1/24
SELETUSKIRI
Sisukord
1 Detailplaneeringu koostamise alused
2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
3 Olemasoleva olukorra kirjeldus
4 Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs)
5. Kehtivad piirangud ja kitsendused
6 Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud
7 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
8 Kavandatav tegevus
8.1 Üldplaneeringu muutmise ettepanekud ja põhjendused
8.2 Krundijaotus
8.3 Nõuded hoonestusalale
8.4 Kruntide ehitusõigus
8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele
8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded
8.7 Võrdlus Kohila valla üldplaneeringuga
8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted
8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa
8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised
8.10.1 Veevarustus
8.10.2 Tulekustutusvesi
8.10.3 Kanalisatsioon
8.10.4 Sademeveed
8.10.5 Soojavarustus
8.10.6 Elektrivarustus
8.10.7 Telekommunikatsioon
8.10.8 Trasside kaitsevööndid
8.11 Kaitstavad objektid
8.12 Keskkonnakaitsealaseed ettepanekud
8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded
8.12.2 Haljastus ja heakord
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
2/24
8.12.3 Jäätmemajandus
8.12.4 Vertikaalplaneering
8.13 Inimeste heaolu ja tervis
8.14 Maastikuilme
8.15 Tuleohutuse tagamine
8.16 Servituutide seadmise vajadus
8.17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
8.18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude hüvitamine
9 Nõuded ehitusprojektidele
10 Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimisekss
1 Detailplaneeringu koostamise alused
Detailplaneeringu koostamise aluseks on:
- Adila Camp OÜ taotlus detailplaneeringu algatamiseks;
- Kohila Vallavalitsuse korraldus 25.jaanuar 2019 nr 30 “Detailplaneeringu
algatamine ja lähteseisukohtade andmine”;
- Lisa 1 Kohila Vallavalitsuse korraldusele 25.01.2019 nr 30 “Lähteseisukohad
detailplaneeringu koostamiseks”;
Kohila Valla Üldplaneering – kehtestatud 20.07.2006 Kohila vallavolikogu
otsusega nr 86;
- Planeerimisseadus, vastu võetud 26.01.2015;
- Ruumilise planeerimise leppemärgid (2013);
- Soovitused detailplaneeringu koostamiseks (2003);
- Eesti Standard EVS 843:2016 ,,Linnatänavad";
- Vabariigi Valitsuse 02.07.2015 määrus nr. 85 ,,Eluruumidele esitatavad
nõuded’”;
- Majandus- ja taristuministri 30.03.2017 määrus nr. 17 ‟Ehitisele esitatavad
tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele‟;
- Majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määrus nr. 106 ‟Tee projekteerimise
normid‟;
- Eesti Standard EVS 809-1:2002 ’Kuritegevuse ennetamine’ (Linnaplaneerimine
ja arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine);
- Eesti Standard EVS 921:2014 ’Veevarustuse välisvõrk’;
- Väljastatud tehnilised tingimused – vt. Lisad
Detailplaneeringu koostamise aluskaardina on kasutatud Jaagu Kinnisvara OÜ
(tegevuslitsents MA-k.592, 30.03.2011, MTR EEG 000273) poolt 2018. aasta augustis
koostatud geodeetiline alusplaan (töö nr. 2018-127).
2 Detailplaneeringu koostamise eesmärk
Detailplaneeringu koostamise algataja ja kehtestaja on Kohila Vallavalitsus.
Taotluse detailplaneeringu koostamiseks esitas planeeritavate kinnistute omanik Adila
Camp OÜ.
Detailplaneeringu koostamise eesmärk on Sõeru (katastritunnus 31701:006:0188,
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
3/24
elamumaa 50% ja ärimaa 50 %, pindala 6,28 ha) ja Vanakubja katastriüksuste
(katastritunnus 31701:006:0511 sihtotstarve maatulundusmaa 100 %, pindala 9,9 ha)
täiendav kruntimine, maaüksuste sihtotstarvete täpsustamine, hoonestusalade ja
ehitusõiguste määramine (sh detailplaneeringu kohustuslike hoonete ja rajatiste
toimimiseks vajalike ehitiste, sealhulgas tehnovõrkude ja –rajatiste ning
ligipääsuteede asukohtade määramine) ning parima tasakaalustatud ruumilahenduse
leidmine spordiväljakute ja majutushoonete rajamiseks.
3 Olemasoleva olukorra kirjeldus
Planeeritav ala asub Pihali külas 20103 Pihali-Adila-Rabivere km 0,35-0,93 tee
ääres. Planeeritav ala koosneb Sõeru ja Vanakubja kinnistutest. Planeeritava ala
suurus on ligikaudu 16,2 ha, mis on valdavalt hooldatud endine põllu- ja heinamaa.
Sõeru kinnistul paikneb mitmeid erineva otstarbega hooneid ja rajatisi, on
koosviibimiste ja majutushooneid, 3 eluasemekohta koos majapidamisabihoonetega.
Kinnistule on rajatud tiigid, mänguväljakud ja spordiplatsid. Vanakubja kinnistul
paiknevad mõned majutushooned, osa neist hooajalise kasutusega, rajatud on tiigid ja
spordiplats. Mõlemad kinnistud on haljastatud.
Ala haldab Adila Camp OÜ, mis pakub territooriumil võimalusi nii aktiivseks
puhkuseks kui ka erinevate ürituste korraldamiseks. On loodud võimalused
mängida kunstmuruväljakutel tennist, mini- ja discgolfi, jalgpalli, võrkpalli ja pen-
tanque'i. Lastele on rajatud mänguväljakud.
Võimalik on rentida klubihoonet, saunahoonet ja väikemajasid ööbimiseks.
Praegusel ajal on ööbimiskohti suvel kokku vähemalt 80 inimesele ja talvel vähemalt
60 inimesele.
Planeeritud ala on väikese langusega idast läänesuunas.
Kõrgeim punkt asub Sõeru, Vanakubja ja Jaago kinnistute piirinurga läheduses
(64.03).
Madalaim koht planeeringualal on selle läänepoolses osas (59.88).
4 Planeeritava ala asend keskkonnas (kontaktvöönd ja selle analüüs)
Planeeritud maa-ala suurusega ca 16,2 ha asub Adila küla lääneosas.
Planeeritava maa-alaga külgnevad:
- põhjas: Sõerumäe (31701:006:0590) 100% maatulundusmaa; Pärdi
(31701:006:0871) 100% maatulundusmaa piirneb üksnes
kinnistu nurgaga); Sõerumetsa (31701:006:0114) 100%
maatulundusmaa; Jaago (31701:006:0113) 100% maatulundus-
maa (piirneb üksnes kinnistu nurgaga);
- idas : Vanakubja (31701:006:0058) 100% maatulundusmaa;
Mustatoa (31701:006:1157) 100% maatulundusmaa;
- lõunas: 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee (31701:006:1090) 100%
transpordimaa;
- läänes: Sõerumetsa (31701:006:0189) 100% maatulundusmaa.
Planeeritud ala kontaktvööndis väljakujunenud teedevõrku ei ole ette nähtud
käesolevas detailplaneeringuga muuta.
Kontaktvööndi hoonestus on küllalt erinäoline, erineb arhitektuurilt ja suuruselt.
Piirkonnas paiknevad valdavalt üksikelamud. Elamute kõrgus on enamjaolt ühtlane -
kaks korrust (1- täiskorrus + katusekorrus või 2-täiskorrust). Hoonetel puudub ühtne
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
4/24
ehitusjoon Iseloomulikud on hekid, osadel kinnistutel on ka võrkaedasid.
Ehitisregistri andmetel asuvad Sõeru kinnistul elamu (ehitisregistri kood
109005808), saun (ehitisregistri kood 120648536), abihoone (ehitisregistri kood
120648548), klubihoone (ehitisregistri kood 120655059), suvila (ehitisregistri kood
120276588), suvila (ehitisregistri kood 120655036) ning Vanakubja kinnistul
paiknevad ehitisregistris registreerimata hooned ja rajatised.
Kontaktvööndis paiknevad elamud on valdavalt kaldkatusega, katusekaldega 45°.
Piirkonna hoonestus on lahtise hoonestusviisiga. Kontaktvööndis paiknevad kinnistud
on haljastatud, haljastuse osakaal ja liigiline koosseis on erinev, kinnistute sisemuses
paiknevad aiamaad ja rohealad, haljastus (haljasala) moodustab kruntide pindalast
vähemalt 50%.
Juurdepääs planeeritavale alale on 20103 Pihali-Adila-Rabivere teelt.
5. Kehtivad piirangud ja kitsendused
Maa-ameti andmetel põhjustavad alal kitsendusi 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee
kaitsevöönd (30 m), elektriõhuliinid ja olemasolevad puurkaevud Sõeru kinnistul.
Detailplaneeringu alal kehtivad järgmised piirangud ja kitsendused:
- 1 kV kuni 35 kV nimipingega õhuliini kaitsevöönd on 10 m liini teljest;
- maakaabelliini kaitsevöönd on pikki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaal-
tasandid;
- sidekaabli kaitsevöönd on pikki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt piiravad
liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised vertikaaltasandid;
- puurkaevu hooldusala on 10 m;
- riigitee kaitsevöönd on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast.
6 Üldplaneering, varem kehtestatud detailplaneeringud
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule asub planeeritav ala hajaasustuses, mille
maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja
büroohoonete maa. Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.
Alale on kehtestatud Kohila Vallavolikogu 25. mai 2010. a otsusega nr 13 ,,Sõeru
ja Vanakubja kinnistute ning lähiümbruse detailplaneering“, millega nähti ette
planeeringualal 4 uue katastriüksuse moodustamine olemasolevate maatulundus-
maade jagamise teel ja katastriüksustele ehitusõiguste määramine. Planeeritava ala
suurus oli ligikaudu 41 hektarit. Planeeritud ala koosnes 6 katastriüksusest:
Sõerumetsa (katastritunnus 31701:006:0189, sihtotstarve maatulundusmaa, pindala
3,70 ha), Metsavahi (katastritunnus 31701:006:1130, sihtotstarve maatulundusmaa
100%, pindala 3,2 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0188, sihtotstarve ärimaa
50%, elamumaa 50%, pindala 6,28 ha), Sõeru (katastritunnus 31701:006:0502,
sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 11,5 ha), Vanakubja (katastritunnus
31701:006:0511, sihtotstarve maatulundusmaa 100%, pindala 9,9 ha) ja Sõerumõisa
(katastritunnus 31701:006:0114, sihtotstarve 100% maatulundusmaa, pindala 3,0 ha).
Vastavalt kehtestatud detailplaneeringule on planeering ellu viidud osaliselt, kõiki
planeeringukohaseid katastriüksusi ei ole moodustatud. Osaliselt on valmis ehitatud
tookordse detailplaneeringu kohased rajatised.
7 Keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamata jätmine
Detailplaneeringuga ei kavandata tegevust, mis kuuluks keskkonnamõju
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
5/24
hindamise ja keskkonnajuhtimissüsteemi seaduse (edaspidi KeHJS) § 6 lõikes 1
nimetatud olulise keskkonnamõjuga tegevuste loetellu, mille puhul keskkonnamõju
strateegilise hindamise läbiviimine on kohustuslik. Kuna kavandatav tegevus ei kuulu
KeHJS § 6 lõikes 1 nimetatute hulka, peab otsustaja (st Kohila Vallavalitsus)
selgitama välja, kas kavandatav tegevus kuulub KeHJS § 6 lõikes 2 nimetatud
valdkondade hulka, mille puhul tuleb koostada eelhinnang. Käesoleval juhul kuulub
kavandatav tegevus põhimõtteliselt KeHJS § 6 lõige 2 punkti 19 nimetatud tegevuse
alla (so puhke- spordi- või virgestusalade rajamine). Vabariigi Valitsuse 29.08.2005
määruse nr 224 „Tegevusvaldkondade, mille korral tuleb kaaluda keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkust, täpsustatud loetelu“ (VV määrus) § 14 punkti 2
kohaselt tuleb kaaluda keskkonnamõju strateegilise hindamise algatamist väljaspool
tiheasustusala puhkeküla ja -laagri, hotellikompleksi ning sellega seotud vaba aja
veetmise rajatiste ehitamine.
Vastavalt esitatud detailplaneeringu algatamise taotlusele, Kohila Vallavalitsusele
teadaolevale informatsioonile ja asjaolule, et antud detailplaneerinuga ei rajata uut
puhke- ja spordikeskust ning Maa-ameti erinevatele teemakaartidele ei asu
planeeritaval alal olulisi kitsendusi ja kaitsealuseid objekte, millele planeeritav tegevus
eeldatavalt olulisi mõju võiks avaldada, ei ole vajalik kaaluda keskkonnamõju
hindamise algatamise vajalikkust.
Kõigi olemasolevate kitsendustega (20103 Pihali-Adila-Rabivere tee kaitsevöönd
(30 m), elektriõhuliinid ja olemasolevad puurkaevud Sõeru kinnistul) on
detailplaneeringus arvestatud.
8 Kavandatav tegevus
8.1 Üldosa
Vastavalt Kohila valla üldplaneeringule (kehtestatud Kohila Vallavolikogu
20.07.2006 otsusega nr 86) asub planeeritav ala hajaasustusega alal, mille
maakasutuse juhtotstarve on puhke- ja virgestusmaa ning kaubandus- , teenindus- ja
büroohoonete maa. Käesolev detailplaneering on kooskõlas Kohila valla
üldplaneeringuga.
Detailplaneeriguga soovitakse olemasolevaid kinnistuid täiendavalt kruntida,
täpsustada maaüksuste sihtotstarvet, seadustada olemasolevad hooned ning
rajatised, määrata hoonestusalad ja ehitusõigus planeeritud kinnistutele, määrata
tehnovõrkude ja -rajatiste ning ligipääsuteede asukohad. Soovitakse leida parim
tasakaalustatud ruumilahendus spordiväljakute ja majutushoonete rajamiseks.
Sõeru kinnistul, mille seniseks katastriüksuse sihtotstarbeks on 50% ulatuses
elamumaa ning 50% ulatuses ärimaa, paiknevad 3 üksikelamut koos
majapidamisabihoonetega ning klubi- ja majutushooned koos
majapidamisabihoonetega. Kinnistule on rajatud tiigid, puurkaev, paigaldatud reovee
kogumismahutid. Rajatud on omanäoline ja väärtuslik kõrghaljastus. Sõeru
maaüksusest soovitakse moodustada 3 eraldi üksikelamu sihtotstarbega (EP)
kinnistut olemasolevatele elamutele ning 1 kinnistu , mille kasutamise otstarbeks on
20 % ulatuses kultuuri- ja puhkerajatise maa (PK), 10% ulatuses puhke- ja
spordirajatise maa (PS) ning 70% ulatuses looduslik maa (HL).
Vanakubja kinnistul, mille katastriüksuse sihtotstarbeks on maatulundusmaa,
paiknevad seadustatavad majutushooned, saunahoone, rajatud on tiigid ning
pilkupüüdev ja väärtuslik kõrghaljastus.
Detailplaneeringuga soovitakse maaüksus jagada kaheks: 59 850 m2 suurune
krunt nr.6 jääb 100% ulatuses muuks looduslikuks maaks (ML), krundile määratakse
ehitusõigus üksikelamu ehitamiseks. 38768 m2 suurusele krundile nr.5 määratakse
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
6/24
detailplaneeringuga kasutamise sihtotstarbeks 30% ulatuses majutushoone maa (ÄM)
ning 70% ulatuses looduslik maa (HL).
8.2 Krundijaotus
Detailplaneeringuga moodustatakse olemasolevatest Sõeru ja Vanakubja
kinnistutest 6 eraldi kinnistut:
- 3 krundile määratakse kasutamise detailplaneeringu-järgseks sihtotstarbeks
üksikelamumaa (EP) (sama katastrijärgne sihtotstarve: 100% elamumaa);
- ühe kinnistu detailplaneeringu järgseks otstarbeks määratakse kultuuri- ja
puhkerajatise maa (PK 20%), puhke-ja spordirajatise maa (PS 10%) ja looduslik maa
(HL 70%) (sama katastrijärgne sihtotstarve:30% ärimaa, 70% maatulundusmaa);
- ühe kinnistu detailplaneeringu järgseks otstarbeks määratakse majutushoonete
maa (ÄM 30%) ja looduslik maa (HL 70%) (sama katastrijärgne sihtotstarve:30%
ärimaa, 70% maatulundusmaa);
- ühe kinnistu detailplaneeringu järgseks otstarbeks määratakse muu looduslik
maa (ML 70%) (sama katastrijärgne 100% maatulundusmaa)
Moodustatakse olemasolevast kinnistust:
1. Katastriüksuse nimi: Sõeru
katastritunnus 31701:006:0188
Senine sihtotstarve: ärimaa 50%, elamumaa 50%
Pindala: 6,28 ha
Krundi nr. ja Planeeritud Detail-planeeringuga antav Katastri-üksuse
aadressi suurus sihtotstarve, osakaal% sihtotstarve,
(ettepanek) osakaal%
numberkood
Krunt nr. 1 13 323 m² EP 100% E 100%
Sõõru Üksikelamu maa Elamumaa
001
Krunt nr. 2 4 952 m² EP 100% E 100%
Vanasõeru Üksikelamu maa Elamumaa
001
Krunt nr. 3 6 816 m² EP 100% E 100%
Maarjamaa Üksikelamu maa Elamumaa
001
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
7/24
Krunt nr. 4 37 687 m² PK 20% Ä 30%
Sõerupargi Kultuuri- ja puhkerajatise Ärimaa 002
maa
PS 10%
Puhke-ja spordirajatise
maa
HL 70% M 70%
Maatulundusmaa
Looduslik maa 011
Moodustatakse olemasolevast kinnistust:
2. Katastriüksuse nimi: Vanakubja
Katastritunnus: 31701:006:0511
Senine sihtotstarve: maatulundusmaa 100%
Pindala: 9,9 ha
Krundi nr. ja Planeeritud Detail-planeeringuga antav Katastri-üksuse
aadressi suurus sihtotstarve, osakaal% sihtotstarve,
(ettepanek) osakaal%
numberkood
Krunt nr. 5 38 768 m² ÄM 30% Ä 30%
Vanakubja majutushoonete maa Ärimaa 002
HL 70% looduslik maa M 70%
Maatulundusmaa
011
Krunt nr. 6 59 850 m² ML 100% M 100%
Tammesõõri Muu looduslik maa Maatulundusmaa
011
Detailplaneeringus on kruntidele antud lähiaadressid.
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
8/24
8.3 Nõuded hoonestusalale
Detailplaneeringuga on määratud kruntidele hoonestusala. See on ala, mille piires
võib rajada ehitusõigusega määratud hooneid, väljapoole hoonestusala on ehitiste (sh
väikeehitiste 0-20 m2 ja kuni 5 m kõrged) püstitamine keelatud.
Ehituskeeluala laiuseks on vastavalt Siseministri 30.03.2017 määrusele nr 17
„Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded ja nõuded tuletõrje veevarustusele” § 22
üldjuhul 4 m kinnistu piiridest.
Põhijoonisel (leht DP-3) on näidatud maksimaalne hoonestusala krundi piires ning
soovituslik hoonete paiknemine. Saavutamaks kruntidele suuremat privaatsust on
osaliselt ehituskeeluala laiendatud. Ehituskeelualasse jäävad ka rajatava puurkaevu
kaitsevöönd ning reovee puhastusseadme kuja.
Hoonete asukoht ja tegelik paiknemine määratakse ehitusprojektidega.
Detailplaneeringus kavandatava tegevuse illustreerimiseks näidatud hoonete,
elamute, majapidamisabihoone ja krundisisese tee asukohad on tinglikud.
8.4 Kruntide ehitusõigus
Planeeritud Krundi Hoones Lubatud ehitiste arv, 1) Max Täis-ehitus
krundi pindala tus- ehitise kasutamise ehitus- %
nr. ja m² ala pind otstarbe kood alune pind 1)krundil
aadress m² 2)hoonestus
alal
Krunt nr. 1 13 323 11 437 1 põhihoone- 500 m² 1) 4%
Sõõru 11101 üksikelamu; 2) 4%
4 kõrvalhoonet-
12744 elamu abihoone
Krunt nr. 2 4 952 2 437 1 põhihoone- 500 m² 1) 10%
Vanasõeru 11101 üksikelamu; 2) 21%
4 kõrvalhoonet-
12744 elamu abihoone
Krunt nr. 3 6 816 4 112 1 põhihoone- 500 m² 1) 7%
Maarjamaa 11101 üksikelamu; 2) 12%
4 kõrvalhoonet-
12744 elamu abihoone
Krunt nr. 4 37 687 29 564 10 hoonet 1500 m² 1) 4%
Sõerupargi 12615 klubihoone; 2) 5%
12111 hotell, motell või
külalistemaja;
12121 puhkeküla või
puhkelaagri
majutushoone
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
9/24
12129 muud lühiajalise
majutuse hooned;
12659 muu
spordihoone;
12744 abihooned
Krunt nr. 5 38 768 32 225 20 hoonet 1500 m² 1) 4%
Vanakubja 2) 5%
12111 hotell, motell või
külalistemaja;
12121 puhkeküla või
puhkelaagri
majutushoone
12129 muud lühiajalise
majutuse hooned;
12744 abihooned
Krunt nr. 6 1 põhihoone- 1000 m² 1) 2%
Tammesõõri 59 850 48 182 11101 üksikelamu; 2) 2%
5 kõrvalhoonet-
12744 elamu abihoone
8.5 Arhitektuurinõuded ehitistele
Arhitektuurse ruumimõju kujundamisel on eesmärgiks hoonestuse orgaaniline
sulandumine väljakujunenud keskkonda. Arvestada tuleb planeeritud hoonete sobivust
Pihali küla miljööga.
Hoonete projekteerimiseks on määratud nõue kasutada antud keskkonnale
iseloomulike ja arhitektuurselt sobivaid ehitusmaterjale. Välisviimistluses eelistada
omaduselt väärikaid ja kauakestvaid materjale (puitlaudis / krohv), vältida imiteerivate
materjalide kasutamist (profiilplekist, plastikust, tsementkiudplaatidest fassaadikatted).
Uute hoonete projekteerimisel tuleb lähtuda olemasolevate hoonete
vabaplaneeringust.
Rajatavad hooned peavad olema kaasaegse ja kõrge arhitektuurse tasemega.
Hooned on lubatud ehitada ühe- või kahepoolse viilkatusega, katusekalde
vahemik 30 ja 45°, harjakõrgus maapinnast 12 m. Vastavalt üldplaneeringu nõuetele
on ühes elamupiirkonnas lubatud kasutada piiratud arv katusekaldeid korraga ning
kõrvuti asetesevate hoonete puhul tuleb vältida väikseid katusekallete erinevusi või
suurt kallete vahelduvust. Lubatud on kuni 2-korruselised hooned, (korrustena
loetakse kõik maapealsed korrused, s.h katusealused korrused).
Kõrvalhooned on lubatud ehitada 1-korruselistena, lubatud harjakõrgus
maapinnast 9 m.
Hoonete eskiisprojektid tuleb eelnevalt kooskõlastada Kohila vallaarhitektiga.
8.6 Rajatiste ehitus- ja kujundusnõuded
Detailplaneeringuga on lubatud piirdeaedade ehitamine, nende rajamisel lähtuda
järgnevatest nõuetest:
- piirdeaia suurim lubatud kõrgus on 1,8 meetrit;
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
10/24
- kõik vundeeritud ja massiivkonstruktsiooniga piirded tuleb rajada ehitusprojekti
alusel;
- piirdena võib kasutada võrk-, metall- või puitlippaeda;
- rajada nii lükand- kui pöördväravaid;
- piirded ei tohi avaneda tänava poole;
- piire peab sobima hoone arhitektuurse lahendusega;
- piire tuleb rajada selliselt, et see moodustaks naaberkinnistute piiretega
katkematu joone;
- piirete rajamisel tagada nähtavus ristmikel.
8.7 Võrdlus Kohila valla üldplaneeringuga
Kohila Valla Üldplaneering – kehtestatud 20.07.2006 Kohila vallavolikogu
otsusega nr 86:
VII Maa- ja veealade kasutamispõhimõtted ja kehtivad piirangud
1.2 Ehitamispõhimõtted hajaasustuses
Hinnatav näitaja Üldplaneering
Käesolev detailplaneering
Minimaalne lubatud uue Minimaalne lubatud uue Krunt 1 –13 323 m²
elamukrundi pindala planeeritava krundi või
Krunt 2 – 4 952 m²
jagamisel tekkiva
elamukrundi suurus 0,5 ha Krunt 3 – 6 816 m²
(põhjendatud juhtudel
lubatud vähendada)
Minimaalne lubatud uue Minimaalne lubatud uue Krunt 6 – 59 850 m²
maatulundusmaa planeeritava või
sihtotstarbega krundi olemasoleva krundi
pindala jagamisel tekkiva krundi
suurus on 2,0 ha, kuhu on
lubatud määrata õueala ja
rajada pereelamu
Ehitamine Lubatud ehitada vaid pere- Planeeritud pereelamud
üksikelamumaal ja paariselamuid
Mitteelamuehituslik Reguleeritud Planeerimis- ja jah
ehitustegevus Ehitusseadustega
Suurim lubatud 2 2
korruselisus
Üksikelamu - 12 m
maksimaalne kõrgus
maapinnast
Suurim hoonete arv - 1 põhihoone (elamu)
üksikelamukrundil
5 kõrvalhoonet (majapida-
misabihoonet)
Lubatud katusetüübid ja Lähtuda ümbritsevatest Piiratud arv katusekaldeid ja
kalded eluhoonetest katuse värvitoone
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
11/24
Lubatud Lähtuda ümbritsevatest Naturaalsed seinakatted –
ehitusmaterjalide valik eluhoonetest puit, palk, looduslik kivi,
tellis, krohv
Katus – kivi, plekk,
asbestivaba eterniit, puit
Elamute omavaheline - 8m
minimaalne kaugus
Hoonestusala kaugus - Min 4 m
naaberkinnistu piirist
Maksimaalne - 500 m²
ehitusalune pind
elamumaal
Suurim lubatud krundi - 10%
täisehituse %
Piirdeaedade rajamine - Puitpiirded, võrkpiirded
NB! Piirete rajamisel tagada
nähtavus väljasõitudel
riigiteele
Parkimine - 2 sõiduautot oma krundi
üksikelamukrundil piires
Parkimine ärimaal - Vastavalt normatiivile,
kasutusel varemplaneeritud
parklad
Haljastus Kõrghaljastus on soovitav jah
likvideerida vaid hoonete
ohutuse tagamiseks,
õuealadel on soovitav läbi
viia vaid kujundusraie
Kütte, vee- ja Lokaalne, soovitav on jah
kanalisatsioonilahendus kasutada väikepuhasteid
mitme majapidamise peale
Detailplaneering on kooskõlas Kohila valla üldplaneeringuga.
8.8 Teed ja liikluskorralduse põhimõtted
Liikluskorralduse planeerimisel on aluseks võetud Maanteeameti seisukohad
11.03.2019 nr 15-2/19/6944-2 (vt. lisa 9) „Kohila vallas Pihali külas Sõeru ja
Vanakubja kinnistute detailplaneeringu koostamiseks“.
Planeeringuala külgneb riigiteega 20103 Pihali-Adila-Rabivere tee 0,35-0,93km-l,
mille aasta keskmine ööpäevane liiklussagedus on 2018. aasta andmetel 99
autot/ööpäevas. Teelõigul on kiirusrežiim 90 km/h.
Teekaitsevööndi ulatus on 30 m äärmise sõiduraja välimisest servast. Riigitee
kaitsevööndis on keelatud EhS § 70 lg 2 ja § 72 lg 1 nimetatud tegevused, sh on
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
12/24
keelatud ehitada ehitusloakohustuslikku teist ehitist. Täiendavaid ehitisi
teekaitsevööndisse (30 m tee äärmise sõiduraja servast) ei ole planeeritud
Riigiteele ei ole planeeritud täiendavaid ristumiskohti. Juurdepääsud planeeritud
kruntidele on lahendatud olemasolevate väljaehitatud ristumiskohtade kaudu.
Tagatakse vastavus majandus- ja taristuministri 05.08.2015 määruse nr. 106 “Tee
projekteerimise normid” lisas „Maanteede projekteerimisnormid“ punktis 5.2.7 ja
tabelis 2.17 toodule lähtetasemel rahuldav.
Väljasõitudele riigiteele paigaldatakse liiklusmärgid “Peatu ja anna teed”,
nähtavuskolmnurgad 5 m x 320 m. Liiklejate ohutuse tagamiseks ja nähtavuse
parandamiseks ristumiskohtadel on vajalik hekkide, puude, põõsaste, piirdeaedade
vms osaline likvideerimine, kärpimine või teisaldamine (alus EhS § 72 lg 2).
Liiklusest põhjustatud häiring (müra, vibratsioon, õhusaaste) on vähese
liikluskoormuse tõttu (keskm 99 autot ööpäevas) mitteoluline ning ei vaja täiendavaid
leevendusmeetmeid lisaks olemasolevatele. Juba varasemalt on rajatud hekke ja
haljastust, mis leevendavad võimalikku häiringut. Kõik leevendusmeetmetega seotud
kulud kannab arendaja.
Parkimine on lahendatud oma kruntidel, riigitee ääres parkimine ja
manööverdamine ei ole lubatud. Elamukruntidel on parkimiskohad minimaalselt 2-le
sõiduautole, kruntide suurus lubab rajada vastavalt vajadusele ka rohkema arvu
parkimiskohti. Olemasolevaid puhkekeskuse ühiskasutuses parklaid laiendatakse,
kavas on rajada ka uued parkimisalad. Suuremate ürituste korraldamisel võetakse
kasutusele varasemalt planeeritud parkla olemasolevate mahasõitudega tee
vastasküljel Sõeru 31701:006:0502 kinnistul.
Jagataval Sõeru kinnistul on planeeritud uus tolmuvaba kattega parkla
olemasoleva juurdesõidutee kõrvale.
Kustutustööde ja päästetööde tagamiseks peavad juurdepääsuteed olema
vähemalt 3,5 m laiused sõiduteed, mis rajatakse põhiliselt ringsõiduna. Umbtee puhul
peab tee lõpus olema päästesõidukite ümberpööramise võimalus, mis arvestab
päästesõidukite pöörderaadiusi.
Juurdepääsude rajamisel arvestatakse päästevahendite kriteeriume (EVS 812-
7:2018):
- põhiauto: pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,3 m, pöörderaadius 18,5 m,
registrimass 18 000 kg, teljekoormus 11 500 kg;
- paakauto: pikkus 8,5 m, laius 2,55 m, kõrgus 3,2 m, pöörderaadius 18,5 m,
registrimass 26 000 kg, teljekoormus 10 500 kg.
Päästetehnika peab saama sõita hoone peasissekäiguni ja päästemeeskonna
sisenemisteeni, üksikelamute puhul on lubatud kaugus kuni 50 m.
Jagataval Vanakubja kinnistul laiendatakse olemasolevat parkimisala ning
pikendatakse teed juurdepääsuks eraldatava kinnistuosani.
Olemasoleva teelõigu lõppu rajatakse ümberpööramisvõimalus Päästeameti ja
teenindavale transpordile, millelt on ligipääs ka reoveeseptikule. Planeeritud
majutushoone kõrvale rajatakse uus parkla sõiduautodele.
Üle Vanakubja (krunt nr.5) rajatakse juurdesõidutee sellest eraldatud Tammesõõri
kinnistule (krunt nr.6) ning tee lõppu ümberpööramisala Päästeameti ja teenindavale
transpordile, platsi suurus võimaldab samas ka sõiduautode parkimise.
Planeeritud uue puurkaevuni (pos. 33) rajatakse tugevdatud murukattega tee.
Tammesõõri kinnistul lahendatakse parkimiskohtade paigutus hoone
ehitusprojektis, olemasolevate Vanakubja kinnistu majutushoonete parkimisalad on
juba välja ehitatud. Krundisiseste teede ja parkimisplatsi kattena on soovituslikult
kasutada murukivi, dekoratiivset killustikku, betoonsillutist või tugevdatud murukatet.
Tehnovõrke (sh. tehnovõrkude kaitsevööndeid) ei ole riigitee alusele maaüksusele
planeeritud, samuti ei ole planeeritud teega ristuvaid tehnovõrke. Sademevett ei juhita
riigitee alusele maaüksusele ega maaüksusel paiknevatesse kraavidesse.
Õuealale teede ja platside rajamisel tuleb arvestada tehnovõrkude ligipääsuks
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
13/24
kehtestatud servituutidega, st. tehnovõrgu valdajal peab olema võimalus ligi pääseda
ning teostada vajalikke remont- ja hooldustöid.
Kõik arendusalaga seotud ehitusprojektid, mille koosseisus kavandatakse
tegevusi riigitee kaitsevööndis, tuleb esitada Maanteeametile nõusoleku saamiseks.
Riigiteega liitumise või ristumiskoha ümberehituse korral (EhS § 99 lg 3) annab
nõuded projektile Maanteeamet.
8.9 Maaparandussüsteemi käsitlev osa
Sõeru ja Vanakubja kinnistutel ei paikne maaparandussüsteemi rajatisi ning
vajadus nende rajamiseks puudub. Kevade ja sügise veerohkete aegadega ei ole
kinnistutele tekkinud suuri sademe- ja sulavee alasid.
Osaliselt on ala kraavitatud, mõlemale olemasolevale kinnistule on rajatud tiigid.
8.10 Tehnovõrgud ja -rajatised
Üldist
Planeeritud kinnistud asuvad hajaasustuses.
Tehnovõrkude lahenduse koostamisel on arvestatud olemasoleva olukorraga.
Tehnovõrkude vahelised kaugused täpsustatakse eriosade projektides.
Detailplaneeringus on esitatud põhimõtteline lahendus. Tehnovõrkude lahendus on
esitatud joonisel tehnovõrkude koondplaan (joonis DP-5).
Tehnovõrkudele ja rajatistele määratakse servituudiala piki teid või
kinnistutevahelisi insenerivõrkude koridore. Tehnovõrkude paigaldamisel tuleb
arvestada kehtestatud kujadega kommunikatsioonide paralleelsel kulgemisel.
Kinnistu omanik kohustub rajama tehnovõrgud (veevarustus, kanalisatsioon,
elektrivarustus) vastavalt detailplaneeringus kehtestatud järjekorrale (esmajärjekorras
tehnovõrgud ja teed, seejärel hooned), omadustele ning kommunikatsioonide rajamise
projektile, mis koostatakse detailplaneeringust lähtuva eraldi tööprojektina. Valminud
trasside kohta tuleb koostada teostusjoonised.
Kruntidel tuleb arvestada tehnovõrkude ligipääsuks kehtestatud
servituudiga, st. tehnovõrgu valdajal peab olema võimalus ligi pääseda ning
teostada vajalikke remont- ja hooldustöid.
8.10.1 Veevarustus
Planeeringuala olemasolevate hoonete veevarustus toimub Sõeru kinnistul
paikneva olemasoleva puurkaevu PRK0050491 (joonistel pos.10) baasil. Teine
puurkaev PRK0030793 (pos.13) ei ole kasutusel ja kuulub tamponeerimisele.
Puurkaevudele on määratud 10 m hooldusala (Maaameti kitsenduste kaardil), mis
üldjuhul määratakse isikliku majapidamise tarbeks kasutatavale puurkaevule.
Detailplaneeringuga on lahendatud kogu detailplaneeringuala veevarustatus
krundile nr 6 (Tammesõõri) rajatavast uuest puurkaevust, mille sanitaarkaitseala
raadius on 50 m. Puurkaevule, selle kaitsevööndile ja veetorustikule seatakse
servituut. Planeeritud uus veetorustik ühendatakse olemasoleva vee-torustikuga.
Peale uue puurkaevu rajamist ja veetorustiku ühendamist kuulub tamponeerimisele ka
olemasolev puurkaev pos.10.
Detailplaneeringu tehnovõrkude plaanil on määratud veetoru osas soovituslik
asukoht kuni planeeritud hoonestusalani (kuna planeeritud hoonete asukohad on
soovituslikud). Veetoru täpne asukoht määratakse tööprojektiga, lähtuvalt hoonete
lõplikest asukohtadest.
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
14/24
Ühisveevärgi torustike kaitsevöönd on 2,0 m telgjoonest mõlemale poole.
Ehitiste ning kõrghaljastuse planeerimisel tuleb arvestada veetorustiku
kaitsevööndiga.
Nelja üksikelamu kinnistu arvestuslik veetarbimine on ~4 x [ 5 x 143 + 400] = 4460
l/d = 4,46 m3/ööpäevas.
4- elamute arv
5- arvestuslik elanike arv ühes elamus
143- ühe elaniku keskmine veetarbimine (ET-1 1003-0558 Lisa 4)
400- ühe aia keskmine kastmisvajadus (ET-1 1003-0562 3.2.1)
Klubihooned:
60 x 30 = 1800 l/d = 1,8 m3/ööpäevas.
60 - külastajate arv
30 - veetarbimine külastaja kohta (ET-1 1003-0558 Lisa 4)
Planeeritud majutushooned (pos.18, 30, 31):
40 x 300 = 12000 I/d = 12,0 m3/ööpäevas.
40 - voodikohtade arv
300 - veetarbimine voodikoha kohta (ET-1 1003-0558 Lisa 4)
Planeeritud 30 voodikohaga hotelli (motell, külalistemaja) veetarbimine on
maksimaalselt (pos.20):
30 x 300 = 9000 I/d = 9,0 m3/ööpäevas.
30 - voodikohtade arv
300 - veetarbimine voodikoha kohta (ET-1 1003-0558 Lisa 4)
Kogu planeeringuala maksimaalne veetarbimine:
4,5 + 1,8 + 12,0 + 9,0 = 27,3 m3/ööpäevas.
Veetorustiku minimaalne torustiku-rajamissügavus on 1,8 m torustiku peale.
Planeeritud kinnistutele on planeeritud veevärk vastavalt Eesti Standardile EVS
921:2014 ’Veevarustuse välisvõrk’.
Veevarustuse projekteerimisel võtta aluseks järgmised lähtedokumendid,
projekteerimisnormid ning Eesti standardid:
- RIL 77-1990 Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud / Paigaldusjuhend;
- EVS 835:2014 Hoone veevärk;
EVS 932:2017 Ehitusprojekt.
8.10.2 Tulekustutusvesi
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud EVS 812-6:2012+A1:2013.
Piirkonna olemasolevate ja planeeritavate hoonete põlemiskoormus on alla 600
MJ/m2, tuletõkkesektsioonide piirpindala on alla 800 m 2. Ühe tulekahju
väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s, arvutuslik tulekahju kestvus 3 h.
Ühe tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus:
10 x 3 x 60 x 60 = 108 000 l = 108 m3.
Suurim lubatud vahemaa tulekustutusveevõtukohani on 100 m.
Planeeringualal on olemasolev vettpidav tiik (pos.8), milles on piisavalt vett maha
arvates 1,0 m paksuse jääkooriku ja 50 cm kõrgune osa veekogu põhjast.
Tiigi kaldale ehitatud hüdrant (pos. 38 joonisel DP-3) on sobilik selle lähialale
jäävatele hoonetele kustutusvee saamiseks.
Tagamaks kinnistul nr. 5 uuele hoonele (pos.20) tulekustutusvett tuleb tiigist
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
15/24
(pos.8) ehitada tarnetoru (siseläbimõõt min 200 mm) ja kuivhüdrant (pos.39).
Tagamaks kinnistule nr.4 jäävate olemasolevate hoonete (pos.4 ja pos.5)
tulekustutusvett on vajalik uus tulekustutusveemahuti V = 108 m³ ja kuivhüdrandi
(pos.37) rajamine planeeringualale. Mahuti paigaldatakse pool-maa aluse
paigaldusviisiga tagasipöördeala kõrvale.
Veevõtukohad tuleb tähistatda nõuetekohaselt valgustpeegeldavate infoviitadega.
8.10.3 Kanalisatsioon
Olemasolevatel üksikelamutel kinnistutel nr 2 ja 3 on olemasolevad
reoveemahutid a'10 m3.
Samuti on ühine olemasolev 10 m3 reoveemahuti kinnistute nr 1 ja nr 4 tarvis.
Kõigist olemasolevatest mahutitest toimub reovee äravedu (käitleja Kohila Maja
OÜ).
Ülejäänud uute kinnistute kanalisatsioon on planeeritud juhtida uude
planeeritavasse reovee süvapuhastusseadmesse (pos.34 kinnistul nr.5).
Süvapuhastusseadmes puhastatud vesi immutatakse planeeritud tiigi (pos.35) kaudu
pinnasesse.
Kruntidel nr 5 ja 6 tekkiva heitvee maksimaalne kogus on:
12,0 + 9,0 + 0,7 = 21,7 m3/ööpäevas
Heitvett võib juhtida pinnasesse 10-50 m3/ööpäevas kaitsmata ja nõrgalt kaitstud
põhjaveega aladel, pärast reovee süvapuhastust, mille tulemusel heitvesi vastab
nõuetele (vt. Vabariigi Valitsuse määrus “Reovee puhastamine ja heit- ning
sademevee suublasse juhtimise kohta esitatavad nõuded, heit- ja sademevee
reostusnäitajate piirmäärad ning nende nõuete täitmise kontrollimise meetmed“.
Teadmiseks - Reoveepuhasti rajamiseks tuleb vastavalt ehitusseadustiku Lisale 1
esitada ehitusteatis koos ehitusprojektiga (käesolev juhus ei kuulu isikliku
majapidamise reoveepuhasti rajamise alla, mille puhul ei ole ehitusprojekt
ehitusseadustiku mõistes nõutav).
Kinnistute kanalisatsiooniühendus ehitada plasttorudest d110 mm. Planeeritud
kinnistule nr 6 rajatava elamu arvestuslik olmereovee kanaliseerimise kogus on 0,7
m³/d.
Kanalisatsiooni projekteerimisel võtta aluseks järgmised lähtedokumendid,
projekteerimisnormid ning Eesti standardid:
- RIL 77-1990, Maa sisse ja vette paigaldatavad plasttorud / Paigaldusjuhend;
- EVS 846:2013 Hoone kanalisatsioon;
- EVS 932:2017 Ehitusprojekt.
8.10.4 Sademeveed
Sademeveed immutatakse hooneid, platse ja teid ümbritsevasse oma kinnistu
pinnasesse. Sademevee juhtimine reoveekanalisatsiooni on keelatud.
Oluline on sademe- ja drenaazivee ärajuhtimine hoonete ümbrusest ning tee- ja
parklaaladelt. Sademevesi juhitakse kallakuga hoonetest ja parkimisalalt eemale kus
see imbub pinnasesse. Järgida sademevee ärajuhtimise nõudeid sõidutee
projekteerimisel. Tee ning parklate katend lahendada selliselt, et parklate alalt
immutatav sademevesi vastaks pinnasesse immutatavale veele kehtestatud
normidele. Vältida liigvee valgumist naaberkinnistutele.
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
16/24
8.10.5 Soojavarustus
Planeeritud ala ei asu kaugküttepiirkonnas.
Soojavarustus lahendatakse lokaalsena hoonete projekteerimise käigus,
soojusega varustamiseks kasutatakse eelistatavalt keskkonnasõbralikke kütteviise
(maasoojus, päikeseenergia). Hoonete küttesüsteemi valikul juhinduda küttesüsteemi
energiatõhususest. Hoonete projekteerimisel lähtuda Ettevõtlus- ja
infotehnoloogiaministri määrusest nr 63/11.12.2018 "Hoone energiatõhususe
miinimumnõuded", jõustunud 01.01.2019, või projekteerimise ajal kehtivast
määrusest.
8.10.6 Elektrivarustus
Detailplaneeringu koostamise ajal on detailplaneerigu alal ainult üks Elektrilevi
liitumiskilp Sõõrumaa alajaama juures. Kõik teised elektrikilbid ei ole liitumiskilbid ja
kuuluvad tarbijatele.
Planeeringuga on arvestatud tulevikus paigaldada olemasolevate kilpide asemele
Elektrilevi liitumiskilbid. Plaanidel on näidatud liinide trassid ja Elektrileviga
liitumiskilpide asukohad.
Planeeringuala objektide liitumiseks elektrilevi võrguga on võetud Elektrilevi
Tehnilised tingimused nr 328456
Peale planeeringu kehtestamist, liitumislepingu sõlmimist ja liitumistasu tasumist
projekteerib ja ehitab Elektrilevi OÜ elektrivõrgu.
1. Detailplaneeringu ala elektrivarustamine on planeeritud maakaabelliiniga
Sõõrumaa alajaamast. Liitumiskilbid on planeeritud kruntide piiridele soovitavalt
teealasse. Liitumiskilbid peavad olema alati vabalt teenindatavad.
2. Elektritoide liitumiskilbist objektini on ette nähtud maakaabliga.
3. Elektrilevi OÜ tehnorajatiste maakasutusõigus tagatakse servituudialana,
alajaamadele eraldi katastriüksusi ei moodustata.
4. Elektrikaablite planeerimine piki sõiduteed ei ole lubatud. Samuti ei ole lubatud
ehitada teisi kommunikatsioone elektrikaablite kaitsetsoonidesse.
5. Detailplaneeringu koostamiseks vajalike täiendavate andmete saamiseks
pöörduda Elektrilevi OÜ Rapla piirkonna võrguplaneerija poole (Armin Hakmann, tel.
51998087,
[email protected]).
6. Elektrivõrgu väljaehitamine toimub vastavalt Elektrilevi OÜ liitumistingimustele.
Planeeringu käigus olemasoleva elektrivõrgu ümberehitus toimub kliendi kulul, mille
kohta tuleb esitada Elektrilevi OÜ-le kirjalik taotlus.
7. Kehtestatud detailplaneeringu olemasolul elektrienergia saamiseks tuleb
esitada liitumistaotlus, sõlmida liitumisleping ja tasuda liitumistasu. Lepingu
sõlmimiseks pöörduda Elektrilevi OÜ poole. Liitumislepingu sõlmimiseks tuleb
Elektrilevi OÜ-le esitada moodustatud kinnistute aadressid.
8.10.7 Telekommunikatsioon
Planeeringuala objektide liitumiseks telekommunikatsioonivõrguga on võetud
Telia EestiAS Telekommunikatsioonialasedtehnilised tingimused nr 32247183
( koostati 03.07.2019 ning on kehtivad kuni02.07.2020) ja Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutuse elektroonilise side alased tehnilised tingimused nr TT821RP (väljastatud
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
17/24
22.07.2019 ning on kehtivad kuni 22.07.2020).
Telia Eesti AS(edaspidinimetatud Telia) sideteenustetarbimisevõimaldamisekson
vaja projekteerida jarajada ühendus Telia sidevõrgu lõpp-punktist objekti/hoone
sisevõrgu ühendus (jaotus) kohani, sealhulgas:
- Näha ette asukohad sideliini rajatistele.
- on planeeritud sidekanalisatsiooni põhitrassi ehitus lähtuvana kinnistu ees
kulgevast Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutusele (ELA_SA) kuuluvastsidetrassist.
- Igale hoonele näha ette individuaalsed sidekanalisatsioonisisendid
planeeritavast põhitrassist.
- Vastavalt vajadusele kasutada KKS tüüpisidekaevusid.
- Planeeritavad sidekaevud ei tohi jääda planeeritava sõiduteealale.
- Sidetrassi nõutav sügavus pinnases 0,7 m, teekatte all1m.
Täiendavad tehnilised tingimused on lisaks ka Eesti Lairiba Arenduse
Sihtasutuselt.Tööprojektikoostamisekstaotleda täiendavad tehnilised tingimused.
Tööde teostamine sidevõrgu kaitsevööndis võib toimuda kooskõlastatult Telia
järelevalvega.
Info järelevalve kohta telefoninumbril4894200 Telia Eesti AS eivõta väljastatud
tehniliste tingimustegasideehitisteväljaehitamiseega omandamise kohustust.
Tehniline lahendus (ehitusprojekt, planeering) esitada enne ehitusloa/-
teatisemenetlust Ehitisregistris Teliale kooskõlastamiseks Ehitajateportaali
(https://www.telia.ee/partnerile/ehitajalearendajale/)kaudu.
Telekommunikatsiooniga liitumispunktiks on ELA SA sidekaev 036K01, milles
jätkumuhv 036M01.
Telekommunikatsioonivõrguga liitumiseks on vajalik:
• Sõeru (31701:006:0188) või Vanakubja (31701:006:0511) kinnistu ette ELA SA
sidetrassile paigaldada pealtpaigaldatav sidekaev (Vesimentor). Kaevu tähis
036YK03.
• Rajada sidetoru paigaldatud sidekaevuni 036YK03.
• Kaevus katkestada ELA SA 4-avalise multitoru 2.mikrotoru (oranž).
• Vähemalt 24-kiuline kaabel puhuda sidekaevude 036K01 ja 036YK03 vahelise
4-avalise multitoru 2.mikrotorusse (oranž). Lõigu tähis 036L01YH03.
• Sidekaevu 036K01 jätta kaablivaru 15m ja sidekaevu 036YK03 jätta kaablivaru
30m.
• Sidekaevust 036YK03 puhuda kaabel mööda paigaldatud sidetoru sihtkohta.
• Paigaldatud sidekaev, ELA SA mikrotorus ja kaevudes olev kaabel jääb ELA SA
omandisse. • Piiritluspunkt on sidekaevu 036YK03 kaevusein.
• Tööde teostamine ELA SA sidevõrgus võib toimuda vaid ELA SA volitatud
esindaja, AS Connecto Eesti, järelevalve töötaja juuresolekul.
• Kaabli ühendamiseks jätkumuhvi 036M01 tuleb teenust pakkuval sideoperaatoril
tellida ELA SA’lt klidenditellimus KLT.
• Kiudude keevitamine teostada vastavalt kiudude jaotusskeemile (väljastatakse
koos KLT tööga).
• ELA SA sidevõrguga seonduva sidetrassi teostusjoonis edastada ELA SA’le koos
KLT tööga andmebaasi ELA-12 vahendusel.
• ELA SA’le kuuluva sidekaevu paigaldamine Maanteeameti teemaale võib
toimuda vaid kooskõlastatult Maanteeametiga.
• Juhul, kui Maanteeameti teemaal tehnovõrgu rajamise või rekonstrueerimise
kooskõlastuse tingimuseks on 5-aastase garantii nõue teekatendi taastamisele (st ka
tee taastamisprojektile), mis hõlmab mistahes defekte, vigu või muid (varjatud)
puudusi, mis on tekkinud seoses tehnovõrgu rajamisega ja millega seoses nõutakse
tehnovõrgu omanikult (ELA SA) vastavat garantiikirja, tuleb töid teostaval ettevõttel
anda täpselt samasuguse ulatuse ja kehtivusega (5 aastat) garantii ELA SA-le
Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse elektroonilise sidevõrgu säilimiseks on vajalik
ehitusprojektis ette näha järgmised punktid:
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
18/24
- Liinirajatise kaitsevööndis on liinirajatise omaniku loata keelatud igasugune
tegevus, mis võib ohustada liinirajatist (Elektroonilise side seadus, peatükk 11).
- Liinirajatise kaitsevööndis töötamisel on pinnase töötlemisel keelatud
mehhanismide/masinate kasutamine ja kõik tööd tuleb teostada käsitööna.
- Ehitusprojekt esitada kooskõlastamiseks digitaalselt
[email protected]
või paberkandjal ühes eksemplaris kooskõlastajale aadressil Tuisu 19 Tallinn „ELA SA
haldus“.
- Ehitusloakohustusega tehnorajatise ehitamine kaitsevööndis on lubatud ainult
vastavalt kooskõlastatud ehitusprojektile KOV poolt väljastatud ehitusloa alusel.
- Majandus- ja taristuministri 25.06.2015 määrusele nr 73 „Ehitise kaitsevööndi
ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“
vastava tegutsemisluba EstWin liinirajatise kaitsevööndis tegutsemiseks on vajalik
taotleda järgmiste tööde tegemiseks:
- mullatööde tegemine sügavamal kui 0,3 meetrit ja küntaval maal sügavamal kui
0,45 meetrit;
- mistahes mäe-, laadimis-, süvendus-, lõhkamis-, üleujutus-, niisutus- ja
maaparandustööd;
- puude istutamine ja langetamine;
- vees paikneva liinirajatise kaitsevööndis süvendustööde tegemine, veesõiduki
ankurdamine ning heidetud ankru, kettide, logide, traalide ja võrkudega liikumine,
veesõidukite liiklustähiste ja poide paigaldamine ning jää lõhkamine ja varumine;
- pinnases paikneva liinirajatise kaitsevööndis löökmehhanismidega töötamine,
pinnase tihendamine või tasandamine, transpordivahenditele ja mehhanismidele
läbisõidukohtade rajamine;
- muu infrastruktuuri avarii kõrvaldamine. EstWin liinirajatise kaitsevööndis
tegutsemiseks tegutsemisloa taotlemisest vaata: www.connecto.ee Tööde teostamine
- Eesti Lairiba Arenduse Sihtasutuse sidevõrgu liinirajatiste kaitsevööndis võib
toimuda kooskõlastatult AS Connecto Eesti järelevalvajaga.
Täiendav info telefonil 5336 4150
8.10.8 Trasside kaitsevööndid
Ühisveevärgi ja -kanalisatsiooni torustike kaitsevöönd on 2 m torustiku (Ø alla
250 mm, paigaldatud kuni 2 m sügavusele) telgjoonest mõlemale poole,
Keskkonnaministri määrus 16.12.2005 nr 76 (Redaksioon 01.01.2006) „Ühisveevärgi
ja -kanalisatsiooni kaitsevööndi ulatus“.
Elektripaigaldise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus
01.07.2015 nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja
kaitsevööndi tähistusele esitatavad nõuded“ §10:
(1) Õhuliini kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool liini telge:
1) kuni 1 kV nimipingega (kaasa arvatud) liinide korral 2 meetrit;
2) 1 KV kuni 35 kV nimipingega liinidel õhukaabli kasutamise korral 3 meetrit;
3) 1 KV kuni 35 kV nimipingega liinide korral 10 meetrit;
(2) Õhuliini mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi, mis ulatub väljapoole õhuliini
kaitsevööndit, puhul on mastitõmmitsa või -toe või maandusjuhi kaitsevöönd 1 meeter
selle projektsioonist.
(3) Maakaabelliini kaitsevöönd on piki kaablit kulgev ala, mida mõlemalt poolt
piiravad liini äärmistest kaablitest 1 meetri kaugusel paiknevad mõttelised
vertikaaltasandid.
(6) Alajaamade ja jaotusseadmete ümber ulatub kaitsevöönd 2 meetri kaugusele
piirdeaiast, seinast või nende puudumisel seadmest.
Sideehitise kaitsevööndi ulatus (Majandus- ja taristuministri määrus 01.07.2015
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
19/24
nr 73 „Ehitise kaitsevööndi ulatus, kaitsevööndis tegutsemise kord ja kaitsevööndi
tähistusele esitatavad nõuded“ §14:
Sideehitise kaitsevööndi ulatus on mõlemal pool sideehitist:
1) maismaal - 1 meeter sideehitisest või sideehitise välisseinast sideehitisega
paralleelse mõttelise jooneni või tõmmitsatega raadiomasti korral 1 meeter välimiste
tõmmitsate vundamendi välisservast ühendades tõmmitsad mõtteliseks kolmnurgaks,
vabalt seisva masti korral 1 meeter vundamendi välisservast
8.11 Kaitstavad objektid
Vastavalt Maa-ameti Kultuurimälestiste kaardirakendusele ei leidu
detailplaneeringu alal kultuurimälestisi.
8.12 Keskkonnakaitsealaseed ettepanekud
8.12.1 Keskkonnakaitse abinõuded
Detailplaneeringu keskkonnamõju strateegiline hindamine jäeti algatamata
arvestades asjaolu, et detailplaneeringu alal ega selle läheduses ei ole Natura 2000
võrgustiku ala ja kaitstavaid loodusobjekte ning detailplaneeringuga ei kavandata
olulise keskkonnamõjuga tegevusi.
Detailplaneeringuga kavandatu ei ületa paikkonna keskkonnataluvust, alale ei
planeerita keskkonnaohtlikke objekte. Detailplaneeringus kavandatu planeeringuala ja
ümbritseva maa-ala keskkonnatingimusi eeldatavalt ei mõjuta.
Maa-alal nähakse ette järgmised keskkonnakaitselised abinõud:
- olemasoleva kõrghaljastuse maksimaalne säilitamine;
- haljastuse rajamine;
- tolmuvabade teekatete rajamine;
- jäätmete kogumine ja väljavedu;
- reovee süvapuhastamine;
- puurkaevudele kaitsevööndite tagamine;
- torustikud ja side- ja elektrikaablid rajatakse maa-aluse paigaldus-viisiga.
- detailplaneering ei näe ette pinnase olulist tõstmist (täitmist) ega ala
kuivendamist;
- kõik ehitustööd peavad toimuma konkreetse projekti alusel ning tööde käigus
tuleb kinni pidada kehtivatest tööohutuse, tuleohutuse- ja tervisekaitsenõuetest.
Ehitustegevuse perioodil ja selle järgselt ei tohi planeeringuala
keskkonnatingimused oluliselt halveneda. Tehnovõrkude trasside rajamisel hävinenud
haljastus tuleb taastada. Haljastuse taastamine tuleb lahendada projekteerimistööde
käigus.
Negatiivsete keskkonnamõjude, sh võimalike avariiolukordade vältimiseks on
oluline, et peetakse kinni kõikidest kehtivatest keskkonnakaitselistest nõuetest ja
headest tavadest nii hoonete ja rajatiste ehitamisel kui ka nende ekspluatatsioonis.
8.12.2 Haljastus ja heakord
Planeeritud ala on valdavalt ühtlase reljeefiga, väikese langusega lääne suunas.
Ala on hooldatud endine põllu- ja heinamaa.
Detailplaneeringu järgselt säilub võimalikult palju elujõulisi puid ja põõsaid, eriti
riigiteega külgneval lõigul liiklushäiringu vähendamiseks. Riigiteega külgnevatel
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
20/24
lõikudel võib müratõkkeks vajalikku haljastust tihendada. Riigitee poolsele
kinnistupiirile lisaleevendusmeetmeid kasutades tuleb lähtuda, et see tagaks
nähtavuskolmunurga nõuded.
Haljastus likvideeritakse teede ja platside alt, hoonete lähiümbrusest,
maaküttetorustiku paiknemisaladelt. Teede lähiümbrusest ja ristumiskohtadelt
likvideeritakse puud arvestades nähtavuskolmnurkadega liiklusohutuse tagamiseks.
Uushaljastust on ette nähtud kinnistute külgedele, eesmärgiga luua privaatsust
naaberkinnistute suhtes.
Lisatingimused haljastuse ja heakorra kavandamisel:
- istutada planeeritud kinnistute uushaljastust arvestades paiknevate
kommunikatsioonidega ning nendele määratud servituutidega, eleltriliini kaitsevööndis
lubatud ainult madalhaljastus;
- kasutada piirkonnas traditsioonilisi aia planeerimise võtteid ning puu- ja
põõsaliike.
Uute insenervõrkude rajamisel teha kaevetöid selliselt, et ei kahjustuks kasvavate
puude juurestik.
8.12.3 Jäätmemajandus
Olmejäätmete kogumine peab olema kooskõlas jäätmeseadusega ja Kohila valla
jäätmehoolduseeskirjaga, mille kohaselt tuleb eraldi koguda ja korraldatud jäätmeveo
raames üle anda lisaks segaolmejäätmetele ka biolagunevad köögi- ja sööklajäätmed
ning vanapaber. Biolagunevaid jäätmeid võib nõuetekohaselt kompostida ka oma
kinnistul.
Planeeritud pereelamumaadele on ette nähtud oma jäätmekonteinerid.
Jäätmekogumismahuti asukoht on määratud vahetult krundi sissepääsu lähedusse.
Asukoht on valitud nii, et oleks võimalikult lühem tee teisaldamaks seda jäätmeid
äravedava sõiduki laadimispaika. Jäätmekonteinerid peavad asuma kõvakattega
platsil. Konteinerite asukoht täpsustada ehitusprojektis. Olmejäätmed kogutakse pealt
suletavatesse ja regulaarselt tühjendatavatesse konteineritesse. Prügi kogumine ja
äravedu toimub kinnistu omaniku ja jäätmete äravedu teostava ettevõtte kokkuleppel.
Jäätmevaldaja on kohustatud järgima nõudeid jäätmete segunemise vältimiseks
nende tekkekohas.
Orgaaniliste jäätmete kogumiseks paigaldatakse või ehitatakse igale kinnistule
kompostrid. Kompostrite asukohad lahendatakse hoonestusprojektide mahus.
8.12.4 Vertikaalplaneering
Planeeritud ala on valdavalt ühtlase reljeefiga, väikese kaldega kagust
loodesuunas, seetõttu ei ole vajalik ala oluline täitmine (pinnase tõstmine) ja
kuivendamine. Peale vundamentide ehitamist on vaja hooneid ümbritsev ala
tasandada.
Hoonestusala vertikaalplaneerimine lahendada koos ligipääsutee rajamisega,
eesmärgiga tagada planeeritud hoonete ja ligipääsuteede kõrguslik sidumine ja
ühtsus. Ehitusprojekti mahus täpsustub projekteeritud hoonestuse kõrguslik + - 0.00
sidumine olemasolevast maapinnast. Soovitav on tasasel maastikul võtta planeeritud
maapinna kõrguseks vahetult planeeritud hoonete kõrval olemasolevast maapinnast
30 … 50 cm kõrgem pind.
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
21/24
8.13 Inimeste heaolu ja tervis
Detailplaneeringuga kavandatul puudub negatiivne mõju inimeste heaolule ja
tervisele.
8.14 Maastikuilme
Planeeringuga kavandatu vastab valla üldplaneeringu põhimõtetele ja lahenduse
realiseerimine ei halvenda paikkonna asustusstruktuuri ega miljööd.
Planeering järgib valla üldplaneeringus esitatatud põhimõtteid. Hoonestuse
kavandamine järgib väljakujunenud hoonestuslaadi, kinnistute suurust ning selle
õuealade eristamist ja traditsioonilist arhitektuuri ( viilkatused, naturaalne välisvooder
jms).
8.15 Tuleohutuse tagamine
Uute hoonete ja rajatiste planeerimisel on vaja arvestada Siseministri 30.03.2017
määrusega nr 17 (redaktsioon 03.12.2018) „Ehitisele esitatavad tuleohutusenõuded ja
nõuded tuletõrje veevarustusele” ning Eesti standardi EVS 812-6:2012+A1:2013
„Ehitiste tuleohutuse. Osa 6: Tuletõrje veevarustus” ning EVS 812-7:2018 „Ehitiste
tuleohutuse. Osa 7: Ehitisele esitatasvad tuleohutusnõuded” nõuetega.
Planeeritud hotell (motell, külalistemaja) kuulub ehitiste tuleohutusest tuleneva
liigituse järgi II kasutusviisiga ehitiste alla (majutushoone).
Planeeritud üksikelamud ja majapidamisabihooned kuuluvad ehitiste
tuleohutusest tuleneva liigituse järgi I kasutusviisiga ehitiste alla (eluhooned).
Kõik planeeritavad ehitised peavad vastama minimaalselt tulepüsivusklassi TP-3
nõuetele.
Hooned planeeritaval alal on kuni kahekorruselised ja kõrgusega kuni 12 m
maapinnast; kõrvalhooned on kõrgusega kuni 9 m maapinnast.
Juurdepääsuteede laius ja teedevõrgustiku rajamine tagavad juurdepääsu
päästeteenistuse autodele. Hoonetele tuletõrjevahenditega juurdepääsuks on
planeeritud minimaalselt 3,5 m laiuse kattega juurdepääsuteed.
Detailplaneeringu koostamisel on arvestatud EVS 812-6:2012+A1:2013.
Piirkonna olemasolevate ja planeeritavate hoonete põlemiskoormus on alla 600
MJ/m2, tuletõkkesektsioonide piirpindala on alla 800 m 2. Ühe tulekahju
väliskustutusvee normvooluhulk on 10 l/s, arvutuslik tulekahju kestvus 3 h.
Ühe tulekahju kustutamiseks vajalik veekogus:
10 x 3 x 60 x 60 = 108 000 l = 108 m3.
Suurim lubatud vahemaa tulekustutusveevõtukohani on 100 m.
Planeeringualal on olemasolev vettpidav tiik (pos.8), milles on piisavalt vett maha
arvates 1,0 m paksuse jääkooriku ja 50 cm kõrgune osa veekogu põhjast.
Tiigi kaldale ehitatud hüdrant (pos. 38 joonisel DP-3) on sobilik selle lähialale
jäävatele hoonetele kustutusvee saamiseks.
Tagamaks kinnistul nr. 5 uuele hoonele (pos.20) tulekustutusvett tuleb tiigist
(pos.8) ehitada tarnetoru (siseläbimõõt min 200 mm) ja kuivhüdrant (pos.39).
Tagamaks kinnistule nr.4 jäävate olemasolevate hoonete (pos.4 ja pos.5)
tulekustutusvett on vajalik uus tulekustutusveemahuti V = 108 m³ ja kuivhüdrandi
(pos.37) rajamine planeeringualale. Mahuti paigaldatakse pool-maa aluse
paigaldusviisiga tagasipöördeala kõrvale.
Veevõtukohad tuleb tähistatda nõuetekohaselt valgustpeegeldavate infoviitadega.
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
22/24
Valgustpeegeldav viit peab olema mõõtmetega 200 (h) x 400 mm, see peab
sisaldama informatsiooni: ,, Tuletõrje veevõtukoht 10 m3, Valdaja: ................; Kontakt:
...", parempoolsel serval peab olema leegi sümbol.
Viida taust peab olema punast värvi, tekst ja leegi sümbol sellel valget värvi.
Viida kujundust vt EVS 812-6:2013
Tulekustutusvee saamisvõimalust on kirjeldatud ka punkt 16.2 Tulekustutusvesi.
8.16 Servituutide seadmise vajadus
Asjaõigusseaduse rakendamise seaduse §15² lõige 1: „Omanik on kohustatud
taluma tema kinnisasjale või veel kinnistusraamatusse kandmata maale enne 1999.
aasta 1. aprilli püstitatud tehnovõrku või -rajatist (kütte-, veevarustus- või
kanalisatsioonitorustik, telekommunikatsiooni- või elektrivõrk, nõrkvoolu-, küttegaasi-
või elektripaigaldis või surveseadmestik ja nende teenindamiseks vajalik ehitis)
sõltumata sellest, kas kinnisasi on vastava asjaõigusega koormatud või mitte.“ Telia
Eesti AS, Elektrilevi OÜ ei ole enne 01.04.1999.a. rajatud liinirajatistele servituute
seadnud.
Krundile nr 2 oleks vajalik seada järgmised servituudid:
- elektrikaablite ja alajaama maa-alale (koos kujadega) kruntide nr 1, 3, 4, 5 ja 6
varustamiseks elektrienergiaga võrguvaldaja (Elektrilevi) kasuks;
- katlamaja ja küttetorustiku maa-alale (koos kujaga) krundi nr 4 kasuks.
Krundile nr 4 oleks vajalik seada järgmised servituudid:
- elektri- ja sidekaablite maa-alale (koos kujadega) kruntide nr 1, 3, 5 ja 6
varustamiseks elektrienergiaga ja sideteenuse osutamiseks võrguvaldajate
(Elektrilevi, Telia) kasuks;
- veetorustiku maa-alale (koos kujaga) ja puurkaevu maa-alale (pos. 10, koos
hooldusalaga) kruntide nr 1, 2, 3 ja 5 kasuks (peale krundile nr.6 planeeritud uue
puurkaevu kasutuselevõttu ja veetorustiku ühendamist kuulub puurkaev
tamponeerimisele);
- kanalisatsioonitorustiku ja heitvee kogumismahuti maa-aladele (koos kujadega)
krundi nr 1 kasuks.
Krundile nr 5 oleks vajalik seada järgmised servituudid:
- juurdepääsutee maa-alale kruntidele nr 1 ja 6 juurdepääsuks;
- elektri- ja sidekaablite maa-alale (koos kujadega) võrguvaldajate (Elektrilevi,
Telia) kasuks;
- kanalisatsioonitorustiku ja reovee süvapuhasti maa-alale (koos kujadega) krundi
nr 6 kasuks.
- veetorustiku maa-alale (koos kujaga) kruntide nr 1, 2, 3 ja 4 kasuks;
Krundile nr 6 oleks vajalik seada järgmised servituudid:
- veetorustiku maa-alale (koos kujaga) ning puurkaevu ja selle kaitsevööndi 50 m
maa-alale kruntide nr 1, 2, 3, 4 ja 5 kasuks;
- puurkaevu elektrikaabli maa.-alale (koos kujaga) võrguvaldaja (Elektrilevi)
kasuks.
8.17 Kuritegevuse riske vähendavate nõuete ja tingimuste seadmine
Planeeringulahenduse elluviimise läbi vähendatakse alal kuritegevuse riske.
Planeeringulahenduses on arvestatud Eesti standardis EVS 809-1:2002 ’Kuritegevuse
ennetamine’ (Linnaplaneerimine ja arhitektuur osa 1: Linnaplaneerimine) toodud
soovitusi, milledeks on:
- teede ja hoonete vahelise hea nähtavuse tagamine;
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
23/24
- soovi korral territooriumile valveseadmete paigaldamine;
- territooriumi valgustamine;
- konkreetsed ja selgelt eristatavad juurdepääsud;
- püsielanikena elavad kinnistunaabrid, naabrustunde kujundamine;
- vastupidavate konstruktsioonide kasutamine (aknad, uksed, lukud, prügikastid,
pingid jne.);
- territooriumile piirdeaedade rajamine;
- atraktiivse maastikukujunduse kavandamine.
8.18 Planeeringu kehtestamisest tulenevate võimalike kahjude
hüvitamine
Planeeringuga ei tohi kolmandatele osapooltele põhjustada kahjusid. Selleks tuleb
tagada, et kavandatav ehitustegevus ei kahjustaks naaberkruntide omanike õigusi või
kitsendaks naabermaaüksuste maa kasutamise võimalusi (kaasa arvatud haljastus).
Igakordne krundi omanik peab tagama vastavate meetmetega, et ehitis ei või
ohustada selle kasutajate ega teiste inimeste elu, tervist või vara ega keskkonda.
Samuti tuleb vältida müra ja vee või pinnase saastumist ning ehitisega seonduva
heitvee, suitsu ja tahkete või vedelate jäätmete puudulikku ärajuhtimist.
Koos hoone ehitusprojektiga antakse hoone ümbruse vertikaalplaneerimise
põhimõtted.
Ehitamise või kasutamise käigus tekitatud kahjud tuleb tekitaja poolt hüvitada
koheselt.
9 Nõuded ehitusprojektidele
Detailplaneeringuga määratakse järgmised nõuded ehitusprojektide
koostamiseks:
- hoonete ja tehnorajatiste projekteerimisel tuleb lähtuda Eesti Vabariigis
kehtivatest projekteerimisnormidest ja õigusaktidest ning käesolevast
detailplaneeringust;
- hoonete ja tehnovõrkude projekteerimisel peavad olema tagatud puude ja
ehitiste või rajatiste vahelised kujad vastavalt Eesti Standard EVS
843:2016 ,,Linnatänavad";
- hoone konstruktiivsete ja tehniliste lahenduste kavandamisel lähtuda
energiasäästlike hoonete kontseptsioonist;
- elamu projekteerimisel tuleb tagada vastavus EVS 894:2008 „Loomulik
valgustus elu- ja bürooruumides“;
- hoonete projekteerimisel ning ehitamisel tuleb järgida Majandus- ja taristuministri
30.03.2017 määrust nr. 17 ‟Ehitisele esitatavad tuleohutusnõuded ja nõuded tuletõrje
veevarustusele‟;
- elamu projekteerimisel tuleb järgida Sotsiaalministri 04.03.2002 määrust nr 42
„Müra normtasemed elu- ja puhkealal, elamutes ning ühiskasutusega hoonetes ja
mürataseme mõõtmise meetodid”;
- hoonete projekteerimisel ning ehitamisel (soovituslikult) järgida Eestis kehtivat
standardit EVS 840:2009 „Radooniohutu hoone projekteerimine;
- Ehitusprojektid (k.a. hoonete eskiisprojektid) kooskõlastada enne ehitusloa
taotlemist kohaliku omavalitsusega (valla arhitektiga).
10 Kohustused ja järjekorrad planeeringu elluviimiseks
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
24/24
Käesolev detailplaneering on pärast kehtestamist aluseks planeeringualal
edaspidi teostavatele maakorralduslikele, ehituslikele ja tehnilistele projektidele.
Planeeringualal edaspidi koostatavad ehitusprojektid peavad olema koostatud
vastavalt Eesti Vabariigis kehtivatele projekteerimisnormidele ja heale
projekteerimistavale. Krundi ehitusõigus realiseeritakse krundi valdaja poolt.
Detailplaneeringu kehtestamisele ja kinnistu jagamisele järgnevate
toimingute/tegevuste järjekord:
- Planeeringujärgsete servituutide seadmine;
- Planeeringujärgsete hoonete projekteerimine koos tehnovõrkudega (eelnevalt –
tehniliste tingimuste taotlemine tehnovõrkude projekteerimiseks);
- Ehituslubade taotlemine;
- Hoonete ja rajatiste ehitamine;
- Ehitistele kasutuslubade taotlemine.
Valtu Projekt OÜ Sõeru (31701:006:0188) ja Vanakubja (31701:006:0511) detailplaneering Pihali külas Kohila vallas Töö nr. 18-18
Kohila Vallavalitsus Teie 21.05.2020 nr 7-5/454-1
[email protected]
Vabaduse 1 Meie 18.06.2020 nr 15-2/20/24404-2
Kohila alev, Kohila vald, 79804,
Rapla maakond
Sõeru ja Vanakubja kinnistute
detailplaneeringu kooskõlastamine iia
kirjuta pealkiri
Olete taotlenud Maanteeametilt kooskõlastust Kohila vallas Sõeru ja Vanakubja kinnistute
detailplaneeringule (katastritunnused 31701:006:0188 ja 31701:006:0511, edaspidi planeering).
Planeeringuala jääb riigitee nr 20103 Pihali-Adila-Rabivere km 0,35-0,93 kaitsevööndisse.
Planeeringu eesmärgiks on kinnistute täiendav kruntimine, maaüksuste sihtotstarvete
täpsustamine, hoonestusalade ja ehitusõiguse määramine ning parima tasakaalustatud
ruumilahenduse leidmine spordiväljakute ja majutushoonete rajamiseks. Maanteeamet on andnud
seisukohad detailplaneeringu koostamiseks 11.03.2019 kirjaga nr 15-2/19/6944-2, seisukohtadega
on planeeringu koostamisel arvestatud.
Võttes aluseks ehitusseadustiku (edaspidi EhS) ja planeerimisseaduse (edaspidi PlanS)
kooskõlastame planeeringu.
Palume planeeringu elluviimisel arvestada järgnevaga.
1. Kõik riigitee kaitsevööndis kavandatud ehitusloa kohustusega tööde projektid tuleb esitada
Maanteeametile nõusoleku saamiseks. Ristumiskoha puhul tuleb taotleda EhS § 99 lg 3 alusel
Maanteeametilt nõuded ristumiskoha projekti koostamiseks.
2. Kui kohalik omavalitsus annab planeeringualal projekteerimistingimusi EhS § 27 alusel ja
kavandatakse muudatusi riigitee kaitsevööndis, siis palume kaasata Maanteeamet
projekteerimistingimuste menetlusse.
Kooskõlastus kehtib kaks aastat kirja välja andmise kuupäevast. Kui planeering ei ole selleks ajaks
kehtestatud, siis palume esitada planeering Maanteeametile lähteseisukohtade uuendamiseks.
Lugupidamisega
(allkirjastatud digitaalselt)
Marek Lind
juhtivspetsialist
taristu teenuste osakond
Lisad: 1. DP_3 Adila Camp põhijoonis 26.03.20.pdf
2. Seletuskiri 02.04.2020.pdf
Teelise 4 / 10916 Tallinn / 6119 300 / Registrikood 70001490 / www.mnt.ee /
[email protected], 620 1200 (kliendiinfo) /
[email protected]; 611 9300 (teedealased küsimused)
Marje-Ly Rebas
58581095
[email protected]
2 (2)