TERAV KERA OÜ
Sarapuu 2, Tartu 50705
tel. 555 481 55
reg. nr. 11319822
e-post:
[email protected]
a/a: 221034629731
Töö nr: DP-5-20
JÕGEVA MAAKOND, MUSTVEE VALD, KÜKITA KÜLA
TARTU MNT 62C
KATASTRIÜKSUSE
DETAILPLANEERING
I KÖIDE-PLANEERING
Planeeringu koostamisest huvitatud isik Pavel Ventšikov
Projekti juht, maastikuarhitekt Jane Asper
Maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso
Tartu 2020
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 2
SISUKORD
SELETUSKIRI ....................................................................................................................... 3
1. Ülesande koostamise alus............................................................................................ 3
2. Detailplaneeringu koostaja ........................................................................................... 3
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta ................................................... 3
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid ........................................................................... 3
5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks ................................................................ 4
5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed........................................ 4
5.2. Olemasoleva olukorra analüüs ............................................................................ 5
5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine ......................................................... 5
5.4. Kruntide ehitusõigus ............................................................................................ 5
5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele ............................................................................... 6
5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine ....................................................................... 7
5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus .......................................................... 7
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted .............................................................. 9
5.9. Ehitistevahelised kujad ........................................................................................ 9
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad .................................................................10
5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi................................................................................10
5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi ............................................................................10
5.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus .........................................................................10
5.10.4. Soojavarustus ....................................................................................................11
5.10.5. Sidevarustus ......................................................................................................11
5.11. Keskkonnatingimuste seadmine .........................................................................11
5.12. Servituutide vajaduse määramine ......................................................................12
5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine ........................12
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi kitsendused
ning nende ulatus .............................................................................................................13
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja ....................13
5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks .........................................13
6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ ..............................................................................14
JOONISED ...........................................................................................................................15
1. Situatsiooniskeem .......................................................................................................15
2. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed ................................................16
3. Olemasolev olukord.....................................................................................................17
4. Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega .............................................................18
5. Illustratiivne vaade………………………………………………………………….………19
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 3
SELETUSKIRI
1. Ülesande koostamise alus
Detailplaneeringu koostamise algatamise ettepaneku tegija on Pavel Ventšikov.
Detailplaneeringu koostamise aluseks on Mustvee Vallavolikogu 29.01.2020.a. otsus nr 14
Kükita külas asuva Tartu mnt 62c katastriüksuse detailplaneeringu algatamise kohta.
2. Detailplaneeringu koostaja
Algatamise taotluse esitaja valikul koostab detailplaneeringut Terav Kera OÜ, projekti juht,
maastikuarhitekt Jane Asper (dipl. BD 002361) ja maastikuarhitekt-planeerija Merit Mutso
(dipl. MD 002126).
3. Planeeringu eesmärk, andmed planeeringuala kohta
Planeeringu eesmärgiks on muuta Mustvee vallas Kükita külas Tartu mnt 62c
katastriüksuse maakasutuse sihtotstarvet elamu- ja ärimaaks ning määrata ehitusõigus
uute hoonete ehitamiseks ja vajadusel olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks.
Lisaks antakse lahendus planeeringuala haljastusele, heakorrale, juurdepääsuteedele,
parkimiskorraldusele ja tehnovõrkudega varustamisele.
Planeeringuala suurus on 5692 m2.
Vastavalt Kasepää Vallavolikogu 30.08.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kasepää valla
üldplaneeringule asub Tartu mnt 62c katastriüksus kavandatava pereelamumaa
juhtfunktsiooniga alal. Vallavolikogu hinnangul on detailplaneeringu algatamine kehtiva
üldplaneeringuga kooskõlas.
Andmed planeeritava maaüksuse kohta:
nimi- Tartu mnt 62c (katastriüksus nr 65701:001:0006);
maakasutuse sihtotstarve- 100% maatulundusmaa;
pindala- 5692 m².
4. Arvestamisele kuuluvad dokumendid
Kasepää Vallavolikogu 30.08.2013 otsusega nr 26 kehtestatud Kasepää valla
üldplaneering;
Kasepää Vallavolikogu 26.11.2004 otsusega nr 60 kehtestatud Paveli kinnistu
detailplaneering;
Mustvee valla arengukava aastateks 2018-2030.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 4
Mustvee-Kasepää jalg- ja jalgrattatee ehitusprojekt (EXTech Design OÜ, töö nr
1920-3).
5. Lähteseisukohad planeeringu koostamiseks
Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt
24.10.2019.a., töö nr 693-19GEO. Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000
süsteemis. Side-ja elektrikaabel ning veetrass peale kantud maaomaniku seletuste järgi.
5.1. Planeeringuala kontaktvööndi funktsionaalsed seosed
Planeeringuala asub Mustvee vallas Kükita külas ca 2,2 km kaugusel Mustvee linna piirist.
Planeeringuala asub Kükita küla keskel väljaarenenud elamurajoonis, millel on hea ühendus
Mustvee linna ja kõrvalasuvate Raja ja Tiheda küladega. Lähim bussipeatus (Raja II) asub
planeeringualast lõunasuunas ca 130 meetri kaugusel. Lähimad kauplused asuvad Mustvee
linnas, planeeringualast ca 4,6 kilomeetri kaugusel. Lähim kool ja lasteaed asuvad samuti
Mustvee linnas, planeeringualast 4,8 kilomeetri kaugusel. Lähim tankla jääb planeeringualast
4,9 km kaugusele.
Planeeringualast põhjasuunas asuvad osaliselt hoonestatud maatulundusmaad ning kagu- ja
lõunasuunas asuvad hoonestamata maatulundusmaad. Planeeringualast kaugemal
põhjasuunas ning ida- ja läänesuunas asuvad hoonestatud elamumaa sihtotstarbega
kinnistud. Kaugemal lõunasuunas asub ühiskondlike ehitiste maa.
Kontaktvööndis asuvad peamiselt 2-korruselised elamud ja 1 kuni 2-korruselised abihooned.
Hoonete välisviimistluses on kasutatud silikaattellist, heledates toonides krohvi ja puitlaudist.
Olemasolevatel hoonetel on valdavalt viilkatused ja katusematerjaliks on eterniit või plekk.
Kruntide suurused kontaktvööndi piirkonnas on tugevalt varieeruvad. Planeeringualast põhja,
kagu ja lõuna suunda jäävad maatulundusmaa sihtotstarbega maaüksused on vahemikus 159
m2 – 2,89 ha. Kaugemal põhja, ida ja lääne suunas asuvate elamumaa kruntide suurused
jäävad vahemikku 328-10121 m². Kaugemale lõuna suunda jääv ühiskondlike ehitiste maa
pindala on 19400 m2.
Tartu mnt 62c maaüksusel kehtib Kasepää Vallavolikogu 26.11.2004 otsusega nr 60
kehtestatud Paveli kinnistu detailplaneering, millega nähti ette 3 hoonet (kaupluse hoone koos
abihoonetega). Antud kinnistul paikneb hetkel kauplus ja ladu. Kehtestatud detailplaneeringu
alusel on ehitusalalt vaba ala käsitletav ehituskeelualana, mistõttu ei ole vabal alal hetkel
ehitustegevus võimalik. Tartu mnt 62c omaniku eesmärgid on maa kasutamise suhtes
muutunud ning sellest tulenevalt soovitakse kehtivat detailplaneeringut muuta – maaüksuse
maakasutuse sihtotstarve soovitakse muuta elamu- ja ärimaaks ning kinnistule soovitakse
ehitada lisaks olemasolevatele hoonetele üksikelamu. Kavandatav tegevus on sobilik
piirkonnas väljakujunenud krundistruktuuri ja hoonestuslaadiga ning sobilik antud piirkonda.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 5
5.2. Olemasoleva olukorra analüüs
Tartu mnt 62c kinnistul asub olemasolev kauplus (ehr kood: 120693458) ja ladu (ehr kood:
120675878). Kõrghaljastus planeeringualal puudub, alal kasvab muru.
Juurdepääs Tartu mnt 62c kinnistule on 14245 Raja-Kolmnurga riigi kõrvalmaanteelt, mis on
kahesuunalise liiklusega. Asfaltkattega sõidutee on 7,3 kuni 7,5 m laiune. Ühel pool sõiduteed
paikneb freespurukattega kõnnitee koos haljasribaga ja teisel pool sõiduteed on haljasriba.
Reljeef on planeeringualal tasane, maapinna absoluutkõrgused jäävad 33.33-32.78 m
vahemikku. Kinnistu põhja-, kirde ja kagupiiril asuvad kraavid on ümbritsevast maapinnast
madalamad, kraavide põhi 32.54 ja 32.29 m. Kinnistu lääneosas asuvad killustiku- ja
kivisillutiskattega platsid on ümbritsevast maapinnast kõrgemad, 33.66 m. Samuti on
ümbritsevast maapinnast kõrgem kinnistu loodenurgas asuv küngas (33.75 m), kus asub maa-
alune mahuti koos tuletõrje veevõtukohaga.
Tartu mnt 62c kinnistul on olemasolev vee-, side- ja elektriühendus.
Planeeringualale ulatuvad järgmised kitsendused:
Riigi kõrvalmaantee nr 14245 Raja-Kolmnurga kaitsevöönd, mis on 30 m äärmise
sõiduraja välimisest servast.
Sidekaabli kaitsevöönd, mille ulatus mõlemal pool sideehitist on 1 m.
Elektrikaabli kaitsevöönd on piki kaabelliini kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid.
Planeeringuala asub suhteliselt kaitstud põhjaveega alal ja madala radooniriskiga alal.
Planeeringuala piirneb põhjast Apollo, kirdest Põllu, lõunast Haaviku ja läänest 3 Jõhvi-Tartu-
Valga tee maaüksusega.
Olemasoleva olukorra graafiline kujutis ja andmed planeeringuala naaberkinnistute kohta on
ära toodud joonisel 3 Olemasolev olukord.
5.3. Planeeritava maa-ala kruntideks jaotamine
Planeeringuga olemasoleva katastriüksuse piiride muutmist ei kavandata.
5.4. Kruntide ehitusõigus
Krundi ehitusõigusega on määratud: 1) krundi kasutamise sihtotstarve; 2) hoonete suurim
lubatud arv krundil; 3) hoonete suurim lubatud ehitisealune pind; 4) hoonete lubatud
maksimaalne kõrgus. Planeeritud krundi ehitusõigus on esitatud joonisel 4 Planeeringu
põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Hoonetele ei ole lubatud rajada maa-alust korrust.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 6
Tartu mnt 62c krundile on lubatud ehitada kuni 4 hoonet. Lisaks ehitusõigusega
määratud hoonetele võib krundile ehitada 2 kuni 20 m² ehitisealuse pindalaga hoonet.
Ehitiste kasutamise otstarbe määramise aluseks on võetud „Ehitise kasutamise otstarvete
loetelu“ majandus- ja taristuministri 02.06.2015. määrus nr 51.
Tartu mnt 62c kinnistu ehitiste lubatud kasutamise otstarbed on:
11101 üksikelamu;
12744 elamu abihoone;
12311 kaubandushoone;
12529 muu laohoone.
5.5. Arhitektuurinõuded ehitistele
Uute hoonete lõplik asukoht, mahuline liigendatus ja välisviimistlus määratakse konkreetse
hoone arhitektuur-ehitusliku projektiga.
Olulisemad arhitektuurinõuded ehitistele:
Kavandatava hoone arhitektuur peab olema kõrgetasemeline, piirkonda sobiv ja
keskkonda väärtustav.
Välisviimistlusmaterjalid peavad olema väärikad, kvaliteetsed, ajas vastupidavad ning
esinduslikud.
Keelatud on:
Imiteerivad materjalid, ümarpalk välisviimistlusena või imiteerida palkmaja ilmet.
Lubatud on nelikantpalk, kui ei kasutata üleulatuvaid nurgaseotisi.
Erksad, intensiivsed ja „ultra“ -värvitoonid. Soovitatav on kasutada hoonete juures
pastelseid toone.
Hoonete projekteerimisel planeeritud krundile arvestada tabelis 1 toodud arhitektuursete
tingimustega.
Tabel 1. Hoonestuse arhitektuursed nõuded
Hoone lubatud korruselisus Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Lubatud katusekalde vahemik Vt tabel joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
Katuseharja kulgemise suund Risti või paralleelne teemaaga piirneva krundipiiriga.
Abihoone katusehari võib olla elamuga paralleelselt või
risti.
Katuse tüüp Viil- ja kelpkatus, lisamahtudel ka kaldkatus.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 7
Katusekatte lubatud materjalid Katuseplekk või –kivi, rullmaterjalid vm kvaliteetne ja
nõuetele vastav materjal
Katusekatte värvid Must, tumehall, pruun või punane.
Põhilised
Puit, kivi ja krohv (ka kombineeritult).
välisviimistlusmaterjalid
Kohustuslik ehitusjoon Puudub.
±0,00 sidumine Lahendatakse projekteerimise käigus. Sokli lubatud
kõrgus on kuni 60 cm maapinnast.
5.6. Kruntide hoonestusala piiritlemine
Detailplaneeringuga on määratud hoonestusala, mille piires võib rajada ehitusõigusega
määratud hooneid. Väljapoole hoonestusala on ehitusõiguses toodud hoonete
püstitamine keelatud, kuid lubatud on maapealsete rajatiste ehitamine (nt prügimaja,
jalgrataste varjualused, mänguväljak). Hoonestusala piires on lubatud ka teede, parkla ja
haljasala kavandamine.
Planeeritud hoonestusala on seotud krundi piiridega. Joonisel nr 4 Planeeringu põhijoonis
koos tehnovõrkudega näidatud hoonestusala on krundil suurem, kui tegelik lubatud suurim
ehitisealune pind. Suurem hoonestusala lubab vabamalt valida hoonete kuju ja paiknemist,
arvestades hoonetevahelise vähima lubatud kaugusega. Hoonete vahelised vähimad lubatud
kaugused on esitatud pkt. 5.9. Planeeringu joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega on esitatud planeeritava elamu soovituslik asukoht hoonestusalas.
Lisaks ehitusõigusega planeeritud hoonetele on krundile lubatud ehitada 2 kuni 20 m²
ehitisealuse pindalaga hoonet (nt grillmaja, kasvuhoone jms) hoonestusalasse. Nimetatud
hoonete püstitamisel peab arvestama tuleohutuskujasid. Kuni 20 m² hoonete asukoht peab
haakuma elamu ja abihoonega ning nende asukoht ja visuaalne lahendus peab olema
kooskõlastatud omavalitsusega. Ehitiste paigutus krundil peab olema selline, et võimalikult
vähe kahjustaks naaberkruntide kasutamise tingimusi ja keskkonda.
5.7. Tee maa-alad, liiklus- ja parkimiskorraldus
Planeeringulahenduse koostamisel on arvestatud Maanteeameti poolt 17.01.2020 väljastatud
seisukohtadega nr 15-2/19/58786-2 detailplaneeringu koostamiseks.
Planeeritav ala külgneb riigi kõrvalmaanteega 14245 Raja-Kolmnurga km 1,91-1,97, mille
aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. a. andmetel 386 a/ööp ning liikluspiirang
70 km/h (paremal) ja 50 km/h (vasakul).
Planeeritav ala asub riigitee 14245 Raja-Kolmnurga kaitsevööndis, kus on keelatud tegevused
vastavalt EhS § 70 lg-le 2 ja §72 lg 1, sh on keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist
ehitist. Riigitee kaitsevööndis kehtivatest piirangutest võib kõrvale kalduda Maanteeameti
nõusolekul vastavalt EhS §70 lg 3.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 8
Alal puuduvad nähtavust piiravad objektid ja rajatised. Tee kaitsevööndisse hooneid ja
tehnovõrke kavandatud ei ole. Tee kaitsevööndis asub olemasolev parkimisala. Joonistele on
kantud planeeritud objektide kaugused riigitee sõiduteekatte servast.
Planeeringualale säilib juurdepääs 14245 Raja-Kolmnurga riigitee km 1,921 asuvast
ristumiskohast. Täiendavate ristumiskohtade rajamine riigiteelt on keelatud. Jalg- ja
jalgrattateel liiklejate ohutuse tagamiseks on planeeritud kinnistule juurdepääsu ala
vähendada ja takistada parkimisalalt sõitu jalg- ja jalgrattateele betoonist tõkistega või piirdega
(vt joonis nr 4 Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega).
Planeeringu joonistel on näidatud ning planeeringu lahenduse koostamisel on arvestatud
ristumiskoha nähtavuskolmnurga, riigitee vajaliku külgnähtavusega ja vaba ruumi nõudega.
Lähtutud on majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruses nr 106 „Tee projekteerimise
normid“ lisa „Maanteede projekteerimisnormid“ punktist 2.4.6. külgnähtavus projektkiirusel 80
km/h rahuldaval tasemel, tabel 2.14 ning punktist 2.5.2 vaba ruum projektkiirusel 80 km/h
rahuldaval tasemel, tabel 2.17 ning punktist 5.2.7 nähtavuskaugused projektkiirusel 70 km/h
rahuldaval tasemel, tabel 5.1 ja tabel 5.2.
Planeeringuala ja riigitee vahele jääb olemasolev kõnnitee, mille kaudu on tagatud ühendus
tõmbepunktidega ning liikumisvõimaluse jätkuvus väljapoole planeeringuala. EXTech Design
OÜ poolt koostatud tööga „Mustvee-Kasepää jalg- ja jalgrattatee ehitusprojekt (töö nr 1920-3)
on ette nähtud freespurukattega kergliiklustee katta kõvakattega.
Planeeringuala kinnistu minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt EVS 843:2016
„Linnatänavad“ parkimisnormidele. Parkimine on lahendatud krundisiseselt, riigitee ääres on
parkimine keelatud. Olemasolev parkimisala säilib.
Tabel 3. Parkimisnormatiivid vastavalt EVS 843:2016
Ehitise otstarve/liik Parkimisnormatiiv
Ladu 1/90
Kauplus 1/30
Kaupluse minimaalne parkimiskohtade arv on arvutatud vastavalt kaupluse
parkimisnormatiivile, mille järgi tuleb tagada väike-elamute alal 1 parkimiskoht iga 30 m2
suletud brutopinna kohta. Laopinnal tuleb tagada vastavalt 1 parkimiskoht iga 90 m2 suletud
brutopinna kohta. Arvutuste alusel peab olema planeeringualal olemasolevate äripindade
tarbeks tagatud minimaalselt 19 parkimiskohta. Olemasoleval parkimisala on tagatud 21
parkimiskohta.
Vastavalt parkimisnormatiivile peab üksikelamule ette nägema vähemalt 3 parkimiskohta.
Üksikelamu parkimiskohtade täpne paigutus täpsustatakse edasise projekteerimise käigus.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 9
Sõidusuunad, jalakäijate liikumissuunad, juurdepääs krundile, äripindade parkimiskohad,
tagatud külgnähtavus, vaba ruumi nõue ja nähtavuskolmnurgad on esitatud joonisel nr 4
Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
5.8. Haljastuse ja heakorrastuse põhimõtted
Uue haljastuse rajamisel tuleb arvestada järgnevaga:
Krunt peab olema heakorrastatud.
Krundil peab tagama, et haljastatud alade pind ei tohi olla väiksem kui 50%
krundi pindalast.
Krundi kõrghaljastuse osakaal peab olema vähemalt 10% krundi pinnast
(täiskasvanud puude võra pindala järgi).
Soovitav on tagada, et puud jäävad hoonetest vähemalt puu maksimaalse võralaiuse
võrra eemale.
Kõrghaljastuse rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude tegeliku paigutusega.
Haljastamisel ei tohi tehnovõrgu peale ja selle kaitsevööndisse istutada kõrghaljastust.
Krundi piirile piirde ehitamine ei ole kohustuslik, kuid krundi piirid tuleb looduses visuaalselt
markeerida (omandi piiride märgistamine, avalikkusele suunatud info).
Piirete rajamisel krundile tuleb arvestada järgnevaga:
Piirded tuleb paigaldada krundi piirile.
Piirded peavad moodustama hoonetega ühtse terviku.
Krundi piirile on lubatud rajada kuni 1,5 m kõrgune piire. Tänavapoolsetel piiretel
on lubatud kasutada kuni 20 cm kõrguseid betoonsokleid. Jalg- ja sõiduväravate
kujunduses on lubatud kasutada hoonetega sobivaid müürifragmente. Tagatud peab
olema nähtavus krundilt väljasõidul.
Krunti võib piirata ka ainult hekiga.
Krundi vertikaalplaneerimine lahendatakse projekteerimise käigus. Suuremahuline
maapinna kõrguste muutmine planeeritud krundil on keelatud. Vertikaalplaneerimine
tuleb lahendada koostöös naaberkinnistute omanikega, vertikaalplaneerimisel ei tohi tekitada
järske üleminekuid.
5.9. Ehitistevahelised kujad
Ehitamisel tuleb arvestada tuleohutusklasside ja hoonetevaheliste kujadega vastavalt
Siseministri 30. märts 2017.a. määrusele nr 17 „Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele“. Detailplaneeringualal lubatud hoonetevaheline
tuleohutuskuja peab olema vähemalt 8 m. Kui hoonetevahelise kuja laius on alla 8 m, tuleb
tule leviku piiramine tagada ehituslike või muude abinõudega.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 10
Ehitiste täpne tulepüsivusklass määratakse projekteerimise käigus.
5.10. Tehnovõrkude ja –rajatiste asukohad
Projekteerimisel võib planeeritud tehnovõrkude ja rajatiste asukohta täpsustada koostöös kõigi
tehnovõrguvaldajatega. Uue hoone ehitamisel esitatakse kinnistusiseste tehnovõrkude täpsed
asukohad edasise projekteerimise käigus. Tehnovõrguliinid tuleb projekteerida maa-alustena.
Tehnovõrkude asukohad on kajastatud joonisel 4 Planeeringu põhijoonis koos
tehnovõrkudega.
5.10.1. Veevarustus ja tuletõrjevesi
Planeeringualal säilib olemasolev veevarustuse ühendus Pioneeri tänaval asuvast
ühisveevärgi torustikust. Planeeritav arvutuslik veetarbimine on maksimaalselt 0,5 m³/d.
Tuletõrjevee tagamisel tuleb arvestada EVS 812-6:2012 „Ehitiste tuleohutus. Osa 6: Tuletõrje
veevarustus“ esitatud nõuetega. I kasutusviisiga ehitise puhul peab olema tagatud (kuni 800
m² piirpindalaga, põlemiskoormus kuni 600 mJ/m²) 10 l/s 3 h arvestusliku tulekahju korral ehk
108 m³. IV kasutusviisiga ehitiste (põlemiskoormus kuni 600 MJ/ m²) puhul arvestatakse
kustutusvee normvooluhulk I kasutusviisiga ehitiste kohaselt. Olemasolev tuletõrje
veevõtukoht maa-aluse mahutina (mahutavusega 60 m³) asub planeeringuala lääneosas.
Lisaks paikneb planeeringualast 100 m kaugusel Uus tn 1 kinnistul olemasolev
tuletõrjeveehüdrant, kus on tagatud 10 l/s.
5.10.2. Kanalisatsioon ja sademevesi
Olemasolevate hoonete reovesi juhitakse kogumismahutisse. Planeeringuga on kavandatud
muuta reoveelahendust ja reovesi on planeeritud juhtida üle Põllu maaüksuse Pioneeri tänaval
paiknevasse ühiskanalisatsioonitorustikku. Planeeritav arvutuslik maksimaalne reoveehulk on
nagu arvestuslik veetarbiminegi maksimaalselt 0,5 m³/d.
Vertikaalplaneerimisega suunatakse sademeveed ehitatavast hoonest eemale ning
immutatakse omal krundil (nt immutusplokkide, killustikupadja vms abil). Krundi täpsem
maapinna vertikaalplaneerimise ja sademevee lahendus antakse edasise projekteerimise
käigus vastavalt konkreetse hoone ja kõvakattega platside lahendusele. Krundilt tulevat
sademe- ja lumesulamisvett ei tohi juhtida naaberkruntidele ega riigitee alusele maaüksusele,
sh riigitee koosseisu kuuluvatesse teekraavidesse. Sademevesi juhtida pinnasesse vastavalt
Veeseaduse §-s 129 nõuetele.
5.10.3. Elektrivarustus ja välisvalgustus
Planeeringualal säilib olemasolev elektriühendus põhjapool Kullaaugu maaüksusel asuvast
olemasolevast elektriposti otsas paiknevast liitumiskilbist maakaabliga. Krundi peakaitse on
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 11
võimsusega 3x40 A, peakaitsme võimsust suurendada vaja ei ole. Liitumiskilp peab olema
alati vabalt teenindatav.
5.10.4. Soojavarustus
Krundile on määratud lokaalne soojavarustus. Võimalikud kütteallikad on elektri-, soojuspump-
(sh maaküte tüüpi soojuspump), tahkeküte ja päikesepaneelid. Päikesepaneelide
paigaldamisel hoonele tuleb jälgida, et nende paiknemine ei pimestaks naaberkrundi elanikke.
Päikesepaneele ei ole lubatud kasutada maapinnal eraldi seisvate rajatistena. Keelatud on
keskkonda kahjustavad küttesüsteemide lahendused, nagu nt raskeõlid ja kivisüsi.
5.10.5. Sidevarustus
Planeeringualal säilib olemasolev sidevarustuse ühendus 14245 Raja-Kolmnurga tee ääres
asuvast sidekaablist.
5.11. Keskkonnatingimuste seadmine
Detailplaneeringuga ei kavandata "Keskkonnamõju hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi
seadus" §6 lg 1 nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevusi ega muud olulise
keskkonnamõjuga ehitustegevust, millega kaasneks keskkonnaseisundi kahjustamist, sh vee,
pinnase, õhu saastamist. Planeeringu koostamisel lähtutakse säästva arengu printsiipidest ja
järgitakse kõrgetasemelise keskkonnakaitse põhimõtteid. Planeeritavate tegevuste
realiseerimisel ei ole ette näha olulist keskkonnamõju, samuti ei seata ohtu inimeste tervist,
kultuuripärandit või vara.
Planeeritavale krundile pole lubatud ladustada ohtlikke jäätmeid. Jäätmemajandus
lahendatakse vastavalt kehtivatele normatiividele ja õigusaktidele. Jäätmed tuleb koguda
vastavatesse kinnistesse konteineritesse. Kõik ohtlikud jäätmed kogutakse vastavalt
kehtivatele eeskirjadele. Orgaanilised jäätmed komposteerida omal krundil kinnises
kompostris. Jäätmete äravedu korraldatakse vastavalt Mustvee valla jäätmehoolduseeskirjale.
Prügikonteineri(te) paiknemine lahendatakse täpsemalt edasise projekteerimise käigus.
Soovitatav on varjata konteiner(id) variseina või haljastuse abil nii, et see jääks elanikele ja
külastajatele märkamatuks.
Planeeringuala piirneb riigiteega nr 14245 Raja-Kolmnurga, mille läheduses tuleb arvestada
olemasoleva liiklusmüra, vibratsiooni, õhusaaste ja muude mõjudega. Maanteeamet on
planeeringu koostajat teavitanud riigitee liiklusest põhjustatud häiringutest ning tee omanik ega
Mustvee Vallavalitsus ei võta endale kohustusi rakendada leevendusmeetmeid
riigiteeliiklusest põhjustatud häiringute leevendamiseks planeeringuga käsitletaval alal.
Olukorra hindamise ning vajadusel leevendavate meetmete rakendamise kohustus ja vastutus
seisab planeeringu arendajal. Maanteeamet ega Mustvee Vallavalitsus ei võta kohustusi
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 12
normatiive ületavate keskkonnaparameetrite osas, kõik leevendusmeetmetega seotud kulud
kannab arendaja.
Hoonete projekteerimisel tagada, et müratasemed siseruumides ei ületaks sotsiaalministri
04.03.2002. a. määrusega nr 42 „Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning
ühiskasutusega hoonetes ja mürataseme mõõtmise meetodid“ normtasemeid, rakendades
vastavaid müravastaseid meetmeid (sh EVS 842:2003 „Ehitiste heliisolatsiooninõuded. Kaitse
müra eest.“). Võimalusel mitte kavandada müratundlikke ruume hoonete maanteepoolsesse
ossa.
Tehnoseadmete (soojuspumbad, kliimaseadmed, ventilatsioon jms) valikul ja paigutamisel
arvestada naaberelamute paiknemisega ning et tehnoseadmete müra ei ületaks
keskkonnaministri 16.12.2016 a. määruse nr 71 „Välisõhus leviva müra normtasemed ja
mürataseme mõõtmise, määramise ja hindamise meetodid“ Lisa 1 normtasemeid.
Projekteerimisel tuleb vältida võimalikke mürahäiringuid ja tagada, et katusele paigaldatavate
tehnoseadmete müra levik oleks tõkestatud.
5.12. Servituutide vajaduse määramine
Detailplaneeringuga määratakse vajadus servituudi seadmiseks võrguettevõtja kasuks.
Tehnovõrgu talumise servituudi seadmise vajadusega ala on esitatud planeeringu joonisel 4
Planeeringu põhijoonis koos tehnovõrkudega.
Detailplaneeringualal on vajadus seada servituudid:
Tartu mnt 62c krundi põhja- ja keskosas kulgevale veetorule.
üle Apollo ja Põllu maaüksuste kulgevale elektrikaablile.
üle Kullaaugu kinnistu ulgevale elektrikaablile ja elektriliitumiskilbile.
üle Põllu maaüksuse planeeritud isevoolsele kanalisatsioonitorustikule ja
olemasolevale veetorustikule.
Servituudid seatakse kehtestatud planeeringu alusel vastavalt asjaõigusseadusele.
5.13. Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringut koostades on arvestatud erinevaid kuritegevust vähendavaid meetmeid.
Oluliseks on seatud:
territoriaalsus (ühiskasutatava ja eraala selge eristamine);
Lisaks antud nõuetele tuleb edasisel projekteerimisel ning ekspluatatsioonil tagada:
jälgitavus (võimalusel nt ka videovalve);
teealade korrashoid;
võõrastele piiratud juurdepääs eraalale;
kinnistusiseste juurdepääsuteede ja parkimisalade valgustatus;
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 13
vastupidavate ja kvaliteetsete ehitusmaterjalide kasutamine (uksed, aknad, lukud,
piirded).
5.14. Muud seadustest ja teistest õigusaktidest tulenevad kinnisomandi
kitsendused ning nende ulatus
Planeeringuala omaniku või haldaja tegevust kitsendatakse planeeringualal paiknevate
tehnovõrkude kujades ja kaitsevööndites, servituudialal ja riigitee kaitsevööndis.
5.15. Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitaja
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb tagada, et
kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või kitsendaks
naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastust) ei ehitamise ega
kasutamise käigus. Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb hüvitada koheselt
planeeritud krundi igakordsete omanike poolt.
5.16. Majanduslikud võimalused planeeringu elluviimiseks
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal edaspidi
teostavatele ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeritud krundi ehitusõigused realiseeritakse krundi valdaja poolt. Krundi igakordne
omanik kohustub ehitise välja ehitama ehitusloaga ehitusprojekti alusel koos
kinnistusisese haljastuse, juurdepääsutee ja krundisisese parkimisalaga. Vastavad
tegevused toimuvad igakordse krundiomaniku kulul.
Ühendused tehnovõrkudega rajab krundi omanik kokkuleppel tehnovõrke haldava
ettevõttega vastavalt hoone tegelikule paigutusele hoonestusalas.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Ehitusseadustikule, Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele,
standarditele ja heale projekteerimistavale.
Enne hoonete kasutuselevõttu taotleb kinnistu igakordne omanik või hoonestusõiguse
omanik vajalikud kasutusload või esitab kasutusteatised vastavalt Ehitusseadustikule.
Enne ei väljastata hoonetele kasutuslubasid kui on välja ehitatud krundisisene parkla
ja tehnovõrgud.
Planeeringualale kavandatud keskkonna välja ehitamine peab toimuma võimalikult
terviklikuna ning kooskõlas detailplaneeringus sätestatuga.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse tegevusi
riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Tee
ehitusprojekte võib koostada vaid vastavat pädevust omav isik (EhS §24 lg 2 p 2).
Maanteeamet ja Mustvee Vallavalitsus ei võta endale kohustusi planeeringuga seotud
rajatiste väljaehitamiseks.
TERAV KERA OÜ
TARTU MNT 62C KATASTRIÜKSUSE DETAILPLANEERING 14
6. KOOSKÕLASTUSED/ KOOSTÖÖ
Planeeringu on kooskõlastanud:
Planeeringu on üle vaadanud ja heaks kiitnud:
TERAV KERA OÜ
TINGMÄRGID
DETAILPLANEERINGUALA PIIR
OLEMASOLEVA KATASTRIÜKSUSE PIIR
PLANEERINGU PÕHIJOONIS KOOS TEHNOVÕRKUDEGA 14245 RAJA-KOLMNURGA TEE KAITSEVÖÖND 30 m
TAGATAV KÜLGNÄHTAVUS PROJEKTKIIRUSEL 80 km/h
TASEMEL RAHULDAV 16 m
VÄLJAVÕTE M1:2000 TAGATAV SÕIDUTEEGA KÜLGNEV VABA RUUM
PROJEKTKIIRUSEL 80 km/h TASEMEL RAHULDAV 4 m
JALAKÄIJATE PÕHILISED LIIKUMISSUUNAD
PLANEERITUD JUURDEPÄÄSU TAKISTAV TÕKE
(nt betoonist tõkised, piire vms)
OLEMASOLEV VEETORU
OLEMASOLEV ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV SIDEKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIKAABEL
OLEMASOLEV MADALPINGE ELEKTRIÕHULIIN
PLANEERITUD ISEVOOLNE KANALISATSIOONITORU
OLEMASOLEV HOONE
PLANEERITUD HOONESTUSALA
HOONE SOOVITUSLIK ASUKOHT
OLEMASOLEV SÕIDUTEE/ PARKIMISALA
TEEPROJEKTIJÄRGNE KERGLIIKLUSTEE
OLEMASOLEV MURUALA
OLEMASOLEV KRAAV
P21
PLANEERITUD SERVITUUDI SEADMISE VAJADUSEGA ALA
TAGATAV NÄHTAVUSKOLMNURK PROJEKTKIIRUSEL
70 km/h TASEMEL RAHULDAV
OLEMASOLEVAD SÕIDUSUUNAD
OLEMASOLEV/ SÄILIV JUURDEPÄÄS KRUNDILE
(TINGLIK ASUKOHT)
Märkused:
1. Geodeetiline alusplaan mõõtkavas 1:500 on koostatud KG-Büroo OÜ (EEG000197) poolt 24.10.2019.a., töö nr 693-19GEO. P21 OLEMASOLEV PARKIMISKOHT/ PARKIMISKOHTADE ARV
Koordinaadid L-Est`97 süsteemis, kõrgused EH2000 süsteemis. Side-ja elektrikaabel ning veetrass peale kantud
maaomaniku seletuste järgi.
OLEMASOLEV TULETÕRJE VEEVÕTUKOHT
2. Katastriüksuse kasutamise sihtotstarbe esitamisel on lähtutud Keskkonnaministri augusti 2018. a. määrusest nr 30
"Katastriüksuse moodustamise kord". Krundi planeeritud kasutamise sihtotstarve on esitatud 2013 a. koostatud "Ruumilise OLEMASOLEV ELEKTRILIITUMISKILP
planeerimise leppemärgid" juhendmaterjali alusel (http://www.fin.ee/ruumiline-planeerimine).
3. Teeprojektijärgne kergliiklustee on joonisele kantud EXTech Design OÜ poolt koostatud tööst "Mustvee-Kasepää jalg- ja
jalgrattatee ehitusprojekt" (töö nr 1920-3).
4. Planeeringu jooniste juurde kuulub lahutamatu osana detailplaneeringu seletuskiri.
PLANEERITAVA KRUNDI EHITUSÕIGUS JA PÕHILISED ARHITEKTUURINÕUDED
Planeeringu koostamisest huvitatud isikud
Krundi Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete lubatud
Krundi planeeritud Hoonete suurim Hoonete lubatud Lubatud
kasutamise kasutamise lubatud maksimaalne Reg. nr. 11319822
aadress pindala sihtotstarve lubatud arv krundil korruselisus katusekalle Sarapuu 2, 50705 Tartu
sihtotstarve ehitisealune pind e-post:
[email protected]
www.teravkera.ee
elamumaa 70% Üksikelamu maa EP Projekti juht, maastikuarhitekt Joonise nimetus
Tartu mnt 62c 5692 m² 1000 m² 4 hoonet Kuni 2 korrust 8,5 meetrit 15-35°
ärimaa 30% Väikeettevõtluse hoone Jane Asper
ja -tootmise hoone maa Maastikuarhitekt-planeerija Joonis Jooniseid
ÄV Merit Mutso aprill 2020 3 5 1:500 DP-5-20
Mustvee Vallavalitsus Teie 21.05.2020 nr 7-1/20/1299-1
[email protected]
Tartu 28 Meie 18.06.2020 nr 15-2/20/6784-3
Mustvee vald, 49603, Mustvee,
Jõgeva maakond
Mustvee valla Kükita küla Tartu mnt 62c
kinnistu detailplaneeringu kooskõlastamine
Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Mustvee vallas Kükita külas Tartu mnt 62c kinnistu
(katastritunnus 65701:001:0006) detailplaneeringule (edaspidi planeering). Planeeringuala jääb
riigitee nr 14245 Raja-Kolmnurga km 1,91-1,97 kaitsevööndisse.
Planeeringu eesmärgiks on Tartu mnt 62c kinnistu maakasutuse sihtotstarbe muutmine
maatulundusmaast elamu- ja ärimaaks ning määrata ehitusõigus uute hoonete ehitamiseks ja
vajadusel olemasolevate hoonete rekonstrueerimiseks. Lisaks antakse planeeringuala haljastuse,
heakorra, juurdepääsuteede, parkimiskorralduse ja tehnovõrkude lahendus. Maanteeamet on
andnud seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 17.01.2020 kirjaga nr 15-2/19/58786-2,
seisukohtadega on planeeringu koostamisel arvestatud.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloakohustuslike ehitiste projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha rekonstrueerimisel tuleb taotleda EhS §
99 lg 3 alusel Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ja
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeamet
projekteerimistingimuste menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: 1. Tartu_mnt62c_DP-PÕHIJOONIS TEHNOVÕRKUDEGA.pdf
2. Tartu_mnt62c_DP-SELETUSKIRI.pdf
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
2 (2)