dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Väljaminev kiriAvalik

Riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetlusse kaasamine

Maanteeamet · 17. juuni 2020
Viit
15-1/20-0621/28730-1
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Väljaminev kiri
Adressaat
L. m., Elektrilevi OÜ, Elering AS, Gaasienergia AS, Haabersti Linnaosa Valitsus, Harku Vallavalitsus, Keskkonnaamet, Keskkonnainspektsioon, Maa-amet, Muinsuskaitseamet, Mittetulundusühing Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus, Rahandusministeerium, Osaühing Strantum, Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet, Tallinna Linnaplaneerimise Amet, Tallinna Linnavaraamet, Tallinna Transpordiamet, AKTSIASELTS TALLINNA VESI, Telia Eesti AS, Terviseamet
Saabumis/saatmisviis
e-post, DVK
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-1 Tee- ja teerajatiste projektid ning ehituse täitedokumentatsioon objektide kaupa (sisaldab ka EL struktuurifondidest rahastatavaid projekte)
Toimik
15-1/20-0621
Vastutaja
Margus Viiklepp (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Projekteerimise talitus)

Failid

  • 📎15-120-062128730-1 17.06.2020 Väljaminev kiri.bdoc2786 KB

Sisu (failidest)

Versioon 31.10.2019 /// TÖÖ NR 19003329 T11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti keskkonnamõjude eelhinnang Töö nr 19003329 Tartu-Tallinn 2019 Maarja Salumäe Keskkonnaspetsialist Jaak Järvekülg Keskkonnaekspert, projektijuht Juhan Ruut Keskkonnaekspert (litsents: KMH0155) T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 2 keskkonnamõjude eelhinnang SISUKORD 1. SISSEJUHATUS ................................................................................................ 3 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID ....................................................... 4 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS ......................................................... 7 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND ........................................ 9 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE 15 5.1 Kavandatava tegevuse seosed asjakohaste strateegiliste planeerimisdokumentidega, mõju maakasutusele .................................................. 15 5.2 Mõju põhja- ja pinnaveele .......................................................................... 16 5.3 Müra .......................................................................................................... 19 5.4 Õhukvaliteet .............................................................................................. 21 5.5 Valgusreostus ............................................................................................ 22 5.6 Jäätmekäitlus, energiamahukus ja loodusvarade kasutamine ...................... 22 5.7 Avariiolukorrad .......................................................................................... 23 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED ............................................................. 24 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 3 keskkonnamõjude eelhinnang 1. SISSEJUHATUS Käesolevaks tööks on keskkonnaalane konsultatsioon riigitee 1 1390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1- 5,5 projekti koosseisu. Eelhinnang on koostatud põhiprojekti koostamise algstaadiumis. Kavandatava tegevuse kirjeldamisel on aluseks võetud Maanteeameti poolt väljastatud projekti tehniline kirjeldus ning projekteerija poolt edastatud projekti materjalid (sh. joonised) seisuga oktoober 2019. Projekti eesmärgiks on lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Projektiga kavandatakse maanteelõigu ehitamine nelja sõidurajaga eraldusribaga maanteeks koos lõigule jäävate ristmike ümberehituse ja liikluskorral duse muudatusega. Lisaks kuulub projekti hulka Nõmme tee jalgtee ühenduse projekteerimine. Projekteeritav lõik asub Harju maakonnas , täpsemalt Tallinna linna Haabersti linnaosa ning Harku valla Tabasalu aleviku ja Tiskre küla asutusüksuste piiril (vt joonis 1.1). Käesolev töö on koostatud OÜ Hendrikson & Ko poolt keskkonnaekspert Jaak Järvekülg juhtimisel. Töös käsitletakse projektiga kavandatavate tegevuste eeldatavalt ebasoodat mõju omavaid keskkonnaaspekte ning antakse soovitus keskkonnamõju hindamise (KMH) algatamise või mitte algatamise ja ebasoodsate mõjude vältimise osas. Käesolevat aruannet on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina KMH algatamise vajalikkuse hindamisel. Projekteeritava maanteelõigu kohtvaatlus viidi läbi 14. septembril 2019 aastal. Joonis 1.1 Projekteeritava lõigu T11390 4,1-5,5 lõigu asukoha skeem. Projekteeritav maanteelõik on tähistatud punasega. Alus: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 4 keskkonnamõjude eelhinnang 2. TAUST JA SEADUSANDLIKUD ASPEKTID Keskkonnamõju hindamise (KMH) vajadust reguleerib Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seadus (KeHJS), vastu võetud 22.02.2005 1 . Vastavalt seadusele on keskkonnamõju hindamise vajadus reguleeritud järgmiselt: § 3. Keskkonnamõju hindamise kohustuslikkus Keskkonnamõju hinnatakse, kui: 1) taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning tegevusloa taotlemise või muutmise põhjuseks olev kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju; 2) kavandatakse tegevust, mille korral ei ole objektiivse teabe põhjal välistatud, et sellega võib kaasneda eraldi või koos muude tegevustega eeldatavalt oluline ebasoodne mõju Natura 2000 võrgustiku ala kaitse -eesmärgile, ja mis ei ole otseselt seotud ala kaitsekorraldusega või ei ole selleks otseselt vajalik. § 2 1 Keskkonnamõju Keskkonnamõju käesoleva seaduse tähenduses on kavandatava tegevusega või strateegilise planeerimisdokumendi elluviimisega eeldatavalt kaasnev vahetu või kaudne mõju keskkonnale, inimese tervisele ja heaolule, kultuuripärandile või varale. § 2 2 Oluline keskkonnamõju Keskkonnamõju on oluline, kui see võib eeldatavalt ületada mõjuala keskkonnataluvust, põhjustada keskkonnas pöördumatuid muutusi või seada ohtu inimese tervise ja heaolu, kultuuripärandi või vara. § 6. Olulise keskkonnamõjuga tegevus (1) Olulise keskkonnamõjuga tegevus on: 13) kiirtee, 2100 meetri pikkuse või pikema peamaandumisrajaga lennuvälja, üle kümne kilomeetri pikkuse nelja sõidurajaga tee püstitamine või ühe või kahe sõidurajaga tee ehitamine vähemalt nelja sõidurajaga te eks; (2) Kui kavandatav tegevus ei kuulu käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas järgmiste valdkondade tegevusel on oluline keskkonnamõju: 10) infrastruktuuri ehitamine või kasutamine; Lisaks KeHJS § 6 lõige 2 nimetatud tegevusvaldkondadele on Vabariigi Valitsuse määrusega nr 224 kehtestatud täpsustatud loetelu „Tegevusvaldkondade, mille 1 https://www.riigiteataja.ee/akt/122022019015 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 5 keskkonnamõjude eelhinnang korral tuleb kaaluda keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ 2. Vastavalt VV määrusele: § 13. Infrastruktuuri ehitamine Keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkust tuleb kaaluda infrastruktuuri ehitamise valdkonda kuuluvate järgmiste tegevuste korral: 8) tee rajamine või laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg- ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul; Käesoleval juhul ei kuulu kavandatav tegevus KeHJS § 6 lõikes 1 loetletud tegevuste hulka, mille puhul KMH on kohustuslik selle vajadust kaalumata. Antud juhul on tegu „infrastruktuuri ehitamise või kasutamisega“ (KeHJS § 6 lõige 2, p 10) ning kuna kavandatakse kahe täiendava sõiduraja lisamist, siis ka VV määruse nr 224 §13 p 8 vastava tegevusega (tee laiendamine, välja arvatud teerajatiste, mahasõitude, ohutussaarte, kiirendus- ja aeglustusradade, pöörderadade, tagasipöörde kohtade, ülekäigukohtade, objekti ligipääsuks vajaliku tee, teepeenral asetsevate jalg - ja jalgrattateede, puhkekohtade ja parklate rajamine või laiendamine ning keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse § 6 lõike 1 punktis 13 nimetatud juhul). Seega peab otsustaja andma eelhinnangu selle kohta, kas tegevusel on oluline keskkonnamõju vastavalt KeHJS § 6 lõige 2. Sellest tulenevat sõltub KMH vajadus eelhinnangu tulemusest. Vastavalt KeHJS: § 6 1 . Eelhinnang (1) eelhinnangu andmiseks esitab arendaja koos tegevusloa taotlusega järgmise teabe: 1) tegevuse eesmärk, iseloom ja füüsilised näitajad ning asjakohasel juhul vajalike lammutustööde kirjeldus; 2) tegevuse asukoha kirjeldus, sealhulgas eeldatavalt mõjutatava ala tundlikkus; 3) tegevusega eeldatavalt oluliselt mõjutatavate keskkonnaelementide kirjeldus; 4) olemasolev teave tegevusega eeldatavalt kaasneva olulise keskkonnamõju kohta, arvestades eeldatavalt tekkivaid jääke ja heiteid ning jäätmeteket, kui see on asjakohane, ning loodusvarade, eelkõige mulla, maa, maavarade ja vee kasutamist ning mõju looduslikule mitmekesisusele; 2 https://www.riigiteataja.ee/akt/120062017017 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 6 keskkonnamõjude eelhinnang 5) muu asjakohane teave, lähtudes käesoleva paragrahvi lõike 5 alusel kehtestatud nõuetest; 6) soovi korral teave kavandatava tegevuse erisuste või võetavate keskkonnameetmete kohta, millega kavandatakse vältida või ennetada muidu ilmneda võivat olulist ebasoodsat keskkonnamõju. (2) Käesoleva paragrahvi lõikes 1 nimetatud teabe koostamis el peab arendaja arvestama varasemate asjakohaste hindamiste tulemustega. (3) Otsustaja annab käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu arendaja esitatud ja muu asjakohase teabe alusel ning lähtudes kavandatavast tegevusest, selle asukohast ning eeldatavast keskkonnamõjust. (5) Käesoleva seaduse § 6 lõigetes 2 ja 2 1 nimetatud eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. 3 § 11. Keskkonnamõju hindamise algatamine ja algatamata jätmine (2 2 ) Enne käesoleva seaduse § 6 lõikes 2 nimetatud valdkondade tegevuse ja lõikes 21 viidatud tegevuse keskkonnamõju hindamise vajalikkuse üle otsustamist peab otsustaja küsima seisukohta kõigilt asjaomastelt asutustelt, esitades neile seisukoha võtmiseks eelhinnangu ning keskkonnamõju hindamise algatamise või algatamata jätmise otsuse eelnõu. Käesolev eelhinnang on tellitud Novarc Group AS poolt riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu projekti koosseisus ning seda on otsustajal võimalik kasutada tugimaterjalina keskkonnamõju hindamise algatamise vajalikkuse hindamisel. Eelhinnangu aruande peatükkides 3-6 on info esitamisel lähtutud Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusest nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“. 3 https://www.riigiteataja.ee/akt/118082017003 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 7 keskkonnamõjude eelhinnang 3. KAVANDATAVA TEGEVUSE KIRJELDUS Vastavalt Maanteeameti poolt väljastatud tehnilise kirjeldusele on projekti eesmärgiks koostada projektlahendus, mis võimaldab riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna 4,1-5,5 km maanteelõigu ehitada kogu ulatuses eraldatud sõidusuunadega neljarajaliseks maanteeks. Lahendus peab hõlmama lõigule jääva ristmiku ehitamist ringristmikuks ja liikluskorralduse muudatus i. Tiskre ringristmiku km ca 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning Nõmme tee jalgtee üh enduse projekteerimine kuulub põhiprojekti koosseisu. Vastavalt tehnilisele kirjeldusele peaks projekteeritava sõiduraja laius olema 3,25m, nii tugipeenra kui ka kindlustatud peenra laius 0,5m. Jalg- ja jalgrattateede ristlõige peaks olema minimaalselt 2m. Parempoolne Tallinn-Rannamõisa sõidusuund järgib olemasolevat trassi. Rannamõisa - Tallinn sõidusuuna osa on projekteeritud olemasoleva tee kõrvale uuele muldele . Lõigule jääv Liiva-tee-Keskpäeva tee-Rannamõisa tee ristmik ehitatakse ümber ringristmikuks. Sademevee ärajuhtimiseks kasutatakse kombineeritud lahendust – kitsastes oludes tuleb vesi kokku koguda restkaevudega, aga sealt edasi suunatakse vesi enne suublasse juhtimist läbi aeglase vooluga teekraavi. Kogu sademevesi jõuab lõpuks Apametsa peakraavi. Põhimõtteline skeem kavandatava teelõigu lahenduse kohta on esitatud joonisel 3.1. (Vajadusel on kavandatava tegevuse detaile täpsemalt kirjeldatud ptk 5 koos mõju hindamisega.) Kavandatava tegevuse elluviimisel kasutatakse loodusvarasid (nt liiv, kruus ja paekivi). Tee ja rajatiste ehituseks vajaminev materjal hangitakse maardlatest, mille avamise ja kasutamise keskkonnamõju on eraldi hinnatud ning projektiala piirkonnast loodusvarade kasutust ei toimu. Projektiala piirkonnas täiendav ebasoodne mõju puudub. Energiamahukuse osas on tegemist tavapärase tee -ehitusega, mille energiakulu ei põhjusta olulisi ebasoodsaid mõjusid . Kavandava tegevuse potentsiaalseteks tagajärgedeks on heide pinnasesse, õhku ja vette. Paratamatult tekib tee-ehituse käigus jäätmeid. Samuti kaasneb tee-ehitusega müra, vibratsiooni ja lõhna levimine lähipiirkondade aladele. Olulise soojuse või kiirguse tekkimist ette näha ei ole. Välistada ei saa avariiolukordade tekkimist ehitustehnika kasutamisel. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 8 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 3.1 Projektlahendus. Väljavõte projekti situatsiooniskeemist. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 9 keskkonnamõjude eelhinnang 4. PROJEKTI ASUKOHT JA MÕJUTATAV KESKKOND Projekteeritava ca 1,4 km lõigu liiklussagedused on kõrged, 2017. aasta loenduse andmetel oli keskmine ööpäevane liiklussagedus 15453 autot (sh 15131 sõidu- ja pakiautot, 273 veoautot ja autobussi ning 48 autorongi). Hetkel on lõigu suurim lubatud sõidukiirus 50 km/h. Antud teelõiguga kulgeb paralleelselt ka kergliiklustee. Olemasolev liikluskeskkond ei ole tipptundidel piisava läbilaskevõimega: suure liiklussageduse tõttu on raskendatud sõidukite pealesõit maanteele ja vasakpöörete sooritamine maanteelt. Seetõttu on ka jalakäijatel tipptundidel sõidutee ületamine keeruline. Lisaks ei ole Nõmme tee elanikud hetkel ühendatud Tallinn -Rannamõisa tee kõrval kulgeva kergliiklusteega. Sellele saamiseks peavad Nõmme tee elanikud ületama tiheda liiklusega ja piiratud nähtavusega maantee või ronima otse üle teepiirde ning mööda järsku ja tihtipeale porist nõlva alla minema (vt joonis 4.1). Käesolev lahendus on ohtlik nii jalakäijatele kui ka autojuhtidele, mistõttu vähendab ühenduse rajamine oluliselt liiklusohtlike olukordade riski. Joonis 4.1 Hetkeolukord Nõmme tee ja kergliiklustee vahelisel alal. Allikas: Hendrikson & Ko 14.09.2019 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 10 keskkonnamõjude eelhinnang Suunaga Tabasalu poole paiknevad vaadeldava maanteelõigu vasakul pool peamiselt põllu- ja rohumaad. Paremal pool asuvad elamud, mis vahelduvad mõningate metsatukkade või rohumaadega. Lähimad eluhooned jäävad maanteest 1 0-15 m kaugusele. Eriti kitsad olud tekivad Rannamõisa tee 44 ja Rannamõisa tee 13 kinnistute vahele jääva teelõigu ehitusel (joonis 4.2), kui olemasolevat teed laiendatakse Rannamõisa tee 13 kinnistu poole. Ainus maanteelõiguga ristuv vooluveekogu on Apametsa peakraav (joonis 4.3). Kraav kulgeb paralleelselt Liiva teega ning suubub Kakumäe lahte. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projekteeritav teelõik peamiselt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal. Alates Liiva tee- Keskpäeva tee- Rannamõisa tee ristist on põhjavesi keskmiselt või nõrgalt kaitstud (joonis 4.4). Projektiala piirkonnas on tegemist liigniiske pinnasega. Maanteeameti poolt tellitud aruandes „Maanteeameti tegevuskava üleujutusalade ja võimalike kliimamuutuste tuvastamiseks I osa“ on välja toodud, et Tallinn - Rannamõisa-Kloogaranna maantee 5km kuulub üleujutusohupiirkonna ja üleujutusohuga seotud riskipiirkonda. Üleujutuse esinemistõenäosus on üks kord 1000 aasta jooksul. Maanteelõigule lähimad puurkaevud on kujutatud joonisel 4.5. Puurkaevu nr PRK0054812 hooldusala ja puurkaevu nr PRK0011556 sanitaarkaitseala jäävad projekteeritavale teele. Nõmme tee jalgtee ühenduse lähedale jää vad puurkaev nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748, kuid nende sanitaarkaitseala ei ulatu kavandatavale teele. EELIS-e 4 andmetel ei jää projektiala vahetusse lähedu sse ühtegi looduskaitseala ega Natura 2000 võrgustiku ala. Lähim looduskaitsealune ala on Rannamõisa maastikukaitseala (KLO1000116), mille piir jääb maanteest enam kui 250 m kaugusele. Antud maastikukaitsealaga ühtib Rannamõisa loodusala (RAH0000450), mis kuulub Natura 2000 võrgustikku (vt joonis 4.6). Nimetatud ala asub projektist piisavalt kaugel ning seda eraldab teest ka asustus, mistõttu ei kaasne sellele alale negatiivset mõju. Keskkonnaregistri andmetel kavandatava tegevuse vahetus läheduses ühtegi kaitsealust liiki pole. Lähim kaitsealuse liigi (must tuhkpuu - III kategooria kaitsealune liik) leiukoht asub Rannamõisa maastikukaitsealal ja jääb maanteest ligi 600 m kaugusele. Seega jäävad projektialale läh imad kaitsealused liigid projektiga kavandatavast maanteest piisavalt kaugele, et võimalik negatiivne mõju puudub. Kultuurimälestiste riikliku registri andmete alusel ühtegi kultuurimälestist projekti piirkonnas ei asu. Tiskre tee ristist kuni Tiskre ringristmikuni kattub teelõik Haabersti linnaosa üldplaneeringu 5 „Väärtused ja piirangud“ kaardi andmetel vanalinna muinsuskaitseala vaatesektoriga (vt joonis 4.7). Kuna kavandatav tee ei häiri muinsuskaitseala siluetti ja vaateid muinsuskaitsealale, siis piiranguid tee ehitusele ei teki. Hetkel kehtiva Harku valla üldplaneeringu 6 „Maakasutus“ kaardi alusel ei jää kavandatav tegevus rohevõrgustiku alale (vt joonis 4. 8). 4 ©EELIS (Eesti Looduse Infosüsteem-Keskkonnaregister) : Keskkonnaagentuur 5 https://www.tallinn.ee/est/ehitus/Haabersti -linnaosa-uldplaneering 6 https://www.harku.ee/kehtiv-uldplaneering T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 11 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.2 Kitsad tingimused teest vasakul paikneva Rannamõisa tee 13 (pildil) juures. Allikas: ülemine pilt Hendrikson & Ko, 14.09.19, alumine pilt Google maps T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 12 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.3 Maanteega ristuv Apametsa peakraav. Allikas: Hendrikson & Ko, 14.09.2019 Joonis 4.4 Põhjavee kaitstus kavandatava tegevuse piirkonnas. Allikas: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 13 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.5 Apametsa peakraavi (sinisega, koos kaitsevöönditega) ja puurkaevude (sh sanitaarkaitseala) paiknemine (rohelisega) kavandatava maanteelõigu piirkonnas. Maa- ameti kaardirakendus Joonis 4.6 Kavandatava tegevuse paiknemine maastikukaitseala suhtes (vastavalt Keskkonnaregistri andmetele). Sinisega on tähistatud projekteeritav maanteelõik . Allikas: Maa-ameti kaardirakendus T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 14 keskkonnamõjude eelhinnang Joonis 4.7 Väljavõte Haabersti linnaosa üldplaneeringu „Väärtused ja piirangud“ kaardilt. Joonis 4.8 Väljavõte kehtiva Harku valla üldplaneeringu „ Koondkaart“ kaardilt. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 15 keskkonnamõjude eelhinnang 5. VÕIMALIKU KESKKONNAMÕJU KIRJELDUS, HINNANG MÕJU OLULISUSELE Käesolevas eelhinnangus käsitletakse eelkõige kavandatava tegevuse (riigitee 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 laiendamise projekti) võimalikku keskkonnamõju. Juba eksisteeriva liikluse mõju selles osas, mida käesolev projekt ei mõjuta, eelhinnangus otseselt ei hinnata. Kuna tegemist on olemasoleva teega, toimuks liiklus antud alal ka ilma projektiga kavandatava tegevuseta. Läbi liiklemistingimuste muutmisega tõstetakse liiklusohutust ning seetõttu on projektil õnnetuste riski vähenemise tõttu ka positiivne mõju. Alljärgnevalt on välja toodud tegurid ja mõjuvaldkonnad, mille puhul on kavandatava tegevuse iseloomu ja asukohta arvesse võttes ebasoodsa mõju avaldumise oht tõenäolisem või mille puhul on võimalik anda soovitusi võimaliku mõju leevendamiseks. Kõik soovitatavad leevendavad meetmed on esitatud peatükis 6. Võimalike mõjude analüüsimisel on vastavalt Keskkonnaministri 16.08.2017 määrusele nr 31 „Eelhinnangu sisu täpsustatud nõuded“ arvesse võetud võimaliku mõju suurust, mõjuala ulatust, mõju ilmnemise tõenäosust, mõju tugevust, kest ust, sagedust, pöörduvust ja võimalikke koosmõjusid. Piiriülest mõju projektiga kavandatavate tegevustega ei kaasne. 5.1 KAVANDATAVA TEGEVUSE SEOSED ASJAKOHASTE STRATEEGILISTE PLANEERIMISDOKUMENTIDEGA, MÕJU MAAKASUTUSELE Vasakule poole teed, kuhu tee laiendam ine on kavandatud, on üldplaneeringuga kavandatud tiheasustusala, s.o elamumaa või elamu- ja ärimaa. Ala kruntideks jaotamiseks on algatatud detailplaneering („Apametsa II kvartal“). Tallinn-Rannamõisa maantee suur koormus ja liiklusohtlikkus on samuti üld planeeringu seletuskirjas välja toodud. Seega ei ole kavandatav tegevus üldplaneeringu lahendusega vastuolus - ohutute liiklemistingimuste tagamine on tiheasustusalal pigem soodsa mõjuga. Hetkel paiknevad eelpool kirjeldatud tiheasustusalaks kavandatud alas (nn Apametsa piirkonnas) avatud põllu- ja rohumaad. Seetõttu on ka Maanteeameti kaardirakenduse „Eesti maanteed ja loomaohtlikkus“ kohaselt Tiskre ringristmiku ja Nõmme tee vahelisel lõigul aastatel 2009 kuni 2013 toimunud 14 õnnetust metsloomadega. Samuti on projekteeritava tee alguspunkti (4,1km) ja Tiskre ringristmiku vaheline lõik tunnistatud loomaõnnetuste osas ohtlikuks lõiguks. Kuna projekteeritava maanteelõigu paremale pool on juba tiheasustus ning vasakule poole on planeeringuga kavandatud tiheasustus ei ole antud lõigul otstarbekas ehitada loomadele liikumisteid . Soovitatav on kaaluda loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist . Projektiga kavandatakse tee laiendamist juba olemasolevas teekoridoris, mistõttu ei kaasne sellega ulatuslikku mõju ala maakasutusele. Vajadusel on projektiga ette T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 16 keskkonnamõjude eelhinnang nähtud tee kõrvalt üksikpuude likvideerimine. Vastavalt projekti materjalidele (seisuga oktoober 2019) on vaja raiuda puid järgmistes kohtade s: Rannamõisa tee 36 piirnev transpordimaa, 4 puud. Raie on vajalik müraseina tõttu. Maantee selles lõigus ei laiene. Rannamõisa tee 44 piirnev transpordimaa, 17 puud. Otseselt jäävad puud müraseina trassile, aga tuleks maha võtta ka tee laienemise tõttu. Muidu jä äksid puud tee servale liiga lähedale (juurte kahjustused ehituse käigus + põrkepiirde paigaldamiseks ei jää piisavalt ruumi). Rannamõisa tee 13 piirnev transpordimaa, 5 puud. Puud jäävad maantee laienemise tõttu kinnistu poole nihkuva kergliiklustee alla. Mürasein jääb puudest vasakule, kinnistu piirile. Kõik likvideeritavad puud asuvad teekoridoris, transpordimaal, 1 -4 m kaugusel kinnistute piirist. Ka ei ole nimetatud puud kaitse all ning olulist ebasoodsat keskkonnamõju ei kaasne. Puude likvideerimiseks viiakse projekti käigus eelnevalt läbi dendroloogiline uuring ning lähtutakse kohalike omavalitsuste raiet käsitlevatest määrustest 7. 5.2 MÕJU PÕHJA- JA PINNAVEELE Nagu kirjeldatud peatükis 4, ulatub puurkaevu PRK0054812 hooldusala ja PRK0011556 sanitaarkaitseala projekteeritavale teele (vt ka joonis 4.3). Lisaks jäävad Nõmme tee jalgtee ühenduse lähedale puurkaev nr PRK0052090 ja puurkaev nr PRK0004748 , kuid nende sanitaarkaitseala ei ulatu kavandatavale teele. Ehitustöid kaevude nr PRK0052090 ja nr PRK0004748 sanitaarkaitsealadel tuleks vältida. Puurkaev nr PRK0054812 asub Rannamõisa tee 36 kinnistul (KÜ 78406:612:2910) , olemasoleva tee katte servast asub puurkaev ~8 m kaugusel. Puurkaev on rajatud 2016. aastal olmevee saamiseks ja sellele moodustatud hooldusala on 10m. Seega ulatub hooldusala juba ka varasemalt olemasolevale teele. Vastavalt veeseaduse § 154 lg 5 on hooldusalal põhjavee saastumise vältim iseks keelatud tegevus, mis võib ohustada põhjaveekihi vee omadusi, sealhulgas sellise ehitise ehitamine, millega kaasneb keskkonnaoht. Projektiga ei kavandata tee nihutamist puurkaevule lähemale, kavandatakse vaid tee ülekatet olemasolevas ulatuses ning m üratõkke rajamist tee ja puurkaevu vahele. Kui järgitakse ettevaatusabinõusid, ei ole kavandatavat tegevust põhjust lugeda ehituseks, millega kaasneb keskkonnaoht. Pärast ehitustegevust aitab uus rajatav müratõke pigem takistada teelt pärit saasteainete jõudmist puurkaevu. Ehitustegevuse ajal tuleb tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ning seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Puurkaev PRK0011556 asub Rannamõisa tee 44 kinnistul (KÜ 78406:612:2820) ning on rajatud samuti olmevee saamiseks. Puurkaevule on moodustatud sanitaarkaitseala ulatusega 50 m, mis ulatub juba üle olemasoleva tee ning kus samuti ehitustöid vältida võimalik pole. Sel juhul on võimalik taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et projektiga kavandatavad tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiveeks kasutamise või jo ogivee tootmise 7 Harku Vallavolikogu 29.03.2018 määrus nr 8 „Puude raiumiseks loa andmise kord Harku vallas“, https://www.riigiteataja.ee/akt/411042018051 ; Tallinna Linnavolikogu 19.05.2011 määrus nr 17 „Puu raieks ja hoolduslõikuseks loa andmise tingimused ja kord“, https://www.riigiteataja.ee/akt/409032013056 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 17 keskkonnamõjude eelhinnang eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala . Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust . Vahetult peale Liiva tee - Keskpäeva tee -Rannamõisa tee ristmikku ristub maanteelõik Apametsa peakraaviga (VEE1094300). Vastavalt looduskaitseseadusele on Apametsa peakraavi piiranguvöönd 50 m, kalda ehituskeeluvöönd 25 m ning veeseadusest tulenevalt veekaitsevöönd 10 m. Projekti koostamise ja elluviimise käigus tuleb järgida nimetatud vööndites kehtivaid piiranguid. Seejuures võib välja tuua, et üldjuhul on ehitustegevus veekaitsevööndis keelatud, aga ehituskeeld ei laiene kehtestatud üldplaneeringuga kavandatud avalikult kasutatavale teele. Antud juhul on tegemist olemasoleva teega, mis sisaldub ka üldplaneeringus ja ehitusega konflikti ei teki . Apametsa peakraavi juhitakse ka kogu projekteeritud lõigu km 4,1-5,5…5,7 teekatetelt ja teemaalt pärinev sademevesi. Teine maanteega ristuv kraav (90 m Apametsa peakraavist Tallinna poole) suletakse, maantee ja kergliiklustee alused truubid likvideeritakse ja kraav suunatakse samuti Apametsa peakraavi. Teedelt ja tänavatelt ärajuhitav sademevesi sisaldab heljumit, naftaprodukte ja ohtlikke aineid (peamiselt raskmetallid). Raskmetallidest olulisemad Cd, Cu, Ni, Cr, Zn, Pb on reeglina seotud heljumi külge. Raskmetallide lahustuvus sademevees ja transportkeskkonnas sõltub sademevee ja keskkonna pH tasemest. Naftasaadused kerkivad vees reeglina veepinnale, nende lahustumine on v äike. Lahustunud naftasaadused lahjenevad sademevees ning lagunevad hapniku ja valguse mõjul. Raskemad fraktsioonid seotakse pinnaseosakeste k ülge. Alates 2011. a on Maanteeamet tellinud uurimist öid liiklussõlmedes tekkiva sademevee võimaliku mõju selgitamiseks ümbritsevale alale ja alates 2013.a. on teostanud iga aastast veeseiret, kus proovid võtab atesteeritud veeproovivõtja ja analüüsid teostab Eesti Keskkonnauuringute Keskuse labor. Proovidest m ääratakse Eesti Keskkonnauuringute Keskuse laboris naftasaaduste, helj uvaine ja raskmetallide Pb, Ni, As, Cd, Zn, Cu ning Cl sisaldus. Arvestades uurimist öödes toodud järeldusi, tuleks sademevee käitlemise vajadust analüüsida (riski hindamine) alates liiklussagedusest 15 000 autot ööpäevas, Ning liikluskoormusega kaasneva keskkonnariski vähendamiseks tuleb teede sademevett põhjalikult käidelda alates liiklustihedusest 30 000 autot ööpäevas. 8 Antud juhul on liiklussagedus lõigul üle 15 000 auto ööpäevas, mistõttu tuleb sadaveelahendustele kindlasti t ähelepanu pöörata. Saastainete (eelkõige raskmetallide) ohtlikkust on võimalik leevendada tee äärde kavandatavate märgalade ja nendes kasvavate taimede abil, mis on võimelised siduma ja transformeerima erinevaid saasteaineid. Soovitatav on teekraavid rajada võimalikult aeglase vooluga ja rohke loodusliku taimestikuga. Mida tihedam on taimkate, seda suurem on puhastusefektiivsus. Võimalusel ei tohiks t eekraave ehitada veekogu kaldani, vaid lõpetada lammil või kaldast kaugemal, et saastatud vesi saaks valguda üle maapinna, kus ta filtreerub ja täiendavalt puhastub. Käesoleval juhul on need tingimused enamuses täidetud. Pikisuunalist sajuvee toru, mis suubuks otse Apametsa peakraavi ja suurendaks hüdraulilist või saastumise „löökkoormust“, ei ole projektis ette nähtud. Projektis kasutatakse kombineeritud sajuvee ärajuhtimist : 8 https://www.mnt.ee/et/tee/vesi-ja-pinnas T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 18 keskkonnamõjude eelhinnang Km 4,1-4,7 Vahepere ringristmikuni ja ca 100 m peale ristmikku jätkub äärekivita ristprofiil (nagu eelmisel km 2,6-4,1 lõigul, mis praegu on ehituses), sajuvee kanaliseerimist ei ole projekteeritud ning see suunatakse maanteest vasakule, põllul olevasse kraavi. Km 4,7-5,2 on kitsase olude tõttu kohati projekteeritud ühepoolne äärekiviga ristprofiil (müraseintega alalõikudel). Äärekiviga lõikudel on rentslis sajuvee restkaevud, mujal toimub äravool üle mulde serva vasakusse pikikraavi. Restkaevudest on väljaviigu torud maantee alt läbi, suubumisega samuti vasakpoolsesse pikikraavi. Sisuliselt on km 4,7-5,2 lõigul suures osas samuti tegemist immutamisega. Kohtades, kus vett kohe ei immutata, peab see enne eesvoolu suubumist läbima pika teekonna. Kuna Tallinna poolt suubuvad olemasolevad ja projekteeritud kraavid on 0 -kaldega või soodsamal juhul 0,1…0,2 % pikilanguga, on vool kraavis aeglane ja oluliselt ei suurene heljumi jm ohtlike ainete sattumise risk Apametsa peakraavi. Maanteest paremal jätkub Apametsa peakraav ca 900 m pikkuselt olematu pikilanguga ja taimestikku täis kasvanult, seega ei ole põhjust eeldada ka kahjulike ainete merre sattumise oh u märkimisväärset suurenemist. Võib välja tuua, et vastavalt Vabariigi Valitsuse 07.01.2016 kinnitatud Lääne -Eesti vesikonna veemajanduskavale ei ole Apametsa peakraav kinnitatud pinnaveekogumina ja sellest tulenevalt ei ole peakraavile määratud ka veekogumi seisundiklassi. Vastavalt veeseaduse § 129 lg 3 ei käsitata sademevee suublasse juhtimisena sademeveest vabanemiseks kasutatavaid looduslähedasi lahendusi, nagu rohealasid, viibetiike, vihmaaedasid, imbkraave ja muid lahendusi, mis võimaldavad sademeveest vabaneda eelkõige maastikukujundamise kaudu, vältides sademevee reostumist. Eelnevat kokkuvõttes võib järeldada, et antud lahenduse korral ei kujuta teelt pärit sademevesi saastatuse riski või ohtu veekogu (mere) seisundile ning ei ole põhjust eeldada olulist ebasoodsat mõju pinnavee kvaliteedile. Lahenduse realiseerimisel tuleb võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võimalikult rohke taimestikuga. Geoloogiakeskuse Eesti põhjavee kaitstuse kaardi (1:400 000) kohaselt paikneb projektiala valdavalt suhteliselt kaitstud põhjaveega alal, väik e osa lõigust paikneb keskmiselt või nõrgalt kaitstud alal (vt joonis 4. 4). Seetõttu on äärmiselt oluline vältida reostuse sattumist pinnasesse ja veekeskkonda . Selleks on ehitustegevuse ajal vajalik, et ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus toimuks selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee-ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada sellesse osasse, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud, ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumi ne pinnasesse ja vette. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 19 keskkonnamõjude eelhinnang 5.3 MÜRA Keskkonnamõju eelhinnangu koostamisega paralleelselt käsitleti liiklusmüra detailsemalt eraldi aruandes 9. Liiklusmüra levikut modelleeriti teeprojekti realiseerimise järgselt olemasolevate liikluskoormuste korral (2019. a liiklusuuringu alusel ning er aldi leevendusmeetmete rakendamise korral) ning teeprojekti realiseerimise järgselt perspektiivsete liikluskoormuste korral (2040. a liiklusprognoosi alusel ning eraldi leevend usmeetmete rakendamise korral). Maantee lähiümbruse mürasituatsiooni hindamisel lähtuti keskkonnaministri 16.12.2016 määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ nõuetest. Tabelis 1 on toodud arvutuslikud liiklusmüra tasemed teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel fassaadil ehitusjärgses (2 019. a liikluskoormused) ja perspektiivses (2040. a) olukorras. Toodud arvulised väärtused kirjeldavad hoonete teepoolsele fassaadile mõjuvat mürataset 2 m kõrgusel maapinnast. Tellija (Maanteeamet) lähtub müratõkkeseinte rajamise vajaduse hindamisel nii ehitusjärgsest kui ka perspektiivsest olukorrast (liiklusprognoosist), mis tähendab seda, et ka juhul, kui müra normtase (hoonete teepoolse külje piirväärtus) on ületatud ainult perspektiivse liiklussageduse juures (ning ehitusjärgse olukorra müratase normväärtust veel ei ületa), on mõistlik müratõkkesein elamu kaitseks teeprojekti raames juba ette näha. Tabel 1. Müra hinnatud tase teele lähimate müratundlike hoonete teepoolsel küljel (piirväärtuse ületamine on esile toodud punast värvi kirjaga; v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed). 2019 2040 Nr KM Aadress 10 11 10 Ld Ln Ld L n 11 1 4,26p Kristeni tn 21 59 49 60 51 2 4,3p Rannamõisa tee 34 68 57 69 59 3 4,33p Kristeni tn 29 61 51 63 53 4 4,35p Kristeni tn 31 57 48 59 49 5 4,37p Rannamõisa tee 36 69 59 71 60 6 4,45p Vahepere tn 4 61 52 63 53 7 4,59p Rannamõisa tee 40b 59 50 61 51 8 4,61p Rannamõisa tee 42 62 52 63 54 9 4,62p Rannamõisa tee 42a 62 52 63 54 10 4,65p Rannamõisa tee 42b 62 52 63 54 11 4,67p Taludevahe tn 43/1 58 49 60 50 12 4,69p Taludevahe tn 43/2 60 51 62 52 9 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019 10 L - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) d 11 L - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00) n T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 20 keskkonnamõjude eelhinnang 2019 2040 Nr KM Aadress 10 11 10 Ld Ln Ld L n 11 13 4,7p Taludevahe tn 43/3 62 53 64 54 14 4,73p Taludevahe tn 43/4 62 52 63 53 15 4,75v Rannamõisa tee 13 69 58 70 60 16 4,76p Taludevahe tn 45 59 50 61 51 17 4,8p Rannamõisa tee 44 69 58 70 60 18 4,81p Taludevahe tn 47 60 50 61 51 19 4,84p Taludevahe tn 49 62 52 63 53 20 4,86p Rannamõisa tee 46 69 58 70 60 21 4,88v Rannamõisa tee 15 58 49 60 50 22 4,89p Rannamõisa tee 46a 71 60 72 61 23 5,14p Rannamõisa tee 50 67 56 68 58 24 5,18p Taludevahe tn 65 64 54 65 55 25 5,26p Taludevahe tn 69 59 50 60 51 26 5,33p Keskpäeva tee 3 59 49 60 50 27 5,4p Hommiku tee 24 58 48 60 50 28 5,45p Põllu tee 2 55 45 57 46 29 5,49p Hommiku tee 28 57 47 58 48 30 5,52p Salu tee 2 56 46 57 47 31 5,55p Hommiku tee 32 57 47 58 48 Vastavalt arvutustulemustele võib ehitusjärgselt uuringualas piirväärtuse ületamist või piirväärtusega võrdset mürataset esineda 7 müratundliku hoone puhul, perspektiivses olukorras 8 müratundliku hoone puhul, millest lähtuvalt anti ka soovitused müratõkkeseinte rajamiseks. Kokku nähti müratõkked ette 4 erinevas piirkonnas (osad mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade tingimuse tagamiseks soovitati neis piirkondades ühte katkematut müratõket): Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37), Rannamõisa tee 13 (km 4,75), Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee 46a (km 4,89), Rannamõisa tee 50 (km 5,14). Mürakaitsemeetmete rakendamise korral on võimalik välisõhu mürataset eluhoonete fassaadil (2 m kõrgusel maapinnast) vähendada ca 10 dB võrra, mis tagab piirväärtusest madalama mürataseme ka perspektiivses olukorras (tabel 2). T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 21 keskkonnamõjude eelhinnang Tabel 2. Müra hinnatud tase müratundlike hoonete teepoolsel küljel müratõkkeseinte rajamise korral (v – vasakul pool teed, p – paremal pool teed). 2019 2040 Nr KM Aadress 12 13 6 Ld Ln Ld Ln 7 2 4,3p Rannamõisa tee 34 57 48 59 49 5 4,37p Rannamõisa tee 36 58 48 59 50 15 4,75v Rannamõisa tee 13 57 47 59 49 17 4,8p Rannamõisa tee 44 57 47 58 48 20 4,86p Rannamõisa tee 46 58 49 60 50 22 4,89p Rannamõisa tee 46a 58 48 60 50 23 5,14p Rannamõisa tee 50 57 47 58 48 24 5,18p Taludevahe tn 65 59 49 61 51 Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Lisaks tuleb tähelepanu pöörata ka võimalikule ehitustöödest põhjustatud vibratsioonile. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetes t töömeetoditest, kasutatavast tehnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjend atud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga 5.4 ÕHUKVALITEET Liiklusest tingitud saasteainete levik olulistes kontsentratsioonides piirdub reeglina tee - alaga ning selle vahetu ümbrusega ning eluhoonete asukohas piirv äärtuste ületamist ette näha ei ole. Ka suure liikluskoormusega teede ääres küündib normväärtuse ületamise ala harva kümmekonnast meetrist kaugemale. See on eelk õige tingitud heitgaaside väljalaskeavade madalast kõrgusest maapinna suhtes. Edasi toimub saasteainete oluline hajumine (saastekontsentratsioonide lahjenemine) v älisõhus, 12 L d - müra hinnatud taset päeval (7.00–23.00) 13 L n - müra hinnatud taset öösel (23.00–7.00) T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 22 keskkonnamõjude eelhinnang mistõttu kontsentratsioonid näiteks 20-30 m kaugusel teest on juba tagasihoidlikud, saasteained on reeglina hajunud nii horisontaal - kui ka vertikaalsuunas. Käesoleva projekti puhul ei too kavandatavad tegevused projekti realiseerimise j ärgselt otseselt kaasa olulist õhusaastetasemete suurenemist (tegu pole uue teega). Vastupidiselt, võib välja tuua hoopis õhusaastet vähendavaid asjaolusid – liiklus muutub sujuvamaks, väheneb töötava mootoriga pööret ootavate seisvate s õidukite hulk. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). 5.5 VALGUSREOSTUS Projektiga on ette nähtud täiendava välisvalgustuse lisamine (sh ülekäiguradade ja bussipeatuste juurde). Arvestades, et tegemist on asustatud alaga, kus liiklemine on tihe, parandab tee piisav valgustatus liiklusohutust ning omab läbi õnnetuste vähenemise tõttu soodsat mõju. Sellegipoolest tuleb uue valgustuse projekteerimisel tähelepanu pöörata üleliigse valguse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Ka vastavalt hankedokumentide tehnilisele kirjeldusele tuleb valgustus projekteerida minimaalses mahus, arvestades olemasolevat olukorda. Tehniline lahendus peab tagama ökonoomse välisvalgustuse ja võimaluse valgustite töörežiimi muutmiseks. Ehitusaegset valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada, eriti eluhoonete läheduses. 5.6 JÄÄTMEKÄITLUS, ENERGIAMAHUKUS JA LOODUSVARADE KASUTAMINE Iga ehitustegevuse käigus tekib paratamatult tea tud kogus jäätmeid. Keskkonnamõju vähendamiseks tuleb jäätmeteket võimalikult minim eerida ja võimalusel jäätmeid taaskasutada. Materjalide taaskasutus võimaluste piires on teeprojektide puhul tavapraktika. Kui võimalik, näha tööprojektis ette ehitusaegsete jääkmaterjalide taaskasutus. Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätme d tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitustööde käigus leitavad) tuleb koguda muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemiselitsentsi (ja lisaks veel jäätmeluba või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näiteks vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 23 keskkonnamõjude eelhinnang 5.7 AVARIIOLUKORRAD Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 24 keskkonnamõjude eelhinnang 6. JÄRELDUS, KESKKONNAMEETMED Eelhindamise tulemusel jõuti järeldusele, et käesoleva T 11390 Tallinn- Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti puhul pole vastavalt KeHJS esitatud tingimustele ja kriteeriumitele alust eeldada olulise keskkonnamõju esinemist ning KeHJS järgne keskkonnamõju hindamine (KMH) ei ole vajalik. Olulise keskkonnamõju vältimine tuleb tagada sobiva projektlahendusega ja korrektsete töömeetoditega. Ebasoodsa mõju vältimiseks on soovitatav arvestada järgmiste asjaoludega ning rakendada all kirjeldatud meetmeid. Meetmed projekti koostamisele: Sademevee lahenduse realiseerimisel tule b võimalusel soodustada sademevee valgumist üle taimestikuga nõlvade ning kujundada kraav võ imalikult rohke taimestikuga. Puurkaevu PRK0011556 puhul tuleks taotleda Keskkonnaametilt sanitaarkaitseala vähendamist või määramist hooldusalaks, et kavandatavad tegevused ei jääks puurkaevu sanitaarkaitsealale. Vastavalt veeseaduse § § 148. lg 2: ei moodustata sanitaarkaitseala juhul, kui võetakse vett joogiv eeks kasutamise või joogivee tootmise eesmärgil alla kümne kuupmeetri ööpäevas või tootmisvett. Sellise põhjaveehaarde ümber moodustatakse käesoleva seaduse § 154 kohane hooldusala. Ning vastavalt sama seaduse § 149 lg 3 võib Keskkonnaamet määrata sanitaarkaitseala ulatuse või muuta sanitaarkaitseala hooldusalaks, lähtudes tegelikust veevõtust . Käesoleva eelhinnanguga paralleelselt viidi projekti käigus läbi mürauuring 14 . Projektis tuleb arvestada mürauuringu tulemustega. Kokku nähti müratõkked ette 4 erinevas piirkonnas (osad mõjutatud hoonetest asusid lähestikku ning heade tingimuse tagamiseks soovitati neis piirkondades ühte katkematut müratõket): o Rannamõisa tee 34 (km 4,3) ja Rannamõisa tee 36 (km 4,37), o Rannamõisa tee 13 (km 4,75), o Rannamõisa tee 44 (km 4,8), Rannamõisa tee 46 (km 4,86) ja Rannamõisa tee 46a (km 4,89), o Rannamõisa tee 50 (km 5,14). Valgustuse projekteerimisel tuleks tähelepanu pöörata üleliigse valgusreostuse vältimisele. Valgusreostust saab ära hoida kasutades valgustuslahendusi, mille reflektorid on ehitatud nii, et valgustid on suunatud vaid valgustamist vajavale objektile ja üleliigse valguse hulk on minimaalne. Kindlasti peaksid valgustid olema ka optimaalse võimsusega. Kuna tegemist on loomaõnnetuste osas ohtliku lõiguga, on soovitata v kaaluda loomade liikumise eest hoiatavate liiklusmärkide panemist. 14 Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu põhiprojekti liiklusmüra modelleerimine, Hendrikson&Ko OÜ, 2019 T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 25 keskkonnamõjude eelhinnang Meetmed ehitustegevuseks: Tagada, et ehitustööd ei ulataks tee läheduses paiknevate puurkaevude (sh PRK0011556, PRK0052090 ja PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või määratavale hooldusalale). Puurkaevu PRK0054812 puhul ei ole ehitustegevust hooldusalal võimalik vältida (kuna sinna rajatakse müratõke). Sel juhul tuleb e hitustegevuse ajal tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ni ng seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peaks toimuma vaid selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, t öökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee -ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada sellesse osasse, kus põhjavesi on suht eliselt kaitstud, ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette . Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleks mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis - ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasut atav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad t öömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. Kuna vibratsiooniga kaasneda võivad probleemid on otseselt seotud inimeste vara ja selle väärtusega, on täiendavalt soovitav rakendada ennetavaid abinõusid, et vältida hilisemaid vaidlusi kahjude konstateerimise üle. Vaidluste vältimiseks on otstarbekas enne ehitustööde algust fikseerida tööde võimalikku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste (nt joogiveekaevude jms) tehniline seisukord. Kuna reaalsed vibratsioonitasemed sõltuvad oluliselt konkreetsetest töömeetoditest, kasutatavast te hnikast ning keskkonnatingimustest töö teostamise ajal, pole käesolevas mõistlik määrata ühest kaugust meetrites, millest alates hoonete ja rajatiste seisukorra fikseerimine on otstarbekas. On soovitatav, et vastava põhjendatud ettepaneku fikseeritavate hoonete ja rajatiste osas teeb ehitustööde teostaja enne ehitustööde algust ja kooskõlastab selle tellijaga Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) liigset mõju ümbritsevatele aladele tuleb samuti vältida õigete töömeetodite ja töö aja valikuga. Kasutatav t ehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada (selleks mitte kasutada kemikaalide lahuseid). Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustades (eriti elamute läheduses). Taaskasutuseks mittesobivad ehitusel tekkivad jäätmed tuleb käidelda vastavalt kehtivale korrale. Ohtlikud jäätmed (ka ehitust ööde käigus leitavad) tuleb koguda T11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti 26 keskkonnamõjude eelhinnang muudest jäätmetest eraldi ning üle anda ohtlike jäätmete käitlemise litsentsi (ja lisaks jäätme- või kompleksluba) omavatele ettevõtetele. Tööde piirkonnas peavad olema prügikonteinerid ning kõik tekkivad jäätmed tuleb ladustada sinna. Jäätmed, mida tulenevalt nende iseloomust konteinerisse ei ladustata (näit vana teekatend ja -muldkeha), tuleb ladustada selleks spetsiaalselt määratud ajutisse ladustamiskohta. Jäätmete ladustamine väljaspool selleks ettenähtud kohti on keelatud. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. Lugupeetud menetlusosaline 17.06.2020 nr 15-1/20-0621/28730-1 Riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa– Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ehitusloa andmise menetlusse kaasamine Maanteeamet algatas ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise menetluse riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ümberehituseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. ja 2021. aastal vastavalt projektile „Riigitee nr 11390 Tallinn- Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine“ (Novarc Gruop AS töö nr 1478). Töö eesmärk on riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul. Projektiga on võimalik tutvuda digitaalselt: https://pilv.mkm.ee/s/KYqBLqieB4tIgIF. Ehitusseadustiku § 42 lg 7 alusel esitame teile kooskõlastamiseks või arvamuse avaldamiseks ehitusloa eelnõu. Palume teie seisukoht esitada hiljemalt 02.07.2020. a e-posti aadressile [email protected]. Kui nimetatud tähtajaks ei ole seisukohta esitatud ega ole taotletud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusseadustiku § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet KeHJS § 11 lõikest 24 ja võtab aluseks riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti projekteerimistingimuste menetluse ajal koostatud keskkonnamõju eelhinnangu ja asjaomaste asutuste seisukohad, sest asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Täiendavate küsimuste korral palume pöörduda Maanteeameti taristu arendamise osakonna projektijuhi Margus Viiklepp poole (tel +372 56840511, e-post [email protected]). Lugupidamisega Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee / [email protected], 620 1200 (kliendiinfo) / [email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused) (allkirjastatud digitaalselt) Margus Viiklepp projektijuht projekteerimise talitus Lisa. Korralduse eelnõu - 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja KMH eelhinnang 6119370 [email protected] 2 (2) EELNÕU KORRALDUS Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine Maanteeamet algatas pp.kk.2020. a ehitusloa andmise menetluse riigitee nr 11390 Tallinn– Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 101 lõike 2 alusel. 1. ASJAOLUD Tee ehitusloa menetluse esemeks olev riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1- 5,5 paikneb riigi transpordimaa kinnisasjal (katastritunnus 19801:001:0301; 19801:001:0469) Harju maakonnas Harku vallas Tiskre külas ja Tabasalu alevikus ning Tallinna linnas Haabersti linnaosas. Maanteeameti 14.02.2020. a korraldusega nr 1-3/20/022 on tehtud otsus projekteerimistingimuste andmiseks riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ehitusprojekti koostamiseks ja ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamise algatamata jätmiseks. Tee ehitustööd toimuvad 2020. aastal vastavalt Novarc Gruop AS tööle nr 1478 „Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine“. Projekti asendiplaani joonised ja seletuskiri on kuni 29.11.2020. a nähtavad lingilt: https://pilv.mkm.ee/s/KYqBLqieB4tIgIF. Projekti eesmärk on riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul. Projektiga tehtavaid tegevusi on täpsemalt kirjeldatud projekti seletuskirjas. 2. MENETLUSE KÄIK Ehitusseadustiku (edaspidi EhS) § 42 lõike 2 kohaselt otsustab Maanteeamet keskkonnamõju algatamise vajaduse. Kavandatava tegevuse keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise otsuse tegemisel lähtub Maanteeamet keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 61 kohasest keskkonnamõjude eelhinnangust (lisa 1) ja asjaomaste asutuste seisukohtadest. Käesoleva kavandatava tegevuse raames on keskkonnamõju hindamine jäetud 2 algatamata Maanteeameti 14.02.2020. a korraldusega nr 1-3/20/022 projekteerimistingimuste andmisel. KeHJS § 11 lõike 24 kohaselt, kui kavandatavaks tegevuseks väljastatud tegevusloa taotluse menetluses on otsustaja käesoleva paragrahvi lõike 23 alusel jätnud keskkonnamõju hindamise algatamata, võib ta samaks tegevuseks vajaliku muu tegevusloa taotluse menetluses jätta keskkonnamõju hindamise algatamata samal alusel (eelhinnang, asjaomaste asutuste seisukohad), juhul kui asjaolud ei ole olulisel määral muutunud. Maanteeamet kaasas pädeva asutusena ehitusloa menetlusse lisas 2 loetletud menetluse esemega piirnevate kinnisasjade omanikud EhS § 42 lõike 6 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu kooskõlastamiseks lisas 2 loetletud asutusele, kelle õigusaktist tulenev pädevus on seotud ehitusloa taotluse esemega EhS § 42 lõike 7 punkt 1 alusel. Maanteeamet esitas ehitusloa eelnõu arvamuse avaldamiseks lisas 2 loetletud asutusele või isikule, kelle õigusi või huve võib ehitis või ehitamine puudutada EhS § 42 lõike 7 punkt 2 alusel. Korralduse lisas 2 on ehitusloa menetluse käigus esitatud arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel, mis sisaldab EhS § 42 lõike 8 kohaselt esitatud märkusi ning Maanteeameti otsuseid ja selgitusi märkustega arvestamise kohta. Nende asutuste ja kinnisasjade omanike puhul, kes tähtaegselt ehitusloa eelnõu kohta kooskõlastust ei esitanud või arvamust ei avaldanud ega taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse EhS § 42 lõike 9 alusel ehitusloa eelnõu kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andjad ei soovinud eelnõu kohta arvamust avaldada. Maanteeamet ei ole ehitusloa menetluse käigus tuvastanud EhS § 44 kohaseid ehitusloa andmisest keeldumise aluseid ega ehitusloa kehtivuseks pikema tähtaja sätestamiseks vastavalt EhS § 45 lõikele 1. 3. ÕIGUSLIKUD ALUSED Eeltoodust lähtudes ning võttes aluseks EhS § 101 lõiked 2 ja 3, majandus- ja taristuministri 16.10.2018. a määruse nr 55 „Maanteeameti põhimäärus“ § 14 lõike 1 punkti 3 ning Maanteeameti peadirektori 11.02.2020. a käskkirja nr 1-2/20/131 lisa 1 „Strateegilise planeerimise teenistuse põhimääruse“ punkti 2.4.1, KeHJS § 3 lõike 1 punkti 1, § 6 lõike 2 punkti 10, § 9, § 11 lõiked 2, 22, 23, 4, 8, 81 ja 9, § 12 lõike 1¹ punkti 2, Vabariigi Valitsuse 29.08.2005. a määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb anda keskkonnamõju hindamise vajalikkuse eelhinnang, täpsustatud loetelu” § 13 punkti 8, ning võttes arvesse, et asjaomastel asutustel puuduvad käesoleva osas vastuväited, otsustab Maanteeamet: 4. OTSUS 1. Anda tee ehitusluba riigitee 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks vastavalt korralduse lisale 1. 2. Jätta algatamata „Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa-Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine“ ehitusprojektiga kavandatavate tegevuste keskkonnamõju hindamine (KMH) KeHJS § 6 lõike 11 kohases korralduse lisaks 3 olevas eelhinnangus toodud põhjendustel. Kui kavandatavate tegevuste elluviimisel järgitakse otsusega 3 esitatavaid tee ehitusloas loetletud ning üldiseid keskkonnanõudeid, siis sellega ei kaasne olulist mõju keskkonnale, kultuuripärandile ning inimese tervisele, heaolule ja varale. 3. Täita kavandatava tegevuse elluviimisel kõiki korralduse lisas 1 oleva ehitusloa kõrvaltingimustes esitatud keskkonnanõudeid. 4. Määrata ehitamisel keskkonnanõuete täitmise eest vastutavaks Maanteeameti põhja teehoiu osakond. 5. Maanteeameti keskkonnatalitusel teatada keskkonnamõju hindamise algatamata jätmisest ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. 6. Taristu arendamise osakonnal edastada tee ehitusloa andmise ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmise korraldus koos lisadega 14 päeva jooksul menetlusse kaasatud asutustele ja isikutele ning avaldada Maanteeameti kodulehel. 5. RAKENDUSSÄTTED Korralduse peale võib esitada Maanteeametile (Teelise 4, 10916 Tallinn) vaide haldusmenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korraldusest teadasaamise päevast või päevast, millal oleks pidanud korraldusest teada saama või esitada kaebuse Tallinna Halduskohtule halduskohtumenetluse seaduses sätestatud korras 30 päeva jooksul arvates korralduse teatavakstegemisest. (allkirjastatud digitaalselt) Andres Urm juhataja taristu arendamise osakond Lisad: Lisa 1. Riigitee 11390 km 4,1-5,5 ümberehituseks tee ehitusluba Lisa 2. Arvamuste ja kooskõlastustuste koondtabel Lisa 3. Keskkonnamõjude eelhinnang EELNÕU Maanteeameti korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ Lisa nr 1 TEE EHITUSLUBA ☐ avalikult kasutatav tee ☐ rajamiseks ☐ avalikkusele ligipääsetav eratee ☒ ümberehitamiseks ☐ silla, viadukti, tunneli ☐ laiendamiseks ☐ osa asendamiseks samaväärsega ☐ lammutamiseks Tee ehitusloa number …………………. Tee ehitusloa andmise kuupäev ……………….. Tee ehitusloa andja Maanteeamet, Teelise 4, 10916 Tallinn Ametniku nimi Mart Michelis Ametniku ametinimetus Taristu arendamise osakonna projekteerimise talituse juhataja Tee ehitusloa kõrvaltingimused 1. Tagada, et ehitustööd ei ulatuks tee läheduses paiknevate puurkaevude (PRK0052090 ja PRK0004748) sanitaarkaitsealadele (või määratavale hooldusalale). 2. Puurkaevu PRK0054812 hooldusalas müratõkke rajamisel tuleb ehitustegevuse ajal tagada, et oleks välistatud saasteainete sattumine puurkaevu hooldusalale ning seeläbi põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. 3. Ehitusmasinate parkimine, tankimine ja hooldus peab toimuma vaid selleks ette nähtud kõvakattega pindadel. Ehitusetegevus peab olema korraldatud selliselt, et oleks välistatud saasteainete sattumine pinna- ja põhjavette, eriti tugevatel sajuperioodidel. Ehitusaegsed ajutised kontorid, laod, asfalditehased, töökojad, kütuse ja bituumeni hoidmise alad ning tee- ehitusmasinate parkimiskohad on soovitav rajada asukohta, kus põhjavesi on suhteliselt kaitstud ning kaugemale kui 50 m kaevudest ja veekogust. Juhul, kui eelmainitud alade ja objektide paiknemine kaitsmata põhjaveega aladel või veekogude läheduses on vältimatu, tuleb tööde teostajal olla tähelepanelik ja kavandata töökorraldus selliselt, et oleks välistatud reostuse sattumine pinnasesse ja vette. 4. Ehitusaegse müra mõju leevendamiseks tuleb mürarikkaid ehitustöid teostada päevasel ajal. Masinate ja seadmete tankimis- ja ladustamisplatsid ei tohiks paikneda majapidamiste lähedal. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. 2 5. Kõrgemaid vibratsioonitasemeid põhjustavate ehitustööde puhul tuleb eelnevalt veenduda, et need ei kahjustaks lähedal asuvaid hooneid, vajadusel näha ette meetmed kahjustuste vältimiseks (valida sobivad töömeetodid, näiteks seada tingimused vibrorullide kasutamisele ehitiste läheduses jms). Põhjendatud vajadusel (probleemide tekkimisel) tuleks keskkonnahäiringu suuruse täpseks määramiseks läbi viia vibratsioonitasemete mõõtmised reaalses tööolukorras. 6. Enne ehitustööde algust tuleb selgitada võimaliku vibratsiooni mõjualasse jäävate hoonete ja olulisemate rajatiste tehniline seisukord. 7. Ehitusaegse õhusaaste (tolm, heitgaasid) mõju leevendamiseks tuleb rakendada õigeid töömeetodeidja tööaega. Kasutatav tehnika peab olema heas tehnilises seisukorras. Majapidamiste läheduses tuleb vältida ehitusaegse tolmu levikut teeäärse asustuse territooriumitele, vajadusel tolmavaid materjale niisutada kemikaale kasutamata. 8. Ehitusaegse valgusreostuse mõju tuleb vältida sobivate töömeetodite valikuga, pimedal ajal piirkonda mitte üle valgustada (eriti elamute läheduses). 9. Tööde piirkond peab olema varustatud piisava suurusega prügikonteineritega, kuhu koguda tekkivad jäätmed. Ohtlikud jäätmed koguda tavajäätmetest eraldi. Kõik jäätmed tuleb üle anda tegevuseks vastavat keskkonnaluba omavale ettevõttele. Jäätmed, mida omaduste ja koguse poolest ei ole võimalik ladustada konteineritesse, tuleb ladustada ajutiselt selleks ettevalmistatud laoplatsil. Arvestada jäätmeseadusest ja keskkonnaministri 21.04.2004 määrusest nr 21 „Teatud liiki ja teatud koguses tavajäätmete, mille vastava käitlemise korral pole jäätmeloa omamine kohustuslik, taaskasutamise või tekkekohas kõrvaldamise nõuded1“ tulenevate nõuetega. 10. Ehitusperioodil tuleb avariiolukordade risk välistada korrektsete töömeetoditega. Ehituse töövõtja peab olema valmis hädaolukordadeks ja nende puhul vastavalt tegutsema. Avariist ja keskkonnareostuse riskist peab koheselt teavitama Tellijat, Päästeametit ja Keskkonnainspektsiooni. 1. Andmed tee kohta Tee kirjeldus, mille kohta ehitusluba antakse Töö eesmärk on riigitee 11390 Tallinn– Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu liiklusohutuse parandamine ja läbilaskvuse suurendamine. Eesmärgi saavutamiseks on koostatud projektlahendus, mis võimaldab maanteelõigu ehitamise 2+2 sõidurajaga, eraldatud sõidusuundadega maanteeks. Töö koosseisu kuulub praeguse Tiskre ringristmiku km 4,4-4,6 ohutumaks projekteerimine ning uus kergliiklustee (KLT) lõik km 5,5-5,6 vasakul. 2. Andmed tee ehitusprojekti kohta 2.1 Tee ehitusprojekti koostaja nimi Novarc Gruop AS 2.2 Tee ehitusprojekti koostaja registrikood 10226774 2.3 Tee ehitusprojekti koostaja kontaktaadress Mustamäe tee 46, 10621 Tallinn 2.4 Tee ehitusprojekti koostaja kontakttelefon 626 0038, 503 9587 2.5 Tee ehitusprojekti koostaja e-post [email protected] 3 2.6 Tee ehitusprojekti nimetus Riigitee nr 11390 Tallinn-Rannamõisa- Kloogaranna km 4,1-5,5 lõigu ehitusprojekti koostamine 2.7 Tee ehitusprojekti number 1478 (allkirjastatud digitaalselt) Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 Arvamuste ja kooskõlastuste koondtabel 1. KOOSKÕLASTUSED Jrk Kaasatud Kooskõlastuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud nr kooskõlastaja kooskõlastuse osas 1 2 2. ARVAMUSED 2.1.Puudutatud asutused ja isikud Jrk Arvamuse esitaja Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus esitatud arvamuse nr osas 1 Harku Vallavalitsus 2 Maa-amet 3 Tallinna Keskkonna- ja Kommunaalamet 4 Tallinna Linnaplaneerimise Amet 5 Tallinna Linnavaraamet 6 Tallinna Transpordiamet 1 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 7 Haabersti Linnaosa Valitsus 8 MTÜ Põhja-Eesti Ühistranspordikeskus 9 Telia Eesti AS 10 Elektrilevi OÜ 11 Elering AS 12 AS Tallinna Vesi 13 Strantum OÜ 14 Gaasienergia AS 15 Keskkonnaamet 16 Muinsuskaitseamet 17 Rahandusministeeriumi regionaalhalduse osakond 18 Keskkonnainspektsioon 19 Terviseamet 2.2.Piirnevate kinnisasjade omanikud Jrk Kinnisasja nimi Katastriüksuse Arvamuse sisu Pädeva asutuse põhjendus ja otsus nr tunnus esitatud arvamuse osas 2 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 1 Klooga maantee 19801:002:2286 L14 2 Toomapõllu 19801:002:2284 3 Klooga 19801:002:2245 kergliiklustee L14 4 Jõetooma 19801:002:2243 5 Klooga maantee 19801:002:2283 L19 6 Reformimata riigimaa 7 Rannamõisa tee 19801:002:3900 13 (Kalajaagu) 8 Klooga 19801:002:2209 kergliiklustee L2 9 Reformimata riigimaa 10 Klooga 19801:002:2233 kergliiklustee L15 11 Rannamõisa tee 19801:002:2232 15 (Paju) 12 Võsa 19801:002:0684 13 Klooga 19801:002:2227 kergliiklustee L11 14 Valli 19801:002:2225 15 Lagedi 19801:002:0540 16 Kuusiku 19801:002:6750 3 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 17 Nõmme tee 74 19801:002:0962 18 Reformimata riigimaa 19 Klooga mnt 3a 19801:002:1190 20 Nõmme tee 71 19801:002:1681 21 Nõmme tee 69 19801:002:1682 22 Rannamõisa tee 78406:612:0162 22c 23 Tiskre tee 35 78406:612:0113 24 Tiskre tee 37 78406:612:0114 25 Tiskre tee 41 78406:612:0116 26 Tiskre tee T8 78406:612:0136 27 Rannamõisa tee 78406:612:5130 32 28 Reformimata riigimaa 29 Rannamõisa tee 78401:101:0852 34 30 Rannamõisa tee 78406:612:5240 T2 31 Kristeni tn 29 78406:612:5223 32 Kristeni tn 31 78406:612:5190 33 Rannamõisa tee 78406:612:2910 36 34 Rannamõisa tee 78401:101:0376 36a 35 Reformimata riigimaa 36 Rannamõisa tee 78406:612:1430 38a 4 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 37 Vahepere tn 4 78406:612:2860 38 Vahepere tn 8 78406:612:4760 39 Rannamõisa tee 78406:612:2890 38c 40 Vahepere tänav 78406:612:2870 41 Rannamõisa tee 78406:612:2880 38d 42 Rannamõisa tee 78401:101:1434 40a 43 Rannamõisa tee 78406:612:2920 40 44 Rannamõisa tee 78401:101:1894 40b 45 Rannamõisa tee 78401:101:1893 42 46 Rannamõisa tee 78406:612:4240 42a 47 Rannamõisa tee 78406:612:2350 42b 48 Taludevahe tn 43 78406:612:5920 49 Taludevahe tänav 78406:612:6380 T17 50 Taludevahe tn 78406:612:6350 43a 51 Rannamõisa tee 78406:612:2820 44 52 Taludevahe tn 45 78406:612:6330 53 Taludevahe tn 47 78406:612:6320 54 Taludevahe tänav 78406:612:3820 T7 5 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 55 Taludevahe tänav 78406:612:3660 T8 56 Taludevahe tn 49 78406:612:3830 57 Rannamõisa tee 78406:612:3840 46 58 Rannamõisa tee 78406:612:3850 46a 59 Rannamõisa tee 78406:612:3860 46b 60 Taludevahe tn 57 78406:612:3880 61 Taludevahe tänav 78406:612:4330 T9 62 Taludevahe tn 59 78406:612:4340 63 Taludevahe tn 61 78406:612:0021 64 Rannamõisa tee 78406:612:2830 50 65 Taludevahe tn 65 78406:612:0022 66 Taludevahe tänav 78406:612:0033 T12 67 Rannamõisa tee 78406:612:0750 50a 68 Taludevahe tänav 78406:612:0032 T11 69 Rannamõisa tee 78406:612:0019 50c 70 Taludevahe tn 67 78406:612:2850 71 Taludevahe tn 69 78406:612:0023 72 Keskpäeva tee 19801:002:1014 lõik 1 6 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 73 Keskpäeva tee 1 19801:002:0508 74 Hommiku tee 21 19801:002:0538 75 Hommiku tee lõik 19801:002:0541 1 76 Hommiku tee 24 19801:002:0519 77 Põllu tee 2 19801:002:0520 78 Põllu tee lõik 1 19801:002:0542 79 Hommiku tee lõik 19801:002:0716 2 80 Hommiku tee 28 19801:002:0698 81 Salu tee 2 19801:002:0699 82 Salu tee 19801:002:0715 83 Hommiku tee 32 19801:002:0708 84 Hommiku tee 34 19801:002:0709 85 Hommiku tee 23 19801:002:0717 2.3.Piirnevate kinnisasjade omanikud, kes arvamust ei avaldanud Järgnevas tabelis toodud kinnisasjade osas tee ehitusloa eelnõu menetluse käigus arvamust ei avaldatud. Kui arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul eelnõu saamisest arvates arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse Kinnisasja nimi Katastriüksuse tunnus tunnus tunnus 7 Korralduse „Tee ehitusloa andmine riigitee nr 11390 Tallinn–Rannamõisa–Kloogaranna km 4,1-5,5 ümberehitamiseks ja keskkonnamõju hindamise algatamata jätmine“ lisa 2 * Kui kooskõlastaja või arvamuse andja ei ole kümne päeva jooksul tee ehitusloa eelnõu saamisest arvates kooskõlastamisest keeldunud või arvamust avaldanud ega ole taotlenud tähtaja pikendamist, loetakse ehitusloa eelnõu kooskõlastaja poolt vaikimisi kooskõlastatuks või eeldatakse, et arvamuse andja ei soovi ehitusloa eelnõu kohta arvamust avaldada (EhS § 42 lg 9). 8
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel