Teedeprojekt OÜ
[email protected] Teie 09.06.2020
Kanali tee 4
10112, Tallinn Meie 17.06.2020 nr 15-1/18-7454/28608-1
Lepingu 1-9/18/1288-1 täitmiseks täiendava
tähtaja andmine
1. SISSEJUHATUS
1.1 Käesolevaga esitab Maanteeamet vastavalt võlaõigusseaduse § 159 lg-le 2 teate 03.07.2018
sõlmitud töövõtulepingust 1-9/18/1288-1“ Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu
rekonstrueerimise põhiprojekti koostamine“ (edaspidi Leping) tuleneva leppetrahvi maksmise
nõude kohta.
1.2 Käesolevas teates omavad kasutatud suure algustähega mõisted samasugust tähendust nagu
Lepingus.
2. TÄIENDAV TÄHTAEG LEPINGU TÄITMISEKS
2.1 Lepingu punkti 3.2 kohaselt toimub Töö teostamine ja üleandmine lisa 4 kohaselt. Lisa 4
kohaselt kohustus Töövõtja teostama Töö tähtajaks 26.04.2020.
2.2 Lepingu muudatuse punkti (v) kohaselt määrati lisatööde teostamise tähtajaks 10.06.2020.
2.3 Töövõtja on Lepingut rikkunud, kuna seisuga 15.06.2020 pole Tööd üle antud.
2.3.1 Töövõtja esitas Töö digitaalse versiooni Tellijale ülevaatamiseks 09.06.2020. Pärast Töö
üleandmist on Tellijal Lepingu 3.6 kohaselt aega 30 päeva Töö kontrollimiseks.
2.3.2 Tellija kontrollis Töö vastavust ja leidis, et Töö ei vasta Lepingule. Tellija on puuduseid
kirjeldanud ja edastanud need Töövõtjale 17.02.2020 ning käesoleva dokumendi lisas 1.
2.3.3 Lepingu punkti 3.7 kohaselt kui Töö kontrollimisel selgub, et Töös on puudused, loetakse
Töö tähtaegselt üle andmata.
2.4 Tulenevalt eeltoodust annab Tellija Töövõtjale võlaõigusseaduse § 114 lg-le 1 tuginedes
Lepingu täitmiseks täiendava tähtaja 16.07.2020, hiljemalt milliseks kuupäevaks peab Tellijale
esitama nõuetekohase Töö „Kõrvalmaantee 22140 Tõrvandi-Roiu lõigu rekonstrueerimise
põhiprojekti koostamine“.
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
2.5 Ühtlasi teatame, et alates 17.07.2020 arvestab Tellija Lepingu punkti 8.5 alusel leppetrahvi
eelpoolnimetatud kohustuse rikkumise osas.
Võlaõigusseaduse (VÕS) § 116 lg 2 p-i 5 kohaselt on täiendava tähtaja jooksul lepingulise
kohustuse täitmata jätmine oluliseks Lepingu rikkumiseks, mis annab VÕS § 116 lg-e 1
kohaselt Maanteeametile õiguse Lepingust taganeda.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Janar Taal
juhataja
lõuna teehoiu osakond
Lisa 1 Märkused.
Raimo Kivi
53335340
[email protected]
2 (2)
1. Vastavalt Lepingu lisa 2 Nõuded Töövõtjale peab Töövõtja:
esitama punktis 1 lõige 9 aruannete kontrollimise kontroll-lehed, vormid, jms.
punktis 1.3 koostatud aruannete, seletuskirjade, jooniste, töömahtude, arvutuste ning
eelarvete korrektsus tuleb detailselt kontrollida ning allkirjastada kvaliteedi kontrolli
inseneri(de) poolt.
Punktis 2.2.5 „Projektijuht peab“ lõige 11 kontrollima projekti seletuskirja, jooniste ja
mahtude õigsust, nende omavahelist vastavust ja tehniliste lahenduste sobivust, projekti
ning selle osade vastavust vormistusele esitatud nõuetele ning kinnitama seda oma
allkirjaga projekti tiitellehel ja jooniste kirjanurkades.
2. PK 5+00 projekteerida reguleerimata ülekäigurajad AKÖL 4261 a/ööp, tipptundidel teeületamine
raskendatud, bussipeatustesse, lasteaeda, korduv KOV ja elanike pöördumine.
Töövõtja: Ei nõustu. Meie lähteülesanne näeb ette teeületuskohtade rajamise. Vastavalt
liiklusuuringutele/prognoosile ning EVS 843:2016 Tabel 8.8 võib olla tegemist
teeületuskohtadega. Samuti on Maanteeamet väljastanud PT Tõrvandi ringile
(https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimuste-andmine-riigitee-22130-torvandi-ulenurme-
km-1381-asuva-torvandi-roiu), kus on lähteülesandeks teeületuskohad. „Sebrad“ muudaks
liikluskeskkonna ebaühtlaseks. Ringristmik vähendab liikumiskiirusi, teeületused on kavandatud
üle eraldussaarte.
MNT: Riigitee 22130 Tartu-Ülenurme km 1,381 asuva Tõrvandi-Roiu ristmiku ümberehituse
põhiprojekti lähteülesandes on kirjas punktis 3.3 Projekteerida Tõrvandi-Roiu ristmiku Tartu ja
Ülenurme poolsetele harudele ülekäigurajad ning punktis 3.4 Projekteerida Tõrvandi-Roiu
ristmiku piirkonda jalgtee, mis ühendab ülekäiguradu ja lähimaid mahasõite. Punktis 3.7
Projekteerida ülekäiguradadele erivalgustus. Pole sõnagi teeületuskohtade projekteerimise
kohta. Lähestikku olevad ringid peavad olema ühtemoodi lahendatud, et liiklejatel ei tekkiks
segadust.
Raimo: Pole arvestatud ega ka põhjendatud
3. Hetkel on ringristmikul PK 0+25 ülekäigurada k.a. teekattemärgistus 945a (projektis ei ole), mis
põhjusel likvideeritakse PK 0+25 LM 543 ja 544 ?
Töövõtja: Ei nõustu. Meie lähteülesanne näeb ette teeületuskohtade rajamise. Vastavalt
liiklusuuringutele/prognoosile ning EVS 843:2016 Tabel 8.8 võib olla tegemist
teeületuskohtadega. Samuti on Maanteeamet väljastanud PT Tõrvandi ringile
(https://www.mnt.ee/et/projekteerimistingimuste-andmine-riigitee-22130-torvandi-ulenurme-
km-1381-asuva-torvandi-roiu), kus on lähteülesandeks teeületuskohad. „Sebrad“ muudaks
liikluskeskkonna ebaühtlaseks. Ringristmik vähendab liikumiskiirusi, teeületused on kavandatud
üle eraldussaarte.
MNT: Vaata punkti 1. Selle ringristmiku projekteerimisel lähtusime samuti teeületuskohtadest,
kui hommikustel tipptundidel ei olnud võimalik jalakäijatel teed ületada, sõidukid jäid seisma
ületuskohal ning seetõttu muutsime ületuskohad reguleerimata ülekäiguradadeks. Analoogne
situatsioon saaks olema ka PK 5+00 ringristmikul ja seetõttu teeme ettepaneku rajada
reguleerimata ülekäigurajad.
Raimo: Pole arvestatud ega ka põhjendatud
Teehoiu
4. Bussipeatuse platvormi tagumisest äärekivi liini eesmärgist ma aru ei sa, kuna tagumine äärekivi
on maetud kujul. Tüüpjoonisepeal meil tõesti on olemas.
Töövõtja: Vastavalt MNT tüüpjoonisele. Pidavat niimoodi lihtsam ehitada olema
MNT: Kuna kõik bussipeatused on samasugused siis lisan ainult ühepildi ning lisan põhjenduse. Kui
puuduks tagumine maetud äärekivi liin siis saaks koguala asfalteerida asfaldilaoturiga. Nimelt
asfaldilaotur tagurdaks vastu esimest äärekivi liini langetab plaadi ning saab ühe või kahe paaniga
koguplatsi ära laotada. See pole ainuke variant. Antud lahenduse puhul tuleb teha käsitööd, kuid
käsitöö pole kindlasti nii tasane ja kvaliteetne kui laoturiga tehtud töö.
Raimo: Pole arvestatud ega ka põhjendatud
5. Ringristmikule peale sõitudel puudub teekattemärgistus 943 (dwg). PDF olemas, kuid pdf ja dwg
peavad olema identsed.
Töövõtja: Seal tõenäoliselt joonetüübi teema
MNT: Endiselt ei ole. Kontrollige oma joonised põhjalikult üle dwg ja pdf peavad olema sama
sugused.
Raimo: Endiselt ei ole
6. Ohutussaartel on betoonkivid kollast värvi ning ülekäigukohtades punast värvi kivid.
Töövõtja: See on meile uus. Asi on siinjuures ka maksumuses. Kollane kivi 25,75eur/m2, hall kivi
8,75euri/m2. Hinnavahe 3 korda. (hinnad Ikodor kodulehelt). Teeme käimise koha punase kiviga.
MNT: Projekteerida ka kollast värvikivi, kui projektiga hankesse läheme ja põhimõtted on
muutunud siis saab selle projektist välja võtta.
Raimo: Pole arvestatud
7. Kas šikaanid on valgustatud, kui on siis ei kasutata hoiatavaid märgiseid 817b „Kaugus objektini”
ja 186 „Muud ohud”. Maanteeametil on põhimõte, et šikaanid valgustatakse.
Töövõtja: Projekteeritava valgustuse maht on läbi rääkimata ning otsustamata. Hetkel ei ole
kavandatud valgustust.
MNT: Saatsin 15.12 2019 kirja kuhu olen kirjutanud kuhu ja mis põhimõtete alusel tuleks lahendada.
Töövõtja pole lisa küsimusi rohkem esitada ning ma ei osanud eeldada, et meil on see teema endiselt
lahti. Millal plaanite valgustusega tegelema hakata? Auditeerimise vaatevinklist on väga oluline, et
valgustatavad alad oleksid näidatud.
Raimo: Pole arvestatud
8. Liikluskorraldus vahenditel puuduvad PK- numbrid
Töövõtja: Tunnistan, et see on nagu norimine. Tegemist on liikluskorraldusliku osaga LOA
läbiviimiseks ning mitte lõpliku PP’ga. Plaanil on selgelt märgitud LM posti asukoht.
MNT: Tegelikult on lugu selline, et kui liikluskorralduse osakonnale esitatakse liikluskorralduslik plaan
ülevaatamiseks, siis peavad piketid olema juures. Vastasel juhul on see üks suur peavalu, et üldse
oleks võimalik märkusi teha ning viidata mingitele märkidele.
Raimo: Pole arvestatud
9. Kas PK 64+50 pp mahasõidu kokkuviimine on piisav?
Töövõtja: Olemasolev jalgratta- ja jalgtee säilib. Projekteeritud lahendus viiakse sellega kokku.
MNT: PK60+25 – 64+50 Geoalusel on näha et olemas olev piire ning see säilib, olemas olevat pinda ei
tõsteta. Katendiprojekti järgi kasutatakse tüüp 3.3 mille konstruktsiooni kihi paksus on 53 cm, Kuidas
on mõeldud, et konstruktsioon piirde ees välja vahetada selliselt, et kõnnitee ja piiret ei peaks
taastama?
Raimo: Olemasoleva põrkepiirde ääres (paremal pool) ei mahu kogu katendi konstruktsioon ära.
Lisaks on antud muldkehale valele poole kalle.
10. PK 33+20 pole projekteeritud ristmikule anna teed ja tee kattemärgistust 943
MNT: Endiselt ei ole.
Raimo: Pole arvestatud
11. PK 28+75 – 29+75 PP on korralduse järgi projekteeritud a/b kattega jalg- ja jalgrattatee, kuid
asendiplaani järgi enam pole. Seppa tee ristist bussipeatusesse
Töövõtja: Siia ei mahu eraldatud (s-h piirdega sõidutee küljes) JJT ära – vajab maaeraldust ja
piirdeaedade ümberehitamist ning ka hooned on kinnistul teele üpris lähedal. Sõidutee külge JJT
tegemine põhjustaks ka piirnevale kinnistule liigse sademevee juhtimise. Meie ettepanek teha 1,5 m
teepeenar.
MNT: Sobib projekteerida 1,5 meetrine tugipeenar.
12. Valgustus on puudu audiitor võib teha märkuse, et valgustada ülekäigukoht vms.
Töövõtja: Projekteeritava valgustuse maht on läbi rääkimata ning otsustamata. Hetkel ei ole
kavandatud valgustust
MNT: Saatsin 15.12 2019 kirja kuhu olen kirjutanud kuhu ja mis põhimõtete alusel tuleks lahendada.
Töövõtja pole lisa küsimusi rohkem esitada ning ma ei osanud eeldada, et meil on see teema endiselt
lahti. Millal plaanite valgustusega tegelema hakata? Auditi jaoks oleks olnud vajalik, et oleks ära
näidanud, millised lõigud valgustatakse.
Raimo: Miks Haaslava ringristmikule ei ole projekteeritud teeületuskoha valgustust? Männitee ja
riigitee 22140 ületuskohtadesse on vajalk erivalgustus.
Jõe tänava teeületuskohale ei ole projekteeritud valgustust.
Kalamajandi ülekäigukohale on vajalik projekteerida valgustus
Kaasiku ringristmikul on teeületuskoha ja sõidutee valgustus mastid lähestikku. Kas ei ole võimalik
projekteerida need valgustid ühe posti otsa?
13. Palun vaadake ka korraldust, kui me oleme midagi seal sulgenud ja näinud ette ka kergliiklusteed
vms siis me peame sellest ka lähtuma. Maanteeameti huvides ei ole, et me annaks igas
võimalikus kohas vaidlemis kohti. Keegi peab sellega hiljem tegelema.
14. PK 1+10 on olemasolev liiklus märk (likvideeritava märgikõrval). Mis märgiga on tegu, ning kas
projekteeritav märk ei varja olemasolevat märki ära?
Raimo: Pole vastust saanud alles jääval märgil pole ka nr, et saaks geodeesia pealt järgi vaadata
15. Likvideeritavad mahasõitudele ja ristmikutele tuleb projekteerida vertikaal planeering.
Likvideeritavad mahasõidud ja ristmikud tuleb füüsiliselt likvideerida, et ei oleks võimalust neid
kasutada, lihtsalt haljastusest ei piisa.
Raimo: Vertikaale pole likvideeritavatel aladel ja likvideeritavatele ristmikutele lisatud.
16. PK 5+00 Ringristmiku alt tuleb eemaldada truup, ning kaevud tuleks sõidurajast välja viia, kuna
ringristmikul hakkab katte kiirelt lagunema nendest kohtadest.
Arvestades, et kaevud jäävad sisuliselt ratta jälge siis suuretõenäosusega ei pea asfaltkate vastu
parema rataste alla jäävate kaevude ümbrused koormusele vastu. Kas ei oleks mõistlik neid jäljest
välja tõsta näiteks mahasõidule. Ühe kaevu mõttest (vasaku ratta alla jää´vast) ei sa aru, ei tule
ühtegi ristumist juurde. Lisaks kaevude hooldusel tuleb terve ring sulgeda. Kaevud tuleb kattest välja
tõsta.
17. Geodeetilised võrgupunktidele tuleb juurde lisada hoiatav tekst, et info oleks asendiplaanilt
silmatorkavam, ning mahtudesse ja seletuskirja lisada kaitsmise tingimused. Kui võib olla oht, et
projekti realiseerimisega hävitame geodeetilise punkti siis tuleb see taastada ja ka maht lisada
selle kohta.
17.1. Kohalik geodeetiline võrku punkti 1222 juurde on ette nähtud kraavi ja nõlva
kaevamine, kuidas peaks ehitaja seda punkti säilitama?
17.2. Säilitatavad geodeetilised punktide kaitsevöönd jääb ehitusala sisse. Seega peab
töövõtja kontrollima enne ja peale ehitust nende kõrgusarve seda ei ole kirjas.
17.3. Punkti numbrit 90724 pole joonisele kantud
18. PK 29+70 pp olev braikivi on projekteeritud sõidutee katteserva, tugipeenra kohale . Kas oleks
mõistlik braikivi näiteks nihutada kõnniteepoole. Teehooldamise käigus on olnud olukordi kus on
saha servaga pehmest peenrast kruus kraavi lükatud, kui nüüd peaks juhtuma, et see sahk peaks
ka selles kohas peenard kahjustama siis lükatakse need braikivid minema sealt. Pimedate liidu
ühe joonise alusel https://pimedateliit.ee/wp-content/uploads/2017/04/EPL-11_Ylekäigud.pdf
võib braikive kaugemale paigaldada/projekteerida. Pimedate liidul on veel jooniseid, kuid nende
joonistele pole projekteeritud tugipeenraid vaid on kindlustatud peenrad, ning see on oluline
vahe. Sarnased kohad, kus olete projekteerinud braikivid peenrasse võiks välja nihutada.
18.1. Männi tee harul on jäetud braikivid tugipeenrasse
19. Anna teed tuleb projekteerida pöörderaadiuse algusesse, et juhile oleks kaugele näha, et ees on
teeandmise kohustus. EVS 613:2001 punktis 7.4 kuues lõik.
Raimo: Pole arvestatud.
20. Ristlõigetele kanda olemasolev ja uus kinnistupiir ka tööristlõigetele
Raimo: Kõigile ristlõigetele pole märgitud ol.ol ja uusi kinnistupiire. Tehniline kirjeldus 10.7
„Koostada tööristprofiilid (ristlõiked) sammuga 25m (täis- ja veerandpikettidel) ning
ehituslõigu iseloomulikest kohtadest (ristmikud, liiklussaared jms.). Tööristprofiilidel
näidata olemasolev pind ja selle kõrgusarvud, projektpind, kõrgusarvud, kalded,
erinevate kalletega osade laiused, olemasolevad ja uued teemaa piirid, ristuvate
kommunikatsioonide asukohad, kaevejoon ning muu tee-ehitusel vajalikuks osutuv
informatsioon. Tööristprofiilid tuleb esitada ainult digitaalselt“.
21. PK 42+00 Miks on vaja jalakäijad ja jalgratturid suunata klombitud ala äärde, kui võiks jalgteed
pikendada sirgelt. Üle ohutussaare ei ole jalakäijatel liikuda.
Raimo: Pole arvestatud.
22. Olemasolevas Liivaku bussipeatusesse vp on olemasolev valgustus mast, mida ei ole näidatud
likvideeritavana, ega ka ümbertõstetavana. Bussipeatuse eest on likvideerimata äärekivid.
Raimo: Osaliselt arvestamata. Tänavavalgustuse mast jääb kraavi põhja.
23. PK 67+93 mahasõidul on sinine tähispost projekteeritud olemasoleva liiklusmärgi posti peale.
Raimo: Pole arvestatud.
24. PK 3+75 – 5+00 on projekteeritud 12 cm äärekivi selle taha betoon plaadid ning betoon plaatide
taha tugipeenar. Milleks see tugipeenar hea on?
25. PK 2+00 – 5+50 on projekteeritud 12 cm ja klomitud ala juures 4 cm äärekivid. Sellele lõigule on
projekteeritud ainult kaks restkaevu. Kas see on tõesti piisav, et vesi kokku koguda? Miks ei võiks
vesi otse haljasalale voolata? Haljasalal oleks väike nõva kuhu vesi koguneks ning siis juhiks selle
JJt alt läbi kraavi.
26. Haaslava ringristmiku ääres on sademevesi juhitud üle kergliiklustee. Talvisel ajal on see
jalakäijatele ohtlik, kui sademevesi jalgteel külmub. Haljasalad võiksid olla kausja kujuga, ning siis
tuleks truubiga vesi jalgtee alt läbijuhtida.
27. PK9+65 pole projekteeritud ristmikule annateed märki. Kraav võiks olla kuni mahasõiduni, et
kalurid ei saaks tasast ala parklana kasutada.
28. Projekteeritavad ja ümbertõstetavad tehnovõrgud peavad jääma teemaaalale koos
kaitsevööndiga.
29. Katendiarvutuse ajal on ettenähtud, et PK 61+00 - PK 66+50 on projekteeritud konstruktsioon
3.2, kuid projektis on arvestatud konstruktsiooni 3.2s. See on oluline muudatus. Sirgel lõigul ei
tehta KS?!
30. Lõigus70+50-76+00 on samuti muudetud katendikonstruktsiooni. Kinnitatud katendiarvutuses
on ettenähtud 3.1 konstruktsioon, kuid on kasutatud konstruktsiooni 3.2
31. Katendiarvutuse kohaselt pidi lõigus 94+75 – 97+50 olema konstruktsioon 3.1, kuid reaalselt on
tehtud3.2 Miks on muudetud?
32. PK 50+75 pole projekteeritud asfaltkate kokku viidud olemasoleva asfalt kattega
Ristlõiked
33. PK 2+25 -3+50 vp on mulde nõlv kavandatud astmeliselt. Projekteerida konkreetne nõlv ning
vajadusel kaevata kraav teele lähemale. Lisaks on mulkeha nõlv antud ühepoolse kaldega.
Paremale poole ei mahu kogu ettenähtud konstruktsioon ära mis on katendiarvutuses
ettenähtud.
34. Ristlõigetes on mingisugune jama see
35. Ristlõike järgi on jäänud Jalgratta ja jalgtee lahendus poolikuks
36. Miks on vajalik nõlvapeale kaevata nõva, kuigi tegelikult saaks vesi mööda nõlva alla voolata?
Puudub ka uus kinnistu piir
37. PK 89+00 on ristlõike järgi kraav kuid asendiplaani järgi on nõlv? Miks selline vastuoluline info?
Kraavi põhjas jääb kaabel ette.
38. Kvaliteedi tagamise plaani järgi on Fred Talu roll lepingu täitmisel Konsulteerimine, kvaliteedi
kontroll, kooskõlastus. Muuta seletuskirjas ja joonisetel tekst õigeks.
39. Miks teeületuskohad on erinevatl lahendatud. Seletuskirja järgi on ülekäigukohad 2 cm kivi, kuid
ringristmikutel on kasutatud erinevaid kõrgusi. Ühes kohas on äärekivi kõrgus 2 cm ning teistes
kohtades on 0 cm. Erinevus ei ole mitte ainult ringristmiku juures. Kui kivi oleks 1 cm kõrge siis ei
koguneks vesi teeületus saarepeale. Projekteerime ülekäigurada ja teeületuskohta juures
äärekivi kõrguseks 1cm.
40. Miks on projekteeritud eramahasõitudele 4 cm kõgusega äärekivi? Kindlasti ühe inimese
mahasõit ei ole nii ohtlik, et seal oleks vaja liiklust rahustada. 4 cm äärekivi on ebamugav
igapäevaselt ületada. Miks ei võiks olla 2 cm ületus?
41. Pk 74+25 on teeületus jällegi teistmoodi lahendatud. Miks Töövõtja kasutab erinevaid
lähenemist sarnaste olukordade puhul?
42. Klombitud ala tagumine äärekivi on üldjuhul näidatud 0 kõrgusega, kuid mõnes kohas on see
näidatud 8 cm kõrgusena. Miks nad erinevad on?
43. SHX failid on puudu.
44. Geotekstiili kohta puuduvad nõuded
45. Täitematerjalide kohta puuduvad nõuded
46. Tüüpristprofiilid on ebaselgelt koostatud. Ühele ristõikele on peale kantud kaks konstruktsiooni
tüüpi ning nendele lisaks veel väikesed erisused millega tuleks arvestada. Lisaks on tüübid
nimetatud selliselt, et ei ole võimalik seletuskirjas järge ajada.
Nt tüüpristprofiil 2
Profiilil on näha viite konstruktiivset kihti, Kuid Tüüp 2 ja Tüüp 3 on 7 kihilised. Katendiarvutuse järgi
ei ole meil selliseid nimetusi nagu Tüüp 2 ja tüüp 3. Kui püüda aru saada millise konstruktsiooni
seletuskirja järgi on kasutatud siis seda ei ole võimalik tuvastada, kuna kihte jääb üle lisaks on
Tüüpristprofiilil2 ka sinine punktiir joon. Mis see on ? kas geovõrk? Kihtidest ei tule välja joone tähist.
Lühidalt öeldes on tüüpristprofiilid segadust tekkitavad mitte abistavad joonised. Korrigeerida
Tüüpjoonised arusaadavamaks ning erinevad konstruktiivsed kihid näidata erinevatel ristlõigetel.
Tähistada konstruktsiooni tüübid vastavalt seletuskirjale
47. Ristlõike asukohti pole plaanile kantud
48. Kooskõlastused puudu
49. Puudub täpne ülevaade millised valgustid jäävad KOV-le, millised MA-le (puudu kaabliskeemid)
50. Mitmel juhul ei Saa aru, kas jalgtee taha pandud valgusti on mõeldud jalgtee või maantee
valgustamiseks (skeemidel pole masti pikkusi).
51. Kuidas mõista Roiu ringil olemasolevat liitumis ja juhtimiskilpi liitumisega 1x40A. Kas see kilp
juhib praegu midagi?
52. Millele projekteerija tugineb kui kahele ringile ei ole projekteeritud ülekäigukoha
spetsiaalvalgusteid?
53.