tegevuste
keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Maanteeamet on oma sisemise korraldusega algatanud menetluse ehitusloa andmiseks riigitee 61
Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola lõigu rekonstrueerimiseks.
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõike 2 kohaselt pädev asutus (Maanteeamet) otsustab
keskkonnamõju hindamise algatamise vajaduse.
Projekti eesmärgiks on riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola lõigu
sõidumugavuse ning liiklusohutuse taseme tõstmine ja tehniliselt vajaliku teemaa määramine.
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõike 2 kohaselt otsustab Maanteeamet keskkonnamõju
algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 1) ja asjaomaste asutuste
seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud
algatamata Maanteeameti 19.10.2018. a otsusega nr 15-7/18/308 projekteerimistingimuste
andmise menetluses. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud
tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud
keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa
taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang,
asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud.
Võttes aluseks eeltoodu, KeHJS § 3 lõige 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22,
23, 24, 4, 8 ja 81, § 12 lõike 11 punkti 2, EhS § 2 lõike 6, § 42 lõike 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005.
a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise
vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, Maanteeameti peadirektori 24.04.2015.
a käskkirja nr 0125 „Volituse andmine“ ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited, otsustan:
1. Jätta algatamata riigitee 61 Põlva–Reola km 30,478-37,059 asuva Vana-Kuuste–Reola
lõigu rekonstrueerimise põhiprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine (KMH) KeHJS § 61 kohases eelhinnangus (otsusele lisatud) toodud
põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega esitatavaid ning
üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale,
kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
2. Rakendada negatiivse mõju vältimiseks ehitajal ehitusperioodil järgmiseid meetmeid:
2
2.1.Veekogude sängis tööde teostamiseks on vaja taotleda veeluba.
2.2.Porijõe läheduses tööde teostamisel tuleb jälgida, et veekogudesse sattuva heljumi ning
ehitusjäätmete hulk oleks minimaalne, selleks kasutada sobivaid töövõtteid (nt
ladustatava pinnase katmine vihmasel perioodil).
2.3.Vooluveekogudel truupide vahetamine (ja uute rajamine) tuleb ajastada suvisele
madalveeperioodile, mil vooluhulk veekogudes on väike ja võimalik heljumi
sissekanne veekogusse ei too kaasa olulist ebasoodsat keskkonnamõju veekogule ja
vee-elustikule.
2.4.Ehitustegevuse ajal on vaja tagada, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus
toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel ja vähemalt 50 m kaugusel Porijõest
ja kaevudest. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
2.5.Kui tööde ajal avastatakse inimtegevuse tagajärjel ladestunud arheoloogiline
kultuurkiht, sealhulgas inimluud või kultuuriväärtusega leid, tuleb
muinsuskaitseseaduse § 31 lg 1 alusel töö peatada, säilitada leiukoht muutumatul kujul
ning sellest viivitamatult teatada Muinsuskaitseametile.
2.6.Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Kortermajade ja kooli läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu
levikut teeäärsetele territooriumitele, vajadusel tuleb tolmavaid materjale niisutada
(selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
2.7.Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu
koguda tekkivad tavajäätmed. Ohtlikud jäätmed tuleb koguda tavajäätmetest eraldi.
Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele.
Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse,
tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest
ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses
tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik,
taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ tulenevate nõuetega.
2.8.Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Töövõtja peab koheselt Tellijat teavitama õnnetusjuhtumistest, mis võivad
olla keskkonnale ohtlikud.
3. Projekti ehitusfaasis koostada keskkonnajuhtimiskava ning tagada selle täitmine.
4. Keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks määran Maanteeameti lõuna teehoiu osakonna.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada KMH algatamata jätmisest ametlikus väljaandes
Ametlikud Teadaanded ning Maanteeameti projekteerimise talituse projektijuhil Tiit
Vunkil lihtkirjalikult menetlusosalisi 14 päeva jooksul keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise otsuse tegemisest arvates.
Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul selle teatavaks tegemisest alates vaide
esitamisega Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) haldusmenetluse seaduses sätestatud korras
või esitades kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras.
(allkirjastatud digitaalselt)
Villu Lükk
juhataja
keskkonnatalitus
3
Lisad:
Lisa 1. T61 km 30,478-37,059 lõigu KMH eelhinnang_06-09-18
Lisa 2. Vana-Kuuste-Reola Üldskeem 1
Lisa 3. Vana-Kuuste-Reola Üldskeem 2