TARTU MAAKORRALDUSE OÜ
Töö nr: DP - 088
088
Planeeringu taotluse esitaja: Rõuge Vallavalitsus
Rõuge vald
Rõuge alevik ja Jaanipeebu küla
KASEAIA,
KASEAIA MESIMAA,
MESIMAA TIIGI ning
VANAKUUSTE katastriüksuste
ja lähiala
detailplaneering
Juhataja Kalju Kaasik
Grupijuht Priit Luts
Töötäitja Viive Jääger
Tartu 2008
-----------------------------------------------------------------------------------------
Betooni 9 Tel: 7422 471
51014 Fax: 7422 606
TARTU E-mail:
[email protected]
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
SISUKORD 3
SELETUSKIRI 3
1. ÜLDOSA 3
1.1. Detailplaneeringu koostamise alus 3
1.2. Planeeringu eesmärk 3
1.3. Andmed planeeringuala kruntide kohta 3
1.4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid 3
1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid 4
1.6. Planeeringu koostaja andmed 4
2. OLEMASOLEV OLUKORD 5
2.1. Planeeritava ala iseloomustus, kehtiv maakasutus 5
2.2. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused 6
3. PLANEERINGU LAHENDUS 6
3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine 7
3.2. Hoonestusala piiritlemine 7
3.3. Krundi ehitusõigus 7
3.4. Ehitistevahelised kujad 7
3.5. arhitektuurinõuded ehitistele 8
3.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Vertikaalplaneerimine 8
3.7. Teede maa-alad. Liiklus- ning parkimiskorralduse põhimõtted 9
3.8. Tehnovõrgud 10
3.8.1. Üldosa 10
3.8.2. Elektrivarustus. Välisvalgustus 10
3.8.3. Veevarustus ning reoveekanalisatsioon. Sademeveekanalisatsioon ning tuletõrjevesi 11
3.8.4. Soojavarustus 12
3.8.5. Sidevarustus 12
3.8.6. Tehnovõrkude rajamise koondtabel 12
3.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks 12
3.10. Servituutide vajaduse määramine 13
3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused 14
3.12. Muud seadustest jt õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused ning nende ulatus 13
3.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine 15
3.14. Planeeringu rakendamise võimalused 15
4. JOONISED 16
4.1. Situatsiooniskeem 17
4.2. Olemasolev olukord 18
4.3. Põhijoonis 19
4.4. Tehnovõrkude joonis 20
4.5. Infragate Eesti AS poolt koostatud eskiis veemajanduse korraldamiseks 21
5. KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL 22
5.1. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte 23
5.2. Kooskõlastused 24
6. LISAD 25
6.1. Rõuge Vallavolikogu otsus 26.03.2008 nr 20 DP algatamise kohta 26
6.2. Kaseaia katastriüksuse plaan 29
6.3. Tiigi katastriüksuse plaan 30
6.4. Vanakuuste katastriüksuse plaan 31
6.5. Mesimaa katastriüksuse plaan 32
6.6. Suurjärve tn 3 katastriüksuse plaan 33
6.7. Kagu Teedevalitsuse kiri nr 7-4/462 03.04.2008 tehn. Tingimuste kohta 34
6.8. OÜ Jaotusvõrgu Kagu-Eesti regiooni tehnilised tingimused nr 143145 35
6.9. Elion AS telekommunikatsioonialased tehnilised tingimused nr 839825 19.05.2008 36
610. Kagu Teedevalitsuse kiri nr 6-6/955 04.06.2008 mahasõidu kooskõlastamise kohta 37
6.11. Võru Maavalitsuse kiri nr 9-8/2042-1 08.10.2008 kooskõlastuste määramise kohta 38
6.12. Võrumaa Keskkonnateenistuse kiri 28.10.2008 nr 44-11-4/8221-11 . 39
6.13. Tartu Tervisekaitsetalituse Võrumaa osakonna kiri nr 3-1/560-1 06.11.2008 40
6.14 Elion Ettevõtted AS kooskõlastus nr 8994144 12.11.2008 41
6.15. Kagu Teedevalitsuse kiri nr 7-4/1888 19.112008 tehnilised tingimused kooskõlastamine 42
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 2
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
SELETUSKIRI
1. ÜLDOSA
1.1. Detailplaneeringu koostamise alus
Planeerimisseaduse § 10 lg 5, Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse
§35 lg 4, lg 5 ja lg 6, Võrumaa Keskkonnateenistuse 05.02.2008 seisukoha nr 44-11-4/8221-2 ja
14.02.2008 seisukoha nr 44-11-/8221-6 ning Rõuge valla arengukava 2004-2012 alusel otsustati
26. märtsil 2008 Rõuge Vallavolikogu otsusega nr 20 algatada Rõuge alevikus ja Jaanipeebu
külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste katastriüksuste ja nendega piirnevate maa-alade
detailplaneering. Detailplaneeringu koostamise algatajaks ja kehtestajaks on Rõuge
Vallavolikogu, koostamise korraldajaks Rõuge Vallavalitsus.
1.2. Planeeringu eesmärk
Detailplaneeringu koostamise eesmärgiks on uue tervisekeskuse planeerimine, uute elamu-
kruntide moodustamine ja nendele ehitusõiguse määramine ning Rõuge-Luutsniku mnt äärde
kõnnitee rajamine.
Detailplaneeringu käigus ei ole vajalik hinnata strateegilist keskkonnamõju.Tegemist on maa-
üksustega, kus ei paikne kaitstavaid loodusobjekte. Planeeringus kavandatavad hoonestusalad
sulanduvad olemasolevate hoonestusaladega ning ei häiri maastikupilti. Planeeringusse kuulu-vad
maaüksused ei asu Haanja Looduspargis, maakonnaplaneeringu väärtuslikul maastikul ega
rohelise võrgustiku alal. Kavandatav kõnnitee ala jääb Haanja Looduspargi piiranguvööndisse.
Kavandatava kõnnitee alal ei paikne kaitstavaid liike ega kooslusi. Kõnnitee rajamine olemas-
oleva maantee äärde ei ole vastuolus Haanja Looduspargi kaitse ees-märkidega ega kahjusta
looduspargis kaitstavaid maastikuväärtusi
1.3. Andmed planeeringuala kruntide kohta
KASEAIA katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik ja Jaanipeebu küla)
• katastritunnus 69701 : 005 : 0184;
• krundi pindala: 3,71 ha;
• maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa (M011)
MESIMAA katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik)
• katastritunnus 69701 : 005 : 2880;
• krundi pindala: 10717 m²;
• maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001)
VANAKUUSTE katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik)
• katastritunnus 69701 : 005 : 0100;
• krundi pindala: 11005 m²;
• maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001)
TIIGI katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik)
• katastritunnus 69701 : 005 : 0225;
• krundi pindala: 18998 m²;
• maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa (M011).
PIRRUMAA katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik)
• katastritunnus 69701 : 004 : 1550;
• krundi pindala: 18998 m²;
• maakasutuse sihtotstarve: maatulundusmaa (M011
SUURJÄRVE TN 3 katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik)
• katastritunnus 69701 : 004 : 0500;
• krundi pindala: 1,80 ha²;
• maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001)
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 3
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
AIA TN 1 katastriüksus (Võru maakond, Rõuge vald, Rõuge alevik)
• katastritunnus 69701 : 005 : 0690;
• krundi pindala: 1,20 ha;
• maakasutuse sihtotstarve: elamumaa (E001)
1.4. Arvestamisele kuuluvad planeeringud ja dokumendid
• Rõuge valla üldplaneering (koostamisel Aarens Projekt´i poolt)
• Rõuge aleviku auto-, kergliiklus-ja jalgteed. Tehniline projekt. (Koostaja Toner-Projekt,
dets.2007
• Rõuge valla ehitusmäärus (vastu võetud Rõuge Vallavolikogu otsusega nr 4
26. jaan. 2005
• Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku organisatsiooni
struktuuri väljatöötamine, töö nr K-558-08, koostaja Infragate Eesti AS
1.5. Olemasolevad geodeetilised alusplaanid.
Olemasolevad katastriüksuste plaanid:
Kaseaia katastriüksuse plaan M 1:10000, koostatud dets.2005, koostaja Tartu Maakorralduse OÜ
Mesimaa katastriüksuse plaan M 1:2000, koostatud dets.2000, koostaja OÜ Maamõõdubüroo
Vanakuuste katastriüksuse plaan M 1:2000, koostatud aug.2000, koostaja OÜ Maamõõdubüroo
Tiigi katastriüksuse M 1:2000, koostatud veebr.2007, koostaja Tartu Maakorralduse OÜ
Suurjärve tn 3 kat.üksuse plaan M 1:2000, koostatud märts,1997, koostaja AS Maamõõdubüroo
geodeetiline alusplaan Kaseaia, Mesimaa, Vanakuuste ja Tiigi maaüksuste kohta,
M 1:1000, koostatud Tartu Maakorralduse OÜ (tegevuslitsents nr.462 MA 14.12.2004.a.) poolt
10.03.2008, töö nr. KE-6287.
1.6. Planeeringu koostaja andmed
Koostaja: Tartu Maakorralduse OÜ
Aadress: Betooni 9, 51014 Tartu
Telefon: 7 422 471
Faks: 7 422 606
E-mail:
[email protected]
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 4
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
2. OLEMASOLEV OLUKORD
2.1. Planeeritava ala iseloomustus, kehtiv maakasutus
Võru maakonna teemaplaneeringust Asustust ja maakasutust suunavad keskkonnatingimused
lähtuvalt on Rõuge alevik ja selle lähiümbrus väärtusliku maastiku ala, millele on tema väärtuste
hoidmiseks seatud eraldi soovitused maastikuliste väärtuste hoidmiseks, vaadete avamiseks ning
Rõuge alevikule arhitektuursete soovituste koostamiseks.
Teemaplaneeringu soovituste täpsustamiseks seatakse Rõuge valla üldplaneeringus lähtuvalt
konkreetsetest maa-aladest nende arendamiseks erinevad soovitused ja tingimused.
Planeeringuala asub looduslikult kaunis kohas ca 0,5 km kaugusel Rõuge Suurjärvest,
ca 1 km kaugusel Rõuge vallamajast Rõuge –Vastse-Roosa-tugimaantee nr 25112 ja Käätso-
Rõuge-Luutsniku T-25295 maantee vahelisel Haanja Looduspargiga piirneval ca 12,5 hektari
suurusel maa-alal (vt. joonis 1).
Planeeritav ala piirneb põhjast Risttee (69701:005:0224, maatulundusmaa); ning Saia
(69701:005:0186) ja Kurepesa (69701:005:2770) elamumaa sihtotstarbega kinnistuga; läänest
T 25112 Rõuge-Vastse-Roosa (69701:005:2890) ja idast T 25295 Käätso-Rõuge-Luutsniku
(69701:005:2810) transpordimaa kinnistuga ning lõunast Jaani-Peebo (69701:005:0180, maa-
tulundusmaa kinnistuga ning kinnistamata Jaani-Peebu surnuaiaga.
Olemasolev situatsioon on kirjeldatud olemasoleva olukorra joonisel (joonis nr.2).
Juurdepääs planeeringualale toimub idast Käätso-Rõuge-Luutsniku ja läänest Rõuge–Vastse-
Roosa tugimaanteelt. Teemaast jäävadki planeeringualale nimetatud asfaltkattega riigimaanteed,
lisaks planeeringuala kaguosas Jaani-Peebu kinnistule kulgev kohalik kruusatee. Liiklus maan-
teedel on kahesuunaline. Väljaehitatud jalgteed planeeringualal puuduvad. Seoses kiirelt kulgeva
arendustegevusega Rõuge alevikus ja selle ümbruses on lähinaabrusesse juba rajatud
kergliiklusteid. Praegu ulatuvad planeeringualale ainult sissekäidud jalgrajad läbi Vanakuuste ja
Kaseaia kinnistu.
Olemasolevad hooned planeeritava ala lähiümbruses on 1-2 korruselised ja viilkatusega, mille
kalle jääb vahemikku 30-45°, ehitusjoon on küllaltki selgelt välja kujunenud.
Planeeringuala jääb kõrgusvahemikku 137.10 – 142.65 ( kõrgused Balti süsteemis), maapind on
Rõuge maastikule omaselt vahelduva langusega.
Tehnovõrgud
Planeeringuala kinnistuid teenindab aleviku ühisveevärgi veetorustik, aleviku ühis-
kanalisatsioonivõrk jääb planeeringualast välja.
Kinnistute kanalisatsioon on eri aegadel kogumiskaevudega välja ehitatud, st. reovee-
kanalisatsioon on lokaalne, krundil asuvaid kogumiskaeve tühjendatakse vastavalt vajadusele.
Elektrienergia saavad planeeringualal olevad hooned Luiga 10/0,4 kV alajaamast õhuliinide, õhu-
ja maakaablite kaudu. Planeeringuala läbib ka 10 kV keskpingeõhuliin, millega on ühendatud
eelpoolnimetatud Luiga alajaam.
Riigimaanteede äärde on rajatud tänavavalgustus, betoonpostidel paiknevad valgustid on
ühendatud õhuliiniga. Kütmine baseerub lokaalsel küttel.
Ala põhjaosa läbivad eri aegadel ehitatud sidekaabelliinid. Lähim (ning planeeringuala toitev)
Elioni kaablikapp paikneb planeeritava ala loodenurgas Sänna-Krabi teeristis lähedal.
2.2. Planeeringualal asuvad ja sellele ulatuvad kitsendused
Planeeringuala kinnistutele ulatuvad riigimaantee kaitsevöönd ja osaliselt riigimaantee sani-
taarkaitsevöönd, samuti olemasolevatest tehnovõrkudest tingitult tehnovõrkude kaitsevööndid:
• riigimaantee teekaitsevöönd –laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral
mõlemal pool äärmise sõiduraja telge 50 meetrit (Alus: Teeseadus §13)
• riigimaantee sanitaarkaitsevöönd-lähtuvalt Teede- ja sideministri 28.septembri 1999.a.
määrusest nr 55 Tee projekteerimise normid ja nõuded kehtiv sanitaarkaitsevöönd V klassi
teedel 60 m ulatuses;
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 5
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
• liinirajatise (sidekaabli) kaitsevöönd -laius mõlemal pool liinirajatise telge 2 meetrit (Alus:
Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri);
• elektriliinide kaitsevöönd- 0.4 kV õhuliinidel 2 m ja 10 kV õhuliinidel 10 m mõlemal pool
liini telge (määrus Elektripaigaldiste kaitsevööndite ulatus );
• veetorustiku kaitsevöönd - (määrus Ühisveevärgi ja –kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus)-
tulenevalt otstarbest, asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust alates 1m;
• tiigi veekaitsevöönd - tavalisest veepiirist 10 m (Veeseadus §29);
• maaparandusest tingitud drenaažitorustiku võrk- normaalse kuivendusrežiimi tagamiseks
on vajalik drenaažitorude säilitamine.
3. PLANEERINGU LAHENDUS
3.1. Planeeritava ala kruntideks jaotamine
Detailplaneeringu algatamise põhieesmärgiks on maa-alal uue tervisekeskuse planeerimine, uute
elamukruntide moodustamine ning kruntide ehitusõiguse määramine.
Ala kruntideks jaotamisest annab ülevaate joonis 3 ning tabel 1.
Planeeringuga moodustatakse planeeringuala kinnistute baasil (kinnistud toodud täpsemalt välja
peatükis 2) seitse eraldiseisvat elamu (E) sihtotstarbega krunti, kolm transpordimaa krunti (L)
ning üks sotsiaalmaa ehk ühiskondlike ehitiste maa krunt. Detailplaneeringuga korrigeeritakse
Mesimaa kinnistu piire ning eraldatakse kergliiklusmaa krunt Pirrumaa, Suurjärve tn 3 ja Aia tn 1
kinnistutest.
Täiendavalt on kohaliku omavalitsuse ja elanikkonna soovil kavandatud kergliiklusmaa krunt
Rõuge-Vastse-Roosa riigimaantee äärde teemaa piiridesse. Kuna nimetatud kõnnitee moodusta-
miseks vajadus kinnistutest äralõigete tegemiseks puudub, ei kajastata moodustatava krundi
andmeid planeeringuga seotud tabelites jm.
TABEL 1. MAAKASUTUSE BILANSS
KRUNDI AADRESS PINDALA MAAKASUTUS
planeeringueelne planeeringujärgne pl.eelne pl.järgne pl.eelne pl.järgne
TIIGI Pos 1 12 103 m² 2362 m² M E
- Pos 2 - 3506 m² - E
- Pos 3 - 2745 m² - E
- Pos 4 - 2404 m² - E
Pos 5=osal.Tiigi+ 1659 m²=1086 m²+ - L
os.ref-mata riigimaa 573 m2
(reformimata riigimaa) (573 m2) -
VANAKUUSTE POS 8 11 005 m² 4031 m² E E
POS 6 - 3405 m² - E
POS 7 3569 m² E
MESIMAA POS 9 10717 m² 10717 m² E E
POS 10 = - 794 m²=164 m²+ L
osal.Mesimaa+ -164 m² 630 m2
2
ref-mata riigimaa -630 m
(reformimata riigimaa) (630 m2)
KASEAIA POS 11 3,71 ha 36942 m2 Üm Üh
POS 12= 926 m2= L
2
(osal.Pirrumaa+ (-151 m ) 151 m2
osal Suurjärve tn 3 (-82 m2) +82 m2
+osal. Aia tn1+ ( -197 m2) +197 m2
osal.riigimaa (-496 m2) +496 m2
(reformimata riigimaa) 496 m2
PIRRUMAA -151 m2 18996 m2 18845 m2 M
SUURJÄRVE TN 3 -82 m2 1,80 ha 1,79 ha E
AIA TN 1 -197 m2 1,20 ha 1,18 ha E
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 6
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Üh– ühiskondlike ehitiste maa, E- elamumaa, M- maatulundusmaa, L-transpordimaa (vastavalt Vabariigi
Valitsuse 23.okt.2008.a. määrusele nr 155 Katastriüksuse sihtotstarvete liikide ja nende määramise kord)
Detailplaneeringuga moodustatavate elamukrundite suurused jäävad vahemikku 2362-4031 m2.
3.2. Hoonestusala piiritlemine
Uushoonestuse kavandamisel riigi jt. teede äärde on üldiselt nõutav paigutada hoonestus teest
võimalikult kaugele. Paiknemisel sanitaarkaitsevööndis võib õhusaaste ületada perioodiliselt
lubatud piirkontsentratsiooni, mistõttu inimese elamine ja puhkamine pole nendes piirides kõige
tervislikumad. Lähtuvalt Tervisekaitseseadusest peavad sellisel juhul ehitised ja rajatised olema
projekteeritud ja ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist.
Arvestades piirkonnas väljakujunenud hoonestust ning mitte liiga suurt liiklusintensiivsust
lubatakse Kagu Teedevalitsuse kirjaga (vt. lisad kiri nr 7-4-/462 03.04.2008) planeeringualal uusi
hooneid ja rajatisi kavandada ja projekteerida sõiduraja teljest 20 meetri kaugusele.
Planeeringu joonistel näidatud maanteede kaitsevööndit (50 m äärmise sõiduraja teljest) käsitle-
takse piirangualana, mille ulatuses on tee omaniku nõusolekuta keelatud uute hoonete või rajatiste
ehitamine.
Planeeringujoonistel kujutatud hoonestusaladesse võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid,
teid, väljakuid, parkimisalasid, istutada haljastust jne. Hoonestusalad on kujutatud küllaltki
suurtena, et võimaldada arhitektil vabamalt valida hoonete asukohta ja kuju. Eeskätt kehtib
nimetatu Kaseaia kinnistu kohta, kuna siia rajatava tervisekeskuse (ja ka sotsiaalhoonete) püsti-
tamine hakkab toimuma etapiliselt.
Hoonestusala määramisel peavad ehitatavad hooned oma suuruse, kõrguse ja asukohaga moo-
dustama ruumilise terviku. Kohustuslikku ehitusjoont planeeringuga ei määrata.
3.3. Krundi ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud:
1) planeeritav krundi kasutamise sihtotstarve;
2) hoonete lubatud suurim ehitusalune pind;
3) hoonete suurim lubatud arv krundil;
4) hoonete lubatud suurim kõrgus (m)/korruselisus
5) lubatud katusekallete vahemik
TABEL 2. KRUNDI EHITUSÕIGUS
Krundi planeeritav planeeritav hoonete lub. hoonete hoonete lub lubatud
POS nr maakasutuse krundi kasut. suurim suurim lub. suurim. kõrgus katusekallete
sihtotstarve sihtotstarve ehitusalune arv krundil /korruselisus vahemik
pind m2
POS 1 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45°
POS 2 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45°-
POS 3 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45°
POS 4 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45°
POS 5 L LT - - - -
POS 6 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45°
POS 7 E 100% E kuni 300 kuni 2 kuni 8,5/kuni 2 30-45°
POS 8 E 100% E olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev
POS 9 E 100% E olemasolev olemasolev olemasolev olemasolev
POS 10 L LT - - - -
POS 11 Üh Üh kuni 7000 kuni 8 kuni 8,5/kuni 2 0-35°*
POS 12 L LT - - - -
* katusekalle täpsustatakse hoone projektiga
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 7
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
3.4. Ehitistevahelised kujad
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud Eesti Vabariigi Valitsuse 27.oktoobri 2004.a. mää-
rusega nr 315 Ehitisele ja selle osale esitatavad tuleohutusnõuded.
Uushoonestuse minimaalseks tulepüsivusklassiks on määratud TP3- tuld kartvad hooned, samas
on lubatud ehitada kõrgema tulepüsivusklassiga hooneid.
Vastavalt ülalnimetatud määruse §19 ei tohi tule levik ühelt ehitiselt teisele ohustada inimeste
turvalisust ega põhjustada olulist majanduslikku või ühiskondlikku kahju. Selle täitmiseks peab
hoonetevaheline kuja takistama tule levikut teistele hoonetele, kusjuures juhul, kui hoonete-
vahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abi-
nõudega. Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
3.5. Arhitektuurinõuded ehitistele
Rõuge aleviku perspektiivsest maakasutusest lähtuvalt on Rõuge valla üldplaneeringuga eraldi
antud üldised soovitused uute hoonete rajamiseks ja vanade hoonete remontimiseks, rekonstru-
eerimiseks, ümberehitamiseks või neile juurdeehituste rajamiseks.
Paiknemise tõttu perspektiivse elamumaa piirkonnas on esitatud arhitektuursetset nõuetest
järgmised tingimused:
• krundi suuruseks peab olema vähemalt 2000 m2;
• elamud ja kõrvalhooned peavad olema 1-2 korruselised;
• kahepoolne katusekalle (viilkatus)lubatud vahemikus 30-45°, kusjuures katus on soovitav
projekteerida sama kaldega kui on alal olevatel elamutel (naaberkrundi olemasolevate ja
püstitavate hoonete puhul on keelatud kasutada suuri katusekalde erinevusi);
• harjajoone suund paralleelselt teega;
• välisviimistlusmaterjalidena kasutada naturaalseid ehitusmaterjale, soovitavalt puitu ja
kivimaterjale, vältida imiteerivaid materjale. Oluline on, et välisviimistlus sobiks hästi
kokku ümbritseva keskkonnaga, lähtudes konkreetse piirkonna ehitustraditsioonist,
loodus- ning kultuurimiljööst
• soovitav aia/tara tüüp on traditsiooniline puidust lippaed või Rõugele iseloomulik hekk
kõrgusega kuni 1,2 m (lisada võib sissepoole mitte üle 1,2 m kõrguse võrkaia).
3.6. Haljastuse ja heakorra põhimõtted. Vertikaalplaneerimine
Olemasolevat kõrghaljastust esineb kõige rohkem planeringuala kaguosas Kaseaia kinnistul, kus
ca 0,3 ha pinnast on metsakultuuride all. Lisaks jääb grupiti kaskesid jt puid Mesimaa ja Tiigi
kinnistule. Tähelepanu väärivad noored männid riigitee ääres Suurjärve tn 3 kinnistu piiris, mis
jäävad teisele poole Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteed.
Võimalusel olemasolev kõrghaljastus säilitada, säilitatavad puud on ka põhijoonisel(joonis 3) ära
märgistatud. Säilitatavate puude puhul on arvesse võetud Mesimaa kü ja Suurjärve tn 3
kinnistuomanike erisoove.
Üldmaa krundi metsatukas metsaalune korrastada ning puude vahele rajada terviserada.
Kohustuslikku kõrghaljastuse rajamist planeeringuga ette ei nähta. Planeeringujoonisele kantud
haljastuse lahendus on soovituslik, krundid haljastatakse ja heakorrastatakse vastavalt omanike
soovile planeeringule järgneva projekteerimis- ja ehitustegevuse käigus.
Kindlasti jälgida haljastuse rajamisel tehnovõrkudest tulenevaid piiranguid.
Planeeringuala Vanakuuste, Mesimaa ja Tiigi maaüksusi ilmestavad tiigid. Planeeringuga ka-
vandatakse Tiigi maaüksusel olev väikese pinnaga (250 m2) tiik likvideerida, et oleks võimalus
moodustada parema kuju ja suurusega uued elamukrundid.
Planeeringualale atraktiivsuse lisamiseks kavandatakse Kaseaia krundile uue suuremõõtmelise
(ca 990 m2) tiigi rajamist. Sellega tagatakse piirkonnas tulekahju puhul võimalus tuletõrjevee
varumiseks. Nii jääb planeeritavale tiigile lisaks haljastus- ja heakorrafunktsioonile päästetööde
otstarbeline funktsioon.
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 8
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Heakorra seisukohast on küllalt tähtis osa krundi- või õue piirdel.
Piirdeaiana eelistada naturaalseid materjale, lubatud piirdeaia kõrgus on maksimaalselt 1,2 m.
Võimalikud piirde variandid on: metallvõrkpiire, puitlippaed, hekiga piiratud võrk- või lattaed,
soovitavalt ažuurne, eelistatud antud piirkonnas on traditsiooniline puidust lippaeda.
Oluline on, et piire sobiks kokku hoone arhitektuuriga. Eelistada võiks miljöösse sobivuse tõttu
Rõugele iseloomulikku hekki kõrgusega kuni 1,2 m, millele võib sissepoole lisada kuni 1,2 m
kõrguse võrkaia.
Olmeprügi jaoks on planeeritavatele kruntidele ette nähtud paigaldada kinnised konteinerid,
mille asukoht määratakse hoone projektis. Soovitavalt varjata konteiner(id) variseina või
haljastuse abil, et need jääks varjatuks nii elanikele kui külastajatele.
Vertikaalplaneerimine lahendada täpsemalt edaspidi koostatavate projektide raames. Mahulisi
maapinna tõstmisi ega langetamisi planeeringus ette ei nähta.
3.7. Teede maa-alad. Liiklus- ning parkimiskorralduse põhimõtted
Juurdepääs planeeringuala suurimale- Kaseaia kinnistule toimub idast Käätso-Rõuge-Luutsniku
tugimaanteelt, teistele kinnistutele saab juurde nii nimetatud teelt kui Rõuge-Vastse-Roosa
maanteelt, kasutades Jaani-Peebu kalmistuga piirnevat pinnasteed.
Detailplaneeringuga kavandatakse planeeringualale ligipääs mõlemast küljest: planeeritavate
väikeelamukruntide elanikud (positsioonid 1-6) hakkavad oma kruntidele sõitma Rõuge-Vastse-
Roosa maanteelt, sotsiaalmaale rajatavale tervisekeskusele jm ligipääsuks kavandatakse uue
mahasõiduga tee Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteelt.
Positsioone 1-6 teenindava tee teemaa kavandatakse 6,5 meetri laiusena, tee koosseisus eraldi
kõnniteed ette pole nähtud. Vältimaks elavat liiklust elamukruntide piiris, samuti lõunaküljes
paikneva kalmistu tõttu lõpevad nimetatud sõidutee mõlemad harud tupikuga. Ümber pööramist
saab teostada nii kruntide pos 1-4 piiril lõppeval platsil kui ka pos 4 ja pos 5 kruntide.piirile
kavandatud platsil. Viimati nimetatud teelõigu piirkonda on kavandatud ka parkla ca 15 autole.
Pos 5 ja 6 piiril lõppev tupiktee jätkub kergliiklusteena. Nii sõiduteest (pos 7) kui kergliiklus-teest
moodustatakse eraldi transpordimaa krundid.
Kinnistutest eraldatav kergliiklustee lõpeb Kaseaia krundi piiris, Kaseaia kinnistul jätkub ta
kinnistu koosseisus, ühinedes pärast parklat kavandatava mahasõiduteega Käätso-Rõuge-
Luutsniku maanteelt.
Nimetatud mahasõidutee on kavandatud 12-meetrise teemaana. Täisnurga all kulgev tee lõpeb
hoonestusala piiril suure parklaalaga. Mahasõiduteelt kavandatakse krundi-sisene teeharu, mis
hakkab kulgema paralleelselt riigiteega, tagades juurdepääsu Kaseaia kinnistu hoonestusala
lõunaosale, kuhu on kavandatud sotsiaalmajad.
Teisele poole Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteed on kavandatud kõnnitee tarbeks 2,5-meetrine
transpordimaa krunt. Nimetatud krunt saab jätkuks kergliiklusteele, mida on kavandatud Toner-
Projekti poolt põhjapoolsest küljest (Rõuge aleviku poolt), samuti on kergliiklusteed hakatud
rajama lõunapiirist. Moodustatav kergliiklustee krunt moodustatakse suuremas osa riigitee maale
(496 m2 ulatuses) maanteeäärse kraavi äärde, teine pool transpordimaa krundist võetakse
Pirrumaa, Suurjärve tn 3 ja Aia tn 1 kruntide maast.
Planeeringuga moodustatavad transpordimaa krundid- pos 5 ja pos12- on võimalik kokkuleppel
Rõuge vallavalitsusega anda valla omandisse ning määrata avalikult kasutatavaks teeks. Lepingu
alusel, mis sõlmitakse tee omanike ja vallavalitsuse vahel, arvestades tee omanike nõusolekut ja
tingimusi, määratakse eratee avalikuks kasutamiseks. Lepingus nähakse ette eratee kasutamise
kord ja tähistus, hüvitis eratee omanikele jne. Kuni eratee pole vallale üle antud ning lisatud
vallateede registrisse, tuleb sõlmida lepingud tee kasutuse osas kruntide omanikega.
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 9
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Täiendavalt on kohaliku omavalitsuse soovil planeeringuala läänepoolsesse külge Rõuge-
Vastseliina mnt äärde planeeritud 2,5 meetri laiune kõnnitee (kergliiklustee). Teemaa pind
planeeringuala ulatuses on 224 m2. Kuna nimetatud tee jääb riigitee maale, siis ei kajastata teda
planeeringu tabelites.
Planeeritavate teede ristlõiked on kujutatud planeeringu põhijoonisel.
Parkimiskorraldus
Parkimiskorraldus tuleb üldjuhul lahendada edasise projekteerimise käigus arvestades parkimis-
normatiividega ( EVS 843:2003, tabel 10.1.).
Vastavalt normatiividele leitakse krundil parkimiskohtade arv (P) suletud brutopinna (A) ja
parkimisnormatiivi (n) korrutisena:
P (parkimiskohtade arv)= A (suletud brutopind)x n (parkimisnormatiiv)
Uutel planeeritavatel elamukruntidel (Pos 1-6) lahendatakse parkimine krundisiseselt, seejuures
tuleb vältida parkimisalade tekitamist teemaale.
Parklakohtade nappuse tõttu on Jaani-Peebu surnuaia territooriumi piirile (pos 5) kavandatud ca
15-kohaline parkla.
Kaseaia krundile Pos 11 kavandatakse mitu parklat, kusjuures suurim neist on ette nähtud tervi-
sekeskuse juurde hoonestusala keskmesse. Väiksemaid parklaid on kavandatud kinnistusisese tee
äärde, kuhu kavandatakse hiljem sotsiaalhooneid. Täiendavaid parkimisvõimalusi võib aren-
dustegevuse kulgedes hiljem juurde kavandada, täpsem lahendus parkimiseks kaasneb konkreetse
hoone projektiga..
Väikeelamukruntide parklate katend lahendada selliselt, et oleks tagatud sademevee imbumine
pinnasesse. Sotsiaalmaakrundil on teemaa-aladele kavandatud sademevee kogumiseks sademe-
veekanalisatsioon.
Parklate ja teede-tänavate valgustatus tagatakse tänavavalgustuslampidega.
3.8. Tehnovõrgud
3.8.1 Üldosa
Hetkel läbivad planeeritavat ala keskpinge elektriõhuliin, sidekaablid ja veetorustik.
Tehnovõrkudest tulenevaid kitsendusi on käsitletud peatükis 5.1.
Tehnovõrkude joonis (joonis nr.4) on aluseks planeeringualal edaspidi koostatavatele ehituslikele
projektidele. Nimetatud kaardile kantud tehnovõrkude- ja rajatiste asukohta täpsustatakse
hilisemate projektidega.
3.8.2. Elektrivarustus . Välisvalgustus
Elektrivarustuse planeerimise aluseks on OÜ Jaotusvõrgu Kagu-Eesti regiooni poolt väljastatud
tehnilised tingimused detailplaneeringuks nr 143145 ( vt.lisa).
Antud ala detailplaneeringu objektide elektrivarustuse toitepunkt nähakse ette maakaablitega
olemasolevast 10/0,4 kV Luiga alajaamast. Detailplaneeringuala läbib Eesti Energia AS-le
kuuluv 10 kV õhuliin. Liinide ümberpaigutamist võrgu valdaja ei kavanda, soovi (ja vajaduse)
korral toimub ümbertõstmine arendaja kulul.
Detailplaneeringus nähakse ette elektriliinide koridorid toitepunktist kuni liitumiskilpideni.
Liitumiskilbid kavandatakse tarbijate kruntide piiridele mitmekohalistena. Liitumiskilpide
asukohad on valitud nii, et nad oleks vabalt teenindatavad.
Moodustatavatel ehituskruntidel tuleb seada OÜ-le Jaotusvõrk notariaalne maakasutusõigus enne
kinnistute müüki. Väljaspoolt detailplaneeringuala sisenevatele eelktriliinidele peab sõlmima OÜ
Jaotusvõrk kasuks kirjalik kokkulepe.
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist projekteerib ja
ehitab OÜ Jaotusvõrk elektrivõrgu.
Välis-(tänava)valgustus lahendatakse tänavavalgustuse normides nõutud tingimustele vastavate
valgustitega, valgustimastid paigaldada tee (tänava) äärde. Välisvalgustus on planeeritud
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 10
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
ühepoolsena, tagades piisava valgusjõu nii sõidu- kui kõnniteele (juhul, kui on kavandatud
mõlemad teed). Välisvalgustite omavaheline kaugus sõltub valgustusklassist ja valgustite
võimsusest. Valgustus peab olema selline, et see tagaks ohutu liikluse kiiruspiiran-gutele
vastavates liiklusoludes, samas ei tohi häirida ümbruskonna majade elanikke ega pimestada
teedel liiklejaid.
Elektri- ja välis (tänava)valgustuse varustuseks tuleb koostada eraldi projektid.
3.8.3. Veevarustus ning reovee kanalisatsioon.
Sademeveekanalisatsioon ning tuletõrjevesi
Võru maakonna valdade veemajanduse korraldamiseks on projektorganisatsioonil AS Infragate
Eesti käsil vee- ja kanalisatsioonivõrgu projekteerimine. Projekt koostatakse sarnaselt teiste
valdadega Rõuge aleviku ja lähiala kohta. Käesolevas detailplaneeringus vee-ja kanalisatsiooni
kavandamisel on lähtutud nimetatud (eskiis)projektist.
Planeeritavate hoonete veevarustus lahendatakse veetoruga, mis saab alguse üle riigitee asuvast
puurkaevust (puurkaev nr 2). Kinnistuid läbiv vana veetorustik likvideeritakse. Uus veetorustik
on planeeringuala piires kavandatud paigaldada teede (tänavate) alla. Igale krundile on ise-
voolsest torustikust planeeritud eraldi ühendustoru. Planeeritud veetorustik ühendatakse teisel
pool Käätso-Rõuge-Luutsniku maanteed kulgeva veetoruga.
Reoveekanalisatsioon nähakse Rõuge aleviku vee- ja kanalisatsioonivõrgu projektiga
planeeringuala kruntidel ette põhiliselt isevoolsena. Kuna maapinna suurte kõrguseliste vahede
tõttu pole isevoolne kanalisatsioon kogu planeeringualal võimalik, nähakse positsioonil 11
asuvale krundile ette reoveepumpla paigaldamine. Pumplast saab alguse survetorustik, mis
suunatakse planeeringualast ca 0,5 km kaugusele jäävasse aleviku puhastisse. Pumpla tarbeks
omaette kinnistut ei moodustata, küll aga näidatakse kuja (R=10m).
Isevoolne torustik on planeeritud teede alla, igale krundile on isevoolsest torustikust planeeritud
eraldi ühendustoru. Tehnovõrkude rööpkulgemisel jälgida vähimaid standarditega kehtestatud
kujasid. Torustiku dimensioneerimine lahendatakse projekteerimise staadiumis.
Veevarustuse ja reovee kanalisatsiooni liitumispunktid asuvad planeeritud kruntide piiril.
Sademeveekanalisatsiooni elamukruntide piirkonnas ette nähtud pole. Krundisiseselt immutatakse
sademevesi maasse oma krundi piires. Sademe- ja drenaaživee juhtimine Rõuge aleviku
kanalisatsioonitorustikku on rangelt keelatud, ka on keelatud sademevee juhtimine
naaberkinnistutele.
Üld- ehk sotsiaalmaa krundile pos 11 on kavandatud sarnaselt teiste trassidega sademevee-
kanalisatsioon teemaa alla, kogutud sademevesi suunatakse rajatavasse tiiki.
Planeeringuala kinnistute omanikel on kohustus liituda väljaehitatud ühiskanalisatsiooni- ja
veevarustusvõrguga.
Tuletõrje veevarustuseks on kavas planeeringuala kirdeossa pos 11 krundile rajada tiik, mille
rajamisel peab arvestama:
• et vee kogus tiigis vastaks igal aastaajal igasuguste ilmastikutingimustega tagatava
tulekustutuseks vajaliku arvutusvooluhulgaga; veepinna nivoo ja tuletõrjeauto paiknemis-
koha kõrguste vahe ei tohi ületada 4 m (imemiskõrgust) ja vee sügavus veevõtukohas peab
olema vähemalt 1,5 m;
• veevõtukoha rajamine looduslikule veekogule ega tulekustutusvee võtmine ei tohi
põhjustada veekogu reostust;
• tiigi asukoht - paiknemine tee ääres, et tagada ligipääs kõigi kruntide omanikele;
veevõtukoha tähistamine vastavalt nõuetele.
Tiigile ligi pääsemiseks eraldi tee rajamist ette nähtud pole, kuna planeeritav kergliiklustee
jääb tiigile küllalt lähedale.
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 11
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
3.8.4. Soojavarustus
Soojavarustus planeeritaval alal lahendatakse lokaalselt, st. individuaalkütte baasil. Selleks võib
kasutada elektrikütet, maakütet, puitkütet, gaasikütet jne. Rajatavate hoonete projektidega
määratakse ka hoone soojavarustussüsteemide väljaehitamine.
Soovitav on kasutada energiasäästlikke ning minimaalselt keskkonda saastavaid süsteeme.
Keelatud on märkimisväärselt jääkaineid lendu laskvad kütteliigid nagu näiteks raskeõlid ja
kivisüsi.
3.8.5. Sidevarustus
Planeeringuala läbivad sidekaabelliinid, mis on ehitatud eri aegadel. Lähim ning planeeringuala
toitev Elioni kaablikapp ROGKO 1 paikneb planeeritava ala loodenurgas Sänna-Krabi teeristis.
Sidekaablid paigaldatakse teemaa alla, tehnovõrkude rööpkulgemisel jälgida vähimaid
standarditega kehtestatud kujasid. Lubatud pole jätta sidekaableid pikisuunaliselt sõiduteede alla.
Alates Elioni kaablikapist ROGKO1 nähakse ette sidekaablid kõigile planeeringuala kinnistutele.
Konkreetses sideprojektis nähakse hoonetesse ette vajalikumahulised sidekapid, hoone side-võrgu
ehitamisel kasutada CAT5/CAT6 sidekaableid. Kaablitrassid ei tohi jääda ehituste alla. Vajadusel
olemasolevate siderajatiste ümberehitustööd teostada Tellija kuludega vastavalt
Asjaõigusseaduse Rakendusseaduse sätetest ja Ehitusseaduse §14.
Kui on vajalik paigutada ümber Elioni siderajatis, tuleb teha ümberpaigutamise projekt vastavalt
Elioni tehnilistele tingimustele ja ümberpaigutatud siderajatised tasuta Elionile üle anda.
3.8.6. Tabel 3. Tehnovõrkude rajamise vajaduse koondtabel
Trass Ligikaudne pikkus planeeritaval alal jm
madalpingekaabel (valgustus+ elekter) 1330
keskpingekaabel 375
veetoru 825
sidetoru 580 (+46)
kanalisatsioonitoru isevoolne 860
survekanalisatsioonitoru 395
sademeveekanalisatsioonitoru 335
3.9. Keskkonnatingimuste seadmine planeeringuga kavandatu elluviimiseks
Detailplaneeringu käigus ei ole vajalik hinnata strateegilist keskkonnamõju. Tegemist on maa-
üksustega, kus ei paikne kaitstavaid loodusobjekte. Valdavalt on maaüksustel põllumaa ja haritav
maa, ainult Kaseaia maaüksusel on ca 0,32 ha metsamaad. Mesimaa ja Vanakuuste maaüksused
on hoonestatud, Kaseaia maaüksusele on planeeritud rajada uus tervisekeskus ning Tiigi ja
Vanakuuste maaüksused kruntida.
Planeeringuga kavandatavad hoonestusalad sulanduvad olemasolevate hoonestusaladega ning ei
häiri maastikupilti. Planeeringualasse haaratud maaüksused ei asu Haanja Looduspargis, maa-
konna väärtuslikul maastikul ega rohelise võrgustiku alal. Kavandatav kõnnitee ala jääb Haanja
Looduspargi piiranguvööndisse, kuid seal ei paikne kaitstavaid liike ega kooslusi. Kõnnitee
rajamine olemasoleva maantee äärde ei ole vastuolus Haanja Looduspargi kaitse eesmärkidega
ega kahjusta looduspargis kaitstavaid maastikuväärtusi.
Kuna planeeringualal ei ole ega ei planeerita keskkonnaohtlikke rajatisi ja tegevusi, ei kaasne
detailplaneeringu põhilahenduse realiseerimisega olulisi muutusi valgus-, soojus- ega kiirgus-
režiimis. Müra-, vee- ja õhusaaste jäävad eeldatavalt lubatavatesse piiridesse.
Hoonestamise ja heakorrastamisega peab rakendama järgmisi abinõusid:
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 12
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
Keskkonnasäästliku reoveelahenduse rakendamiseks liituda piirkonna ühisvee- ja ühis-
kanalisatsioonivõrguga ning tagada trasside laitmatu funktsioneerimine.
Sademeveekanalisatsiooni ja pinnasesse juhitav sajuvesi peab vastama heitvee veekogusse või
pinnasesse juhtimise korrale; sademevett ei tohi suunata naaberkruntidele, immutada see oma
krundi piires või suunata sademeveetorustikku.
Keskkonnasäästliku jäätmekäitluse tagamiseks on vajalik kinniste konteinerite paigal-damine
krundile olmejäätmete kogumiseks ning selle äraveo tagamine jäätmekäitlusluba omava ettevõtte
poolt. Konteineri asukoht määratakse konkreetse ehitusprojektiga
Normaalse kuivendusrežiimi tagamiseks on vajalik planeeringuala Kaseaia kinnistu lõunaosas
drenaažtorude säilitamine või ümbertõstmine.
Müra- ja õhusaaste vähendamiseks on efektiivne haljastuse rajamine.
Planeeringuala hoonestusala paiknemine riigimaantee sanitaarkaitsevööndis (60 m) sunnib
tähelepanu pöörama teeäärsete hoonete mürakaitsele
Kuna üldiselt võib sanitaarkaitsevööndi ulatuses (nii hoonetes kui väljaspool hooneid) maantee-
liiklusest põhjustatud müratase ületada sanitaarnormidega kehtestatud piirnorme, peavad
krundiomanikud olema teadlikud võimalikust häirivast tegurist (liiklusmüra,tolm) ning lähtuvalt
Tervisekaitseseadusest (Rahvatervise seadus §8 lõike 2 punkti 17) ja selle alusel kehtestatud
Sotsiaalministri 04.03.2002.a. määruses nr 42 esitatud normmüratasemete tagamiseks võtma
tarvitusele meetmed.
Sanitaarkaitsevööndisse kavandatud ehitised ja rajatised peavad olema projekteeritud ja
ehitatud nii, et nende sihipärane kasutamine soodustaks tervise säilimist. Oluline on
hoonesse kavandatavate ruumide paigutamine (puhkeruumid kaugemale maanteest jne).
Liiklusmürast tingitud hoonesisest müra saab omanik vähendada hoone akende ja välisseinte
müratakistuse suurendamisega, kasutades ehitusmaterjalidena helikindlaid materjale jne.
3.10. Servituutide vajaduse määramine
Reaal- ja isiklike servituutide vajadus on toodud tabelis 4:
TABEL 4. REAAL- JA ISIKLIKE SERVITUUTIDE SEADMISE VAJADUS
teeniv kinnisasi /krunt, valitsev kinnisasi/krunt, servituut
millele seatakse servituut mille kasuks seatakse servituut
Pos 1, Pos 2, Pos 3, Pos 4, sidekaablid -sideliini valdaja tehnovõrguservituut
Pos 6, Pos 7, Pos 9, Pos 11
Pos 2, Pos 11 elektriliinid ja kaablid-elektrikaabli- ja tehnovõrguservituut
õhuliini valdaja
Pos 1, Pos 2, Pos 11 vee-ja kanalisatsioonitorustik- vee-ja tehnovõrguservituut
kanalisatsioonitorustiku valdaja
Pos 11 Reoveepumpla kuja-vee-ja kanali- tehnovõrguservituut
satsioonitorustiku valdaja
kergliiklustee juurdepääsuservituut
*Tulevikus vallateede nimistusse minevate teede alla paigaldatavatele tehnovõrkudele pole
määratud (kantud tehnovõrkude joonisele) servituute.
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 13
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
3.11. Kuritegevuse riske vähendavad nõuded ja tingimused
Kuritegevuse riskide vähendamiseks nähakse ette järgmisi meetmeid:
Ehitusprojektiga tagada hoonete piisav vaadeldavus ja jälgitavus. Objekti vaadeldavus sõltub
naabrite lähedusest, tarade jm lähedusest, hoone valvatavusest, lisajuurdepääsude olemasolust.
Projekteerimisel näha ette vastupidavate ja kvaliteetsete materjalide kasutamist (uksed, aknad,
lukud, prügikastid); mis aitab vähendada sissemurdmist, vandalismi, vargusi, süütamisi;
Kasutada süttimatust materjalist suletavaid prügikonteinereid;
Vältida juba projekteerimisel nn. varjukohtade tekkimist;
Tagada avalike alade piisav jälgitavus ja vaadeldavus (video- ja naabrivalve);
Tagada teede-tänavate, parklate, väljakute jm vaadeldavus ja jälgitavus;
Tagada kinnistu piisav valgustatus.
3.12. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus.
3.12.1. Riigimaantee kaitsevöönd
Alus: Teeseadus §13
Tee kaitseks, teehoiu korraldamiseks, liiklusohutuse tagamiseks ning teelt lähtuvate keskkonna-
kahjulike ja inimesele ohtlike mõjude vähendamiseks rajatakse tee äärde kaitsevöönd.
Riigimaantee kaitsevööndi laius mõlemal pool sõiduraja telge ja mitme sõiduraja korral mõlemal pool
äärmise sõiduraja telge on 50 meetrit.
Tee omaniku nõusolekuta on keelatud uute hoonete või rajatiste ehitamine.
3.12.2. Elektrivõrgu kaitsevööndi ulatus
Alus: Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus ja kaitsevööndis tegutsemise kord
(Majandus- ja kommunikatsiooniministri määrus nr 19, 26.03.2007)
Sätestatakse elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord, elektri-
paigaldise tähistamise nõuded ja elektripaigaldise kaitsmiseks vajalikud abinõud.
Õhuliini kaitsevöönd on maa-ala ja õhuruum, mida piiravad mõlemal pool piki liini telge paiknevad
mõttelised vertikaaltasandid, ning mille ulatus mõlemal pool liini telge on:
• kuni 1 kV pingega liinide korral 2 meetrit;
• kuni 20 kv pingega liinide korral 10 meetrit;
• Maakaabelliini maa-ala kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
3.12.3. Liinirajatise kaitsevöönd
Alus: Liinirajatise märgistamise nõuded ja kaitsevööndis tegutsemise eeskiri (Teede- ja
sideministri määrus nr 122, jõustunud 21.12.2000)
Käesoleva määrusega sätestatakse liinirajatiste kaitsmiseks vajalikud tehnilised abinõud ja liini-
rajatiste märgistamise nõuded.
Liinirajatis on maapinna või veekogu põhjaga püsivalt ühendatud telekommunikatsiooni-võrgu osa,
milleks on kaablitunnel või -kanalisatsioon või postidele paigutatud kaablite või juhtmete kogum.
Liinirajatise kaitsevöönd on ala, mis on määratletud liinirajatise keskjoonest mõlemal pool
kindlaksmääratud kaugusel asuva liinirajatisega paralleelse mõttelise joonega või raadiomasti keskpunkti
ümbritseva kindlaksmääratud raadiusega mõttelise ringjoonega.
Liinirajatiste kaitsevööndi mõõtmed on:
maismaal 2 meetrit mõlemal pool liinirajatise keskjoont või raadiomasti puhul selle kõrgusega
ekvivalentse raadiusega maapinnal meetrites.
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 14
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
3.12.4. Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus
Alus: Ühisveevärgi ja kanalisatsiooni kaitsevööndis ulatus (Keskkonnaministri määrus nr
76, 16.12.2005
Määrusega kehtestatakse ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni ehitistele kaitsevööndi ulatus tulenevalt
ehitise otstarbest ja asukohast, paigaldussügavusest ja läbimõõdust.
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste survetorustike kaitsevööndi ulatus torustiku telgjoonest
mõlemale poole on:
1) alla 250 mm siseläbimõõduga torustikul 2 m;
2) 250 mm kuni alla 500 mm siseläbimõõduga torustikul 2,5 m;
3) 500 mm ja suurema siseläbimõõduga torustikul 3 m.
(2) Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni maa-aluste vabavoolsete torustike kaitsevööndi ulatus
torustiku telgjoonest mõlemale poole on:
1) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250mm ja mis on paigaldatud kuni 2 m sügavusele – 2m;
2) torustikul, mille siseläbimõõt on 250mm ja suurem ning mis on paigaldatud kuni 2m
sügavusele – 2,5 m;
3) torustikul, mille siseläbimõõt on alla 250mm ja mis on paigaldatud üle 2 m sügavusele – 2,5m;
4) torustikul, mille siseläbimõõt on 250mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2m sügavusele
–3 m;
5) torustikul, mille siseläbimõõt on 1000mm ja suurem ning mis on paigaldatud üle 2m
sügavusele või allmaakaeveõõnesse – 5m.
3.13. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuala tehnovõrkude rajamine ja hooldus toimub vastavalt krundi valdaja ja võrgu-
valdajate vahelistele kokkulepetele.
Planeeringu kehtestamisega kaasnevad võimalikud kahjud, mida tekitatakse kolmandatele osa-
pooltele, kahjud peab hüvitama krundi omanik, kelle krundilt lähtub kahju põhjustav tegevus.
3.14. Planeeringu rakendamise võimalused
Käesolev detailplaneering on aluseks Vanakuuste ja Tiigi kinnistute jagamiseks, krundipiiride,
maakasutuse sihtotstarbe täpsustamiseks ning uute hoonete püstitamiseks; uue tervisekeskuse
planeerimiseks; teedevõrgu rajamiseks, Rõuge-Luutsniku mnt äärde kõnnitee rajamiseks.
Krundi ehitusõiguse realiseerib krundi igakordne omanik või volitatud esindaja, kes rajab
vajalikud tehnovõrkude ühendused koostöös tehnovõrkude valdajatega.
Planeeritud kruntidega seotud infrastruktuuri (haljastuse, tehnovõrgud krundi piires) realiseerib
krundi omanik.
Planeeritud üldmaa krundi ja kavandatavate transpordimaa kruntide lahendus realiseeritakse
asjast huvitatud ametkondade (omavalitsus) ja kodanike poolt.
Detailplaneeringu rakendamiseks seab Elion Ettevõtete Aktsiaselts tingimustena täiendavalt
tööjooniste esitamist ning uute tehniliste tingimuste tellimist.
Vastavalt Kagu Teedevalitsuse poolt esitatud nõuetele tuleb kergliiklustee ja mahasõitude
ehituseks koostada Teeseaduse §19 kohane tee-ehitusprojekt, mis tuleb kooskõlastada Kagu
Teedevalitsusega. Peale tee-ehitusprojekti kooskõlastamist Kagu Teedevalitsuse poolt peab tööde
Tellija taotlema Kagu Teedevalitsuselt kergliiklustee ja mahasõitude ehituseks tee-ehitusloa.
Rajatavate mahasõitude ehitusega ei tohi kinnistu omanik oma tegevusega halvendada ristuva
riigitee seisundit.
Seletuskirja koostas: /Viive Jääger/
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 15
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
4. JOONISED
4.1. SITUATSIOONISKEEM (joonis 1)
4.2. OLEMASOLEV OLUKORD (joonis 2)
4.3. PÕHIJOONIS (joonis 3)
4.4. TEHNOVÕRKUDE JOONIS (joonis 4)
4.5. Infragate Eesti AS poolt koostatud eskiis (Töö nr K-558-08, Aprill,2008
Võru mk valdade veemajanduse korraldamiseks jätkusuutliku struktuuri
väljatöötamine
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 16
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
4.1. SITUATSIOONISKEEM
joonis 1
M 1: 10 000
Planeeringuala
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 17
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
5. KOOSKÕLASTUSED JA KOOSTÖÖ PLANEERINGU KOOSTAMISEL
5.1. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
5.2. Kooskõlastused
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 22
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
5.1. Kooskõlastuste ja koostöö kokkuvõte
jrk Kooskõlastav Kooskõlast. Kooskõlastaja Kooskõlastuse Märkused koos-
organisatsioon nr ja kuup. ametinimi ja originaali kõlastaja tingimuste
nr
nimi asukoht täitmise kohta
1. Võrumaa Kesk- kiri nr 44-11 Juhataja lisad kiri Kooskõlastatud
konnateenistus -4/ 8221-11 Ena Poltimäe 28.10.2008
28.10.2008
2. Vanakuuste k ü 17.10.2008 Helle Jõgeva kooskõlastused Nõustub
3. Suurjärve tn 3 k ü 17.10.2008 Ene Mõttus kooskõlastused Nõustub
4. Aia tn 1 k ü 17.10.2008 Juhan Luik kooskõlastused Nõustub
5. Mesimaa k ü 20.10.2008 Elga Mesimaa kooskõlastused Nõustub
6. Tartu Tervisekaitse- Kiri nr 3- Osakonnajuhataja Kiri nr 3- Kooskõlastatud
talituse 1/560-1 Tiiu Tamm 1/560-1
Võru osakond 06.11.2008 06.11.2008
7. Lõuna-Eesti 10.11.2008 peainspektor joonis nr 3 Kooskõlastatud
Päästekeskus nr.7-15/2-104 Pjotr Vorobjov
Insener-tehniline
Büroo
8. Elion Ettevõtted AS 12.11.2008 Elion Ettevõtted joonis nr 4 Kooskõlastatud
nr.8994144 AS sideliiniinsener kooskõlastused tingimustega
Maidu Kottisse (vt. lisad)
9. OÜ Jaotusvõrk 12.11.2008 võrguarengu joonis nr 4 Kooskõlastatud
projektijuht kooskõlastused
Robert Mägi
10. Kagu Teedevalitsus kiri nr 7-4/ Juhataja asetäitja lisad kiri nr Kooskõlastatud
1888 Janar Taal 7-4/1888 tingimustega
19.11.2008 19.11.2008 (vt. lisad)
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 23
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 24
KASEAIA, MESIMAA, TIIGI NING VANAKUUSTE KATASTRIÜKSUSTE JA LÄHIALA DETAILPLANEERING
6. LISAD
TARTU MAAKORRALDUSE OÜ 25
RÕUGE VALLAVALITSUS
Maanteeamet
[email protected]
Meie 16.06.2020 nr 4-2/1454
Taotlus liikluskorralduse
muutmiseks riigimaanteel nr 25195
Rõuge Vallavalitsus pöördub Maanteeameti poole sooviga muuta liikluskorraldust Rõuge asulas
riigimaanteel nr 25195 km 8,535- 8,800. Kilomeetrile 8,535 on paigaldatud liiklusmärgid nr 571
,,Asula’’ ja nr 572 ,,Asula lõpp’’. Rõuge asula tegelik piir asub kilomeetril 8,800.
Rõuge Vallavalitsus on Maanteeameti poole pöördunud ka varasemalt antud probleemiga ning
saanud Maanteeametilt esialgse hinnangu Raul Goosi poolt saadetud 14.11.2020 e-kirjas.
Nõustume, et antud kohas puudub hetkel asulale vastav infrastruktuur- kõnnitee,
tänavavalgustus.
Rõuge Vallavolikogu 25.02.2009 otsusega nr 8 on kehtestatud „Rõuge alevikus ja Jaanipeebu
külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega piirnevate maa-alade
detailplaneering“. Antud planeeringuga on ette nähtud rajada riigimaantee nr 25195 äärde
kilomeetrile 8,500- 8,800 jalgratta- ja jalgtee koos tänavavalgustusega. Lisaks näeb planeering
ning Rõuge valla arengukava 2019-2035 (kehtestatud 01.11.2019) ette hooldekodu rajamist
Kaseaia kinnistule (katastritunnus 69701:005:0584) kuna praegune Rõuge hooldekodu on
ehitatud korterelamusse, mis ei ole oma planeeringult ette nähtud ja ei ole kõige sobilikum
üldhooldusteenuse pakkumiseks. Uue hooldekodu ehituseks on olemas kehtestatud
detailplaneeringule vastav ehitusprojekt.
Antud planeering näeb ette riigimaanteele nr 25195 kilomeetrile ca 8,640 hooldekodu vahetus
lähedusse tee ületuskoha rajamist. Riigimaantee 2019 aasta ööpäevane liiklussagedus oli 494
autot ööpäevas. Ainuüksi tee ületuskoha rajamine hooldekodu läheduses ei tagaks piisavat
ohutust ning vajalik oleks rajada reguleerimata ülekäigurada koos liiklusmärkidega nr 543 ja
544, et inimesed pääseksid hooldekodust üle riigimaantee kõnniteeni.
Hetke olukorras, kus liiklusmärgid nr 571 ,,Asula’’ ja nr 572 ,,asula lõpp’’ asuvad riigimaantee
nr 25195 kilomeetril 8,530, ei ole Rõuge Vallavalitsuse hinnangul tagatud kehtestatud
planeeringuga ettenähtud liikluskorraldus ja planeeringu ning arengukava kohase hooldekodu
realiseerimisel piirkonnas liiklusohutus.
Kuivõrd Rõuge Vallavalitsus on kavandamas riigimaantee nr 25195 äärde jalgratta- jalgteed
Ööbikuoru 4 tel 785 9312 konto EE902200221068425529
Rõuge alevik
[email protected] konto EE231010402006965009
66201 Võrumaa registrikood 77000217
asukohaga Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas algusega Rõuge alevikust Pirrumaa maaüksuselt
(katastritunnus 69701:004:1550) kuni Jaanipeebu külas Kiku maaüksuse (katastritunnus
69701:001:0196) lõpuni on oluline piirkonna tulevikuarendusi silmas pidades muuta
kiirusepiirangu märgi asukohta, et sellega saaks arvestada juba jalgratta- jalgtee
projekteerimisel. Maanteeamet on andnud oma 01.06.2020 kirjaga nr 15-2/20/24496-2
nõusoleku kõnealuse jalgratta- jalgtee projekteerimistingimuste väljastamiseks, tingimusel, et
projekteerimisel võetakse arvesse kirjas toodud märkused. Rõuge Vallavalitsus on toodud
märkusi arvesse võtnud ning korraldanud projekteerimistingimuste andmise avatud
menetlusena, millest on Maanteeametit teavitanud oma 04.06.2020 kirjaga nr 7-6/3-7.
Eeltoodust tulenevalt palub Rõuge Vallavalitsus Maanteeametil paigaldada ümber Rõuge asulas
riigimaanteel nr 25195 km 8,535 paiknevad liiklusmärgid nr 571 ,,Asula’’ ja nr 572 ,,Asula
lõpp’’ asula tegelikule piirile kilomeetril 8,800.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Krislyn Prants
planeeringu- ja ehitusspetsialist
majandusosakonna juhataja ülesannetes
Lisa 1 Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega
piirnevate maa-alade detailplaneeringu põhijoonis;
Lisa 2 Rõuge alevikus ja Jaanipeebu külas Kaseaia, Mesimaa, Tiigi ning Vanakuuste ja nendega
piirnevate maa-alade detailplaneeringu seletuskiri.
Martin Umbleja
5333 1369,
[email protected]