dokumendiregister.ee
OtsingAsutusedMCP
Otsing›Maanteeamet
Sissetulev kiriAvalik

Taotlus liikluskorralduse muutmiseks Võrumaal Rõuge asulas

Maanteeamet · 17. juuni 2020
Viit
21-5/20/28604-1
Registreeritud
17. juuni 2020
Dokumendi liik
Sissetulev kiri
Adressaat
Rõuge Vallavalitsus
Saabumis/saatmisviis
e-post
Funktsioon
21 Liikluskorralduse korraldamine
Sari
21-5 Liikluskorraldusalane kirjavahetus
Toimik
21-5/2020
Vastutaja
Raul Goos (MA, Teehoiuteenistus, Lõuna teehoiu osakond)
Lahendamise tähtaeg
17. juuli 2020

Failid

  • 📎kaseaia_lahialaga_1612_sel.pdf493 KB
  • 📎kaseaia_pohij_viim.pdf1145 KB
  • 📎Taotlus liikluskorralduse muutmiseks riigimaanteel nr 25195.asice301 KB

Sisu (failidest)

TARTU MAAKORRALDUSE OÜ Töö nr: DP - 088 088 Planeeringu taotluse esitaja: Rõuge Vallavalitsus Rõuge vald Rõuge alevik ja Jaanipeebu küla KASEAIA, KASEAIA MESIMAA, MESIMAA TIIGI ning VANAKUUSTE katastriüksuste ja lähiala detailplaneering Juhataja Kalju Kaasik Grupijuht Priit Luts Töötäitja Viive Jääger Tartu 2008 ----------------------------------------------------------------------------------------- Betooni 9 Tel: 7422 471 51014 Fax: 7422 606 TARTU E-mail: [email protected] KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING SISUKORD 3 SELETUSKIRI 3 1. ÜLDOSA 3 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus 3 1.2. Planeeringu eesmärk 3 1.3. Andmed planeeringuala kruntide kohta 3 1.4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 3 1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid 4 1.6. Planeeringu koostaja andmed 4 2. OLEMASOLEV OLUKORD 5 2.1. Planeeritava ala iseloomustus, kehtiv maakasutus 5 2.2. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused 6 3. PLANEERINGU LAHENDUS 6 3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 7 3.2. Hoonestusala piiritlemine 7 3.3. Krundi ehitusõigus 7 3.4. Ehitistevahelised kujad 7 3.5. arhitektuurinõuded ehitistele 8 3.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Vertikaalplaneerimine 8 3.7. Teede maa-alad. Liiklus- ning parkimiskorralduse põhimõtted 9 3.8. Tehnovõrgud 10 3.8.1. Üldosa 10 3.8.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus 10 3.8.3. Veevarustus ning reoveekanalisatsioon. Sademeveekanalisatsioon ning tuletõrjevesi 11 3.8.4. Soojavarustus 12 3.8.5. Sidevarustus 12 3.8.6. Tehnovõrkude rajamise koondtabel 12 3.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks 12 3.10. Servituutide vajaduse määramine 13 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14 3.12. Muud seadustest jt õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus 13 3.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine 15 3.14. Planeeringu rakendamise võimalused 15 4. JOONISED 16 4.1. Situatsiooniskeem 17 4.2. Olemasolev olukord 18 4.3. Põhijoonis 19 4.4. Tehnovõrkude joonis 20 4.5. Infragate Eesti AS poolt koostatud eskiis veemajanduse korraldamiseks 21 5. KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL 22 5.1. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte 23 5.2. Kooskõlastused 24 6. LISAD 25 6.1. Rõuge Vallavolikogu otsus 26.03.2008 nr 20 DP algatamise kohta 26 6.2. Kaseaia katastriüksuse plaan 29 6.3. Tiigi katastriüksuse plaan 30 6.4. Vanakuuste katastriüksuse plaan 31 6.5. Mesimaa katastriüksuse plaan 32 6.6. Suurjärve tn 3 katastriüksuse plaan 33 6.7. Kagu Teedevalitsuse kiri nr 7-4/462 03.04.2008 tehn. Tingimuste kohta 34 6.8. OÜ Jaotusvõrgu Kagu-Eesti regiooni tehnilised tingimused nr 143145 35 6.9. Elion AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 839825 19.05.2008 36 610. Kagu Teedevalitsuse kiri nr 6-6/955 04.06.2008 mahasõidu kooskõlastamise kohta 37 6.11. Võru Maavalitsuse kiri nr 9-8/2042-1 08.10.2008 kooskõlastuste määramise kohta 38 6.12. Võrumaa Keskkonnateenistuse kiri 28.10.2008 nr 44-11-4/8221-11 . 39 6.13. Tartu Tervisekaitsetalituse Võrumaa osakonna kiri nr 3-1/560-1 06.11.2008 40 6.14 Elion Ettevõtted AS kooskõlastus nr 8994144 12.11.2008 41 6.15. Kagu Teedevalitsuse kiri nr 7-4/1888 19.112008 tehnilised tingimused kooskõlastamine 42 TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 2 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING SELETUSKIRI 1. ÜLDOSA 1.1. Detailplaneeringu koostamise alus Planeerimisseaduse § 10 lg 5, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse §35 lg 4, lg 5 ja lg 6, Võrumaa Keskkonnateenistuse 05.02.2008 seisukoha nr 44-11-4/8221-2 ja 14.02.2008 seisukoha nr 44-11-/8221-6 ning Rõuge valla arengukava 2004-2012 alusel otsustati 26. märtsil 2008 Rõuge Vallavolikogu otsusega nr 20 algatada Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste katastriüksuste ja nendega piirnevate maa-alade detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise algatajaks ja kehtestajaks on Rõuge Vallavolikogu, koostamise korraldajaks Rõuge Vallavalitsus. 1.2. Planeeringu eesmärk Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uue tervisekeskuse planeerimine, uute elamu- kruntide moodustamine ja nendele ehitusõiguse määramine ning Rõuge-Luutsniku mnt äärde kõnnitee rajamine. Detailplaneeringu käigus ei ole vajalik hinnata strateegilist keskkonnamõju.Tegemist on maa- üksustega, kus ei paikne kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringus kavandatavad hoonestusalad sulanduvad olemasolevate hoonestusaladega ning ei häiri maastikupilti. Planeeringusse kuulu-vad maaüksused ei asu Haanja Looduspargis, maakonnaplaneeringu väärtuslikul maastikul ega rohelise võrgustiku alal. Kavandatav kõnnitee ala jääb Haanja Looduspargi piiranguvööndisse. Kavandatava kõnnitee alal ei paikne kaitstavaid liike ega kooslusi. Kõnnitee rajamine olemas- oleva maantee äärde ei ole vastuolus Haanja Looduspargi kaitse ees-märkidega ega kahjusta looduspargis kaitstavaid maastikuväärtusi 1.3. Andmed planeeringuala kruntide kohta KASEAIA katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik ja Jaanipeebu küla) • katastritunnus 69701 : 005 : 0184; • krundi pindala: 3,71 ha; • maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa (M011) MESIMAA katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik) • katastritunnus 69701 : 005 : 2880; • krundi pindala: 10717 m²; • maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001) VANAKUUSTE katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik) • katastritunnus 69701 : 005 : 0100; • krundi pindala: 11005 m²; • maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001) TIIGI katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik) • katastritunnus 69701 : 005 : 0225; • krundi pindala: 18998 m²; • maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa (M011). PIRRUMAA katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik) • katastritunnus 69701 : 004 : 1550; • krundi pindala: 18998 m²; • maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa (M011 SUURJÄRVE TN 3 katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik) • katastritunnus 69701 : 004 : 0500; • krundi pindala: 1,80 ha²; • maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001) TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 3 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING AIA TN 1 katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik) • katastritunnus 69701 : 005 : 0690; • krundi pindala: 1,20 ha; • maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001) 1.4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid • Rõuge valla üldplaneering (koostamisel Aarens Projekt´i poolt) • Rõuge aleviku auto-, kergliiklus-ja jalgteed. Tehniline projekt. (Koostaja Toner-Projekt, dets.2007 • Rõuge valla ehitusmäärus (vastu võetud Rõuge Vallavolikogu otsusega nr 4 26. jaan. 2005 • Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku organisatsiooni struktuuri väljatöötamine, töö nr K-558-08, koostaja Infragate Eesti AS 1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid. Olemasolevad katastriüksuste plaanid: Kaseaia katastriüksuse plaan M 1:10000, koostatud dets.2005, koostaja Tartu Maakorralduse OÜ Mesimaa katastriüksuse plaan M 1:2000, koostatud dets.2000, koostaja OÜ Maamõõdubüroo Vanakuuste katastriüksuse plaan M 1:2000, koostatud aug.2000, koostaja OÜ Maamõõdubüroo Tiigi katastriüksuse M 1:2000, koostatud veebr.2007, koostaja Tartu Maakorralduse OÜ Suurjärve tn 3 kat.üksuse plaan M 1:2000, koostatud märts,1997, koostaja AS Maamõõdubüroo geodeetiline alusplaan Kaseaia, Mesimaa, Vanakuuste ja Tiigi maaüksuste kohta, M 1:1000, koostatud Tartu Maakorralduse OÜ (tegevuslitsents nr.462 MA 14.12.2004.a.) poolt 10.03.2008, töö nr. KE-6287. 1.6. Planeeringu koostaja andmed Koostaja: Tartu Maakorralduse OÜ Aadress: Betooni 9, 51014 Tartu Telefon: 7 422 471 Faks: 7 422 606 E-mail: [email protected] TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 4 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 2. OLEMASOLEV OLUKORD 2.1. Planeeritava ala iseloomustus, kehtiv maakasutus Võru maakonna teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused lähtuvalt on Rõuge alevik ja selle lähiümbrus väärtusliku maastiku ala, millele on tema väärtuste hoidmiseks seatud eraldi soovitused maastikuliste väärtuste hoidmiseks, vaadete avamiseks ning Rõuge alevikule arhitektuursete soovituste koostamiseks. Teemaplaneeringu soovituste täpsustamiseks seatakse Rõuge valla üldplaneeringus lähtuvalt konkreetsetest maa-aladest nende arendamiseks erinevad soovitused ja tingimused. Planeeringuala asub looduslikult kaunis kohas ca 0,5 km kaugusel Rõuge Suurjärvest, ca 1 km kaugusel Rõuge vallamajast Rõuge –Vastse-Roosa-tugimaantee nr 25112 ja Käätso- Rõuge-Luutsniku T-25295 maantee vahelisel Haanja Looduspargiga piirneval ca 12,5 hektari suurusel maa-alal (vt. joonis 1). Planeeritav ala piirneb põhjast Risttee (69701:005:0224, maatulundusmaa); ning Saia (69701:005:0186) ja Kurepesa (69701:005:2770) elamumaa sihtotstarbega kinnistuga; läänest T 25112 Rõuge-Vastse-Roosa (69701:005:2890) ja idast T 25295 Käätso-Rõuge-Luutsniku (69701:005:2810) transpordimaa kinnistuga ning lõunast Jaani-Peebo (69701:005:0180, maa- tulundusmaa kinnistuga ning kinnistamata Jaani-Peebu surnuaiaga. Olemasolev situatsioon on kirjeldatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis nr.2). Juurdepääs planeeringualale toimub idast Käätso-Rõuge-Luutsniku ja läänest Rõuge–Vastse- Roosa tugimaanteelt. Teemaast jäävadki planeeringualale nimetatud asfaltkattega riigimaanteed, lisaks planeeringuala kaguosas Jaani-Peebu kinnistule kulgev kohalik kruusatee. Liiklus maan- teedel on kahesuunaline. Väljaehitatud jalgteed planeeringualal puuduvad. Seoses kiirelt kulgeva arendustegevusega Rõuge alevikus ja selle ümbruses on lähinaabrusesse juba rajatud kergliiklusteid. Praegu ulatuvad planeeringualale ainult sissekäidud jalgrajad läbi Vanakuuste ja Kaseaia kinnistu. Olemasolevad hooned planeeritava ala lähiümbruses on 1-2 korruselised ja viilkatusega, mille kalle jääb vahemikku 30-45°, ehitusjoon on küllaltki selgelt välja kujunenud. Planeeringuala jääb kõrgusvahemikku 137.10 – 142.65 ( kõrgused Balti süsteemis), maapind on Rõuge maastikule omaselt vahelduva langusega. Tehnovõrgud Planeeringuala kinnistuid teenindab aleviku ühisveevärgi veetorustik, aleviku ühis- kanalisatsioonivõrk jääb planeeringualast välja. Kinnistute kanalisatsioon on eri aegadel kogumiskaevudega välja ehitatud, st. reovee- kanalisatsioon on lokaalne, krundil asuvaid kogumiskaeve tühjendatakse vastavalt vajadusele. Elektrienergia saavad planeeringualal olevad hooned Luiga 10/0,4 kV alajaamast õhuliinide, õhu- ja maakaablite kaudu. Planeeringuala läbib ka 10 kV keskpingeõhuliin, millega on ühendatud eelpoolnimetatud Luiga alajaam. Riigimaanteede äärde on rajatud tänavavalgustus, betoonpostidel paiknevad valgustid on ühendatud õhuliiniga. Kütmine baseerub lokaalsel küttel. Ala põhjaosa läbivad eri aegadel ehitatud sidekaabelliinid. Lähim (ning planeeringuala toitev) Elioni kaablikapp paikneb planeeritava ala loodenurgas Sänna-Krabi teeristis lähedal. 2.2. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused Planeeringuala kinnistutele ulatuvad riigimaantee kaitsevöönd ja osaliselt riigimaantee sani- taarkaitsevöönd, samuti olemasolevatest tehnovõrkudest tingitult tehnovõrkude kaitsevööndid: • riigimaantee teekaitsevöönd –laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 meetrit (Alus: Teeseadus §13) • riigimaantee sanitaarkaitsevöönd-lähtuvalt Teede- ja sideministri 28.septembri 1999.a. määrusest nr 55 Tee projekteerimise normid ja nõuded kehtiv sanitaarkaitsevöönd V klassi teedel 60 m ulatuses; TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 5 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING • liinirajatise (sidekaabli) kaitsevöönd -laius mõlemal pool liinirajatise telge 2 meetrit (Alus: Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri); • elektriliinide kaitsevöönd- 0.4 kV õhuliinidel 2 m ja 10 kV õhuliinidel 10 m mõlemal pool liini telge (määrus Elektripaigaldiste kaitsevööndite ulatus ); • veetorustiku kaitsevöönd - (määrus Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus)- tulenevalt otstarbest, asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust alates 1m; • tiigi veekaitsevöönd - tavalisest veepiirist 10 m (Veeseadus §29); • maaparandusest tingitud drenaažitorustiku võrk- normaalse kuivendusrežiimi tagamiseks on vajalik drenaažitorude säilitamine. 3. PLANEERINGU LAHENDUS 3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine Detailplaneeringu algatamise põhieesmärgiks on maa-alal uue tervisekeskuse planeerimine, uute elamukruntide moodustamine ning kruntide ehitusõiguse määramine. Ala kruntideks jaotamisest annab ülevaate joonis 3 ning tabel 1. Planeeringuga moodustatakse planeeringuala kinnistute baasil (kinnistud toodud täpsemalt välja peatükis 2) seitse eraldiseisvat elamu (E) sihtotstarbega krunti, kolm transpordimaa krunti (L) ning üks sotsiaalmaa ehk ühiskondlike ehitiste maa krunt. Detailplaneeringuga korrigeeritakse Mesimaa kinnistu piire ning eraldatakse kergliiklusmaa krunt Pirrumaa, Suurjärve tn 3 ja Aia tn 1 kinnistutest. Täiendavalt on kohaliku omavalitsuse ja elanikkonna soovil kavandatud kergliiklusmaa krunt Rõuge-Vastse-Roosa riigimaantee äärde teemaa piiridesse. Kuna nimetatud kõnnitee moodusta- miseks vajadus kinnistutest äralõigete tegemiseks puudub, ei kajastata moodustatava krundi andmeid planeeringuga seotud tabelites jm. TABEL 1. MAAKASUTUSE BILANSS KRUNDI AADRESS PINDALA MAAKASUTUS planeeringueelne planeeringujärgne pl.eelne pl.järgne pl.eelne pl.järgne TIIGI Pos 1 12 103 m² 2362 m² M E - Pos 2 - 3506 m² - E - Pos 3 - 2745 m² - E - Pos 4 - 2404 m² - E Pos 5=osal.Tiigi+ 1659 m²=1086 m²+ - L os.ref-mata riigimaa 573 m2 (reformimata riigimaa) (573 m2) - VANAKUUSTE POS 8 11 005 m² 4031 m² E E POS 6 - 3405 m² - E POS 7 3569 m² E MESIMAA POS 9 10717 m² 10717 m² E E POS 10 = - 794 m²=164 m²+ L osal.Mesimaa+ -164 m² 630 m2 2 ref-mata riigimaa -630 m (reformimata riigimaa) (630 m2) KASEAIA POS 11 3,71 ha 36942 m2 Üm Üh POS 12= 926 m2= L 2 (osal.Pirrumaa+ (-151 m ) 151 m2 osal Suurjärve tn 3 (-82 m2) +82 m2 +osal. Aia tn1+ ( -197 m2) +197 m2 osal.riigimaa (-496 m2) +496 m2 (reformimata riigimaa) 496 m2 PIRRUMAA -151 m2 18996 m2 18845 m2 M SUURJÄRVE TN 3 -82 m2 1,80 ha 1,79 ha E AIA TN 1 -197 m2 1,20 ha 1,18 ha E TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 6 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Üh– ühiskondlike ehitiste maa, E- elamumaa, M- maatulundusmaa, L-transpordimaa (vastavalt Vabariigi Valitsuse 23.okt.2008.a. määrusele nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise kord) Detailplaneeringuga moodustatavate elamukrundite suurused jäävad vahemikku 2362-4031 m2. 3.2. Hoonestusala piiritlemine Uushoonestuse kavandamisel riigi jt. teede äärde on üldiselt nõutav paigutada hoonestus teest võimalikult kaugele. Paiknemisel sanitaarkaitsevööndis võib õhusaaste ületada perioodiliselt lubatud piirkontsentratsiooni, mistõttu inimese elamine ja puhkamine pole nendes piirides kõige tervislikumad. Lähtuvalt Tervisekaitseseadusest peavad sellisel juhul ehitised ja rajatised olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist. Arvestades piirkonnas väljakujunenud hoonestust ning mitte liiga suurt liiklusintensiivsust lubatakse Kagu Teedevalitsuse kirjaga (vt. lisad kiri nr 7-4-/462 03.04.2008) planeeringualal uusi hooneid ja rajatisi kavandada ja projekteerida sõiduraja teljest 20 meetri kaugusele. Planeeringu joonistel näidatud maanteede kaitsevööndit (50 m äärmise sõiduraja teljest) käsitle- takse piirangualana, mille ulatuses on tee omaniku nõusolekuta keelatud uute hoonete või rajatiste ehitamine. Planeeringujoonistel kujutatud hoonestusaladesse võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid, teid, väljakuid, parkimisalasid, istutada haljastust jne. Hoonestusalad on kujutatud küllaltki suurtena, et võimaldada arhitektil vabamalt valida hoonete asukohta ja kuju. Eeskätt kehtib nimetatu Kaseaia kinnistu kohta, kuna siia rajatava tervisekeskuse (ja ka sotsiaalhoonete) püsti- tamine hakkab toimuma etapiliselt. Hoonestusala määramisel peavad ehitatavad hooned oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moo- dustama ruumilise terviku. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata. 3.3. Krundi ehitusõigus Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete lubatud suurim ehitusalune pind; 3) hoonete suurim lubatud arv krundil; 4) hoonete lubatud suurim kõrgus (m)/korruselisus 5) lubatud katusekallete vahemik TABEL 2. KRUNDI EHITUSÕIGUS Krundi planeeritav planeeritav hoonete lub. hoonete hoonete lub lubatud POS nr maakasutuse krundi kasut. suurim suurim lub. suurim. kõrgus katusekallete sihtotstarve sihtotstarve ehitusalune arv krundil /korruselisus vahemik pind m2 POS 1 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45° POS 2 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45°- POS 3 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45° POS 4 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45° POS 5 L LT - - - - POS 6 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45° POS 7 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45° POS 8 E 100% E olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev POS 9 E 100% E olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev POS 10 L LT - - - - POS 11 Üh Üh kuni 7000 kuni 8 kuni 8,5/kuni 2 0-35°* POS 12 L LT - - - - * katusekalle täpsustatakse hoone projektiga TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 7 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 3.4. Ehitistevahelised kujad Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Eesti Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. mää- rusega nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded. Uushoonestuse minimaalseks tulepüsivusklassiks on määratud TP3- tuld kartvad hooned, samas on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid. Vastavalt ülalnimetatud määruse §19 ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete- vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abi- nõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus. 3.5. Arhitektuurinõuded ehitistele Rõuge aleviku perspektiivsest maakasutusest lähtuvalt on Rõuge valla üldplaneeringuga eraldi antud üldised soovitused uute hoonete rajamiseks ja vanade hoonete remontimiseks, rekonstru- eerimiseks, ümberehitamiseks või neile juurdeehituste rajamiseks. Paiknemise tõttu perspektiivse elamumaa piirkonnas on esitatud arhitektuursetset nõuetest järgmised tingimused: • krundi suuruseks peab olema vähemalt 2000 m2; • elamud ja kõrvalhooned peavad olema 1-2 korruselised; • kahepoolne katusekalle (viilkatus)lubatud vahemikus 30-45°, kusjuures katus on soovitav projekteerida sama kaldega kui on alal olevatel elamutel (naaberkrundi olemasolevate ja püstitavate hoonete puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi); • harjajoone suund paralleelselt teega; • välisviimistlusmaterjalidena kasutada naturaalseid ehitusmaterjale, soovitavalt puitu ja kivimaterjale, vältida imiteerivaid materjale. Oluline on, et välisviimistlus sobiks hästi kokku ümbritseva keskkonnaga, lähtudes konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist, loodus- ning kultuurimiljööst • soovitav aia/tara tüüp on traditsiooniline puidust lippaed või Rõugele iseloomulik hekk kõrgusega kuni 1,2 m (lisada võib sissepoole mitte üle 1,2 m kõrguse võrkaia). 3.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Vertikaalplaneerimine Olemasolevat kõrghaljastust esineb kõige rohkem planeringuala kaguosas Kaseaia kinnistul, kus ca 0,3 ha pinnast on metsakultuuride all. Lisaks jääb grupiti kaskesid jt puid Mesimaa ja Tiigi kinnistule. Tähelepanu väärivad noored männid riigitee ääres Suurjärve tn 3 kinnistu piiris, mis jäävad teisele poole Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteed. Võimalusel olemasolev kõrghaljastus säilitada, säilitatavad puud on ka põhijoonisel(joonis 3) ära märgistatud. Säilitatavate puude puhul on arvesse võetud Mesimaa kü ja Suurjärve tn 3 kinnistuomanike erisoove. Üldmaa krundi metsatukas metsaalune korrastada ning puude vahele rajada terviserada. Kohustuslikku kõrghaljastuse rajamist planeeringuga ette ei nähta. Planeeringujoonisele kantud haljastuse lahendus on soovituslik, krundid haljastatakse ja heakorrastatakse vastavalt omanike soovile planeeringule järgneva projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus. Kindlasti jälgida haljastuse rajamisel tehnovõrkudest tulenevaid piiranguid. Planeeringuala Vanakuuste, Mesimaa ja Tiigi maaüksusi ilmestavad tiigid. Planeeringuga ka- vandatakse Tiigi maaüksusel olev väikese pinnaga (250 m2) tiik likvideerida, et oleks võimalus moodustada parema kuju ja suurusega uued elamukrundid. Planeeringualale atraktiivsuse lisamiseks kavandatakse Kaseaia krundile uue suuremõõtmelise (ca 990 m2) tiigi rajamist. Sellega tagatakse piirkonnas tulekahju puhul võimalus tuletõrjevee varumiseks. Nii jääb planeeritavale tiigile lisaks haljastus- ja heakorrafunktsioonile päästetööde otstarbeline funktsioon. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 8 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Heakorra seisukohast on küllalt tähtis osa krundi- või õue piirdel. Piirdeaiana eelistada naturaalseid materjale, lubatud piirdeaia kõrgus on maksimaalselt 1,2 m. Võimalikud piirde variandid on: metallvõrkpiire, puitlippaed, hekiga piiratud võrk- või lattaed, soovitavalt ažuurne, eelistatud antud piirkonnas on traditsiooniline puidust lippaeda. Oluline on, et piire sobiks kokku hoone arhitektuuriga. Eelistada võiks miljöösse sobivuse tõttu Rõugele iseloomulikku hekki kõrgusega kuni 1,2 m, millele võib sissepoole lisada kuni 1,2 m kõrguse võrkaia. Olmeprügi jaoks on planeeritavatele kruntidele ette nähtud paigaldada kinnised konteinerid, mille asukoht määratakse hoone projektis. Soovitavalt varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil, et need jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele. Vertikaalplaneerimine lahendada täpsemalt edaspidi koostatavate projektide raames. Mahulisi maapinna tõstmisi ega langetamisi planeeringus ette ei nähta. 3.7. Teede maa-alad. Liiklus- ning parkimiskorralduse põhimõtted Juurdepääs planeeringuala suurimale- Kaseaia kinnistule toimub idast Käätso-Rõuge-Luutsniku tugimaanteelt, teistele kinnistutele saab juurde nii nimetatud teelt kui Rõuge-Vastse-Roosa maanteelt, kasutades Jaani-Peebu kalmistuga piirnevat pinnasteed. Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale ligipääs mõlemast küljest: planeeritavate väikeelamukruntide elanikud (positsioonid 1-6) hakkavad oma kruntidele sõitma Rõuge-Vastse- Roosa maanteelt, sotsiaalmaale rajatavale tervisekeskusele jm ligipääsuks kavandatakse uue mahasõiduga tee Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteelt. Positsioone 1-6 teenindava tee teemaa kavandatakse 6,5 meetri laiusena, tee koosseisus eraldi kõnniteed ette pole nähtud. Vältimaks elavat liiklust elamukruntide piiris, samuti lõunaküljes paikneva kalmistu tõttu lõpevad nimetatud sõidutee mõlemad harud tupikuga. Ümber pööramist saab teostada nii kruntide pos 1-4 piiril lõppeval platsil kui ka pos 4 ja pos 5 kruntide.piirile kavandatud platsil. Viimati nimetatud teelõigu piirkonda on kavandatud ka parkla ca 15 autole. Pos 5 ja 6 piiril lõppev tupiktee jätkub kergliiklusteena. Nii sõiduteest (pos 7) kui kergliiklus-teest moodustatakse eraldi transpordimaa krundid. Kinnistutest eraldatav kergliiklustee lõpeb Kaseaia krundi piiris, Kaseaia kinnistul jätkub ta kinnistu koosseisus, ühinedes pärast parklat kavandatava mahasõiduteega Käätso-Rõuge- Luutsniku maanteelt. Nimetatud mahasõidutee on kavandatud 12-meetrise teemaana. Täisnurga all kulgev tee lõpeb hoonestusala piiril suure parklaalaga. Mahasõiduteelt kavandatakse krundi-sisene teeharu, mis hakkab kulgema paralleelselt riigiteega, tagades juurdepääsu Kaseaia kinnistu hoonestusala lõunaosale, kuhu on kavandatud sotsiaalmajad. Teisele poole Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteed on kavandatud kõnnitee tarbeks 2,5-meetrine transpordimaa krunt. Nimetatud krunt saab jätkuks kergliiklusteele, mida on kavandatud Toner- Projekti poolt põhjapoolsest küljest (Rõuge aleviku poolt), samuti on kergliiklusteed hakatud rajama lõunapiirist. Moodustatav kergliiklustee krunt moodustatakse suuremas osa riigitee maale (496 m2 ulatuses) maanteeäärse kraavi äärde, teine pool transpordimaa krundist võetakse Pirrumaa, Suurjärve tn 3 ja Aia tn 1 kruntide maast. Planeeringuga moodustatavad transpordimaa krundid- pos 5 ja pos12- on võimalik kokkuleppel Rõuge vallavalitsusega anda valla omandisse ning määrata avalikult kasutatavaks teeks. Lepingu alusel, mis sõlmitakse tee omanike ja vallavalitsuse vahel, arvestades tee omanike nõusolekut ja tingimusi, määratakse eratee avalikuks kasutamiseks. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikele jne. Kuni eratee pole vallale üle antud ning lisatud vallateede registrisse, tuleb sõlmida lepingud tee kasutuse osas kruntide omanikega. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 9 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Täiendavalt on kohaliku omavalitsuse soovil planeeringuala läänepoolsesse külge Rõuge- Vastseliina mnt äärde planeeritud 2,5 meetri laiune kõnnitee (kergliiklustee). Teemaa pind planeeringuala ulatuses on 224 m2. Kuna nimetatud tee jääb riigitee maale, siis ei kajastata teda planeeringu tabelites. Planeeritavate teede ristlõiked on kujutatud planeeringu põhijoonisel. Parkimiskorraldus Parkimiskorraldus tuleb üldjuhul lahendada edasise projekteerimise käigus arvestades parkimis- normatiividega ( EVS 843:2003, tabel 10.1.). Vastavalt normatiividele leitakse krundil parkimiskohtade arv (P) suletud brutopinna (A) ja parkimisnormatiivi (n) korrutisena: P (parkimiskohtade arv)= A (suletud brutopind)x n (parkimisnormatiiv) Uutel planeeritavatel elamukruntidel (Pos 1-6) lahendatakse parkimine krundisiseselt, seejuures tuleb vältida parkimisalade tekitamist teemaale. Parklakohtade nappuse tõttu on Jaani-Peebu surnuaia territooriumi piirile (pos 5) kavandatud ca 15-kohaline parkla. Kaseaia krundile Pos 11 kavandatakse mitu parklat, kusjuures suurim neist on ette nähtud tervi- sekeskuse juurde hoonestusala keskmesse. Väiksemaid parklaid on kavandatud kinnistusisese tee äärde, kuhu kavandatakse hiljem sotsiaalhooneid. Täiendavaid parkimisvõimalusi võib aren- dustegevuse kulgedes hiljem juurde kavandada, täpsem lahendus parkimiseks kaasneb konkreetse hoone projektiga.. Väikeelamukruntide parklate katend lahendada selliselt, et oleks tagatud sademevee imbumine pinnasesse. Sotsiaalmaakrundil on teemaa-aladele kavandatud sademevee kogumiseks sademe- veekanalisatsioon. Parklate ja teede-tänavate valgustatus tagatakse tänavavalgustuslampidega. 3.8. Tehnovõrgud 3.8.1 Üldosa Hetkel läbivad planeeritavat ala keskpinge elektriõhuliin, sidekaablid ja veetorustik. Tehnovõrkudest tulenevaid kitsendusi on käsitletud peatükis 5.1. Tehnovõrkude joonis (joonis nr.4) on aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele projektidele. Nimetatud kaardile kantud tehnovõrkude- ja rajatiste asukohta täpsustatakse hilisemate projektidega. 3.8.2. Elektrivarustus . Välisvalgustus Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Jaotusvõrgu Kagu-Eesti regiooni poolt väljastatud tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 143145 ( vt.lisa). Antud ala detailplaneeringu objektide elektrivarustuse toitepunkt nähakse ette maakaablitega olemasolevast 10/0,4 kV Luiga alajaamast. Detailplaneeringuala läbib Eesti Energia AS-le kuuluv 10 kV õhuliin. Liinide ümberpaigutamist võrgu valdaja ei kavanda, soovi (ja vajaduse) korral toimub ümbertõstmine arendaja kulul. Detailplaneeringus nähakse ette elektriliinide koridorid toitepunktist kuni liitumiskilpideni. Liitumiskilbid kavandatakse tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena. Liitumiskilpide asukohad on valitud nii, et nad oleks vabalt teenindatavad. Moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada OÜ-le Jaotusvõrk notariaalne maakasutusõigus enne kinnistute müüki. Väljaspoolt detailplaneeringuala sisenevatele eelktriliinidele peab sõlmima OÜ Jaotusvõrk kasuks kirjalik kokkulepe. Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja ehitab OÜ Jaotusvõrk elektrivõrgu. Välis-(tänava)valgustus lahendatakse tänavavalgustuse normides nõutud tingimustele vastavate valgustitega, valgustimastid paigaldada tee (tänava) äärde. Välisvalgustus on planeeritud TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 10 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING ühepoolsena, tagades piisava valgusjõu nii sõidu- kui kõnniteele (juhul, kui on kavandatud mõlemad teed). Välisvalgustite omavaheline kaugus sõltub valgustusklassist ja valgustite võimsusest. Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse kiiruspiiran-gutele vastavates liiklusoludes, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke ega pimestada teedel liiklejaid. Elektri- ja välis (tänava)valgustuse varustuseks tuleb koostada eraldi projektid. 3.8.3. Veevarustus ning reovee kanalisatsioon. Sademeveekanalisatsioon ning tuletõrjevesi Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks on projektorganisatsioonil AS Infragate Eesti käsil vee- ja kanalisatsioonivõrgu projekteerimine. Projekt koostatakse sarnaselt teiste valdadega Rõuge aleviku ja lähiala kohta. Käesolevas detailplaneeringus vee-ja kanalisatsiooni kavandamisel on lähtutud nimetatud (eskiis)projektist. Planeeritavate hoonete veevarustus lahendatakse veetoruga, mis saab alguse üle riigitee asuvast puurkaevust (puurkaev nr 2). Kinnistuid läbiv vana veetorustik likvideeritakse. Uus veetorustik on planeeringuala piires kavandatud paigaldada teede (tänavate) alla. Igale krundile on ise- voolsest torustikust planeeritud eraldi ühendustoru. Planeeritud veetorustik ühendatakse teisel pool Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteed kulgeva veetoruga. Reoveekanalisatsioon nähakse Rõuge aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrgu projektiga planeeringuala kruntidel ette põhiliselt isevoolsena. Kuna maapinna suurte kõrguseliste vahede tõttu pole isevoolne kanalisatsioon kogu planeeringualal võimalik, nähakse positsioonil 11 asuvale krundile ette reoveepumpla paigaldamine. Pumplast saab alguse survetorustik, mis suunatakse planeeringualast ca 0,5 km kaugusele jäävasse aleviku puhastisse. Pumpla tarbeks omaette kinnistut ei moodustata, küll aga näidatakse kuja (R=10m). Isevoolne torustik on planeeritud teede alla, igale krundile on isevoolsest torustikust planeeritud eraldi ühendustoru. Tehnovõrkude rööpkulgemisel jälgida vähimaid standarditega kehtestatud kujasid. Torustiku dimensioneerimine lahendatakse projekteerimise staadiumis. Veevarustuse ja reovee kanalisatsiooni liitumispunktid asuvad planeeritud kruntide piiril. Sademeveekanalisatsiooni elamukruntide piirkonnas ette nähtud pole. Krundisiseselt immutatakse sademevesi maasse oma krundi piires. Sademe- ja drenaaživee juhtimine Rõuge aleviku kanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud, ka on keelatud sademevee juhtimine naaberkinnistutele. Üld- ehk sotsiaalmaa krundile pos 11 on kavandatud sarnaselt teiste trassidega sademevee- kanalisatsioon teemaa alla, kogutud sademevesi suunatakse rajatavasse tiiki. Planeeringuala kinnistute omanikel on kohustus liituda väljaehitatud ühiskanalisatsiooni- ja veevarustusvõrguga. Tuletõrje veevarustuseks on kavas planeeringuala kirdeossa pos 11 krundile rajada tiik, mille rajamisel peab arvestama: • et vee kogus tiigis vastaks igal aastaajal igasuguste ilmastikutingimustega tagatava tulekustutuseks vajaliku arvutusvooluhulgaga; veepinna nivoo ja tuletõrjeauto paiknemis- koha kõrguste vahe ei tohi ületada 4 m (imemiskõrgust) ja vee sügavus veevõtukohas peab olema vähemalt 1,5 m; • veevõtukoha rajamine looduslikule veekogule ega tulekustutusvee võtmine ei tohi põhjustada veekogu reostust; • tiigi asukoht - paiknemine tee ääres, et tagada ligipääs kõigi kruntide omanikele; veevõtukoha tähistamine vastavalt nõuetele. Tiigile ligi pääsemiseks eraldi tee rajamist ette nähtud pole, kuna planeeritav kergliiklustee jääb tiigile küllalt lähedale. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 11 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 3.8.4. Soojavarustus Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse lokaalselt, st. individuaalkütte baasil. Selleks võib kasutada elektrikütet, maakütet, puitkütet, gaasikütet jne. Rajatavate hoonete projektidega määratakse ka hoone soojavarustussüsteemide väljaehitamine. Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning minimaalselt keskkonda saastavaid süsteeme. Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja kivisüsi. 3.8.5. Sidevarustus Planeeringuala läbivad sidekaabelliinid, mis on ehitatud eri aegadel. Lähim ning planeeringuala toitev Elioni kaablikapp ROGKO 1 paikneb planeeritava ala loodenurgas Sänna-Krabi teeristis. Sidekaablid paigaldatakse teemaa alla, tehnovõrkude rööpkulgemisel jälgida vähimaid standarditega kehtestatud kujasid. Lubatud pole jätta sidekaableid pikisuunaliselt sõiduteede alla. Alates Elioni kaablikapist ROGKO1 nähakse ette sidekaablid kõigile planeeringuala kinnistutele. Konkreetses sideprojektis nähakse hoonetesse ette vajalikumahulised sidekapid, hoone side-võrgu ehitamisel kasutada CAT5/CAT6 sidekaableid. Kaablitrassid ei tohi jääda ehituste alla. Vajadusel olemasolevate siderajatiste ümberehitustööd teostada Tellija kuludega vastavalt Asjaõigusseaduse Rakendusseaduse sätetest ja Ehitusseaduse §14. Kui on vajalik paigutada ümber Elioni siderajatis, tuleb teha ümberpaigutamise projekt vastavalt Elioni tehnilistele tingimustele ja ümberpaigutatud siderajatised tasuta Elionile üle anda. 3.8.6. Tabel 3. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel Trass Ligikaudne pikkus planeeritaval alal jm madalpingekaabel (valgustus+ elekter) 1330 keskpingekaabel 375 veetoru 825 sidetoru 580 (+46) kanalisatsioonitoru isevoolne 860 survekanalisatsioonitoru 395 sademeveekanalisatsioonitoru 335 3.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks Detailplaneeringu käigus ei ole vajalik hinnata strateegilist keskkonnamõju. Tegemist on maa- üksustega, kus ei paikne kaitstavaid loodusobjekte. Valdavalt on maaüksustel põllumaa ja haritav maa, ainult Kaseaia maaüksusel on ca 0,32 ha metsamaad. Mesimaa ja Vanakuuste maaüksused on hoonestatud, Kaseaia maaüksusele on planeeritud rajada uus tervisekeskus ning Tiigi ja Vanakuuste maaüksused kruntida. Planeeringuga kavandatavad hoonestusalad sulanduvad olemasolevate hoonestusaladega ning ei häiri maastikupilti. Planeeringualasse haaratud maaüksused ei asu Haanja Looduspargis, maa- konna väärtuslikul maastikul ega rohelise võrgustiku alal. Kavandatav kõnnitee ala jääb Haanja Looduspargi piiranguvööndisse, kuid seal ei paikne kaitstavaid liike ega kooslusi. Kõnnitee rajamine olemasoleva maantee äärde ei ole vastuolus Haanja Looduspargi kaitse eesmärkidega ega kahjusta looduspargis kaitstavaid maastikuväärtusi. Kuna planeeringualal ei ole ega ei planeerita keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi, ei kaasne detailplaneeringu põhilahenduse realiseerimisega olulisi muutusi valgus-, soojus- ega kiirgus- režiimis. Müra-, vee- ja õhusaaste jäävad eeldatavalt lubatavatesse piiridesse. Hoonestamise ja heakorrastamisega peab rakendama järgmisi abinõusid: TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 12 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING Keskkonnasäästliku reoveelahenduse rakendamiseks liituda piirkonna ühisvee- ja ühis- kanalisatsioonivõrguga ning tagada trasside laitmatu funktsioneerimine. Sademeveekanalisatsiooni ja pinnasesse juhitav sajuvesi peab vastama heitvee veekogusse või pinnasesse juhtimise korrale; sademevett ei tohi suunata naaberkruntidele, immutada see oma krundi piires või suunata sademeveetorustikku. Keskkonnasäästliku jäätmekäitluse tagamiseks on vajalik kinniste konteinerite paigal-damine krundile olmejäätmete kogumiseks ning selle äraveo tagamine jäätmekäitlusluba omava ettevõtte poolt. Konteineri asukoht määratakse konkreetse ehitusprojektiga Normaalse kuivendusrežiimi tagamiseks on vajalik planeeringuala Kaseaia kinnistu lõunaosas drenaažtorude säilitamine või ümbertõstmine. Müra- ja õhusaaste vähendamiseks on efektiivne haljastuse rajamine. Planeeringuala hoonestusala paiknemine riigimaantee sanitaarkaitsevööndis (60 m) sunnib tähelepanu pöörama teeäärsete hoonete mürakaitsele Kuna üldiselt võib sanitaarkaitsevööndi ulatuses (nii hoonetes kui väljaspool hooneid) maantee- liiklusest põhjustatud müratase ületada sanitaarnormidega kehtestatud piirnorme, peavad krundiomanikud olema teadlikud võimalikust häirivast tegurist (liiklusmüra,tolm) ning lähtuvalt Tervisekaitseseadusest (Rahvatervise seadus §8 lõike 2 punkti 17) ja selle alusel kehtestatud Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määruses nr 42 esitatud normmüratasemete tagamiseks võtma tarvitusele meetmed. Sanitaarkaitsevööndisse kavandatud ehitised ja rajatised peavad olema projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist. Oluline on hoonesse kavandatavate ruumide paigutamine (puhkeruumid kaugemale maanteest jne). Liiklusmürast tingitud hoonesisest müra saab omanik vähendada hoone akende ja välisseinte müratakistuse suurendamisega, kasutades ehitusmaterjalidena helikindlaid materjale jne. 3.10. Servituutide vajaduse määramine Reaal- ja isiklike servituutide vajadus on toodud tabelis 4: TABEL 4. REAAL- JA ISIKLIKE SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS teeniv kinnisasi /krunt, valitsev kinnisasi/krunt, servituut millele seatakse servituut mille kasuks seatakse servituut Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, sidekaablid -sideliini valdaja tehnovõrguservituut Pos 6, Pos 7, Pos 9, Pos 11 Pos 2, Pos 11 elektriliinid ja kaablid-elektrikaabli- ja tehnovõrguservituut õhuliini valdaja Pos 1, Pos 2, Pos 11 vee-ja kanalisatsioonitorustik- vee-ja tehnovõrguservituut kanalisatsioonitorustiku valdaja Pos 11 Reoveepumpla kuja-vee-ja kanali- tehnovõrguservituut satsioonitorustiku valdaja kergliiklustee juurdepääsuservituut *Tulevikus vallateede nimistusse minevate teede alla paigaldatavatele tehnovõrkudele pole määratud (kantud tehnovõrkude joonisele) servituute. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 13 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused Kuritegevuse riskide vähendamiseks nähakse ette järgmisi meetmeid: Ehitusprojektiga tagada hoonete piisav vaadeldavus ja jälgitavus. Objekti vaadeldavus sõltub naabrite lähedusest, tarade jm lähedusest, hoone valvatavusest, lisajuurdepääsude olemasolust. Projekteerimisel näha ette vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamist (uksed, aknad, lukud, prügikastid); mis aitab vähendada sissemurdmist, vandalismi, vargusi, süütamisi; Kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügikonteinereid; Vältida juba projekteerimisel nn. varjukohtade tekkimist; Tagada avalike alade piisav jälgitavus ja vaadeldavus (video- ja naabrivalve); Tagada teede-tänavate, parklate, väljakute jm vaadeldavus ja jälgitavus; Tagada kinnistu piisav valgustatus. 3.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus. 3.12.1. Riigimaantee kaitsevöönd Alus: Teeseadus §13 Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonna- kahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd. Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit. Tee omaniku nõusolekuta on keelatud uute hoonete või rajatiste ehitamine. 3.12.2. Elektrivõrgu kaitsevööndi ulatus Alus: Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord (Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 19, 26.03.2007) Sätestatakse elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord, elektri- paigaldise tähistamise nõuded ja elektripaigaldise kaitsmiseks vajalikud abinõud. Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on: • kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit; • kuni 20 kv pingega liinide korral 10 meetrit; • Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid. 3.12.3. Liinirajatise kaitsevöönd Alus: Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri (Teede- ja sideministri määrus nr 122, jõustunud 21.12.2000) Käesoleva määrusega sätestatakse liinirajatiste kaitsmiseks vajalikud tehnilised abinõud ja liini- rajatiste märgistamise nõuded. Liinirajatis on maapinna või veekogu põhjaga püsivalt ühendatud telekommunikatsiooni-võrgu osa, milleks on kaablitunnel või -kanalisatsioon või postidele paigutatud kaablite või juhtmete kogum. Liinirajatise kaitsevöönd on ala, mis on määratletud liinirajatise keskjoonest mõlemal pool kindlaksmääratud kaugusel asuva liinirajatisega paralleelse mõttelise joonega või raadiomasti keskpunkti ümbritseva kindlaksmääratud raadiusega mõttelise ringjoonega. Liinirajatiste kaitsevööndi mõõtmed on: maismaal 2 meetrit mõlemal pool liinirajatise keskjoont või raadiomasti puhul selle kõrgusega ekvivalentse raadiusega maapinnal meetrites. TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 14 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 3.12.4. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus Alus: Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndis ulatus (Keskkonnaministri määrus nr 76, 16.12.2005 Määrusega kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust. Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m; 2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m; 3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m. (2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest mõlemale poole on: 1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2m; 2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2m sügavusele – 2,5 m; 3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5m; 4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2m sügavusele –3 m; 5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2m sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5m. 3.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja Planeeringuala tehnovõrkude rajamine ja hooldus toimub vastavalt krundi valdaja ja võrgu- valdajate vahelistele kokkulepetele. Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele osa- pooltele, kahjud peab hüvitama krundi omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus. 3.14. Planeeringu rakendamise võimalused Käesolev detailplaneering on aluseks Vanakuuste ja Tiigi kinnistute jagamiseks, krundipiiride, maakasutuse sihtotstarbe täpsustamiseks ning uute hoonete püstitamiseks; uue tervisekeskuse planeerimiseks; teedevõrgu rajamiseks, Rõuge-Luutsniku mnt äärde kõnnitee rajamiseks. Krundi ehitusõiguse realiseerib krundi igakordne omanik või volitatud esindaja, kes rajab vajalikud tehnovõrkude ühendused koostöös tehnovõrkude valdajatega. Planeeritud kruntidega seotud infrastruktuuri (haljastuse, tehnovõrgud krundi piires) realiseerib krundi omanik. Planeeritud üldmaa krundi ja kavandatavate transpordimaa kruntide lahendus realiseeritakse asjast huvitatud ametkondade (omavalitsus) ja kodanike poolt. Detailplaneeringu rakendamiseks seab Elion Ettevõtete Aktsiaselts tingimustena täiendavalt tööjooniste esitamist ning uute tehniliste tingimuste tellimist. Vastavalt Kagu Teedevalitsuse poolt esitatud nõuetele tuleb kergliiklustee ja mahasõitude ehituseks koostada Teeseaduse §19 kohane tee-ehitusprojekt, mis tuleb kooskõlastada Kagu Teedevalitsusega. Peale tee-ehitusprojekti kooskõlastamist Kagu Teedevalitsuse poolt peab tööde Tellija taotlema Kagu Teedevalitsuselt kergliiklustee ja mahasõitude ehituseks tee-ehitusloa. Rajatavate mahasõitude ehitusega ei tohi kinnistu omanik oma tegevusega halvendada ristuva riigitee seisundit. Seletuskirja koostas: /Viive Jääger/ TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 15 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 4. JOONISED 4.1. SITUATSIOONISKEEM (joonis 1) 4.2. OLEMASOLEV OLUKORD (joonis 2) 4.3. PÕHIJOONIS (joonis 3) 4.4. TEHNOVÕRKUDE JOONIS (joonis 4) 4.5. Infragate Eesti AS poolt koostatud eskiis (Töö nr K-558-08, Aprill,2008 Võru mk valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku struktuuri väljatöötamine TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 16 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 4.1. SITUATSIOONISKEEM joonis 1 M 1: 10 000 Planeeringuala TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 17 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 5. KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL 5.1. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte 5.2. Kooskõlastused TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 22 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 5.1. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte jrk Kooskõlastav Kooskõlast. Kooskõlastaja Kooskõlastuse Märkused koos- organisatsioon nr ja kuup. ametinimi ja originaali kõlastaja tingimuste nr nimi asukoht täitmise kohta 1. Võrumaa Kesk- kiri nr 44-11 Juhataja lisad kiri Kooskõlastatud konnateenistus -4/ 8221-11 Ena Poltimäe 28.10.2008 28.10.2008 2. Vanakuuste k ü 17.10.2008 Helle Jõgeva kooskõlastused Nõustub 3. Suurjärve tn 3 k ü 17.10.2008 Ene Mõttus kooskõlastused Nõustub 4. Aia tn 1 k ü 17.10.2008 Juhan Luik kooskõlastused Nõustub 5. Mesimaa k ü 20.10.2008 Elga Mesimaa kooskõlastused Nõustub 6. Tartu Tervisekaitse- Kiri nr 3- Osakonnajuhataja Kiri nr 3- Kooskõlastatud talituse 1/560-1 Tiiu Tamm 1/560-1 Võru osakond 06.11.2008 06.11.2008 7. Lõuna-Eesti 10.11.2008 peainspektor joonis nr 3 Kooskõlastatud Päästekeskus nr.7-15/2-104 Pjotr Vorobjov Insener-tehniline Büroo 8. Elion Ettevõtted AS 12.11.2008 Elion Ettevõtted joonis nr 4 Kooskõlastatud nr.8994144 AS sideliiniinsener kooskõlastused tingimustega Maidu Kottisse (vt. lisad) 9. OÜ Jaotusvõrk 12.11.2008 võrguarengu joonis nr 4 Kooskõlastatud projektijuht kooskõlastused Robert Mägi 10. Kagu Teedevalitsus kiri nr 7-4/ Juhataja asetäitja lisad kiri nr Kooskõlastatud 1888 Janar Taal 7-4/1888 tingimustega 19.11.2008 19.11.2008 (vt. lisad) TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 23 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 24 KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING 6. LISAD TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 25 RÕUGE VALLAVALITSUS Maanteeamet [email protected] Meie 16.06.2020 nr 4-2/1454 Taotlus liikluskorralduse muutmiseks riigimaanteel nr 25195 Rõuge Vallavalitsus pöördub Maanteeameti poole sooviga muuta liikluskorraldust Rõuge asulas riigimaanteel nr 25195 km 8,535- 8,800. Kilomeetrile 8,535 on paigaldatud liiklusmärgid nr 571 ,,Asula’’ ja nr 572 ,,Asula lõpp’’. Rõuge asula tegelik piir asub kilomeetril 8,800. Rõuge Vallavalitsus on Maanteeameti poole pöördunud ka varasemalt antud probleemiga ning saanud Maanteeametilt esialgse hinnangu Raul Goosi poolt saadetud 14.11.2020 e-kirjas. Nõustume, et antud kohas puudub hetkel asulale vastav infrastruktuur- kõnnitee, tänavavalgustus. Rõuge Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 8 on kehtestatud „Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa-alade detailplaneering“. Antud planeeringuga on ette nähtud rajada riigimaantee nr 25195 äärde kilomeetrile 8,500- 8,800 jalgratta- ja jalgtee koos tänavavalgustusega. Lisaks näeb planeering ning Rõuge valla arengukava 2019-2035 (kehtestatud 01.11.2019) ette hooldekodu rajamist Kaseaia kinnistule (katastritunnus 69701:005:0584) kuna praegune Rõuge hooldekodu on ehitatud korterelamusse, mis ei ole oma planeeringult ette nähtud ja ei ole kõige sobilikum üldhooldusteenuse pakkumiseks. Uue hooldekodu ehituseks on olemas kehtestatud detailplaneeringule vastav ehitusprojekt. Antud planeering näeb ette riigimaanteele nr 25195 kilomeetrile ca 8,640 hooldekodu vahetus lähedusse tee ületuskoha rajamist. Riigimaantee 2019 aasta ööpäevane liiklussagedus oli 494 autot ööpäevas. Ainuüksi tee ületuskoha rajamine hooldekodu läheduses ei tagaks piisavat ohutust ning vajalik oleks rajada reguleerimata ülekäigurada koos liiklusmärkidega nr 543 ja 544, et inimesed pääseksid hooldekodust üle riigimaantee kõnniteeni. Hetke olukorras, kus liiklusmärgid nr 571 ,,Asula’’ ja nr 572 ,,asula lõpp’’ asuvad riigimaantee nr 25195 kilomeetril 8,530, ei ole Rõuge Vallavalitsuse hinnangul tagatud kehtestatud planeeringuga ettenähtud liikluskorraldus ja planeeringu ning arengukava kohase hooldekodu realiseerimisel piirkonnas liiklusohutus. Kuivõrd Rõuge Vallavalitsus on kavandamas riigimaantee nr 25195 äärde jalgratta- jalgteed Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529 Rõuge alevik [email protected] konto EE231010402006965009 66201 Võrumaa registrikood 77000217 asukohaga Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas algusega Rõuge alevikust Pirrumaa maaüksuselt (katastritunnus 69701:004:1550) kuni Jaanipeebu külas Kiku maaüksuse (katastritunnus 69701:001:0196) lõpuni on oluline piirkonna tulevikuarendusi silmas pidades muuta kiirusepiirangu märgi asukohta, et sellega saaks arvestada juba jalgratta- jalgtee projekteerimisel. Maanteeamet on andnud oma 01.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/24496-2 nõusoleku kõnealuse jalgratta- jalgtee projekteerimistingimuste väljastamiseks, tingimusel, et projekteerimisel võetakse arvesse kirjas toodud märkused. Rõuge Vallavalitsus on toodud märkusi arvesse võtnud ning korraldanud projekteerimistingimuste andmise avatud menetlusena, millest on Maanteeametit teavitanud oma 04.06.2020 kirjaga nr 7-6/3-7. Eeltoodust tulenevalt palub Rõuge Vallavalitsus Maanteeametil paigaldada ümber Rõuge asulas riigimaanteel nr 25195 km 8,535 paiknevad liiklusmärgid nr 571 ,,Asula’’ ja nr 572 ,,Asula lõpp’’ asula tegelikule piirile kilomeetril 8,800. Lugupidamisega (allkirjastatud digitaalselt) Krislyn Prants planeeringu- ja ehitusspetsialist majandusosakonna juhataja ülesannetes Lisa 1 Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa-alade detailplaneeringu põhijoonis; Lisa 2 Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa-alade detailplaneeringu seletuskiri. Martin Umbleja 5333 1369, [email protected]
Allikas: Maanteeamet dokumendiregister →
dokumendiregister.eeAsutusedEesti avalike dokumendiregistrite otsing · nimistu.ee andmetel