dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Kiri

Maanteeamet · 17. juuni 2020
Viit
15-5/20/28668-1
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Keskkonnaamet
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
15 Taristu ehituse ja -remondi planeerimise ja ehitamise korraldamine
Sari
15-5 Keskkonnakaitse dokumendid
Toimik
15-5/2020
Vastutaja
Villu Lükk (MA, Strateegilise planeerimise teenistus, Taristu arendamise osakond, Keskkonnatalitus)
Lahendamise tähtaeg
17. juuli 2020

Failid

  • 📎DM-109106-6.pdf.bdoc375 KB
  • 📎E-kiri.pdf429 KB

Sisu (failidest)

Saatja: Erika Virroja <[email protected]> Saadetud: 17.06.2020 11:10 Adressaat: Erika Virroja <[email protected]> Teema: FW: Teavitus KOTKAS dokumendist Manused: DM-109106-6.pdf.bdoc From: [email protected] <[email protected]> Sent: Tuesday, June 16, 2020 5:25 PM To: [email protected] Subject: Teavitus KOTKAS dokumendist Tere! Isikule Maanteeamet on saabunud KOTKAS infosüsteemi dokument: DM-109106-6 Keskkonnaloa nr KL- 508029 väljastamise korraldus. Dokumendiga on võimalik tutvuda https://kotkas.envir.ee/permits/public_document_view?document_id=27478 Keskkonnaamet KORRALDUS 16.06.2020 nr DM-109106-6 Keskkonnaloa nr KL-508029 väljastamise korraldus I. ASJAOLUD OÜ SOKKEL HOLDING (registrikood 12245586, aadress Lonni, Purku küla, Raikküla vald, 78401 Rapla maakond) esitas 03.11.2017 Keskkonnaametile Nepste III liivakarjääri maavara kaevandamise keskkonnaloa (edaspidi ka kaevandamisloa) taotluse (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 16.11.2017 kirjana nr 12- 2/17/12969; korrigeeritud taotlus esitatud 18.10.2019 kirjana nr 12-2/19/480). Taotletav Nepste III liivakarjäär asub Pärnu maakonnas Häädemeeste vallas Nepste külas Eesti Vabariigile kuuluval kinnistul Laiksaare metskond 3 (registriosa nr 7308850, katastritunnus 21301:004:0139), mille riigivara valitseja on Keskkonnaministeerium ja volitatud asutus Riigimetsa Majandamise Keskus. Taotletav mäeeraldis hõlmab osaliselt Nepste liivamaardla (registrikaart nr 0951) ehitusliiva aktiivse tarbevaru 4 ja 5 plokke ning täiteliiva aktiivse tarbevaru 6 plokki. Taotletava mäeeraldise pindala on 30,11 ha ja selle teenindusmaa pindala on 34,67 ha. Taotletava mäeeraldise piires on järgmised maavaravarud: ehitusliiva aktiivne tarbevaru on 466 tuh m³, millest kaevandatav varu on 452 tuh m³ ja täiteliiva aktiivne tarbevaru on 194 tuh m³, millest kaevandatav varu on 185 tuh m³. Maavara kaevandamise maksimaalseks aastamääraks taotletakse 46 tuh m³, maavara kasutatakse teede- ja üldehituses, täitematerjalina. Geoloogilise uuringu tegija oli Mäebüroo Nord OÜ. Aruande nimetus: Aruanne Nepste uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2016). Geoloogiafondi nr 8814. Varud on kinnitatud Maa-ameti peadirektori käskkiri nr 1-1/17/652, 03.07.2017. Loa taotletav kehtivusaeg on 15 aastat. Kaevandajaks on märgitud OÜ SOKKEL HOLDING. Riigilõiv 500 eurot on tasutud 08.11.2017 riigilõivuseaduse § 123 lõike 1 kohaselt. Mäeeraldise teenindusmaa põhjaservas kulgeb elektriõhuliin 35-110 kV (Kõrgepingeliin) L3520:(L35020) (VID kood KP3193066; kaitsevööndi laius 25 m liini teljest) – mäeeraldise teenindusmaa kattub liini kaitsevööndiga, mäeeraldis ei kattu liini kaitsevööndiga. Mäeeraldise teenindusmaa idaosas, mäeeraldise piiril kulgeb 1-20 kV (keskpingeliin) elektriõhuliin ASUJA:KNO (VID kood K219583195; kaitsevööndi laius 10 m liini teljest) – mäeeraldise teenindusmaa kattub liini kaitsevööndiga, mäeeraldis ei kattu liini kaitsevööndiga. Mäeeraldise teenindusmaast ida pool on Laiksaare–Massiaru–Teaste kõrvalmaantee nr 19334, mille äärmise sõiduraja välimine serv jääb taotletavast mäeeraldisest >90 m ja selle teenindusmaast valdavalt >30 m kaugusele, va teenindusmaa kaguosas, planeeritava veotee asukohas, kus teenindusmaa kaugus äärmise sõiduraja välimisest servast on ~20 m ulatuses ~4 m. Teenindusmaa tee kaitsevööndiga kattuvat osa on plaanis kaevandamisel kasutada ainult maavara veoks. Maanteeameti nõuded ristumiskoha ehitamiseks Nepste III väljaveoteele on antud 12.03.2019 kirjaga nr 15-2/19/8022-2. Maanteeameti nõuded olid järgmised: 1. Ristumiskohad projekteerida taotluses märgitud asukohtadesse. 2. Ristumiskohtade ehitamiseks tuleb koostada teeprojekt (edaspidi projekt) põhiprojekti staadiumis vastavalt majandus- ja taristuministri 02.07.2015 määrusele nr 82 „Tee ehitusprojektile esitatavad nõuded“. 3. Projekti koostaval ettevõtjal ja/või isikul peab olema EhS kohane pädevus. 4. Projekti koostamisel juhinduda kehtivatest seadustest, normdokumentidest, standarditest ja Maanteeameti juhenditest (www.mnt.ee). 5. Projekti seletuskirjas ja joonistel käsitleda riigitee kaitsevööndit vastavalt EhS § 71 lg 2 ning kasutada riikliku teeregistri kohaseid teede numbreid ja nimetusi. Projektis kirjeldada ristumiskohtade asukohti riigitee suhtes (tee nr, nimetus, asukoha km). 6. Teostada projekti koostamiseks vajalikud geodeetilised uuringud vastavalt majandus- ja taristuministri 14.04.2016 määrusele nr 34 „Topo-geodeetilisele uuringule ja teostusmõõdistusele esitatavad nõuded“. Lisaks määruses toodule arvestada alljärgnevaga. 6.1. Riigitee mõõdistada vastavalt Maanteeameti peadirektori 13.05.2008.a kk nr 102 kinnitatud nõuetele „Täiendavad nõuded topo-geodeetilistele uurimistöödele teede projekteerimisel“. 6.2. Projektiga hõlmatud alal mõõdistada riigitee ja sellega külgnev ala min 20 m laiuses. Mõõdistada ala piki riigiteed 50 m ristumiskohast mõlemas suunas. 6.3. Mõõdistusala ja uuringud peavad olema piisavad projekti koostamiseks ja kontrollimiseks. 6.4. Mõõdistada olemasolevad riigitee truubid ning hinnata truupide seisukorda (vaatlus, pildistamine). Hinnang koos vajaliku pildimaterjaliga lisada seletuskirja. 6.5. Digitaalsed joonised peavad olema teostatud L-EST 97 koordinaatsüsteemis. 6.6. Projekti kooskõlastamiseks esitamise hetkel peab olema geodeetilise mõõdistuse (sh kooskõlastuste) vanus kuni üks aasta. 7. Projekti koostamisel arvestada järgmiste näitajatega: riigiteede nr 19330 ja 19334 2017. aasta keskmine liiklussagedus vastavalt 338 ja 66 autot ööpäevas; riigiteel nr 19330 kiiruspiirang 90 km/h ja kruusakattega riigiteel nr 19334 projektkiirus 60 km/h; projekteerimise lähtetase rahuldav. Lähtuda Maanteeameti tüüpjoonisest II. 8. Ristumiskohad projekteerida riigiteega võimalikult täisnurga all. Ristumiskoha suurim pikikalle riigiteelt peab olema 2,5-3,0% 18 m ulatuses ning pikkus ja kalle peavad võimaldama sõiduki peatumist enne riigiteega ristumist. 9. Riigiteedega samaväärne kate projekteerida vähemalt 18 m ulatuses. 10. Ristumiskohad ei tohi ekspluatatsioonijärgselt seada takistusi sademevete ärajuhtimisele riigitee katetelt, muldkehast ega riigitee aluselt maalt. Vajadusel kavandada ristumiskohale truup koos truubiotste kindlustamisega. 11. Ristumiskohtadel tagada majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr 106 „Tee projekteerimise normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ (edaspidi Normid) kohased nähtavuskaugused (punkt 5.2.7). Nähtavuskolmnurgas ei tohi paikneda nähtavust piiravaid takistusi. Vajadusel näha ette metsa, võsa vms likvideerimine (EhS § 72 lg 2). 12. Ristumiskoha pöörderaadiused kontrollida liikluskoosseisus esineva kõige ebasoodsamat tüüpi sõiduki pöördekoridoridega. 13. Lahendada ristumiskohtade liikluskorraldus. Projektil näidata olemasolevad, likvideeritavad, projekteeritud liikluskorraldusvahendid. 14. Projektis näha ette tööde teostamise järgselt riigiteega külgneva ala korrastamine. Ristumiskoha ehitamisel taastada riigitee kate, muldkeha nõlvus, teepeenrad kindlustada purustatud kruusa või killustikuga ja nõlv kasvupinnasega. 15. Projekt tuleb kooskõlastada riigitee alusel maal paiknevate tehnovõrkude valdajatega, kõigi huvitatud isikute ja ametkondadega (näiteks looduskaitseala). 16. Projekteeritud tööd peavad olema teostatavad tee täieliku sulgemiseta. 17. Ristumiskoha projekteerimise, ehitamise ja omanikujärelevalve teostamise kulud kannab huvitatud isik. 18. Arvestada, et riigitee alusele maale ulatuv ristumiskoht kuulub riigitee koosseisu ning riigitee omaniku omandusse. 19. Projekt esitada Maanteeametile kooskõlastamiseks [email protected]. 20. Ristumiskoha ehitamiseks tuleb huvitatud isikul taotleda Maanteeametilt ehitusluba vastavalt majandus- ja taristuministri 19.06.2015 määrusele nr 67 „Teatiste, ehitus- ja kasutusloa ja nende taotluste vorminõuded ning teatiste ja taotluste esitamise kord”. Kuna korraldus on keskkonnaloa lahutamatu osa, lisab Keskkonnaamet loale järgmise tingimuse: Täita Maanteeameti nõudeid, mis on välja toodud korralduse p I (Maanteeameti 12.03.2019 kiri nr 15-2/19/8022-2). Lähimad asulad taotletavale mäeeraldisele on Laiksaare ja Pihke külad, mille keskused asuvad otsesihis vastavalt ~2,1 km kaugusel kirdes ja ~3,0 km kaugusel idas. Maakonnakeskuse, Pärnu linna, piir paikneb otsesihis ~30 km kaugusel loode suunas ning ~18 km kirde poole jääb Kilingi-Nõmme linn. Põhikaardi andmetel on lähimad hooned mäeeraldisest ~650 m kaugusel kirde pool (katastriüksused „Ojaääre“, „Ööbiku“ ja „Tamme“), 425 m kaugusel lõuna pool (katastriüksus „Kurmi“) ja ~450 m kaugusel kagu ning edela pool (katastriüksused „Metsa“ ja „Aruoja“). Taotletava Nepste II liivakarjääri mäeeraldise teenindusmaa piires puuduvad ehitised ja maa-alused kommunikatsioonid. Mäeeraldise teenindusmaal ja selle läheduses puuduvad kultuurimälestised ja muinsuskaitsealad. Taotletav Nepste III liivakarjäär jääb kavandatavast Rail Balticu trassist ligikaudu 3,3 km kaugusele. Mäeeraldise põhjapiirist >50 m kaugusele ja teenindusmaa põhjapiirist >25 m kaugusele jäävad vääriselupaigad VEP nr. E00922 (Kõdusoo-männikud ja kaasikud), VEP nr. E00923 (Kõdusoomännikud ja kaasikud) ja VEP nr. E00924 (Kõdusoo-kuusikud ja kuuse segametsad). Mäeeraldise ja selle teenindusmaa läänepiirist >30 m kaugusel asuvad vääriselupaigad VEP nr. L00806 (Teised palu-lehtmetsad), VEP nr. L01601 (Laane-kuusikud ja kuuse segametsad), VEP nr. L00851 (Laanemetsad), VEP nr.L01600, Nepste hoiuala (keskkonnaregistri kood: KLO2000282) ning vääriselupaik VEP nr. L00805. Vääriselupaikade kaitseks on vastavalt KMH tulemustele jäetud mäeeraldise ja teenindusmaa piiritlemisel puhverala. Taotletav mäeeraldis ning selle teenindusmaa külgnevad edelapiiril Nepste oja (Aruoja) (keskkonnaregistri kood VEE1150900) kalda piiranguvööndiga ja projekteeritava Nepste looduskaitsealaga. Loodus- või muinsuskaitselisi ega muid piirangualasid varu arvutuse aladel ei ole. 2(11) Maapõueseaduse (edaspidi ka MaaPS) § 1 lõike 3 kohaselt kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele haldusmenetluse seaduse (edaspidi ka HMS) avatud menetluse sätteid, arvestades MaaPS erisusi. MaaPS § 1 lõike 4 järgi kohaldatakse kaevandamisloa andmise ja muutmise menetlusele keskkonnaseadustiku üldosa seaduse (edaspidi ka KeÜS) 5. peatükki, arvestades MaaPS erisusi. Kaevandamisloa taotlus on avalikustatud 12.12.2017 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded, millega on teavitatud avalikkust ja antud seega huvitatud isikutele võimalus arvamuse avaldamiseks. Keskkonnaamet teavitas 12.12.2017 kirjaga nr 12-2/17/12969-3 kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmisest ja avatud menetluse algatamisest loa taotlejat ning asjasse puutuvaid isikuid. Kuni kaevandamisloa andmise või andmisest keeldumise otsuse tegemiseni on igaühel õigus esitada Keskkonnaametile taotluse kohta põhjendatud ettepanekuid ja vastuväiteid. Avalikustamise käigus ettepanekuid ja vastuväiteid ei esitatud. KeÜS § 47 lõike 2 kohaselt avaldatakse kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise kohta teade väljaandes Ametlikud Teadaanded ja kohalikus või maakondlikus ajalehes. Teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse menetlusse võtmise teate avalikustamata kohalikus või maakondlikus ajalehes, kuna kavandatav tegevus on eeldatavalt väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet saatis 27.12.2019 kaevandamisloa taotluse ja taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kohalikule omavalitsusele. Häädemeeste vallavalitsus nõustus 10.03.2020 otsusega nr 119 kaevandamisloa andmisega Nepste III liivakarjääris (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 20.03.2020 kirjana nr 12- 2/20/165). Lisaks tegi Häädemeeste Vallavalitsus ettepaneku, et kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil. Keskkonnaamet küsis 24.03.2020 kirjaga nr 12-2/20/165-2 OÜ-lt SOKKEL HOLDING arvamust kohaliku omavalitsuse ettepaneku kohta. OÜ-le SOKKEL HOLDING kohaliku omavalitsuse ettepanek sobis. Sellest tulenevalt lisab Keskkonnaamet Häädemeeste Vallavalitsuse poolt antud ettepaneku keskkonnaloa kõrval tingimustesse samas sõnastuses. Kooskõlas MaaPS § 1 lõigetega 3 ja 4, HMS §-dega 40, 48 ning 49 tegi Keskkonnaamet 06.04.2020 ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded avalikkusele teatavaks kaevandamisloa andmise korralduse eelnõu. Arvestades asjaolu, et avalikkusel peab olema HMS § 49 lõike 2 ja KeÜS § 48 lõike 4 kohaselt võimalus eelnõuga tutvuda vähemalt kaks nädalat, määras Keskkonnaamet eelnõudele ettepanekute ja/või vastuväidete esitamise võimaluse teates märgitud tähtaja jooksul. Avalikustamise käigus xx KeÜS § 47 lõige 6 sätestab, et kui sama paragrahvi lõikes 1 nimetatud taotluse menetlusse võtmise teates ei avaldatud keskkonnaloa taotluse ja selle kohta antava haldusakti eelnõu väljapaneku aega ja kohta või seisukoha ning küsimuste esitamise tähtaega ja adressaati, avaldatakse nende andmetega teade vastavalt käesoleva paragrahvi lõigetes 2 ja 21 sätestatud nõuetele viivitamata pärast haldusakti eelnõu valmimist. KeÜS § 47 lõige 2 sätestab, et teate võib jätta kohalikus või maakondlikus ajalehes avaldamata, kui kavandatud tegevusega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on nii väike, et selle vastu puudub piisav avalik huvi. Keskkonnaamet jättis kaevandamisloa taotluse kohta antava haldusakti eelnõu teate kohalikus või maakondlikus ajalehes avalikustamata, kuna kavandatav tegevus on väikese mõjuga ja sellega kaasnev keskkonnahäiring või keskkonnarisk on väike ning antud tegevuseks puudub piisav avalik huvi. Juhindudes HMS § 40 lõikest 1 peab haldusorgan enne haldusakti andmist andma menetlusosalistele võimaluse esitada kirjalikus, suulises või muus sobivas vormis haldusakti kohta oma arvamus ja vastuväited. Keskkonnaamet küsis OÜ-lt SOKKEL HOLDING 06.04.2020 kirjaga nr DM-109106-3 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. OÜ SOKKEL HOLDING vastas 20.04.2020 ning palus muuta keskkonnaloale kantavaid p 1, p 2, p 3, p 5, p 6 kõrvaltingimusi järgmiselt: 1) Ei soovi jätta tõendamise kohustust arendajale ning jätta ära mõõdistamise nõue "samal kuupäeval" ja asendada "kord kvartalis". Sõnastada p 1 tingimus järgmiselt: Viis aastat järjest kord kvartalis tuleb mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste,Nepste II või Nepste III tegevuskoha kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui mõõtmistulemuste kohaselt kaevandamise tõttu veetase alaneb salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks 3(11) kaevandamistegevuse tagajärjel, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse (olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega). Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Keskkonnaamet sõnastab lause järgmiselt: Kui veetase alaneb salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Lisaks teeb Keskkonnaamet ettepaneku lisada juurde järgmine lause: Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes. Kuna Nepste II ja Nepste III liivakarjäärid asetsevad kõrvuti, on Keskkonnaamet seisukohal, et mõlema mäeeraldise puhul tuleb kaevudes mõõta veetaset sarnaselt, seega sõnastab Keskkonnaamet p 1 tingimuse esimese lause järgmiselt: Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Eelnevast tulenevalt muudab Keskkonnaamet Nepste III liivakarjääri keskkonnaloa kõrvaltingimust p 1 järgmiselt: Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes. 2) Metsaraie soovitus idast läände viia ringi korraldustesse ja soovituslikuks ,mitte tingimuseks.Jätta välja vääriselupaikade ja mäeeradlise piirist puhverala nõue ,kuna KMH raames tehtud puhveralade osas kokkulepped Keskkonnaametiga ja on juba täidetud ja muudetud kaevandamise loa taotlusega koos piiridega selliseks,mis sisaldab tingimusi puhveralade osas. Keskkonnaamet jätab välja tingimuse: "Vältimaks tugevate läänekaarest puhuvate tuulte mõju, on vajalik metsa raiega alustada idaservast ja liikuda raietöödega läänesuunas". Küll aga on KMH aruandes toodud välja alternatiiv tuulekoormuse vähendamiseks VEP aladele, mille Keskkonnaamet lisab kõrvaltingimusena: Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. Kuigi OÜ SOKKEL HOLDING on taotlust ning mäeeraldise ja teenindusmaa piirid viinud vastavusse KMH aruandega ja arvestanud VEP puhveraladega, siis Keskkonnaamet peab siiski oluliseks jätta puhverala tingimus sisse, juhul kui mäeeraldise piire soovitakse tulevikus laiendada. Eelnevast tulenevalt muudab Keskkonnaamet kõrvaltingimsue p 2 järgmiselt: Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. 3) Jätta välja keskkonnaameti poolne nõue Tõitoja-Häädemeeste maantee ristumise koha hoiatusmärkide osas ja viia antud punktis tingimuseks,et uue väljasõidu tee rajamine-ristumine kooskõlastada Maanteeametiga ja täita sellest tulenevaid nõuded aluseks loa omajale (täpsustuvad Maanteeamet kooskõlastatud projekti raames). Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga ja muudab sõnastust järgmiselt: Uue väljasõidu tee rajamine tuleb kooskõlastada Maanteeametiga ja sellest tulenevalt täita Maanteeameti nõudeid, mis on aluseks loa omajale. Võimalusena kasutada väljaveoteena Laiksaare - Massiaru - Teaste maanteele viivat väljaveoteed. 4) Jätta välja kõrvalmaanteel tolmu leviku tõkestamiseks kehtestatud nõuded .Tegu on Riigi teega mida haldab Maanteeamet ja meie ei saa ja ei tohi seal oma ära nägemise järgi toimetada vaid selleks on mnt hankega võidetud teehooldaja tegevus ja Maanteeameti korraldused. Keskkonnaamet nõustub, et riigi teele ei saa rakendada täiendavaid nõudeid tolmu leviku tõkestamiseks ning lisaks jääb Laiksaare – Massiaru – Teaste kõrvalmaanteel teenindusmaast välja, kuid tolmu leviku tõkestamiseks on vajalik 4(11) seada järgmine tingimus: Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h. 5) Saame raietöid teostada mäeeraldise teenindusmaa piires ja mitte kaugemal. Tuulekoormuse vähendamiseks VEP aladele, tegi Keskkonnaamet ettepaneku p 2: Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. Seega sõnastab Keskkonnaamet tingimuse nagu on toodud p 2 ja ei dubleeri kaks korda sama tingimust kõrvaltingimusena. Kokkuvõtlikult muutis Keskkonnaamet Nepste III liivakarjääri keskkonnaloa tingimusi ja lisab uue sõnastusena järgmiselt: 1. Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes. 2. VEP-de: VEPL00806, VEPL01601, VEPL00851, elupaigatüüp rohundirikkad kuusikud ja Nepste III mäeeraldise vahele tuleb jätta 30 m laiune puhverala. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. 3. Uue väljasõidu tee rajamine tuleb kooskõlastada Maanteeametiga ja sellest tulenevalt täita Maanteeameti nõudeid, mis on aluseks loa omajale. Võimalusena kasutada väljaveoteena Laiksaare - Massiaru - Teaste maanteele viivat väljaveoteed. 4. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha sujuvamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik. 5. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h. 6. Katendivallid tuleb rajada lääne- ja loodepoolsesse serva. 7. Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil. Keskkonnaamet küsis uuesti OÜlt SOKKEL HOLDING 06.05.2020 dokumendiga nr DM-109106-4 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise otsuse ja loa eelnõule. OÜ SOKKEL HOLDING tegi ettepaneku siduda vee mõõdistuste sagedused ja tingimused kokku kolme kaevandamise loaga ühisele tegevusele Nepste,Nepste II ja Nepste III vastavalt eelmise eelnõu paranduste ettepanekule Sokkel Holding OÜ poolt. Jätta välja veetaseme mõõdistuse sõnastusest kvartali lõpp ja sätestada kvartal. VEP-ide vahelised puhveralad viia ringi korraldusse ja viidata kinnitatud KMH-s olevale plaanimaterjalile ja selle vastavusele. Keskkonnaamet nõustub ettepanekuga siduda vee mõõdistuste sagedused ja tingimused kokku kolme kaevandamisloaga ühisele tegevusele Nepste, Nepste II ja Nepste III mäeeraldistel. Küll aga Keskkonnaamet ei nõustu jätta välja veetaseme mõõdistuse sõnastusest kvartali lõpp ja sätestada kvartal. Kuna Nepste II ja Nepste III liivakarjäärid asetsevad kõrvuti, on Keskkonnaamet seisukohal, et mõlema mäeeraldise puhul tuleb kaevudes mõõta veetaset sarnaselt ning võrreldavuse mõttes tuleb mõõdistusi teha kas kindlal kuupäeval või võimaluse korral samal kuul. Seega Keskkonnaamet jääb seisukohale, et vee mõõdistused tuleb teostada kord kvartali lõpus. Kokkuvõtlikult muudab Keskkonnaamet tingimuse p 1 järgmiselt: Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste, Nepste II või Nepste III liivakarjäärist kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset 5(11) analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes. Kuna OÜ SOKKEL HOLDING on kaevandamisloa taotlust vastavalt VEP piiridele korrigeerinud, jätab Keskkonnaamet tingimuse välja. Ühtlasi märgib Keskkonnaamet, et oluline on, et metsaeraldiste 8 ja 15 (vastavad VEPid: VEPE00922 ja VEPE00924) ning Nepste II mäeeraldise vahele jätta vähemalt 26 m laiused puhveralad ning VEPide: VEPL00806, VEPL01601, VEPL00851 ja Nepste III mäeeraldise vahele 30 m laiune puhverala nagu on esitatud joonisel 4.5 (KMH aruanne p 4.2.1), ehk Nepste II ja Nepste III mäeeraldisi ei ole lubatud laiendada puhveraladele. Keskkonnaamet saatis 06.05.2020 dokumendiga nr DM-109106-4 Nepste III liivakarjääri eelnõud Maanteeametile üle vaatamiseks ja arvamuse avaldamiseks. Maanteeamet vastas 07.05.2020 kirjaga nr 15-5/20/22021-2 järgmiselt (registreeritud KOTKAS 07.05.2020 dokumendina nr DM-109106-5): Maanteeamet, tutvunud esitatud dokumentidega, ei nõustu Nepste III liivakarjääri maavara kaevandamise loa ja loa andmise korralduse eelnõudega esitatud kujul. Juhime tähelepanu järgnevale: 1. Esineb tõsine vasturääkivus, mis tuleb korrigeerida nii korralduse kui ka loa eelnõudes: Otsuse eelnõu lk 1 on esitatud „Mäeeraldise väljaveotee asukohad ja kaevandamine Nepste III liivakarjääri mäeeraldiselt on kooskõlastatud Maanteeametiga“ ja edasi kajastub tekstis, kaasaarvatud loale kantavate täiendavate tingimusteni – „Uue väljasõidu tee rajamine tuleb kooskõlastada Maanteeametiga ja sellest tulenevalt täita Maanteeameti nõudeid, mis on aluseks loa omajale. Võimalusena kasutada väljaveoteena Laiksaare - Massiaru - Teaste maanteele viivat väljaveoteed.“ . Ka on viimane formuleering kantud loa eelnõule. Märgime, et Maanteeameti nõuded ristumiskoha ehitamiseks Nepste III väljaveoteele on antud 12.03.2019 kirjaga nr 15-2/19/8022-2, kiri on lisatud ka taotluse seletuskirja lisadesse. Nimetatud nõuete andmise kiri peab kajastuma ka otsuse ja loa eelnõudes. 2. Maanteeameti nõuded taotlusele ja loa andmise korraldusele saab esitada Maanteeamet, mitte loa taotleja (korralduse eelnõu lk 3). Maanteeamet, tutvunud Nepste III liivakarjääri korrigeeritud maavara kaevandamise loa taotlusega, seab järgmise täiendava tingimuse: - väljasõiduteeks planeeritud maatükki riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja maavara ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 . Riigimaantee 19334 Laiksaare-Massiaru-Teaste tee kaitsevööndi laius on 30 meetrit mõlemal pool sõiduraja välimisest servast vastavalt EhS § 71 lg 2. Keskkonnaamet lisab Maanteeamti 07.05.2020 tingimuse loa kõrvaltingimustesse järgmiselt: Väljasõiduteeks planeeritud maatükki riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja maavara ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 . Riigimaantee 19334 Laiksaare-Massiaru- Teaste tee kaitsevööndi laius on 30 meetrit mõlemal pool sõiduraja välimisest servast vastavalt EhS § 71 lg 2. II. KAALUTLUSED Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 1 esitab taotleja kaevandamisloa saamiseks kaevandamisloa andjale taotluse. MaaPS § 48 kohaselt annab kaevandamisloa Keskkonnaamet. Vastavalt MaaPS § 49 lõikele 6 ja 7 saadab loa andja kaevandamisloa taotluse ning taotluse kohta tehtava otsuse eelnõu arvamuse saamiseks kavandatava kaevandamiskoha kohalikule omavalitsusele ja maavarade komisjonile, kes teatavad oma arvamusest kirjalikult. Keskkonnaamet kontrollis taotleja esitatud taotlusmaterjalide vastavust MaaPS-le ja keskkonnaministri 23.01.2017 määruses nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ sätestatud nõuetele ning pidas andmeid piisavaks loa menetlemiseks. Keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“ § 6 lg 3 punkti 1 kohaselt, kui luba antakse uuel mäeeraldisel kaevandamiseks, kantakse loa vormile taotluse vormile märgitud maavara kogus. Kaevandamisloa taotlust kontrollis keskkonnaregistri maardlate nimistu volitatud töötleja (Maa-ameti 28.11.2017 nr 9- 3/17/19104; Maa-ameti 23.10.2019 nr 9-3/19/16165). Maa-amet tõi oma 23.10.2019 kirjas välja järgmise: Taotlusest selgub, et veetase kujunevas veekogus ulatub maksimaalselt 2 meetrini, kuid valdavalt on kujuneva veekogu sügavus alla 2 m. Kuna madalaveelised veekogud kasvavad aja jooksul kinni, toob taotluses kirjeldatud korrastamislahendus kaasa maa soostumise ja kasutusest välja langemise. Palume kaaluda plaanitud korrastamislahenduse põhjendatust ja vajadusel näha ette taotluses korrastamislahenduse muutmine nõuetekohaseks. 6(11) Tulenevalt KMH tulemustest (KMH aruande p 4.4.3) on Keskkonnaamet seisukohal, et korrastamislahendus on nõuetekohane, kuna kaasneb karjääride ammendumisel ala veekogude ning rohu- ja metsamaaks korrastamise järgselt piirkonna maastiku mitmekesistamisest lähtuvalt vähene soodne mõju. Avatud madalaveelise veekogu tekkega tekib juurde erinevaid kasvukohatingimusi: lisaks veekeskkonnale tekivad juurde ajutiselt üleujutatavad kaldataimestikuga alad, rohttaimestikuga üleminekualad metsaks jne, siis suure tõenäosusega looksid märgalad piirkonda juurde ka elurikkust ning võiksid seeläbi toetada spetsiifiliste puhvritena ka olemasolevaid ja projekteeritavaid kaitsealasid. 2.1 Keskkonnamõju hindamine Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi ka KeHJS) § 3 punkti 1 kohaselt hinnatakse keskkonnamõju, kui taotletakse tegevusluba või selle muutmist ning kavandatav tegevus toob eeldatavalt kaasa olulise keskkonnamõju. Keskkonnaamet algatas kuni 22.03.2014 kehtinud KeHJS redaktsiooni (RT I, 21.12.2011, 15) § 3 punkti 1, § 6 lõike 1 punkti 28, § 9, § 11 lõigete 2, 3, MaaPS § 48 ning Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ punktide 2.5.1, 2.5.2 ja 3.9.4 alusel algatas 26.01.2018 kirjaga nr 12-2/17/12969-5 Nepste III liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele keskkonnamõju hindamise (edaspidi ka KMH). KMH aruanne („Nepste liivamaardla Nepste II ja Nepste III liivakarjääride kaevandamise loa taotluse keskkonnamõju hindamine“, OÜ Alkranel, 2018-2019) on nõuetele vastavaks tunnistatud Keskkonnaameti 06.08.2019 kirjaga nr 6- 3/19/5721-14. 2.2 Kaalutused loa andmisel Kaevandamisloa andmise menetlusele kohaldatakse HMS avatud menetluse ja MaaPS sätteid. Loa andja kohustus on selgitada välja kõik asjaolud, millel on otsuse tegemisel määrav tähtsus. Menetluse käigus kogutud andmestiku põhjal selgitatakse välja, kas konkreetse loa taotluse puhul esineb MaaPS § 55 sätestatud loa andmisest keeldumise aluseid. Luba antakse, kui keeldumiseks ei esine seaduses sätestatud kaalukat põhjust. Loa andmisest keeldumise alused selgitab välja loa andja. Muu hulgas keeldutakse kaevandamisloa andmisest, kui kaevandamine on vastuolus riigi huviga. Riigi huvi on käsitletud Riigikogus 06.06.2017 vastu võetud strateegiadokumendis „Maapõuepoliitika põhialused aastani 2050“. Riigi huvi esinemist või puudumist analüüsitakse vastavalt Keskkonnaministeeriumi kantsleri 13.06.2013 käskkirjaga nr 610 kinnitatud juhendile „Juhend riiklike huvide kaalumiseks ehitusmaavarade kaevandamis- ja uuringulubade taotluste menetlemisel lähtuvalt varustuskindluse tagatusest“ (edaspidi juhend). Kuivõrd kaevandada soovitav maavara kuulub riigile, analüüsis Keskkonnaamet taotletava Nepste III liivakarjääri optimaalse teeninduspiirkonna varustuskindlust järgnevatest kriteeriumitest lähtuvalt. I Analüüsiti, kas taotletav tegevus on vajalik maavarade säästliku ja jätkusuutliku kasutamise tagamiseks. Taotletav tegevus on vajalik, kui 1. loa andmisega hoitakse ära majanduslikult ebaotstarbekate jääkvaru plokkide teke; 2. loa andmine tagab kasutusel oleva mäeeraldise lamamis oleva maavara täieliku väljamise; 3. loa andmine tagab korrastamistingimuste otstarbekama täitmise; 4. loa andmine tagab planeeringutest või riigi infrastruktuuri laiendamise vajadustest tingitud tegevuste raames maapõue ja maavara kaitse nõuete täitmise ning maavara ratsionaalse kasutamise. Keskkonnaameti hinnangul Nepste III liivakarjääri kaevandamisloa taotlus ühegi eelnimetatud punkti alla ei lähe, kuna 1. taotletavalt mäeeraldiselt on ka tulevikus võimalik ilma olulisi lisakulutusi tegemata maavara väljata; 2. tegemist ei ole olemasoleva mäeeraldise laiendamisega sügavuti; 3. mäeeraldise kasutuselevõtt ei ole vajalik olemasolevate mäeeraldiste korrastamistingimuste otstarbekamaks täitmiseks; 4. olemasolevate andmete põhjal ei ole varu väljamine vajalik maavara kaitse nõuete täitmiseks või ratsionaalseks kasutamiseks seoses maardla alal planeeritavate tegevustega. Taotletaval Nepste III liivakarjääri mäeeraldise alal ei ole varem kaevandamist toimunud, ala paikneb metsamaal. II Analüüsiti, kas taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas on tagatud varustuskindlus. Varustuskindluse tagatuse analüüsimise juures selgitati 1. kas kaevandamiseks taotletavast mäeeraldisest kuni 50 km kaugusel paikneb samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldisi; 2. kui suur on antud piirkonnas samaväärse maavara kaevandamiseks varem antud mäeeraldiste kaevandatav jääkvaru kokku; 3. milline on olnud maavara kasutamise intensiivsus kaevandamiseks taotletava mäeeraldise teeninduspiirkonnas viimase viie aasta jooksul. Seisuga 29.01.2018 jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Nepste III liivakarjääri optimaalsesse 7(11) teeninduspiirkonda 6 mäeeraldist (Kamali liivakarjäär, Massiaru liivakarjäär, Urissaare II liivakarjäär, Taganõmme liivakarjäär, Kamali II liivakarjäär ja Kamali III liivakarjäär), millel kaevandatakse ehitusliiva. Ehitusliiva kaevandatava jääkvaru suurus eelpool nimetatud kuuel mäeeraldisel kokku on ligikaudu 1816 tuh m3. Kui arvestada tarbimist ka neist karjääridest, mis Maa-ameti geoportaali andmetel jäävad taotletavast Nepste III liivakarjäärist 50 km raadiusesse, kuid reaalseid veoteid arvestades paiknevad kaugemal, siis viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandatakse piirkonnas ehitusliiva igal aastal ligikaudu 106 tuh m3ning piirkonna varustatus tagatud ligikaudu 17 aastaks. Samas tuleb märkida, et Massiaru liivakarjääri ja Taganõmme liivakarjääri kaevandamislubade omanikuks on Riigimetsa Majandamise Keskus ning Kamali liivakarjääri kaevandamisloa omanikuks Saarde Vallavalitsus. Eelnimetatud karjäärid on avatud eelkõige sihtotstarbelistel kaalutlustel ning nende jääkvaruga (kokku ligikaudu 937 tuh m3) varustuskindluse analüüsis arvestamine annab Keskkonnaameti hinnangul ebaõige tulemuse. Seisuga 29.01.2018 jääb keskkonnaregistri maardlate nimistu andmetel taotletava Nepste III liivakarjääri optimaalsesseteeninduspiirkonda 6 mäeeraldist (Kamali liivakarjäär, Massiaru liivakarjäär, Lauri liivakarjäär, Taganõmme liivakarjäär, Seljametsa liivakarjäär ja Võiste liivakarjäär ), millel kaevandatakse täiteliiva. Täiteliiva kaevandatava jääkvaru suurus eelpool nimetatud kuuel mäeeraldisel kokku on ligikaudu 1318 tuh m3. Kui arvestada tarbimist ka neist karjääridest, mis Maa-ameti geoportaali andmetel jäävad taotletavast Nepste III liivakarjäärist 50 km raadiusesse, kuid reaalseid veoteid arvestades paiknevad kaugemal, siis viimase viie aasta tarbimismahte arvestades kaevandatakse piirkonnas täiteliiva igal aastal ligikaudu 85 tuh m3ning piirkonna varustatus tagatud ligikaudu 16 aastaks. Samas tuleb märkida, et Massiaru liivakarjääri ja Taganõmme liivakarjääri kaevandamislubade omanikuks on Riigimetsa Majandamise Keskus, Kamali liivakarjääri kaevandamisloa omanikuks Saarde Vallavalitsus ja Lauri liivakarjääri kaevandamisloa omanikuks Maanteeamet. Eelnimetatud karjäärid on avatud eelkõige sihtotstarbelistel kaalutlustel ning nende jääkvaruga (kokku ligikaudu 889 tuh m3) varustuskindluse analüüsis arvestamine annab Keskkonnaameti hinnangul ebaõige tulemuse. Tehnilise Järelevalve Amet on tellinud Aktsiaseltsilt Teede Tehnokeskus uuringu „Rail Balticu ehitamiseks vajalike ehitusmaavarade varustuskindluse uuring“, mille avalikustatud lõpparuandes(https://www.tja.ee/public/documents/Raudtee/Rail_Baltic/170403_RB_varustuskindlus_ARUANNE.pdf) on välja toodud Pärnu maakonnas teadaolevate ehitusmaavarade kogused maavara liikide kaupa ning hinnatud nende varustuskindluse tagatust. Aruande lk-l 100 on välja toodud, et Pärnu maakonnas on juurde vaja maavara, mis eeldatavalt vastab filtratsiooninõuetele. Selleks võiksid eelistatult sobida liivad ja kruusad, mille peenosise sisaldus ei ületa 8%. Geoloogilise uuringu aruande kohaselt („Aruanne Nepste uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta, varu seisuga 31.12.2016“, töö nr 10517, koostaja Mäebüroo Nord OÜ) on kaevandamiseks taotletavate ehitusliiva varuplokkide 4 ja 5 savi-ja tolmuosakeste sisaldus keskmiselt 1,6%. Taotletav Nepste III liivakarjäär jääb kavandatavast Rail Balticu trassist ligikaudu 3,3 km kaugusele. Keskkonnaamet palus 30.01.2018 kirjaga nr 12-2/17/12969-6 riigi huvi väljaselgitamiseks Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumi seisukohta Nepste III liivakarjääri kaevandamisloa taotlusele. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium teavitas 16.02.2018 kirjaga nr 17-1/17-0116/1433, et riigi huvi on olemas Nepste III liivakarjääris oleva maavara kaevandamiseks (registreeritud Keskkonnaameti dokumendihaldussüsteemis 19.02.2018 kirjana nr 12-2/17/12969-8). Tulenevalt MaaPS § 50 lõikest 6 tuleb kaevandamisloa taotlusele lisada kaevandamisjäätmekava, kui kaevandamise käigus tekib kaevandamisjäätmeid, mida ladustatakse mäeeraldise teenindusmaal, mis ei ole jäätmehoidla jäätmeseaduse § 352 tähenduses. MaaPS § 50 lõike 3 kohaselt peab kaevandamisloa taotluse seletuskiri sisaldama andmeid kaevandamise käigus tekkivate kaevandamisjäätmete kohta. Kui jäätmed tekivad kaevandamise käigus, siis jäätmeseaduse § 42¹ lg 3 punkti 1 alusel esitatakse kaevandamisjäätmekava loa andjale kinnitamiseks koos asjaomase loa taotlusega, lähtudes MaaPS kehtestatud nõuetest. Jäätmeseaduse § 7¹ lõike 1 kohaselt loetakse kaevandamisjäätmeteks jäätmed, mis on tekkinud maavarade uuringute, maavarade kaevandamise, rikastamise ja ladustamise ning kaevandamise töö tulemusena. Vastavalt taotluses selgitatule Nepste II liivakarjääris ehituskruusa, ehitus- ja täiteliiva kaevandamisel jäätmeid jäätmeseaduse § 2 lõike 1 mõistes ei teki ja kaevandamisjäätmekava ei nõua Keskkonnaameti kinnitamist. MaaPS § 55 lg 3 punkt 1 sätestab, et kaevandamisloa andmisest keeldutakse, kui taotlejale on määratud rohkem kui üks karistus kuriteo või väärteo eest kaevandamise või kaevandamisjäätmete käitlemise valdkonnas ja nende andmed ei ole karistusregistrist kustutatud. Keeldumise alus on kontrollitud menetluse käigus ning OÜ SOKKEL HOLDING ei ole karistusregistrisse kantud (karistusregistri päring seisuga 01.11.2019 ja 16.06.2020). 2.3 Täiendavate tingimuste seadmine HMS § 3 lõike 1 kohaselt võib haldusmenetluses piirata isiku põhiõigusi ja – vabadusi ning tema muid subjektiivseid õigusi ainult seaduse alusel. Haldusmenetluse üksikasjad määrab haldusorgan kaalutlusõiguse alusel (HMS § 5 lõige 8(11) 1). Kaalutlusõigus tuleb teostada kooskõlas volituste piiride, kaalutlusõiguse eesmärgi ning õiguse üldpõhimõtetega, arvestades olulisi asjaolusid ning kaaludes põhjendatud huve (HMS § 4 lõige 2). MaaPS § 56 lg 2 punkti 5 alusel märgitakse kaevandamisloa lahtrisse „Täiendavad tingimused“ nõuded, mis seatakse maapõue kaitse ja maavara ratsionaalse kasutamise tagamiseks ning inimese tervisele, varale ja keskkonnale kaevandamisest ja kaevandamisjäätmete käitlemisest tuleneva kahjuliku mõju vähendamiseks. Nepste III liivakarjääri taotluse raames on läbi viidud KMH, mille käigus käsitleti detailselt kaevandamise mõju ümbritsevale keskkonnale ning abinõusid võimalike muutuste ennetamiseks ja vähendamiseks. Aruanne on heakskiidetud Keskkonnaameti 06.08.2019 kirjaga nr 6-3/19/5721-14 Kaevandamise keskkonnamõjude vältimiseks või minimeerimiseks on eelnimetatud aruandes (ptk 5) pakutud välja järgmised kontrollimeetmed: 1. Ettenägematute riskide maandamiseks tuleb salvkaevudes kaevandamise ajal kvartalis korra (võrreldavuse mõttes on tuleb veetaset mõõta kindlal kuupäeval) veetasemeid mõõta. Maaomanikele lisagarantiide andmiseks on vajalik seada tingimus, et kui kaevandustegevuse tagajärjel veetase Aruoja, Kasemetsa, Kurmi või Metsa kinnistute salvkaevudes alaneb üle 60 cm või kaevud jäävad suvekuudel kuivaks, siis tuleb rajada kinnistutele puurkaev; 2. Pehmendamaks valdavalt läänekaartest puhuvate tuulte mõju, avatavatele metsaservadele on soovitatav metsa raiega alustada idaservadest ja liikuda raietöödega läänesuunas. Sellisel juhul saavad karjäärialade kaguküljel kasvavad metsaosad harjuda veelgi paremini tuule mõjuga ning tugevdada täiendavalt tüvede puitu ja juurestikke. Kui kaevandustehniliselt pole see võimalik, siis mullaprofiili- ja pinnasekihtide eripärast tulenevalt on puude tuulemurru oht antud piirkonnas suhteliselt väike ning võib kaevandamise ja raadamistöödega alustada ka läänest ja liikuda ida suunas. Sel juhul on soovitatav võimalusel kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. Oluline on VEP-de VEPL00806, VEPL01601, VEPL00851 ja Nepste III mäeeraldise vahele jätta 30 m laiune puhverala. 3. Liiklusohutuse suurendamiseks on vajalik enne ja pärast mäeeraldiste väljaveotee ja Tõitoja – Häädemeeste maantee ristumiskohta panna üles hoiatusmärgid karjääritee ristumise ja karjääriveokite liikumise kohta; 4. Ettepanek on Nepste II mäeeraldise põhjapoolse lahustüki loodeosa ning Nepste III mäeeraldise lääneosa korrastada veekoguks ning ülejäänud ala rohu- ja metsamaaks. Soovitatav on korrastamiseks koostada maastikuarhitektuurne kontseptsioon, millega antakse kaldajoone ja veepeegli lahendus, taimestiku taastamise lahendus, määratakse vaated maanteelt ning võimalusel antakse ala rekreatiivse kasutamise põhimõtted; 5. Karjääride äärealadele tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha madalamaks-sujuvamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik. KMH aruandes ptk 6 on välja toodud vajalikud keskkonnaseired ja kontrollimeetmed: Kaevandamistegevuse jõudmisel põhjavee tasemeni ja sealt allapoole, teostada veeseiret kaevudes järgmiselt: 1. veetaset mõõta viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord kvartalis; 2. veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. Kui mõõtmistulemuste kohaselt kaevandamise tõttu kaevus veetase alaneb üle 60 cm või kaevud jäävad suvekuudel kuivaks, peab kaevandamisloa omanik tagama kinnistu veega varustatuse (olemasoleva kaevu süvendamine, uue rajamine). Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Täiendavad Nepste III mäeeraldisel: 1. Nepste III mäeeraldis piirneb läänest vahetult projekteeritava Nepste looduskaitsealaga ja seal levivate rohunditerikkad kuusikud elupaigatüübiga (elupaigatüübi seisund „A“ (väga hea). Valgustingimuste muutus võib kaasneda, kui alternatiiv II korral Nepste III mäeeraldise lääneosas mets raadatakse (elupaigatüüp piirneb vahetult mäeeraldise piiriga). Arvestades elupaigatüübi esinduslikkust ja levimist suhteliselt kitsal maa-alal, siis on oluline säilitada metsapuhver mäeeraldise ja elupaigatüübi vahel. Seega on lisaks vääriselupaikadele 30 m laiune puhverala oluline ka rohunditerikkad kuusikud elupaigatüübi säilimise tagamiseks. Soovituslik: Nepste III kaguservas paiknev eraldis 19 (joonis 2.6 ptk 2.4) on karjääriala lõunatipus mõistlik raiuda veidi laiemalt kagu suunas võrreldes praeguse projekteeritud piiriga, sest tegemist on keskealise puhtkuusikuga. Selle eraldise raie vaid pooles ulatuses võib põhjustada alles jäävate kõrgemate kuuskede tüvede pooleksmurdumise. Selle väikese eraldise loode ja kaguservas on nooremate kuuskede grupid, mida on soovitav raiumata jätta, sest need pole täiendava tuule suhtes nii tundlikud. Samuti võimaldavad nooremate puude grupid varjata vaadet maanteelt kaevandusalale; 9(11) Sellest tulenevalt lisab Keskkonnaamet kaevandamise loale täiendavad tingimused järgmises sõnastuses: 1. Viis aastat järjest tuleb kord kvartalis (veetase mõõta samal kuupäeval) mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel mäeeraldiselt kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel (tõendamiskohustus on arendajal), peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele rajama puurkaevud. Mõõtmistulemused ja analüüside vastused esitada Keskkonnaametile ja kaevude omanikele. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. 2. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. 3. Enne ja pärast mäeeraldiste väljaveotee ka Tõitoja – Häädemeeste maantee ristumiskohta tuleb üles panna hoiatusmärgid karjääritee ristumise ja karjääriveokite liikumise kohta. Võimalusena kasutada väljaveoteena Laiksaare – Massiaru – Teaste maanteele viivat väljaveoteed. 4. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha sujuvamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik. 5. Laiksaare – Massiaru – Teaste kõrvalmaanteel tuleb tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h. 6. Vältimaks puude murdumist, tuleks karjääri lõunatipus raiuda veidi laiemalt kagu suunas. Keerulise sõnastusega ja raskesti täidetav meede. 7. Katendivallid tuleb rajada lääne- ja loodepoolsesse serva. Häädemeeste Vallavalitsus tegi ettepaneku, et kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil. Keskkonnaamet lisab ettepaneku samas sõnastuses täiendavatesse tingimustesse. Keskkonnaamet küsis OÜ SOKKEL HOLDING 06.04.2020 kirjaga nr DM-109106-3 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise otsuse ja loa eelnõule kahe nädala jooksul kirja kättesaamisest alates. OÜ SOKKEL HOLDING vastas 20.04.2020 ning palus muuta keskkonnaloale kantavaid p 1, p 2, p 3, p 5, p 6 kõrvaltingimusi (vt p I). Keskkonnaamet küsis uuesti OÜlt SOKKEL HOLDING ja Maanteeametilt 06.05.2020 dokumendiga nr DM-109106-4 arvamust või vastuväiteid kaevandamisloa andmise otsuse ja loa eelnõule. OÜ SOKKEL HOLDING tegi 11.05.2020 kirjaga ettepaneku muuta tingimusi p 1 ja 2 (vt p I). Maanteeamet vastas 07.05.2020 kirjaga nr 15-5/20/22021-2 (registreeritud KOTKAS 07.05.2020 dokumendina nr DM-109106-5) ja lisas omalt poolt tingimused (vt p I). III. OTSUSTUS Arvestades eeltoodut ning võttes aluseks MaaPS § 48 ja § 52 lõike 2, keskkonnaministri 23.01.2017 määruse nr 4 „Üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa taotluse esitamise kord ning taotluse vorm ja täpsustatud nõuded taotluse kohta ning üldgeoloogilise uurimistöö loa, geoloogilise uuringu loa ja maavara kaevandamise loa vorm“, Keskkonnaameti peadirektori 15.08.2016 käskkirja nr 1-1/16/306 „Osakondade põhimääruse kinnitamine“ lisa 1 „Keskkonnaameti keskkonnaosakonna põhimääruse kinnitamine“ ning tuginedes HMS § 16 lõikele 2, Häädemeeste vallavalitsuse otsusele 10.03.2020 nr 119 ja OÜ SOKKEL HOLDING taotlusele otsustan: 3.1 Anda OÜ-le SOKKEL HOLDING keskkonnaluba nr KL-508029 Nepste III liivakarjääri mäeeraldisel kehtivusajaga 15 aastat. 3.2. Antavasse loasse kanda järgnevad täiendavad tingimused 3.2.1. Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste, Nepste II või Nepste III liivakarjäärist kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või 10(11) Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes. 3.2.2. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. 3.2.3. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha sujuvamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik. 3.2.4. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h. 3.2.5. Katendivallid tuleb rajada lääne- ja loodepoolsesse serva. 3.2.6. Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil. 3.2.7. Täita Maanteeameti nõudeid, mis on välja toodud korralduse p I (Maanteeameti 12.03.2019 kiri nr 15-2/19/8022- 2). Väljasõiduteeks planeeritud maatükki riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja maavara ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 . Riigimaantee 19334 Laiksaare-Massiaru-Teaste tee kaitsevööndi laius on 30 meetrit mõlemal pool sõiduraja välimisest servast vastavalt EhS § 71 lg 2. 3.3 Avalikustada OÜ SOKKEL HOLDING keskkonnaloa andmine ametlikus väljaandes Ametlikud Teadaanded. Keskkonnaluba nr KL-508029 on kättesaadav Keskkonnaameti e-teenuste portaalis https://kotkas.envir.ee/ VAIDLUSTAMISVIIDE Otsust on võimalik vaidlustada 30 päeva jooksul teatavaks tegemisest, esitades vaide haldusakti andjale haldusmenetluse seaduses sätestatud korras või kaebuse halduskohtule halduskohtumenetluse seadustikus sätestatud korras. (allkirjastatud digitaalselt) Martin Nurme juhataja maapõuebüroo Lisa: Keskkonnaluba 11(11) Keskkonnaluba Keskkonnaloa registrinumber KL-508029 Loa omaja Ärinimi / Nimi OÜ SOKKEL HOLDING andmed Registrikood / Isikukood 12245586 Tegevuskoha Tegevuskoha nimetus Nepste III liivakarjäär andmed Tegevuskoha aadress Nepste küla, Häädemeeste vald, Pärnu maakond Katastritunnus 21301:004:0139 Territoriaalkood EHAK 5403 Tegevusvaldkond Keskkonnaloaga reguleeritavad Maavara kaevandamine; tegevused Loa andja andmed Asutuse nimi Keskkonnaamet Registrikood 70008658 Aadress Narva mnt 7a, 15172 Tallinn Loa kehtivuse Loa versiooni kehtima hakkamise 16.06.2020 periood kuupäev Lõppemise kuupäev 16.06.2035 Eriosa - Maapõu M1. Maavara kaevandamine Maardlad Maardla ja mäeeraldis Mäeeraldise liik uus mäeeraldis Registrikaardi nr 951 Maardla nimetus Nepste Maardla osa nimetus Maardla põhimaavara liiv Mäeeraldise nimetus Nepste III liivakarjäär Mäeeraldisel on teenindusmaa Jah Mäeeraldise ruumikuju Teenindusmaa ruumikuju Mäeeraldise pindala (ha) 30.11 Käitise ehk mäeeraldise teenindusmaa pindala (ha) 34.67 Kaevandatava katendi kogus (tuh m³) 243 Kaevandatava mulla kogus (tuh m³) 122 Kaevandatud maavara kasutamise otstarve Teede- ja üldehitus, täitematerjal Minimaalne tootmismaht aastas Keskmine tootmismaht aastas 46 Maksimaalne tootmismaht aastas (tuh t või tuh m³) Plokid 2/4 Nimetus Kasutusala Maavara Kaevandatud maavara kuulub eraomanikule? Kaevandamine lubatud allpool põhjaveetaset Liik Varu Kogus Ühik Kuupäev 4 plokk 1203 - ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Ei aT - aktiivne tarbevaru 255 tuh m³ 30.03.2020 5 plokk 1203 - ehitusliiv Liiv, ehitusliiv Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 235 tuh m³ 30.03.2020 6 plokk 1207 - täiteliiv Liiv, täitepinnas Ei Jah aT - aktiivne tarbevaru 204 tuh m³ 30.03.2020 Tegevusala andmed Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta Aastane tootmismaht Kaevandatav varu Maksimaalne Maksimaalne aastamäär keskkonnanõuete täitmiseks Ühik Kogus Ühik Liiv, täitepinnas 2020 2030 tuh m³ 185 tuh m³ Liiv, ehitusliiv 2020 2030 tuh m³ 452 tuh m³ Mäeeraldise KOV jaotus Maavara Kehtiv alates aasta Kehtiv kuni aasta KOV-id KOV EHAK KOV nimetus KOV pindala (ha) KOV pindala eraldisel (ha) Pinna proportsioon Liiv, täitepinnas 2020 2030 0214 Häädemeeste vald Liiv, ehitusliiv 2020 2030 0214 Häädemeeste vald Geoloogilised uuringud Geoloogilise uuringu aruande nimetus Aruanne Nepste uuringuruumis tehtud geoloogiliste tööde kohta (varu seisuga 31.12.2016) Geoloogiafondi number 8814 Maavaravaru arvele võtmise otsuse number 1-1/17/652 Maavaravaru arvele võtmise otsuse kuupäev 03.07.2017 Kõrvaltingimused 3/4 1. Viis aastat järjest tuleb kord kvartali lõpus mõõta Kurmi (katastritunnus: 21302:001:0009), Metsa (katastritunnus: 21302:001:0072), Aruoja (katastritunnus: 21302:001:0040) ja Kasemetsa (katastritunnus: 21302:001:0027) kinnistutel veetaset. Veekvaliteeti analüüsida viiel järjestikusel Nepste, Nepste II või Nepste III liivakarjäärist kaevandamise toimumise aastal kord aastas. Seejuures tuleb veekvaliteedi analüüsimisel määrata järgmised näitajad: värvus, elektrijuhtivus, lahustunud hapnik, PHT, pH, lõhn, maitse ja läbipaistvus. Kui veetase alaneb mõõtmistulemuste kohaselt salvkaevudes üle 60 cm või jäävad suvekuudel kuivaks kaevandamistegevuse tagajärjel ja kui on tõendatud pretensioonid, peab loa omanik eelnevalt nimetatud kinnistutele tagama veega varustatuse, näiteks olemasoleva kaevu süvendamine või uue puurkaevu rajamisega. Kui viieaastase seire tulemustest selgub, et kaevandamistegevuse tulemusena ei ole vee kvaliteet nimetatud kaevudes halvenenud ega veetase alanenud, tuleb vee kvaliteeti ja veetaset analüüsida/mõõta vaid vee osas tekkivate kaebuste Keskkonnaametile ja/või Keskkonnainspektsioonile laekumise korral. Enne kaevandamise alustamist mõõta ja fikseerida veetasemed eelnevalt nimetatud kinnistute kaevudes. 2. Kuhjata või vallitada pinnast nii Nepste II kui Nepste III karjääriala lääneserva metsa serva horisontaalsuunalise tuulekoormuse vähendamiseks kaitsealale jäävate metsosade ajutiseks kaitseks kuni puud kohanevad täiendava tuulekoormusega. 3. Karjääri äärealal tekkivad nõlvad tuleb kaevandamise järgselt teha sujuvamaks (kalle 1:3...1:4), nõlvad katta ladustatud mullaga. Kaaluda võib karjääride äärealadele tekkivate nõlvade taasmetsastamist karjäärialadel, kus see on kujuneva veerežiimi tõttu võimalik. 4. Tolmu tekke ja leviku tõkestamiseks tuleb sademetevaesel ajal, kui ööpäeva keskmine välistemperatuur on üle +5℃, kasta või soolata karjääri veoteid pidevalt ning piirata veokite liikumis kiirust 30 km/h. 5. Katendivallid tuleb rajada lääne- ja loodepoolsesse serva. 6. Kaevandamiseks kasutatud maa-ala sh teenindusmaa korrastustööd tuleb teostada hiljemalt ühe aasta jooksul aktiivse tarbevaruvaru ammendumisest konkreetsel mäeeraldise lahustükil. 7. Täita Maanteeameti nõudeid, mis on välja toodud korralduse p I (Maanteeameti 12.03.2019 kiri nr 15-2/19/8022-2). Väljasõiduteeks planeeritud maatükki riigimaantee teekaitsevööndis kasutada ainult tee rajamiseks, pinnase ja maavara ladustamine ehitise kaitsevööndis (sh riigitee) on keelatud vastavalt EhS § 70 lg 2 p 2 . Riigimaantee 19334 Laiksaare-Massiaru-Teaste tee kaitsevööndi laius on 30 meetrit mõlemal pool sõiduraja välimisest servast vastavalt EhS § 71 lg 2. Kaevandatud maa kasutamise otstarve Mäeeraldise lääne osa korrastada veekoguks ning ülejäänud ala rohu- ja metsamaaks 4/4
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel