Versioon 31.10.2019 /// TÖÖ NR 19003329
T11390 Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna
km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti
keskkonnamõjude eelhinnang
Töö nr 19003329 Tartu-Tallinn 2019
Maarja Salumäe
Keskkonnaspetsialist
Jaak Järvekülg
Keskkonnaekspert, projektijuht
Juhan Ruut
Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155)
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 2
keskkonnamõjude eelhinnang
SISUKORD
1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................... 4
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 7
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ........................................ 9
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE
15
5.1 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste
planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................. 15
5.2 Mõju põhja- ja pinnaveele .......................................................................... 16
5.3 Müra .......................................................................................................... 19
5.4 Õhukvaliteet .............................................................................................. 21
5.5 Valgusreostus ............................................................................................ 22
5.6 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ...................... 22
5.7 Avariiolukorrad .......................................................................................... 23
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ............................................................. 24
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 3
keskkonnamõjude eelhinnang
1. SISSEJUHATUS
Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 1 1390 Tallinn-
Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1- 5,5 projekti koosseisu.
Eelhinnang on koostatud põhiprojekti koostamise algstaadiumis. Kavandatava tegevuse
kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekti tehniline
kirjeldus ning projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh. joonised) seisuga
oktoober 2019. Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse
suurendamine. Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine nelja sõidurajaga
eraldusribaga maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorral duse
muudatusega. Lisaks kuulub projekti hulka Nõmme tee jalgtee ühenduse
projekteerimine.
Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas , täpsemalt Tallinna linna Haabersti linnaosa
ning Harku valla Tabasalu aleviku ja Tiskre küla asutusüksuste piiril (vt joonis 1.1).
Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg
juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat
mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise
(KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas.
Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise
vajalikkuse hindamisel. Projekteeritava maanteelõigu kohtvaatlus viidi läbi
14. septembril 2019 aastal.
Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu T11390 4,1-5,5 lõigu asukoha skeem. Projekteeritav
maanteelõik on tähistatud punasega. Alus: Maa-ameti kaardirakendus
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 4
keskkonnamõjude eelhinnang
2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID
Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja
keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt
seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt:
§ 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus
Keskkonnamõju hinnatakse, kui:
1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või
muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise
keskkonnamõju;
2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud,
et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline
ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole
otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik.
§ 2 1 Keskkonnamõju
Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või
strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või
kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või
varale.
§ 2 2 Oluline keskkonnamõju
Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala
keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu
inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara.
§ 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus
(1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on:
13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle
kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe
sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga te eks;
(2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute
hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade
tegevusel on oluline keskkonnamõju:
10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine;
Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse
määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille
1
https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 5
keskkonnamõjude eelhinnang
korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust,
täpsustatud loetelu“ 2.
Vastavalt VV määrusele:
§ 13. Infrastruktuuri ehitamine
Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri
ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral:
8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude,
ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate
jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1
punktis 13 nimetatud juhul;
Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste
hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata.
Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2,
p 10) ning kuna kavandatakse kahe täiendava sõiduraja lisamist, siis ka VV määruse nr
224 §13 p 8 vastava tegevusega (tee laiendamine, välja arvatud teerajatiste,
mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde
kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg -
ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning
keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis
13 nimetatud juhul).
Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline
keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus
eelhinnangu tulemusest.
Vastavalt KeHJS:
§ 6 1 . Eelhinnang
(1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise
teabe:
1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul
vajalike lammutustööde kirjeldus;
2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus;
3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus;
4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju
kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see
on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee
kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele;
2
https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 6
keskkonnamõjude eelhinnang
5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel
kehtestatud nõuetest;
6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate
keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu
ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju.
(2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamis el peab arendaja
arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega.
(3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu
arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast
tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust.
(5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud
nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3
§ 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine
(2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja
lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist
peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile
seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või
algatamata jätmise otsuse eelnõu.
Käesolev eelhinnang on tellitud Novarc Group AS poolt riigitee nr 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal
võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse
hindamisel.
Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri
16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“.
3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 7
keskkonnamõjude eelhinnang
3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS
Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehnilise kirjeldusele on projekti eesmärgiks
koostada projektlahendus, mis võimaldab riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-
Kloogaranna 4,1-5,5 km maanteelõigu ehitada kogu ulatuses eraldatud sõidusuunadega
neljarajaliseks maanteeks. Lahendus peab hõlmama lõigule jääva ristmiku ehitamist
ringristmikuks ja liikluskorralduse muudatus i. Tiskre ringristmiku km ca 4,4-4,6
ohutumaks projekteerimine ning Nõmme tee jalgtee üh enduse projekteerimine kuulub
põhiprojekti koosseisu. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele peaks projekteeritava
sõiduraja laius olema 3,25m, nii tugipeenra kui ka kindlustatud peenra laius 0,5m. Jalg-
ja jalgrattateede ristlõige peaks olema minimaalselt 2m.
Parempoolne Tallinn-Rannamõisa sõidusuund järgib olemasolevat trassi. Rannamõisa -
Tallinn sõidusuuna osa on projekteeritud olemasoleva tee kõrvale uuele muldele .
Lõigule jääv Liiva-tee-Keskpäeva tee-Rannamõisa tee ristmik ehitatakse ümber
ringristmikuks.
Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kombineeritud lahendust – kitsastes oludes
tuleb vesi kokku koguda restkaevudega, aga sealt edasi suunatakse vesi enne
suublasse juhtimist läbi aeglase vooluga teekraavi. Kogu sademevesi jõuab lõpuks
Apametsa peakraavi.
Põhimõtteline skeem kavandatava teelõigu lahenduse kohta on esitatud joonisel 3.1.
(Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile täpsemalt kirjeldatud ptk 5 koos mõju
hindamisega.)
Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi).
Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja
kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade
kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub.
Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei
põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid .
Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja
vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega
müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse
tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika
kasutamisel.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 8
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 3.1 Projektlahendus. Väljavõte projekti situatsiooniskeemist.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 9
keskkonnamõjude eelhinnang
4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV
KESKKOND
Projekteeritava ca 1,4 km lõigu liiklussagedused on kõrged, 2017. aasta loenduse
andmetel oli keskmine ööpäevane liiklussagedus 15453 autot (sh 15131 sõidu- ja
pakiautot, 273 veoautot ja autobussi ning 48 autorongi). Hetkel on lõigu suurim lubatud
sõidukiirus 50 km/h. Antud teelõiguga kulgeb paralleelselt ka kergliiklustee.
Olemasolev liikluskeskkond ei ole tipptundidel piisava läbilaskevõimega: suure
liiklussageduse tõttu on raskendatud sõidukite pealesõit maanteele ja vasakpöörete
sooritamine maanteelt. Seetõttu on ka jalakäijatel tipptundidel sõidutee ületamine
keeruline.
Lisaks ei ole Nõmme tee elanikud hetkel ühendatud Tallinn -Rannamõisa tee kõrval
kulgeva kergliiklusteega. Sellele saamiseks peavad Nõmme tee elanikud ületama tiheda
liiklusega ja piiratud nähtavusega maantee või ronima otse üle teepiirde ning mööda
järsku ja tihtipeale porist nõlva alla minema (vt joonis 4.1). Käesolev lahendus on ohtlik
nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele, mistõttu vähendab ühenduse rajamine oluliselt
liiklusohtlike olukordade riski.
Joonis 4.1 Hetkeolukord Nõmme tee ja kergliiklustee vahelisel alal.
Allikas: Hendrikson & Ko 14.09.2019
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 10
keskkonnamõjude eelhinnang
Suunaga Tabasalu poole paiknevad vaadeldava maanteelõigu vasakul pool peamiselt
põllu- ja rohumaad. Paremal pool asuvad elamud, mis vahelduvad mõningate
metsatukkade või rohumaadega. Lähimad eluhooned jäävad maanteest 1 0-15 m
kaugusele. Eriti kitsad olud tekivad Rannamõisa tee 44 ja Rannamõisa tee 13 kinnistute
vahele jääva teelõigu ehitusel (joonis 4.2), kui olemasolevat teed laiendatakse
Rannamõisa tee 13 kinnistu poole.
Ainus maanteelõiguga ristuv vooluveekogu on Apametsa peakraav (joonis 4.3). Kraav
kulgeb paralleelselt Liiva teega ning suubub Kakumäe lahte.
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb
projekteeritav teelõik peamiselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Alates Liiva tee-
Keskpäeva tee- Rannamõisa tee ristist on põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud
(joonis 4.4).
Projektiala piirkonnas on tegemist liigniiske pinnasega. Maanteeameti poolt tellitud
aruandes „Maanteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste
tuvastamiseks I osa“ on välja toodud, et Tallinn - Rannamõisa-Kloogaranna maantee
5km kuulub üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonda. Üleujutuse
esinemistõenäosus on üks kord 1000 aasta jooksul.
Maanteelõigule lähimad puurkaevud on kujutatud joonisel 4.5. Puurkaevu nr
PRK0054812 hooldusala ja puurkaevu nr PRK0011556 sanitaarkaitseala jäävad
projekteeritavale teele. Nõmme tee jalgtee ühenduse lähedale jää vad puurkaev
nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748, kuid nende sanitaarkaitseala ei ulatu
kavandatavale teele.
EELIS-e 4 andmetel ei jää projektiala vahetusse lähedu sse ühtegi looduskaitseala ega
Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim looduskaitsealune ala on Rannamõisa
maastikukaitseala (KLO1000116), mille piir jääb maanteest enam kui 250 m kaugusele.
Antud maastikukaitsealaga ühtib Rannamõisa loodusala (RAH0000450), mis kuulub
Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.6). Nimetatud ala asub projektist piisavalt kaugel
ning seda eraldab teest ka asustus, mistõttu ei kaasne sellele alale negatiivset mõju.
Keskkonnaregistri andmetel kavandatava tegevuse vahetus läheduses ühtegi
kaitsealust liiki pole. Lähim kaitsealuse liigi (must tuhkpuu - III kategooria kaitsealune
liik) leiukoht asub Rannamõisa maastikukaitsealal ja jääb maanteest ligi 600 m
kaugusele. Seega jäävad projektialale läh imad kaitsealused liigid projektiga
kavandatavast maanteest piisavalt kaugele, et võimalik negatiivne mõju puudub.
Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ühtegi kultuurimälestist projekti
piirkonnas ei asu. Tiskre tee ristist kuni Tiskre ringristmikuni kattub teelõik Haabersti
linnaosa üldplaneeringu 5 „Väärtused ja piirangud“ kaardi andmetel vanalinna
muinsuskaitseala vaatesektoriga (vt joonis 4.7). Kuna kavandatav tee ei häiri
muinsuskaitseala siluetti ja vaateid muinsuskaitsealale, siis piiranguid tee ehitusele ei
teki.
Hetkel kehtiva Harku valla üldplaneeringu 6 „Maakasutus“ kaardi alusel ei jää
kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4. 8).
4
©EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur
5
https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti -linnaosa-uldplaneering
6
https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 11
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.2 Kitsad tingimused teest vasakul paikneva Rannamõisa tee 13 (pildil)
juures. Allikas: ülemine pilt Hendrikson & Ko, 14.09.19, alumine pilt Google maps
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 12
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.3 Maanteega ristuv Apametsa peakraav. Allikas: Hendrikson & Ko, 14.09.2019
Joonis 4.4 Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas: Maa-ameti
kaardirakendus
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 13
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.5 Apametsa peakraavi (sinisega, koos kaitsevöönditega) ja puurkaevude (sh
sanitaarkaitseala) paiknemine (rohelisega) kavandatava maanteelõigu piirkonnas. Maa-
ameti kaardirakendus
Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine maastikukaitseala suhtes (vastavalt
Keskkonnaregistri andmetele). Sinisega on tähistatud projekteeritav maanteelõik .
Allikas: Maa-ameti kaardirakendus
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 14
keskkonnamõjude eelhinnang
Joonis 4.7 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“
kaardilt.
Joonis 4.8 Väljavõte kehtiva Harku valla üldplaneeringu „ Koondkaart“ kaardilt.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 15
keskkonnamõjude eelhinnang
5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU
KIRJELDUS, HINNANG MÕJU
OLULISUSELE
Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 11390
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 laiendamise projekti) võimalikku
keskkonnamõju. Juba eksisteeriva liikluse mõju selles osas, mida käesolev projekt ei
mõjuta, eelhinnangus otseselt ei hinnata. Kuna tegemist on olemasoleva teega, toimuks
liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Läbi liiklemistingimuste
muutmisega tõstetakse liiklusohutust ning seetõttu on projektil õnnetuste riski
vähenemise tõttu ka positiivne mõju.
Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava
tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht
tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks.
Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6.
Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele
nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust,
mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kest ust, sagedust,
pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate
tegevustega ei kaasne.
5.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED
ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE
PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU
MAAKASUTUSELE
Vasakule poole teed, kuhu tee laiendam ine on kavandatud, on üldplaneeringuga
kavandatud tiheasustusala, s.o elamumaa või elamu- ja ärimaa. Ala kruntideks
jaotamiseks on algatatud detailplaneering („Apametsa II kvartal“). Tallinn-Rannamõisa
maantee suur koormus ja liiklusohtlikkus on samuti üld planeeringu seletuskirjas välja
toodud. Seega ei ole kavandatav tegevus üldplaneeringu lahendusega vastuolus -
ohutute liiklemistingimuste tagamine on tiheasustusalal pigem soodsa mõjuga.
Hetkel paiknevad eelpool kirjeldatud tiheasustusalaks kavandatud alas (nn Apametsa
piirkonnas) avatud põllu- ja rohumaad. Seetõttu on ka Maanteeameti kaardirakenduse
„Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ kohaselt Tiskre ringristmiku ja Nõmme tee vahelisel
lõigul aastatel 2009 kuni 2013 toimunud 14 õnnetust metsloomadega. Samuti on
projekteeritava tee alguspunkti (4,1km) ja Tiskre ringristmiku vaheline lõik tunnistatud
loomaõnnetuste osas ohtlikuks lõiguks. Kuna projekteeritava maanteelõigu paremale
pool on juba tiheasustus ning vasakule poole on planeeringuga kavandatud tiheasustus
ei ole antud lõigul otstarbekas ehitada loomadele liikumisteid . Soovitatav on kaaluda
loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist .
Projektiga kavandatakse tee laiendamist juba olemasolevas teekoridoris, mistõttu ei
kaasne sellega ulatuslikku mõju ala maakasutusele. Vajadusel on projektiga ette
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 16
keskkonnamõjude eelhinnang
nähtud tee kõrvalt üksikpuude likvideerimine. Vastavalt projekti materjalidele (seisuga
oktoober 2019) on vaja raiuda puid järgmistes kohtade s:
Rannamõisa tee 36 piirnev transpordimaa, 4 puud. Raie on vajalik müraseina
tõttu. Maantee selles lõigus ei laiene.
Rannamõisa tee 44 piirnev transpordimaa, 17 puud. Otseselt jäävad puud
müraseina trassile, aga tuleks maha võtta ka tee laienemise tõttu. Muidu jä äksid
puud tee servale liiga lähedale (juurte kahjustused ehituse käigus + põrkepiirde
paigaldamiseks ei jää piisavalt ruumi).
Rannamõisa tee 13 piirnev transpordimaa, 5 puud. Puud jäävad maantee
laienemise tõttu kinnistu poole nihkuva kergliiklustee alla. Mürasein jääb puudest
vasakule, kinnistu piirile.
Kõik likvideeritavad puud asuvad teekoridoris, transpordimaal, 1 -4 m kaugusel
kinnistute piirist. Ka ei ole nimetatud puud kaitse all ning olulist ebasoodsat
keskkonnamõju ei kaasne. Puude likvideerimiseks viiakse projekti käigus eelnevalt läbi
dendroloogiline uuring ning lähtutakse kohalike omavalitsuste raiet käsitlevatest
määrustest 7.
5.2 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE
Nagu kirjeldatud peatükis 4, ulatub puurkaevu PRK0054812 hooldusala ja PRK0011556
sanitaarkaitseala projekteeritavale teele (vt ka joonis 4.3). Lisaks jäävad Nõmme tee
jalgtee ühenduse lähedale puurkaev nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748 , kuid
nende sanitaarkaitseala ei ulatu kavandatavale teele. Ehitustöid kaevude
nr PRK0052090 ja nr PRK0004748 sanitaarkaitsealadel tuleks vältida.
Puurkaev nr PRK0054812 asub Rannamõisa tee 36 kinnistul (KÜ 78406:612:2910) ,
olemasoleva tee katte servast asub puurkaev ~8 m kaugusel. Puurkaev on rajatud 2016.
aastal olmevee saamiseks ja sellele moodustatud hooldusala on 10m. Seega ulatub
hooldusala juba ka varasemalt olemasolevale teele. Vastavalt veeseaduse § 154 lg 5
on hooldusalal põhjavee saastumise vältim iseks keelatud tegevus, mis võib ohustada
põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb
keskkonnaoht. Projektiga ei kavandata tee nihutamist puurkaevule lähemale,
kavandatakse vaid tee ülekatet olemasolevas ulatuses ning m üratõkke rajamist tee ja
puurkaevu vahele. Kui järgitakse ettevaatusabinõusid, ei ole kavandatavat tegevust
põhjust lugeda ehituseks, millega kaasneb keskkonnaoht. Pärast ehitustegevust aitab
uus rajatav müratõke pigem takistada teelt pärit saasteainete jõudmist puurkaevu.
Ehitustegevuse ajal tuleb tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu
hooldusalale ning seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Puurkaev PRK0011556 asub Rannamõisa tee 44 kinnistul (KÜ 78406:612:2820) ning
on rajatud samuti olmevee saamiseks. Puurkaevule on moodustatud sanitaarkaitseala
ulatusega 50 m, mis ulatub juba üle olemasoleva tee ning kus samuti ehitustöid vältida
võimalik pole. Sel juhul on võimalik taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala
vähendamist või määramist hooldusalaks, et projektiga kavandatavad tegevused ei
jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148. lg 2: ei moodustata
sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või jo ogivee tootmise
7 Harku Vallavolikogu 29.03.2018 määrus nr 8 „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku
vallas“, https://www.riigiteataja.ee/akt/411042018051 ; Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011
määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“,
https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013056
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 17
keskkonnamõjude eelhinnang
eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde
ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala . Ning vastavalt
sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või
muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust .
Vahetult peale Liiva tee - Keskpäeva tee -Rannamõisa tee ristmikku ristub maanteelõik
Apametsa peakraaviga (VEE1094300). Vastavalt looduskaitseseadusele on Apametsa
peakraavi piiranguvöönd 50 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ning veeseadusest
tulenevalt veekaitsevöönd 10 m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida
nimetatud vööndites kehtivaid piiranguid. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on
ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud
üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist
olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki .
Apametsa peakraavi juhitakse ka kogu projekteeritud lõigu km 4,1-5,5…5,7 teekatetelt
ja teemaalt pärinev sademevesi. Teine maanteega ristuv kraav (90 m Apametsa
peakraavist Tallinna poole) suletakse, maantee ja kergliiklustee alused truubid
likvideeritakse ja kraav suunatakse samuti Apametsa peakraavi.
Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke
aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on
reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja
transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest. Naftasaadused
kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on v äike. Lahustunud
naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul.
Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste k ülge.
Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimist öid liiklussõlmedes tekkiva sademevee
võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga
aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab
Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest m ääratakse Eesti
Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, helj uvaine ja raskmetallide Pb, Ni,
As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Arvestades uurimist öödes toodud järeldusi, tuleks
sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest
15 000 autot ööpäevas, Ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski
vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest
30 000 autot ööpäevas. 8 Antud juhul on liiklussagedus lõigul üle 15 000 auto ööpäevas,
mistõttu tuleb sadaveelahendustele kindlasti t ähelepanu pöörata.
Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada tee äärde
kavandatavate märgalade ja nendes kasvavate taimede abil, mis on võimelised siduma
ja transformeerima erinevaid saasteaineid. Soovitatav on teekraavid rajada võimalikult
aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga. Mida tihedam on taimkate, seda
suurem on puhastusefektiivsus. Võimalusel ei tohiks t eekraave ehitada veekogu
kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle
maapinna, kus ta filtreerub ja täiendavalt puhastub.
Käesoleval juhul on need tingimused enamuses täidetud. Pikisuunalist sajuvee toru,
mis suubuks otse Apametsa peakraavi ja suurendaks hüdraulilist või saastumise
„löökkoormust“, ei ole projektis ette nähtud.
Projektis kasutatakse kombineeritud sajuvee ärajuhtimist :
8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 18
keskkonnamõjude eelhinnang
Km 4,1-4,7 Vahepere ringristmikuni ja ca 100 m peale ristmikku jätkub äärekivita
ristprofiil (nagu eelmisel km 2,6-4,1 lõigul, mis praegu on ehituses), sajuvee
kanaliseerimist ei ole projekteeritud ning see suunatakse maanteest vasakule,
põllul olevasse kraavi.
Km 4,7-5,2 on kitsase olude tõttu kohati projekteeritud ühepoolne äärekiviga
ristprofiil (müraseintega alalõikudel). Äärekiviga lõikudel on rentslis sajuvee
restkaevud, mujal toimub äravool üle mulde serva vasakusse pikikraavi.
Restkaevudest on väljaviigu torud maantee alt läbi, suubumisega samuti
vasakpoolsesse pikikraavi. Sisuliselt on km 4,7-5,2 lõigul suures osas samuti
tegemist immutamisega. Kohtades, kus vett kohe ei immutata, peab see enne
eesvoolu suubumist läbima pika teekonna.
Kuna Tallinna poolt suubuvad olemasolevad ja projekteeritud kraavid on 0 -kaldega või
soodsamal juhul 0,1…0,2 % pikilanguga, on vool kraavis aeglane ja oluliselt ei suurene
heljumi jm ohtlike ainete sattumise risk Apametsa peakraavi. Maanteest paremal jätkub
Apametsa peakraav ca 900 m pikkuselt olematu pikilanguga ja taimestikku täis
kasvanult, seega ei ole põhjust eeldada ka kahjulike ainete merre sattumise oh u
märkimisväärset suurenemist.
Võib välja tuua, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 kinnitatud Lääne -Eesti
vesikonna veemajanduskavale ei ole Apametsa peakraav kinnitatud pinnaveekogumina
ja sellest tulenevalt ei ole peakraavile määratud ka veekogumi seisundiklassi. Vastavalt
veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest
vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike,
vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda
eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist.
Eelnevat kokkuvõttes võib järeldada, et antud lahenduse korral ei kujuta teelt pärit
sademevesi saastatuse riski või ohtu veekogu (mere) seisundile ning ei ole põhjust
eeldada olulist ebasoodsat mõju pinnavee kvaliteedile. Lahenduse realiseerimisel tuleb
võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada
kraav võimalikult rohke taimestikuga.
Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb
projektiala valdavalt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, väik e osa lõigust paikneb
keskmiselt või nõrgalt kaitstud alal (vt joonis 4. 4). Seetõttu on äärmiselt oluline vältida
reostuse sattumist pinnasesse ja veekeskkonda . Selleks on ehitustegevuse ajal vajalik,
et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks
välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad, kütuse ja bituumeni
hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada sellesse
osasse, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud, ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja
veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega
aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja
kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumi ne pinnasesse ja
vette.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 19
keskkonnamõjude eelhinnang
5.3 MÜRA
Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisega paralleelselt käsitleti liiklusmüra
detailsemalt eraldi aruandes 9.
Liiklusmüra levikut modelleeriti teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate
liikluskoormuste korral (2019. a liiklusuuringu alusel ning er aldi leevendusmeetmete
rakendamise korral) ning teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete
liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi leevend usmeetmete
rakendamise korral).
Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016
määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise,
määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest.
Tabelis 1 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate müratundlike
hoonete teepoolsel fassaadil ehitusjärgses (2 019. a liikluskoormused) ja perspektiivses
(2040. a) olukorras. Toodud arvulised väärtused kirjeldavad hoonete teepoolsele
fassaadile mõjuvat mürataset 2 m kõrgusel maapinnast.
Tellija (Maanteeamet) lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel nii
ehitusjärgsest kui ka perspektiivsest olukorrast (liiklusprognoosist), mis tähendab seda,
et ka juhul, kui müra normtase (hoonete teepoolse külje piirväärtus) on ületatud ainult
perspektiivse liiklussageduse juures (ning ehitusjärgse olukorra müratase normväärtust
veel ei ületa), on mõistlik müratõkkesein elamu kaitseks teeprojekti raames juba ette
näha.
Tabel 1. Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (piirväärtuse
ületamine on esile toodud punast värvi kirjaga; v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed).
2019 2040
Nr KM Aadress 10 11 10
Ld Ln Ld L n 11
1 4,26p Kristeni tn 21 59 49 60 51
2 4,3p Rannamõisa tee 34 68 57 69 59
3 4,33p Kristeni tn 29 61 51 63 53
4 4,35p Kristeni tn 31 57 48 59 49
5 4,37p Rannamõisa tee 36 69 59 71 60
6 4,45p Vahepere tn 4 61 52 63 53
7 4,59p Rannamõisa tee 40b 59 50 61 51
8 4,61p Rannamõisa tee 42 62 52 63 54
9 4,62p Rannamõisa tee 42a 62 52 63 54
10 4,65p Rannamõisa tee 42b 62 52 63 54
11 4,67p Taludevahe tn 43/1 58 49 60 50
12 4,69p Taludevahe tn 43/2 60 51 62 52
9 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra
modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019
10 L - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00)
d
11 L - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00)
n
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 20
keskkonnamõjude eelhinnang
2019 2040
Nr KM Aadress
10 11 10
Ld Ln Ld L n 11
13 4,7p Taludevahe tn 43/3 62 53 64 54
14 4,73p Taludevahe tn 43/4 62 52 63 53
15 4,75v Rannamõisa tee 13 69 58 70 60
16 4,76p Taludevahe tn 45 59 50 61 51
17 4,8p Rannamõisa tee 44 69 58 70 60
18 4,81p Taludevahe tn 47 60 50 61 51
19 4,84p Taludevahe tn 49 62 52 63 53
20 4,86p Rannamõisa tee 46 69 58 70 60
21 4,88v Rannamõisa tee 15 58 49 60 50
22 4,89p Rannamõisa tee 46a 71 60 72 61
23 5,14p Rannamõisa tee 50 67 56 68 58
24 5,18p Taludevahe tn 65 64 54 65 55
25 5,26p Taludevahe tn 69 59 50 60 51
26 5,33p Keskpäeva tee 3 59 49 60 50
27 5,4p Hommiku tee 24 58 48 60 50
28 5,45p Põllu tee 2 55 45 57 46
29 5,49p Hommiku tee 28 57 47 58 48
30 5,52p Salu tee 2 56 46 57 47
31 5,55p Hommiku tee 32 57 47 58 48
Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgselt uuringualas piirväärtuse ületamist või
piirväärtusega võrdset mürataset esineda 7 müratundliku hoone puhul, perspektiivses
olukorras 8 müratundliku hoone puhul, millest lähtuvalt anti ka soovitused
müratõkkeseinte rajamiseks. Kokku nähti müratõkked ette 4 erinevas piirkonnas (osad
mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade tingimuse tagamiseks soovitati neis
piirkondades ühte katkematut müratõket):
Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37),
Rannamõisa tee 13 (km 4,75),
Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee
46a (km 4,89),
Rannamõisa tee 50 (km 5,14).
Mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset eluhoonete
fassaadil (2 m kõrgusel maapinnast) vähendada ca 10 dB võrra, mis tagab piirväärtusest
madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras (tabel 2).
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 21
keskkonnamõjude eelhinnang
Tabel 2. Müra hinnatud tase müratundlike hoonete teepoolsel küljel müratõkkeseinte rajamise
korral (v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed).
2019 2040
Nr KM Aadress 12 13 6
Ld Ln Ld Ln 7
2 4,3p Rannamõisa tee 34 57 48 59 49
5 4,37p Rannamõisa tee 36 58 48 59 50
15 4,75v Rannamõisa tee 13 57 47 59 49
17 4,8p Rannamõisa tee 44 57 47 58 48
20 4,86p Rannamõisa tee 46 58 49 60 50
22 4,89p Rannamõisa tee 46a 58 48 60 50
23 5,14p Rannamõisa tee 50 57 47 58 48
24 5,18p Taludevahe tn 65 59 49 61 51
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda
majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikule ehitustöödest põhjustatud
vibratsioonile. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb
eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette
meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada
tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel
(probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi
viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.
Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja
selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida
hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas
enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate
hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna
reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetes t töömeetoditest,
kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas
mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra
fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjend atud ettepaneku
fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde
algust ja kooskõlastab selle tellijaga
5.4 ÕHUKVALITEET
Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee -
alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirv äärtuste ületamist
ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib normväärtuse
ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelk õige tingitud
heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub
saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) v älisõhus,
12 L
d - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00)
13 L
n - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00)
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 22
keskkonnamõjude eelhinnang
mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud,
saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal - kui ka vertikaalsuunas.
Käesoleva projekti puhul ei too kavandatavad tegevused projekti realiseerimise j ärgselt
otseselt kaasa olulist õhusaastetasemete suurenemist (tegu pole uue teega).
Vastupidiselt, võib välja tuua hoopis õhusaastet vähendavaid asjaolusid – liiklus muutub
sujuvamaks, väheneb töötava mootoriga pööret ootavate seisvate s õidukite hulk.
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb
vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas
tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut
teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks
mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
5.5 VALGUSREOSTUS
Projektiga on ette nähtud täiendava välisvalgustuse lisamine (sh ülekäiguradade ja
bussipeatuste juurde). Arvestades, et tegemist on asustatud alaga, kus liiklemine on
tihe, parandab tee piisav valgustatus liiklusohutust ning omab läbi õnnetuste
vähenemise tõttu soodsat mõju.
Sellegipoolest tuleb uue valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse
valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile
ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Ka vastavalt hankedokumentide tehnilisele
kirjeldusele tuleb valgustus projekteerida minimaalses mahus, arvestades olemasolevat
olukorda. Tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse
valgustite töörežiimi muutmiseks.
Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses.
5.6 JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA
LOODUSVARADE KASUTAMINE
Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult tea tud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju
vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minim eerida ja võimalusel jäätmeid
taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul
tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide
taaskasutus.
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätme d tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemiselitsentsi (ja lisaks
veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata
(näiteks vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud
ajutisse ladustamiskohta Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on
keelatud.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 23
keskkonnamõjude eelhinnang
5.7 AVARIIOLUKORRAD
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 24
keskkonnamõjude eelhinnang
6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED
Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva T 11390 Tallinn- Rannamõisa-
Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud
tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning
KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju
vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega.
Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning
rakendada all kirjeldatud meetmeid.
Meetmed projekti koostamisele:
Sademevee lahenduse realiseerimisel tule b võimalusel soodustada sademevee
valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võ imalikult rohke
taimestikuga.
Puurkaevu PRK0011556 puhul tuleks taotleda Keskkonnaametilt
sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et kavandatavad
tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148.
lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiv eeks
kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või
tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse §
154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib
Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala
hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust .
Käesoleva eelhinnanguga paralleelselt viidi projekti käigus läbi mürauuring 14 .
Projektis tuleb arvestada mürauuringu tulemustega. Kokku nähti müratõkked ette
4 erinevas piirkonnas (osad mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade
tingimuse tagamiseks soovitati neis piirkondades ühte katkematut müratõket):
o Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37),
o Rannamõisa tee 13 (km 4,75),
o Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa
tee 46a (km 4,89),
o Rannamõisa tee 50 (km 5,14).
Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse
vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille
reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale
objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid
olema ka optimaalse võimsusega.
Kuna tegemist on loomaõnnetuste osas ohtliku lõiguga, on soovitata v kaaluda
loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist.
14 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra
modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 25
keskkonnamõjude eelhinnang
Meetmed ehitustegevuseks:
Tagada, et ehitustööd ei ulataks tee läheduses paiknevate puurkaevude
(sh PRK0011556, PRK0052090 ja PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või
määratavale hooldusalale).
Puurkaevu PRK0054812 puhul ei ole ehitustegevust hooldusalal võimalik vältida
(kuna sinna rajatakse müratõke). Sel juhul tuleb e hitustegevuse ajal tagada, et
oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ni ng seeläbi
põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel.
Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peaks toimuma vaid selleks ette
nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et
oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel
sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad,
kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on
soovitav rajada sellesse osasse, kus põhjavesi on suht eliselt kaitstud, ning
kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja
objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on
vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus
selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette .
Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada
päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks
paikneda majapidamiste lähedal. Kasut atav tehnika peab olema heas tehnilises
seisukorras
Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt
veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette
meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad t öömeetodid, näiteks seada
tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud
vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks
määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.
Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara
ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et
vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on
otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni
mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms)
tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt
konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast te hnikast ning
keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata
ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine
on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate
hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja
kooskõlastab selle tellijaga
Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele
tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav t ehnika
peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida
ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel
tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid).
Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga,
pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades (eriti elamute läheduses).
Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt
kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitust ööde käigus leitavad) tuleb koguda
T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 26
keskkonnamõjude eelhinnang
muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja
lisaks jäätme- või kompleksluba) omavatele ettevõtetele.
Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb
ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei
ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt
määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks
ettenähtud kohti on keelatud.
Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega.
Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt
tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat,
Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni.
Lugupeetud menetlusosaline
17.06.2020 nr 15-1/20-0621/28730-1
Riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–
Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks
ehitusloa andmise menetlusse kaasamine
Maanteeamet algatas ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise
menetluse riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ümberehituseks. Tee
ehitustööd toimuvad 2020. ja 2021. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 11390 Tallinn-
Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine“ (Novarc Gruop AS töö nr
1478).
Töö eesmärk on riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse
parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud
projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud
sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6
ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul.
Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/KYqBLqieB4tIgIF.
Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks
ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 02.07.2020. a e-posti aadressile
[email protected].
Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse
ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks
või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada.
Kavandatava tegevuse keskkonnamõju algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet
KeHJS § 11 lõikest 24 ja võtab aluseks riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km
4,1-5,5 ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetluse ajal koostatud keskkonnamõju
eelhinnangu ja asjaomaste asutuste seisukohad, sest asjaolud ei ole olulisel määral muutunud.
Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna
projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post
[email protected]).
Lugupidamisega
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
(allkirjastatud digitaalselt)
Margus Viiklepp
projektijuht
projekteerimise talitus
Lisa. Korralduse eelnõu - 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks
ja KMH eelhinnang
6119370
[email protected]
2 (2)
EELNÕU
KORRALDUS
Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine
Maanteeamet algatas pp.kk.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 11390 Tallinn–
Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101
lõike 2 alusel.
1. ASJAOLUD
Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-
5,5 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19801:001:0301; 19801:001:0469)
Harju maakonnas Harku vallas Tiskre külas ja Tabasalu alevikus ning Tallinna linnas Haabersti
linnaosas.
Maanteeameti 14.02.2020. a korraldusega nr 1-3/20/022 on tehtud otsus projekteerimistingimuste
andmiseks riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti
koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata
jätmiseks.
Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt Novarc Gruop AS tööle nr 1478 „Riigitee nr 11390
Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine“. Projekti
asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 29.11.2020. a nähtavad lingilt:
https://pilv.mkm.ee/s/KYqBLqieB4tIgIF.
Projekti eesmärk on riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu
liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud
projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud
sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6
ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul. Projektiga
tehtavaid tegevusi on täpsemalt kirjeldatud projekti seletuskirjas.
2. MENETLUSE KÄIK
Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõike 2 kohaselt otsustab Maanteeamet keskkonnamõju
algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse
tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
(edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 1) ja asjaomaste asutuste
seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud
2
algatamata Maanteeameti 14.02.2020. a korraldusega nr 1-3/20/022 projekteerimistingimuste
andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa
taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju
hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses
jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste
seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud.
Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega
piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel.
Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle
õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel.
Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule,
kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel.
Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel,
mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi
märkustega arvestamise kohta.
Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta
kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse
EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei
soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada.
Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest
keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45
lõikele 1.
3. ÕIGUSLIKUD ALUSED
Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri
16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti
peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse
põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2,
22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224
„Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang,
täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad
käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet:
4. OTSUS
1. Anda tee ehitusluba riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1.
2. Jätta algatamata „Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu
ehitusprojekti koostamine“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju
hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus
toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega
3
esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne
olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale.
3. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa
kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid.
4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti põhja
teehoiu osakond.
5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest
ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded.
6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise
algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud
asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel.
5. RAKENDUSSÄTTED
Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse
seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast,
millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule
halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse
teatavakstegemisest.
(allkirjastatud digitaalselt)
Andres Urm
juhataja
taristu arendamise osakond
Lisad:
Lisa 1. Riigitee 11390 km 4,1-5,5 ümberehituseks tee ehitusluba
Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel
Lisa 3. Keskkonnamõjude eelhinnang
EELNÕU
Maanteeameti korralduse „Tee
ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna
km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju
hindamise algatamata jätmine“
Lisa nr 1
TEE EHITUSLUBA
☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks
☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks
☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks
☐ osa asendamiseks samaväärsega
☐ lammutamiseks
Tee ehitusloa number ………………….
Tee ehitusloa andmise kuupäev ………………..
Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn
Ametniku nimi Mart Michelis
Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna
projekteerimise talituse juhataja
Tee ehitusloa kõrvaltingimused
1. Tagada, et ehitustööd ei ulatuks tee läheduses paiknevate puurkaevude (PRK0052090 ja
PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või määratavale hooldusalale).
2. Puurkaevu PRK0054812 hooldusalas müratõkke rajamisel tuleb ehitustegevuse ajal
tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ning seeläbi põhjavette,
eriti tugevatel sajuperioodidel.
3. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peab toimuma vaid selleks ette nähtud
kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud
saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised
kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-
ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada asukohta, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud
ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide
paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde
teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse
sattumine pinnasesse ja vette.
4. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel
ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste
lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras.
2
5. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda,
et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste
vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele
ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu
suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras.
6. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada võimaliku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete
ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord.
7. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) mõju leevendamiseks tuleb rakendada õigeid
töömeetodeidja tööaega. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste
läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel
tolmavaid materjale niisutada kemikaale kasutamata.
8. Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal
ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses).
9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda
tekkivad jäätmed. Ohtlikud jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda
tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse
poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud
laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud
liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine
kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ tulenevate nõuetega.
10. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse
töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja
keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja
Keskkonnainspektsiooni.
1. Andmed tee kohta
Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Töö eesmärk on riigitee 11390 Tallinn–
Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu
liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse
suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on
koostatud projektlahendus, mis võimaldab
maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga,
eraldatud sõidusuundadega maanteeks. Töö
koosseisu kuulub praeguse Tiskre
ringristmiku km 4,4-4,6 ohutumaks
projekteerimine ning uus kergliiklustee
(KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul.
2. Andmed tee ehitusprojekti kohta
2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Novarc Gruop AS
2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10226774
2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn
2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 626 0038, 503 9587
2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post
[email protected]
3
2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-
Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti
koostamine
2.7 Tee ehitusprojekti number 1478
(allkirjastatud digitaalselt)
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel
1. KOOSKÕLASTUSED
Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud
nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas
1
2
2. ARVAMUSED
2.1.Puudutatud asutused ja isikud
Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse
nr osas
1 Harku Vallavalitsus
2 Maa-amet
3 Tallinna Keskkonna- ja
Kommunaalamet
4 Tallinna
Linnaplaneerimise
Amet
5 Tallinna
Linnavaraamet
6 Tallinna
Transpordiamet
1
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
7 Haabersti Linnaosa
Valitsus
8 MTÜ Põhja-Eesti
Ühistranspordikeskus
9 Telia Eesti AS
10 Elektrilevi OÜ
11 Elering AS
12 AS Tallinna Vesi
13 Strantum OÜ
14 Gaasienergia AS
15 Keskkonnaamet
16 Muinsuskaitseamet
17 Rahandusministeeriumi
regionaalhalduse
osakond
18 Keskkonnainspektsioon
19 Terviseamet
2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud
Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus
nr tunnus esitatud arvamuse osas
2
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
1
Klooga maantee
19801:002:2286
L14
2 Toomapõllu 19801:002:2284
3 Klooga
19801:002:2245
kergliiklustee L14
4 Jõetooma 19801:002:2243
5 Klooga maantee
19801:002:2283
L19
6 Reformimata
riigimaa
7 Rannamõisa tee
19801:002:3900
13 (Kalajaagu)
8 Klooga
19801:002:2209
kergliiklustee L2
9 Reformimata
riigimaa
10 Klooga
19801:002:2233
kergliiklustee L15
11 Rannamõisa tee
19801:002:2232
15 (Paju)
12 Võsa 19801:002:0684
13 Klooga
19801:002:2227
kergliiklustee L11
14 Valli 19801:002:2225
15 Lagedi 19801:002:0540
16 Kuusiku 19801:002:6750
3
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
17 Nõmme tee 74 19801:002:0962
18 Reformimata
riigimaa
19 Klooga mnt 3a 19801:002:1190
20
Nõmme tee 71 19801:002:1681
21 Nõmme tee 69 19801:002:1682
22 Rannamõisa tee
78406:612:0162
22c
23 Tiskre tee 35 78406:612:0113
24 Tiskre tee 37 78406:612:0114
25 Tiskre tee 41 78406:612:0116
26 Tiskre tee T8 78406:612:0136
27 Rannamõisa tee
78406:612:5130
32
28 Reformimata
riigimaa
29 Rannamõisa tee
78401:101:0852
34
30 Rannamõisa tee
78406:612:5240
T2
31 Kristeni tn 29 78406:612:5223
32 Kristeni tn 31 78406:612:5190
33 Rannamõisa tee
78406:612:2910
36
34 Rannamõisa tee
78401:101:0376
36a
35 Reformimata
riigimaa
36 Rannamõisa tee
78406:612:1430
38a
4
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
37 Vahepere tn 4 78406:612:2860
38 Vahepere tn 8 78406:612:4760
39 Rannamõisa tee
78406:612:2890
38c
40
Vahepere tänav 78406:612:2870
41 Rannamõisa tee
78406:612:2880
38d
42 Rannamõisa tee
78401:101:1434
40a
43 Rannamõisa tee
78406:612:2920
40
44 Rannamõisa tee
78401:101:1894
40b
45 Rannamõisa tee
78401:101:1893
42
46 Rannamõisa tee
78406:612:4240
42a
47 Rannamõisa tee
78406:612:2350
42b
48 Taludevahe tn 43 78406:612:5920
49 Taludevahe tänav
78406:612:6380
T17
50 Taludevahe tn
78406:612:6350
43a
51 Rannamõisa tee
78406:612:2820
44
52 Taludevahe tn 45 78406:612:6330
53 Taludevahe tn 47 78406:612:6320
54 Taludevahe tänav
78406:612:3820
T7
5
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
55 Taludevahe tänav
78406:612:3660
T8
56 Taludevahe tn 49 78406:612:3830
57 Rannamõisa tee
78406:612:3840
46
58 Rannamõisa tee
78406:612:3850
46a
59 Rannamõisa tee
78406:612:3860
46b
60
Taludevahe tn 57 78406:612:3880
61 Taludevahe tänav
78406:612:4330
T9
62 Taludevahe tn 59 78406:612:4340
63 Taludevahe tn 61 78406:612:0021
64 Rannamõisa tee
78406:612:2830
50
65 Taludevahe tn 65 78406:612:0022
66 Taludevahe tänav
78406:612:0033
T12
67 Rannamõisa tee
78406:612:0750
50a
68 Taludevahe tänav
78406:612:0032
T11
69 Rannamõisa tee
78406:612:0019
50c
70
Taludevahe tn 67 78406:612:2850
71 Taludevahe tn 69 78406:612:0023
72 Keskpäeva tee
19801:002:1014
lõik 1
6
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
73 Keskpäeva tee 1 19801:002:0508
74 Hommiku tee 21 19801:002:0538
75 Hommiku tee lõik
19801:002:0541
1
76 Hommiku tee 24 19801:002:0519
77 Põllu tee 2 19801:002:0520
78 Põllu tee lõik 1 19801:002:0542
79 Hommiku tee lõik
19801:002:0716
2
80
Hommiku tee 28 19801:002:0698
81 Salu tee 2 19801:002:0699
82 Salu tee 19801:002:0715
83 Hommiku tee 32 19801:002:0708
84 Hommiku tee 34 19801:002:0709
85 Hommiku tee 23 19801:002:0717
2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud
Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva
jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu
kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9).
Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse
tunnus tunnus tunnus
7
Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390
Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5
ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2
* Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole
taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust
avaldada (EhS § 42 lg 9).
8